0 TSÜKKEL Kõik, mis jääb allapoole hoone 0:0'i. Mõõtmine. Pikkus Mõõdulint Nurkade Nurgik, mõõdulint ning 3,4 ja 5 Klle Malliga Vertikaalsus Nöör, vesilood Horisontaalsus Vesilood RADOON ... on värvita, lõhnata inertne radioaktiivne gaas. Radoon tekitab kopsu vähki. Eestis kehtestatud piirnorm on 1200Vq/m3 Ehitus tegevus on piiratud kui radioon sisaldus pinnases ületab 50. Radiooni kaitse.
kunsti Euroopas • pidi tähendama midagi "metsikut", "kultuuritut" ja "barbaarset“ • stiilinimena tuli kasutusse 18. sajandil • nimetust "gootika" hakkas kõigepealt kasutama itaalia kunstiajaloolane ja ehitusmeister Giorgio Vasari Jagunemine Varagootika - 12. sajandi teine pool Kõrggootika - 13. - 14. sajand Hilisgootika - 15. sajand - 16. sajandi algus Gooti arhitektuur • eelkõige sakraalne • iseloomustab vertikaalsus, püüd kõrgusesse • oluline tegur gooti süsteemi väljatöötamisel oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt • kirikute põhiplaaniks jäi pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist • kesklöövi tähtsus tõusis, oli külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem • võrreldes romaani kirikuga mõjus ruum palju õhulisemana, avaramana ja vabamana teravkaar roidvõlv Pariisi Notre-Dame (Jumalaemakirik) Kölni katedraal Salisbury katedraal Reimsi katedraal
Itaalia renessanss 1. Renessanss ehk taassünd.Võeti kasutusele,et taastada vana antiikkunsti(vana-kreeka ja vana-rooma). 2. Perioodid: 14.saj-eelrenessanss 15.saj-vararenessanss 16.saj-kõrgrenessanss Vararenessanns(15.saj) I. Palazzo-Nelinurkse põhiplaaniga,keskel kaarkäikudega ümbritsetud siseõue.Gootikale omane vertikaalsus asendus siis horisontaalsusega.Kolmekorruselised hooned.Taas tuli moodi ümarkaar.Antiikarhtitektuuri detailid:sambad,poolsambad,kolmnurksed viilud Karniis-Seinapinnast eenduv ehisliist.Asus korruste vahel. Rustika-Palazzo alumine korrus laoti tahumata kividest. II. Brunelleschi-Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel Skulptuur 1) Donatello-´´Püha Jüri´´-kontrapost Kontrapost-keharaskus on asetatud ühele jalale
11.ROMAANI KIRIK: 9.saj.Basiilika: löövid, koor, nelitis, krüpt, ümarkaar, piilar, empoorid, trifoorium, travee, triumfikaar, tornid, portaalid. Ühelööviline ja kodakirik. NT. Clunys, Maria Laachi kloostrikirik, Hildesheimi toomkirik, Saint-Sernin, Poitiers. 12.ROMAANI KUJUT K: Reljeefid-ülesandeks Pühakirja seletamine kirjaoskamatule rahvale"vaeste Piibel", tinglikud sümboolsed kujutised, ähvardav süzee, imede kujutised. Seinamaal-pinnaline laad, ornamentika. 13.GOOTI KIRIK: 1144. Vertikaalsus, teravkaar, roidvõlvid. Notre Dame. 15-16saj-hilisgootika:võrk- ja tähtvõlvid. Chartres'i katedraal, katedraalid Reimsis ja Amiens'is. Westminster Abbey, Salisbury katedraal, Yorki katedraal. 14.GOOTI KUJUT K: Ümarplastika, vabafiguurid, looduslähedus, realism. Inimese individualiseerimine. Võrreldes romaaniga korrastatum, selgem ja harmoonilisem. Romaanis oli hoiatav ja ähvardav, gootika aga imetleb ja austab kristlikku sõnumit ja väljendab õndust. Vitraazikunst, tahvelmaal
Gooti stiil ( 12.saj. II pool - 15.saj.) on keeruka psühholoogiaga, ta sai kogu keskaja avaldusvormiks, lähtudes tolle aja inimese arusaamadest. Gootika - on peamiselt arhitektuuristiil, kuid ka interjööri disainis on talle omased märkimisväärsed erisused võrreldes teiste stiilidega, omaenda ja mitte millegagi võrreldav nägu : hiiglaslikud aknad, värvilised vitraazid ja värviefektid. Gigantsed õhulised tornid, kõigi konstruktiivsete elementide rõhutatud vertikaalsus. Gootika mööbel Gootika ajal leiutatud raamkonstruktsioon võimaldas puulõike arengut. Mõjutusi saadi omakorda keldi mööblist ja ornamentidest. Ornament arenes pinnalõikest reljeefse rikkalikkuseni. Allpool fotodel on toodud gooti stiilis tammepuust troonid, mis on kaunistaud rikkaliku ornamentikaga. 12-16 saj. Mööblit valmistati põhiliselt tammest ja pandi kokku tappidega. Liimi ei kasutatud.Nikerdused olid tugevalt mõjutatud tolleaegsest arhidektuurist.
Renessanss 1) See oli ajajärk mil toimus üleminek keskajalt uusajale 2) Sai alguse Itaaliast 14 saj. lõpul 3) Teistesse Euroopa riikidesse jõudis 15 saj. teisel poolel. 4) Enamikel maadel kestis 16 saj, lõpuni. 5) Renessanss jaguneb kolmeks *Vararenessanss (14saj lõpp 15saj) *Kõrgrenessanss ( 16 saj. esimene veerand ) *Hilisrenessanss (16saj) 6) Ehitustüübid: kuppelehitised, teatrid, raamatukogud, linnalossid e. Palazzod, maamajad, villad, lodzad 7) Ehitusmaterjalid: looduslik kivi, marmortahveldis, telliskivi, puu, majoolika 8) Ehitustehnika: konstruktsioonide tugevdamine rauaga, uued lahendused kuplite ja võlvide ehitamisel. 9) Renessanss (taassünd) tähendab eelkõige antiikkultuuri taaselustamist. 10)Kiiresti arenema hakanud manufaktuurtööstus, kaubandus, ja pangandus. 11) Aadli ja Vaimulikkonna kõrvale kodanlus. 12) Kodanlus vajas uut kultuuri, selle kandja...
Liimi ei kasutatud. Nikerdused olid tugevalt mõjutatud tolleaegsest arhitektuurist . Lehtornamendid- põhiliselt ristikhein. Parimad tööd tulid Prantsusmaalt. On peamiselt arhitektuuristiil, kuid ka interjööri disainis on talle omased märkimisväärsed erisused võrreldes teiste stiilidega, omaenda ja mitte millegagi võrreldav nägu : hiiglaslikud aknad, värvilised vitraazid, värviefektid. Gigantsed õhulised tornid, kõigi konstruktiivsete elementide rõhutatud vertikaalsus. Hilisema lõõmava gootika vormide dünaamika ja ekspressiivsus. Gootika mööblit võib leida erinevaid sorti puitu .Kõige populaarsemad on roosipuu, mahagon, tamm, pähkel, ja kirss. Lisaks on olemas aktsendiga tükid gooti stiilis, mis on üsna armas. Gooti aktsendiga tükke võib hõlmata kõike alates gooti raamatukappidest , kuni laudade ja küünlajala omanikele. Saate ilusa gooti arhitektuuri suurepäraselt just paar tükki. See on
skulpt.)Tähtsamad on gooti ja romaani stiil.Ilmub piibel.Muusika on liturgiline ja anonüümne.Rüütlilaulikud . Renessanss(14 saj.-17 saj. *Cantus firmus missa *Palestrina *Suur Skisma I pool)-humanismiajastu. *Paroodiamissa *Orlando di *Reformatsioon Renessanss Vertikaalsus asendub *Motett Lasso *Tähtsamad keskused horisontaalsusega.Ajastu *Ilmalik Veneetsia,Genova,Milan huviobjekt on polüfooniline missa o inimene.Ilmalik muusika ja Firenze tõuseb esile.Otsustajaks Nt.Palestrina *Leiutati graafika ja
Denis' kloosterkiriku valmimisega. Uudse arhitektuuriga loodeti ligi meelitada palverändureid, oli kuningavõimu sümboliks (sinna maeti kuningaid). Arhitektuuris domineeris veel sakraalne ehitus, kuid linnaelu elavnemise tõttu kasvas ka ilmalike ehitiste osatähtsus. Arhitektuurisüsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. Gooti stiili peamised tunnused on teravkaar, roidvõlvid, peenemad piilarid ja sambad, tugipiilarid ja tugikaared välisvaates, vertikaalsus e. kõrgustesse püüd, suuremad aknad ning liigendusehituslik konstruktsioon. Fiaal on tugikaarte ja piilarite torn. Kiriku sisevaates jääb domineerima kolme korruse süsteem. Kirikud pole enam massiivsed ega kindluse taolised. Seina pinda on suurte akende tõttu vähe. Gooti kirikut iseloomustavad kesklöövi tähtsuse tõus (muutus kõrgemaks ja laiemaks),
Linna keskuseks sai ruudu- või ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned - kirik ja raekoda, samuti tsunfti- ja gildihooned. Viimaseid püüti ehitada eriti uhketena, sest nad olid linnakodanluse jõukuse väljendajad. Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid oma teravaviiluliste fassaadidega tihedalt üksteise kõrval tänava ääres. Gootikat iseloomustab vertikaalsus, püüd kõrgusesse. Põhiprobleemiks jäi ka nüüd kiriku katmine vastupidava laega. Kõige olulisemaks teguriks gooti süsteemi väljatöötamisel oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Eestisse jõudis gooti stiil 13.-14. Sajandil koos ristirüütlitega. Tallinn on üks paremini säilinud gootikalinnu. Nagu romaani stiil, nii oli ka gootika eelkõige sakraalne, s t kiriklik kunst. Tallinnas on mitu vaatamisväärset gooti kirikut. 1
linnakodanluse jõukuse väljendajad. Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid oma teravaviiluliste fassaadidega tihedalt üksteise kõrval tänava ääres. Heaks näiteks keskaegsest linnast on Tallinna vanalinn. Nagu romaani stiil, nii oli ka gootika eelkõige sakraalne, s t kiriklik kunst. Kirkikute ja katedraalide ehitamise loovutasid nüüd mungad linna käsitööliste tsunftidele. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. Gootikat iseloomustab vertikaalsus, püüd kõrgusesse. Põhiprobleemiks jäi ka nüüd kiriku katmine vastupidava laega. Kõige olulisemaks teguriks gooti süsteemi väljatöötamisel oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Roidvõlvi ehitamine - raidkivist või tellisest laoti valmis võlvikut raamivad tugevad vööndkaared. Vööndkaartele toetatakse diagonaalselt roided, nende ristumiskoht "lukustatakse" päiskiviga. Roiete vahele ehitatakse õhukesed ja kerged võlvisiilud
Gooti stiil ( 12.saj. II pool - 15.saj.) on keeruka psühholoogiaga, ta sai kogu keskaja avaldusvormiks, lähtudes tolle aja inimese arusaamadest. Gootika - on peamiselt arhitektuuristiil, kuid ka interjööri disainis on talle omased märkimisväärsed erisused võrreldes teiste stiilidega, omaenda ja mitte millegagi võrreldav nägu : hiiglaslikud aknad, värvilised vitraazid ja värviefektid. Gigantsed õhulised tornid, kõigi konstruktiivsete elementide rõhutatud vertikaalsus. 6 Joonis 2. Gootika mööbel Gootika ajal leiutatud raamkonstruktsioon võimaldas puulõike arengut. Mõjutusi saadi omakorda keldi mööblist ja ornamentidest. Ornament arenes pinnalõikest reljeefse rikkalikkuseni. Allpool fotodel on toodud gooti stiilis tammepuust troonid, mis on kaunistaud rikkaliku ornamentikaga.
muutub ta välimus ametlikumaks, ta hakkab kandma ülikondi. See muutus on tõenäoliselt tingitud sellest, et tema huvi looduse ja maastike vastu muutus ning hakkas huvituma linnast. Mondriani töödes tõlgendab see tema huvi juhuslikkusesse ning ebakorrapärasusesse looduses (näiteks kuidas oksad kasvava, pilvede kuju), aga tema enimtuntud maalid koosnevad hoisontaalsetest ja vertikaalsetest joontest, kus hortisontaalsus väljendab feminiinsust ja maisust, vertikaalsus maskuliinsust ja spirituaalsust. Tema neoplastitsistlikus perioodis oli tema sihiks tekitada horisontaalsuse ja vertikaalsuse vahel tasakaal, olemaks universumi seadustega kooskõlas,nagu tema seda uskus. Kuskil 1909, 1910 jõudis tema läbimurre nii kaugele, et teda hakati pidama üheks Hollandi avant- garde juhiks, kuigi painati teda ikka halva kriitikaga ajakirjanduses. 1910 sai temast kunsti kogukonna ja kohtu täiskohaga liige. 1911 paljastati talle esimest korda kubistide
LIIMIPOOLED KOKKU LASTA PUNDUDA (NIISKUSEST PAISUDA) (MIDA PAKSEM TAPEET, SEDA KAUEM LASTA PUNDUDA, MIDA PAKSEM TAPEET, SEDA VISKOOSSEM (PAKSEM) KLIISTER) VAJADUSEL SEIN EELKLIISTERDADA (LIIGA SOOJAS RUUMIS JA LIIGA IMAVA PINNA PUHUL LAHJEMA KLIISTRIGA ) KLIISTER (LIIM) SEINALE KANDA KLIISTER VÄRVIRULLIGA SEINALE JA HAJUTADA ÜHTLASEKS KIHIKS . ÕIGE PIKKUSEGA TAPEET ASETATAKSE ALATES ÜLALT VASTU LIIMIGA KAETUD SEINA SOOVITAV LOE JÄRGI ETTE MÄRKIDA VERTIKAALSUS SOOVITAV ETTE MÄRKIDA ÜLASERV PAANIOTSAD PEAVAD OLEMA TÄISNURGAS PABERALUSEL TAPEET Tapeedi ettevalmistamine ja kleepimine: 1.Mõõta ruumi pikkus, laius ja kõrgus 2.Selgitada, mitu täispaani on vaja 3.Kindlaks teha, mitu paani saab 1 rullist (lähtuvalt mustrist) 4.Lõigata paanid välja, jättes 5..10 cm pikkusevaru paanidele 5.Koolutada tagurpidi rullides väljalõigatud paanide virn sirgeks ja asetada tapeetimislauale. 6
,,vaeste Piibel"). Vastupidiselt Bütsantsi traditsioonile suhtumine piltidesse, pole pilt püha, kuid meenutab pühi asju. Reljeefi ülesandeks oli seletada Pühakirja kirjaoskamatule rahvale. Seetõttu nimetatakse keskaja kirikute skulpturaalseid kaunistusi ka "vaeste Piibliks". 11.Nimeta gooti arhitektuuri ja skulptuuri eesmärk ja tunnused. Gooti stiili peamised tunnused on teravkaar, roidvõlvid, peenemad piilarid ja sambad, tugipiilarid ja tugikaared välisvaates, vertikaalsus e. kõrgustesse püüd, suuremad aknad ning liigendusehituslik konstruktsioon. 12.Skulptuuris levinud motiivid olid:krutsifiks, Pieta(näide), Maarja kuulutus(näide), Kolgata reljeef(Eestis Karja kirikus). Keda nimetatuis kujutatakse? motiiv rist koos ristilöödud Kristuse figuuriga krutsifiks. 13.Kirjelda eesti keskaegset kirikut. Millised kirikutüübid olid 13-14.saj levinud? Nimeta 2 tuntumat maakirikut ja 2 linnakirikut Eestis. Milliseid kujutava kunsti
konstruktsioon ja asetus 2)Juhtorganite vale asetus 3)Libedad kulunud trepid,põrandad 4)Traktoristi väsimus,hõivatus,tähelepanu hajumine Trepiaste ei tohi oli üle 50 cm maapinnast.Astmete vahe mitte üle 30 cm . Kui soetada traktor tuleb jälgida et oleks täidetud järgmised põhi tingimused. 1)hea väljavaade igas suunas,väikesed külg toed ,mitte segav sisustus 2) hea vertikaalsus nii ette kui taha 3)hea juhtrataste nähtavus 4)korralike valgustusseadmete olemasolu 5)hea taha vaade nii töötamisel kui sõidul , peeglite suurus ja asetus Armatuurlaud 1) Saada kõige olulisemat infot minimaalselt jälgitavate vahenditega. 2) Traktorist omaks täielikku ülevaate mõõteriistade näitudes normaalses tööasendis olles. 3) Traktorist saaks kiirelt analüüsida armatuur laualt saabuvad infot. Juhtismisseadmed Tänapäeva traktoril on 20-30 juhtimiseks ettenähtud
muude ehitusosade juures. Romaanide arhitektuurile olid iseloomulikud paksud müürid, kitsad ning väikesed aknad ja uksed kuna kivimassid olid väga rasked ning seintesse ei saanud teha suuri aknaid ning toetamiseks läks vaja tugevaid sambaid. Tihtipeale asendasid neid hoopis 4-või 8- nurkse läbilõikega tugipostid, nn. piilarid. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. Gootikat iseloomustab erinevalt romaanlastest vertikaalsus ja püüd kõrgustesse. Põhiprobleemiks jäi ka nüüd kiriku katmine vastupidava laega. Kõige olulisemaks teguriks gooti süsteemi väljatöötamisel oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Roidvõlvi ehitades laoti raidkivist või tellisest valmis võlvikut raamivad tugevad vööndkaared. Vööndkaartele toetatakse diagonaalselt roided, nende ristumiskoht kinnitatakse päiskiviga. Roiete vahele ehitatakse õhukesed ja kerged võlvisiilud. Kandvad osad on seega vööndkaared ja roided
Külgede freesimisel jätsime alumisest servast 30 mm freesimata, et see hoiaks posti õigel kõrgusel. Posti sisse lükkamisel kasutasime inertshaamrit, et post paika saada ja mitte kahjustada posti. Kontrollimisel loodiga oli mull lubatud piires. Pilt 12. Posti tapp 14 Pilt 13. Posti vertikaalsus 9. POSTIDE KINDLUSTAMINE Kuna katuse ehitus läheb järgmistele kursusel osalejatele, pidime kindlustama postide vertikaalsuse säilimise. Selleks fikseerisime kasutamata prussi postide vahele ja kinnitasime L-kujulise puitdetaili ja kruvidega posti külge. 15 Pilt 14. Postide fikseerimine 16 KOKKUVÕTE
2)Juhtorganite vale asetus 3)Libedad kulunud trepid,põrandad 4)Traktoristi väsimus,hõivatus,tähelepanu hajumine Trepiaste ei tohi oli üle 50 cm maapinnast.Astmete vahe mitte üle 30 cm . Kui soetada traktor tuleb jälgida et oleks täidetud järgmised põhi tingimused. 1)hea väljavaade igas suunas,väikesed külg toed ,mitte segav sisustus 2) hea vertikaalsus nii ette kui taha 3)hea juhtrataste nähtavus 4)korralike valgustusseadmete olemasolu 5)hea taha vaade nii töötamisel kui sõidul , peeglite suurus ja asetus Armatuurlaud 1) Saada kõige olulisemat infot minimaalselt jälgitavate vahenditega. 2) Traktorist omaks täielikku ülevaate mõõteriistade näitudes normaalses tööasendis olles. 3) Traktorist saaks kiirelt analüüsida armatuur laualt saabuvad infot. Juhtismisseadmed Tänapäeva traktoril on 20-30 juhtimiseks ettenähtud
Seega rõhutas mood valitsevate klasside üleolekut. KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks võib öelda, et gootika saavutas keskaja kunstis oma ülima täiuslikkuse, kadus romaanipärane kohmakus. Arhitektuur mõjutas kõiki teisi kunstiliike, kuigi arhitektuuri juhtijaks oli eesotsas kiriku disain, vähenes kiriku mõju kunstis, hakati keskenduma inimtunnetele, elurõõmule. Mind väga lummab gooti kunsti arhidektuur, mis on muidugi ka selle stiili peamine tunnus. See piklikus, vertikaalsus ja detailid tõmbavad kohe tähelepanu. Vitraazkunst annab sellele kõigele veel ideaalsust juurde. Kindlasti loodan isegi tulevikus oma silmaga just Prantsumaa gooti arhidektuuri näha. Arvan, et gooti stiilis suured, mõjuvõimsad ja läbimõeldud ehitised on vägagi täiuslikud. 7 PILTE GOOTI KUNSTIST Vitraazklaas Notre-Dame katedraalis, Pariisis. http://architecture.about.com/od/earlychristianmedieval/ss/gothic_6.htm
Kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem. Külglöövid jätkuvad teisel pool transepti kooriosas, moodustades kooriümbriskäigu. Krüpte ei ehitata enam, seega on põrand tasapinnaline. Koori lõpmik on harilikult tahuline ehk polügonaalne, apsiidi asemel kooril mitu väikest väljaehitist, mis moodustavad kabelitepärja. Keskmist ja suuremat kabelit nimetatakse Maarja kabeliks. Ruum väga avar, õhuline ja vaba. Kõikide detalilide suundumus ülespoole rõhutatud vertikaalsus. Et konstruktsioon ei vajanud enam massiivseid seinu, võis asendada need akendega. Akendel kasutatakse enamasti vitraazi ehk klaasimaali. Aknaid liigendavad kitsad kivisambakesed, mis tipus moodustavad teravkaare. Akna ülemise osa täidavad rõngad, rosetid (kolmik-, nelik- ja kuussiirud) tekkinud rikkalikku kivivõrku nimetatakse ehisraamistikuks. Hilisgooti perioodil muutus raamistik väga keeruliseks, koosnedes siirudest,
II SLAIDITÖÖ 1. Romaanikas- kloosterkirikute planeering: kapiitlisaal, refektoorium; majandusblokk, erinevad aiaosad; romaani stiili tunnused: ümarkaar, kuupkapiteel Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. MASSIIVSUS ÜMARKAAR RÕHUTATUD HORISONTAALJOON Eeskujuks basiilika. Oli lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks ehk lööviks. Oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Põhiplaan meenutas risti. Aknad olid külglöövide välisseintes. Kesklööv oli laiem ja kõrgem. Uks oli läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept- kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist idapoole avanes poolringikujuline võlvitud ruum ehk apsiid. Kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn. Läänefassaadi ees sammaskäikudega 4-nurkne õu. Suuremates basiilikates 5 l...
ehitisi. 11. Aleksander Nevski peakirikut ei saa pidada Bütsantsi stiilis ehitiseks, sest see püstitati 19.saj. lõpul( jäljendus). 12. Moska Punasel väljakul paiknev Vassili Blazennõi kirikuga on seotud legend sellest, kuidas valmistamisajal torgati silmas peast välja. Gooti 1. Gooti stiili sünniks peetakse aastat 1144. 2. Gooti stiil on saanud nime gootide hõimu järgi 16. saj. 3. Gooti arhitektuuri põhitunnuseks on vertikaalsus ( teravkaar). 4. Gooti basiilika ehitati enamasti ladina ristikujulise põhiplaaniga. Välise omapära annavad tugipiilarid ja tugikaared. 5. Jumalaema kirikul Pariisis pole tornikiivreid, kuna need olid kaks korda maha põlenud. 6. Keskajal peeti ühe kiriku mõjupiirkonnaks ala, kuhuni kuuldi kellade helinat. 7. Gooti katedraalidel paikneb roosaken kiriku keskmise portaali kohal. 8. Gooti basiilika võlvidel aitasid raskust kanda erilised tugipiilarid. 9
Nii mõjuvad kõik üksikosad külgepanduina. Nad koonduvad peaehitise ümber, tema sisse, tema külge ja peale, ei suuda aga temaga ühineda. Ikka uuesti kinnitab see juba alguses saadud kareda kohmakuse ja paindumatuse tunnet. On küll juba tunda ülestõusu tahet ja müürimasside elustamise püüdu, kuid see kõik on nagu raskeis kammitsais veel. Eriti ilmne on takistusetunne tornide juures. Torn on juba loomult ülestungiv, vertikaalne kujund. Eelpool nägime, kuidas see vertikaalsus lämmatub tornide madaluse tõttu peaehitisega võrreldes ja nende omavahelise ühetaolise kõrguse tagajärjel. Kuid ka tornide eri vormides hävib nende ülestõus. Nad on püstitatud üksteisele asetatud osakestest. Nelinurksed tornid koosnevad vürfleist, ümarad silindrilõikudest. Nii katkestavad horisontaaljooned kõikjal torni algupärase püstjoone. Lisaks on veel ümmartornide pead jämedamad tüveosast, mõjudes seega raskemalt ja süvendades allarõhu tunnet.
Gooti kunst Sissejuhatus Keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil oli gootika. See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne-Euroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse. Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks. Gooti ajastuks astus feodaalide, talupoegade ning vaimulike kõrvale uus - linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed. Uued linnad, inimeste liikuvam eluviis, suurenev toredusiha - kõik see avaldas mõju kunstile, kuid siiski on gooti stiili suurimad saavutused endiselt seotud ristiusu kirikuga. Üheks suureks mõjutajaks peetakse ka ristisõdu...
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Gooti stiil referaat Koostaja:Argo Anijärv Kursus: Turismikorraldus Olustvere 2012 Sissejuhatus Keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil oli gootika. See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne-Euroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse. Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks. Gooti ilmneb eelkõige arhitektuuris ning jaguneb üldjoontes järgmisteks perioodideks: varagooti 1140-1200, ...
D. reformatsiooni algus Saksamaal; 1517 E. meretee avastamine Indiasse. 1497-1499 Vastus B, C, E, D, A Tõmba maha sõna/nimi, mis ei sobi loogiliselt teistega kokku! Põhjenda oma otsust! 1. Franciscus Assisist, Aquino Thomas, Jeanne d`Arc, Martin Luther Sest teised olid kristlikud õpetajad aga d'Arc oli rahvuskangelane 2. jesuiidid, kalvinistid, frantsisklased, dominiiklased Teiste puhul on tegemist katoliku kiriku ordudega, kalvinistid aga protsestantlikud 3. ümarkaar, vitraaz, teravkaar, vertikaalsus Teiste puhul on tegemist Gooti stiiliga, ümarkaare puhul romaani stiiliga 4. Ivan IV, Otto I, Innocentius III, Ivan III Teiste puhul on tegemist riigi valitsejatega, Innocentsius III oli paavst Leia sõna (mõiste, väljend), mis eelnevaid ühendab! 1. paavst, pühakud, kloostrid, missa KATOLIK KIRIK 2. luterlus, kalvinism, anglikaani kirik PROTENSTANTISM 3. humanism, antiikkultuuri järgimine, suurem ilmalikkus RENESANSS 4
kuulatakse, ning suhe (ka ruumiline) kahe inimrühma vahel. Teatri pika ajaloo vältel on lava ja saali ruumiline suhestatus läbi teinud mitmeid muutusi. Lava on korraga mänguplats, kus tegutsevad näitlejad ja loo tegevuspaik, keskkond, milles hargneb sündmustik. Võib olla frontaallava, areenlava, keskkonnateater. Ruumi iseloomustab rida tunnuseid, mida saab esitada järgmiste opositsioonidena. · Horisontaalsus - vertikaalsus. Vertikaal (tõstukite, treppide, lavapõranda kohale ehitatud mängupindade jms. näol) on selles paaris markeeritud tunnus. Liikumised vertikaalteljel köidavad tähelepanu. · Sügavus - lamedus. See puudutab ees- ja tagalava kasutamist. Frontaalne misanstseen, tagalava sulgemine eesriide või dekoratsiooniga loob ühemõõtmelisuse mulje, liikumised lavasügavusse avardavad mänguruumi märgatavalt. · Suletus - avatus
Kunsti eesmärk oli luua ilusaid teoseid reeglitele toetudes Usk oli endiselt tugev, lõputud vaidlused usuteemadel. Paavstil oli väga suur võim. Rajati ja kaunistati kirikuid, kloostreid, ristimiskabeleid jne. Renessanss Itaalias Rooma eeskujul võeti taas kasutusele ümarkaar, silindervõlv, sambad, friis, väänisornament e. grotesk. Ehitati uhkeid palazzosid. Olid tavaliselt 4-nurkse põhiplaaniga, keskosas kaarkäikudega ümbritsetud siseõu. Gootikale omane vertikaalsus asendus horisontaalsusega, hoonete korruste vahesid tähistati garniisiga, katus valmistati madal ja lame. Palazzod olid enamuses 3-korruselised, nende alumise korruse välisseinad laoti tahumata kividest, ülemiste korruste seinad aga mõnevõrra peenemalt töödeldud kividest. Rustika tahutud kiviplokid(jämedalt töödeldud kiviladu). Kasutusele võeti paljud antiiksed detailid: dooria, joonia, korintose sambad,
Sissejuhatus Nagu kõik teised elusolendid, teevad ka loomad iga uue põlvkonnaga läbi muudatusi. Tavaliselt on need nii pisikesed, et neid on väga raske märgata, kuid tuhandete või miljonite aastatega võivad need loomad välimuse täiesti teistsuguseks muuta. Seda muutumisprotsessi nimetatakse evolutsiooniks. See lubab loomadel kasutada uusi võimalusi ning kohastuda muutustega, mis nende ümber maailmas toimuvad. Evolutsioon toimib seniste omaduste teisenemise kaudu, harilikult ülipisikeste nihetena. Seetõttu kujutab iga loom endast elavat evolutsioonisalve, mis aitab meil näha erinevate liikide omavahelist sugulust.Evolutsiooni teeb võimalikuks loomade omaduste varieerumine, mille põhjuseks on loomade omavaheline võistlus piiratud ressursside, näiteks eluruumi ja toidu eest. Selles konkurentsis osutuvad ühed omadused teistest kasulikumaks, mistõttu nende omanikud elavad par...
arusaamade alusel ja vanade elementide tõlgendamine uute arusaamade alusel • uute tähenduste loomine pidevas loomisprotsessis Rahvausundit iseloomustab heterogeensus, ebaloogilisus, vastuolulisus • seostub etniliste traditsioonide ja folklooriga • oluline on silmas pidada, mis ajastu rahvausundit kirjeldame Rahvausundile on iseloomulik, et see on horisontaalne (st liigub inimeselt inimesele), mitte vertikaalne nagu kõrgreligiooni puhul. Vertikaalsus avaldub selles, et religioon liigub “kõrgemalt” (nt paavst) madalamale tavalise inimese poole. Samuti võiks rahvausundile iseloomulikuks pidada vahetust: seda kogetakse/ sündmusi/üleloomulikku kogetakse ise. Kõrgreligioonis aga vahendatakse inimestele kellegi kokkupuudet üleloomulikuga. Oluline on ka see, et kõrgreligiooni puhul on tavaliselt olemas üks “õige” jumal vms, kuid samas rahvausundis võib olla asju/isikuid/ olendeid, mida/keda uskuda väga palju ning
(lk 45. pikem tekst kõige kohta). Kameraalsetes tingimustes kontrollitakse välitööde perioodil kord kuus ka lattide painet. Väljas kontrollitakse ka lati vesiloodi, konstanti ja talla ristiolekut lati teljega. Lati vesiloodi kontrollitakse välitööde ajal iga päev enne mõõtmist. Lati tallatasandi ja telje ristiolekut kontrollitakse kord aastas enne välitöid. Latt peab olema lugemi võtmise ajal kindlasti vertikaalne. Vertikaalsus tagatakse: o Kas vesiloodi abil või o Lati kõigutamise meetodil 7. 7.1. Kuidas toimub kõrguskasvu mõõtmine ja arvutamine ühepoolsete ja kahepoolsete nivelleerimislattidega? Kaheküljelised latid Nivelliir seatakse üles keskelt nivelleerimiseks Instrument seatakse ümmarguse vesiloodi järgi loodi Viseeritakse tagumise lati mustale küljele, seatakse elevatsioonikruvist
ehitada kõrgemaid hooneid. Dankmar Adler + Louis Sullivan (kaks tähtsat nime) andsid nime, sisu ja vormi. "Form follows function" Ornamenti pole vaja et teha hoonet ilusaks, vorm ise teeb hoone ilusaks. Samm tulevikku. Auditorium building. Hoone kui sammas, sammas koosneb baasist. Esimesed korrused on poekorrused, siis on bürookorrused, mis on eraldatud nende ribidega. Ja lõppeb kapiteeliga ja seal on eee tehnoruumid?? Käsitleti seda hoonet kui sammast. Vertikaalsus on alles. Preeriastiil - tolle aega iseloomustab demokraatiastiil, uue stiili otsingud. Frank Lloyd Wright on preeriastiili looja. Gesamtkunstwerk - kõike hõlmav kunstiteos. Masinat tuleb õigesti kasutada, siis saab sealt õigeid tulemusi. Lihtsad vormid, rõhutatud horisontaalsust, kaks fassaadi (linnaline vs. maapärane fassaad). Preeriastiili väljakujunemine: avatud plaan ehk ei ehitatud plaane üles seintega, vaid
Tartu Kutsehariduskeskus ISESEISEV TÖÖ KUNSTIAJALUGU Tartu 2009 ANTIIKAJA KUNST ÜRGAJA KUNST 4000 eKr. SKULPTUUR: Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal, umbes 60 000 aastat tagasi. Et tollal ei tuntud veel metalle ja tööriistad tehti kivist, siis tuleb siit ka selle ajastu nimetus kiviaeg. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just kauemaid kiviaja kunstimälestisi- koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa-aluste koobaste seinu ning lagesid. · Kaunistused koosnesid enamasti ringidest, spiraalidest, lainelistest joontest jne. MEGALIIDID: · Ehitised, min on ehitatud tohutult suurtest kividest KOOPAMAALID: Koopamaalide tegemise täpset aega ei ole suudetud välja selgitada...
unenägu'', .. Veneetsia kaupmees'', ,,Windsore lõbusad naised'' 7 Filosoofilised teosed Erasmus Rotterdamist, Thomas More ,, Utoopia'', Rotter ,, Narride kiitus''. Moraalifilosoofia 8 Martin Luther- usureformatsioon, tõlkis piibli saksa keeled-> saksa kirjakeele areng Arhitektuur ja kujutav kunst Kunst. Lihtsus, ilu, harmoonia, tasakaal-> tuleneb antiikkultuurist. Arhitektuur. Ehitiste põhitüübid võetakse antiikkultuurist. Vertikaalsus asendub vertikaaliga. Hoontele lisandus kuppel. Sakraalehitised-Itaalias, Roomas proprium Panthenum, Püha Peetri kirik. Villade e palazzode ehitamine. Hästi palju kaunistusi: lilled, ornamentika, lõvipead. Kaunistused antiiksed Skulptuur Skulptuurid paigutati ruumi keskele. Alasti skulptuurid-> väda realistlikud. NT: 1) Donatello- kuulsamaid renesanssiajastu skulptoreid, tegi esimese alasti skulptuuri. Kuulsaim kujutis Taavet 2) Andrea Verocchio- ratsamonumendid
Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid oma teravaviiluliste fassaadidega tihedalt üksteise kõrval tänava ääres. Heaks näiteks keskaegsest linnast on Tallinna vanalinn. Nagu romaani stiil, nii oli ka gootika eelkõige sakraalne, st kiriklik kunst. Kirkikute ja katedraalide ehitamise loovutasid nüüd mungad linna käsitööliste tsunftidele. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. Gootikat iseloomustab vertikaalsus, püüd kõrgusesse. Põhiprobleemiks jäi ka nüüd kiriku katmine vastupidava laega. Kõige olulisemaks teguriks gooti süsteemi väljatöötamisel oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Roidvõlvi ehitamine - raidkivist või tellisest laoti valmis võlvikut raamivad tugevad vööndkaared. Vööndkaartele toetatakse diagonaalselt roided, nende ristumiskoht "lukustatakse" päiskiviga. Roiete vahele ehitatakse õhukesed ja kerged võlvisiilud
mis jaanuaris 1881. ka siseministeeriumis kinnitati. Kiriku põhiosa valmis 1882-1884, seejärel ehitus seiskus rahapuudusel ja tornid valmisid alles kakskümmend aastat hiljem. Arhiteks näib olevat lähtunud pigem romaani kui gooti stiili eeskujudest, eriti läänefassaadil domineeriva jõulise kaaraava ja polügonaalsete külgmiste trepitornide käsitluses. Siiski on tegu ,,tellisstiilile" tüüpilise stiilide kombinatsiooniga. Peafassaadi keskosa rõhutab vertikaalsus, moodustades astmelise ülemineku torniosale. Massiivsete vormidega on rõhutatud hoone tugevuse ja staatilisuse muljet. Plaanilahenduses on pööratud tähelepanu ruumistruktuuri terviklikkusele. Külglöövid on lahendatud kolmekorruselistena, puitkontsruktsioonis galeriidega kahel ülemisel tasandil, mis omakorda on ühendatud hoone neljas nurgas paiknevate trepitornidega. Interjööris annavad tooni tahutud puitpilastrite ja gootipärase saelõikeornamendiga dekoreeritud puitkonstruktsioonid
Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned: raekoda, kirik, gildi- ja tsunftihooned. Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid oma teravaviiluliste fassaadidega tänava ääres. Nt Tallinna vanalinn. Keskajal polnud kombeks teha teistsuguseid maju, see oli halb. Majad näevad sarnased välja. Võivad erineda kõrguse poolest. Ainus erinevus võisid olla (mingid)kivid. Ots on fassaadiks, tänava poole. Gootika iseloomustab kirikuehituses vertikaalsus ehk püüd kõrgusesse. Gooti kõrget hoonet takistab kokku varisemast tugisüsteem, mis laseb ehitise raskuse juhtida kindlatesse punktidesse. Tähtsad uuendused ongi terav kaar, tugikaared, roidvõlv. Teravkaart ladudes paigutatakse kiivid ülestikku. Siis on külgsurve väike, peamine raskus kandub alla. Tähtsamaks konstruktsiooniliseks uuenduseks on roidvõlv. Raidkivist või tellistest laoti võlvi raamivad tugevad vööndkaared, mis lukustatakse päiskiviga.
kolme- kuni viielööviline pikihoone oli läbi lõigatud mitmelöövilise põikihoone e transeptiga, millele järgnes polügonaalse, ümmarguse või nelinurkse koorilõpmikuga kooriosa. Niisugune ruumijaotus jättis alles juba romaani ajastust tuttava ladina risti kujulise põhiplaani. Ehitustehniliselt on gooti katedraalid võrreldes eelnenud ajajärguga suureks sammuks edasi. Vastandina romaani horisontaalsusele ja massiivsusele iseloomustab gootikat vertikaalsus ja kergus. Teravkaare kasutuselevõtmine tõi kaasa avarad aknad ja saledad tornid. Kuna teravkaarse konstruktsiooni külgsurve oli väiksema pinge tõttu nõrgem ja peamine raskus langeb alla, osutus võimalikuks ehitada kõrgemaid ja vähem massiivseid müüre ning kõrgemaid avausi. Piilarid, võlviroided, tugipiilarid ja tugikaared moodustasid hiigelsuure sõrestiku, mis oleks püsti püsinud ka ilma seinteta
Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" lk 15-48 Sissejuhatus (KUNI OSANI 1.5) 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Verbaalne suhtlus Sõnaline, keeleline. Tähtsamad elemendid sõnad ja sõnalühendid. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Ainult inimene suudab sõnadega fantaseerida, teha nalja, olla irooniline, valetada. Inimesed on vaba mõistusega agendid kes otsutavad ise, millest või miks nad rääkida tahavad. Kõne on kirjaga võrreldes primaarne. Tekkis samuti tunduvalt varem. Kõnelemisel on väga...
Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid oma teravaviiluliste fassaadidega tihedalt üksteise kõrval tänava ääres. Heaks näiteks keskaegsest linnast on Tallinna vanalinn. Nagu romaani stiil, nii oli ka gootika eelkõige sakraalne, s t kiriklik kunst. Kirkikute ja katedraalide ehitamise loovutasid nüüd mungad linna käsitööliste tsunftidele. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. Gootikat iseloomustab vertikaalsus, püüd kõrgusesse. Põhiprobleemiks jäi ka nüüd kiriku katmine vastupidava laega. Kõige olulisemaks teguriks gooti süsteemi väljatöötamisel oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Roidvõlvi ehitamine - raidkivist või tellisest laoti valmis võlvikut raamivad tugevad vööndkaared. Vööndkaartele toetatakse diagonaalselt roided, nende ristumiskoht "lukustatakse" päiskiviga. Roiete vahele ehitatakse õhukesed ja kerged võlvisiilud.
ei aksrpteeri sissepaasu maja orgaaniline tervik, kus yks ruum läheb teiseks yle tal on vaid yks arhitktuur, ei ole uut ja vana Ville Contemporain 1922 Le Corbusier urbanist ratsionaalselt organiseeritud linn=ratsionaalne yhiskond tihe linn pargis urbanist vertikaalsus kõrghooned linn 3 miljonile elanikule tihe keskus, väikesed vahemaad ei trammile kesklinnas keskel suur plats, helikopterie maandumisplats, mida kasutati linnas taksona arhitektuur on vältimatult seotud majandusega!! maaomandus linnades -vaja metoodilist maa- poliitikat eksistentsmiinimum
(nt Yorki katedraal). Hilisgootikas moodustub võlvroietest fantastiliselt rikkalik võrgustik, seda nn perpendikulaarset stiili esindab nt 13 Gloucesteri katedraali koor. Ilmaliku gootika headeks näideteks on Cambridge'i ja Oxfordi kolledzite hooned. Itaalias jäid tugevaks romaani stiili ja varakristliku arhitektuuri traditsioonid. Kirikute tugisüsteem on lihtne, vertikaalsus on vähem rõhutatud. Kirikutel pole torne, kuid kõrval seisab kellatorn. Sage on kuppel nelitise kohal. Itaalia kirikute sidet gootikaga rõhutavad teravad kaared ja kooriakende kuju. Pikihoone valgmiku aknad on aga tihti väikesed ja ümmargused. Hilisgootika suurteos on viielööviline basilikaalne Milano katedraal. Linnades püstitati suuri lossi- või linnusetaolisi raekodasid (Veneetsias doodzide palee, Seina Palazzo Pubblico).
53 ehitise teistes osades. Pikihoone külglöövid olid pikendatud kooriümbriskäiguni, sellega liitunud kabelid moodustasid kabelipärja . Ka pikihoone põhja- ja lõunaküljele ehitati tihti kabelid Ehitustehniliselt on gooti katedraalid suur samm edasi võrreldes eelnenud ajajärguga. Vastandina romaani horisontaalsusele ja massiivsusele iseloomustab gootikat vertikaalsus ja kergus. See saavutati gooti tugisüsteemiga, mille abil juhitakse raskus kindlatesse punktidesse. Peamisteks ehitustehnilisteks uuendusteks said teravkaar, roidvõlv, tugikaared ja tugipiidad. Teravkaare kasutuselevõtmine tõi kaasa suured aknad ja saledad tornid. Kuna teravkaarse konstruktsiooni külgsurve oli väiksema pinge tõttu nõrgem, osutus võimalikuks ehitada kõrgemaid ja vähem massiivseid müüre. Teravkaart sai rakendada ka sama kõrguse, aga erineva laiusega avauste puhul.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
