3) Teistesse Euroopa riikidesse jõudis 15 saj. teisel poolel. 4) Enamikel maadel kestis 16 saj, lõpuni. 5) Renessanss jaguneb kolmeks *Vararenessanss (14saj lõpp 15saj) *Kõrgrenessanss ( 16 saj. esimene veerand ) *Hilisrenessanss (16saj) 6) Ehitustüübid: kuppelehitised, teatrid, raamatukogud, linnalossid e. Palazzod, maamajad, villad, lodzad 7) Ehitusmaterjalid: looduslik kivi, marmortahveldis, telliskivi, puu, majoolika 8) Ehitustehnika: konstruktsioonide tugevdamine rauaga, uued lahendused kuplite ja võlvide ehitamisel. 9) Renessanss (taassünd) tähendab eelkõige antiikkultuuri taaselustamist. 10)Kiiresti arenema hakanud manufaktuurtööstus, kaubandus, ja pangandus. 11) Aadli ja Vaimulikkonna kõrvale kodanlus. 12) Kodanlus vajas uut kultuuri, selle kandjaks said humanistid vaba isiksuse arenemine! 13) Renessanssi inimene usuti olevat universaalne inimene. See usk innustas
8. Nim skulptor Lorenzo Ghiberti kaks peamist tööd. ,,Iisaku ohverdamine" ,,Paradiisi väravad" Suured pronks uksed Firenze ristimiskirikul. 9. Nim Donatello peateoseid. ,,Püha Jüri" , ,,Taavet" , Gattamelata ratsakuju Padovas 10. Mille poolest oli Donatello uusaja skulptuuris esimene? Hakkas esimesena uuesti ratsamonumente püstitama 11. Millise tehnika kasutajana olid silmapaistvad Luca ja Andrea della Robbia? Mis laadi teoseid nad lõid? Majoolika. Nad lõid butosid ja relijeefe. 12. Millised teemad olid levinud 15.saj itaalia maalikunstis? Antiik mütoloogia, Piibli ilmalike inimeste kujutamine. 13. Nim Masaccio tähtsamad teosed ,,Püha Kolmainsus! Brancacci kabeli freskod ,,Paradiisist väljaajamine" 14. Nim Piero della Francesca tähtsamad teosed. ,,Kristuse ristimine" ,,Montefento altaril" ,,Seeba kuninganna Saalomoni ees" 15. Kelle tööd olid suured maailid ,, Venuse sünd" ja ,,Kevad"
Mõningatel puhkudel teostatakse ühekordne põletus ja sellisel juhul jääb see põletus ka ainukordseks. Põletusliigid Eelpõletus Glasuurpõletus Ühekordne põletus Dekoorpõletus Elektriahi savipõletuseks KERAAMIKA LIIGID Fajanss - Kivinõu- Klinker- glasuurimata ning paakunud, ruske või pruunikasmusta värvusega keraamiline toode. Majoolika Portselan- keskaegses Hiinas leiutatud materjal, peamiselt nõude ja kujukeste valmistamiseks. Pottsepis- puhtast või liivasegusest punasavist valmistatud poorsed pottsepatooted. Raku- ehk rakuyaki on Jaapanis 17. sajandil välja kujunenud madalkuumuskeraamikapõletusviis- Terrakota- põletatud savi või sellest tehtud esemed- Terra sigillata
korrusel esinevate antiiksete pilastrite näol. Leon Battista Alberti arhitekt, skulptor ja üks renessansi rajajaid. Lineaarperspektiivi looja. Tegeles ka maalikunstiga, aga ükski teos pole säilinud. VÕRDLUS: Veneetsia palazzod on esinduslikumad ja rõhuvad ilule. (Palazzo Chieregati, Palazzo Loredan) 11. Ospedale (Spedale) degli Innocenti vaeslaste varjupaik, hea horisontaal- ja vertikaalrütm, mähitud lastega medaljonid. Majoolika glasuuritud terrakota. Laste tunnusesemed, et vanemad nad hiljem ära tunneksid. Andrea della Robbia on medaljonide autor. 12. Santa Maria Novella kloostrikirik, ehitamist alustati 1246 ning lõpetati 1360. Harmooniliste joonte ning geomeetriliste mustritega fassaad modelleeriti Leon Battista Alberti poolt. Fassaad valgest ja rohelisest marmorist. 13. Santa Croce Püha Risti kirik. Seal asub Michelangelo ja Galileo Galilei haud. Ehitamist alustati 1294, fassaad lõpetati alles 19
Esimene juugendarhitektuuri periood Venemaal kannab eraldi nime "maaliline" (1898 1905). Kõige enam ehitati juugendstiilis hooneid Moskvas ja Peterburis : hotellid, üürimajad, eramud (juugendi pärl Rjabusinski eramu Moskvas, 1900 02, arh. Fjodor Sehtel, 1859 1926). On märgatav teatud piirkondlik erinevus Peterburis on juugendstiilis ehitatud rohkem üürimaju, Moskvas eramuid. Sellele perioodile on iseloomulikud "maaliline" interjöör, fassaadidel majoolika ja mosaiik-pannood. XX sajandi alguse ehitusbuum Peterburis ühtis juugendperioodiga. Esimesed stiili näited pärinevad 1890ndate aastate lõpust. Ehitati üle 500 hoone juugendstiili eri variatsioonides inglise, austria, saksa, belgia, prantsuse, soome ja rootsi mõjutustega. Stiililiselt on pilt väga mitmekesine. Võrreldes Moskvaga on Peterburi ehitised vaoshoitumad seda on mõjutanud linna üldine rangelt klassitsistlik ilme. Linnas on
Teda peetakse 15 saj teise poole tähtsaimaks skulptoriks. Ta valmistas võiduka Taaveti pronkskuju ja teiseks tähtsamaks teoseks Colleoni ratsamonument nagu Donatello. 15 saj hakkab Itaalias levima ka ilmalik portreekunst loodi portreesid oma kaasaegsetest inimestest. Väga populaarsed sel perioodil olid ka madonna reljeefid, kuid nee ei olnud niivõrd seotud usulise poolega vaid olid ülistuseks ilmalikule emalikule armastusele. Neid valmistati nii marmorist kui ka pronksist. Majoolika oli palju odavad ja tekkis majoolika tehnika - Põletatud savireljeef oli kaetud glasuuriga. Itaalia maalikunst 15 sajandil. Itaalias töötas 15 saj sadu maalikunstnike ja enamasti oli nende teoste temaatika usuline piiblistseenid. Tasapisi hakkas mõjutama renessansslik maailmavaade ja sellega muutusid piiblitegelased kui ka pühakud rohkem kaasaegsete inimeste taoliseks. Hakati rohkem tegema portreesid kaasaegsetest inimestest. Kirikute ja kabelite seintele maaliti fresko
esinevate antiiksete pilastrite näol. Leon Battista Alberti arhitekt, skulptor ja üks renessansi rajajaid. Lineaarperspektiivi looja. Tegeles ka maalikunstiga, aga ükski teos pole säilinud. VÕRDLUS: Veneetsia palazzod on esinduslikumad ja rõhuvad ilule. (Palazzo Chieregati, Palazzo Loredan) 11. Ospedale (Spedale) degli Innocenti vaeslaste varjupaik, hea horisontaal- ja vertikaalrütm, mähitud lastega medaljonid. Majoolika glasuuritud terrakota. Laste tunnusesemed, et vanemad nad hiljem ära tunneksid. Andrea della Robbia on medaljonide autor. 12. Santa Maria Novella kloostrikirik, ehitamist alustati 1246 ning lõpetati 1360. Harmooniliste joonte ning geomeetriliste mustritega fassaad modelleeriti Leon Battista Alberti poolt. Fassaad valgest ja rohelisest marmorist. 13. Santa Croce Püha Risti kirik. Seal asub Michelangelo ja Galileo Galilei haud. Ehitamist alustati 1294, fassaad lõpetati alles 19
Arhitektuur: Vene juugend läbis oma arengus mitu etappi, kuid alati oli selles tunda kaht suundumust : retrospektiivne-romantiline ja suund, mis täiesti välistas ajalooliste stiilide kasutamist. Esimene juugendarhitektuuri periood Venemaal kannab eraldi nime "maaliline" (1898 1905). Kõige enam ehitati juugendstiilis hooneid Moskvas ja Peterburis : hotellid, üürimajad, eramud.Sellele perioodile on iseloomulikud "maaliline" interjöör, fassaadidel majoolika ja mosaiik-pannood. Rjabusinski eramu Moskvas, 1900 02, arh. Fjodor Sehtel, 1859 1926 Teist, "graafilist", perioodi (1905 10) iseloomustavad tugevamad ratsionalistlikud ja ranged jooned, mis viitavad uute ilukriteeriumide kujunemisele. Fassaadide kompositsioon saab ratsionaalse lahenduse. Dekoori osa arhitektuuris aina kasvab, siin laenatakse elemente gootikast ja itaalia renessansist (rustika). Paremad näited on Kaupmeeste Ühingu ärikeskus Moskvas (arh. F. Sehtel).
ja 1930. aastal) ning olid valminud tema esimesed radikaalselt funktsionalistlikud tippteosed Turun Sanomat hoone ning Paimio sanatoorium. Aalto Pärnu supelasutuse skitsid (1925) Aalto esimene Eestiga seotud töö oli Pärnu supelasutuse konkursiprojekt. Aalto skitside skitside stilistika viitab tugevatele itaalia mõjudele. Aalto oli just abiellunud Aino Marsioga ning 1925. aastal reisis noorpaar Itaaliasse. ,,Fassaadil siin seal medasjonikaunistused, majoolika (glasuuritud terrakota) või liivakivi", kirjutas Aalto Pärnu supelhoone fassaadide kohta. Tähtsal kohal oli projektis suletud siseõu. ,,Olgu seal kloostriõue rahu ja itaalia aia kodusus", kirjutas Aalto projekti fragmentaarselt säilinud seletuskirjas. Skitsidelt leiame Brunelleschi Capella Pazzi kujutise. Brunelleschi oli Aalto kõige enam hinnatud renessansiajastu arhitekt. ,,Ma olen Brunelleschi!" on ta uhkelt ühwl peojärgsel varahommikul oma sõpradele teadustanud.
Valmistati pronksist, marmorist, majoolikatehnikas(põletatud savireljeef on kaetud värvilise glasuuriga). Meistriteks nt. LUCA della ROBBIA (1400-1482) ja tema vennapog ANDREA (1435-1525) medalikunst – medalid tähtsate sündmuste v isikute auks. nt. medal Lorenzo de’ Medici portreega hauamonumentides- ühinenud kristlikud ja antiigile viitavad detailid, nt. sarkofaagid, väikeste tiivulised lapsukesed- putod ja antiigi ornamentika. nt. A. della ROBBIA. Madonna lapsega. majoolika. Gooti arhitektuuri üldiseloomustus varagootika- 1200 kõrggootika 1200-1400 hilisgootika- kuni16 saj II pool Prantsusmaal 2 torniga ehitised, Saksamaal /Skandinaavias 1 torniga, Saksamaal oli 2 torni kuni 13. sajandini gooti hõimu järgi nimetus Gotlandi saarel elasid gootid. See nimi pandi alles uusaja alguses, halvustava tähendusega. ALGUS: Saint-Denis’ kloostri kiriku ümberehitus 1144. Prantsusmaal. Kuningavõimu suurendamiseks Pariisist väljaspoole rajati
1443 kutsuti Padovasse, kus valmis kuulsaim töö Gattamelata, mis oli pronksist ratsafiguur ja see oli esimene ratsafiguur pärast antiiki. VERROCCHIO (1436-1488) tegi samuti Taaveti. Ta kujutab poisikest, kes on elavam kui Donatello Taavet. Taaveti näol olevat naeratust on ka teiste tema skulptuuride juures. Tegi Veneetsias Colleoni ratsamonumentdi. Tuntumad skulptorid: perekond della Robbiad (Andrea della Robbia), kes võttis kasutusele majoolika pisiskulptuuride tegemiseks, põletatud savi kaetakse värvilise glasuuriga; Rossellina da Settignano, Pisano... Kõrgrenessanss: MICHELANGELO Taavet, Medicite hauakambri skulptuurid, Pietad, Moosese kuju. · Prantsusmaa andis Itaalia järel skulptuuri olulise panuse. 15.saj skulptuur arenes realismi vaimus, mille heaks näiteks oli Sluter. COLOMBE (1430-1513) peatööks oli Bretagne hertsogi Francois II ja tema naise hauamonument Nantes'i linnas
Veneetsias levis samal ajal nähtus nimega palladianism, saanud nime kuulsalt meistrilt Andrea Palladiolt. Palladio oli väga järjekindel antiikkunsti matkija ja armastas väga sambaid, nii, et tema plaanide järgi ehitatud kirikud hakkasid välja nägema justkui antiiktemplid. Ehitustüübid: kuppelehitused, teatrid, raamatukogud, linnalossid ehk palazzod, linnalähilossid ehk maamajad ehk villad, lodzad. Ehitusmaterjalid: looduslik kivi, marmortahveldis, telliskivi, puu. Majoolika. Ehitustehnika: konstruktsioonide tugevdamine rauaga, uued lahendusvõtted kuplite ja võlvide ehitamisel. Ajastu ehitismälestisi: San Marco raamatukogu Villa la Rotonda (A.Palladio) Santa Maria del Fiore kuppel Veneetsias, 16.saj (arh. J.Sansovino) 15. saj. Hartenfelssi loss, Saksamaa Püha Mikaeli kirik, Münhen Palazzo Strozzi, Firenze
Jaguneb tavaliselt vara-, kõrg- ja hilisrenessansiks; jagunemine on eri maades erineva ulatusega ja ilmneb kõige paremini Itaalias. Vararenessanss (14. saj lõpp –15. saj) Kõrgrenessanss (16. saj I veerand) Hilisrenessanss (16. saj) Ehitustüübid: kuppelehitused, teatrid, raamatukogud, linnalossid ehk palatsod (palazzo), linnalähilossid ehk maamajad ehk villad, lodžad. Ehitusmaterjalid: looduslik kivi, marmortahveldis, telliskivi, puu. Majoolika. Ehitustehnika: konstruktsioonide tugevdamine rauaga, uued lahendusvõtted kuplite ja võlvide ehitamisel. Renessansi peamiseks teeneks oli antiigi klassikalise orderi ehituskunsti eeskujuks võtmine. Suurt tähelepanu osutati profaanehitistele. Arhitektuuri tunnusjoonteks said taas horisontaaljoon ja ümarkaar ning sambad. Hoonete projekteerimisel lähtuti kuldlõikelistest proportsioonidest. Iga
annaabi.ee 
