Varakristlik arhitektuur, Püha Markuse katedraali kellatorn Varakristlik arhitektuur, Pisa kellatorn, Püha Markuse katedraali kellatorn, 1173-1350 a. Varakristlik aatrium, Vaade Sant'Ambrogio basiilika aatriumile Milanos Varakristlik arhitektuur, Santa Maria Maggiore, 5.saj. Rooma Varakristlik arhitektuur, Santa Sabina, 5.saj. Rooma Varakristlik arhitektuur, Sant' Apollinare in Classe, 6.saj. Varakristlik arhitektuur, Sant' Apollinare in Classe, 6.saj. Varakristlik arhitektuur, Sant' Apollinare Nuovo, 6.saj. Varakristlik kunst, seinamaaling, Sant` Apollinare in Classe kirikus Ravennas Varakristlik kunst, mosaiik Pühakud, Sant` Apollinare Nuovo basiilikas, 6.saj. Varakristlik mosaiik, Kristus, Sant` Apollinare Nuovo basiilikas, 6.saj.
Sta Constanza Galla Placidia mausoleum. Plaan ja interjöör Galla Placidia mausoleum Ravennas Galla Placidia mausoleum Ravennas Galla Placidia Galla Placidia Ortodokside baptisteerium Ravennas Püha Peetri katedraal Roomas Püha Peetri katedraal Roomas. Lõige Santa Maria Maggiore Rooma 5.saj Sta Sabina San Paolo Fuori le Mura San Apollinare in Classe Sant Apolliare in Classe. Apsiid. Sant Apollinare in Classe. Ravenna 6.saj Ravenna. San Apollinare Nuovo Ravenna San Apollinare Nuovo Ravenna San Apollinare Nuovo San Apollinare Nuovo San Apollinare Nuovo. Ravenna Junius Bassuse sarkofaag 4 saj AD Varakristlik sarkofaag Wiener Genesis 6.saj BÜTSANTS 5.15.saj AD Bütsantsi impeerium TÄHTSAMAD SÜNDMUSED KEISERLIK HIPODROOM PROTSESSIOON
ümbriskäigu võlve kaunistavad mosaiigid. Vanemates mosaiikides on näha rohkem ornamente, hiljem tekib asemele kristlik sisu. Eelistati teemasid, mis sümboliseerivad uskliku vabanemist paganausust, tasapisi tulid kasutusele Uue Testamendi motiivid. Varakristlike mosaiikide poolest on tuntud Ravenna, mis oli Lääne-Rooma riigi pealinn alates 404 aastast. Väga hästi on säilinud Santi Nazaro e Celso kiriku mosaiigid. Ilusaim on seal stseen hea karjasega. Mulle meeldivad veel Sant Apollinare Nuovo mosaiigid. Kolm rida mosaiikpilte kaunistavad kesklöövi seinu. Seal on stseenid Kristuse elust, teises reas on prohvetite ja pühakute figuurid. Huvitav on see, et selleaegsete tööde valmistamisel kasutati tähendusperspektiivi. Tähtsamad isikud kujutati suurematena ja vähemtähtsad väiksematena. Sant Apollinare Nuovo mosaiigid oma pidulikkuse ja suurejoonelisusega on mõjutatud juba uuest, Bütsantsis väljakujunenud stiilist.
Kiriku idaseinast ulatus väljapoole väike poolringikujuline niss altari paigutamiseks - apsiid. Lagi oli lame või puudus üldse, nii et kirikust võis otse näha katusesarikaid. Muidugi võisid ehitajad teha muudatusi üksikasjades. Mõnel kirikul oli avar eeskoda, mõnel jälle sammaskäikudega ümbritsetud õu sissekäigu ees, löövide arv võis tõusta 5, 7 või koguni 9-ni. Tavaliselt olid kirikud tornita, kuid mõne kiriku kõrval seisis eraldi kellatorn. Sant' Apollinare in Sama kiriku Kesklöövi seinamaale Classe kirik Ravennas sisevaade Lihtsa kirikuhoone sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid värvilistest kivikestest või klaasitükikestest kokkuseatud pildid. Oma säravate värvidega muutsid nad kiriku seest väga pidulikuks . Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast piiblist. Inimesed nendel piltidel on väga pühalikud, tõsised ja rangeilmelised, nad on pikkadesse
kellatorn (kampaniil). Aatrium sammaskäikudega piiratud nelinurkne õu. · Kolmelöövilised basiilikad : Santa Costanza (4 saj), Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina Roomas (5 saj) · Viielööviline basiilika : Peetri kirik Roomas(4-5 saj)- kiriku ees aatrium, ja selle keskel kaev. Edasi järgnesid eeskoda, 5-lööviline pikihoone, transept ja apsiid, mille all asus väidetavalt esimese paavsti Peetruse haud. · Sant Apollinare in Classe kirik Ravennas (Itaalia 6 saj) · Sant Apollinare Nuovo (6 saj) · Basiilika sisekujundus: sambad, mille vormid olid laenatud antiikarhitektuurist. Lagi oli lame, või puudus hoopis. Kaunistatud olid basiilikad seinamaalingute ja mosaiikidega. · Mosaiikides kasutati värvilised klaaskuubikud, mis peegeldasid valgust. Värvidest kasutati helerohelist, kulda, helesinine lillakas ooker. Temaatikaks sümboolsed motiivid, ststeenid piiblist, juhtumised pühakute elus
Suuremates basiilikates võis kolme löövi asemel olla ka viis või enamgi löövi. Varakristlike kolmelööviliste basiilikate näiteks on Santa Costanza (4.saj), Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina Roomas (5.saj). Esime viielööviline basiilika oli Peetri kirik, mis ehitati pärimuse järgi Püha Peetruse hauale. Suurel määral on veel varakristliku ilme säilitanud mõned hilisemad ehitised Ravennas Itaalias, nagu Sant´Apollinare in Classe ja Sant´Apollinare Nuovo. Basiilika lihtsa ja tagasihoidliku ilme muutsid pidulikumaks seinamaalingud ja eriti mosaiigid. Maalid paiknesid enamasti kesklöövis, akende all või vahel. Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid aga väikesed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust. Nendest moodustatud pisut konarlik pildipind ei mõju seinana, vaid loob sädeleva, erakordselt intensiivse, aga mittemateriaalsena tajutava värvielamuse. Valitsevad värvid on heleroheline ja
valgmikuks, sest siin asusid aknad. Aknad olid ka külglöövide välisseintes. Välisilme oli lihtne, kirik oli enamasti ilma tornita. Mõnikord kellatorn e kampaniil, enamasti oli see aga hiljem ehitatud. Sageli on basiilikate läänefassaadi ees sammaskäikudega piiratud nelinurkne õu e aatrum. Suuremates basiilikates võis kolme löövi asemel olla ka viis löövi. 3-löövilised: Santa Costanza, Santa Maria Maggiore, Santa Sabina Roomas. 5-löövilised:Peetri kirik, Ravennas, Sant Apollinare in Classe, Sant Apollinare Nuovo. #Peetri basiilika Roomas ehitati 4.-5. Saj. Erandina oli see orienteeritud läände. Idas asus väravaehitis ja teisi hooneid. Basiilika sisekujunduses andsid tooni sambad, mille vormid pärinesid antiikajastust. Lagi oli lame, vahel kassettidega, vahel puudus üldse. Lihtsa ja tagasihoidliku hoone muutsid pidulikumaks seinamaalingud, eriti mosaiigid. Maalid paiknesid kesklöövis, akende all või vahel.
toekust Mööbel oli puidust, metallist, elevandiluust ja kivist. Kaunistati nikerduste või maalingutega Toolid Maximianuse troon: üleni elevandiluust, nikerdatud, kaetud stseenidega Jeesuse lugudest ja Ristija Johannese elust Lauad xkujuliste jalgadega ja puust, postjalgadega, ümmargune või ruudukujuline, kivist Kirst Kapid (nagu püsti tõstetud kirstud) Baldahiinvoodi San Apollinare kiriku interjöör Classe Ravennas pühitsetud 504 Sophia Hagia kirik Konstantinoopolis pühitsetud 537 Varakristliku kiriku põhiplaan Justianus I kaaskonnaga. Mosaiik San Vitale kirikus 526547 Keisrinna Theodora Ravenna San Vitale kiriku mosaiigil. U. 545 Bütsantsiagne mööbel Kapi uksed Baldahiinvoodi
Varakristlik kunst Varakristliku ilme on saäilitanud eriti Saint' Apollinare in Classe basiiilika ( 6 saj. ) Basiilika Vana-Rooma kohtu ja ärihoone millest kuhunes üks kritliku kirikuhoone esimesi tüüpe Kristlaste kokkutuleku kohtadeks esialgu üksikute jõukamate kogususeliikmete elamud, aiad või vaba loodus Apsiid madal, kitsas poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum , nii meenutas kiriku põhiplaan risti Katakombid maa alused koopad kuhu maeti surnuid Peamiselt seina ja laemaalid
at eKr) Abu-Simbeli kaljutempel (2. at eKr) Kreeta-Mükeene ehk egeuse arhitektuur: Mükeene lõviväravad (2. at eKr) Knossose palee (2. at eKr) Vana-Kreeka arhitektuur: Ateena Akropol (V saj eKr) Pergamoni altar (IV saj eKr) Vana-Rooma arhitektuur: Colosseum (1.saj) Akvedukt Pont du Gard (1.saj eKr) Varakristlik arhitektuur: Sta Constanza mausoleum (4.saj) Püha Domitilla katakomb (2.saj) Bütsantsi arhitektuur Hagia Sophia peakirik (6.saj) St Apollinare in Classe (6.saj) Lääne-Euroopa arhitektuur varakeskajal: Theoderichi mausoleum (6.saj) St Galleni klooster (9.saj) Romaani arhitektuur: Pisa katedraal ja kellatorn (11.-14.saj) Püha Markuse katedraal (11.saj) Gooti arhitektuur: Notre Dame´i katedraal (12-13.saj) Milano katedraal (alustatud 14.saj, lõpetatud 19.saj) Renessanss: Villa Rotonda (16.saj) San Marco raamatukogu (16.saj) Barokk ja rokokoo. 17. ja 18. sajandi arhitektuur: Versaille´s loss (1668-84)
Tähtsaim oli Jumala sõnapühakiri Katakombides pidasid kristlased koosolekuid, jutlusi ja jumalateenistust. Maalikunst Santa Priscilla katakomb Roomas Maalingud pärinevad 3.sajandist Arhitektuur Santa Costanza mausoleumi interjöör ~350aastal Ehitatud keiser Constantinuse tütarde jaoks hiljem kasutati kirikuna Santa Costanza mausoleum Sant' Apollinare Sant' Apollinare in Classe basiilika Ravennas. 535549. Apsiid. Romaani kunst Romaani kirikute peaminetüüp oli basiilika. Ümarkaar on üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid. Sageli kaunistas romaani kirikuid ka ornamentika. Kirikute seintele ja võlvidele maaliti erksavärvilisi piiblitseene, kuid neid on vähe säilinud. Romaani tekstiilkunstist on säilinud suurepärane piltvaip, mis on võrreldav maalikunstigaBayeux' vaip. Skulptuur Püha Peetrus.
apostlit ja sümbolistlikud tuvid joomas), ülejäänud neli apostlit on kujutatud ristvõlvidel, tähed. Ukse kohal on Kristud hea karjusena, noor, habemetu, kuue lambaga. Vastasseinas on arvatavasti Püha Lawrence. Siin on kolm sarkofaagi, millest üks pidi kuuluma Galla placidiale, teine keiser Valentinian III või Galla Placidia vennale ja kolmas Galla Placidia abikaasale keiser Constantius III-le. Ravenna Sant'Apollinare Nouvo 6. saj I veerandil Theodorichu ehitatud basiilika tüüpi kirik. See ariaanlik kirik oli algselt pühendatud Lunastaja Kristusele. Hiljem pühendas Justinianus kiriku Pühale Martinile, ariaanluse vastasele. 9. saj toodi siia püha Apollinare reliikviad ja kirik sai oma praeguse nime. Selle aatrium ja apsiid on aja jooksul umber kujundatud (liiga ariaanlik temaatika või vale keisri ülistamine), ent alles on mosaiigid seintel ja 24 sammast lihtsustatud korintose kapiteeliga.
19. RISTIUSU MÕJU KUNSTILE. KATAKOMBID. SARKOFAAGID Palestiinas tärganud ristiusk e kristlus levis Rooma riigis kiiresti. Oluline oli kirjasõna, mis ühendas üksteisest kaugel asuvaid kogudusi. Rooma usuelu oli salliv, sest oli tavaks üle võtta alistatud maade kombeid. Võrreldes teiste usunditega oli kristlus radikaalne, nõudis igapäevast pühendumist, Jeesuse kannatusterohke elukäigu ideaaliks pidamist. Eriti oli roomlaste eetikaga vastuolus alandlikkuse nõue ja mõte, et Jumala ees on kõik võrdsed. Varastes ristikogudustes oli usk Lunastaja uude tulemisse, mistõttu peeti igapäevast elu tühiseks. See õõnestas kogu ühiskonda ja sellepärast võtsid valitsejad aeg-ajalt ette tagakiusamisi. Piinamised ja verised hukkamised ei peatanud ristiusu levikut, pigem vastupidi. 3. saj pKr sattus Rooma riik kriisi. Roomlaste senine enesekindlus kadus ja hakati otsima hingelist tuge. Hingeline rahutus väljendub ka selle aja portreekunstis. Kriis soodu...
omase kujude kummardamisega. 22. Mis on basiilika, millistest osadest see koosneb? Basiilika on rooma arhitektuuris levinud kohtu-ja koosolekuhoonete tüüp.(aatrium)sammaskäikudega ümbritsetud õu, eeskoda(narteks), 5-lööviline pikihoone, transept ja apsiid. 23. Millistes linnades leiduvad kõige kuulsamad varakristlikud kirikud? Nimeta neist linnadest vähemalt üks kirik. Roomas- Santa Costanza, Santa Maria Maggiore, Santa Sabina Itaalias Ravennas- San't Apollinare in classe, San't Apollinare Nuovo 24. Milliste vahenditega kaunistati varakristlikke kirikuid? Roomlased olid oma mosaiikides enamasti kasutanud siledaid värvilisi marmori tükikesi, mis polnud eriti kirkad kuid võimaldasid peente värvivarjundite edasiandmist. 25. Mille poolest erinesid roomaaegsed mosaiigid varakristlikest (nii materjali ja tehnika osas kui ka sisuliselt)? Roomlased kasutasid siledaid värvilisi marmori tükikesi, mis polnud kirkad.Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjalideks olid
· reljeefkunst sai alguse siis, kui ristiusk lubatuks sai. Kristlust püüti ühendada Rooma traditsioonidega. Varased reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust · monumentaalsus pole enam oluline, jutustust tehakse arusaadavaks tingmärkidega VARAKRISTLIK KIRIK · 313. Milano edikt · hoone tüüp basiilika (kohtu- ja ärihoone) · kompaniil- eraldiseisev kellatorn · Santa Maria Maggiore Roomas 5. saj · Saint Apollinare in Casse Ravennas 6. saj · Rooma vana Peetri kirik · Basiilika sisekujundus, mosaiigid: · tooni andsid sambad (antiikarhitektuurist) · lagi lame, võis olla kassettlagi, vahel lagi puudus- paistsid sarikad · pidulikumaks tegid seinamaalid ja mosaiigid. Maalid asetsesid kesklöövis, akende all või vahel
Mosaiike valmistati väikestest erksavärvilistest klaaskuubikutest(heleroheline, kuld, külm helesinine, lillakas ooker(värviline muld)), mis peegeldasid valgust. Apsiidivõlvil kohal on tavaliselt troonil istuva Kristuse mosaiik. Naised Kristuse haua juures. Mosaiik Sant' Apollinare Nuovo kirikus Ravennas (Itaalia) 6.saj Piibli tegelate ja pühakute kujutamine Tähtis oli isiku äratuntavaks tegemine, tema hingeseisundi iseloomustamine. Figuurid on rikkalikult rõivastatud, et varjata „patust“ keha. See oli peamiseks erinevuseks antiikkunstist. Tegelasi väib ära tunda mitmesuguste tingmärkide abil.
sajandiks võimas impeerium, millele oli määratud ligi tuhande aasta jooksul läbi elada mitmeid tõusu- ja languseperioode, kuni ta 1453. aastal lõplikult türklastele alistus. Bütsantsi arhitektuuris ühinesid harmooniliseks tervikuks Lääne ja Ida kultuuritraditsioonid, ehitus- ja kaunistusvõtted. Ajastu ehitusmälestisi: Hagia Sophia peakirik Konstantinoopolis 6. saj(arh. Anthemios Tralesest ja Isidoros Mileetosest) St Apollinare Nuovo Ravennas 6. saj St Apollinare in Classe Ravennas 6. saj San Vitale kirik Ravennas 6. saj Džami kirik Konstantinoopolis 9. saj Hosios Lucase kloostri kirikud 11.–12. saj Apostlite kirik Salonikis 14. saj Ehitustüübid: Pikihooned (basiilikad ja kodakirikud). Tsentraalehitused (kabelid, ristimiskojad, ristkuppelkirik). Kuppelbasiilika. Ehitusmaterjalid: marmor, kivi, telliskivi. Ehitustehnika: Rooma
peakuppel, ristiharudel aga neli väiksemat kuplit. Taoline 5-kupliline rsitkuppelkiriku süsteem sai alates 9.sajandist Bütsantsis valdavaks. 36 Teiseks varabütsantsi keskuseks oli Ravenna, mis 552.aastast alates oli Bütsantsi provintsi (eksarhaadi) pealinn. &.sajandi I poolel ehitati Ravennasse kaks 3-löövilist sammasbasiilikat Sant Apollinare Nuovo ja Sant Apollinare in Classe. Mõlemad kirikud on ripõiklöövideta, seest ümara, väljast aga polügonaalse apsiidiga. St. Apollinare Nuovo kirikus on korintose kapiteeliga sammastele asetatud veel talumiplokk. Välisseinte kujundus on lihtne (St. Apollinare in Classe kirikul ümarkaartega ühendatud liseenid, St. Apollinare Nuovol siledad seinad). Mõlema kiriku eraldi seisev kampaniil kuulub hilisemasse aega.Kirikute siseruumid on kaunistatud mosaiikidega.
annaabi.ee 
