Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Võru linna juubelipidustused (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium 
 
 
 
 
 
 
 
 
Võru linna juubelipidustused 
Uurimistöö 
 
 
 
 
Autor: Sander Lebreht 11.d 
Juhendaja : õp  Kaja   Kenk  
 
 
 
 
 
 
 
 
Võru 2014 
RESÜMEE 
 
Uurimistöö  eesmärk  oli  koguda  informatsiooni  Võru  linna  kolme    juubelipidustuste  (100., 
150. ja 200. sünnipäevade) üritustest ja kõike seda puudutavast ning võrrelda neid omavahel. 
Uurimistöö autor toetus juubeliürituste kirja panemisel peamiselt vastava aja ajalehtedele.  
Autor  vaatas  läbi Wõru  Teataja  1933. ja 1934. aasta ajalehed ning Töörahva Elu 1984. aasta 
ajalehed. Lisaks aitasid informatsiooni nii pidustuste kui ka linna üldise käekäigu kohta leida 
kolm juubeliväljaannet: koopia H. E. Strucki 1884. aasta saksakeelsest üleskirjutusest ,,Zum 
Gedächtnik  der  FEIER  DES  100  JÄHRIGEN  BESTEHENS  WERRO’S”;  Fr.  Suiti  ja  H. 
Meleski   koostatud  ,,Wõru  linn  150-aastane”  ja   Raimo   Pullati  ,,Võru  linna  ajalugu”.  Töö 
põhiline  probleem  oli  see,  et  kuigi  allikaid  oli  palju,  siis  informatsioon  neis  oli  peamiselt 
korduv. Vanemate allikate puhul oli tekst kohati raskesti  loetav  1800ndatel kasutatava vana 
kirjaviisi tõttu.  
Võru linna sünnipäevaks loetakse 21. augustit  1784 . Linna  juubeli  tähistamine muutus läbi aja 
üha  suuremaks  ning uhkemaks. Kui 100. sünnipäeva kestuse puhul piirduti mõne augustikuu 
päevaga,  150.  sünnipäeva  puhul  juuli  algul  peetud  laulupeo  ja  augustis  kahepäevase  peoga, 
siis 200. juubelil oli  linnarahva  jaoks korraldatud terve rida üritusi alates 1984. aasta algusest.  
Suurimad sarnasused kolme juubeli puhul olid need, et iga sünnipäeva läbivaks teemaks oli 
roheline  kuusk  (linnavapp), iga juubeli ajal on korraldatud rongkäik,  kultuurimaja  ,, Kannel ” 
mängis  suurt  rolli  juubelipidustuste  ajal  ning  igal  korral  anti  välja  vähemalt  üks  teos,  mis 
tuletas linnarahvale meelde nende kodukoha  minevikku .  
Suurimad  erinevused  aga  kõigi  kolme  sünnipäeva  puhul  olid  need,  et  iga  kord  oli  tegemist 
uue keskvõimuga: 1884. aastal Vene keisririigiga; 1934. aastal iseseisva Eesti Vabariigiga ja 
1984. aastal NSV Liidu  koosseisus  oleva  ENSV -ga. Iga kord oli rõhuasetus  erineval  sihtgrupil 
–  1884  siinsetel   sakslastel ,  1934  vabadel  eestllastel  ja  1984  nõukogude  sõjaveteranidel-
vabastajatel.  Erinev  oli  ka  ürituste  kajastamise  ulatus  ajalehtedes  ning  väljajagatud  meenete 
hulk. 
 
 
 
  2 
 
SISUKORD 
 
SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 
1.  VÕRU LINN 100 ................................................................................................................ 6 
1.1.  Taust .............................................................................................................................. 6 
1.2.  Võru linna käekäik 1880ndail ....................................................................................... 6 
1.3.  100aastase juubeli tähistamine .................................................................................... 10 
2.  VÕRU LINN 150 .............................................................................................................. 14 
2.1.  Taust ............................................................................................................................ 14 
2.2.  Võru linna käekäik 1930ndail ..................................................................................... 14 
2.3.  150aastase juubeli tähistamine .................................................................................... 16 
3.  VÕRU LINN 200 .............................................................................................................. 23 
3.1.  Taust ............................................................................................................................ 23 
3.2.  Võru linna käekäik 1980ndail ..................................................................................... 23 
3.3.  200aastase juubeli tähistamine .................................................................................... 25 
4.  JUUBELISÜNNIPÄEVADE VÕRDLUS ........................................................................ 32 
KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 36 
KASUTATUD MATERJALID ................................................................................................ 39 
LISAD ...................................................................................................................................... 42 
Lisa 1. Võru linna  vapp  150. ja 200. aastal .......................................................................... 42 
Lisa 2. Võru linna 150. a. juubeli laululeht .......................................................................... 43 
Lisa 3. Sünnipäevaõnnitlused Võru  linnale  nii oma maakonna kui ka  naabrite  
omavalitsustelt, seltsidelt, ühingutelt, ärimeestelt ja ametnikelt .......................................... 44 
Lisa 4. 200. juubeli puhul välja antud märgid ...................................................................... 46 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
  3 
 
SISSEJUHATUS 
 
Töö teemaks on ,,Võru linna juubelipidustused”. Kuna uurimistöö autor on ise pidevalt seotud 
kodulinnas  ja  maakonnas  rahvale  korraldatavate  üritustega,  siis  oli  teemavalik  iseenesest 
mõistetav.  
Linna  juubelipidustused1  on  tähtsündmused  sealsele  elanikkonnale,  mis  aitab  meeles  hoida 
linna ajalugu, tänada esiisasid, tekitada ühtekuuluvustunnet ja ühtsust  eelmiste  ja kaasaegsete 
põlvkondade  vahel  ning  anda  tagasi  linna  ning  selle  ümbruskonna  rahvale,  kes  on  sellesse 
paika  jõudsalt  mälestusi  sisse  puurinud.  Seetõttu  on  autori  arvates  oluline  teada  vanu 
traditsioone  ning  viise,  kuidas  sünnipäevi  peeti,  et  selle  põhjal  pakkuda  järgmiste 
juubelipidustuste  ajal  veelgi  väärtuslikumaid  nii  traditsioonilises  kui  ka  meelelahutuslikus 
mõttes  üritusi.  ,,Traditsioon  ei  ole  mitte  tuha  säilitamine,  vaid  tule  hoidmine.  Minevikku 
õpime tundma mitte selleks, et sinna tagasi igatseda, vaid selleks, et leida sealt püsiväärtusi 
oleviku  ja tuleviku jaoks.”2 
Võru linn on Katariina II käsukorras ehitatud linn, mille asutamise kuupäevadeks loetakse 21. 
augustit  1784.  Riia  asehaldurkonna   kindralkuberner   George  von  Browne  mängis  linna 
asupaiga  määramisel  suurt  rolli.  Algselt  määras  ta  linna  asupaigaks  Kirumpää-Koiküla 
(tänapäeval Vana-Koiola) riigimõisa piirkonna, kuid  hilisemate  huvide muutuste tõttu sai uue 
maakonna keskuse territooriumiks Tartu- Pihkva   maantee  ääres asuv Võru eramõis. 19. märtsil 
1785 kinnitas kindralkuberner esimese Võru linna ehitusplaani ning 4. oktoobril 1788 kinnitas 
keisrinna   Võru  linna  vapi.  Esimese   linnapea   rolli  täitis   Friedrich   Ambrosius  Schroeder  ja 
bürgermeistri omi Georg Heinrich Franzen.3  
Uurimistöö  ,,Võru  linna  juubelipidustused”  eesmärk  oli  koguda  informatsiooni  Võru  linna 
kolme  tähtsama  juubelipidustuste  (100.,  150.  ja  200.  sünnipäevade)  üritustest  ja  kõike  seda 
puudutavast  ning  võrrelda  neid  omavahel.  Selline  lai  teemakäsitlus  tegi  töö  mahukaks  ning 
aeganõudvaks.  Töö  põhiline  probleem  oli  see,  et  kuigi  allikaid  oli  palju,  siis  informatsioon 
neis  oli  peamiselt  korduv  või  puudulik.  Vanemate  allikate  puhul  oli  tekst  ebatäpselt 
tõlgendatud mõnest saksakeelsest algtekstist või kohati raskesti loetav 1800ndatel kasutatava 
vana kirjaviisi tõttu. See  lisas  allikate läbitöötamisele aega juurde.  
                                                 
1 Sõna  juubel  on tulnud antiikajast ja ladina keelest, tähendades ümmarguste eluaastate täitumist (25, 
50, 75 ja 100) 
Pärimus pärijaile. (2000). Allikas:  http://www.folkloorinoukogu.ee/Parimus_parijaile_299.htm 
Võru 150 aastat, 1934, lk 11-12. 
  4 
 
Töö on jaotatud nelja peatükki. Neist esimesed kolm on jaotatud sarnaselt veel eraldi kolme 
alapeatükki:  taust,  üldine  käekäik  vastavalt  ajastul  ja  vastava  juubeli  tähistamine.  Töö 
esimeses  peatükis  pöörab  autor  tähelepanu  linna  100.  sünnipäevale.  Selle  esimeses 
alapeatükis kirjeldab autor ajaloolist  tausta  juubeli ajastul, teises aga linna käekäiku 1880ndail 
ja kolmandas linna 100. juubeli tähistamisest. Teises peatükis pöörab autor rõhku linna 150. 
sünnipäevale,  mille  esimese  alapeatükis  kirjeldab  ajaloolist  tausta  juubeli  ajastul,  teises  aga 
linna  käekäiku  1930ndail  ja  kolmandas  150.  juubeli  tähistamisest.  Kolmanda  peatüki 
keskteemaks  on  linna  200.  juubeli  tähistamine.  Kolmanda  peatüki  esimeses  alapeatükis 
kirjeldab autor ajaloolist tausta juubeli ajastul, teises linna käekäiku 1980ndail ja kolmandas 
200. juubeli tähistamisest. Neljandas peatükis võrdleb autor kõigi kolme juubelipidustusi ning 
linna majanduse ja poliitika erinevusi nendel  ajastuteltuues  välja  sarnasusi  ja erinevusi.  
Autor toetus juubeliürituste kirja panemisel peamiselt vastava ajajärgu ajalehtedele. Nii olid 
juubeliüritused hästi kajastatud ajalehtedes Wõru Teataja (150. juubel) ja Töörahva Elu (200. 
juubel).  Autor  vaatas  läbi  Wõru  Teataja  1933.  ja  1934.  aasta  ajalehed  ning  Töörahva  Elu 
1984.  aasta  ajalehed.   Ajalehes   Töörahva  Elu  oli  iga  vastava  juubelipidustustega   seonduva  
artikli  juures   logo ,  mis  hõlbustas  autoril  selle  ajalehe  läbi  töötamist  (Lisa  1).  Nendele 
allikatele  lisaks  aitasid  lisainformatsiooni  nii  pidustuste  kui  ka  linna  üldise  käekäigu  kohta 
leida  3  juubeliväljaannet:  Raimo  Pullati  raamat  ,,Võru  linna  ajalugu”,  ,,Wõru  linn  150-
aastane”  ja  koopia  Heinrich   Eduard   Strucki  1884.  aasta  saksakeelsest  üleskirjutusest  ,,Zum 
Gedächtnik der FEIER DES 100 JÄHRIGEN BESTEHENS WERRO’S”. Viimase puhul oli 
ka  autoril  kasutada  selle  üleskirjutise  eestikeelne  variant,  et  kontrollida  tõlkes  tekkinud 
arusaamatusi.  Ajalehti  ja  palju  muid  allikaid  võimaldas  läbi  uurida  ning  üles  pildistada 
hilisemaks  lugemiseks  Võrumaa   Muuseum   ja  sealne  peavarahoidja  Artur   Ruusmaa .  Hiljem 
kasutas autor Kirjandusmuuseumi Wõru Teataja digiteeritud ajalehti, et täpsustada mõningaid 
sündmusi.  
Uurimistöö  autor  avaldab  erilist  tänu  juhendajale  Kaja  Kenk’ile,   kelleta   poleks  uurimistöö 
valmis  saanud,  tema   isale   Vaino  Kenk’ile  ja  Võrumaa  Muuseumile  hulgaliselt  abistava 
materjali pakkumise eest ja Võrumaa Muuseumi personalile erilise vastutulelikkuse ja soojuse 
eest autori töötamise vastu  muuseumis
 
 
 
  5 
 
1.  VÕRU LINN 100 
1.1. 
Taust 
 
Eesti oli Vene keisririigi koosseisus. Kui esialgu ei arvatud talurahva eneseleidmist ohtlikuks 
ja  peeti  seda  isegi  vastujõuks  baltisakslastele,  siis  peagi  see  suhtumine  muutus.  Keskvõimu 
surve rahvuslikule liikumisele tugevnes. Aleksander III ( keiser  1881 – 1894) võimuletulekuga 
muutus  oluliselt   keskvalitsuse   äärealade  poliitika:  eesmärgiks  sai  impeeriumi  ühtlustamine. 
Ametlikuks  asjaajamiskeeleks  sai  vene  keel,  omavalitsuste  tegevusvabadust  piirati  oluliselt, 
tsensuur   tugevnes,  koolis  tuli  hakata  õppima  ja   suhtlema   vene  keeles.  Eestlaste  endi  hulgas 
kerkis  esile  neid,  kes  kiitsid  venestamispoliitika  heaks.  Venestamisaeg  ei  suutnud  siiski 
lämmatada  kogu  eestlaste  omaalgatuslikku  tegevust:  suur  hulk  seltse  tegutses  edasi, 
moodustati kutseühinguid, rahvaluule kogumine sai hoo sisse. 1884. aasta on meie ajalukku 
kirjutatud  sellega,  et  juunis  pühitseti  Otepää  kirikus  EÜS4-i  lipuks   sinimustvalge ,  juulis 
õnnistati sisse Tartu Peetri  kirik  ja novembris avati Käsmus  merekool .  
 
1.2. 
Võru linna käekäik 1880ndail 
 
Haldamine .  Võru  oli  asutamisest  alates  mõeldud  halduskeskuseks.  1880.  aastal  kehtestati 
Venemaa  1870.  aasta  linnaseadus,  mis  võimaldas  haldusorganitesse  hõlmata  laiemaid 
ringkondi  kui  varasem  magistraadisüsteem.   Linnavolikogu   valimistel  oli  hääleõigus  igal 
vähemalt  25aastasel  linnaelanikul,  Vene  tsaaririigi  kodanikul,  kellel  oli  linnas  mingi 
maksustatav  kaubanduslik  või  tööstuslik  (ka  käsitööstuslik)  ettevõte.  Literaatidele  anti 
valimisõigus pärast kaheaastast elamist linnas ja linnamaksude regulaarset tasumist. Neil võis 
puududa  maksustatav ettevõte.  Neljaks  aastaks valitav linnavolikogu valis omakorda linnapea 
ja  linnanõunikud,  kinnitas  linna   eelarved   ja  aruanded,  otsustas  linna  kinnisvara  ja 
finantsküsimused  jne.  Täidesaatvaks  organiks  oli   volikogu   poolt  neljaks  aastaks  valitud 
linnavalitsus ,  mille  liikmetest  pooled  langesid  iga  kahe  aasta  järel  välja.  Ka  tuli  arvestada 
kuberneri  nõusolekuga nii linnapea ja abilinnapea valimisel kui ka mitmetel teistel juhtudel. 
Esimesse  linnavolikogusse  valiti  30  liiget  ( sakslased ).  Esimene  linnapea  oli  sillakohtu  notar 
                                                 
4 Eesti Üliõpilaste Selts 
  6 
 
Demetrius Weyrich, kes võttis valitsemise üle 1880. aasta algul ja oli ametis kuni  1891 . aasta 
lõpuni. Linnasekretäriks oli  Walther  von Zeddelmann 1880 – 19065  
Linn  oli  saanud  peamise  osa  tuludest  maksudest  (n  kinnisvaramaks;  alkohoolsete  jookide 
müümise  maks  jne)  ja  väikse  osa  ka  linna  varadelt  (n  nöörimaade  maksustamisest, 
heinamaadelt, karjamaalt jne). Linna  kuludest  on suuremad olnud linnavalitsuse ja -ametnike 
kulud, hariduskulud, heakorra kulud.6 
Välimus. Võru linna ilme erines teistest planeeringu mõttes: siin olid üksteise suhtes risti ning 
paralleelselt kulgevad tänavad - kaks pikka  paralleelset  peatänavat Riia (praegu Kreutzwaldi 
tn) ja  Georgi  (praegu Jüri tn) ja nendega risti ülejäänud tänavad.7 Igale  krundile  oli ette antud 
kindel ruudustik, kuhu majad esteetikast lähtudes paralleelselt tänavatega ehitada. Erandit ei 
tehtud  ka  kristliku  kiriku   ehitamisel ,  kus  tavaliselt  tuleb  kiriku   altar   ehitada  suunaga   itta
Tänavate   asetuse   ning   esteetika   põhimõtete  tõttu  on  kiriku  altar  suunatud  rohkem  kirde. 
Samasuguse näite Eestis võib tuua ka Paldiski linna kohta. Üldjoontes oli vilets liikuda linna 
ja  raudteejaama  vahel,  sest  pinnas  oli   liigniiske .  Tänavatel  polnud  kõnniteid  ja  laternaid  oli 
hõredalt. 1880. aastal oli  torm , mis tegi  Tamula  järve äärde rajatud pargile kõvasti kahju ja 
1881.  aasta  maikuus    istutati  66  puud  ja  74  põõsast.8  Võru  linnas  on  1884.  aastal  215 
ehituskrunti 201 elamu ja kõrvalhoonetega.9  
Elanikkond. Strucki andmetel on 1881. aastal Võru linnas 2693 elanikku, neist 796  sakslast  
ja  1435  eestlast,  255   venelast ,  176  juuti  ja  22   rooma -katoliiklast.  Linna  saksa  soost 
elanikkond  kahaneb  ja  eesti  elanikkond  kasvab.10  R.  Pullati  andmetel  on  1881.  aastal  Võru 
linnas  2697  elanikku,  neist  796  sakslast,  1345  eestlast,  211  venelast,  176  juuti  ja  muid 
rahvusi.11  
Majandus. Struck nimetab 1860ndaid ja 1870ndaid äritegevuse seisaku ajaks. Sel perioodil ei 
ole  linnas  uusi  maju  rajatud,  ega  olemasolevaid  eriti  remonditud.  Inimeste  maksuvõlad  on 
kasvanud. Linnavara on hooletusse jäetud. 1880ndate algul on murrang toimunud: Laenu- ja 
                                                 
5 Pullat, 1984, lk 19-20. 
6 Pullat, 1984, lk 23-24. 
7 Pullat, 1984, lk 25. 
8 Pullat, 1984, lk 27. 
9 Struck (saksakeelse koopia väljatrüki aasta teadmata), lk 14; Struck (eestikeelse tõlke väljatrüki aasta 
teadamta), lk 6. 
10 Samas; Võru 150 aastat, 1934, lk 5. 
11 Pullat, 1984, lk 31. 
  7 
 
Hoiukassa oli hakanud rahakäibe olukorda parandama; uus linnavalitsus oli maksuvõlglastelt 
hakanud võlgu sisse nõudma ja linna eelarvet suurendati.12  
Stiimuliks  oli  tsunftikorra  lõplik  kaotamine  1880.  aastal  ja   raudtee    avamine   1889.  aastal. 
Võrus  olid  19.  sajandi  viimasel  veerandilgi  veel  väiketööstusettevõtted.  1881.  aastal  avati 
Katariina puiesteel ,,Alexander- Hotel ”, kus oli 14 tuba. Võõrastemajas oli ka  vannituba , mida 
said kasutada ka linnaelanikud. Suure osa Võru kaubandusettevõtetest moodustasid õllepoed, 
äritunnistuste järgi oli neid 25. 1887. aastal on ,,Postimehes”  mainitud , et  2700  võrulase peale 
tuleb  40  joomapaika.13  Struck  rõhutab,  et  Võru  on  matslikumaks  muutunud.  Ta   arvas ,  et 
Võrul  oleks  olnud  võimalus  taas  esile  tõusta  koolilinnana,  selle  asemel,  et  majadesse 
õllepoode ja joogikohti rajada.14 Võru 150. juubeli puhul ilmunud artiklis ,,Wanad Wõrulased 
jutustawad”  kirjeldatakse  Võru  linna  kunagist  ööelu  nii:  ,,Loomulikult  leidis  Juula-kõrtsis 
asset   rohkelt   pahandusi   ja  korrarikkumisi,  kus  Upfelbaumil,  Rõiwul  ja  ööwahtidel  rohkelt 
tööd oli. Suurematel ,,juhtumistel” abistasid Upfelbaumi-Rõiwu 12 soldatit.”15 
Side ja transport. 1880ndate algul kurdeti Võrus selle üle, et esmaspäeval Võrus postitatud 
kiri  jõudis  alles  reedel  Tartus  adressaadile.  1884.  aastal  pandi  post  Võru  ja  Tartu  vahel 
liikuma kolm korda nädalas.  1886 . aastal liideti posti- ja telegraafikontor Võrus.16 Linnasisene 
transport  toimus  isiklike  hobuveokite  ja  sõidu-  ning  veovoorimeestega.  Sõiduvoorimehed 
tegid  lühikesi  otsi  linna  ja  raudteejaama  ning  linna  ja  linnaläedaste  trahterite  vahel.  1889. 
Aastal  sai  Võrust  raudteeäärne  linn  pärast  kolmeaastast  vaevarikast  tööd.  Raudteeühendus 
osutus linnale oluliseks.17 
Linna  arengu  ja  kasvamise  taga  on  ühe  olulise   tegurina   linakaubanduses  tekkinud  soodne 
olukord.  
Linna  heale  käekäigule oli kaasa aidanud ka hea koolilinna maine, mida paljudel teistel sama 
suurusega provintsi- ja kreisilinnadel polnud. Struck nimetab eraldi Krümmeri poeglaste kooli 
ja  Genge  tütarlaste  kooli  ja  rõhutab,  et  kui  koolidel  tekkisid   pinged   ja  n  Genge  kool  lausa 
                                                 
12 Struck (saksakeelse koopia väljatrüki aasta teadmata), lk 16; Struck (eestikeelse tõlke väljatrüki 
aasta teadamta), lk 7. 
13 Pullat, 1984, lk 33. 
14 Struck (saksakeelse koopia väljatrüki aasta teadmata), lk 16; Struck (eestikeelse tõlke väljatrüki 
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Võru linna juubelipidustused #1 Võru linna juubelipidustused #2 Võru linna juubelipidustused #3 Võru linna juubelipidustused #4 Võru linna juubelipidustused #5 Võru linna juubelipidustused #6 Võru linna juubelipidustused #7 Võru linna juubelipidustused #8 Võru linna juubelipidustused #9 Võru linna juubelipidustused #10 Võru linna juubelipidustused #11 Võru linna juubelipidustused #12 Võru linna juubelipidustused #13 Võru linna juubelipidustused #14 Võru linna juubelipidustused #15 Võru linna juubelipidustused #16 Võru linna juubelipidustused #17 Võru linna juubelipidustused #18 Võru linna juubelipidustused #19 Võru linna juubelipidustused #20 Võru linna juubelipidustused #21 Võru linna juubelipidustused #22 Võru linna juubelipidustused #23 Võru linna juubelipidustused #24 Võru linna juubelipidustused #25 Võru linna juubelipidustused #26 Võru linna juubelipidustused #27 Võru linna juubelipidustused #28 Võru linna juubelipidustused #29 Võru linna juubelipidustused #30 Võru linna juubelipidustused #31 Võru linna juubelipidustused #32 Võru linna juubelipidustused #33 Võru linna juubelipidustused #34 Võru linna juubelipidustused #35 Võru linna juubelipidustused #36 Võru linna juubelipidustused #37 Võru linna juubelipidustused #38 Võru linna juubelipidustused #39 Võru linna juubelipidustused #40 Võru linna juubelipidustused #41 Võru linna juubelipidustused #42 Võru linna juubelipidustused #43 Võru linna juubelipidustused #44 Võru linna juubelipidustused #45 Võru linna juubelipidustused #46 Võru linna juubelipidustused #47
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 47 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-08-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

414
pdf
Tiit Lauk humanitaar
147
docx
Eesti XX sajandi algul
86
doc
Eesti uusima aja ajalugu
0
docx
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
132
doc
Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
204
pdf
Eesti uusima aja ajalugu
72
doc
Eesti uusaeg-1710-1900
290
pdf
Holokaust



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun