Võru linna juubelipidustused (0)

Võru Kreutzwaldi Gümnaasium 
 
 
 
 
 
 
 
 
Võru linna juubelipidustused 
Uurimistöö 
 
 
 
 
Autor: Sander Lebreht 11.d 
Juhendaja : õp  Kaja   Kenk  
 
 
 
 
 
 
 
 
Võru 2014 
RESÜMEE 
 
Uurimistöö  eesmärk  oli  koguda  informatsiooni  Võru  linna  kolme    juubelipidustuste  (100., 
150. ja 200. sünnipäevade) üritustest ja kõike seda puudutavast ning võrrelda neid omavahel. 
Uurimistöö autor toetus juubeliürituste kirja panemisel peamiselt vastava aja ajalehtedele.  
Autor  vaatas  läbi Wõru  Teataja  1933. ja 1934. aasta ajalehed ning Töörahva Elu 1984. aasta 
ajalehed. Lisaks aitasid informatsiooni nii pidustuste kui ka linna üldise käekäigu kohta leida 
kolm juubeliväljaannet: koopia H. E. Strucki 1884. aasta saksakeelsest üleskirjutusest ,,Zum 
Gedächtnik  der  FEIER  DES  100  JÄHRIGEN  BESTEHENS  WERRO’S”;  Fr.  Suiti  ja  H. 
Meleski   koostatud  ,,Wõru  linn  150-aastane”  ja   Raimo   Pullati  ,,Võru  linna  ajalugu”.  Töö 
põhiline  probleem  oli  see,  et  kuigi  allikaid  oli  palju,  siis  informatsioon  neis  oli  peamiselt 
korduv. Vanemate allikate puhul oli tekst kohati raskesti  loetav  1800ndatel kasutatava vana 
kirjaviisi tõttu.  
Võru linna sünnipäevaks loetakse 21. augustit  1784 . Linna  juubeli  tähistamine muutus läbi aja 
üha  suuremaks  ning uhkemaks. Kui 100. sünnipäeva kestuse puhul piirduti mõne augustikuu 
päevaga,  150.  sünnipäeva  puhul  juuli  algul  peetud  laulupeo  ja  augustis  kahepäevase  peoga, 
siis 200. juubelil oli  linnarahva  jaoks korraldatud terve rida üritusi alates 1984. aasta algusest.  
Suurimad sarnasused kolme juubeli puhul olid need, et iga sünnipäeva läbivaks teemaks oli 
roheline  kuusk  (linnavapp), iga juubeli ajal on korraldatud rongkäik,  kultuurimaja  ,, Kannel ” 
mängis  suurt  rolli  juubelipidustuste  ajal  ning  igal  korral  anti  välja  vähemalt  üks  teos,  mis 
tuletas linnarahvale meelde nende kodukoha  minevikku .  
Suurimad  erinevused  aga  kõigi  kolme  sünnipäeva  puhul  olid  need,  et  iga  kord  oli  tegemist 
uue keskvõimuga: 1884. aastal Vene keisririigiga; 1934. aastal iseseisva Eesti Vabariigiga ja 
1984. aastal NSV Liidu  koosseisus  oleva  ENSV -ga. Iga kord oli rõhuasetus  erineval  sihtgrupil 
–  1884  siinsetel   sakslastel ,  1934  vabadel  eestllastel  ja  1984  nõukogude  sõjaveteranidel-
vabastajatel.  Erinev  oli  ka  ürituste  kajastamise  ulatus  ajalehtedes  ning  väljajagatud  meenete 
hulk. 
 
 
 
  2 
 
SISUKORD 
 
SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 
1.  VÕRU LINN 100 ................................................................................................................ 6 
1.1.  Taust .............................................................................................................................. 6 
1.2.  Võru linna käekäik 1880ndail ....................................................................................... 6 
1.3.  100aastase juubeli tähistamine .................................................................................... 10 
2.  VÕRU LINN 150 .............................................................................................................. 14 
2.1.  Taust ............................................................................................................................ 14 
2.2.  Võru linna käekäik 1930ndail ..................................................................................... 14 
2.3.  150aastase juubeli tähistamine .................................................................................... 16 
3.  VÕRU LINN 200 .............................................................................................................. 23 
3.1.  Taust ............................................................................................................................ 23 
3.2.  Võru linna käekäik 1980ndail ..................................................................................... 23 
3.3.  200aastase juubeli tähistamine .................................................................................... 25 
4.  JUUBELISÜNNIPÄEVADE VÕRDLUS ........................................................................ 32 
KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 36 
KASUTATUD MATERJALID ................................................................................................ 39 
LISAD ...................................................................................................................................... 42 
Lisa 1. Võru linna  vapp  150. ja 200. aastal .......................................................................... 42 
Lisa 2. Võru linna 150. a. juubeli laululeht .......................................................................... 43 
Lisa 3. Sünnipäevaõnnitlused Võru  linnale  nii oma maakonna kui ka  naabrite  
omavalitsustelt, seltsidelt, ühingutelt, ärimeestelt ja ametnikelt .......................................... 44 
Lisa 4. 200. juubeli puhul välja antud märgid ...................................................................... 46 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
  3 
 
SISSEJUHATUS 
 
Töö teemaks on ,,Võru linna juubelipidustused”. Kuna uurimistöö autor on ise pidevalt seotud 
kodulinnas  ja  maakonnas  rahvale  korraldatavate  üritustega,  siis  oli  teemavalik  iseenesest 
mõistetav.  
Linna  juubelipidustused1  on  tähtsündmused  sealsele  elanikkonnale,  mis  aitab  meeles  hoida 
linna ajalugu, tänada esiisasid, tekitada ühtekuuluvustunnet ja ühtsust  eelmiste  ja kaasaegsete 
põlvkondade  vahel  ning  anda  tagasi  linna  ning  selle  ümbruskonna  rahvale,  kes  on  sellesse 
paika  jõudsalt  mälestusi  sisse  puurinud.  Seetõttu  on  autori  arvates  oluline  teada  vanu 
traditsioone  ning  viise,  kuidas  sünnipäevi  peeti,  et  selle  põhjal  pakkuda  järgmiste 
juubelipidustuste  ajal  veelgi  väärtuslikumaid  nii  traditsioonilises  kui  ka  meelelahutuslikus 
mõttes  üritusi.  ,,Traditsioon  ei  ole  mitte  tuha  säilitamine,  vaid  tule  hoidmine.  Minevikku 
õpime tundma mitte selleks, et sinna tagasi igatseda, vaid selleks, et leida sealt püsiväärtusi 
oleviku  ja tuleviku jaoks.”2 
Võru linn on Katariina II käsukorras ehitatud linn, mille asutamise kuupäevadeks loetakse 21. 
augustit  1784.  Riia  asehaldurkonna   kindralkuberner   George  von  Browne  mängis  linna 
asupaiga  määramisel  suurt  rolli.  Algselt  määras  ta  linna  asupaigaks  Kirumpää-Koiküla 
(tänapäeval Vana-Koiola) riigimõisa piirkonna, kuid  hilisemate  huvide muutuste tõttu sai uue 
maakonna keskuse territooriumiks Tartu- Pihkva   maantee  ääres asuv Võru eramõis. 19. märtsil 
1785 kinnitas kindralkuberner esimese Võru linna ehitusplaani ning 4. oktoobril 1788 kinnitas 
keisrinna   Võru  linna  vapi.  Esimese   linnapea   rolli  täitis   Friedrich   Ambrosius  Schroeder  ja 
bürgermeistri omi Georg Heinrich Franzen.3  
Uurimistöö  ,,Võru  linna  juubelipidustused”  eesmärk  oli  koguda  informatsiooni  Võru  linna 
kolme  tähtsama  juubelipidustuste  (100.,  150.  ja  200.  sünnipäevade)  üritustest  ja  kõike  seda 
puudutavast  ning  võrrelda  neid  omavahel.  Selline  lai  teemakäsitlus  tegi  töö  mahukaks  ning 
aeganõudvaks.  Töö  põhiline  probleem  oli  see,  et  kuigi  allikaid  oli  palju,  siis  informatsioon 
neis  oli  peamiselt  korduv  või  puudulik.  Vanemate  allikate  puhul  oli  tekst  ebatäpselt 
tõlgendatud mõnest saksakeelsest algtekstist või kohati raskesti loetav 1800ndatel kasutatava 
vana kirjaviisi tõttu. See  lisas  allikate läbitöötamisele aega juurde.  
                                                 
1 Sõna  juubel  on tulnud antiikajast ja ladina keelest, tähendades ümmarguste eluaastate täitumist (25, 
50, 75 ja 100) 
2 Pärimus pärijaile. (2000). Allikas:  http://www.folkloorinoukogu.ee/Parimus_parijaile_299.htm 
3 Võru 150 aastat, 1934, lk 11-12. 
  4 
 
Töö on jaotatud nelja peatükki. Neist esimesed kolm on jaotatud sarnaselt veel eraldi kolme 
alapeatükki:  taust,  üldine  käekäik  vastavalt  ajastul  ja  vastava  juubeli  tähistamine.  Töö 
esimeses  peatükis  pöörab  autor  tähelepanu  linna  100.  sünnipäevale.  Selle  esimeses 
alapeatükis kirjeldab autor ajaloolist  tausta  juubeli ajastul, teises aga linna käekäiku 1880ndail 
ja kolmandas linna 100. juubeli tähistamisest. Teises peatükis pöörab autor rõhku linna 150. 
sünnipäevale,  mille  esimese  alapeatükis  kirjeldab  ajaloolist  tausta  juubeli  ajastul,  teises  aga 
linna  käekäiku  1930ndail  ja  kolmandas  150.  juubeli  tähistamisest.  Kolmanda  peatüki 
keskteemaks  on  linna  200.  juubeli  tähistamine.  Kolmanda  peatüki  esimeses  alapeatükis 
kirjeldab autor ajaloolist tausta juubeli ajastul, teises linna käekäiku 1980ndail ja kolmandas 
200. juubeli tähistamisest. Neljandas peatükis võrdleb autor kõigi kolme juubelipidustusi ning 
linna majanduse ja poliitika erinevusi nendel  ajastutel ,  tuues  välja  sarnasusi  ja erinevusi.  
Autor toetus juubeliürituste kirja panemisel peamiselt vastava ajajärgu ajalehtedele. Nii olid 
juubeliüritused hästi kajastatud ajalehtedes Wõru Teataja (150. juubel) ja Töörahva Elu (200. 
juubel).  Autor  vaatas  läbi  Wõru  Teataja  1933.  ja  1934.  aasta  ajalehed  ning  Töörahva  Elu 
1984.  aasta  ajalehed.   Ajalehes   Töörahva  Elu  oli  iga  vastava  juubelipidustustega   seonduva  
artikli  juures   logo ,  mis  hõlbustas  autoril  selle  ajalehe  läbi  töötamist  (Lisa  1).  Nendele 
allikatele  lisaks  aitasid  lisainformatsiooni  nii  pidustuste  kui  ka  linna  üldise  käekäigu  kohta 
leida  3  juubeliväljaannet:  Raimo  Pullati  raamat  ,,Võru  linna  ajalugu”,  ,,Wõru  linn  150-
aastane”  ja  koopia  Heinrich   Eduard   Strucki  1884.  aasta  saksakeelsest  üleskirjutusest  ,,Zum 
Gedächtnik der FEIER DES 100 JÄHRIGEN BESTEHENS WERRO’S”. Viimase puhul oli 
ka  autoril  kasutada  selle  üleskirjutise  eestikeelne  variant,  et  kontrollida  tõlkes  tekkinud 
arusaamatusi.  Ajalehti  ja  palju  muid  allikaid  võimaldas  läbi  uurida  ning  üles  pildistada 
hilisemaks  lugemiseks  Võrumaa   Muuseum   ja  sealne  peavarahoidja  Artur   Ruusmaa .  Hiljem 
kasutas autor Kirjandusmuuseumi Wõru Teataja digiteeritud ajalehti, et täpsustada mõningaid 
sündmusi.  
Uurimistöö  autor  avaldab  erilist  tänu  juhendajale  Kaja  Kenk’ile,   kelleta   poleks  uurimistöö 
valmis  saanud,  tema   isale   Vaino  Kenk’ile  ja  Võrumaa  Muuseumile  hulgaliselt  abistava 
materjali pakkumise eest ja Võrumaa Muuseumi personalile erilise vastutulelikkuse ja soojuse 
eest autori töötamise vastu  muuseumis . 
 
 
 
  5 
 
1.  VÕRU LINN 100 
1.1. 
Taust 
 
Eesti oli Vene keisririigi koosseisus. Kui esialgu ei arvatud talurahva eneseleidmist ohtlikuks 
ja  peeti  seda  isegi  vastujõuks  baltisakslastele,  siis  peagi  see  suhtumine  muutus.  Keskvõimu 
surve rahvuslikule liikumisele tugevnes. Aleksander III ( keiser  1881 – 1894) võimuletulekuga 
muutus  oluliselt   keskvalitsuse   äärealade  poliitika:  eesmärgiks  sai  impeeriumi  ühtlustamine. 
Ametlikuks  asjaajamiskeeleks  sai  vene  keel,  omavalitsuste  tegevusvabadust  piirati  oluliselt, 
tsensuur   tugevnes,  koolis  tuli  hakata  õppima  ja   suhtlema   vene  keeles.  Eestlaste  endi  hulgas 
kerkis  esile  neid,  kes  kiitsid  venestamispoliitika  heaks.  Venestamisaeg  ei  suutnud  siiski 
lämmatada  kogu  eestlaste  omaalgatuslikku  tegevust:  suur  hulk  seltse  tegutses  edasi, 
moodustati kutseühinguid, rahvaluule kogumine sai hoo sisse. 1884. aasta on meie ajalukku 
kirjutatud  sellega,  et  juunis  pühitseti  Otepää  kirikus  EÜS4-i  lipuks   sinimustvalge ,  juulis 
õnnistati sisse Tartu Peetri  kirik  ja novembris avati Käsmus  merekool .  
 
1.2. 
Võru linna käekäik 1880ndail 
 
Haldamine .  Võru  oli  asutamisest  alates  mõeldud  halduskeskuseks.  1880.  aastal  kehtestati 
Venemaa  1870.  aasta  linnaseadus,  mis  võimaldas  haldusorganitesse  hõlmata  laiemaid 
ringkondi  kui  varasem  magistraadisüsteem.   Linnavolikogu   valimistel  oli  hääleõigus  igal 
vähemalt  25aastasel  linnaelanikul,  Vene  tsaaririigi  kodanikul,  kellel  oli  linnas  mingi 
maksustatav  kaubanduslik  või  tööstuslik  (ka  käsitööstuslik)  ettevõte.  Literaatidele  anti 
valimisõigus pärast kaheaastast elamist linnas ja linnamaksude regulaarset tasumist. Neil võis 
puududa  maksustatav ettevõte.  Neljaks  aastaks valitav linnavolikogu valis omakorda linnapea 
ja  linnanõunikud,  kinnitas  linna   eelarved   ja  aruanded,  otsustas  linna  kinnisvara  ja 
finantsküsimused  jne.  Täidesaatvaks  organiks  oli   volikogu   poolt  neljaks  aastaks  valitud 
linnavalitsus ,  mille  liikmetest  pooled  langesid  iga  kahe  aasta  järel  välja.  Ka  tuli  arvestada 
kuberneri  nõusolekuga nii linnapea ja abilinnapea valimisel kui ka mitmetel teistel juhtudel. 
Esimesse  linnavolikogusse  valiti  30  liiget  ( sakslased ).  Esimene  linnapea  oli  sillakohtu  notar 
                                                 
4 Eesti Üliõpilaste Selts 
  6 
 
Demetrius Weyrich, kes võttis valitsemise üle 1880. aasta algul ja oli ametis kuni  1891 . aasta 
lõpuni. Linnasekretäriks oli  Walther  von Zeddelmann 1880 – 19065  
Linn  oli  saanud  peamise  osa  tuludest  maksudest  (n  kinnisvaramaks;  alkohoolsete  jookide 
müümise  maks  jne)  ja  väikse  osa  ka  linna  varadelt  (n  nöörimaade  maksustamisest, 
heinamaadelt, karjamaalt jne). Linna  kuludest  on suuremad olnud linnavalitsuse ja -ametnike 
kulud, hariduskulud, heakorra kulud.6 
Välimus. Võru linna ilme erines teistest planeeringu mõttes: siin olid üksteise suhtes risti ning 
paralleelselt kulgevad tänavad - kaks pikka  paralleelset  peatänavat Riia (praegu Kreutzwaldi 
tn) ja  Georgi  (praegu Jüri tn) ja nendega risti ülejäänud tänavad.7 Igale  krundile  oli ette antud 
kindel ruudustik, kuhu majad esteetikast lähtudes paralleelselt tänavatega ehitada. Erandit ei 
tehtud  ka  kristliku  kiriku   ehitamisel ,  kus  tavaliselt  tuleb  kiriku   altar   ehitada  suunaga   itta . 
Tänavate   asetuse   ning   esteetika   põhimõtete  tõttu  on  kiriku  altar  suunatud  rohkem  kirde. 
Samasuguse näite Eestis võib tuua ka Paldiski linna kohta. Üldjoontes oli vilets liikuda linna 
ja  raudteejaama  vahel,  sest  pinnas  oli   liigniiske .  Tänavatel  polnud  kõnniteid  ja  laternaid  oli 
hõredalt. 1880. aastal oli  torm , mis tegi  Tamula  järve äärde rajatud pargile kõvasti kahju ja 
1881.  aasta  maikuus    istutati  66  puud  ja  74  põõsast.8  Võru  linnas  on  1884.  aastal  215 
ehituskrunti 201 elamu ja kõrvalhoonetega.9  
Elanikkond. Strucki andmetel on 1881. aastal Võru linnas 2693 elanikku, neist 796  sakslast  
ja  1435  eestlast,  255   venelast ,  176  juuti  ja  22   rooma -katoliiklast.  Linna  saksa  soost 
elanikkond  kahaneb  ja  eesti  elanikkond  kasvab.10  R.  Pullati  andmetel  on  1881.  aastal  Võru 
linnas  2697  elanikku,  neist  796  sakslast,  1345  eestlast,  211  venelast,  176  juuti  ja  muid 
rahvusi.11  
Majandus. Struck nimetab 1860ndaid ja 1870ndaid äritegevuse seisaku ajaks. Sel perioodil ei 
ole  linnas  uusi  maju  rajatud,  ega  olemasolevaid  eriti  remonditud.  Inimeste  maksuvõlad  on 
kasvanud. Linnavara on hooletusse jäetud. 1880ndate algul on murrang toimunud: Laenu- ja 
                                                 
5 Pullat, 1984, lk 19-20. 
6 Pullat, 1984, lk 23-24. 
7 Pullat, 1984, lk 25. 
8 Pullat, 1984, lk 27. 
9 Struck (saksakeelse koopia väljatrüki aasta teadmata), lk 14; Struck (eestikeelse tõlke väljatrüki aasta 
teadamta), lk 6. 
10 Samas; Võru 150 aastat, 1934, lk 5. 
11 Pullat, 1984, lk 31. 
  7 
 
Hoiukassa oli hakanud rahakäibe olukorda parandama; uus linnavalitsus oli maksuvõlglastelt 
hakanud võlgu sisse nõudma ja linna eelarvet suurendati.12  
Stiimuliks  oli  tsunftikorra  lõplik  kaotamine  1880.  aastal  ja   raudtee    avamine   1889.  aastal. 
Võrus  olid  19.  sajandi  viimasel  veerandilgi  veel  väiketööstusettevõtted.  1881.  aastal  avati 
Katariina puiesteel ,,Alexander- Hotel ”, kus oli 14 tuba. Võõrastemajas oli ka  vannituba , mida 
said kasutada ka linnaelanikud. Suure osa Võru kaubandusettevõtetest moodustasid õllepoed, 
äritunnistuste järgi oli neid 25. 1887. aastal on ,,Postimehes”  mainitud , et  2700  võrulase peale 
tuleb  40  joomapaika.13  Struck  rõhutab,  et  Võru  on  matslikumaks  muutunud.  Ta   arvas ,  et 
Võrul  oleks  olnud  võimalus  taas  esile  tõusta  koolilinnana,  selle  asemel,  et  majadesse 
õllepoode ja joogikohti rajada.14 Võru 150. juubeli puhul ilmunud artiklis ,,Wanad Wõrulased 
jutustawad”  kirjeldatakse  Võru  linna  kunagist  ööelu  nii:  ,,Loomulikult  leidis  Juula-kõrtsis 
asset   rohkelt   pahandusi   ja  korrarikkumisi,  kus  Upfelbaumil,  Rõiwul  ja  ööwahtidel  rohkelt 
tööd oli. Suurematel ,,juhtumistel” abistasid Upfelbaumi-Rõiwu 12 soldatit.”15 
Side ja transport. 1880ndate algul kurdeti Võrus selle üle, et esmaspäeval Võrus postitatud 
kiri  jõudis  alles  reedel  Tartus  adressaadile.  1884.  aastal  pandi  post  Võru  ja  Tartu  vahel 
liikuma kolm korda nädalas.  1886 . aastal liideti posti- ja telegraafikontor Võrus.16 Linnasisene 
transport  toimus  isiklike  hobuveokite  ja  sõidu-  ning  veovoorimeestega.  Sõiduvoorimehed 
tegid  lühikesi  otsi  linna  ja  raudteejaama  ning  linna  ja  linnaläedaste  trahterite  vahel.  1889. 
Aastal  sai  Võrust  raudteeäärne  linn  pärast  kolmeaastast  vaevarikast  tööd.  Raudteeühendus 
osutus linnale oluliseks.17 
Linna  arengu  ja  kasvamise  taga  on  ühe  olulise   tegurina   linakaubanduses  tekkinud  soodne 
olukord.  
Linna  heale  käekäigule oli kaasa aidanud ka hea koolilinna maine, mida paljudel teistel sama 
suurusega provintsi- ja kreisilinnadel polnud. Struck nimetab eraldi Krümmeri poeglaste kooli 
ja  Genge  tütarlaste  kooli  ja  rõhutab,  et  kui  koolidel  tekkisid   pinged   ja  n  Genge  kool  lausa 
                                                 
12 Struck (saksakeelse koopia väljatrüki aasta teadmata), lk 16; Struck (eestikeelse tõlke väljatrüki 
aasta teadamta), lk 7. 
13 Pullat, 1984, lk 33. 
14 Struck (saksakeelse koopia väljatrüki aasta teadmata), lk 16; Struck (eestikeelse tõlke väljatrüki 
aasta teadmata), lk 7. 
15 Wanad Wõrulased jutustawad. (18. august 1934. a.). Wõru Teataja, lk 4-5. 
16 Pullat, 1984, lk 37. 
17 Pullat, 1984, lk 38. 
  8 
 
tegevuse  lõpetas,  siis  hakkas  ka  saksa   kodanikkond   vähenema  ja  koos  sellega  rahapuudus 
suurenema. 
Tervishoid ,   hoolekanne .  Võrul  oli  olnud  linnaarst  (alates  1833.  aastast,  mil  sai  esimeseks 
linnaarstiks Friedrich  Reinhold   Kreutzwald );  haigla ,  apteek  ja kolm avalikku sauna.  
Haridus  ja kultuur.  Võru koolide register oli olnud keerukas – õppeasutusi kord suleti, kord 
liideti,  kord  reorganiseeriti  ja  avati  ka  uusi.  1880ndail  töötas  poeglaste  elementaarkool,18 
tütarlaste  elementaarkool,   venekeelne   õigeusu   kihelkonnakool ,  mis  oli  kuni  1885.  aaastani 
segakool,  mil  tütarlastele  avati  eraldi  kool;19  kabinettsüsteemiga  Võru   kreiskool ,  mil  1887. 
aastal  nimetati  linnakooliks;20  Võru  linna  tütarlastekool.  1880ndate  algul  oli  Võru  linnas 
paarsada õpilast.   
Sakslaste  seltsidesse  võeti  kadakasakslasi,  aga  sakslased  ise  eestlaste  kui  alamrahva 
seltsidesse  ei   astunud .  ,,Ressource`i”  (asus  Jüri  tn  42)  kuulus  jõukam  saksa   seltskond   – 
korraldati  balle  ja teisi pidusid. ,,Kannel” asutati 1881.aastal, tegutseti Kreutzwaldi  majas . Fr. 
R. Kreutzwaldi taheti auliikmeks valida, aga ta keeldus halva tervise tõttu.21  Võrus peeti ka 
laulupidusid:  esimene  toimus  1881.  aastal;  ka  linna  juubeliga  seoses  taheti  korraldada 
laulupidu , aga sakslaste intrigeerimise tõttu jäi see ära; kümnendi teisel poolel käis ,,Kandle” 
selts  alla  ja  ka  järgnevad  laulupeod  1887.  ja  1889.  aastal  olid  väiksemad.22  Võru  vanimad 
ajalehed  on  1880ndaist  alguse  saanud:  1881.  aastal  ,,Werroscher  Anzeiger”  ja  1889.  aastal 
,,Werroscher Tageblatt”. Lehed trükiti Võrus, sest 1880. aastal alustas tööd trükikoda.23 Võru 
luteriusu  kirik  restaureeriti  1879 . aastal – hoone sai uue tornikiivri ja uue kallihinnalise nelja 
numbrilauaga  tornikella.  1884.  a  sai  kirik  uuendatud  sametise  kuldtikandiga  altarikatte 
linnaelaniku kindraliproua Bourkoffi (sünd Hude) toetusel.24 
 
 
                                                 
18 Pullat, 1984, lk 44. 
19 Pullat, 1984, lk 45. 
20 Pullat, 1984, lk 46. 
21 Pullat, 1984, lk 50. 
22 Pullat, 1984, lk 51. 
23 Pullat, 1984, lk 52. 
24 Struck (saksakeelse koopia väljatrüki aasta teadmata), lk 22; Struck (eestikeelse tõlke väljatrüki 
aasta teadmata), lk 9. 
  9 
 
1.3. 
100aastase juubeli tähistamine 
 
Võru  ev.  luteri  kiriku  õpetaja  Heinrich  Eduard  Struck  on  linna  100aastase  püsimise 
tähistamise   vajalikkust   rõhutanud  kui  austuseavaldust   Jumalale ,  kes  on  linna  kaitsnud;  kui 
tänuavaldust  oma  vanaisadele  ja  isadele,  kes  liigse  töö  ja  vaevaga  end  üles  töötasid  ja 
saavutatu  alal  hoidsid;  kui  võimalust  kohalikku   patriotism   virgutada  ja  õilsat 
kodanikumeelsust tugevdada.25  
Võru  100.  juubelipidustuste  üle  hakati  mõtlema  juba  1882.  aastal.  Esialgu  pakuti  välja  6. 
juulit, 10. ja 27. augustit ning 26. oktoobrit. Viimaks ei läinud ükski  nendest  esialgu  pakutud  
kuupäevadest  käiku,  vaid  juubelipidustuste  kuupäevadeks  sai  18.-20.  august  1884.  aastal. 
Need  pidid   tulema   suurejoonelised.26  6.  juuli  langes  ära  seetõttu,  et  koolid  on  suletud 
suvevaheaja tõttu ja paljud linnaelanikud on ära sõitnud ja 26. oktoober langes ära seetõttu, et 
see jääks sügisesse (ebasoodne  aastaaeg ).27 
Pidustused  ei  oleks  saanud  toimuda  ilma  keskvõimu  loata.  15.  augusti  1884.  aasta  Eesti 
Postimehes  on  teade  selle  kohta,  et  19.  ja  20.  augustil  peetakse  Võru  linna  100aasta 
sünnipäeva. Lehes on rõhutatud, et kõige kõrgemalt poolt on luba saadud ja see on ka kohale 
jõudnud.28  
Pidustuste  jaoks  oli  linn  dekoreeritud.  Heinrich  Struck  kasutab  võrdlust,  et  linnatänavad 
sarnanesid   kuuskede   alleega.  Läbiv  kaunistuselement  oli  linnavapp  –  roheline  kuusk.  Nii 
majadel kui ka plankudel oli  suuremaid  ja väiksemaid linnavapi kuuski kujundatud, mis olid 
kaunistatud mitmevärviliste lippudega. Linna majadel oli palju auväravaid. Linna peavärav oli 
samuti  roheliselt  kaunistatud  ja  lilledest  oli  kujundatud  arv  100;  väraval  oli  kaks  maalitud 
linnavappi,  millel  olid  aastad  1784  –  1884.29  Ka  luteriusu  kiriku  eeskoda  oli  samal  viisil 
kaunistatud.30 Linna 100. juubeli puhul on valmistatud juubelimärk. Selle originaal  eksemplar  
on Võrumaa Muuseumi fondis VK 4532 Aj 1455 (Foto 1).31 
                                                 
25 Struck (saksakeelse koopia väljatrüki aasta teadmata), lk 22; Struck (eestikeelse tõlke väljatrüki aasta 
teadmata), lk 9. 
26  Melesk , H, 1932, lk 6-7. 
27 Struck (saksakeelse koopia väljatrüki aasta teadmata), lk 23-24; Struck (eestikeelse tõlke väljatrüki aasta 
teadmata), lk 9. 
28 Võrust. (15. august 1884. a.) Eesti  Postimees , lk 2. 
29 Kamberg, E. (25. august 1984. a.). Võru juubelist sajand tagasi. Töörahva Elu, lk 2.   
30 Struck (saksakeelse koopia väljatrüki aasta teadmata), lk 26; Struck (eestikeelse tõlke väljatrüki aasta 
teadmata), lk 10. 
31 Võru linna 100. juubeli märk, VK 4532 Aj 1455. 
 10 
 
 
Foto 1. Võru linna 100. juubeli märk. Vasakul esikülg, paremal tagakülg.  
Autor Sander Lebreht, 2014, isiklik arhiiv 
18. august oli juubelipidustuste eelpäev. Kell viis õhtupoolikul algas jumalateenistus luteriusu 
kalmistul . Kohale oli tulnud palju rahvast – pea iga maja, iga pere oli  esindatud . Kantsel oli 
leinakangastega  kaetud  ja  valgete  õlglilledega  ehitud.  Kohalik   pastor   Heinrich  Struck 
meenutas neid, kes möödunud saja aasta jooksul kalmistule maetud – 3166 surnut, neist 1511 
saksa  kogudusse  kuulunut.  Seejärel  pöördus  pastor   olevikku ,   lastes   kõlada  äratus-  ja 
manitsuskutsel  ja  lõpetas  pöördumisega  tulevikku:  ,,Meie  lapsed  on  tulevikus  meie 
kohtunikud .  Nad  jälestavad  viletsust;  nad  lõikavad,  mida  meie  külvanud  oleme;  nad 
kannatavad  sellepärast,  mida  meie  võlgu  oleme.”  Ta  kutsus  rahvast  seesmiselt  tööle  oma 
minaga  ja  väliselt  tööle  teiste  hüvanguks,  et  oleks  tegusid,  mille  järgi  hiljem  inimesi 
meenutada saaks. Pastor pühendas värsivormis järelhüüde surnutelinna elanikele. Pärast seda 
liikus rahvas surnute linnast  elavate  linna – kodu poole, et olla valmis külalisi vastu võtma. 
Jutustati lugusid, mida vanavanemate  suust  kuuldud  oldi .32 
19.  august  oli  juubelipidustuste  esimene  pidupäev.  Ilm  oli  ilus  ja  see  tõotas  peorõõmu. 
Hommikul   kell  kaheksa  helisesid   kirikukellad   mõlemas  kirikus.  Kell  üheksa  mängis 
pasunakoor  luteri  usu  kiriku  tornis  koraali.  Kell  10  hommikul  algas  luteriusu  kirikus 
jumalateenistus.  Jumalateenistusele  tuli  palju  külalisi,  kelle  juhatasid  kohale  linnavärvides 
õlavöödega  (kuldkollane  ja  roheline)  korraldajad.  Kõigepealt  esitati   professor   F.  Czerny 
komponeeritud juubelihümn, seejärel segakoori esituses 100.  psalm . Jumalateenistuse viis läbi 
                                                 
32 Struck (saksakeelse koopia väljatrüki aasta teadmata), lk 24-25; Struck (eestikeelse tõlke väljatrüki 
aasta teadmata), lk 10. 
 11 
 
kohalik pastor H. Struck.  Jutlus  oli jaotatud kolmeks osaks: meie juubelitänu, pühalik tõotus 
ja meie lootus. Kirikus esitati ettekanne linna ajaloost: rajamisest ja käekäigust kuni 100aasta 
sünnipäevani.  Sellele  järgnes  veel  palvus.  Ka  kreeka-õigeusu  kirikus  peeti  jumalateenistus, 
millest  võttis  osa  ka   Liivimaa   kuberner  Schewitsch.  Pärast  seda  peeti  kreeka-vene 
vaimulikkonna poolt ka turuplatsil veel tänujumalateenistus. 
Kell  12.30  algas  pidulik  rongkäik:  kõige  ees  oli   orkester ,  nende  järel  koolide  kasvandikud, 
võimuesindajad  nii  linnast  kui  maalt  (autoriteedid  linnast  ja  maalt),  Võru  linnavalitsuse 
liikmed,  kodanikkond,   seltside   eestseisused  ja  rongkäigu  rivi  lõpetas  Vabatahtlik  Tuletõrje 
Selts.  Rongkäigus  olid  ka  külalised  vastavalt  korraldajate  poolt  näidatud  kohtadele.     Esmalt  
suundus  rongkäik  kuberneri  juurde,  kes  pidas  kõnet,  õnnitles  linna  esindajaid  ning  soovis 
linnale paremat tulevikku. Seejärel liikus rongkäik koos kuberneriga linnavalitsuse ette, kus 
Võru  daamide  deputatsiooni  esindaja  linnanõunik  Terrepsoni  abikaasa  ulatas  linnapeale, 
Demetrius  Weyrichile,  üle  linnalipu  (valgele  siidile  õmmeldud  linnaembleem  –  keskel  oli 
kuusk  rohetaval  künkal,  nurkades  arabeskid  ning  lisaks  olid  lipule  märgitud  ka  kaks 
aastaarvu: 1784 ja 1884). Proua Terrepson pidas ka kõne, kus tõi välja kodanikkonna töökust 
ja Võru linna  asutaja  keisrinna Katariina II suuri teeneid. Rongkäik lõppes linna turuplatsil, 
kus  mindi  laiali.33  
Kell viis õhtul algas Ressource’i saalis  dinee , kus sündikus J. V. Wittkovsky ja teised tähtsat 
isikud  pidasid  kõnesid ning loeti ette telegramme, mis olid saabunud Liivimaalt, Peterburist, 
Moskvast ja Rjazanist. Kõigile imestuseks ei olnud ühtegi  Riiast  ega Lemsalust (Limbažist). 
Ressource’i saal oli kaunistatud hiiglaslike  lippude , vappide ja kuldsete kuusepuudega. Saalis 
mängis  orkester  ning  lava  tagaseinas  rippus  Katariina  II  suur  portree.  Esimese 
juubelipidustuste 
päeva 
lõpetasid 
imetlusväärne 
illuminatsioon  
lambikeste 
ja 
bengaalituledega34 ning õhtune  kontsert  linnapargis, kus iga uue ettekande algusest anti teada 
suurtükipauguga.35 
20.  augusti  pidupäeva  sündmused  olid  pühendatud  enamjaolt  eestlastele.  Kell  11  algas 
jumalateenistus,  mida  pidas   Urvaste   kiriku  õpetaja  Stein.  Kell  12  kogunesid  peolised 
linnaparki,  kus  sai  kuulata  erinevaid  muusikapalu  ning  kell  kaks  päeval  algasid  turuplatsil 
rahvapidustused,  millest  võttis  osa  terve   linnarahvas .  Toimusid  erinevad  võistlused  ning 
muusika  mängis  koguaeg . Turuplatsile oli seatud õllevaadid, kust võis iga külaline tasuta õlut 
                                                 
33 Kamberg, E. (25. august 1984. a.). Võru juubelist sajand tagasi. Töörahva Elu, lk 2.   
34 Värviline tulevärk, algselt kasutuses kui sinise signaalina. 
35 Linna 150 a. juubelipidustused 19. aug. (7. juuni 1934. a.). Wõru Teataja, lk 1. 
 12 
 
juua, toimusid kotisjooksud ja linna olid püstitatud ronimislatid/ postid , mille tippu jõudes võis 
võita  auhinna .36 Võru linna 150. juubelipidustuste puhul ilmunud artiklis ,,Wanad Wõrulased 
jutustavad”  kirjeldab  1934.aasta  Võru  vanim  elanik  95-aastane  Leena  Wõsu  20.  augusti 
pidupäeva järgmiselt: ,,Ilm olnud ilus ja rahwast rohkelt koos. Aga siiski mitte nii rohkelt, kui 
nüüdsel  ajal  suurteks  pidustusteks  koguneb.  Turuplatsil  mängis  maa-moosekandid,  kuna 
linnas  orkestrit  veel polnud. Lõbustusi oli rahwale aga palju – õlut wõidi juua turuplatsil nii 
palju kui keegi tahtis. Põrsail lastud turuplatsil  joosta , ja nende püüdmine  kotis  olnud  kunst . 
Ka  olla  turuplatsile  ülesse  jäetud  suur  post.  Kes  posti  otsa  jõudis  ronida  -  post  oli   seebiga  
libedaks  hõõrutud  -  see   omandanud   posti  otsa  pandud  wõidud  ja   auhinnad ,  nagu  saapad, 
wiinapudelid jne.”37 
Samal ajal kui sakslased tähistasid teise pidupäeva lõppu Ressource’i saalis toimuva balliga, 
siis eestlastele oli mõeldud suurejooneline pidu ,,Kandles”. Kultuurimaja ,,Kandle” kroonika 
kirjeldab seda pidu järgmiselt: ,,,,Täna, kui Võru linna 100 aastase  kestvuse  puhul,” nii loeme 
kroonika koltunult leheküljelt, ,,oli  seltsis  lillepidu tantsuga valmistatud, kellest õige rohkesti 
neiusi kokko ja osavõtma olid tulnud. Õhta kella 10 aega, kui pidu juba alganud oli, tuli ka 
kõrge  Kuberneri  härra  seltsi  elu  vaatama;  temaga  ühes  olid  Sillakohtu  härrad  ja  linna 
raehärrad.  Kõrge  külaline   viibis   rohkem  kui  tund  aega  seltsis,  nõudis  presidendi  ja  teiste 
liikmete käest seltsi elu ja olu järele, niisama ka muu rahva elu ja korra järele. Kuulas laulu, 
vaatas tantsu pealt, kus ta Eesti  riideid   kiitis  jõi teed ja oli üle kõige  lahke  ja sõbralik. Lõppul 
andis  neiu  L.P. kõrge külalise austuseks ühe  lille  kimbu, mõnd tänu sõna rääkides ja  president  
hüüdis kõrge külalisele hurra ja selts laulis kolm korda  elagu . Pidu oli kaunis ja ilus ja kestis 
kuni kella 2.00 hommiku, kus kõik lahkusid.””38 
 ,,Terve  linn  oli  100-aastase  mälestuse  piduks  väga  ilusti  ehitud.  Esimene  pidupäev  läks 
programmi järele väga kenasti mööda. Kuberneri härra Schewitsch oli siia jõudnud ja võttis 
pidust  osa.  Igal  pool  oli  pidutuju.  Pärast  pidujumalateenistust  oli  pidurongkäik  väga  korda 
läinud.  Võru  linna  naeserahvad  kinkisivad  linnale  ilusa  kilplipu.  Pidusöök  oli  ilus  ja  palju 
tervitusi  tuli  teistest  linnadest.  Õhtul  oli  tulekaitsjate   rong   ja  ilutuledega  kaunistatud 
linnapargis aiakontsert.”39 
                                                 
36 Melesk, H, 1932, lk 6-7; Linna 150 a. juubelipidustused 19. aug. (7. juuni 1934. a.). Wõru Teataja, 
lk 1; Kamberg, E. (25. august 1984. a.). Võru juubelist sajand tagasi. Töörahva Elu, lk 2.   
37 Wanad Wõrulased jutustawad. (18. august 1934. a.). Wõru Teataja, lk 4-5. 
38 ,,Kandle” sünd ja esimesed sammud ning langus. (1931) ,,Kannel” viiekümne aastane, lk 14-15. 
39 Eesti Postimees, lk 4, 22. august 1884 
http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=suur&pid=s923546&nid=74018&con=0  
 13 
 
2.  VÕRU LINN 150 
2.1. 
Taust   
 
Eesti oli alates 1918. aastast iseseisev demokraatlik riik. Suure kriisi aastatel (1930 – 1934) 
kasvas   rahulolematus   senise  riigikorraga.  Kujunesid  eeldused  üleminekus  autoritaarsele 
režiimile.  Eestit  tabas   majanduskriis ,  mille  ületamiseks  rakendati  kokkuhoiupoliitikat, 
korraldati  hädaabitöid  ja  lõpuks  langetati  otsus  ka  krooni  devalveerimise  kohta  27.  juunil 
1933.  Riigile  oli  ootamatuks  sisepoliitiline  kriis:  stabiilsus  asendus  rahulolematusega  – 
kõneldi  erakondlikust  korruptsioonist,  erakondlike  huvide  eelistamisest  riiklike  ees, 
valitsuskriiside   kunstlikust  tekitamisest,  lehmakauplemisest  ja  riigipiruka  jagamisest. 
Ohumärgiks  sai  ka  uue  poliitilise  jõu,  vabadussõjalaste  esiletõus.  Neile  kriisidele  lisandus 
veel  põhiseaduse  kriis:   Riigikogul   olevat  liiga  suur  võim  ja  väljapääsu  nähti  uues 
põhiseaduses  ja  presidendi  ametis.  Ka  vabadussõjalased  asusid  põhiseaduse   muutmist  
toetama :  kaks  referendumit  kukkusid  läbi,   oktoobris   1933  peetud   referendum   tõi 
vabadussõjalastele  võidu.  Valmistuti  Riigikogu  ja  riigivanema  valimisteks,  mis  pidid 
toimuma  aprillis  1934. Ennetamaks vabadussõjalaste võitu teostasid  Konstantin  Päts ja Johan 
Laidoner  12.  märtsil  1934  riigipöörde.  Valimised  lükati  edasi.   Parlament   saadeti 
suvevaheajale ja kui see naases ning hakkas valitsuse tegevust arvustama, seati ta vaikivasse 
olekusse (ei lubatud kokku tulla).   
 
2.2. 
Võru linna käekäik 1930ndail  
 
Haldamine.  Linna  esindusorganiks  oli  valitav  volikogu,  mida  valiti  1932.  aastast  alates  4 
aasta järel. Linnavolinike arv oli 15-20 inimest. Valimisõigus oli kõigil linna piirides elavatel 
või  töötavatel  kodanikel.  1934.  aastal  said  Võrus  võidu   vapsid ,  kuid  pärast  1934.  aasta 
riigipööret võeti  neilt  mandaadid ära ja siseminister määras ametisse uue linnavalitsuse. Linna 
haldamist  teostas  linnavalitsus,  kuhu  kuulusid  linnapea,  abilinnapea  ja  linnanõunik.  1939. 
aasta lõpul on Võru linnavalitsuses olnud 218 ametnuikku ja teenijat.40  
                                                 
40 Pullat, 1984, lk 82. 
 14 
 
Linna suurimaks tuluallikaks oli  maksud  (kuni 86%) ja kuluallikatest suurimad oli haridus ja 
hoolekanne  (kuni  60%),  heakord  (23%)  ja  omavalitsusasutuste  ülalpidamine  (10%). 
Majanduskriisi olukorras kärbiti väljaminekuid.41  
Välimus. Võru linn taotles territooriumi suurendamist, ka volikogus kiideti see heaks 1934. 
aastal, kuid riigivanema otsus tuli alles 1937. aastal – laiendada linna administratiivpiirkonda 
686ha  võrra.  Uued  piirid  hõlmasid  Võru  mõisa  maid,  Võrusoo  piirkonda,  raudteejaama 
alevikku, kasarmuid jaama taga, osa  Kubija  suvilatest. Linna elamute arv kasvas u 150 võrra. 
Enamus  elamuid  olid  endiselt  ühekorruselised  puitelamud.  Linnatänavad  olid  sillutatud 
munakividega. Kõnniteed olid laotud tellistest ja turuplatsi ümbruses olid valatud tsemendist. 
1938. aastal sai valmis Võru Maavalitsuse hoone ja 1939. aastal Eesti Panga hoone.42  
Elanikkond. Rahvaloenduse andmeil oli 1934. aastal Võrus elanud  5332  elanikku: neist 4855 
eestlast  (91  %),  171  venelast  (3,2  %),  145  sakslast  (2,7  %),  96  juuti  (1,8%)  ja  65  muud 
(1,3%). 43 Tööliste osakaal (eriti põllumajanduses) kasvas.  
Majandus.  1930ndate  algul  kasvas  majanduskriisi  tõttu  kiiresti  tööpuudus.  Olukorda  pidi 
leevendama hädaabitööd, mille käimalükkamine venis. Eelmisel kümnendil oli edukas olnud 
Võru Linatööstus, mis 1928 lausa suleti ja siis 1934.a. saneeriti ja sai uueks nimeks OÜ Võru 
Tööstus  (u  17-29  töötajaga).  M.  Judeikini  sae-  ja  jahuveskil  ja  parkalitöökojal  Kasarmu 
tänavas läks hästi.  
Side ja transport. Kauba – ja reisiliiklus toimus peamiselt  raudteed  mööda.  
Tervishoid ja hoolekanne. 1933. aastal sai valmis kahekorruseline haiglahoone vana hoone 
juurde, millega oluliselt suurenes haigla  territoorium : linnahaigla sai uued opertsiooniruumid, 
röntgeni,  palateid.  Hospidaliseerimise  tingimused  paranesid  oluliselt.  Emade-  ja 
Lastenõuandla  sai  suuremad  ruumid,  tuberkuloosihaigetele  taheti  teha  eraldi  maja  (palju 
tuberkuloosihaigeid  –  keskmiselt  u  150  aastas).  Aleksandri  tänava  vana  puust  kasarm 
kohandati hoolekandeks. 44 
Haridus  ja  kultuur.  Võru   paistis   silma  suhteliselt  hea  haridustaseme  poolest:  1934.  aasta 
andmete  põhjal  oli  Võrus  lugeda  ja  kirjutada  oskajate  arv  kõrgem  olnud  kui  riigi  keskmine 
                                                 
41 Pullat, 1984, lk 83. 
42 Pullat, 1984, lk 84-85. 
43 Pullat, 1984, lk 91; Wõru linn 150-aastane, 1934, lk 36. 
44 Pullat, 1984, lk 95; Wõru linn 150-aastane, 1934, lk 35. 
 15 
 
(96,4%  ja  94,0%).  Ka  kesk-  ja  kõrgharidusega  elanike  arv  oli  riigi  keskmisest  kõrgem. 
Oluliselt kasvas õpilaste arv Võru Tööstuskoolis, mistõttu alustati tööd kahes vahetuses.45 
 
2.3. 
150aastase juubeli tähistamine 
 
Võru  linna  150.  juubelipidustuste  üle  hakati  mõtlema  juba  1933.  aasta  novembrikuus,  mil 
pakuti välja korraldada laulupidu ja juubelipidustused ühes. Arvati, et see oleks paslik, kuna 
nii  on  mõlemal  sündmusel  mõju  ja  kumbki  ei  jääks  kahvatuks.46  Hoogu  sai  pidustuste 
korraldamine  juurde  kevadel,  mil  pöörati  tähelepanu  Juudi  ja  Võru  pargi  ning  vene  kiriku 
ümbruse korrastamisele. Märgiti ära, et Võru parki oleks vaja ehitada  treppe , mis viiksid alla 
järveni; Juudi park vajab aga uusi pinke ning vanade parandamist, teeradade korrastamist ja 
haljasala parandamist; vene kiriku ümbrus vajaks aga uud teed, mida mööda saaks linnarahvas 
jalutada.47  
Võru  linna  juubeli  esimeseks  ürituseks  oli  Võru,  Valga  ja  Petserimaa  laulupidu  linna 
spordiväljakul  1.  juulil  1934.aastal  (Foto  2).  Laupäeval,  30.juunil  ilmus  10-leheküljeline 
Wõru Teataja number, mis oli pühendatud laulupeole ja linna juubelile.48 Laulupeo üldjuhiks 
oli  K.  Pütsep.  Laulupeo  Võrumaa  juhatuse  esimees   Erich    Muuga   rõhutab,  et  eestlastel  on, 
mida  tähistada  –  sel  ajal  kui  linn  rajati,  olid  eestlased  täielikult  mõisnike  meelevalla  all  ja 
elasid  suitsuhurtsikutes,  kuid  nüüdseks  on  jõutud  iseseisva  riigini,  kus  elujärg  on  võrratult 
paremaks muutunud.49  Laulupeol  pidas kõne Jaan Tõnisson.  
                                                 
45 Pullat, 1984, lk 98. 
46 Laulupidu 1. juulil. (9. november 1933. a.). Wõru Teataja, lk 3. 
47 Wõru linn wõiks olla palju ilusam. (12. aprill 1934. a.). Wõru Teataja, lk 3.  
48 Wõru Teataja. (30. juuni 1934. a.).  
49 Muuga, E. (30. juuni 1934. a.). Tulge meiega kaasa!. Wõru Teataja, lk 1. 
 16 
 
 
Foto 2. Laulupidu Võru spordiväljakul 1. juulil 1934. aastal. Autor teadmata.  
Foto pärineb Jaan Grenbaumi fotokogust.   http://es6jan.wifi.ee/mytown.php  (4.03.2014)  
Linnavalitsus  kutsus  linlasi  üles  19.  augustiks  kaunistama  oma  kulul    maju  ja  äride 
tänavapoolseid  vaateaknaid.  Korraldajad  palusid   kaunistamiseks   kasutada  lilli  või  muud 
looduslikku, heisata lipud ning ka õhtuks tuled põlema jätta.50 
Külalistele  oli  korraldatud  transport  Tallinnast  Võrru  ja  tagasi  (huvirong),  et 
juubelipidustustest  saaksid  osad  ka  külalised   kaugemalt .  Nii  startiski  18.  augustil  kell  22 
Tallinnast rong ning läbis teekonnal Tartut ja Petserit jõudes Võrru 19. augustil kell 7.45. Ka 
tagasisõit  oli  planeeritud.  Huvirong  väljus  19.  augustil  kell  22  ja  sõitis  läbi  Petseri  ja  Tartu 
kuni  jõudis  Tallinna  tagasi  välja.  Pileti  hind  oli  3.45  krooni.51  Külalistele  saadeti  välja  ka 
kutsed  (Foto 3). 
                                                 
50 Huwirong tuleb,  filmimisi  ei tule. (15. august 1934. a.). Wõru Teataja, lk 1. 
51 Samas. 
 17 
 
 
Foto  3.  Kutse  Võru  linna  150.  juubelile.   Fotograaf   Sander  Lebreht,  2014,  pildistatud 
Võrumaa Muuseumi ekspositsioonist; isiklik arhiiv. 
1919.  aastast  saadik  Võru  linnapea  kohustusi  täitnud  Frits   Suit   pidas  150aastase  linna 
sünnipäeva  tähistamist  oluliseks  kuna  nagu  isamaa  on  ka  linn  või  asula  igale  kodanikule 
südamelähedane. Kodukohaga on seotud kõiksugused mälestused ja seepärast on oluline olla 
juubelipäeval  üksmeelne  teiste  linnakodanikega  ja  tähistada  koos  Võru  linna  150.  juubelit. 
,,Nagu  isamaa  kogu  oma  ulatuses  on  armas  ja  kallis  iga  normaalsele  kodanikule,  samuti 
muutub armsaks ja kalliks inimesele kodumaa pinnal ka see ligem koht – linn wõi asula – kus 
ta on sündinud wõi üles kaswanud wõi pikemat aega elanud. See on ka loomulik, sest siin on 
tal  kogunenud  suurem  hulk  mälestusi  oma  nii  murelikkudelt  kui  ka  õnnelikkudelt 
läbielamustelt; selle paigaga on tuhandete suuremate ja miljonite wäiksemate niitidega seotud 
ta waimne elu. /…/ Loodan, et kui kodanikkudel on lugupidamist ja armastust oma wäikese 
kodulinna  wastu,  et  siis  suudetakse  wõita  ka  tulewikus  lahkhelisid  üksikute  elanikkude 
gruppide wahel ja kooskõlastada  mitmele  poole harunewaid nõudeid ning huwisid niiwiisi, et 
kõik püüawad oma linna üldiseks heaks käekäiguks aidata ausalt kaasa sarnasele tegewusele 
ja  poliitikale,  mis  seisaks  wäljaspool   kitsaid   kihihuwilisi  kaalutlusi  ja  osutaks  wõimalikult 
 18 
 
ühetaolist  tähelepanu  kõigi  linna  kogukonna  liikmete  huwidele.  Wõttes  seejuures  weel 
möödunud aja häid kogemusi õpetuseks ning tehtud wigu hoiatuseks, wõib Wõru oma 150. 
juubeliaastal waadata julgesti ning lootusega tulewikku. Elagu Wõru terwe oma kodanikkude 
perega .”52 
Juubelipäeva  eelõhtul,  18.  augustil  kell  18  toimus  luteriusu  ja  õigeusu  kalmistutel 
jumalateenistus, kus mälestati muusika saatel endisi linnakodanikke.  
19.  augustil  kell  7.45  algas  pidulik  kirikukellade   helistamine   ja  orkestri  poolt  koraali 
esitamine  ev.-luteriusu  kiriku  tornist.  Kell  9  toimus  külaliste  vastuvõtt  ning  kell  9.30  algas 
mõlemates  kirikutes  jumalateenistus,   millelt   paluti  osa  võtta  ka  kõrgematel  vaimulikkudel. 
Apostlikku õigeusu kiriku jumalateenistuse laululeht53 on Võrumaa Muuseumis (Lisa 2). Kell 
11.15 pidas linnavolikogu pidulikku koosolemist raekojas ühes külalistega. Kell 11.30 algas 
kogunemine  rongkäiguks,  kuid  rongkäik  ise  algas  kell  12.  Rongkäigu   marsuut   kujunes 
Kreutzwaldi,  Paju  ja  Jüri  tänavat  pidi  turuplatsile.  Rongkäigust  võtsid  osa  linnavalitsuse 
esindajad, külalised, kaitseliit, tuletõrje, noorte organistasioonid, seltside juhatused ja rahvas 
(Foto 4).  
 
Foto  4.  Pidulik  rongkäik  19.  augustil  1934.  aastal.  Rongkäik  möödub  linnavalitsuse 
hoonest. Foto Jaan Grenbaumi fotokogust.  http://es6jan.wifi.ee/mytown.php  (4.03.2014)  
                                                 
52 Suit, Fr. (18. august 1934. a.). Lootustega tulewikku. Wõru Teataja, lk 1. 
53 Võru linna 150. a. juubeli laululeht. Dokumendi koopia pärineb Võrumaa Muuseumi fondist. 
 19 
 
Kell 12.45 algas turuplatsil pidulik juubeliaktus ning kella 17  oodati  kõiki pidulisi ,,Kandle” 
aeda ,  kus  esines  Võru  Sümfoonia  Muusika  Seltsi  orkester  (Foto  5).  Sissepääs  oli  kõigile 
tasuta. Juubelipäeva  viimaseks  ürituseks oli plaanitud suur rahvakontsert linna puiestikus, mis 
algas kell 20. Seal esines kaitseväe orkester, mille muusika saatel võis näha ka ilutulestikku. 
Ilutulestik  kujutas endast järvel lastavaid rakette ja bengaale ning  pargis  süüdati elektrituled ja 
mitmesugused laternad. Õhtul oli veel oodatud linnarahvas erinevatele pidudele seltsimajades 
ja mujal.54 
 
Foto 5. Võru Sümfoonia Muusika Seltsi orkester. E. Tamm istub esimese reas vasakult 
kuuendana. Autor ja aeg teadmata. Foto pärineb Võrumaa Muuseumist. 
Juubelipidustuste  tipphetkeks  võib  lugeda  Võru  Sümfoonia  Muusika  Seltsi  orkestri  poolt 
esitatud  linnale  pühendatud  orkestrijuhi  Eduard  Tamme  poolt  loodud  juubelimarss  ,,Võru 
linna  150.  aasta  juubelimarss”,  mille  publik  võttis  vastu  suure  rõõmuhüüdega.  Sama  pala 
esitati ka Võru linna 200. juubelipidustuste ajal ning siis tehti ka  intervjuu  järelejäänud kahe 
orkestriliikmega:   Dmitri    Helind   (löökpill)  ja  Evald   Neumann   (I  viiul).  Helind  kirjeldas 
Eduard  Tamme  loomingut  järgmiselt:  ,,Marss  ise  läks  esiettekandele  just  linna  juubelil 
                                                 
54 Wõru linna juubelipidustuste kawa. (16. juuni 1934. a.). Wõru Teataja, lk 3; Võru 150 a. 
juubelipidustuste kawa täna volikogus. (20. juuli, 1934. a.). Wõru Teataja, lk 3. 
 20 
 
,,Kandle” saalis. Esinemine läks hästi ja pälvis suure ovatsiooni. Lugu ise jäi veel pikemaks 
ajaks  meie  repertuaari.  Pärast  esiettekannet  andsime  otse  laval   noodi    viimasele   lehele  oma 
allkirja.”  Neumann  kirjeldas  aga  E.  Tamme  järgmiselt:  ,,Iseloomult  heasüdamlik,  muheda 
olemisega, hästi  seltsiv , selle kõrval aga suure töökusega orkestreerimise alal, samal ajal olles 
sügavate  teadmistega  pedagoog,  oskas  E.  Tamm  oma  orkestrit  siduda   tugevaks   tervikuks, 
oskas valida sobivaid kandidaate orkestrisse ja neid kiiresti välja õpetada.”55  
Võru linna 150. aastapäeva puhul anti välja ka Wõru Teataja tavapärasest mahukamana  (12 
lehekülge)  ning  värvilisel  kujul.  Eeldati,  et  see  jääb  perekondadesse  aastakümneteks. 
Erinumber  sisaldas  teiste  seas  Võru  linna  sünnilugu,  palju  reklaami.56    Lehes  on 
sünnipäevaõnnitlused  Võru  linnale  nii  oma  maakonna  kui  ka  naabrite  omavalitsustelt, 
seltsidelt, ühingutelt, ärimeestelt ja ametnikelt (Lisa 3).57 
Linna  sünnipäeva  puhul  anti  välja  ka  kaks  raamatut:  ,,Wõru  linn  150-ne  aastane”  ja  ,,Võru 
150 aastat”. Mõlemate raamatute esikaas on Võru linnale iseloomulike värvidega (roheline ja 
kuldne )  kujundatud  ning  mõlema  raamatu  sisu  keskendub  linna  minevikule  ja  käekäigule 
vähemal või  suuremal  määral. Raamatu ,,Wõru linn 150-ne aastane” oli  koostanud  Fr. Suit ja 
H. Melesk ning raamatu ,,Võru 150 aasta” toimetajaks oli K. Ehrmann. 
Juubelipidustuste korraldamisega esines ka mitmeid probleeme ning peamiseks põhjuseks oli 
see,  et  kohustused  jäeti  viimasele  minutile.  Wõru  Teataja  kirjutas:  ,,Ei  saa  öelda,  et 
juubelipidustustega  küllalt  warakult  oleks  asutud  tööle  –  suurem  ja  tähtsam  jagu,  nagu  see 
tawalikult  meil  ikka  nii  on  –  on  jäänud  wiimastele  minutitele.  Selle  tõttu  on  praegu 
juubelipidustusi  korraldawal  linnawalitsusel  ja  erisektsioonidel  tööd  üle  pää  kaela.  Kõige 
raskem  ja  halwem  on  selle  juures  see,  et  juubelipidustusi  tuleb  korraldada  suwel,  ajal,  mil 
inimesedpaljud  laiali  wõi  töötahtest  kõrwale  tõmmanud.  Ent  sellele  kõigele  waatamata 
loodetakse korraldustöödega tip-top toime tulla ja õigeks ajaks.”58 Juuli alguseks pidi olema 
juba Kreutzwaldi tänaval uus teekatte maas, kuid valmimis tähtaeg lükati edasi 25. juuliks.59  
Ka selgus, et riigivanem Konstantin Päts ei saa Soome presidendi vastuvõtu tõttu Võru linna 
sünnipäevapidustusi  külastada.60  See-eest  viibis  Võrus    riigivanema  ja  Vabariigi  Valitsuse 
esindaja  minister  Müller,  kaitsevägede  ülemjuhataja  asetäitja  kindral   Reek   ja  mitmeid  teisi 
                                                 
55  Sikk , H. (25. august, 1984. a.). Viiskümmend aastat hiljem. Töörahva Elu, lk 2. 
56 Wõru linna 150 a. (13. august 1934. a.). Wõru Teataja, lk 1. 
57 Wõru linna 150 a. (18. august 1934. a.) Wõru Teataja, lk 4, 6-7, 10. 
58 Võru ajaloolise päeva eel. (10. august 1934. a.). Wõru Teataja, lk 3. 
59 Kreutzwaldi tänava  katmine . (4. juuli 1934. a.). Wõru Teataja, lk 1. 
60 Riigiwanem ei tule Wõrru juubelile. (13. august 1934. a.) Wõru Teataja, lk 2. 
 21 
 
linnapäid. Lubatud pidustuste  filmimine  jääb ära, sest filmimise eest vastutav ettevõte ütles, et 
see tooks kaasa ainult suuri kulutusi.61  
 
 
 
                                                 
61 Filmimine jääb ära. (15. august 1934. a.) Wõru Teataja, lk 1. 
 22 
 
3.  VÕRU LINN 200 
3.1. 
Taust 
 
Eesti oli  liiduvabariik  NSV62 Liidu koosseisus. Moskvas võeti suund ühe nõukogude rahva –
homo  soveticuse  –  kujundamisele.  Eesti  jaoks  tähendas  see  järjekordset  venestamist.  Vene 
keelest  pidi  saama  eestlaste  tulevane  teine  emakeel.  1980.  aastal  ENSV  40.  aastapäeva   
aktusel esineti ainult vene keeles. EKP KK63 liidriks oli saanud eesti keelt vaevaliselt valdav 
parteibürokraat  Karl  Vaino.  Algas  jõuline  venestamine.  Algas  ka  Afganistani  sõda,  kuhu 
sattus ka palju Eesti ajateenijaid.  Moskvas peeti olümpiamänge,  purjeregatt  toimus Tallinnas. 
1985. aastaks oli NSV Liit majanduslikus ja poliitilises ummikus. Mitme järjestikuse vanuri 
järel  sai  NSV  Liidu  etteotsa  Mihhail  Gorbatšov  1985.  aastal.  Eestis  oli  alanud  avalik 
vastupanuliikumine :  noorsoorahutused,  ,,40  kiri”,  aga  ka  sotsiaalne  pessimism.  Eesti  oli 
ummikus:  toiduainete  kriis,  varimajandus,  Nõukogude  Liidu  teenindamine,  migrantide 
sissevool ,  ökoloogilise  olukorra  halvenemine.  1980ndate  teaisel  poolel  lülitus  Eesti 
haritlastest suur osa aktiivselt ühiskonna demokratiseerimisse. Eesti liikus uude ärkamisaega: 
MRP-AEG64, EMS65, ERSP66, loominguliste liitude ühispleenum.  
 
3.2. 
Võru linna käekäik 1980ndail 
 
Haldamine.  Tegelik  võim  oli  1980ndate  algul    NLKP67  käepikenduse  EKP  KK  käes,  mille 
kohaliku  tasandi  esindajaks  oli  Võru  Rajoonikomitee,  mille  I  sekretär  oli  1980.aastast   Aare  
Männiste, II sekretär Arkadi Nikolajev ja sekretär Vilve Saliste.68  
1980.  aasta  valimised  kulgesid  ,,suure  poliitilise  ja  tööalase  entusiasmi,  NLKP  XXV 
kongressi ja NLKP 1979. aasta novembripleenumi otsuste täitmise eest peetava üldrahvaliku 
võitluse, V. I. Lenini 110. Sünniaastapäeva ja Eestis nõukogude võimu taaskehtestamise 40. 
                                                 
62 Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik 
63 Eesti Kommunistlikku Partei  Keskkomitee  
64 Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp 
65 Eesti  Muinsuskaitse  Selts 
66 Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei 
67 Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei 
68 Pullat, 1984, lk 112. 
 23 
 
aastapäeva  tähistamise  õhkkonnas”.69  Võru  Linna  Rahvasaadikute  Nõukogus  (RSN)  oli  75 
rahvasaadikut:  mehi  38  ja  naisi  37  (võrdselt!);  NLKP  liikmeid  35  ja  ÜLKNÜ70  liikmeid  17 
(üle  poole  ideoloogiliselt  ,,korrektsed”);  16  kõrgharidusega  ja  59  keskharidusega,  mis  oli 
kohustuslik,  saadikut.  Võru  Linna  RSN  Täitevkomitee  esimeheks  oli   Aksel   Asi,  asetäitja 
Hans Roose, sekretär Eha Zerel.71  
Välimus.  Sel  ajal  korraldati  iga-aastasi  ülevabariigilisi  heakorrastuse  ja  sanitaarse  seisundi 
ülevaatusi ja 1970ndail on Võru saanud kolm korda esikoha (Foto 6).  
 
Foto 6. Võru linnulennult 1984. aastal. Fotograaf M. Pakler.  
Foto pärineb M.Pakleri erakogust.  
Elanikkond.  1985.  aastal  oli  elanike  arv  17  895.72  Üle  2/3  elanikkonnast  olid  eestlased, 
järgnevad  venelased , ukrainlased,  valgevenelased , soomlased, lätlased.  
Majandus.  Täideti  järjekordse  (10.)  viisaastaku  plaani  –  partei  poolt  oli  ülesandeks  seatud 
tootmise  efektiivsuse   suurendamine .  Toodangu  eriti  head  kvaliteeti  tähistas  kvaliteedimärk, 
                                                 
69 Pullat, 1984, lk 116. 
70 Komsomol ehk Üleliiduline Leninlik Kommunistlik Noorsooühing 
71 Pullat, 1984, lk 116-117. 
72 EE 10.kd „Võru“ lk 526. 
 24 
 
mille  said  üks  gaasianalüsaator,  mille  tootjaks  oli  linna  suurim  ettevõte  Arnold  Veimeri 
nimeline Tootmiskoondis ,,Võru  Aparaat ” e  rahvakeeli  gaasitehas; matkakingad mille tootjaks 
oli  Võru  Naha-  ja  Jalatsivabrik;  kappsein  Võru  Mööblivabrikult  ja  vene  juust  Võru 
Piimatoodete  Kombinaadilt. Võru linna majanduslik panus oli 1,14% ENSV omast. R. Pullati 
raamatust jääb mulje, nagu kõik liiguks ülesmäge. 
Tegelikult  oli  majanduse  taandareng  tuntav;  kohalikku  majanduspoliitikat  ei  olnud  olemas, 
tööstus  oli  allutatud  üleliidulistele  ametkondadele.  Tarbekaupade  puudus  süvenes,  igal  pool 
luges  tutvus, ilma selleta jäi lihtsalt kõigest ilma. Kuigi ,,Võru” sektsioonkappe toodeti Võrus, 
ei  olnud  neid  võimalik  poest  osta.  Ka  toiduainete  kriis  süvenes  ja  lopes  sellega,  et  poes  oli 
võimalik  saada  soola,  tikke,  mõningaid  kuivaineid  ja  konserve.  Lihatooteid  jagati  kindlatel 
kellaaegadel  ja  väikeste  portsudena.  Mõnikord  pidi  u  300g  vorstijupikese  pärast  seisma 
järjekorras terve tunni.  
Tervishoid, hoolekanne. Võrus oli valmis saanud tohutu suur haigla Kubijal.  
Kultuur, haridus Linna suurim kool oli Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Võru I Keskkool, kus 
õppis  1982/1983.  õppeaastal  1174  õpilast  36  klassikomplektis.  Võru  Tööstustehnikum  ja 
ALMAVÜ73  Võru  Tehnikakool  hoolitsesid  selle  eest,  et  ettevõtetel  tekiks  oskustööjõudu. 
Viimase puhul oli rõhutatud, et ta oli tulnud alates 1977. aastast viis korda järjest sotsialistliku 
võistluse võitjaks. Lastemuusikakoolis on 80ndate algul olnud u 230 õpilast.  
 
3.3. 
200aastase juubeli tähistamine 
 
Võru  linna  200.  juubeliaasta  puhul  oli  paralleelsündmusteks  fašistliku  okupatsioonist 
vabanemise  40.  aastapäeva  tähistamine  ja  linna  200.  sünnipäev.  Mõlemal  üritustesarjal  ja 
organiseerimise käekäigul hoidis silma peal ajaleht Töörahva Elu, mis lisas alates 1984. aasta 
jaanuarist   iga  vastava  artikli  juurde  logo,  mis  aitas  lugejal  eristada  tähtsündmusi   muust  
informatsioonist.  
Seega võib öelda, et juubelipidustuste tähistamine algas juba jaanuaris, mil toimus avaüritus - 
ideoloogiakonverents  teemal  ,,Maailma   palge   kujundab  inimene”.  Konverentsil  püüdsid 
tähelepanu  ENSV  Teaduste  Akadeemia  filosoofiakateedri  juhataja  Lembit   Valt ,  kes  rääkis 
                                                 
73  Armee , Lennuväe ja Merelaevastiku Abistamise Vabatahtlik Ühing 
 25 
 
tehnika ja teaduse tähtsusest lähitulevikus, ning ajakirja Noorus peatoimetaja  Vello  Pilt, kes 
rääkis kogemuste põhjal arenguriikide probleemidest.74  
Järgnevate  kuude  jooksul  korraldati  linlastele  ka  teisi  konverentse.  Teiste  seas  olid  enim 
pilkupüüdvad nii  konverents  ,,Looduskasutus ei talu hoolimatust”, milles pöörati tähelepanu 
looduskasutusele  Võru  linnas  ning  arutati  võimalikku  maastikuhooldust  ja  inimestele 
tervislikuma  linnamiljöö  loomise  võimalustest75  kui  ka  konverents  ,,Koolimõtetega”,  kus 
ENSV  haridusministri  asetäitja  Kalju  Luts  ning  akadeemik  Heino  Liimets  pöörasid 
tähelepanu haridusele Võru linnas.76 
Ajaleht  Töörahva  Elu  avaldas  juubelipidustuste  üritustesarjas  mitmeid  Võru  linnaga  seotud 
ajalukku  vaatavaid  artikleid.  Nii  toodi  artiklis  ,,Tamula  asula  -   kauge   eelkäija”  välja 
Roosisaare  ümbruse  arheoloogilise  tähtsuse,  kus  on  välja  kaevatud  üle  20  haua  ning 
kaevamised  on  toimunud  seitsmel  korral.77  Ka  ilmus  mitmeid  artikleid  Võruga  seotud 
tähtsatest inimestest:  doktor  Fr. R. Kreutzwald78 ja  krahv  George von Browne.79 
Hoidmaks  aga  üleval  võrukate  patriootlikkust  korraldati  erinevadi  üritusi  ning  konkursse, 
millest  võis  osa  võtta  igaüks,  kes  tundis  huvi.  Nii  oli  võrukatele  mõeldud  kirjanduspäev 
nimega  ,,Võidu  tee  läbi  raamatu  ja  inimeste”80  ning  sellega  seotud  kirjanduslike  portreede 
konkurss,  mille  eesmärk  oli  koguda  ilmekaid  portreid  Võru  linna  ja   rajooni   inimestest.81 
Lisaks  kuulutati  juubelipidustuste  auks  välja  vabariiklik  kunstnike-dekoraatorite  konkurss 
(Foto  7).  Sellest  võttis  osa  20  kunstnikku-dekoraatorit  mitmetest  vabariigi  tarbijate 
korperatiividest  ning  igaüks  kujundas  poodide  vaateakna  kas  fašistliku  okupatsiooni 
vabanemise  või  200.  juubeli  teemal.82  Ka   sportlased   ei  jäänud  tähelepanuta.  Nende  jaoks 
toimus  kultuurimajas  Kannel  pidulik  aktiivipäev,  mis  oli  pühendatud  rajooni 
spordiveteranidele, sportlastele ja spordiaktiividele. Mitmetele jagati Võru juubelimedaleid ja 
vimpleid (Lisa 4).  
                                                 
74 Kursvee, H. (24. jaanuar 1984. a.). Osavõturohke konverents. Töörahva Elu, lk 1. 
75 Ots, V. (16. veebruar 1984. a.). Looduskasutus ei talu hoolimatust. Töörahva Elu, lk 3.  
76 Valper, L. (5. aprill 1984. a.). Koolimõtetega. Töörahva Elu, lk 1.  
77  Kupp , V. (6. märts 1984. a.). Tamula asula – kauge eelkäija. Töörahva Elu, lk 3.  
78  Laane , E. ja Suija, R. (19. juuli 1984. a.). Fr. R. Kreutzwald kui rahvaarst Võrus. Töörahva Elu, lk 3 
79 Kamberg, E. (7. aprill 1984. a.). Iirima mehest, kes leidis koha võru linnale. Töörahva Elu, lk 2. 
80 Valper, L. (9. mai 1984. a.). Üksainus sõna:  Triumf !. Töörahva Elu, lk 2. 
81 Kirjanduslike portreede võistluse tähtaeg on pikendatud. (17. mai 1984. a.). Töörahva Elu, lk 4.  
82 Helistvee, I. (3. juuli 1984. a.). Töörahva Elu, lk 3. 
 26 
 
 
Foto 7. Vabariiklike kunstnike-dekoraatorite konkurssi võitja vaateakna disain.  
Autor  Kaido  Jakob, 1984. Foto on skäneeritud ajalehest Töörahva Elu (3. juuli 1984. a.) 
Juubelipidustuste  ettevalmistamisteks  paluti  ka  linnakodanike  abi.  Alates  maist  korraldati 
hoogtööpäevi,  kus  oodati  kõiki  võrulasi  Rannatare  esisele  väljakule,  et  teha  ümbruskond 
korda.83  Ka  kutsuti  üles  ametkondi,  kruntide  ning  eramajade  valdajaid  ja  kasutajaid 
korrastama  oma  piirkond  umbrohust,  prügihunnikutest  ning  lükkama  postid  ja  tarad  tagasi 
sirgeteks.  Võru  Linna  RSN  Täitevkomitee  kontrollis  antud  nõude  täitmist  nädal  pärast 
üleskutset.84  Suur  murekoorem  oli  ka  Kubija  lauluväljak,  mis  pidi  juubelipidustusteks  uue 
välimuse  saama.  Kuna  töömehi  oli  vähe  ning  suvisel  ajal  olid  enamus  puhkustel,  siis  paluti 
appi  kohalikud  inimesed.  Suurt  eeskuju  näitasid   meeskoor   ja  segakoor  Tervis,  kes   proovide  
asemel aitasid lauluväljakut ehitada. Seetõttu muutus juubeliaasta  motoks : “Oma kätetöö  uuel  
laululaval.”85 
                                                 
83 Juubelikomisjon. (15. mai 1984. a.). Kõik on oodatud. Töörahva Elu, lk 1. 
84 Võru linna RSN Täitevkomitee. (4. august 1984. a.). Kodulinn korda!. Töörahva Elu, lk 1.  
85 Annom, K. (10. juuli 1984. a.). Kubija lauluvälja uuestisünni eel. Töörahva Elu, lk 3; Kudu, I. (26. 
juuli 1984. a.). Pidustused on ukse ees. Töörahva Elu, lk 3;  Varik , G. (7. august 1984. a.). Võru 
pidustuste eel. Töörahva Elu, lk 3. 
 27 
 
Võru  linna  parema  miljöö  ning  väljanägemise  eesmärgil  värviti  1.  augustiks  üle  mitmed 
elamud,  lammutamisele  määratud  majad  ja  tarad.  Enamjaolt  värviti  üle  Tartu  tänaval 
asetsevad  hooned  (Foto  8).  Kultuurimaja  ,,Kannel”  värviti  üle86  ning  Rannatare  sai  uue 
interjööri  ja  puitvõred   akende   ette,  et  takistada  järjekordset  vandaalitsemist.87  Linna  ehitati 
juurde  uus  taksopeatus,  tehti  korda  pangamaja  juures  olev  nurk  ning  linna  territooriumile 
püstitati  sümboolsed   sildid   (Foto  9).88  Samas  aga  mitmed  kohad  jäidki  augustikuuks 
tegemata: Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi restaureerimine algas aastaid tagasi, kuid 
raskendatavate  asjaolude  tõttu  see  siiski  nii  pea  valmis  ei  saanud.89    Ka  planeeritud  Kandle 
suveaia valmimise tähtaeg lükati hilisemasse aega.90 
 
Foto  8.  Lenini  ja  Tartu  tänava   ristmik .  Lenini  tn  maja  otsaseinal  on  raamatut  käes 
hoidev  lauluisa  Kreutzwald maalitud. Kõik Tartu poolt tulijad märkasid teda. Autor M. 
Pakler. Foto pärineb M. Pakleri erakogust.  
 
                                                 
86 Kriis, M. (14. juuli 1984. a.). ,,Kannel’’valmistub juubeleiks. Töörahva Elu, lk 2. 
87 Helistvee, I. (26. juuli 1984. a.). Enne palavaid päevi. Töörahva Elu, lk 3.  
88 Üritusi Võru linnas pidustuste ajal. (11. august 1984. a.). Töörahva Elu, lk 4. 
89 Kriis, M. (17. juuli 1984. a.). Mida muuseumis tehakse. Töörahva Elu, lk 1. 
90 Kriis, M. (14. juuli 1984. a.). ,,Kannel” valmistub juubeleiks. Töörahva Elu, lk 2. 
 28 
 
 
Foto  9.  Vaade  Pioneeride  ja  Lenini  tänava  ristmikult  kesklinna  väljaku  suunas.  Foto 
keskel  on  Võru  vabastamise  40.  aastapäeva  linnakaunistus.  Autor  M.  Pakler.  Foto 
pärineb M. Pakleri erakogust.  
Juubelipidustuste  üritustesarja  kõrghetkele  lõi  avapaugu  värvilise  tiraažiga  ajaleht  Töörahva 
Elu,  mille  avalehel  oli   suurelt   kirjas:  ,,Tere  tulemast  Võru  vabastamise  40.  ja  Võru  linna 
moodustamise 200. aastapäeva pidustustele! Tervitus vabastajatele!” Ajalehes oli kirjas kõik 
suuremad sündmused, mis pidustuste ajal toimus.91  
Pidustused algasid 10. augusti õhtul koduloomuuseumis, kus avati kaks näitust: ,,Võrumaaga 
seotud  kunstnike  töid”  ja  ,,Võrumaaga  seotud  Eesti  NSV   kultuurielus   ja  teaduses 
silmapaistnud  inimesi”.  Fr.  R.  Kreutzwaldi  Memoriaalmuuseumi   direktorile   Aleksander 
Krullile anti au öelda avasõnad. Järgnevalt olid juubelipidulised oodatud Kreutzwaldi parki, 
kus  esitas  Tartu  Riikliku  Ülikooli   Akadeemiline   Naiskoor   tuntuks   saanud  koorilaule,  ning 
hiljem  ka  Punaste  Küttide  väljakule,  kus  mängisid  Vabariikliku  Orkestrijuhtide 
Puhkpilliorkester. 
11. augusti hommikul toimus vastuvõtt partei rajoonikomitees ning koosolek Punaste Küttide 
(linna peaväljak) väljakul, kus selgelt eristusid sõjaveteranid, töötajate  kolonnid  ning linna ja 
rajooni töökollektiivide esindajad. Sellele järgnes pidulik marss, mille saatel sõjaveteranid ja 
                                                 
91 Üritusi Võru linnas pidustuste ajal. (11. august 1984. a.). Töörahva Elu, lk 1-4. 
 29 
 
töökollektiivid  demonstreerisid  patriootlikkust.  Edasi  järgnesid  sündmused  Kubija 
lauluväljakul,  kus  kell  17.30  kõlasid  fanfaarihelinad.  Peotule  süütamine  kuulutas  nii 
juubelipidustuse  kui  ka  äsja  valminud  lauluväljaku  avatuks.  Ligi  kolmetunnilisel  kontserdil 
esinesid laste-, nais-, mees- ja  segakoorid , tantsurühmad, puhkpilliorkestrid ja sõjaveteranide 
ansamblid  (Foto 10). Erilist tähelepanu tõmbasid ka laulu- ja tantsuansambel ,,Istra”  Moskva  
oblastist  ning  Aluksne  rahvatantsijad.  Sõna  sai  juubelipidustuste  organiseerimiskomisjoni 
esimees Elmar Tiit. Meeleolukal õhtul oli oodata veel ka ilutulestikku. 
 
Foto  10.  11.  augusti  juubelipidu  Kubija  lauluväljakul.  Laval  esinevad  tantsuhoos 
segarühmad.  Autor  Kalev  Annom,  1984.  Foto  on  skäneeritud  ajalehest  Töörahva  Elu 
(14. august 1984. a.) 
12. augustil jätkusid suured pidustused Kubija lauluväljakul. Esinesid segakoorid Arvo Sika 
ja   Sale    Vare   juhatamisel.  Erinevaid  etteasteid  sidusid  aga  sõnakunstnikud  Kalju   Liiver   ja 
Ilmar  Kudu,  kellest  viimane  oli  rahvakunstiõhtu  stsenaariumi  autor.  Suurest  vihmasajust 
hoolimata  tegid  hulgaliselt  kaasa  ka  kõik  erinevad  koorideliigid,  segarahvatantsurühmad, 
meestantsijad,  rahvamuusika  koondorkester  ning  Moskva  oblastist  kohale  tulnud  laulu-  ja 
tantsuansambel  ,,Istra”.  Peo  lõpukõne  pidas  rajooni  täitevkomitee  esimees  Eimar  Tiit  ning 
 30 
 
seejärel  kustutati  peotuli.  Kuigi  ametlik  osa  oli  lõppenud,  jätkusid  mitmed  peod  Tamula 
restoranis , Võhandu trahteris,  baaris  ning Rannatares.92 
Linna  õige  sünnipäeva  lähenedes  aga  jätkusid  juubelipidustused.  25.  augustil  toimus 
kultuurimajas  ,,Kannel”  Võru  linna  Rahvasaadikute  Nõukogu  pidulik  istungijärk,  kuhu  olid 
kogunenud  linnanõukogu  rahvasaadikud,  külalised  linnast  ja  rajoonist  ning  väljastpooltki. 
Linna täitevkomitee esimees Aksel Asi pidas avakõne, mille järel kõlasid NSV Liidu ja Eesti 
NSV  hümn.  Detailse  ülevaate  linna  200-aastasest  arengust  andis  aga  linna  täitevkomitee 
esimehe asetäitja Hans Roose. Teiste seas ta toonitas, et järgnevate aastate jooksul on oodata 
tööstuspotentsiaali kasvu ning hakatakse ehitama uut kaubanduskeskust, sidemaja, pioneeride 
maja  ja  uusi  elamuid.  Kõnelejate  hulgas  oli  ka  veel  teisi  tähtsaid  isikuid,  kes  igaüks  kingib 
Võru  linnale   meene .  Istungijärgul  toimus  ka  asutuste  ja  ettevõtete   autasustamine   ning 
esmakordselt  Võru  linna  ajaloos  kuulutatakse  välja  ka  linna  aukodanikud.  Istungijärgule 
järgnes lõbus kontsert, kus esinesid Võru juurtega tuntud muusikud.93 
 
                                                 
92 Kasesalu, H., Kriis, M. ja Raudvere, R. (14. august 1984. a.). Pidupäevad Võrus ja  rajoonis . 
Töörahva Elu, lk 1-3.  
93 Kasesalu, H. (28. august 1984. a.). Võru tähistas oma juubelit. Töörahva Elu, lk 1. 
 31 
 
4.  JUUBELISÜNNIPÄEVADE VÕRDLUS 
 
 
Eesti  on  olnud  nendel   aegadel   väga   erinevas   olukorras:  1884.aastal  Vene  keisririigi 
koosseisus; 1934.aastal iseseisev Eesti Vabariik ja 1984.aastal Nõukogude Liidu koosseisus. 
Kõik  sünnipäevad  on  sattunud  pingelistele  perioodidele:  tsaaririigi  venestamisperioodile, 
vaikivale ajastule ja järjekordsele venestamisele. Seega igal ajal on olnud omad probleemid. 
Võru  linn  on  kogu  aeg  olnud  maakonnakeskuse  rollis.  Võru  linna  haldamine  muutus  aja 
jooksul (Tabel 1). Võru elanike arv on 1884. aastal u 2700, 1934. aastal u 5330 ja 1984. a. u 
17 900.  Seega  elanike  arv  on  esimesel  juhul  kahekordistunud  ja  seejärel  kolmekordistunud. 
Oluline muutus on toimunud  linnaelanike  rahvuslikus koosseisus: 1884. aastal oli eestlasi u 
53%, kuid linna valitsemise juurde neil asja polnud, see  privileeg  oli arvukuselt teisel kohal 
olevatel sakslastel; 1934. aastal oli eestlasi u 91% ja nad olid ise oma elu  valitsejad ; venelased 
olid  teisel  kohal;  1984.  aastal  oli  eestlasi  ligi  70%  ja  rahvuselt  venelased  olid  teisel  kohal. 
Vene  kogukond  on kasvanud; saksa ja juudi kogukond kahanenud.  
Tabel 1. Võru linna haldamine juubeliaastatel.  
Juubeliaasta 
Seadusandlik organ 
Täidesaatev organ 
Linna juht (Foto 11) 
1884 
Linnavolikogu 
Linnavalitsus 
Linnapea 
*30 liiget  
*Volikogu 
valis 
4  D. Weyrich 
aastaks 
*Kodanikud valisid 5 aastaks 
(1880-1891) 
*sakslased 
1934 
Linnavolikogu 
Linnavalitsus 
Linnapea 
*15-20 liiget 
*Volikogu valis 
Fr.Suit 
*Elanikud/kodanikud  valisid 
(1919-1940) 
4 aastaks 
1984 
Võru Linna RSN 
Võru Linna RSN 
EKP Võru Raj.komitee  
*75 liiget 
Täitevkomitee 
I sekretär94 
*kodanikud “valisid”  
A.Männiste (1980-?)  
                                                 
94 Linnapea roll puudus, kuid kõige suurem mõjusfäär oli valitseva partei juhil. 
 32 
 
 
Foto 11. Võru linna juhid kolme juubelipidustuste ajal. Vasakul D. Weyrich, keskel Fr. 
Suit ja paremal A. Männiste. Autor teadmata. Fotod pärinevad Võrumaa Muuseumist. 
Linna majandus on 100. aasta juubeli paiku hakanud madalseisust ülespoole liikuma, mõõna 
põhjustest mainitakse koolide sulgemist ja alkoholilembust; 150.aasta juubeli paiku oli samuti 
majanduslik   madalseis   möödunud;  200.  aasta  sünnipäeva  paiku  oli  majandus  väga  armetus 
olukorras ja kokku kukkumas.  
Kui  Võru  linn  100.  ja  150.  sünnipäeval  pöörati  tähelepanu  ainult  linna  juubelile,  siis  200. 
sünnipäeva puhul oli lisaks juubelile ka paralleelselt oluline sündmus fašistliku okupatsioonist 
vabanemise  40.  aastapäeva  tähistamine.  Eestlastele  tähendas  viimane  sündmus  pigem  ühe 
võõra  ülemvõimu  (saksa)  juurest  teise  võõra  ülemvõimu  (vene)  alla  liikumist.  See-eest 
Nõukogude  Liit  tähistas  40.  aastapäeva  suurelt  ja  seetõttu  viibis  kõikidest  siin  uurimistöös 
käsitletutest juubelitest just 200. juubeli ajal kõige rohkem tähtsamaid  kodanikke . Eriti au sees 
olid sõjaveteranid. Kohati võis isegi tunduda, et juubelipidustused jäid pigem sekundaarseks.   
Kuigi  kõik  juubelid  toimusid  augustikuus,  mil  ka  1784.  aastal  Võru  linna  asutamine 
dekreediga  kinnitati,  ja  üritused  toimusid  nädalavahetuseti,  siis  nende  kestuses  on  märgata 
suuri erinevusi. Kui linna 100. sünnipäeva tähistati ainult augustis, 150. sünnipäeva aga suvel 
juunis ja augustis, siis 200. sünnipäevale pühendatud üritused toimusid terve aasta vältel. 100. 
juubeli  auks  toimusid  erinevad  üritused  19.  ja  20.  augustil.  19.  augusti  üritused  olid 
pühendatud  pigem  saksa  rahvusest  elanikele,  kuid  20.  augusti  pidustused  eestlastele.  150. 
juubeli  auks  toimus  kõige  esimene  juubelile  pühendatud  sündmus  juba  1.  juulil,  mil  kõik 
huvilised   said  jälgida  Võru,  Valga  ja  Petserimaa  laulupidu  linna  spordiväljakul.  Ülejäänud 
sündmused toimusid ikkagi augustis. Erinevalt eelmisest tähtsündmusest ei olnud 150. juubeli 
 33 
 
puhul eraldi üritusi eelistatule rahvusele ega ringkondadele riigis. Ka linnapea Frits Suit ütles 
kõnes, et linna juubel ei ole mitte mõeldud ainult linlastele vaid ka kogu maakonnale. Rõõmu 
tuleks  tunda  iseseisvusest.  200.  juubeli  auks  algasid  sündmused  juba  jaanuaris,  mil  toimus 
ideoloogiakonverents  teemal  ,,Maailma  palge  kujundab  inimene”.  Sarnased  juubelile 
pühendatud sündmused jätkusid kuni augustini välja.  
Kui varasemate juubelite külastajateks oli 100. sünnipäeval põhiliselt oma linna rahvas, 150. 
sünnipäeval  oma  linna  ja  maakonna  rahvas  ja  külalisi  kogu  Eestimaalt,  siis  200.  juubeli 
paralleelsündmuse  tõttu  oli  Võrru  kogunenud  palju  tähtsaid  isikuid  üle  Nõukogude  Liidu. 
Sellegipoolest oli kõrgeid külalisi ka 100. ja 150. sünnipäeval: 1884. a.  kuberner ja 1934. a. 
Jaan Tõnisson, pidades laulupeol kõne. 
Iga Võru linna juubeli läbivaks teemaks oli linnavapp – roheline kuusk. 100. sünnipäeval oli 
linn  dekoreeritud  kuuskedega,  mistõttu  pastor  Heinrich  Struck  võrdles  linnatänavaid  kui 
kuuskede alleega. Nii majadel kui ka plankudel oli suuremaid ja väiksemaid linnavapi kuuski 
kujundatud,  mis  olid  kaunistatud  mitmevärviliste  lippudega.  Linna  peavärav  oli  samuti 
roheliselt  kaunistatud  ja  lilledest  oli  kujundatud  arv  150.  sünnipäeval  kutsusid  korraldajad 
üles linnarahvast kaunistama maju ja äride tänavapoolseid vaateaknaid kuuskede, lillede või 
muu looduslikuga. Lisaks ka heisata lipud ja jätta juubelipidustuste ajal õhtuks tuled põlema. 
200.  sünnipäeva  puhul  aga  kasutati  kuuske  juubeli  ja  fašistliku  okupatsioonist  vabanemise 
ühislogo disainis. Ajaleht Töörahva Elu lisas alates 1984. aasta jaanuarist iga vastava artikli 
juurde selle logo, mis aitas lugejal eristada tähtsündmusi muust informatsioonist. (Lisa 1) 
Juubelite kajastamisel ja meenete välja jagamisel on ka erinevus, kuid see tulenes  tehnoloogia  
arengust.  100.  sünnipäeva  puhul  anti  välja  üks  mälestusmärk.    Heinrich  Eduard  Strucki 
saksakeelsest  raamatust  ,,Feier  des  100  Jährigen  Bestehens  Werro’s”,   same   ettekujutuse 
tolleaegsest  juubelist.    150.  sünnipäeva  auks  andis  ajaleht  Wõru  Teataja  välja  kaks 
eriväljaannet. Üks Võru, Valga ja Petserimaa laulupeo ajal, mis oli 10 lehekülge pikk. Teine 
aga augustis juubelipidustuste ajal, mis oli 12-leheküljeline värviline trükis, mida eeldati, et 
jääb  perekondadesse  aastateks.  200.  sünnipäeva  puhul  aga  anti  välja  hulgaliselt  meeneid, 
ajalehes Töörahva Elu oli eraldatud kohad kajastamaks juubelisündmusi ning ilmus ka Raimo 
Pullati kirjutatud raamat ,,Võru linna ajalugu”. Seega juubelipidustuste auks oli igal juubelil 
välja antud raamat, mis tuletas ikka ja jälle meelde linnarahvale nende kodukoha minevikku. 
 34 
 
100. ja 150. sünnipäeval on peetud jumalateenistused mõlemas Võru kirikus, aga 1984. aastal 
ei  ole  seda  tehtud,  sest  nõukogude  ideoloogia  oli  kiriku  kõrvale  tõuganud  ja  kiriklikud 
sündmused olid keelatud.  
Kõigi  kolme  juubeli  ajal  on  rongkäik  korraldatud.  Kõigi  kolme  juubeli  ajal  on  ka 
linnaväljakul  üritused  toimunud:  1884.  aastal  oli  selleks  linna   turuplats   (Katariina  kiriku 
kõrval); 1934.aastal oli linna tähtsaimaks väljakus ikka samas kohas olev turuplats ja 1984. 
aastaks  oli  selle  turuplatsi  asemel  lillepeenardega  kaetud  Komsomoli  väljak  ja  linna 
peamiseks väljakuks oli saanud Punaste Küttide väljak, kus oli ka tribüün kõnede pidamiseks. 
Igal juubelil mängis  rahvamaja  ,,Kannel” suurt rolli. 100. sünnipäeval toimus ,,Kandles” 20. 
augustil eestlastele mõeldud suurejooneline pidu, mida külastasid ka tähtsamad isikud - nende 
seas kuberner ja linnavalitsuse liikmed. Pidu kestis kella kaheni hommikul. 150. sünnipäeval 
kujunes  Võru  Sümfoonia  Muusika  Selts  orkestri  kontsert  juubeli  üheks  tipphetkedeks. 
Kontsert  algas  kell  17  ning  oli  kõigile  tasuta.  Orkester  esitas  Eduard  Tamme  poolt  loodud 
juubelimarsi  ,,Võru  linna  150.  aasta  juubelimarss”,  mille  publik  võttis  vastu  suure 
ovatsiooniga.  200.  sünnipäeva  puhul  toimus  kultuurimajas  ,,Kannel”  aga  Võru  linna 
Rahvasaadikute  Nõukogu  pidulik  istungijärk,  kuhu  olid  kogunenud  linnanõukogu 
rahvasaadikud, külalised linnast ja rajoonist ning väljastpooltki. Linna täitevkomitee esimees 
Aksel  Asi  pidas  avakõne,  mille  järel  kinkisid  mitmed  tunnustatud  isikud  linnale  meeneid, 
toimus asutuste ja ettevõtete autasustamine ning esmakordselt Võru linna ajaloos kuulutatakse 
välja ka linna aukodanikud. Istungijärgule järgnes lõbus kontsert, kus esinesid Võru juurtega 
tuntud muusikud.  
 
 
 
 35 
 
KOKKUVÕTE 
 
Uurimistöö  ,,Võru  linna  juubelipidustused”  eesmärk  oli  koguda  informatsiooni  Võru  linna 
kolme  tähtsama  juubelipidustuste  (100.,  150.  ja  200.  sünnipäevade)  üritustest  ja  kõike  seda 
puudutavast  ning  võrrelda  neid.  Autori  arvates  osutus  töö  mahukamaks  ning  aega 
nõudvamaks kui algselt arvas, kuid see-eest täitis töö püstitatud eesmärgi. 
Võru  100.  juubelipidustused  toimusid  18.-20.  augustil  1884.  aastal.  See  oli  aeg,  mil  Vene 
keisririigi keskvõim tahtis ühtlustada impeeriumit ka äärealadel, baltisakslaste ja keskvõime 
suhted  teravnesid  ning  eestlaste  osakaal  sakslaste  ees  Võru  linnas  kasvas.  Pastor  H.  Struck 
pidas  juubelipidustuste  tähistamise  vajalikkust  kui  austuseavaldust  Jumalale,  kes  on  linna 
kaitsnud ja kui tänuavaldust oma vanaisadele ja isadele, kes raske tööga linna üles  ehitasid . 
Juubelipidustuste  avaürituseks  oligi  18.  augustil  jumalateenistus  kalmistul.  19.  augusti 
pärastlõunal  toimus  rongkäik,  mille  käigus  ulatasid  Võru  daamide  deputatsiooni  esinajad 
linnavalitsusele linnalipu.  Õhtul aga toimus saksa päritoluga linnakodanikele pidusöök ning 
enne  päeva  lõppu  toimus  kontsert  linnapargis,  kus  iga  uue  ettekande  algusest  anti  teada 
suurtükipauguga.  20.  augusti  sündmused  olid  aga  rohkemasti  mõeldud  eestlastele. 
Turuplatsile seati üles õllevaadid, kust sai igaüks tasuta õlut pruulida. Mitmel pool toimusid 
erinevad võistlused, millest enim pakkus huvi libeda posti otsa ronimine, mille tippu jõudes 
võis  võita  auhinna.  Õhtul  toimus  ka  kultuurimajas  ,,Kannel”  suurejooneline  pidu,  mida 
külastasid kõigile üllatuseks ka kõrgemad isikud.  
Võru  150.  juubelipidustused  toimusid  küll  1934.  aasta  suve  vältel,  kuid  põhiliselt  siiski 
augustikuus. See oli aeg, mil eestlastel oli olemas küll oma riik, kuid  kriisid  kasvasid üle pea. 
Riiki  tabas  majanduskriis,  rahva  rahulolematus  sisepoliitikaga  ja  põhiseaduse  kriis,  mil 
täheldati, et riigikogul olevat liiga suur võim. Linnapea Frits Suit pidas sünnipäeva tähistamist 
oluliseks, kuna kodukohaga on seotud kõiksugused mälestused ja seetõttu on oluline, et kõigil 
oleks  sel  päeval  tore  olla.  1.  juulil  toimus  Võru,  Valga  ja  Petserimaa  laulupidu,  kus  pidas 
kõnet  Jaan  Tõnisson.  19.  augusti  hommikul  toimus  jumalateenistus,  pärastlõunal  rongkäik 
ning  õhtul  tekitas  publikus  ovatsiooni  kultuurimajas  ,,Kannel”   esinenud   Võru  Sümfoonia 
Muusika Seltsi orkestri esitatud Eduard Tamme poolt linnale pühendatud juubelimarss ,,Võru 
linna 150. aasta juubelimarss”. Seda pala esitati ka linna 200. sünnipäeval.  
Võru  200.  juubelipidustused  toimusid  küll  terve  1984.  aasta  vältel,  kuid  põhiliselt  siiski 
augustis.  See  oli  aeg,  mil  Eesti  kuulus   NSVL   koosseisu,  mis  tähendas  järjekordset 
 36 
 
venestamispoliitikat.  Lisaks  linna  200.  juubelile  oli   fookuses   ka  Nõukogude  Liidu  jaoks 
oluline sündmus – fašistliku okupatsiooni vabanemise 40. aastapäeva tähistamine. See oli nii 
tähtis, et juubelipidustuste ajaks kutsuti Võrru palju kõrgeid külalisi ning mõningatel üritustel 
võis  sõjaveteranide  osakaal  linnarahva  varju  jätta.  Terve  aasta  vältel  toimusid  mitmed 
teaduskonverentsid,  konkurssid  ja  mitmesugused  üritused,  kuid  põhilise  osa  jäeti  siiski 
augustisse.  Juubelipidustuste  avapaugu  lõi  10.  augustil  kahe  näituse  avamine,  kus  Fr.  R. 
Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi direktorile Aleksander Krullile anti au öelda avasõnad. 11. 
augusti õhtul toimus aga suur kontsert äsja rekonstrueeritud Kubija lauluväljakul, kus esinesid 
suur  hulk  arv  laulu-  ja  tantsuansambleid  nii  siit  kui  ka  piiri  tagant.  Ka  12.  augustil  jätkusid 
pidustused Kubija lauluväljakul. 25. augustil aga toimus kultuurimajas ,,Kannel” RSN pidulik 
istungijärk,  kuhu  olid  kogunenud  rahvasaadikud,  külalised  linnast  ja  rajoonist  ning 
väljastpooltki.  Linna  täitevkomitee  esimees  Aksel  Asi  pidas  avakõne  ning  kuulutati  välja 
esmakordselt  ka  linna  aukodanik.  Istungijärgu  puhul  oli  üritus  seotud   seekord   ainult 
juubeliga. 
Üldjoontes muutus linna juubeli tähistamine läbi aja üha suuremaks ning uhkemaks. Kui 100. 
sünnipäeva puhul piirduti augustikuuga ning 150. sünnipäeva puhul suvega, siis 200. juubelil 
oli  linnarahva  jaoks  korraldatud  terve  rida  üritusi  alates  1984.  aasta  algusest.  Sellegipoolest 
jäid tippsündmused kõigil kolmel ikkagi augustisse, mil ka 1784. aastal Võru linna asutamine 
dekreediga kinnitati. Suurimad sarnasused kolme juubeli puhul olid need, et iga sünnipäeva 
läbivaks  teemaks  oli  roheline  kuusk  (linnavapp),  iga  juubeli  ajal  on  korraldatud  rongkäik, 
kultuurimaja  ,,Kannel”  mängis  suurt  rolli  juubelipidustuste  ajal  ning  igal  korral  anti  välja 
vähemalt  üks  teos,  mis  tuletas  linnarahvale  meelde  nende  kodukoha  minevikku.  Suurimad 
erinevused  aga  kõigi  kolme  sünnipäeva  puhul  olid  need,  et  iga  kord  oli  tegemist  uue 
keskvõimuga:  1884.  aastal  Vene  keisririigiga;  1934.  aastal  iseseisva  Eesti  Vabariigiga  ja 
1984. aastal NSV Liidu koosseisus oleva ENSV-ga. Iga kord oli rõhuasetus erineval sihtgrupil 
–  1884  siinsetel  sakslastel,  1934  vabadel  eestllastel  ja  1984  nõukogude  sõjaveteranidel-
vabastajatel.  Erinev  oli  ka  ürituste  kajastamise  ulatus  ajalehtedes  ning  väljajagatud  meenete 
hulk. 
Kodukoht  on igale inimesele oluline paik. Võru 150. juubeli ajal olnud linnapea Fr. Suit ütles 
kõnes: ,,See on ka loomulik, sest kodukohas on tal kogunenud suurem hulk mälestusi oma nii 
murelikkudelt  kui  ka  õnnelikkudelt  läbielamustelt;  selle  paigaga  on  tuhandete  suuremate  ja 
 37 
 
miljonite  wäiksemate  niitidega  seotud  ta  waimne  elu.”95  Seetõttu  on  kodukoha  juubel 
auväärne  sündmus,  mida  tuleks  meeles  pidada  ning  millest  välja  selgitatu  oleks   killuke  
pärandusest,  mida  annaks  kasutada  tulevikus  vanade  kommete  ning  traditsioonide 
taasloomiseks.  Töö  autor  loodabki,  et  töö  väärib  maakondlikul  uurimistööde  konkursi 
osavõtmist ning võibolla oleks ka see järgmiste linna juubelite korraldamise ideede kogumisel 
abiks või ka linna lehes tutvustamist vääriv lugu. Linna sünnipäeva tähistamine on kindlasti 
üks  kohaliku  identiteedi  kujundamise  võimalustest.  Kuna  töö  autor  on  Fr.  R.  Kreutzwaldi 
stipendiumi saaja, siis see töö on justkui tänu ning suur austus eesti kirjaniku ja Võru linna 
doktori  Fr.  R.  Kreutzwaldile,  kes  küll  kahjuks  ei  näinud  Võru  linna  100.  juubelit.  Autori 
austusavaldusest  papa  Kreutzwaldi  vastu,  jäävad  lõppsõnad  talle:  ,,Võru  linnake  on  otsekui 
minu tarvis ehitatud, sest et siin vesi, puud ja puhas tuuleõhk iial ei puudu.”96 
 
                                                 
95 Suit, Fr. (18. august 1934. a.). Lootustega tulewikku. Wõru Teataja, lk 1. 
96 Kreutzwald ja Võru. (2002). (A. Hollo,  koostaja ). Võru Täht (väljaandes ei ole lehed nummerdatud). 
 38 
 
KASUTATUD MATERJALID 
Arhiiviallikad: 
Eesti  Kirjandusmuuseumis :  
Võrust. (15. august 1884. a.). Eesti Postimees, Eesti  Kirjandusmuuseum , Digiteeritud Eesti 
Ajalehed, kasutamise kuupäev: 12. detsember 2013. a., allikas: 
http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=suur&pid=s509267&nid
=74017  
Võrumaa Muuseumis:    
Wõru Teataja 1933, asub Võrumaa Muuseumi fondis; 1934 VK Ta 503:14; Töörahva Elu VK 
3572 Ar 1183:23 
Filmimine jääb ära. (15. august 1934. a.) Wõru Teataja, lk 1. 
Huwirong tuleb, filmimisi ei tule. (15. august 1934. a.). Wõru Teataja, lk 1. 
Kirjanduslike portreede võistluse tähtaeg on pikendatud. (17. mai 1984. a.). Töörahva Elu.   
Kreutzwaldi tänava katmine. (4. juuli 1934. a.). Wõru Teataja, lk 1. 
Laulupidu 1. juulil. (9. november 1933. a.). Wõru Teataja, lk 3. 
Linna 150 a. juubelipidustused 19. aug. (7. juuni 1934. a.). Wõru Teataja, lk 1. 
Riigiwanem ei tule Wõrru juubelile. (13. august 1934. a.) Wõru Teataja, lk 2. 
Võru ajaloolise päeva eel. (10. august 1934. a.). Wõru Teataja, lk 3. 
Võru 150 a. juubelipidustuste kawa täna volikogus. (20. juuli, 1934. a.). Wõru Teataja, lk 3. 
Võrust. (15. august 1884. a.). Eesti Postimees, Eesti Kirjandusmuuseum, Digiteeritud Eesti 
Ajalehed, kasutamise kuupäev: 12. detsember 2013. a., allikas: 
http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=suur&pid=s509267&nid
=74017 
Wanad Wõrulased jutustawad. (18. august 1934. a.). Wõru Teataja, lk 4-5, VK Ta 503:14. 
Wõru linn wõiks olla palju ilusam. (12. aprill 1934. a.). Wõru Teataja, lk 3. 
Wõru linna juubelipidustuste kawa. (16. juuni 1934. a.). Wõru Teataja, lk 3 
Wõru linna 150 a. (13. august 1934. a.). Wõru Teataja, lk 1. 
Wõru linna 150 a. (18. august 1934. a.) Wõru Teataja, lk 4, 6-7, 10. 
 39 
 
Üritusi Võru linnas pidustuste ajal. (11. august 1984. a.). Töörahva Elu, lk 4. 
Üritusi Võru linnas pidustuste ajal. (11. august 1984. a.). Töörahva Elu, lk 1-4. 
Annom, K. (10. juuli 1984. a.). Kubija lauluvälja uuestisünni eel. Töörahva Elu, lk 3. 
Helistvee, I. (3. juuli 1984. a.). Töörahva Elu, lk 3. 
Helistvee, I. (26. juuli 1984. a.). Enne palavaid päevi. Töörahva Elu, lk 3. 
Juubelikomisjon. (15. mai 1984. a.). Kõik on oodatud. Töörahva Elu, lk 1. 
Kamberg, E. (7. aprill 1984. a.). Iirima mehest, kes leidis koha võru linnale. Töörahva Elu, lk 
2. 
Kamberg, E. (25. august 1984. a.). Võru juubelist sajand tagasi. Töörahva Elu, lk 2, VK 3572 
Ar 1183:23. 
Kasesalu, H., Kriis, M. ja Raudvere, R. (14. august 1984. a.). Pidupäevad Võrus ja rajoonis. 
Töörahva Elu, lk 1-3. 
Kasesalu, H. (28. august 1984. a.). Võru tähistas oma juubelit. Töörahva Elu, lk 1. 
Kriis, M. (14. juuli 1984. a.). ,,Kannel’’valmistub juubeleiks. Töörahva Elu, lk 2. 
Kriis, M. (17. juuli 1984. a.). Mida muuseumis tehakse. Töörahva Elu, lk 1. 
Kudu, I. (26. juuli 1984. a.). Pidustused on ukse ees. Töörahva Elu, lk 3. 
Kupp, V. (6. märts 1984. a.). Tamula asula – kauge eelkäija. Töörahva Elu, lk 3. 
Kursvee, H. (24. jaanuar 1984. a.). Osavõturohke konverents. Töörahva Elu, lk 1. 
Laane, E. ja Suija, R. (19. juuli 1984. a.). Fr. R. Kreutzwald kui rahvaarst Võrus. Töörahva 
Elu, lk 3 
Muuga, E. (30. juuni 1934. a.). Tulge meiega kaasa!. Wõru Teataja, lk 1. 
Ots, V. (16. veebruar 1984. a.). Looduskasutus ei talu hoolimatust. Töörahva Elu, lk 3.  
Sikk, H. (25. august, 1984. a.). Viiskümmend aastat hiljem. Töörahva Elu, lk 2. 
Suit, Fr. (18. august 1934. a.). Lootustega tulewikku. Wõru Teataja, lk 1. 
Valper, L. (5. aprill 1984. a.). Koolimõtetega. Töörahva Elu, lk 1.  
Valper, L. (9. mai 1984. a.). Üksainus sõna: Triumf!. Töörahva Elu, lk 2. 
Varik, G. (7. august 1984. a.). Võru pidustuste eel. Töörahva Elu, lk 3. 
 40 
 
Võru linna RSN Täitevkomitee. (4. august 1984. a.). Kodulinn korda!. Töörahva Elu, lk 1.  
Erakogus: 
Struck, H. E. (saksakeelse koopia väljatrüki aasa teadmata). Zum Gedächtnik der FEIER DES 
100 JÄHRIGEN BESTEHENS WERRO’S. Vaino Kenki erakogu, S 333. 
Struck, H. E. (eestikeelse tõlke väljatrüki aasta teadamta). Võru linna ajaloost: 100. 
aastapäeva pidustuste kirjeldus. Vaino Kenki erakogu, S 216. 
Raamatud: 
Eesti Entsüklopeedia (EE), 10. Köide (1998) Eesti Entsüklopeediakirjastus  
,,Kannel” viiekümne aastane. (1931). (K. Ehrmann, koostaja) ,,Kandle” kirjastus. Raamat 
laenutatud V. Kenki erakogust. 
Kreutzwald ja Võru. (2002). (A. Hollo, koostaja). Võru Täht (väljaandes ei ole lehed 
nummerdatud). 
Võru 150 aastat. (1934). (K. Ehrmann, toimetaja). V. Pohlaku trükikoda. Raamat laenutatud 
V. Kenki erakogust.  
Wõru linn 150-aastane. (1934). (F. Suit, H. Melesk, koostajad). V. Pohlaku trükikoda. 
Raamat laenutatud V. Kenki erakogust. 
Melesk, H. (1932). Võru jõulualbum 1932. V. Pohlaku trükikoda. Raamat laenutatud V. 
Kenki erakogust. VK 53 28:5 R 883:5 
Pullat, R. (1984). Võru linna ajalugu. Tallinn: Eesti Raamat. 
Fotod: 
Jaan Grenbaumi fotokogu. Kasutamise kuupäev: 4. märts 2014. a., 
http://es6jan.wifi.ee/mytown.php 
Mati Pakleri fotokogu.  
Võrumaa Muuseumi ekspositsioonist ja fondis olevatest ajalehtedest. 
Sander  Lebrehti  erakogu. 2014.  
Internet: 
Pärimus pärijaile. (2000). Kasutamise kuupäev: 21. jaanuar 2014. a., allikas: 
http://www.folkloorinoukogu.ee/Parimus_parijaile_299.htm 
 41 
 
LISAD 
Lisa 1. Võru linna vapp 150. ja 200. aastal 
 
Võru linna vapp 150. aastal. Foto autor Sander Lebreht, 2014, isiklik arhiiv. 
 
Võru linna vapp 200. aastal. Seda kasutati ka ajalehes Töörahva Elu iga juubelipidustustega 
seonduva artiklite juures. Foto autor Sander Lebreht, 2014, isiklik arhiiv. 
 
 42 
 
Lisa 2. Võru linna 150. a. juubeli laululeht 
 
Dokumendi koopia. Võru linna 150. a. juubeli laululeht. Dokumendi koopia pärineb Võrumaa 
Muuseumi fondist. Koopia autor Sander Lebreht, 2014, isiklik arhiiv. 
 
 43 
 
Lisa 3. Sünnipäevaõnnitlused Võru linnale nii oma maakonna kui ka naabrite 
omavalitsustelt, seltsidelt, ühingutelt, ärimeestelt ja ametnikelt 
 
J.  Randwere  (Ap.-Õigeusu  Wõrumaa  praost),   Antsla   Põllumeeste  Selts,  Räpina-Linte 
Piimaühing,  Räpina-Wõhandu  Piimaühing,  Kõlleste-Kioma  Piimaühing,  Kähri  Piimaühing, 
Wõrumaa  Õpetajate  Liit,  Wõru  Õpetajate  Ühing,  Wäimela  Põllutöökool,  Dr.  Fr.  Reinhold 
Kreutzwaldi Mälestuse Jäädwustamise Selts, Wõru postkontori ülem ja teenijaskond, Antsla 
malewkonna  orkester  ja  orkestri  päälik,  Teater  ,,Kannel”,   Naiskodukaitse   Laitsna-Rogosi 
jaoskond,  Uue-Antsla  Tuletõrje  Ühing,  Eesti   Pank   Wõru   osakond ,  Ü.E.N.Ü.  Kärgula 
osakond, Tsooru Haridusselts, A.-S. ,, Tekla ” Wõru osakond, Ü.E.N.Ü. Sadrametsa osakond, 
Saaluse  Wabatahtlik  Tuletõrje  Ühing,  Kõrgepalu  Rahwaraamatukogu  Ühing,  Wiitina 
Maanaiste  Selts,  Antsa   metskond ,  Räpina  Haridusselts,  Ü.E.N.Ü.  Karilatsi  osakond,  Dr.  K. 
Andrejew  ( Roosa   jaoskonna   loomaarst ),  Kindlustusselts  ,,EESTI”  Petseri  osakond,  P. 
Kostjugow  ( kaupmees   Mõnistes),  Kõlleste  Ühispank,  Kõlleste  Vastastikune  Kindlustusselts, 
Aug.  Sikk  (kaubamaja  Wõrusool),  Kääpa  Perenaiste  Selts,  Uue-Antsla  Haridusselts,  Rõuge 
Seltside  Liit,  F.   Siska   (ajalehekiosk  Wõrus),  Linnamäe  Tuletõrje  Ühing,  Lepassaare  Laulu-
Mängu  Selts,  Kääpa   algkool ,  Räpina  Õpetajate  Ühing,  Fr.  Harju  (Luutsniku  algkooli 
juhataja), H. Pallo (kaubamaja Luutsnikus), Ernst Kalkun (kauplus Wiitinas),  Haanja  Seltside 
Liit, Haanja Jaanumäe algkooli õpetajad, A. Normann (odawam ostukoht Rogosis), Ernst Käo 
(liha-  ja  worstiäri  Põlwas),  linnaomavalitsused  ( Tapa ,  Tartu,  Rakvere,  Haapsalu), 
vallaomavalitsused  (Saaluse,   Erastvere ,  Kärgula,  Sõmerpalu,  Vastseliina,  Koiola,  Meremäe, 
Misso , Kulje, Valgjärve, Vaabina, Laura, Kahkva, Toolamaa, Petseri, Kioma, Viitina, Vana-
Roosa, Karilatsi, Aleksandri, Kõlleste, Võru), kõiki maaomavalitsusi (Pärnu, Petseri, Võru), 
Vana-Antsla  riigimõis,  Wiitina  Piimatalituse  Ühisus,  Wiitina  Wabatahtlik  Tuletõrje  Ühing, 
Wastseliina  Piimaühing,  Wastseliina  Ühispank,  Dr.  A.  Mühlberg  (Osola  jaoskonna  arst), 
Laitsna  Wabatahtlik  Tuletõrje  Ühing,  Põlwa  Haridusselts,  Aug.  Unt  (Osola  jahuweski), 
Kooraste  Kindlustusselts,   Samuel   Põwwat  ( ristide   ja  hauasammaste  töösts  Põlwas),  Karl 
Niitow,  J.  Muru  ja  J.  Steinberg  (Sulbi  weski  ja  willatööstus),  Sänna  algkool,  Tsolgo-Tilsi 
Perenaiste  Selts,  Wastse-Nursi  algkool,  Sänna  Rahwaraamatukogu  Selts,  Rõuge  apteek,  J. 
Kaska  (Sänna  weski),  Wastseliina  Õpetajate  Ühing,  Rõuge  algkooli  õppenõukogu  ja 
hoolekogu,  Põlwa  Ühispank,  Luhamaa  Haridusselts,  Kaitseliidu  Wõrumaa  Malewa, 
Sõmerpalu  puhkpillide  orkester,  Sõmerpalu  riigimõis,  Kärgula  algkool,  Kärgula 
Kindlustusselts, Kooraste Wabatahtlik Tuletõrje Ühing, Meemaste Noorte Maatulundusklubi, 
 44 
 
Weriora  Naiskodukaitse,  Laswa-Pindi  eskadron,  Kaitseliidu  Põlwa  Malewkond,  Põlwa 
Maanaiste Selts, Koiola Piimaühisus, Naiskodukaitse  Peri  jaoskond, Dr. J.  Rosenberg  (Põlva 
jaoskonna  arst),  M.   Kompus   (Kanepi  jaoskonna  ämmaemand),  Dr.  D.  Dubkowsky  (Põlwa 
jaoskonna loomaarst),  Oswald  Samoson (Jahuweski Põlwa-Rosmal), Joh. Järwpõld (Tilsi), J. 
Simmul (Rõuge), Lepassaare Piimaühing, Põlwa Tuletõrje Ühing, Joosep Plado (koloniaal- ja 
segakauplus  Põlwas),  Tsolgo  Käsitöö  Ring,  Kärgula  Wabatahtlik  Tuletõrje  Ühing,  Peri 
Wastastikune Kindlstusselts,  Timo -Tsolgo Karskustoimkond, Prow. Hugo Peterson (Leewi), 
Ü.E.N.Ü. Lepassaare osakond, Weriora Rahwahariduse Selts ja O.  Pihu  (Kaku weski). 
 
 
 45 
 
Lisa 4. 200. juubeli puhul välja antud märgid 
 
Juubelimärk I. Eksemplar on Võrumaa Muuseumi fondis VK 3363:1 Aj 1178:1. Foto autor 
Sander Lebreht, 2014, isiklik arhiiv.  
 
Juubelimärk II. Eksemplar on Võrumaa Muuseumi fondis VK 3127:3 Aj 1103:3. Foto autor 
Sander Lebreht, 2014, isiklik arhiiv. 
 
Juubelimärk III. Vasakul esikülg, paremal tagakülg. Eksemplar on Võrumaa Muuseumi 
fondis VK 3142 N. Foto autor Sander Lebreht, 2014, isiklik arhiiv. 
 46 
 
 
Juubelimärk IV. Eksemplar on Võrumaa Muuseumi fondis VK 3363:2 Aj 1178:2. Foto autor 
Sander Lebreht, 2014, isiklik arhiiv. 
 
Juubelimärk V. Eksemplar on Võrumaa Muuseumi fondis VK 3127:2 Aj 1103:2. Foto autor 
Sander Lebreht, 2014, isiklik arhiiv. 
 47