esinevad 15 mineraalmaasaart, 3 vase elustikuga järsukaldalist rabajärve, puislaukaraba, rabataimkate ning Luhasoo õpperada. Peetri jõe maastikukaitseala paikneb Mõniste vallas Peetri jõe orus ja sellega külgneval alal Karisöödi ümbruses. Jõe org on tüüpiline sälkorg, mida ei ole inimtegevusega moonutatud. Seal on liivakivipaljandid, milles on ka koopad. Samuti on seal mitmeid huvipakkuvaid taimeliike. Kirikumäe maastikukaitseala asub Vastseliina ja Misso valdade piirimail. Kaitseala on loodud Kirikumäe järve, Järvesuu raba ja liigestatud reljeefiga maastiku kaitseks, kus asuvad ka väiksed metsajärved. Kirikumäe järve pindala on 61,4 ha, suurim sügavus 3,5m ja keskmine sügavus 2,8m. Keema järvede maastikukaitseala asub Sõmerpalu vallas, 7-9 km Antslast idas, Karula ja Otepää kõrgustiku vahelisel moreenmaastikul. Kaitseala rajati Keema järvestiku ja Suur-Keema järve
Künkliku maastiku ja ulatusliku erosiooni tõttu on mulla viljakus väike ja põllumaad killustatud. Kõrgeimas osas Haanjas asuvad metsased munajad mäed Suur Munamägi 318 m (Baltimaade kõrgeim tipp) ja Vällamägi 297m. Haanja kõrgustik on Eesti kõige sademeterikkaimaid alasid, lumikate püsib seal märksa kauem kui mujal. Kõrgustikult algavad Piusa, Pärli, Vaidva ja pedetsi jõgi. Järvi on u. 175: Tuulijärv, Vaskna ja Kavadi järv, Rõuge järved, Misso järved jt. Suurimad asulad on Vastseliina, Misso ja Rõuge alevik.
eelõhtul või hommikul peetakse kirikus jumalateenistus, valmistatakse traditsioonilisi toite, rahvas koguneb tantsima, laulma, võistlema, kauplema ja suhtlema. Alates 1996. aastast toimuvad kuningriigi päevad augustikuu esimesel nädalalõpul. Alljärgnevalt Kuningriigi päeva toimumisajad ja kohad: 1. 20. august 1994 Meremäe vald Obinitsa 2. 20. august 1995 Meremäe vald Obinitsa 3. 08.august 1996 Mikitamäe vald Mikitamäe vallamaja ees 4. 02.august 1997 Misso vald Luhamaa 5. 08.august 1998 Meremäe vald Meremäe 6. 07.august 1999 Mikitamäe vald 7. 05.august 2000 Värska vald Värska Seto Talumuuseum 8. 04.august 2001 Misso vald Luhamaa 9. 03.august 2002 Mikitamäe vald Mikitamäe 10. 02.august 2003 Meremäe vald Obinitsa 11. 07.august 2004 Värska vald Värska (lauluväljak ja Seto Talumuuseum) 12. 06.august 2005 Misso vald Luhamaa 13. 05.august 2006 Mikitamäe vald Mikitamäe (kooli staadion) 14. 04.august 2007 Meremäe vald Meremäe mägi 15. 02
Kas te teadsite, et arheoloogiliste leidude põhjal on Setumaa inimasustus juba ligi 8400 aastat vana? Teadaolev kõige vanem kiviaja asulakoht on leitud Meremäe külast. Alates 862. aastast kuulus suurem osa setode alast vene valitsejatele. Ristiusk jõudis õigeusu näol Setumaale 10.13. sajandil, sellest ajast on säilinud ka mitmeid ristikive. Ristiusu mõju oluline kasv toimus seoses Petseri kloostri rajamisega 15. sajandil. Sellele vaatamata on kuni tänaseni setude kombestikus säilinud palju paganluseaegseid jooni. Kuni 24.02.1918. aastani, mil kuulutati välja Eesti Vabariik, valitses Setumaal enamuses Vene, kuid ka vahepeal Rootsi võim. Nõukogude Liidu õigusjärglane Vene Föderatsioon ei ole tunnustanud Tartu rahu ega sellejärgset Eesti-Vene piiri. Niisiis 1990-ndatel alustati piiriläbirääkimisi, mis katkesid. 1993. aastal alustas Venemaa ühepoolselt Eesti-Vene kontrolljoonel riigipiiri mahamärkimist. 2004. aastal jätkasid ...
korral) · Tavaarvamused Mida me tahame? (täpsustatult) · Uurimisprobleem üldküsimus, milles kajastub uuritav ainestik tervikuna (Missugune on Tartu pensionäride aineline olukord? vms) · Alamprobleemid, uurimisküsimused · Hüpoteesid (põhjendatud oletused; väited, mis vajavad tõestamist) · Strateegia Keda uurida? 1. Kelle/mille kohta täpselt tahame andmeid saada? · Eesti täiskasvanud elanikkond · Tartu linna ettevõtted · Misso Põhikooli 3. klassi õpilased 2. Kellelt neid andmeid on võimalik saada? (nt ettevõtte tegevjuhid) 3. Kui objekte on palju, siis kuidas valitakse välja need, keda reaalselt uurime (valikueeskiri) Kuidas uurida? Milline andmekogumismeetod valida (nt ankeetküsitlus, intervjuu)? Mis on mis? Mõistete defineerimine meie uurimuse vajadustest lähtuvalt (nt toimetulek, abielu) Millega uurida? Uurimisinstrumendi koostamine, mõistete
külanõukogu ühendamist 1960. aastal. Siis viidi ka vallakeskus Plaanile, kus vallamajaks sai endine Plaani 7 klassilise kooli internaadihoone, veel varasemalt kirikupapi elamu. Valla staatuse sai Haanja külanõukogu uuesti 10. jaanuaril 1991. aastal. Vallakeskus toodi Haanjasse tagasi 1992. aasta augustis, kus nüüd sai vallamajaks endise Munamäe sovhoosi kontorihoone. Haanja vald paikneb Võru maakonna kaguosas. Vald piirneb idas Misso ja Vastseliina vallaga, põhjas Võru vallaga, läänes Rõuge vallaga ning lõunas Läti Vabariigiga. Haanja küla kaugus Tallinnast on 275 km, Riiast ca 220 km, Võrust 16 km, Ruusmäest 10 km ja Rõugest 9 km. Võru poolt tulles pööra Koselt paremale, seal näitab silt Haanja 12 km. Teed on rohkete tõusude, languste ja kurvidega ole ettevaatlik! Arvestada tuleb ka sellega, et maanteel liigub lumevabal perioodil rohkelt rattureid, rullsuusatajaid, jooksjaid.
Misso Keskkool Portugal Koostaja: Kristo Karu Juhendaja: Kaja Oru Referaat Sisukord Misso 2009 Sissejuhatus 2 Portugal on riik Euroopas, hõlmab Pürenee poolsaare lääneosa ning Atlandi ookeanis olevaid Madeira ja Assoori saared. Rahvaarv on 10,4 miljonit, pindala on 92 100 ruutkilomeetrit ning pealinnaks on Lissabon. Enamik rahvastikust elab umbes 50 km laiusel rannikualal. Väljarände tõttu rahvaarv väheneb. Majanduselt ja hariduselt on Portugal Euroopa mahajäänumaid maid (30 % elanikest on kirjaoskamatud)
Võru county the north by the Põlva county, west by Valga county, south by Latvia and east by Russia. W he re it is? There are 13 municipalities in Võru county. Municipalities Urban municipality: § Võru Rural municipalities: § Antsla Parish To Haanja Parish § § Lasva Parish Meremäe Parish wn § § Misso Parish Mõniste Parish s § § Rõuge Parish § Sõmerpalu Parish and § § Urvaste Parish Varstu Parish mu § § Vastseliina Parish Võru Parish nici And there are 2 towns in pali Võru county. Towns: ties § § Antsla Võru ! Võrumaa in its historical borders included eight
aga ka eesti folkloori laiemalt. Paul Hagu kõnelemas seto meestelaulu võlust Aare Hõrn · Aare Hõrn on sündinud 09. augustil 1959.a Meremäe vallas Antkruva külas. · Ülemsootska aastatel 2000 ja 2007 · Seto Kuningriigi päeva põhiteostaja. · Setomaa Valdade Liidu juhatuse liige. Aare Hõrn Seto Kuningriigi päeval Mikitamäel Kuningriigi päeva korraldamine · Kuningriigi päeva korraldab üks Setomaa vald Värska, Mikitamäe, Meremäe või Misso. · Peopäeva eelõhtul või hommikul peetakse kirikus jumalateenistus, valmistatakse traditsioonilisi toite. · Alates 1996. aastast toimuvad kuningriigi päevad augustikuu esimesel nädalalõpul. Kuningriigi päeva programm · Ülemsootska tulek peoplatsile. · Seto Kuningriigi väljakuulutamine. · Kuninga käsud. · Lipu heiskamine ja hümni laulmine. · Kuninga leivaküpsetaja, sõirameistri, õlletegija, veinimeistri ja hansaajaja selgitamine.
Misso Kool KASVUHOONE KASTMISSÜSTEEM Loovtöö Koostaja: Robin Saarniit 8.kl Juhendaja: Ülle Orhidejeva Misso 2017 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Ettevalmistused........................................................................................................................4 2.Ehitus...................................................
1. Anija 2. Harku 3. Jõelähtme 4. Keila 5. Kernu 6. Kiili 7. Kose 8. Kuusalu 9. Kõue 10. Nissi 11. Padise 12. Raasiku 13. Rae 14. Saku 15. Vasalemma 16. Viimsi 17. Emmaste 18. Kõrgessaare 19. Käina 20. Alajõe 21. Aseri 22. Avinurme 23. Iisaku 24. Illuka 25. Jõhvi 26. Kohtla 27. Kohtla-Nõmme 28. Lohusuu 29. Lüganuse 30. Maidla 31. Sonda 32. Toila 33. Tudulinna 34. Vaivara 35. Jõgeva 36. Kasepää 37. Pajusi 38. Pala 39. Palamuse 40. Puurmani 41. Põltsamaa 42. Saare 43. Tabivere 44. Torma 45. Albu 46. Ambla 47. Imavere 48. Järva-Jaani 49. Kareda 50. Koigi 51. Koeru 52. Paide 53. Roosna-Alliku 54. Türi 55. Väätsa 56. Kullamaa 57. Lihula 58. Noarootsi 59. Nõva 60. Oru 61. Ridala 62. Risti 63. Taebla 64. Haljala 65. Kadrina 66. Laekvere 67. Rakke 68. Rakvere 69. Rägavere 70. Sõmeru 71. Tamsalu 72. Tapa 73. Vihula 74. Vinni 75. Viru-Nigula 76. Väike-Maarja 77. Ahja 78. Kanepi 79. Kõlleste 80. Laheda 81. Mikitamäe 82. Mooste 83. Orava 84. Põlva...
South Africa Airi Pindis Misso Keskkool South Africa Capital There Are Actually Three Capital Cities (Pretoria, Bloemfontein and Cpe Town) Official language(s) 11 Ethnic groups 79.4% Black 9.2% White 8.8% Coloured 2.6% Asian Population 2010 estimate 49,991,300 Currency Rand (ZAR) The South African rand (ZAR), is the most actively traded emerging market currency in the world inglise Republic of South Africa afrikaani Republiek van SuidAfrika koosa IRiphabliki yaseMzantsi Afrika ndebele Riphabliki yeSewula Afrika pedi Rephaboliki ya Afrika Borwa sotho Repabliki ya AfrikaBorwa suulu iRiphabliki yaseNingizimu Afrika svaasi Riphabliki yase Ningizumu Afrika tsonga Riphabliki ra Afrik...
ristiusu jõudmist Eestimaale on meile peamiselt teada läbi rahvaluule. Üks jumalus, keda kummardasid nii eestlased kui soomlased on Peko, kelle kultus oli ja on suure au sees Setumaal. Ka Pekost on meieni säilinud väga vähe informatsiooni, kuid erinevate allikate kaudu saame piisava pildi mõistmaks Peko usu põhiolemust. ,,Setumaa hõlmab Põlvamaast Mikitamäe ja Värska valda, Võrumaast Meremäe valda, osa Misso vallast ning nendega piirnevatest Venemaa Föderatsiooni Pihkva oblasti Petseri rajooni küladest."[1] Ristiusk jõudis Eestisse katoliiklikul kujul, kuid Setumaal võeti ristiusk vastu õigeusu kujul. Kuna Setumaa piirkond on muust Eestist rohkem eraldatud, siis sealses piirkonnas jäi ristiusu kõrvale püsima ka palju paganlusaegseid jooni, mida nüüd hoiti rohkem salajas. Setumaal austati viljaedendajana Pekot, keda mujal Eestis ei tunta. Pekol oli palju
al-Masudi ajaloolane, avaldas palju väärtusliku teavet Kalifaadi ning ümberkaudsete maade aajloo, geograafia ja etnograafika kohta. al-Idrisi koostas maailmakaardi kus oli esmakordselt märgitud ka Eesti. Firdausi (940-1020) koostas ja värsitas rahvuseepose ,,Sahneme" Nizami (1141-1209) iraani luuletaja. Mõisted: Ulemaa Islami kirikukogu Sariaat Islamiusu üks kolmest tähtsamaist raamatutest. Misjonärid (lad. k. misso lähetus) Kritluse levitajad. Piiskopid algselt kogudes ülevaatajad, neist lähtus Katoliku kiriku hierarhia. Kateeder Piiskopi jutlustamistool. Katedraal Piiskopikirik Kaanon Linna vaimulikkonna nimekiri, kuhu olid kantud madalate astmete vaimulikud, kes olid koondunud piiskopi ümber. Kanoonikud - madalate astmete vaimulikud, kes olid koondunud piiskopi ümber. Toomkapiitel Kanoonikute moodustatud piiskopi juurde kuuluv abitav ja nõuandev kogu, kooses tavaliselt 12
Suur osa endistest järvedest on tänaseks kinni kasvanud ning muutunud soodeks. Orujärved on tugevasti liigestatud kaldajoonega, näiteks Kavadi järv Uue Saalusel, seevastu kõrgustiku servadesse lõikunud orgudes on järved piklikud ja sügavad (Rõuge, Kütioru ja Piirioru järved). Suure Munamäe läheduses asuvad kaunid Vaskna ja Tuuljärv. Kõrgustiku idaosas on suuremateks Kirikumäe järv, millest lähtuvad Lätimaale suunduv Pedetsi jõgi ning Misso ja Hino järv. Ürgorgude veerudel Rõuges ja Loosil väljuvad karstiveed lubjarikaste allikatena. Kõrgustiku loodenõlva läbivad kaks sügavat orgu -- Rõuge ja Pärlijõe org. Rõuge ürgorg on ülemjooksul kuni 30 m sügav ja lõikunud lubjakividesse. Rõuge Suurjärv on Eesti sügavaim -- 38 m. Kliimaolud Haanja kõrgustiku kliima erinevus ülejäänud Eestiga võrreldes tuleneb suuremast kõrgusest merepinnast, liigestatud reljeefist ja kaugusest merest.
Misso Kool Deira Kangur KOOLIKIUSAMINE Uurimistöö 8. klass Juhendaja Kaija Juur Misso 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Mõisted................................................................................................................ 4 2.Koolikiusamine.................................................................................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4
Vinni Pajusti Gümnaasium Referaat Võrumaa Merilin Linsi 8.a klass 2010 Sisukord Asukoht ja üldinfo.......................................lk3 Ajalugu...................................................................lk4-6 Sümbolid...................................................................lk7 Logo ja tunnuslause..............................................lk7-8 Alusharidus...............................................................lk8 Üldharidus................................................................lk8 Kultuur......................................................................lk9 Sport.........................................................................lk10 Liikmed....................................................................lk10 Ajalooline kujunemine linnaks........................
historical and ethnical province in Estonia. Setomaa is bounded in the north-east by Lake Pihkva, in the east and south-east by Russia, in the south by Latvia and in the west by Võru County. The greatest extent from north to south is 65 km and from east to west 40 km. Today Setomaa is divided between three administrative units: Võru and Põlva counties of Estonia and Pechorsky district of Russia. On the territory of Estonia, Setomaa comprises four municipalities: Misso, Meremäe, Värska and Mikitamäe municipalities. According to the latest archaeological finds the area of Setomaa has been inhabited for as long as 8 400 years.The ancestors of the people speaking the Võro-Seto dialect belonged to the Balto-Finnic eastern tribes. In old chronicles they have been mentioned probably under the name of the Chudes. Seto people are their lineal descendants. In 1920, the Treaty of Tartu between the Republic of Estonia and the Russian Federation was concluded
juhendajat Sirje Künnapuud. 3 2. Vaido Halliküla elulookirjeldus Minu onu Vaido Halliküla sündis 18.veebruaril 1957.a. Pihkva oblastis Petseri rajoonis Lõkova külas. 1964. a. astus ta Lõkova algkooli esimesse klassi, mille lõpetas 1968.a. Samal aastal asus ta õppima Luhamaa 8-kl. kooli, mille lõpetas 1972.a. Peale kaheksanda klassi lõpetamist läks ta õppima Misso Keskkooli, mille lõpetas 1975.a. Samal aastal läks ta õppima Tallinna Tehnikakooli nr.2 automaattelefonijaamade erialale, mille lõpetas 1976.a. Tehnikakoolis õppimise ajal tegeles laskespordi ja orienteerumisega. Peale Tehnikakooli lõpetamist suunati ta tööle Vastseliina automaattelefonijaama sidemehhaanikuks, kus ta töötas 1976.a. sügiseni. Ajavahemikus 1976.a. kuni 1978.a. teenis ta endises Nõukogude Armees seniitraketivägedes. Peale sõjaväeteenistust astus uuesti tööle
Misso Keskkool New Zealand Precis Compiler: Maiki Joakit Instructor: Mailis Teppo Misso 2011 New Zealand is an island country in the south-western Pacific Ocean comprising two main landmasses (the North Island and the South Island), and numerous smaller islands, most notably Stewart Island/Rakiura and the Chatham Islands. The indigenous Mori language name for New Zealand is Aotearoa, commonly translated as land of the long white cloud. Population (1998): 3,801,000.New Zealand is notable for its geographic isolation; it is
OÜ’d on: 1) Finantsraamatupidamine OÜ – tegutseb Võru linnas alates 2009.aastast ning teenindab raamatupidamise alal ettevõtteid. Nende teenuseid iseloomustab sõnapaar SOODNE HIND! 2) Brainjob OÜ – 2011.aastal asutatud ettevõte Antslas, mis osutab finantsteenuseid, v.a kindlustus ja pensionifondid 3) Eurolink Consulting OÜ (endise nimega Eleven Consulting OÜ) – 2007. aastal asutatud ettevõtte, mis tegutseb Misso vallas ja annab finantsnõu 4) Abacus Invest OÜ - 2006.aastal loodud ettevõte, mis tegutseb Võrus ja ostutab raamatupidamise teenust ning teostab maksualast nõustamist 5) Askelon OÜ – ettevõtte, mis on tegutsenud 21 aastat ning pakub raamatupidamisteenuseid ning audiitorteenuseid 6) Benefit RMP OÜ – ettevõte, kellel on kogemust raamatupidamisvaldkonnas üle 10 aasta ning korraldavad terviklikku
ja sügavad (Rõuge, Kütioru ja Piirioru järved). Suure Munamäe läheduses asuvad kaunid Vaskna ja Tuuljärv. Viimane on Eesti kõige kõrgemal asuv järv, mille veetase on 257 m ü.p. Kõrgustiku idaosas 3 on suuremateks Kirikumäe järv, millest lähtuvad Lätimaale suunduv Pedetsi jõgi ning Misso ja Hino järv. Ürgorgude veerudel Rõuges ja Loosil väljuvad karstiveed lubjarikaste allikatena. Vaade Vällamäele ja Perajärvele Kõrgustiku loodenõlva läbivad kaks sügavat orgu -- Rõuge ja Pärlijõe org. Rõuge ürgorg on ülemjooksul kuni 30 m sügav ja lõikunud lubjakividesse. Alamjooksul oru sügavus suureneb kuni 52 meetrini ning veerudel paljanduvad liivakivid. Rohketest sälkjatest külgorgudest on tuntumad Hinni kanjon ja Ööbikuorg
Arheoloogilistel kaevamistel leiti vähemalt ühe savinõu pinnal riidekoe vajutusi. Asva I pronksiaegsest asulast (esimene avastatud kindlustatud asula Eestis) on kindlaid tõendid, et elanikud tegelesid loomapidamise ja maaviljeluse, muu hulgas ka linakasvatuse ja -töötlemisega. Leitud luust linakammide ja ropsimõõkade katkendeid, mis on kulunud teraküljelt hästi siledaks, dateeritud radiosüsinikumeetodil 635 ± 50 eKr. Võrumaal Misso vallas Tsiistres tegutseb Tsiistre Linamuuseum. 1.2. Lina levik ja kasvukoht Lina perekonnas on umbes 200230 taimeliiki, mida võib leida kogu maailma paras- ja lähistroopikavöötmes. Peamised keskused asuvad Põhja-Ameerika edelaosas ja Vahemere piirkonnas. Looduses kasvab kultuurlina esitaim metsik lina (Linum lewisii). 1.3. Lina kasvatamine Kultuurtaimena kasvatatav lina on üheaastane taim (terofüüt): külvatakse kevadel seemnest
Järved Haanja kõrgustikul Haanja kõrgustik on Eesti üks kõige järverikkamaid alasid. Piirkonna jõed on aga veevaesed, sest väikesed soised nõod ja lohud küngaste vahel hoiavad vett kinni. Paljud väiksed sood ongi just tekkinud järvede kinnikasvamise tulemusena. Haanja kõrgustikul on ligi 170 järve. Kaunid on Kavadi, Vaskna, Kurgjärv ning 7 järvest koosnev Rõuge järvestik. Kõrgustiku keskosas asub liivase põhjaga Vana-Saaluse–Vastseliina nõgu, lõunanõlval metsane Misso nõgu. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/haanja_k%C3%B5rgustik1 Suure Munamäe läheduses asuvad kaunid Vaskna ja Tuuljärv. Viimane on Eesti kõige kõrgemal asuv järv, mille veetase on 257 m üle merepinna. http://www.estonica.org/et/Loodus/L%C3%B5una-Eesti_k%C3%B5rgustikud_ja_n %C3%B5od/Haanja_maastikumosaiik/ Orud ja kanjonid Kõrgustiku loodenõlva läbivad kaks sügavat orgu — Rõuge ja Pärlijõe org. Rõuge ürgorg on ülemjooksul kuni 30 m sügav ja lõikunud lubjakividesse
järvest edelas-lõunas. Setumaa hõlmab Põlvamaast Mikitamäe ja Värska valda, Võrumaast Meremäe valda, osaMisso vallast ning nendega piirnevatest Venemaa Föderatsiooni Pihkva oblasti Petseri rajooni küladest. Traditsioonilise jaotuse järgi jaguneb Setumaanulkadeks.Setumaa ajalooliseks keskuseks on Petseri. Praeguseks Setumaa keskuseks peetakse Värska alevikku.Praegu jäävad Setumaale neli Eesti valda: Meremäe, Värska, Mikitamäe ja Misso. Setumaa vallad on moodustanud ainulaadse maakonna piire ületava omavalitsuste ühenduse Setomaa Valdade Liidu. Setu talumuuseum.Esimene, spetsiaalselt seto kultuuri tutvustamiseks rajatud Saatse muuseum on seto kultuuriloos omaette oluline nähtus, mille tähtsust nii praegu kui tulevikuski on raske üle hinnata. Eriline koht Setomaa kultuuripildis on Saatse muuseumil eeskätt seto meestekultuuri tutvustajana.Vanas koolimajas asuva Saatse Seto
(Orto koduleht: http://www.orto.ee/) 5.2 Kaubamärgi väljapanek Orto toodete väljapanek on vastavalt sarjadele, kuid ei eristu teiste samalaadsete toodete seas. 5.3 Oma arvamus kaubamärgist Orto kaubamärk toodab looduskosmeetikat ning inimsõbralikku kodukeemiat. Kaubamärgi all on välja töötatud erinevad sarjad, mis lubab kasutajal jääda truuks Orto kaubamärgile. 6 KAUBAMÄRK NOPRI NOPRI TALUMEIEREI asub Võrumaal Misso vallas Kärinä külas. Nopri Talumeierei on välja kasvanud Nopri talust, mille peamine tegevussuund on karjakasvatus ja piima tootmine. Talu majandatakse esiisade maadel juba seitsmendat põlvkonda, meiereid peetakse aastast 1998, traditsioonilisel ja läbipaistval moel. 6.1 Tooted Tooted on tehtud keskkonnasõbralikult toodetud piimast, kohalike elanike usinate kätega ja kaasaegsetes tingimustes
Uurides noorte väärtushinnanguid saaksid noortega tegelevad täiskasvanud koostada noortekesksemaid tegevusplaane. Saaks korraldada üritusi, mis oleks suunatud noortele, teades, et see pakub huvi. Väärtushinnangute uurimusi on Eestis tehtud juba alates 1920 aastatest. Tuntuim neist on August Kuksi (1934) uurimus: ,, Eesti koolinoorsoo ideaalid 1922. aasta ankeedi andmeil." Oma uurimusega tahan võrrelda Inge Mälzeri (2006) uurimust ,,Tänaste noorte väärtushinnangud Misso ja Rõuge noorte näitel." ning August Kuksi uurimust. Need uurimused on koostatud väga suure vahemikuga aastatel ja tänu sellele on hea võrrelda väärtuste muutumist aastate möödudes. Inge Mälzeri uurimusega saab võrrelda sama piirkonna noorte väärtusi, kuid August Kuksi uurimusel saab võrrelda ajalise vaheaga väärtuste muutumist. Selle teema uurimine on oluline just inimese, kui isiku seisukohalt. Selle uurimuse käigus tahaksin teada saada, kui palju on 70
EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine I HAANJA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat Juhendaja: Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Haanja vald paikneb Võru maakonna kaguosas. Vald piirneb idas Misso ja Vastseliina vallaga, põhjas Võru vallaga, läänes Rõuge vallaga ning lõunas Läti Vabariigi Veclaitcene ja Ziemeri vallaga. Üle poole valla territooriumist kuulub Eesti kõrgeimal kuhjelisel saarkõrgustikul asuva Haanja Looduspargi koosseisu. Haanja vallas on 92 küla, neist suurimad Haanja, Ruusmäe ja Luutsniku Haanja valla territooriumi pindala on 170 km 2. Haanja valla asustustihedus on väike, 6,7 in/km2.
25568 7400082-1Hindu 58.60755622.837377 25568 Orissaare vald 33141 7400080-1Hindu 58.06172822.207714 33141 Salme vald 136715 6500978-1Hindu 58.12489526.928778 136715 Kõlleste vald 136754 6500990-1Hindu 58.12502126.928383 136754 Kõlleste vald 23727 8600069-1Hino 57.72775526.880389 23727 Rõuge vald 23728 8600072-1Hino 57.72752526.881394 23728 Rõuge vald 29030 8600071-1Hino 57.57515527.231623 29030 Misso vald 29031 8600070-1Hino 57.57511427.231769 29031 Misso vald 26748 8600073-1Hinsa 57.76079127.205550 26748 Vastseliina vald 26749 8600074-1Hinsa 57.76042827.206024 26749 Vastseliina vald 24544 8600076-1Hintsiko 57.59457026.706328 24544 Varstu vald 24545 8600075-1Hintsiko 57.59454526.705808 24545 Varstu vald 1114 07905-1 Hipodroom59.42828724.709116 1114 Kristiine 1115 07906-1 Hipodroom59.42840124.703430 1115 Kristiine
Maksapasteete ja määrdevõideid. Neist tuntuimad tooted on: Toorjuustuga grillvorstid, Punases marinaadis grill-liha, Saslõkk jogurtikastmes, Grillitud seapraad, Suitsusingi medaljonid, Nõo sült, Suitsustatud keeduvorst, Nõo viiner, täissuitsuvorst Vürst, Kodune maksapasteet, Snack Chicken. (Nõo Lihavürst koduleht: http://www.lihavyrst.ee/ ) 9 NOPRI TALUMEIEREI Nopri Talumeierei asub Võrumaal Misso vallas Kärinä külas. Nopri Talumeierei on välja kasvanud Nopri talust, mille peamine tegevussuund on karjakasvatus ja piima tootmine. Nopri Talumeierei hing on talu peremees Niilo Tiit. Otse piimalehmade kõrval asuvas meiereis valmivad tooted. Need on tehtud keskkonnasõbralikult toodetud piimast, kohalike elanike usinate kätega ja kaasaegsetes tingimustes. Talukohupiim ja -või, sõir, koorekaramell, jogurt, juust
Võru-Luhamaa 226. kilomeetril läbi ulatusliku politsei operatsiooni, mille käigus peeti kinni kuus meest, keda kahtlustatakse inimkaubanduses ja kuritegelikku ühendusse kuulumises. Koostöös K-komandoga peeti kinni sõiduauto Ford Mondeo, mille kitsast pagasiruumist avastati 11 täisealist vietnamlast, nendest üks naine ning kümme meest. Võrumaal vahistati 15 vietnamlast Eestisse smugeldanud mehed Ööl vastu 16. novembrit 2015 pidasid Lõuna prefektuuri töötajad kinni Võrumaal Misso vallas kaks meest, keda kahtlustati vähemalt 15 vietnamlase ebaseaduslikus toimetamises üle Eesti Vabariigi ajutise kontrolljoone. Kahtlustatavad olid 47 a. Eesti kodakondsusega mees ning 52 a. määratlemata kodakondsusega mees. Koos nendega peeti kinni 15 vietnamlast (4 naist ja 11 meest, täisealised). Süüdimõistmisel saab kohus karistuseks määrata vangistuse kuni 15 aastat. 2015. aasta kümne kuuga on kagupiiril avastatud 54 ebaseaduslikku piiriületust ja kinni
(Suurõsuu), ülipika e kõrgenemine (Viirksu), nõrga astme afrikaat (Soekõrdsi) ja kolmanda silbi alguskonsonandi nõrgenemine (seda esineb Võru murdes paikkonniti, nt Sakudi). Võru Instituut asus tegema selgitustööd omavalitsustes, et need taotleksid võrupäraste nimekujude määramist ka ametlikeks külanimedeks. Rõuge vallas oli suundumus võrupärase kirjapildi kasutamisele tekkinud juba 1990. aastate algupoolel ja siin läks ettepanek hästi läbi. Ka Misso vallavolikogu kiitis põhikaardil esitatud võrupärased külanimed heaks. Meremäe vallas läksid esialgu suure enamusega läbi kohalikule (setupärasele) hääldusele vastavad külanimed, kuid aktiivsemad elanikud valla Võrumaa-poolsetest küladest asusid selle vastu protestima. Kui need külad lahutati Meremäe vallast ning taasühendati Vastseliina vallaga, taotles uue valla volikogu külanimede tagasimuutmist konventsionaalsele kirjakeelepärasele kujule, mis ka sündis.
315 2345 778 3769 3012 6104 1864 Võru Antsla 84 17 174 208 601 3674 2595 Võru Kirovi nim k 84 26 179 178 388 3907 2106 Võru Kuldre 84 24 185 190 1302 4005 4391 Võru Misso 84 13 136 192 450 3313 1225 Võru Mniste 84 23 142 172 661 3515 3853 Võru Munamäe 84 15 113 148 88 3628 1625 Võru Obinitsa 84 18 116 186 494 3460 2517 Võru Oktoobri lip 84 24 153 233 826 3628 2785 Võru Ruge 84 13 118 171 1041 3483 2609 Võru Ruusmäe 84 17 126 157 339 3594 846
20 Kagu Erastvere 11 787 21 Kagu Halliku 13 085 22 Kagu Ilumetsa 12 982 23 Kagu Kiidjärve 10 643 24 Kagu Laeva 30 896 25 Kagu Laiuse 18 178 26 Kagu Misso 10 612 27 Kagu Orava 11 122 28 Kagu Pikknurme 15 073 29 Kagu Põltsamaa 11 409 30 Kagu Roosa 10 090 31 Kagu Räpina 17 267 32 Kagu Taheva 16 491
avalikuastamine. Avalikustamine põhineb õiguslikul ideel, mille kohaselt siis, kui seadused on ametlikus seadusteväljaandes avaldatud, on kodanikud ja teised isikud saanud võimaluse tunda uuest seadusest (normist) ning pärast teadasaamist hakkavad sellekohaselt käituma.Seejuures ei tule arvesse asjaolusid, et mõni kodanik näiteks ei viitsi kunagi uusi seadusi tundma õppida või et Riigi Teataja kahe nädala pärast Võru linnas või Misso vallas müügile ei satu. Kehtib põhimõte: seadust tuleb tunda ning kehtiva seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest selle rikkumise eest. Kui seadus või mistahes õigusakt on promulgeeritud kehtestatud menetluse korda rikkudes, ei saagi ta teoreetiliselt jõustuda ning siis on tegemist õigustühise aktiga algusest peale (ld. ex tunc). Sel juhul ei ole õigusakt loonud ka kellelegi õigusi ja kohustusi ega kuulu kohaldamisele.
315 2345 778 3769 3012 6104 1864 Võru Antsla 84 17 174 208 601 3674 2595 Võru Kirovi nim k 84 26 179 178 388 3907 2106 Võru Kuldre 84 24 185 190 1302 4005 4391 Võru Misso 84 13 136 192 450 3313 1225 Võru Mōniste 84 23 142 172 661 3515 3853 Võru Munamäe 84 15 113 148 88 3628 1625 Võru Obinitsa 84 18 116 186 494 3460 2517 Võru Oktoobri lip 84 24 153 233 826 3628 2785 Võru Rōuge 84 13 118 171 1041 3483 2609 Võru Ruusmäe 84 17 126 157 339 3594 846
Tegelt 3 promilli annab tunda. Hüposaliinsed veed 3-20 g/l (läänemeri tervikuna) Mesosaliinsed veed 20-50 g/l (maailmamere 34-36 vahel, vahemeri, punane meri) Hüpersaliinsed veed 50->500 g/l (surnumeri?) Maailma magevete keskmine(mahu järgi) mineralisatsioon on 120 mg*l-1 Mineraalainete sisaldus Eesti järvedes on vahemikus 5-460 mg/l. Mereäärsetes riimveelistes järvedes võib ulatuda 3 000 mg/l. Moreenpinnasel paiknevates järvedes 200-350, sama Põhja- Eestis. Tõrva, Valga, Misso ümbruses liivasesl pinnasel 50-120. Põhiioonid Karbonaadid *Kaltsium · Sulfaadid................*Magneesium · Kloriidid *Naatrium *Kaalium Karbonaatse puhversüsteemi moodustavad nõrk hape ja tema sool. Puhverdussüsteem põhineb küll karbonaatsel tasakaalul, kuid puhverdusvõime määrab Ca hulk? Aluselisus: · Vee pH muutusi takistava puhverdusvõime iseloomustamiseks
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Võru linna juubelipidustused Uurimistöö Autor: Sander Lebreht 11.d Juhendaja: õp Kaja Kenk Võru 2014 RESÜMEE Uurimistöö eesmärk oli koguda informatsiooni Võru linna kolme juubelipidustuste (100., 150. ja 200. sünnipäevade) üritustest ja kõike seda puudutavast ning võrrelda neid omavahel. Uurimistöö autor toetus juubeliürituste kirja panemisel peamiselt vastava aja ajalehtedele. Autor vaatas läbi Wõru Teataja 1933. ja 1934. aasta ajalehed ning Töörahva Elu 1984. aasta ajalehed. Lisaks aitasid informatsiooni nii pidustuste kui ka linna üldise käekäigu kohta leida kolm juubeliväljaannet: koopia H. E. Strucki 1884. aasta saksakeelsest üleskirjutusest ,,Zum Gedächtnik der FEIER DES 100 JÄHRIGEN BESTEHENS WERRO'S"; Fr. Suiti ja H. Meleski koostatud ,,Wõru linn 150-aastane" ja Raimo Pullati ,,Võru linna ajalugu". Töö põhiline pro...
Veel madalamat taset Eesti asulate hulgas kujutavad endast alevikud mõnesajalise elanike arvuga. Tüüpilised alevikud on majandikeskused-uusmõisad oma mitmekorruseliste kortermajadega, kus elasid majandiametnikud, suurte karjalautade ja töökodadega, mis nüüd tihti tühjad seisavad ja lagunevad. Alevikud olid see maa-asulate liik, kus elas arvestataval hulgal ka tulnukrahvastikku. Selliseid leidub kõikjal Eestis, näiteks olgu Iisaku, Tõstamaa, Salme, Paistu, Kambja, Misso. Taasiseseisvunud Eestis on alevikud tegelikult ülearused ja põlisrahvastiku linnastumine lõpetatakse tõenäoliselt just nende arvel. Tüüpilised Eesti maa-asulad on üksiktalud ja külad. Sisulist vahet neil ei ole, külad on ju vaid lähestikkupaiknevate talude rühmad. Pealegi on ametlikult nn arvestusküladesse liidetud ka üksteisest kaugemal ja eraldi paiknevad talud. Neid arvestuskülasid on Eestis 3274. Külades ja üksiktaludes elab
Kolgat (Lambri; 3,6 km), Peeli jõge (mitmes lõigus, 3,2 km), Peetri (6,3 km), Koiva (Gauja; 26 km), Pedeli (2,8 km), Atse (3 km) ja Ruhja jõge (2,5 km) jmt. Piirijoonele jäävad ka Murati (750 m) ja Väiku-Palkna järv (Väike-Palkna; 500 m) ning Kikka järv jt Paganamaa järved (kokku umbes 1800 m) ning Pupsi järv (600 m). Eesti poolel on tähtsaim piiriasula Valga linn, piiri lähedal asub ka Mõisaküla linn. Piiriäärsed on Võrumaal Misso, Haanja, Rõuge, Varstu ja Mõniste vald (kokku 25 piiriküla), Valgamaal Taheva, Karula, Tõlliste, Hummuli ja Helme vald (15 küla),Viljandimaal Karksi ja Abja vald (9 küla) ning Pärnumaal Saarde ja Häädemeeste vald (11 küla). Lätis piirnevad Eestiga Alūksne, Hopa, Valka, Naukšēni, Ruhja, Mazsalaca, Aloja ja Salatsi piirkond (piiriasulad on Valka ja Ainaži linn, 5 km kaugusel Eesti piirist asub Hopa (läti keeles Ape) linn)
Tähtsaim on siin : promulgeerimine kooskõlas seda sätestava kehtiva õigusega + avalikustamine. Avalikustamine põhineb õiguslikul ideel, et ametlikus seadusteväljaandes avaldatuna on kodanikud ja teised isikud saanud võimaluse teada uuest seadusest ning pärast teadasaamist hakkavad selle kohaselt käituma. Siinjuures ei tule arvesse asjaolu, et mõni kodanik ei viitsi kunagi uusi seadusi tundma õppida või et Riigi Teataja kahe nädala pärast faktiliselt näiteks Võru linnas või Misso vallas müügile ei satu. Kehtib põhimõte seadust tuleb tunda ning kehtiva seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest selle rikkumise eest. Kui seadus või mistahes muu õigusakt on promulgeeritud kehtestatud menetluse korda rikkudes, ei saagi ta teoreetiliselt jõustuda - siis on tegemist õigustühise aktiga algusest peale (ld: ex tunc). Sel juhul pole õigusakt loonud ka kellelegi õigusi ja kohustusi ega kuulu kohaldamisele. 55
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
