Kubija Koostajad: Helis Lihtsa, Kerli Taalvelt Asukoht Kubija hotell- loodusspaa asub Võru kõrval Lõuna-Eesti mändide all Kubija järve kaldal, Haanja ning Suure-Munamäe läheduses. Kubija hotell vastab kolmele tärnile Tubasid kokku on 57 Toatüübid 42 kahekohalist ja 3 ühekohalist Standard tuba Raul Olle ja Erki Noole nimelised junior sviidid 9 Savisviiti, mis sobivad peretoaks Presidendisviit Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
.................. 2 1.2 Ettevõtte valiku põhjendus............................................................................2 Minu praktika eesmärgiks oli arendada reaalses töökeskkonnas koolis omandatud teadmisi ja oskusi ning võtmepädevusi ning saada terviklik ettekujutus majutusettevõtte tegevusest ja töökorraldusest. Sooritasin oma majapidamistööde praktika ettevõttes, mis kannab nime OÜ Pintmann Grupp. OÜ Pintmann Grupile kuulub kaks turismindusega tegelevat ettevõtet. Kubija hotell loodusspaa ja Haanjamehe talu, kuna Haanjamehe talu oleks jäänud minu elukohast võru linnas väga kaugeks, valisin endale praktikakohaks Kubija hotell- loodusspaa, kuna eelnimetatud hotell asub minu kodakohast kõigest paar kilomeetrit kaugemal. Tundsin ka, et firma pakub mulle head väljakutset ja annab mulle võimaluse end selles valdkonnas proovile panna. Samuti arvasin, et kuna minu eelnevad kogemused turisminduse valdkonnas töötades on puudulikud, siis
Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Referaadi eesmärk oli valida linn, valisin Võru linna. Referaadis kirjutan lähemalt Võru linna vee, õhu ja maapinna saastatusest, ehk kui palju on need reostunud tänapäval. Uurin lähemalt kolme valdkonna peamisi saastajaid ja seda kuidas nendega toime tulla. Samuti kirjutan praegusest reostuse olukorrast ja võrdlen seda ka varasemaga. Vee saastatusest uurin lähemalt Tamula järve, Kubija järve ja Kanariku järve. Käsitlen referaadis ka Võru linna vee üldist joogivee kvaliteeti. Toon välja ka tabeli selle kohta. Maapinna reostuse kohta vaatlen eelkõige Võru linna mullastiku olukorda ja ka ümbritsevaid metsi. Samuti ka jäätmekäitlust. Võru linna õhu saastatuse kohta uurin eelkõige saaste põhjuseid ja seda, kuidas on võimalik saastet vähendada. Toon välja ka erinevad endapoolsed lahendused. 1. Vesi
Võrus räägitakse põhiliselt eesti ja võru keelt. Võru tunnuslause on "Üts ummamuudu liin". Võrus on mõõdetud Eesti soojarekord 35,6 °C, mis registreeriti 11. augustil 1992. Võru kaitsepühak on Püha Jüri[viide?]. Võru linnapea on Anti Allas. Võru asub Otepää kõrgustiku ja Haanja kõrgustiku vahel kulgevas, suures osas mandrijää sulavete uuristatud Hargla orundis. Linna territooriumil asub kolm järve Tamula järv (229 ha), Kubija järv (15,9 ha), Mustjärv ja Kubija Veskijärv (1,7 ha). Tamula järvest on väikese Vahejõe kaudu olemas ühendus Vagula järvega. Loodest ja põhjast piirab linna Võhandu jõgi. Võru linna asutamise kuupäevaks loetakse 21. augustit 1784, mil Riia asehaldurkonna kindralkuberner George Browne kinnitas allkirjaga dekreedi linna asukoha ja nime määramisest[7]. 1783. aasta oli moodustatud Riia asehaldurkond ja kreisid sealhulgas Võru kreis. 19. märtsil 1785 kinnitas kindralkuberner George Browne esimese Võru linna plaani
Tulemuste põhjal anti hinnang vähipopulatsiooni seisundile, püügi võimalikule mõjule, haiguste ja ektoparasiitide esinemisele ning vähivaenlaste mõjule. Jõevähi arvukuse määratlemiseks kasutati Soome vähiuurijate poolt esitatud skaalat: CPUE üle 10 vähi arvukus väga kõrge; CPUE 4-10 vähi arvukus kõrge; CPUE 1-4 vähi arvukus keskmine; CPUE alla 1 vähi arvukus madal. 3.3 Seirealad Aheru järv, Ahja jõgi, Amme jõgi, Karujärv, Kavadi järv, Kubija järv, Kuke peakraav, Kuningvere järv, Kurtna Saarejärv, Kurtna Suurjärv, Luguse jõgi, Mustjõgi, Mustoja, Paadrema jõgi, Pangodi järv, Pedja jõgi, Punapea jõgi, Põltsamaa jõgi, Pülme järv, Rannapungerja jõgi, Soodla jõgi, Tänavjärv, Vidrike järv, Voki järv, Väinjärv, Värska laht, Ärma jõgi 4. Tulemused Järgnevalt on ära toodud aastatel 2000-2009 läbi viidud seireprojektide kokkuvõtvad tulemused aastate lõikes
In my summer holidays I was out a lot. I went camping in Rõuge. We were there three days. We went there in the midday about 12 o' clock. I sunbathed there and then I went swim to the Rõuge Suurjärv. In the evening we grilled the sausages and after that we went to the sauna. In next day we went ride with the speedboat on the lake. In third day I went rollerskating and in the evening we went back to the home. In summer I was in beach a lot. Usually I went to Kubija beach. I sunbathed and swimmed there. In summer I babysat. The baby was ten month old. I went to the Otepää Seikluspark in my summer holidays too.
...........................lk11-12 Asukoht ja üldinfo Võru linn on Eesti kaguosas asuva Võru maakonna administratiivne ja majanduslik keskus. Linna läbib St.Petersburg -Pskov- Riga raudtee ja Tallinn- Luhamaa maantee. Linna asukoht on geograafiliselt soodne kaubavahetuseks Venemaa ja Lätiga. Võru asub Otepää kõrgustiku ja Haanja kõrgustiku vahel kulgevas, suures osas mandrijää sulavete uuristatud Hargla orundis. Linna territooriumil asuvad kolm kaunist järve - Tamula (229 ha), Kubija (15,9 ha) ja Kubija Veskijärv (1,7 ha). Tamula järvest on väikese Vahejõe kaudu olemas ühendus Vagula järvega. Loodest ja põhjast piirab linna Võhandu jõgi. Võru kuulub piltlikult sõnades roheliste linnade hulka. Linna asutamise ajaks loetakse 21.august 1784., millist daatumit kannab Riia kindralkuberneri allkirjaga dekreet linna asukoha ja nime määramisest. Võru linnas elab seisuga 31.12.2009 13 967 inimest ja maakonnas 37 786 inimest ning linna pindala on 13,2 km². Ajalugu
Otsingu tulemused / Spaad: 49 Tervise Paradiis spaahotell & veekeskus Spaa | | (+372) 447 9219 Tervise Paradiis on Pärnu rannarajoonis asuv 4-tärni spaa-hotell & veekeskus. Tervise Paradiisi kompleksi kuuluvad 244 kohaline Rohelise Võtme diplomit omav 4- tärni hotell, kuurortravi ja spaa… Noorus Spa Hotel Heaoluspaa | | (+372) 356 7100 Kaasaegse arhitektuuri ja 114 numbritoaga spaahotell asub liivaranna ääres. See on puhkusekohaks väärikale kliendile, kes saab siin olles tunda lõputut noorust ja rahulolu.Siit leiab külaline… Meriton Grand Conference & Spa Hotel Spaa | | (+372) 628 8220 Meresuu Spa & Hotel wellness keskus Spaa | | (+372) 357 9600 Meresuu SPA Baltikumi s...
Dew ja maksumus oli 4 cl 3 eurot. Tullamore Dew-välimuselt hele,kirgas,kuldne. Maitselt on kerge, magus, vürtsikas, lustlik soojus, huvitav,pikk ja kuiv järelmaitse.Aroomilt on algul kinnine, värske õunane, lilleline,aja jooksul avanes ja muutus väga nauditavaks. Asukoht poelettidel on viskide riiulis,peamiselt ülemisel või keskmisel riiulil,kättesaadavus hea ja hinnaklass varieerub 13.45 22.69 vahel. Kubija hotell-loodusspaa joogikaardil asus Tullamore Dew viskide kategoorias ja oli nimekirjalt kolmas,enne Tullamore Dew oli eespool teiste maade viskid nt. Jack Daniels, Tullamore Dew maksumus hinnakirja kohaselt oli 4 cl 3.50 Connemara Peated Single Malt Irish Whiskey- Välimuselt on väga puhas,kuldne. Maitse on hea,klassikaline,mahe,pehme,suitsuse pika lõpuga,annab huvitava elamuse.Aroomilt meenutab tõrvast köit, nahka, veidi
Pärnu Ooper FESTIVAL (FOLK) August Maramaa Pokumaa Kadrioru Tasku keskus Taasiseseisvus paraad skulptuur kunstimuuseu Nõmme Seikluspark Barclay de Tolly m Kaubamaja Laulupeod Kubija Lendoravarada monument Kohtla Otepää Seikluspark Betti Alveri kaevanduspark mälestusmär -muuseum Valgeranna Seikluspark k Kumu Ahhaa teaduskeskus Blesta kivi Kunstimuuseu m Tallinna loomaaed Carl Robert Muuseum Viru hotell loomaparki ja
4- Värska 10- Soodla 16- Pärnu 5- Peeli jõgi 11- Pirita 17- Sauga 6- Väike Emajõgi 12- Harku 18- Haliste 19- Raudna JÄRVED 23- Peipsi järv 29- Võrts järv 24- Lämmijärv 30- Parika järv 25- Pskov järv 31- Saadjärv 26- Vigula, Tamula 32- Kuremaa järv 27- Kubija järv 33- Endla järv (Eest sügavaim) (Eesti läbipaistvaim) 28- Pühajärv 34- Narva veehoidla 35- Pikkjärv 36- Kahala järv 37- Ülemiste järv 38- Paunküla veehoidla 39- Ermistu järv 40- Karu järv
Green Key. Roheline Võti Marju Zupsmann. MJ110. 2011 Mis on Green Key / Roheline Võti ? Rahvusvaheline turismiettevõtete ökomärgis - Roheline Võti (Green Key) kannab endas säästva turismi ideed ja on mõeldud omistamiseks turismiettevõttele. Rohelise Võtmega tunnustatakse majutusettevõtete keskkonnasõbralikku tegevust ja propageeritakse säästva majandamise põhimõtteid. Märgise abil saab majutusettevõte näidata, et ühendades kvaliteedi, mugavuse ja keskkonnasõbraliku tegutsemisviisi, saavutatakse parem lõpptulemus nii külaliste kui ka ümbritseva keskkonna seisukohast Roheline Võti sai alguse 1994. aastal Taanist, tänaseks päevaks on märgisega liitunud veel 14 ri...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Anna Popova HT13-KE Green Key/Roheline Võti Kokkuvõte Õpetaja: Kris Leinatamm Tallinn 2014 Mis on Green Key / Roheline Võti ? Rahvusvaheline turismiettevõtete ökomärgis - Roheline Võti (Green Key) kannab endas säästva turismi ideed ja on mõeldud omistamiseks turismiettevõttele. Rohelise Võtmega tunnustatakse majutusettevõtete keskkonnasõbralikku tegevust ja propageeritakse säästva majandamise põhimõtteid. Märgise abil saab majutusettevõte näidata, et ühendades kvaliteedi, mugavuse ja keskkonnasõbraliku tegutsemisviisi, saavutatakse parem lõpptulemus nii külaliste kui ka ümbritseva keskkonna seisukohast Roheline Võti sai alguse 1994. aastal Taanist, tänaseks päevaks on märgisega liitunud veel 14 riiki (Eesti, Leedu, Rootsi, Holland, Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Portugal, Küpros, Maroko, Tuneesia ja Jaapan). Liitumisetapis on vee...
3) Reval Hotel Central 4) Reval Hotel Express (Reval Inn) 2 Säästva arengu mõiste... Säästva arengu andmebaas Eesti 21 3 Liikmed Eestis. Consumetric 5) Reval Hotel Park & Casino 6) Susi Hotell 7) Ammende Villa 8) Koidulapark Hotell 9) Pühajärve Puhkekeskus 10) Meriton Grand Hotell Tallinn 11) Tähetorni Hotell 12) Domina Inn Ilmarine ja Domina City 13) Hotell Bernhard 14) Kubija Hotell 15) Haanjamehe Talu 16) Laulasmaa SPA &Konverentsihotell 17) Waide Motell 18) Tervise Paradiis 19) Saka Cliff Hotel & Spa Majutusettevõtetes peatus 2007. aastal 2,34 miljonit turisti. 4 Seega tuleb ka Eesti majutusettevõtetel mõelda juba täna üha enam säästlikule majandamisele, et säästa meie keskkonda, samal ajal saades majanduslikku kasu. Vaatluse all on:
o kunagi haritud vaba maa, kus uut harijat ega maksumaksjat veel ei ole. (Liivimaa 1638. Aasta maarevisjon). Võib oletada, et oli olemas küla, kuid see jäi mingil põhjusel tühjaks. Tollase Liivimaa see osa kannatas sagedaste venelaste, lätlaste, leedulaste sõjaretkede tõttu. Selleaegsed sõjakäigud olid aga halastamatud – tihti põletati külad maatasa, mehed tapeti , naised ja lapsed veeti orjadeks. Ainsateks vanade aegade tunnistajateks on kuus kääbast küla lähedal Kubija metsas. Need viitavad suurtele matustele kas lahingu või mõne muu suure õnnetuse järel. Uurijad on nimetanud kääbaste tekkimise ajaks I aastatuhande teist poolt. (Suulised andmed, Leida Torop, 2014). Et küla sel kohal oli, on väga tõenäoline, sest koha ümber on kala ja vähirohked veekogud, kust sai lisa tavalistele põllu- ja loomapidamissaadustele. Ka koprad olid hinnatud jahiloomad ning nende nahk oluline kaubaartikkel. Nii on vanadel Meegomäe kaartidel näidatud mitu
.............................................................................................................. 10 5. Kokkuvõte.............................................................................................................................. 11 2 Sissejuhatus Oma ettevõttepraktika sooritasin peamiselt Haanjamehe Talus, kuid olin abis ka Kubija Hotellis. Kuna õpin maaturismi võtsin enda praktikakoha valiku eesmärgiks leida maaturismi ettevõte, mis klapiks just minu kujutlustega ehtsast maaturismist. Haanjamehe Talu asub Haanja järvede ja metsade vahel, kaugel mürast ja ülerahvastatusest, lähim pood 17km kaugusel (Võrus)- kõik, mida ma otsisin on selles ettevõttes olemas. Ettevõtte üks suurimaid plusse on Green Key omamine, mis näitab, et ettevõtte koostab oma tegevuskava lähtuvalt keskonnast ja selle vajadustest.
EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Ül.3 Kodutöö õppeaines Ruumiline planeerimine Kodukandi lühikirjeldus- Meegomäe küla Koostaja: Tartu 2013 Sisukord Asukohaskeemid..................................................................................................... 3 Ala piiritlemine....................................................................................................... 4 Meegomäe kirjeldus............................................................................................... 5 Meegomäe ajaoolone taust.................................................................................... 8 Kasutatud allikad.................................................................................................. 10 2 Asukohaskeemid (Meegomäe küla) (Minu ...
hoolekanne (kuni 60%), heakord (23%) ja omavalitsusasutuste ülalpidamine (10%). Majanduskriisi olukorras kärbiti väljaminekuid.41 Välimus. Võru linn taotles territooriumi suurendamist, ka volikogus kiideti see heaks 1934. aastal, kuid riigivanema otsus tuli alles 1937. aastal laiendada linna administratiivpiirkonda 686ha võrra. Uued piirid hõlmasid Võru mõisa maid, Võrusoo piirkonda, raudteejaama alevikku, kasarmuid jaama taga, osa Kubija suvilatest. Linna elamute arv kasvas u 150 võrra. Enamus elamuid olid endiselt ühekorruselised puitelamud. Linnatänavad olid sillutatud munakividega. Kõnniteed olid laotud tellistest ja turuplatsi ümbruses olid valatud tsemendist. 1938. aastal sai valmis Võru Maavalitsuse hoone ja 1939. aastal Eesti Panga hoone.42 Elanikkond. Rahvaloenduse andmeil oli 1934. aastal Võrus elanud 5332 elanikku: neist 4855
X 10 Klient on kuningas. X Merle Vilson 40 Vaata ka: Näidisvideotega õppematerjal negatiivsest klienditeenindusest: http://www.vkhk.ee/opi_obj.html Merle Vilson 41 Oskuslikku teenindamist! Merle Vilson 42 Täname abi eest: Marion (Tamula Hotell, Võru) Inge ja Liisi (Hotell Kubija, Võru) Eha, Anneli ja Leino (Võrumaa Kutsehariduskeskus) Katrin (Päikese Bistroo, Väimela) Marge (Pille pood, Väimela) Hele-Mall (Võhandu Trahter, Võru) Merle Vilson 43 Autor: Merle Vilson tel: 785 0818, e-post: [email protected] Fotod ja tehniline teostus: Birge Talve tel: 785 0835, e-post: [email protected] Merle Vilson 44
htm http://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:Dp88- YKSkCIJ:www.ebu.ee/esitlus/vetikate_mitmekesisus.ppt+keermikvetikas&hl=et&pid=bl&srcid=ADGEESjocUhfA3 Q4mLLT_kqyioeelso7e19ZZbhCT0naa3EfBJBGiYZwx4tsBtJVuIuqN2ZZQ8t8vZZQxvwlcV3XTkctRRx7q5ygIsfsV http://ceened.pbworks.com/w/page/9255741/RIIK%20FUNGI,%20SEENED http://elurikkus.ut.ee/ http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht http://bio.edu.ee/taimed/ http://bio.edu.ee/loomad/ RAAMATUD R, Sander. Kubija ürditalu ravimtaimed. Varrak, 2009 Kuresoo, R. Relve, H. Rohtmets, I. Eesti elusloodus. Varrak, 2005 KLASS HÕIMKOND RIIK limakud limakud seened pruunvetikad heterokondid protistid punavetikad punavetiktaimed protistid rohevetikad rohevetiktaimed protistid Mucoromycotina ikkesseened seened Mucorales ikkesseened seened
Hindrik Prants ,,Minu elukäik. Mälestusi ja pärimusi" I. 1. Raamatus kirjeldatakse põhiliselt Hindriku kodukihelkonna ning Võru- ja Tartumaa eluolu. Peategelane Hindrik Prants elas 19-20. sajandi, mil eestlaste olukord oli nigel ning elu vaesemal talurahval oli raske. Kuna söögiks pidi kõike endale ise kasvatama, oli suureks probleemiks söögi nappus, sest sellel ajal valitsesid Eestis vahel äärmuslikud ilmastikuolud, suur külm või põud. Inimestele valmistas pahameelt ka teotöö ning see, et mõisnikud ei hoolinud talurahvast ega nende kehvast olukorrast. Raha eest osteti ainult hädatarvilik, esijoones rauda ja soola. Lisaks kõigele, pidi rahvas maksma ka ,,pääraha", mis oli küll väike, kuid siiski tähendas inimestele palju. Pääraha seadmise ajal oli mõisnik vahel siiski nii lahke, et tasus mõneks aastaks inimeste eest selle ära, et rahvas uuendusega harjuda saaks....
Pilku paeluvad ka rikkaliku kirja ja erksate värvidega seto meeste sukad. Võrumaa eri piirkondade murrakutel ja setu murdekeelel on väga suur erinevus.Neid ei tohi pidada üheks keeleks.Tänapäeval toimub Võrumaal mitmeid üritusi nagu XVIII Võru folkloorifestival Tandsutare.Uma pido maailma esimene võrukeelne laulu- ja rahvapidu. Päevased sündmused (Keriguplatsi laat, esinemised vabalaval, regilaulutuba, tänavateater jne) toimuvad Võru linnas, õhtul on Kubija laululaval suur kontsert-etendus 1800 lauljaga.Võrumaa laulu- ja tantsupidu, kus esinevad kogu maakonna laulukoorid ja tantsugrupid.Rahvarõivad-võtsid Võrumaa ja setu mehed vene meestelt üle särgi pükstel kandmise kombe. Mujal Eestis kandsid mehed särki pükstes. püksisäärtele tõmmati peale põlvini ulatuvad sukad või kaeti sääred mähiste rasudega. Kaunistati üleriideid punase kaaruspaelaga.Võrumaal levisid
uus taotlus märgise pikendamiseks ja sekretariaat viib läbi uue kontrollkülastuse. 3.3 Rohelise Võtme ettevõtted Eestis: Tallinn Harjumaa Pärnu Lõuna-Eesti Ida-Virumaa 1. Reval Hotel 1. Laulasmaa 1. Ammende 1. Haanjamehe 1. Saka Cliff Olümpia Resort Villa Talu Hotel & Spa 2. Reval Hotel 2. Koidulapark 2. Kubija 2. Meresuu Spa Central Hotell Hotell- & Hotel 3. Reval Park 3. Tervise loodusspa Hotel Paradiis 3. Waide motell 4. Sokos Hotell 4. Sanatoorium 4. Pühajärve
Unehäirete diagnostika: · Polüsomnograafline uuring (PSG) ehk kogu öö uneuuring · Depressiooni ja unehäireid hindavad testid o Kopsukliinik, Puusepa 8, Tartu · Kopsuhaiguste diagnoosimine ja ravi · Uneapnoe uurimine ja ravi o Põhja-Eesti Regionaalhaigla o Pulmonoloogiakeskus, Sütiste tee 19, Tallinn · Kopsuhaiguste diagnoosimine ja ravi · Uneapnoe uurimine ja ravi o Pintmanni unehoiukeskused, Villa Pintmann, Narva mnt 112, Tallinn o Kubija Unehoiukeskus, Männiku 43A, Võru · Konsultatsioonid · Polüsomnograafiline uuring (PSG) ehk kogu öö uneuuring · Füsioteraapia · Kognitiiv-käitumuslik teraapia 9 LISA 1 EPWORTH'i UNISUSE SKAALA Laialdaselt on kasutusel Epworth'i unisuse skaala. Vastates küsimustele, saate vastuse sellele, kas olete väsinud ja võite kergesti tukastada ka selleks mittesobivas olukorras. See võimaldab
Üksikute järvedega asub Võru valla põhjaosa Kagu-Eesti lavamaal, lõunaosa jääb aga järsult tõusvale (20-meetrine tõus Võru vallas) Haanja kõrgustiku servale, kus paikneb palju järvi ning kiirevoolulisi ojasid. · Tamula järv (ka Tamla järv) on järv Võrumaal, asudes Võru linna edela küljel. Järv on ovaalse kujuga ja 231,3 ha suur. Suurim sügavus on 7,5 m ja keskmine 4,2 m, asudes 69,1 m kõrgusel merepinnast. Järv on nõrga läbivooluga, sisse voolab Kubija oja ja mõned kraavid. Väljavool toimub Võhandu jõkke. · Vagula järv on järv Võru maakonnas Võru linnast 2 km lääne pool. Selle pindala on 518,7 hektarit. Ta pikkus ida-lääne suunas on 4,6 km, laius ligi 1,7 m. Kõige sügavam (11,5 m) on järv keskosast kagu pool (keskmine sügavus 5,3 m). Järve veetaset alandati 1934 üle 1 m. Praegu on järve kõrgus merepinnast 69,2 m. Vagula kaldad on madalad, kohati lausad, põhja, ida ja
Arvatakse, et kunagine laudtee olnud justkui värav, mida kasutasid jalutajad-loodusnautijad, marjulised-seenelised ning isegi kalamehed, kes käisid sillalt või selle ümbrusest kala püüdmas (Kivioja 1966). Laudteed on korduvalt korrastatud Roosisaare ja Vagula elanike poolt. 90ndate lõpuks oli purre jällegi niivõrd lagunenud ja ohtlik, et enam polnud seda võimalik kasutada. Alternatiivina sai Roosisaarele pääsemiseks kasutada maanteed. Mööda teed võlsi või Kubija kaudu ringiga minek pikendas teed aga 5-10 km (Tootsen 1998 a). Joonis 10. Roosisaare lagunenud sild-laudtee 1998. aastal (Tootsen 1998 a). 1997. aastal kohtusid Võru linna ja valla esindajad, et arutada uue silla rajamist. Konkursile laekus kaheksa erinevat sillaskeemi: liimpuitsild, ümarpuidust kolmnurkne karkassild, raudbetoonist talasild, raudbetoonist plaatsild, terastalasild puitlaudisega, puitsild, vantssild ja rippsild (Roosisaare silla sünnilugu 2003)
ravi alustamine, muude raviviiside konsultatsioon, vajaduse korral saadetakse edasi kõrva-nina-kurgukirurgi, stomatoloogi või muu eriala spetsialisti juurde. · Erineva geneesiga uneaegsed hingamishäired (parasomniad, rahutute jalgade sündroom, epilepsia) uneuuringud. See keskus on spetsialiseerunud uneaegsete hingamishäirete väljaselgitamisele ning ravile. 1.5.3 Pintmann Unehoiukeskused Koosneb kahest asutusest: Villa Pintmann Unehoiukeskus ja Kubija Unehoiukeskus. Pintmann Unehoiukeskused Tallinnas ja Võrus pakuvad abi kõigile, kes tunnevad, et uni pole täisväärtuslik. Patsiente võetakse vastu ka ilma arsti saatekirjata. Unehäirete ravimisel pakutakse nii lääne arstiabimeetodeid kui ka idamaade tuhandeid aastaid vanu ravivõtteid. Võimalik on ühendada unehäirete diagnoosimine ja ravi looduspuhkuse ning lõõgastavate protseduuridega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
