II ÜLDLAULUPIDU: 1879 TARTUS. OSALESID MEEKOORID, PASUNAKOORID JA MÄNGUKOORID. REPERTUAARIS OLID SAKSA LAULUD, ILMALIKUD LAULUD JA VAIMULIKUD LAULUD. ÜLDJUHTIDEKS JA DIRIGENTIDEKS OLID K.A. HERMANN, D.O. WIRKHAUS JA A.H. WILLIGERODE. III ÜLDLAULUPIDU: 1880 TALLINNAS. OSALESID MEESKOORID JA PASUNAKOORID. REPERTUAARIS OLID ILMALIKUD LAULUD, VAIMULIKUD LAULUD JA EESTI LAULUD. ÜLDJUHTIDEKS JA DIRIGENTIDEKS OLID J. KAPPEL JA D.O. WIRKHAUS. IV ÜLDLAULUPIDU: 1891 TARTUS. OSALESID MEESKOORID, SEGAKOORID, PASUNAKOORID JA VIIULIKOORID. REPERTUAARIS OLID ILMALIKUD LAULUD, VAIMULIKUD LAULUD JA EESTI LAULUD. ÜLDJUHTIDEKS JA DIRIGENTIDEKS OLID K.A. HERMANN, A. LÄTE, R.J. ERLEMANN, D.O. WIRKHAUS JA J.H. WIRKHAUS. V ÜLDLAULUPIDU: 1894 TARTUS (VIIMAST KORDA). OSALESID MEESKOORID, SEGAKOORID, PUHKPILLIORKESTRID JA EESTI KÜLALISKOORID. REPERTUAARIS OLID ILMALIKUD LAULUD, VAIMULIKUD LAULUD JA EESTI LAULUD. ÜLDJUHTIDEKS JA DIRIGENTIDEKS OLID K.A. HERMANN, J. KAPPEL, K. TÜRNPU JA D.O. WIRKHAUS
Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel esinevad laulukoorid ja orkestrid. I üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat.Ehkki paljud koorid olid segakoorid, nõudis Jannsen, et laulupeole tuleksid ainult mehed.Laulupeo peaproov toimus Tartu Maarja kirikus suletud uste taga, kuna ei oldud kindlad, kas nii suur hulk siiski suudab korralikult koos laulda. Kontsertide jaoks oli üüritud Ressource'i seltsi aed, mis asus praeguse Tartu Peetri kiriku vastas. Pealtvaatajaid oli hinnanguliselt 15 000. Esitati mitneid kirkukoraale, vaimulikke ja ilmalikke laule ning ka vene riigihümni.
muutunud eestlastele kui kroonijuveeliks. Need on esimesest üldlaulupeost „Mu isamaa on minu arm“ ja „Sind surmani“ ning lisandunud on veel Friedrich Saebelmanni "Kaunimad laulud“, Mihkel Lüdigi „Koit“ ja Peep Sarapiku „Ta lendab mesipuu poole“. Nüüdisaegsetel laulupidudel lauldakse vaid eesti keelseid ja eesti päritolu lugusid ning rohkem ilmalikke laule. Esimesel üldlaulupeol osalesid ainult meeskoorid ja puhkpilliorkestrid. Kuigi tol ajal olid moes segakoorid, siis Jannsen põhjendas seda Postimehes moraalsete kaalutlustega: “Kuidas oleks võinud meeste- ja naisterahvas igast nurgast, kui ka ühe ainsa päeva peale, kokku kutsutud saada, ilma et seal pahandus poleks ette tulnud, mis pidu pühitsemist oleks seganud, ehk teda koguniste keelanud pühitsemast“. Peol osales 822 lauljat ja 56 puhkpillimängijat. Tänapäevaks on osalejate arv niivõrd kasvanud, et ei mahuta laulukaare alla ära. korraldatakse
Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ettevalmistused Laulupeo korraldamise luba paluti Balti kindralkubernerilt juba 1867. aastal. Ehkki paljud koorid olid segakoorid, nõudis Jannsen, et laulupeole tuleksid ainult mehed. See tähendas paljudele kooridele laulude ümberseadmist ja ümberõppimist. Johann Voldemar Jannsen Ta oli esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht. Mõni kuu enne laulupidu ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud". Üldlaulupeo korraldajaks oli Vanemuine, mis asutati Jannseni eestvedamisel. Johann Voldemar Jannsen Click to edit Master text styles Second level
Laulupeol kõlas 24 laulu, pooled nendest olid vaimulikud ja teised ilmalikud. Laulupeol kõlas 2 eestikeelset laulu Aleksander Kunileid ,,Sind surmani" ja ,,Mu isamaa on minu arm", ülejäänud laulud kõlasid aga saksa keeles. Teine laulupidu toimus Tartus 10 aastat hiljem. Kuni tänapäevani on laulupidude traditsioon säilinud, see näitab eestlaste rahvuslikku ühtekuuluvust. Laulupeod on ka aja möödudes muutunud. Praegusel üldlaulupeol esinevad kõik koorid: naiskoorid, meeskoorid, segakoorid, lastekoorid ja mudilaskoorid. Iga viie aasta järel kogunetakse kõige suuremale Eestis peetavale rahvapeole Tallinna lauluväljakul. Tohutu suure laulukaare alla tulevad kokku rahvariietes laulukoorid ja puhkpilliorkestrid kõikjalt üle maa. Nende mitmekümne tuhande esineja hulgas on naisi ja mehi, poisse ja tüdrukuid igas vanuses - lauljaid kõigist koorirühmadest.Laulupeol on kõige olulisem koht eesti koorilauludel, mis on saanud osaks
Heelika Uuk I Üldlaulupidu 1869 Carolyn Pippar Enne I Üldlulupidu · Baltisakslaste laulupeod · 1867. Balti kindralkuberneri luba · Eesti segakoorid -> meeskoorid · Ettevalmistused · Perno Postimees Korraldajad · Vanemuine selts · Adalbert Hugo Willigerode · JOHANN VOLDEMAR JANNSEN ja Aleksander Kunilaid. · Eesti rahvusliku liikumise tegelased · Osalesid: meeskoorid ja puhkpilliorkester. I Üldlaulupeo laulud · Kõik laulud eesti keeles · ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani" · Frederik Paciuse viis ,,Vårt Land" -> Johann Voldemar Jannseni sõnad ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" · https://www.youtube.com/watch
Esimene üldlaulupidu Janete Kuiv 10.b Sissejuhatus 19. sajandi teisel poolel arenes Eestis laulukooride ja puhkpilliorkestrite tegevus rahvusliku liikumise (ärkamisaeg) ajal niivõrd hoogsalt, et kihelkondade piires peeti koguni laulupühi. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Paljud koorid olid segakoorid, kuid Jannsen nõudis, et ainult mehed osaleksid laulupeol. Laulupeo lauluvalik tekitas Jakobsonis pahameelt, sest osad laulud olid saksakeelsed. Jakobson ise laulupeole ei tulnud Laulupeo peaproov toimus Tartu Maarja kirikus suletud uste taga, kuna ei oldud kindlad, kas nii suur hulk siiski suudab korralikult koos laulda. Kardeti saksa ajakirjanike õelaid kommentaare, kuid siiski proovid õnnestus suurepäraselt. kui kohalikud baltisaksa koorid olid pidanud 1857. aastal Tallinnas ja 1861
a Revaalia ,Tallinn 2) 1865.a Estonia, Tallinn 3) 1865.a Vanemuine ,Tartu 4) 1869.a Koit ,Viljandi Esimene Üldlaulupidu : 1869. Aastal Tartus. Pani aluse laulupeo traditsioonile,mis pole katkenud. Osalesid meeskoorid ja pasunakoorid. Teine laulupidu: 1879 Tartus. Võeti laulupeo kavasse näidend. Kolmas laulupidu: 1880 Tallinnas. Repetuaaris võeti kasutusele rahvalaulud. Neljas laulupidu: 1891 Tartus. 1. Korda segakoorid ja keelpilliorkestrid. Viies laulupidu: 1894 Tartus. Repetuaaris 28st 11 laulu eesti keeles. Kuues laulupidu: 1896.a Tallinn. Esimest korda laulupeol naiskoorid Seitsmes laulupidu: 1910.a Tallinn Esmakordselt lastekoorid ja sümfoonia orkestrid Kaheksas laulupidu: 1923.a Tallinn Esimest korda M.Lüüdiku ,,Koit'' Üheksas laulupidu: 1925.a Tallinn Tekkis vajadus jaotada võimete järgi. Kümnes laulupidu: 1933 Tallinn Pidu valmistas ette lauljate liit.
1857 eestikeelse ajalehe Pärnu Postimees. Esimesest laulupeost võtsid osa meeskoorid ja puhkpilliorkestrid. Enamus laule olid saksa heliloojate laulud, mis olid tõlgitud Eesti-keelde. Lauldi ka F.Baciuse ,,Mu isamaa mu õnn ja rõõm" Laulupeol lauldi ainult 2 eesti oma laulu, need olid L.Koidula tekstidel põhinevad nt. ,,Mu isamaa on minu arm" ,,Sind surmani" II üldlaulupidu toimus 1879,sammuti Tartus, kus osalesid ainult meeskoorid ja orkestrid III laulupidu 1880 1881 Tartus, kus olid ka segakoorid V 1894 Tartu viimane laulupidu kuhu tuli koore ka naaberriikidest. VI 1896 Tallinnas,esmakordselt võttis osa naiskoor.
Kirikulaul oli profesjon. Vene muus. Kõige tähtsam osa. Alguses lauldi ühehäälselt. Esitajateks olid mehed. Pille ei kasutatud. Hiljem tuli mitmehäälsus sest hakati kasutama mitmehäälseid pille. Algul oli peahääleks keskmine hiljem see muutus. III Uusaeg(17. Saj II pooltänapäev) ilmaliku ja kirikumuusika areng jätkus.kirikumuus areng- 17.Saj tekkis uus stiil partiiline laul mille tippvormiks kujunes koorikontsert. Need sarnanesid orkestrikontsertitele. Koorikotsrt. Esitasid segakoorid. Tekkis ka uus laululiik 'kant'(ehääkne salmilaul) oli esialgu vaimuliku sisuga. Ilmaliku muus areng- kirikukontserdite eeskujul hakati looma ilmaliku sisuga koorikontserte, ka kant omandas pikapeale ilmaliku sisu. 17.Saj tekkisid linnalaul ja romanss. Rikkamates kodudes laulid romansse ja laule õhtuti, tavaliselt klaveri harfi viiuli või mõne ansambli saatel. Levisid suuliselt. Romansse lõid enamik 19 saj vene helilooj.
kitarri · kirikulaul 1117 saj. professionaalmuusika tähtis osa · kirikus lauldi üle 5 saj. voolava meloodiaga kirikulaulu, esitajad olid mehed, pillimuusikat kirikus ei kasutatud · 16 saj. kujunes välja mitmehäälsus, aitasid kaasa mitmehäälse rahvalaulu ja pillide levik uusaeg (17 saj. tänapäev) · 17 saj. tekkis uus stiil, tippvormiks kujunes koorikontsert, esitasid segakoorid · kontsertides väljendusid 18 saj. klassikalise ooperi ja instrumentaalmuusika saavutused · 17 saj. 2 poolel tekkis uus laululiik kant (3 häälne salmilaul, esialgu vaimuliku tekstiga, hiljem ilmaliku) ilmaliku muusika areng · kiriku ja ilmalik muusika mõjutasid teineteist kõrvuti levides ja arenedes · 17 saj. linnades tekkisid linnalaul ja romanss
Laulupeo ettevalmistamine nõudis kannatlikku tööd. Ametliku loa saamine venis kahele aastale. Ka 1868. Aasta ikaldus ja sellele järgnenud näljahäda ei soosinud korraldajaid. Vastukihutust tegid Peterburi eestlaste juhid Johann Köler ja C.R.Jakobson pidades laulupidu liig saksikuks ettevõtmiseks. Jannsen hoidis oma lugejaid kursis ettevalmistuste käiguga ning õhutas koore harjutama juba aegsasti. Ehkki paljud koorid olid segakoorid, nõudis Jannsen, et laulupeole tuleksid ainult mehed. See tähendas paljudele kooridele laulude ümberseadmist ja ümberõppimist. Laulupeo repertuaar põhjustas samuti vaidlusi. Mõni kuu enne laulupidu ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud". Samal ajal oli C. R. Jakobson avaldanud oma "Vanemuise kandle healed", mis sisaldas valdavalt eesti algupärast laululoomingut. Jakobson ei olnud rahul Jannseni repertuaarivalikuga,
19. SAJANDI LÕPP. ESIMESED KÕRGHARIDUSEGA MUUSIKUD (konspekt) Tähtsamad faktid: Eesti muusikas oli sajandi lõpuni valitseval kohal rahvaliku koorilaul. IV üldlaulupeol 1891. aastal Tartus osalesid esimest korda segakoorid. Järgmistel laulupidudel (1894, 1896) esines üha rohkem erinevaid koore. Sajandi viimasel kümnendil asusid tegutsema meie esimesed kõrgharidusega muusikud, Peterburi konservatooriumi kasvandikud. Johannes Kappel (1855-1907) Helilooja, organist ja koorijuht Johannes Kappel õppis aastail 1876- 1881 Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Kappel valiti III, V ja VI üldlaulupeo üldjuhiks, kuigi ta elas Peterburis
Kaherealine regiviis laulavad erinevat viisi Uuem rahvalaul - Laulupeod Koit Mihkel Lüdig avab iga laulupeo 1869 esimne üldlaulupidu Tartus Johann Voldemar Jannsen(1819-1890) juhatas laulukoore, mitmehäälse laulu propageerimene "Postimehes", andis välja laulikuid, laulusõnade eestistaja Aleksander Kunileid-Saebelmann ainukene eesti autor esimesel laulupeol, "Sind surmani", "Mu isamaa on minu arm" 1891 4. Pidu, lisandusid segakoorid(naised) 6. üldlaulupidu Tallinnas Gustav Ernesaks(1908-1993) Kooridirigent, muusikaõpetaja, helilooja, muusikaelu edandaja, kirjamees 1944 asutatud Rahvusmeeskoori (RAM) peadirigent "Mu isamaa on minu arm" , "Hakkame mehed minema" Meeskoorisüit "Kuidas kalamehed elavad" 5 ooperit, tuntuim "Tormide rand" Eesti poffessionaalse kultuuri tekkimine Esimesed heliloojad: Rudolf Tobias viis eesti muusika uuele tasemele 1873 - 1918 Esimene kompositsiooniharidusega eesti helilooja
Teisel päeval peeti üksikkooride kontsert. III laulupeo üldjuht oli Johannes Kappel, orkestreid juhatas David Otto Wirkhaus. Laulupeol osales 48 kollektiivi 782 laulja ja mängijaga. IV laulupidu 15-17 juuni 1891 Tartus. Peo korraldajaks Eesti Kirjameeste selts, kes saatis kirja, et küsida luba Aleksander III kümnenda valitsusaasta tähistamiseks laulupidu korraldada. Peopresidendiks valiti Johann Köler. Lisaks meeskooridele võtsid osa ka segakoorid ja keelpilliorkestrid. Koore juhatas Karl August Hermann. Võttis osa 170 koori ja orkestrit kokku 2700 esinejaga. V laulupidu 18-20 juuni 1894 Tartus. Seekord korraldas pidu Eesti Käsitööliste Abiandmiseselts koostöös vanemuise seltsiga. Esimeheks Tartu linnapea Woldemar von Bock. Peokavas umbes 50 laulu. Esitati ka laule, mis polnud kavas. Laulupeost võttis osa 131 sega-, 94 meeskoori ja 38
II päev: ilmalikud laulud. Ühendkoori juhatas Jannsen ja Kunileid, puhkpilliorkestreid Wirkhaus III päev: üksikute kooride esinemine, laulsid 22 koori Vanemuise aias võistu, I koht Tallinna Estonia seltsi meeskoor Lisaks oli rohkesti kõnesid Hurdalt. Jannsenile heideti ette saksameelsust, valitsevate ja kirikuringkondade soovide arestamist. Rahvale sisendas laulupidu usku ja lootust, andis hoogu koorilaulu edasiseks arenguks. Segakoorid jäeti eemale. Innustus luua uusi oma laule. Jakobson oli kuri saksaliku kava pärast, tema arvates sobisid eesti laulude eeskujuks soome viisid ja vanad eesti rahvalaulud. 6. Rahvapillid Kannel, torupill, lõõtspill, parmupill, jauram, hiiu kannel, lokulaud, vilepill, pasunad 7. Rahvatants Labajalavalss, voortantsud, söörtantsud, kaerajaan, reinlender, harakatants, mustlaspolka 8. Regi- ja uuema rahvalaulu tunnused
Minu arvates kõige tähtsam sündmus on I Üldlaulupidu 1869a. Tartu. Kuna see on esimene üle Eestiline üritus kuhu tuleb nii palju rahvast kokku. Laulupeo korraldamise luba paluti Balti kindralkubernerilt juba 1867. aastal. Ametlikult taotleti luba Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tänulaulupeo korraldamiseks. Jannsen hoidis oma lugejaid kursis ettevalmistuste käiguga ning õhutas koore harjutama juba aegsasti. Ehkki paljud koorid olid segakoorid, nõudis Jannsen, et laulupeole tuleksid ainult mehed. See tähendas paljudele kooridele laulude ümberseadmist ja ümberõppimist. I Üldlaulupeol kanti ette laul ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" mille viisi on kirjutanud helilooja Pacius ning sõnad Jannsen. Sellest laulust sai hiljem ka Eesti hümn.
omakorda kaasa suurema vahetegemise maarahvaga ja selle põlastamise. Jannseni ja teiste ärksamate tegelaste poolt kasutusele võetud nimetus ,,eesti rahvas", samasuguste lauluseltside loomine ning eesti laulupeo korraldamine oli sellistele arengutele loomulikuks vastukaaluks. Luba laulupeo korraldamiseks hakati Peterburi võimudelt taotlema juba kaks aastat varem. Jannsen hoidis oma lugejaid kursis ettevalmistuste käiguga ning õhutas koore harjutama juba aegsasti. Ehkki paljud koorid olid segakoorid, nõudis Jannsen, et laulupeole tuleksid ainult mehed. See tähendas paljudele kooridele laulude ümberseadmist ja ümberõppimist. Laulupeo repertuaar põhjustas samuti vaidlusi. Mõni kuu enne laulupidu ilmus Jannsenilt ,,Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud". Samal ajal oli Jakobson avaldanud oma ,,Vanemuise kandle healed", mis sisaldas valdavalt eesti algupärast laululoomingut. Jakobson ei olnud rahul Jannseni repertuaarivalikuga, öeldes, et see pole eesti laulupidu, vaid saksa
Eeskuju võeti vene rahvalauludest, mis oli pool polüfooniline. Uusaeg Uueaja alguses keelati ära rändmuusikute tegevus ning sellel ajal skomorihhe polnudki. Mitmehäälsus . Uue aja algul oli kirikulaul kolmehäälne. Peahääleks oli bariton. Keskmine mehe hääl. 17.sajandil tekkis uus stiil see oli partiiline laul. Tipptulemuseks kujunes koorikontsert. Mõnikord oli 48 häält. Ehitus oli klassikaline. 18.sajandist alates ei laulnud ainult mehed. Koorikontserte esitasid segakoorid. Kuulame: 16.-18.sajandi vene kammerkoor esitab ,,Halleluuja".Rahvapilliorkester. Ilmaliku muusika areng Kirikumuusika ja ilmalik muusika mõjutasid üksteist. Kiri kontsertide eeskujul hakati looma ilmaliku sisuga koorikontserde. PeeterI meeldis väga koorimuusika. Meloodia oli meeldejääv. Laulud rääkisid maailmade ja linnade vallutamisest. Linna laul ja romanss Need tekkisid 17.sajandi linnades. Hakkas levima rikkamates kodudes ja väikemõisates. Lauldi laule need olid salmilaulud
vvebruaril 1869, vaevalt neli kuud enne peopäeva. Tegemist oli niihästi baltisaksa ringkondade vastuseisuga kui ka vene bürokraatia tahtliku viivitusega, et pidu nurja ajada. Esimene üldlaulupidu Kui laulupidu siiski suudeti läbi viia tulenes see asjaolust, et ettevalmistused olid loa ootamise ajal jätkunud. Raskused polnud mitte ainult välised vaid ka sisemised.Eestis selle ajani asutatud koorid olid ülekaalukalt segakoorid, baltisaksa eeskujul aga tidi valitsema meeskoorilaul. Jannsengi oli ,,Vanemuises" asutanud meeskoori ning propageeris meeskoore ka ,,Eesti Postimehes". President Willigrode kaitses segakoore. Luteri püastorid olid segakooride vastu ning esitasid mitmeid, ka moraalseid argumente sega- ja meeskooride mitmepäevase kokkutuleku vastu. Laulupeol olidki ainult meeskoorid. Mõnigi laul tuli seetõttu meeskooride jaoks ümber seada. Segakoore ei olnud ka teisel laulupeol (1880), küll
Täielikult nauditav ja meeshääle madalaid ja romantilisi viise kuulates tuleb kananahk ihule. Eriti veel kui meil hetkel on käimas küllaltki külm ning märg aastaaeg, on laulu sisse elamine eriliselt kerge ning lummav. Luik ja Loop esitavad teost eraldi, kuid mina leian, et esituse kvaliteet on küllaltki võrdse kaaluga. Väga meeldis! Sa ütled mulle "päikene" · Kiigelaulukuuik Kena esitus. Mitte mingeid erilisi emotsioone tekitav. · Segakoorid sh Kose Noortekoor Mulle tegelikult see seade väga hästi ei meeldinud, sest lugu on mitmetele häälterühmadele liiga kiire ning sageli juhtus mitmeid libastumisi just tempo suhtes, siinkohal mitte niivõrd enam hääleliselt. Õige valik · Noorkuu A´capella esitus on niivõrd huvitav zanr, et tühipaljas seade kuulamine köidab tähelepanu enne kõike loo sisu ja mõtet. Siinkohal pean tunnistama, et pidin kuulama lugu
XXIII 3.-4.07.1999, Tallinn MK, SK, NK, LK, PK, PP, MudK 856 24875 XXIV 1.-4.07.2004, Tallinn MK, SK, NK, LK, PK, PP, MudK 850 22759 XXV 2.-5.07.2009, Tallinn MK, SK, NK, LK, PK, MudK, PP, RP, VälK 913 28166 Lühendite selgitused AK armeekoorid PP puhkpilliorkestrid KP keelpilliorkestrid RP rahvapilliorkestrid LK lastekoorid SK segakoorid MK meeskoorid SO sümfooniaorkestrid MudK mudilaskoorid SV sõjaveteranide koorid NK naiskoorid VA viiuliansamblid PK poistekoorid VK vene koorid VälK väliskollektiivid 6 Kasutatud allikad http://laulupidu.ee/ajalugu/laulupeod/ http://et.wikipedia.org/wiki/I_%C3%BCldlaulupidu http://www.folklore.ee/tagused/nr1/internet.htm
kool. Praegu on Tapa Gümnaasium kodukooliks 520 õpilasele. Kultuurielu Esimeseks Tapal asuvaks seltsimajade eelkäiaks saab pidada 1890. aastal loodud "Harmonie" seltskondlikku ühendust. Algselt olid see kohaks kus piljardit mängida ja lihtsalt aega veeta. 1904. aastal tehti majale juurdeehitis ja loodi näitelava ja näitlejatele eraldi tuba. 1930. aastatel tegutses Tapal arvukalt orkestreid ja laulukoore, Tegutsesid Tapa ENKS-i ja Soomusrongide Rügemendi allohvitseride kogu segakoorid. Kohalikud näitetrupid lavastasid näiteks Jakob Liivi "Ordumeistri", O. Lutsu "Tagahoovis", Jones´i opereti "Geisha". 1950. aastal loodi Tapa rajooni kultuurimaja, põhimõtteliselt kõik 50.-60. aastate kultuurisündumised viidi sinna. Kultuurimaja oli olemas oma orkester ja tantsugrupp ja näitering. 1993. aastal loodi kultuurikoda, mis on endise kultuurimaja eest. Seal toimuvad enamikud kultuurisündmused ja kultuurikoja poolt korraldatakse Tapa linnas aukohal olevad Tapa linna päevad.
I Laulupidu toimud Tartus, u. 850 osav. 2. lp toimus 10 aasat hiljem Tartus, u. 1270 osavõtj. 3. lp 1880 Tallinnas, alla 800, kohal ei olnud lõuna ja kesk Eestit 4. lp 1891 Tartus, u. 2700, huvi oli kerkinud, sest vahe ju eelmisega 11 a., laulupeo presidendiks määrati esmakordselt eestlane Johann Köler. Lp korraldaja oli Eesti Kirjameeste Selts. Klassikute osatähtsus tõusis repertuaaris (Hayden, Mozart, Beethoven). Popid olid rahvalauluseaded. Esmakordselt lubati ametl. laulma segakoorid, ka keelpilliorkestrid. 5. lp. 1894 Tartus – korraldaja Vanemuise Selts ja Käsitööliste abiselts, osavõtj. 3951. Ülekaalus eesti heliloojate looming, rahvalaulud olid populaarsed “Sokuke” ja “Üles” UUS: 1. korda võtsid osa venemaa kaugemate kubermangude eesti koorid ja toimus ka solistide kontsert (Aino Tamm- laul ja metsasarve mängija Jaan Tamm) 6. lp. 1896 Tallinnas, korraldaja Estonia Selts, Lootuse Selts. U. 5680 osavõtjat. 1-st korda
eeskujuks paljudele eestlastele. Vanemuine kavatses korraldada suure üle-eestilise laulukooride peo, mis tekitaks ühtset rahvus tunnet. Luba laulupeo öäbiviimiseks hakkati taotlema juba 1867.aastal. Ametlikult taotleti luba Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tänulaulupeo korraldamiseks. Jannsen hoidis oma lugejaid kursis ettevalmistuste käiguga ning õhutas koore harjutama juba aegsasti. Ehkki paljud koorid olid segakoorid, nõudis Jannsen, et laulupeole tuleksid ainult mehed. See tähendas paljudele kooridele laulude ümberseadmist ja ümberõppimist. Ning kuigi paljud sakslased ei uskunud, et vaesed eesti talupojad saavad sellise suure peoga hakkama, juba 18.-20.juunil 1869.aastal toimuski see suur üritus Tartus. Sellest saigi alguse eestalste traditsioon, mis on jäädvustunud tänapäevani, et iga nelja aasta tagant peetakse suurt üldlaulupidu. 1.2 Teine üldlaulupidu II üldlaulupidu toimus 20.–22
Adalbert Hugo Willigerode . 4 Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. Laulupeo korraldamise luba küsiti juba kaks aastat enne seda, kui esimene üldlaulupidu toimus ehk 1867, Balti kindralkubernerilt. Ametlikult taotleti luba Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tänulaulupeo korraldamiseks. Ehkki paljud koorid olid segakoorid, nõudis Jannsen, et laulupeole tuleksid ainult mehed, see tähendas paljudele kooridele laulude ümberseadmist ja ümberõppimist. Jakobsonil ja Jannsenil tekkisid mõni kuu enne laulupidu lahkehelid, millist repetuaari esitada. Jakobson ei olnud rahul Jannseni repertuaarivalikuga, öeldes, et see pole eesti laulupidu, vaid saksa laulupidu eesti keeles. Sellest hoolimata ei hakanud Jannsen oma repertuaarivalikusse muudatusi tegema. Tänu sellele Jakobson laulupeole ei ilmunud.
loodud. Ettekandele tuli ainult 2 Eesti laulu. Need olid Aleksander Kunileiu ,,Sind surmani" ja ,,Minu isamaa on minu arm". Mõlema laulu sõnade autoriks on Lydia Koidula. Kuulamine : ,,Minu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani" Ette kanti ka 2 Soome laulu. Üks neist oli Paatsiuse ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Osalesid ainult mehed. 822 lauljat ja 56 pillimeest, pealtvaatajaid umbes 15 tuhat. Pastorite nõudmisel jäeti naised peolt kõrvale. Alles neljandal peol said segakoorid laulma. Osalejaid oli kõikjalt Eestist, aga saared jäid kõrvale. Peaproov toimus Tartu-Maarja kirikus. Esimene peapäev toimus 18ndal juunil : ronkkäik, peoavamise jumalateenistus. Esimesel päeval esitati vaimulike laule. Teine päev, 19 juuni ilmalikud laulud. Kolmas päev 20 juuni, orkestrid. Janseneile heideti peokorraldamise ajal ette liigset Saksa meelsust. Teine pidu toimus 1879, Tartus. (öeldi, et tehakse viie aasta pärast, aga tehti 10 aasta pärast) Kolmas pidu leidis aset
Jakobsoni ,,Kolm isamaa kõnet", Eesti Aleksandrikooli rajamise püüded, Johann Köleri kunstnikutegevus ning mitmed muud ettevõtmised. 5. I Laulupidu. · Aasta, koht, millele pühendatud 1869, Tartu, ,,50aastase priiuse puhul" · Ametlik korraldaja (selts, eestvedaja) meeslauluselts ,,Vanemuine" · Millised kollektiiviliigid osalesid. Miks ei osalenud segakoorid (kus olid ka naised) esimesel kolmel laulupeol? Esinesid peamiselt meeskoorid, kuna pastorid ei lubanud naistel esineda kartes mässu naiste ja meeste vahel. · Iseloomusta repertuaari. Milles seisnesid Jannseni ja Jakobsoni erimeelsused repertuaari osas? Repertuaaris oli 15 ilmalikku ja 12 vaimulikku laulu. Esitati Soome rahvaviise koos saksa heiloojate kirjutatud lugudega (sõnad eesti keelsed). Jannsenile heideti ette saksameelsust.
zizzle 19.sajandi lõpp. Esimesed kõrgharidusega muusikud. Eesti muusikas oli 19.sajandi lõpuni valitseval kohal rahvusliku koorilaulu harrastus. Vaatamata sellele,et sajandi viimasel kümmnendil korraldatud kolme üldlaulupidu kammitses venestamispüüd, pakkusid laulupeod rahvale tohutult moraalset tuge. IV üldlaulupeol 1891.aastal Tartus osalesid esimest korda ka segakoorid. Kavas oli laule peaaegu kõigilt tollastelt eesti heliloojatelt ( A.Kunileid, A.Thomson, F.Saebelmann. K.A.Hermann, M.Härma,J.Kappel, A.Lätte jt). Esimest korda esinesid pasunakoori kõrval ühendatud viiulikoorid, sellega täitus K.A.Hermanni soov näha viiuldajaid üldlaulupeol. ( Just sel eesmärgil oli ta välja andnud oma viiulimängu õpiku.) V üldlaulupeol , 1894.aastal Tartus esinesid eesti külaliskoorid Riiast, Pihkvast ning Peterburi ümbrusest. Üldjuhid olid K.A.Hermann, J
Akadeemiline Naiskoor kui ka välisautorite teoseid Tartu Naiskoor Domina rahvaluule seadetest Tartu Ülikooli Akadeemiline ooperikoorideni, kirikumuusikast Naiskoor levimuusika töötlusteni, naiskooride Viljandi Naiskoor Eha ja laulupidude lauluvarasalve kuuluvast rääkimata. Segakoorid Cantus Segakoor Eesti Kaitseväe Segakoor Eesti Koolinoorte Segakoor Eesti Raudtee Segakoor Estonia Seltsi Segakoor Hilaro Segakoor Kungla Segakoor Lehola Segakoor Noorus Segakoor Reverti Segakoor Sõpruskond Vanemuise Seltsi Segakoor Vox Populi Noorte Segakoor Kammerkoorid A. Le Coq Kammerkoor Eesti Filharmoonia Kammerkoor- on E STuudio Kammerkoor kujunenud tuntuimaks Eesti
Kunileiu viisi ja L. Koidula sõnadega ,, Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm". Esimesel päeval kõlasid ilmalikud, teisel vaimulikud laulud ning kolmas päev kuulus võistulaulmisele. Esindatud olid vaid meeskoorid, kokku oli lauljaid 822 ning puhkpillimängijaid 56. Teine laulupidu toimus 1879. aastal Tartus. Kolmas laulupidu toimus 1880. aastal Tallinnas. Neljas, 1891. aastal Tartus toimunud laulupidu oli eriline selle poolest, et esmakordselt lubati ametlikult laulma ka segakoorid ning viiuliorkestrid. Viies laulupidu toimus 1894. aastal Tartus, osalesid esimesed külaliskoorid ning toimus interpreetide võistlus. Kuues laulupidu toimus 1896. aastal Tallinnas, Eesti heliloojate looming oli ülekaalus, võistulaulmisele lubati ka naiskoorid. Seitsmendal, 1910. aastal Tallinnas toimunud laulupeol kõlas vaid eestlaste looming. 19. sajandi lõpus hakkasid eestlased haridust omandama Peterburi konservatooriumis, õpiti orelimängu ja kompositsiooni.
1.2. Ettevalmistused Luba laulupidu pidada saabus küll väga hilja, kuid õnneks olid korraldajad juba oodates teinud ettevalmistusi. Jannsen oli saatnud osa noote ajalehe Postimees lisana (Ojaveski, Puust, Põldmäe 2002:10). Suurem osa ettevalmistustest nõudsid aga veel tegemist ja need nõudsid palju tööd ja vaeva. Kuid eestlastel oli usk, et sellega saadakse väga hästi hakkama. Esimese asjana oli vaja jõuda selgusele, et milliseid koore laulupeole kutsuda. Maal levisid peamiselt segakoorid. Linnades aga hoopis meeskoorid. Segakoorilaul vastas paremini eestlaste muusikatraditsioonile (Palamets, Hillar 1994:8). Jannsenile oli aga eeskujuks saksa meeskooride laulupeod ning ta nõudis laulupeole ainult mehi. Eestis oli ka palju segakoore, kuid nemad jäeti peole kutsumata. See tähendas paljudele laulude ümberseadmist ja ümberõppimist (Ojaveski, Puust, Põldmäe 2002:11). Suuri raskusi tekkis peo majandusliku poolega, sest peakomiteel ei olnud üldse tegevuskapitali.
http://www.htg.tartu.ee/ajalugu/5b_r%FChmat%F6%F6_%E4rkamsiaeg.doc 4.esimesed laulupeod - I lp 1869 Tartus. Laulupeo korraldamise põhjuseks toodi pärisorjuse kaotamise sünnipäevaks. Esimesel päeval vaimulikud laulud, teisel päeval ilmalikud laulud. Koorides ainult mehed. Kokku lauljaid 822 + pillimängijad. Kõlasid ka kaks A.Kunileiu lugu "Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm". II lp samuti Tartus 1879. III lp Tallinnas 1880. IV lp Tartus Esmakordselt lubati ametlikult laulma segakoorid, ka keelpilliorkestrid. Palju eestikeelseid repertuaare. V lp Tartus 1894. VI lp 1896 Tallinnas, esimest korda said loa etteasteks naiskoorid. VII lp Tallinnas 1910, kõik oli eesti keeles. 5.koorimuusika periood 19. saj. rajati kihelkonnakoolide võrk, mis edendas kõikjal koorilaulu ja pillimängu arngut(Põltsamaal, Tormas, Laiusel, Kanepis jt).Ilmusid esimesed eestikeelsed muusikaõpikud ja laulukogumikud (Jannseni `` Eesti laulik``,
Järgmisele päevale oli planeeritud üksikkooride esinemine. Kell 14 algama pidanud kontsert lükkus vihma tõttu paar tundi edasi, aga toimus siiski. Eesti Postimees kirjutas: “Pidulik rong seati kohe [pärast vihma lõppu] kokku ja kahe ühendatud tubli muusikakoori kõla all tegivad lauljad ringkäigu läbi linnauulitsate, linnalistele meelde tuletades, et pidu ära peetud saab.” Lisaks meeskooridele ja orkestritele esinesid ka mõned segakoorid, jällegi peeti kõnesid. Kolmanda üldlaulupeo kava 1. päev: "Meil tuleb abi jumalast" (koraal) "Isamaa" (H. Preisz) "Laul" (L.Spohr) "Vaasa marss" (C. Kollan)
peeti kõnesid ja loeti ette tervitusläkitusi. Järgmisele päevale oli planeeritud üksikkooride esinemine. Kell 14 algama pidanud kontsert lükkus vihma tõttu paar tundi edasi, aga toimus siiski. Eesti Postimees kirjutas: “Pidulik rong seati kohe [pärast vihma lõppu] kokku ja kahe ühendatud tubli muusikakoori kõla all tegivad lauljad ringkäigu läbi linnauulitsate, linnalistele meelde tuletades, et pidu ära peetud saab.” Lisaks meeskooridele ja orkestritele esinesid ka mõned segakoorid, jällegi peeti kõnesid. III üldlaulupeo kava 1. päev: •"Meil tuleb abi jumalast" (koraal) •"Isamaa" (H. Preisz) •"Laul" (L.Spohr) •"Vaasa marss" (C. Kollan) •"Armastuse kiitus" (A. Neithardt) •"Jumal on suur" (B. Klein) •"Mets ja maailm" (C. M. Von Weber) •"Ilus oled isamaa" (K. A. Hermann) •"Laulgem" (J. Kappel) •"Kodu" (eesti rahvaviis) •"Oh helde Jeesus" (G. P. Da Palestrina) •"Sind surmani" (A. Kunileid) •"Ööpik" (J.Kappel)
mu õnn ja rõõm" (praegune eesti rahvushümn) mille viisi autor on soomlane Friedrich Pacius. Seetõttu koges see üritus nii Jakobsoni, kui ka teiste demokraatlike tegelaste vastuseisu. Laulupeo peakomisjoni esimeheks oli Tartu Maarja kiriku pastor Adalbert Hugo Willigerode. Ometi sai see sündmuseks kus eesti rahvaks end üheks laulis. Jannsen hoidis oma lugejaid kursis ettevalmistuste käiguga ning õhutas koore harjutama juba aegsasti. Ehkki paljud koorid olid segakoorid, nõudis Jannsen, et laulupeole tuleksid ainult mehed. Segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusevastaseks ja "ülimalt ohtlikuks". See tähendas paljudele kooridele laulude ümberseadmist ja ümberõppimist. Laulupeo peaproov toimus Tartu Maarja kirikus suletud uste taga, kuna ei oldud kindlad, kas nii suur hulk siiski suudab korralikult koos laulda. Eelkõige kardeti kohalike saksa ajalehtede õelaid kommentaare. Peaproov õnnestus aga suurepäraselt.
Laulupeo ajalugu Esimene ülemaine üldlaulu pidu peeti 1896 aastal Tartus. Idee sai alguse "Vanemuise" seltsist eesotsas Johann Voldemar Jannseniga . Esimesest üldlaulu peost võttis osa 46 meeskoori ja 5 puhkpilliorkestrit. Seitsme esimese laulupeo ajal mil eesti kuulus Venemaa kooseisu tuli selleks taotleda luba mille saamine oli keeruline ja aeganõudev . Alates neljandast laulupeost aastal 1891 liitusid meeskoori ja puhkpilliorkestriga veel segakoorid ja alates kuuendast peaost aastal 1896 peeti üldlaulupidusid Tallinnas mitte Tartus. 1928 aastal , mil pärast Vabadussõda hakkas laulupidusid korraldama Eesti Lauljate Liit, hakkasid laulupeod toimuma Kadriorus. Naiskoorid lisandusid aastal 1933. Laste koorid lisati aastal 1947 ja poistekoorid aastal 1940 .1969. aastal tähistati juubelilaulupeoga üldlaulupidude 100. aastapäeva. Pärast eesti taasiseseisvumist on laulupidudes palju uusi asju. Tavaks on saanud üldlaulupeo
Laulupidu andis hoogu ka aastat hiljemgi polnud Eesds iihtegi muusikakooli. K6ige rohkem v6is muusika- koorilaulu edasiseksarenguks, pannes aluse suuri rahvahulki haaravalekoorilaulu- alaseidteadmisi saadaCimze seminarist Valgas,kust v6rsusidki meie esimesedo m a traditsioonile. Paraku j:ieti - peamiselt pastorite n5udmisel - laulupeost eemale heliloojad: vennad Saebelmannidja AleksanderThomson. Nemad koos Karl August segakoorid,mis andis tagasilticigitolle kooriliigi arengule.Eemalejdtmistp6hjendati Hermanniga moodustavad eesti heliloojate n-
Kunileiu viisi ja L. Koidula sõnadega „Sind surmani” ja “Mu isamaa on minu arm“. Esimesel päeval kõlasid ilmalikud, teisel vaimulikud laulud ning kolmas päev kuulus võistulaulmisele. Esindatud olid vaid meeskoorid, kokku oli lauljaid 822 ning puhkpillimängijaid 56. Teine laulupidu toimus 1879. aastal Tartus. Kolmas laulupidu toimus 1880. aastal Tallinnas. Neljas, 1891. aastal Tartus toimunud laulupidu oli eriline selle poolest, et esmakordselt lubati ametlikult laulma ka segakoorid ning viiuliorkestrid. Viies laulupidu toimus 1894. aastal Tartus, osalesid esimesed külaliskoorid ning toimus interpreetide võistlus. Kuues laulupidu toimus 1896. aastal Tallinnas, Eesti heliloojate looming oli ülekaalus, võistulaulmisele lubati ka naiskoorid. Seitsmendal, 1910. aastal Tallinnas toimunud laulupeol kõlas vaid eestlaste looming. 19. sajandi lõpus hakkasid eestlased haridust omandama Peterburi konservatooriumis, õpiti orelimängu ja kompositsiooni
Kunileiu viisi ja L. Koidula sõnadega ,,Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm". Esimesel päeval kõlasid ilmalikud, teisel vaimulikud laulud ning kolmas päev kuulus võistulaulmisele. Esindatud olid vaid meeskoorid, kokku oli lauljaid 822 ning puhkpillimängijaid 56. Teine laulupidu toimus 1879. aastal Tartus. Kolmas laulupidu toimus 1880. aastal Tallinnas. Neljas, 1891. aastal Tartus toimunud laulupidu oli eriline selle poolest, et esmakordselt lubati ametlikult laulma ka segakoorid ning viiuliorkestrid. Viies laulupidu toimus 1894. aastal Tartus, osalesid esimesed külaliskoorid ning toimus interpreetide võistlus. Kuues laulupidu toimus 1896. aastal Tallinnas, Eesti heliloojate looming oli ülekaalus, võistulaulmisele lubati ka naiskoorid. Seitsmendal, 1910. aastal Tallinnas toimunud laulupeol kõlas vaid eestlaste looming. Esimesed heliloojad-asjaarmastajad Kunileid, Saebelmann, Thomson, Hermann. Aleksander Saebelmann-Kunileid (1845-1875)
Täna on loomakeste laululust suur ja sedamööda, kuidas helipildi parandamiseks aina uuesti ja uuesti lombis mikrofone sättides solistamas käin, jäävad pausid lühemaks. Kella poole kolmeks arvan lõpuks saanud olevat, mida tahtsin. See pole massilaul, see on pigem kammerkoor, kus rabakonnade mulksumisele annavad tausta rohukonnad veidi kaugemal. Või meenutab see helipilt hoopiski külamehe torupillimängu, kus algelist viisi saadab ühetooniline madal jörin? Aga just niisugused segakoorid on siin Kõrvemaa nurgas ikka iseloomulikud olnud, nii ka händkaku huhutamine otsekui mõni suur puu või kirikutorn maastikupildis. Külvandu poole kõnnin juba õige kergel sammul. Teispool seljandikke kuuldub veel üht händkakku, taevas siravad loendamatud tähed. Aeg-ajalt seisatan kuulama vaikust ja ses vaikuses oleks nagu kevadeöö hingus kuuldamatu ja ometi siinsamas, nii vahetu. MU 1985. AASTA märkmikus leidub punasega tehtud ülestähendus: 13.-14. mail heliplaatide
ja kolmandal võistulaulmine. Kavas olid põhiliselt saksa heliloojate laulud eesti keelsete sõnadega ja F. Paciuse „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ Repertuaaris olid ka Aleksander Kunileidi lood „Sind surmani“ „Mu isamaa on minu arm“ Laulis 822 lauljat ja mängis 56 pillimeest, esinesid ainult meeskoorid ja puhkpilliorkestrid Teine laulupidu toimus Tartus 1879 ja kolmas 1880 Tallinnas Neljas laulupidu 1891- seal laulsid esimest korda ka segakoorid Esimesed asjaarmastajad heliloojad Aleksander Kunileid (Saebelamann) suri noorelt tuberkuloosi, noorem vend jätkas ta tööd Friedrich Saebelmann „Kaunimad laulud“ Karl August Hermann- oli väga mitmekülgsete huvidega seltskonnainimene. (ajalehe „Postimees“ väljaandja ja peatoimetaja, keeleteadlane, paljude laulupidude üldjuht, nootide kirjastaja ja Eesti esimese muusikaajakirja Laulu ja Mängu Leht väljaandja) tal ei olnud
91 Üritusi Võru linnas pidustuste ajal. (11. august 1984. a.). Töörahva Elu, lk 1-4. 29 töökollektiivid demonstreerisid patriootlikkust. Edasi järgnesid sündmused Kubija lauluväljakul, kus kell 17.30 kõlasid fanfaarihelinad. Peotule süütamine kuulutas nii juubelipidustuse kui ka äsja valminud lauluväljaku avatuks. Ligi kolmetunnilisel kontserdil esinesid laste-, nais-, mees- ja segakoorid, tantsurühmad, puhkpilliorkestrid ja sõjaveteranide ansamblid (Foto 10). Erilist tähelepanu tõmbasid ka laulu- ja tantsuansambel ,,Istra" Moskva oblastist ning Aluksne rahvatantsijad. Sõna sai juubelipidustuste organiseerimiskomisjoni esimees Elmar Tiit. Meeleolukal õhtul oli oodata veel ka ilutulestikku. Foto 10. 11. augusti juubelipidu Kubija lauluväljakul. Laval esinevad tantsuhoos segarühmad. Autor Kalev Annom, 1984. Foto on skäneeritud ajalehest Töörahva Elu (14. august 1984
kõrgema kooli jaoks. Kuna sm. Kreegil oli halb tervis, siis oli see takistuseks, et ta ei saanud osa võtta ühiskondlikust tööst ja samuti selle tagajärjel kannatas tema ideelispoliitiliste teadmiste tase. 1. sept. 1950. a." Cyrillus Kreek suri 26. märtsil 1962. aastal. Leinatalitusel 1. aprillil Haapsalu Gümnaasiumi saalis laulsid lahkunud looja muusikat Eesti Raadio ja kõrgemate koolide lõpetanute segakoorid. Viimsel teekonnal Haapsalu Vanale kalmistule saatsid teda sel kõledal ja tuulisel päeval lähedased, sõbrad, austajad, mõned kolleegid ja kogu kodulinna rahvas. 3.1.1.Cyrillus Kreegi perekond Cyrillus Kreek oli abielus kaks korda. Tema esimene naine Maria Blees oli rootslanna, kes sündis Noarootsi kihelkonnas Riguldi vallas Höbringi külas 1893.aastal. Maria lõpetas Haapsalus saksakeelse tütarlaste algkooli ning omandas seejärel õpetajakutse
oli Tartu Maarja kiriku pastor Adalbert Hugo Willigerode. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. Laulupeo korraldamise luba paluti Balti kindralkubernerilt juba 1867. aastal. Ametlikult taotleti luba Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tänulaulupeo korraldamiseks. Jannsen hoidis oma lugejaid kursis ettevalmistuste käiguga ning õhutas koore harjutama juba aegsasti. Ehkki paljud koorid olid segakoorid, nõudis Jannsen, et laulupeole tuleksid ainult mehed. See tähendas paljudele kooridele laulude ümberseadmist ja ümberõppimist. Laulupeo repertuaar põhjustas samuti vaidlusi. Mõni kuu enne laulupidu ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud". Samal ajal oli C. R. Jakobson avaldanud oma "Vanemuise kandle healed", mis sisaldas valdavalt eesti algupärast laululoomingut. Jakobson ei
annaabi.ee 
