kogudus) o õpetasid rahvast lugema ja kirjutama o olulisel kohal laulmine o nad tegelikult tõrjusid eemale vana-eestlaste rahvaloomingu ja olid vaenulikud rahvalaulu ja -tantsu ning torupilli mängu vastu · Eestlastel rohkem kokkupuuteid ilmaliku muusikaga. o Aadli ringkondades elavnes muusikaharrastus · korraldati kontserte, balle ja pidustusi · talupoegadele õpetati pillimängu ning moodustati neist orkestreid o levis üha enam muusikaõpetus · Esimene asjaarmastajate teater moodustati 1784 a · 1795 a kõlasid Tallinnas esimesed ooperid · 1804 a asutati esimene professionaalne teatritrupp · 1860 a esitati esimene ooper spetsiaalselt eestlastele - Saksa ooper. Weberi "Nõidkütt"
keeruliseks. Hernhuutlaste usukäsitluse populaarsus: *vennastekoguduslaste lootust sisendava usukäsitluse ja lihtrahvaliku käitumisega võitsid nad peagi viletsuses vaevleva rahva poolehoiu. 18 saj ilmalik muusika: *selle saj teisel poolel puutusid eestlased ilmaliku muusikaga kokku hoopis rohkem kui enne seda. *Aadliringkondades- nii linnades kui ka mõisates- elavnes muusikaharrastus, korraldati kontserte, balle ja muid pidustusi. Muusikuid palgati ka kodutele kontserditele *seltskondliku salongimuusika kõrval kanti ette ka laulumänge *talupoegadele õpetati pillimängi * mitmes mõisas olid talupoegade orkestrid *levis muusikaõpetus. Eesti esimesed pillikoorid: *19 saj keskpaiku tekkis Eestis kaks arvestatavat orkestrit- Tormas ja Väägveres. 1848.a. Adam Jakobsoni poolt asutati Torma pillikoor. 19 saj 60ndatel aastatel tõusis juhtuvaks orkestriks Väägvere puhkpilliorkester
tema õukonna lõbustamiseks mõni meelelahutusüritus. Versailles` lossis on Peegligalerii, kus on palju visuaalseid efekte seitsmeteistkümnest aknast langeb valgus seitsmeteistkümnele peeglitega seinapannoole. Peegligaleriid kasutati iga päev läbi selle sammusid õukondlased igal hommikul missale. Lossis on Külluse salong kuningate portreede ja filosoofide büstidega. Venuse salong. Marsi salong, kus kuulati muusikat ja peeti balle. Diana salongi maalide läbivaks teemaks on jahilkäik. Sõjasalongis on suur medaljon, millel kujutatakse Louis XIV vaenlase üle võitu saavutamas. Sõjasalongile vastandub Rahusalong. Härjasilmasalongis on ovaalne aken. Lossis on kabel, ooperiteater 1000 vaatajale. Ooperiteatri sai muuta ballisaaliks, tõstes saalipõranda lavaga samale tasandile. Lahingute saali seinamaalingutel on näha kuningat ja kuulsaid väejuhte lahinguväljal
KUNSTIKOGU Üle 6000nde maali, 1500 joonistust, üle 2000nde skulptuuri ja üle 15000nde gravüüri Üheks tuntumaks vaatamisväärsuseks on Peegligalerii Lossipargis asuvad mütoloogiliste tegelaste skulptuurid, mis on tehtud 17.saj parimate kunstiakadeemia liikmete poolt; pargis on üle 300 skulptuuri KUNSTIKOGU Lossiruumid: Külluse salong - kuningate portreede ja filosoofide büstid Venuse salong Marsi salong - kuulati muusikat ja peeti balle Diana salong - jahiteemalised maalid Sõjasalong - asub suur medaljon, millel kujutatakse Louis XIV vaenlase üle võitu saavutamas Rahusalong vastand Sõjasalongile Härjasilmasalongis - asub ovaalne aken Ooperiteater - 1000 vaatajale. Ooperiteatri sai muuta ballisaaliks, tõstes saalipõranda lavaga samale Lahingute saal - seinamaalingutel on näha kuningat ja kuulsaid väejuhte lahinguväljal Kellakabinet Keiserlik magamistuba Kabel PEEGLIGALERII 17
Rentnikelt saaks piisavalt raha mõisa võlgadest päästmiseks. Sellega pole Ranevskaja ega ta vend nõus, kuid nad ei saa ka aru, et vastasel juhul jäävad nad oma mõisast ilma. Nad mõlemad on tohutult kiindunud kirsiaeda. Gajevil on plaane kuidas mõisa päästa Näiteks laenata raha rikkalt vanatädilt, kuid Gajev ei mõista tegelikult probleemi suurust ja tema pingutustest jääb väheks. Ranevskaja, Gajev ja teised kõrgkihi tegelased elavad tavalist elu edasi: korraldavad balle, kutsuvad orkestri esinema. Mõisa probleemist aga justkui hoitakse kõrvale, mõeldes, et ehk see asi laheneb kuidagi ise ära. Mõisas käib parasjagu ball, kui äsja toimunud oksjonilt jõuab tagasi Lopahhin, kes teatab, et tema ostis mõisa ära. Ta pakkus hinda koos ühe teise ärimehega, kellest ta lõpuks üle pakkus ja mõisa endale sai. Ta annab mõista, et tahtis Ranevskajale head teha mõisa endale
juurde tagasi, aga seda ei juhtunud kuigi Tatjana oli tunnistanud, et armastab Oneginit siiani. Mõistes, et nende suhe ei ole võimalik lahkus Jevgeni Onegin Tatjana juurest igaveseks. Tegevus toimub 19 sajandil alguses toimusb tegevus Leningradis, seejärel maal, Onegini surnud onu mõisas. Hiljem kolis Onegin Peterburgi. Peategelaseks on Jevgeni Onegin. Onegin on noor, nõtke, moodsa soenguga, elegantne aadel kallis ülikonnas. Ta armastab pidutsemist, väljas söömist ning balle, ilusaid naisi, kelle huulile suutis ta alati naerutuse võluda. Ning selle kõige juurde kuuluvad arukad vestlused, mille tarvis on tal teadmisi igast vallast. Kuna ta rääkis soravalt prantsuse keelt ja oli saanud hea hariduse, siis peeti temast seltskonnas väga lugu.Kuigi Onegin on vabade elukommetega naistemees. Ma arvan, et Onegin oleks pidanud sügavale enda sisse vaatama ja mõtlema, et kas ta tõesti ei tunne mitte mingeid tundeid Tatjana vastu, enne kui talle ära ütles
Tegelased: Bennetite pere Mr.Bennet (vaikne, rahulik, sarkastiline, luges palju) Mrs.Bennet (rumal, elueesmärk oli lapsed saada abielluma, ei osanud käituda ja suur ego) Jane Bennet (väga heasüdamlik, avameelne, tark ja sundimatu) Elizabeth Bennet (avameelne, salakaval, julge ja tark) Mary Bennet (haris ennast kogu aeg, luges, musitseeris jm) Kitty Bennet (järgnes Lydiale, küll aga hiljem ilma temata hakkas käituma) Lydia Bennet (loll, häbematu ja flirtija) Longbourni mõisas, vara oleks edasi läinud pojale, aga polnud ühtegi. Seega nõole mr.Collinsile, kes oli abielus mrs.Lucase tütre Charlotte'ga. Elasid Rosingsis, leedi Catherine de bourgh'i kõrval. Bingley'd Mr.Bingley (naiivne, sõltus sõpradest, avameelne ja sundimatu) Bingley õed (silmakirjalikud, õelad ja näitlejad) Kolisid Netherfieldi mõisasse, kus tutvusid Bennetite perega, kes visiidi tegid. Korraldasid balle, Bingley ja Jane armusid. Tööasjus ja ka Darcy pärast kolisid taga...
mis ähvardab jätta hulga inimesi ilma aastate jooksul neile kalliks saanud mõisast ja kirsiaiast. Teoses olid mõtlevad ja tegutsevad inimesed just need, kes polnud oma rikkust pärinud või rikkad olnudki. Väga hästi oli aru saada, et mõisaomanik Ranevskaja, kellele oli mõis nendest tegelastest kõige tähtsam, ei teinud mitte midagi selle jaoks, et tema valdus jääks püsima sellisena, nagu see on. Ta ikkagi korraldas balle, annetas raha möödaminejale ning palkas orkestri selle asemel, et raha säästa ja otsida võimalusi mõisa päästa. Usun, et tänapäeval paljud inimesed, kes pooljuhuslikult teenivad omale suure hulga raha, näiteks lotovõiduga, lõpetavad enamasti paari aasta pärast vaesena ning suurtes võlgades, mida ei jõuta ära maksta. Seda seetõttu, et ei osata rahaga ümber käia. Asutakse kohe raha raiskama. Näiteks ostetakse uus auto ja maja või minnakse reisile. Need kõik on
· Tatjana ja Olga isa, Dmitri Larini, surm · Tatjana armumine Oneginisse. Prantsuskeelne armastuskiri Tatjanalt Oneginile · Tatjana nimepäeva. Onegin flirdib Olgaga, vihastades Lenskit ja kurvastades Tatjanat. · Lenski kutsub Onegini duellile. · Duellil langeb Lenski. Onegin lahkub kodust aastateks. · Olga unustab Lenski ja abiellub üsna pea sõduriga. · Tatjana ei soovi abielluda, kuid sugulased korraldavad balle ning lõpuks Tatjana abiellub. · Onegin kohtab Peterburgis Tatjanat. Onegin armub nüüd Tatjanasse. Kirjutab kirja. · Tatjana ei vasta Onegini armastusele, sest on abielus teise mehega. ,,Jevgeni Onegin" kui ,,lõputu romaan" ,,Jevgeni Onegin" on lõputa romaan sellepärast, et peategelased jäävad ellu ning kuigi Tatjana ütleb Jevgenile ära, sest on teise mehega abielus ning peab reeglitest lugu, jääb lugejale lootus, et Onegin ja Tatjana võivad veel kokku saada
sisse. Duellil Lenski sureb Seitsmes peatükk (148-175) Olga on Lenski unustanud, abiellunud sõduriga ja lahkub. Ainult Tatjana jääb ema juurde. Tatjana käib Onegini majas, leiab raamatu äärelt sirgeldused. Koju minnes on emal külalised, kes saavad teada, et Tatjana ei taha mehele minna. Otsustatakse ta viia Moskva pruuditurule(talve hakul) Tatjana jätab aasade, allikate, metsadega... hüvasti ja sõidab Moskvasse haige tädi juurde. Tatjanat tulevad vaatama sugulased, peetakse balle, et Tatjana saaks mehe. Tatjanale ei meeldi jutuaine labasus. Ballil vaatab teda mundris tüse mees Kaheksas peatükk Jevgenit külastas muusa, keda ümbritsesid mustas mehed, üks neist oli Onegin. Onegin nägi eemal Tatjanat ja sai teada, et ta on juba 2 aastat abielus ning muutunud-esinduslik, vestleja... Tatjana suhtub Oneginisse külmalt või ei märka teda üldse. Kord kirjutas Onegin Tatjanale armastuskirja vastu ning ei saanud ega saanud vastust. Kord sattus
mail 1774 suri kuningas Louis XV rõugetesse. Õukondlased vandusid truudust uuele kuningale Louis XVI-le ja kuningannale Marie Antoinette'ile, kes oli sel ajal 19-aastane. Kuna aga Marie Antoinette pidutses väga palju, siis ta prantslastele ei meeldinud. Tal oli väga kinnine sõprusringkond ning see põhjustas versailles'i lossis rahutused. Mõjutatuna oma abikaasa nooremast vennast Artois' krahvist hakkas Antoinette külastama Pariisi Ooperi balle maskeeritult. Troonil olles elas ta luksuslikku elu: ta ostis palju riideid, teemante ning võttis osa paljudest õnnemängudest. 5 Marie ja Louis XVI esimene laps sündis 19. detsembril 1778. Tütre nimeks sai Marie- Thérèse-Charlotte. Järgnevalt sündisid Louis-Joseph (sündinud 1781), Louis-Charles (1785) ja Sophie-Béatrix (1786).
endale uhke ülikonna. Ta tundis, et asju nagu kindad või frakk on vaja, et minna kõrgseltskonna üritustele. Tema armastus kõrgseltskonna vastu kaalus üle armastuse perekonna vastu, sest kui ta oleks armastanud rohkem oma perekonda, ei oleks ta neile üldse kirjutanud, eriti veel vormis, kus väidab, et raha on tal nii väga vaja, et kui seda ei saa siis laseb endale kuuli pähe. Armastus oli nii õnn, sest Rastignacile meeldis seltskond, teda võeti hästi vastu ja ta nautis balle ja teisi üritusi, aga ka õnnetus, sest valides kõrgseltskonna, valis ta oma pere tahaplaanile jätmise, mille pärast ta süümepiinu tundis ja mis varjutas seda seltskonna pakutavat õnne. See oli ka vastupidi, et Rastignac armastas seltskonda ja see tegi ta õnnelikuks, aga seltskonda armastades saabus õnnetu pool, kus ta pidi langetama valikuid, mida muidu võib-olla langetanud ei oleks. Rastignac armastas ka Delphine'i. Selleks et kõrgseltskonnas läbi lüüa oli tal vaja
Teisest küljest aga teevad inimesed armastuse nimel kõike. Teeseldakse, et ollakse keegi, kes nad tegelikult ei ole, on jäetud maha inimesi, on tapetud ja palju muudki. Näiteks tooksin siinkohal eelmisest sajandist pärit Scott Fitzgeraldi teose ,,Suur Gatsby". Jay Gatsby oli vaene mees, kes armastas Daisyt. Daisy oli aga pealiskaudne rahaahne naine, ning läks hoopisi mehele valelikule ja rikkale Tomile. Saades päranduse ostis Gatsby maja oma armastatu lähedale, korraldades balle lootusega naist seal kohata. Lõpuks tekkis neil suhe, kuid Daisy, saades teada Jay tegelikust vara olematusest, otsustab siiski temaga suhte lõpetada. Kokkuvõtteks ütleksin, et armastuse ja raha suhe ning sõltuvus üksteisest on inimeste jaoks olnud probleem juba sadu ja tuhandeid aastaid ning ma olen täiesti kindel, et see on probleemiks ka tulevikus. Iga inimene peaks aga käituma vastavalt oma südametunnistusele, tegema nii, nagu on õige
Arvukate kuningavahetuste kõrval iseloomustas Prantsuse absolutismi ka pillav eluviis. Juba Louis XIV ajal karakteriseeris kuninga võimukust hiilgav õukonnaelu. Pealinnast 18 km kau- gusele Versaillesse laskis troonipärija ehitada suurema ja uhkema palee, mille 2000 ruumi pidid ära mahutama üle 20 000 õukondlase ja teenri. Versailles' õukonnast sai oma aja hiilgavamaid Euroopas, olles eeskujuks paljudele teistele kuningakodadele. Lossis peeti pidusid, balle ning teatrietendusi. Balletinumbritest võtnud osa ka kuningas isiklikult. Järgneva kroonikandja Louis XV regendiks määratud Orleans'i hertsog Philippe oli tuntud orgiate ja nn aadamapidude korral- damise poolest. Kuningat ennast iseloomustasid aga rohked armukesed. 1774. aastal asus riigi etteotsa Louis XV pojapoeg Louis XVI, kes abiellus Habsburgide keisrinna tütre Marie- Antoinette'iga. Naise kulutused ekstravagantsetele rõivastele, soengutele ning juveelidele tegid riigikassaga nullarve
arvab, et tema kiire arvamuse loomine mr.Darcyst on ainuõige ning mitte mingil juhul ei saa noormees olla hea südamega inimene. Samas jääb neiul märkamata, et ta ei tea mr.Darcyst peale kolmandalt isikult, mr.Wickhamilt, kuuldud kuulujuttude, Darcy suure varanduse hulga ning eliitklassi tunnustamise mitte midagi. Kirjanik on saavutanud detailsete kirjeldustega ideaalse ajastuhõngu. Pea igas peatükis kirjeldatakse toimuvaid suuri balle ning kindralite populaarsust noorte tüdrukute seas. Bennetite kaks nooremat tütart, Kitty ning Lydia, ajasid terve romaani vältel ilusates punakuubedes tegutsevaid kindrale taga. Austen on tegelaste omavaheliste vestluste ning kõnemaneeridega selgeks teinud ka 19.sajandi käitumisreeglid. Vanemaid austati ülimalt, isegi tütred rääkisid omavahel viisakalt ning justkui dikteeritult. Polnud erilist vabameelsust ega nalja viskamist
Barokk 1. Barokkstiil valitses aastail 1600-1750. Ta on eeskätt Euroopa stiil, kuid esimene, mis kolonistide kaudu jõudis ka Ameerikasse (seal nimetatakse seda ,,hispaania stiil"). Barokk tekkis ja stiilipuhtaimal kujul esines katoliiklikes maades (Itaalia, Hispaania, Flandria). Ta on seotud ka usulise liikumise vastureformatsiooniga. Katoliiklikud maad olid sel ajal ühtlasi ka feodaalmaad veel. Barokk-kunst eelkõige ülistabki kiriku, kuningate ja õukondade hiilgust ja vägevust. Neis riikides, kus tähtsat rolli mängis kodanlus (Holland, Inglismaa, osalt Prantsusmaa), esines barokk palju tagasihoidlikumal kujul (seda nimetatakse: baroki klassitsistlik suund).Barokk-kunstile on omane: rahutus, dünaamilisus (liikuvus), kirglik tunneteväljendus, emotsionaalsus, elavad liigutused, otsitud poosid nii maalikunstis kui skulptuuris. Barokk-kunst sündis Itaalias. Osalt kasvas ta välja renessansist (Miche...
Nimelt armus Wolfgang Weberite tütresse Aloisasse. Kuid esimene erootiline kogemus oli tal oma nõoga. Weberid suutsid oma kavalusega helilooja enda mõju alla suruda. Mozart kiindus Weberitesse, Mannheimi ja Mannheimi rahvasse niivõrd, et ta mõtles alguses sinna jäädagi. Kuna talle teenistust Mannheimis ei pakutud ning pidevale isa pealekäimisele sõitsid nad emaga Pariisi. Wolfgang oli kõikjal Euroopas väga nõutud ja kuulus muusik. Tema noorusaeg möödus enamasti mööda balle, akadeemiaid, õukonnapidusid käies ja muusikat komponeerides. Tema teoseid nimetati meistriteosteks, teda kutsuti kõikjale õukondadesse kontserte andma, ta sai palju muusikalisi tellimusi. Oma elujooksul kirjutas ta mitmeid heliteoseid, kuid kõige rohkem armastas ta luua oopereid. Mozarti menukaimad ooperid olid: ,, Idomeneo". Üks Mozarti esimesi meisterlikest ooperitest, mida ta sõitis Münchenisse komponeerima. ,,Haaremirööv"
Matis Leima Mikk-Hardi Tuisk Tallinna Prantsuse Lütseum XI a Onegin ja Tatjana I-VI peatükis Jevgeni Onegin Noor, nõtke, moodsa soenguga dandylikult elegantne aadel kallis ülikonnas. Ta armastab pidutsemist, väljas söömist ning selle juurde kuuluvaid arukaid vestlusi, mille tarvis on tal teadmisi igast vallast, ning balle, ilusaid naisi, kelle huulile suutis ta alati naerutuse võluda. Kuna ta rääkis soravalt prantsuse keelt ja oli saanud hea hariduse, siis peeti temast seltskonnas väga lugu. Harva viibib Onegin kodus ning kui see juhtus, siis ta kas magas või sättis end parajasti taas väljumiseks. Ta luges ka palju, kuid ainus, mida ta siin ilmas ei mõistnud, oli lüürika, seega luges ta vaid proosat. I peatüki keskpaigus hakkab Jevgeni suurilmaüritustest tüdinema. Teda tüütavad naised, kes
Anna sellele omapoolne hinnang. Hernhuutlased panid rõhku elukommetele ning tulemuseks oli see, et paljudes kohtades kadus täielikult kuritegevus ning suleti kõrtsid, sest polnud enam kedagi, kes sinna oleks minna tahtnud. Inimesed olid nüüdsest tõesti sügavalt usklikud. Nende eneseteadvus kasvas, sest koguduses said kõik inimesed kaasa rääkida. 5. Iseloomusta 18.sajandi ilmalikku muusikat nii maal kui ka linnas. Elavnes muusikaharrastus. Korraldati balle, kontserte ja muid pidustusi. Kanti ette ka tõsisemaid teoseid, samuti laulumänge. Mitmes mõisas olid oma talupoegade orkestrid. Levis muusikaõpetus. Linnades esinesid rändnäitetrupid ja külalisesinejad6. Millal ja kuidas avaldusid baltisakslaste identiteediotsingud? 19.sajandil kujunes välja baltisakslus-mitte üksnes poliitilis-geograafiline, vaid ka rahvuslik identiteet. Just emamaast eraldatuse läbi tekkinud vajadus rõhutada oma identiteeti lõi pinna baltisaksa
Versailles' loss Versailles' lossi ehitamisel on osalenud paljud meistrid. Kuningas Louis XIII valitsusajal 1624. a valminud jahilossi hakati Louis XIV ajal järjekindalalt laiendama ja Päikeskuningas tegi sellest lossist absoluutse monarhia sümboli. Algul kasutas Louis XIV jahilossi salajase kohtumispaigana, kus ta sai nautida kena Louise de la Valliere'i seltsi. 1660. aastal rajati lossi ümber muinasjutuline park. Pärast abiellumist Hispaania infanta Maria Teresega otsustas noor Louis XIV, et ehitab jahilossist midagi hoopis suurejoonelisemat ja uhkemat. Tööle asusid arhitektid Louis Le Vau ja maalija, sisekujundaja Charles Le Brun jt. Le Bruni (1619 - 1690) suurimaks tööks oli XVII saj II poolel Versailles' lossi siseruumide kujundus. Ta alustas 1668. aastal vannitubadest, seejärel valmisid Suur Vestibüül ja Saadikute Trepp (viimane hävitati 1752. a Louis XV käsul). Lossi kõige pidulikum osa - Pe...
Koguduse elavdamiseks laulsid mehed, naised ja lapsed vaheldumisi mis soodustas mitmehäälsete laulukooride teket. Hiljem hakati laule ka pillidel saatma. Samas materdasid nad maha rahvaloomingu- vana rahvalaul ja pilimäng hakkasid taanduma. 3. Kirjelda muusikaelu elavnemist 18 saj. linnades, mõisates, kodudes. Aadringkondades- nii linnades kui mõisates- elavnes muusikaharrastus. Korraldati kontserte, balle ja muid pidustusi. Muusikuid palgati ka kodustele kontserditele. Võimekamatele talupoegadele õpetati pillimängu, et nad saaksid mängida härrasrahva pidustustel. 18. Saj levis üha enam muusikaõpetus (nt. ajalehtedes). Linnades esinesid rändnäitetrupid ja külalisesinejad. 4. Millised tegevused 19. saj. I poolel väljendasid eestlaste soovi säilitada oma kultuurilist iseseisvust ja rahvuslikku identiteeti?
ehk üleandmine. Edasi viidi uue prantsuse nimega Marie-Antoinette kohtuma kuninga ja oma abikaasaga ning seejärel luksuslikku Versaille´s paleese, mis tundus noorele neiule oma külluses kui imedemaa. Marie-Antoinette ja tema troonipärijast abikaasa laulatus toimus 16. Mail 1770. Noor pruut oli siis kõigest 14. Aastane. Versaille´si rikkalikus ja pillavus nakatas neidu ning ta nautis täiel rinnal kuulsa lossi hüvesid. Ta korraldas esmaspäeviti oma eluruumides balle ja pidas piknikke ja pidustusi. Samuti võttis Marie osa tema auks korraldatud pidustustest ja ka ooperitest, näidenditest ja muudest linna pakutavatest lõbustustest. Kuninganna Kuninga surm 10. mail 1774 kustus kuninga kambri aknal küünal. Peale rasket võitlust haigusega suri kuningas Louis XV rõugetesse. Marie-Antoinette ja Louis-Augustine viibisid selle lõputu
Peegligalerii · Versailles` lossis on Peegligalerii, kus on palju visuaalseid efekte - seitsmeteistkümnest aknast langeb valgus seitsmeteistkümnele peeglitega seinapannoole. · Peegligaleriid kasutati iga päev - läbi selle sammusid õukondlased igal hommikul missale. Lossi salongid · Külluse salong kuningate portreede ja filosoofide büstidega. · Venuse salong. · Marsi salong, kus kuulati muusikat ja peeti balle . · Diana salongi maalide läbivaks teemaks on jahilkäik. · Sõjasalongis on suur medaljon, millel kujutatakse Louis XIV vaenlase üle võitu saavutamas. · Sõjasalongile vastandub Rahusalong. · Härjasilmasalongis on ovaalne aken. Pildil: Venuse salong Lossi sisekujundus · Lossis on kabel, ooperiteater 1000 vaatajale.
lootis, osutuks valeks ja vastupidiseks. 7. Paralleelid 19. sajandi ja tänapäeva elu vahel. Et olla edukas, peab sageli olema kahepalgeline ja ebaaus (Eugene'i avastus). Liigne "ahviarmastus" ja ärahellitamine võib haiget teha. (Goriot ja tema tütred) 19. sajandil abielluti tihti raha pärast ja kaaslase valisid vanemad. Tänapäeval valitakse ise kallimad, kuid raha pärast abiellumist esineb. Raha ei garanteeri õnne. Meelelahutusviisid on erinevad: 19. saj. Korraldati balle, käidi üksteisel külas ja teatris. Vaimsed tegevused olid rohkem hinnas kui tänapäeval. 19.sajandil olid ühiskonnakihid (vaesed-kõrgklass) paremini äratuntavad. Tänapäeval kõrgklassi pole. Mängiti hasartmänge. Tänapäeval tekib sõltuvus kiiremini. 19.sajandil liiguti tõldadega, puudusid autod ja mud tehnikasaavutused. Kõrgseltskonnal olid teenijad.
pitsi vabrik, lihtsalt selleks et vähendada Itaaliasse minevate rahade summat. Vastavalt Dr. Wolf D. Fuhrig-i sõnadele ,, 17-nda sajandi teiseks pooleks oli Sileesiast saanud oluline majanduslik sammas Habsburgide monarhias, suuresti oma tekstiili tööstuse tugevusele." VALGUSAJASTU 18-ndal sajandil hakati vahet tegema õukonna kleitidel, ametlikel riietel, alus riietel ja igapäevastel kleitidel. Mida rohkem aastakümned edenesid seda vähem korraldati balle kuhu oli vaja kohale ilmuda niiöelda ,,täielikes kleitides", ning sajandi lõpuks ei korraldatud enam ühtegi sellist pidu. Täielikud kleidid jäid siiski pidama Prantsusmaa õukonda kus naiste kleite valitsesid siid ja erinevad uhked tikandid. Meeste riietumise kood jäi samaks. See tähendab et nad kandsid edasi mantleid, pluuse, veste ja pükse. 1730-ndatel ja varajastel 1740-dail aastail hakkasid naiste siluettide esile tõstma väikesed kupli kujulised võruseelikud. Need kuulusid
Ande Andekas-Lammutaja Muusikaajalugu Eesti muusika 18. sajand kuni 20. sajandi algus 18. sajandi alguses oli maa sõdade ja katku poolt laastatud. 18. sajandil sündis mitmehäälne koorilaul, laule hakati pillidega saatma. Rohkem puututi kokku ilmaliku lauluga, korraldati kontserte, balle ja muid pidustusi. Muusikaõpetust jagati pansionites. Sisse imbusid hernhuutlased ehk vennastekogulased, kes lisaks usu levitamisele jagasid ka haridust. Hernhuutlus on protestantlik äratusliikumine, mis on nime saanud oma keskuse Herrnhuti asunduse järgi Saksimaal. Hernhuutlaste tegevuse kõrgpunkt Eesti alal oli 18. 19. sajandil. Saaremaast kujunes liikumise üks olulisemaid keskusi. Hernhuutlased mängisid olulist rolli koorilaulu toomisel koguduseellu
Enim leidub ruunikive (1300 tk) Mälardalenis ning eriti Upplandis (Stockholist lõunas ja põhjas) Kivide loomise kõrgaeg aastail 980-1100. Kividel kombineerub fantaasiarikas loomornamentika (vendelstil) tekstiga. Samuti võib kividel leida laevamotiive. Pildirohkuse tõttu kutsuti ruunikive pildikivideks. Esimesed teadaolevad Rootsi ,,kunstnikud" olidki ruunikivide meistrid : For, Öpir ja Balle Punane, kes arvatavasti tegutsesid 11.sajandi lõpus. Frugardi ruunikivid Västergötlandis on kiri : ,,Guve püstitas selle kivi Olavile, oma pojale, väga tublile noorele mehele. Ta tapeti Eestis. Havard raius kivisse". Rikkalikud hauapanused sisaldasid relvi, vankreid, saane, piltvaipu, puitskulptuure ja isegi terveid laevu (leiti 1904. aastal Oslo lähedal Osebergis.) Keskaeg ja gootika Skandinaavia paganad ristiti 11.sajandil
VIII-XXVII Olga on Lenski unustanud, abiellunud sõduriga ja lahkub. Ainult Tatjana jääb ema juurde. Tatjana käib Onegini majas, leiab raamatu äärelt sirgeldused. Koju minnes on emal külalised, kes saavad teada, et Tatjana ei taha mehele minna. Otsustatakse ta viia Moskva pruuditurule(talve hakul) XXVIII-LV Tatjana jätab aasade, allikate, metsadega... hüvasti ja sõidab Moskvasse haige tädi juurde. Tatjanat tulevad vaatama sugulased, peetakse balle, et Tatjana saaks mehe. Tatjanale ei meeldi jutuaine labasus. Ballil vaatab teda mundris tüse mees Kaheksas peatükk I-LI Autorit? külastas muusa, keda ümbritsesid mustas mehed, üks neist oli Onegin. Onegin nägi eemal Tatjanat ja sai teada, et ta on juba 2 aastat abielus ning muutunud- esinduslik, vestleja... Tatjana suhtub Oneginisse külmalt või ei märka teda üldse. Kord kirjutas Onegin Tatjanale armastuskirja vastu ning ei saanud ega saanud vastust. Kord
Oma õpetust levitades kandsid hernhuutlased hoolt rahvahariduse eest: õpetasid lugema ja kirjutama, soetasid ning levitasid tarvilikku kirjandust. 4) Mida tõi endaga kaasa hernhuutlaste tegevus? Anna sellele omapoolne hinnang. V: Hernhuutlaste tegevus tõi endaga kaasa vana rahvalaulu ja pillimängu taandumise. 5) Iseloomusta 18.sajandi ilmalikku muusikat nii maal kui ka linnas. V: Aadliringkondades nii linnades kui mõisates elavnes muusikaharrastus. Korraldati kontserte, balle ja muid pidustusi. Seltskondliku salongimuusika kõrval kanti ette tõsisemaidki teoseid, samuti laulumänge. Võimekamatele talupoegadele õpetati pillimängu, et nad võiksid mängida härrasrahva pidustustel. Mitmes mõisas olid oma talupoegade orkestrid. Mõningatel pidustustel, näiteks talgute ajal, lõi kaasa ka maarahvas. Linnades esinesid rändnäitetrupid ja külalisesinejad. Viimaste poolt pakutav repertuaar ja tase oli ilmselt väga ebaühtlane.
). Vabariigi kindlustamiseks võttis Konvent 1795 vastu uue konstitutsiooni. Uus rahvaesindus Seadusandlik Korpus koosnes kahest kojast. Alamkoda oli Viiesajanõukogu, ülemkoda Vanematenõukogu. Vältimaks ainuvõimu kujunemist, anti riigipea ülesanded viieliikmelisele Direktooriumile. Perioodi 1795-1799 nimetataksegi Direktooriumi ajaks. RELIGIOONI PROBLEEMID SUURE PRANTSUSE REVOLUTSIOONI AJAL Enne revolutsiooni nautisid vaimulikud elu täiel rinnal: peeti pidusid ja balle, joodi veini ja konjakit (parmud!), eladi koos "majapidajannaga" (sebime mingid eided või midagi) või peeti kõrgest soost armukesi (lühidalt: kepp ka keeks). Pärast revolutsiooni läks nende elu aga keeruliseks. Generaalstaatide ja edaspidiste kogude koosseisus pidid just vaimulikud võtma vastu otsuseid, mis neile endile polnud soodsad, kuid selle abil näidati rahvale, et tõepoolest tegeletakse jumala teenimise, mitte millegi muuga. Näiteks oldi
liidule Austriaga, kuid teda ei saatnud edu. Kui Louis XVI õde sünnitas lapse, küsiti Marie Antoinette'lt, miks tema pole veel last saanud, Marie nuttis järgmise päeva selle pärast oma tubades. Kuninganna sõprade ring oli väga piiratud, see põhjustas Versailles'i lossis palju rahutust, sest õukondlased arvasid, et kuninganna väldib neid meelega. Mõjutatuna oma abikaasa nooremast vennast Artois' krahvist hakkas Antoinette külastama Pariisi Ooperi balle maskeeritult. Ei läinud mööda kaua aega, kui hakkasid levima kuulujutud, et kuningannal on armuke. Ta hakkas ka kulutama rohkem raha, kuna tal polnud aimugi selle päris hinnast. Kõige rohkem raha kulutas ta riietele, hasartmängudele ja teematidele. Oma kahekümne esimeseks sünnipäevaks korraldas ta kolm päeva pika hasartmängude mängimis peo. Olid ka kuulujutud, et Antoinette magas oma mehe vennaga.
eestlaste muusikamaitsest, v.a. üksikjuhud, mille tase oli veel madalam"), Schlegel eesti rahvalaulu kirjapanemine · 1739 a. täielikult tõlgitud piibel · Mango Hans jutlustaja, tema poeg Thal oli Antslas köster ja ehitas esimese oreli · Talupoegade õpetamine organistideks · Aadlidaamide kodused kontserdid, ülipopulaarne oli rahvalaulude laulmine, mida saadeti klaveril · Populaarseks klaveril tantsude mängimine · Peeti balle, mille lõpul tantsiti rahvatantse · Kuurortlinnades kamme- ja sümfooniaorkester · Papa Wiedemann Haapsalus kamme- ja sümfooniakontsertteosele kirjutatud sisu, mida saab kuulata ja näha · Hörtschelmann kirjutas Kotzbue teatriteostele muusikat · Windowsky Poola mereväeohvitser, tantsuõpetaja, eesrindlike kodude lastest pani kokku balletitrupi, koos Kotzebuega esinesid; ,,Ramma Joosepi häta ja apinõu"
Nad mõlemad on tohutult kiindunud kirsiaeda. Gajevil on plaane kuidas mõisa päästa Näiteks laenata raha rikkalt vanatädilt, kuid Gajev ei mõista tegelikult probleemi suurust ja tema pingutustest jääb väheks. Ranevskaja, Gajev ja teised kõrgkihi tegelased elavad tavalist elu edasi: korraldavad balle, kutsuvad orkestri esinema. Mõisa probleemist aga justkui hoitakse kõrvale, mõeldes, et ehk see asi laheneb kuidagi ise ära. Mõisas käib parasjagu ball, kui äsja toimunud oksjonilt jõuab tagasi Lopahhin, kes teatab, et tema ostis mõisa ära. Ta pakkus hinda koos ühe teise ärimehega, kellest ta lõpuks üle pakkus ja mõisa endale sai. Ta annab
Suur osa ehteid ja väiksemaid detaile, nagu siidpaelad, pearätid, nööbid, karrad, litrid jms, saadi rändkaubitsejatelt ja linnakäsitöölistelt ning poodidest. (6) 13 Muusika 18. sajandi alguses oli maa sõdade ja katku poolt laastatud. 18. sajandil sündis mitmehäälne koorilaul, laule hakati pillidega saatma. Rohkem puututi kokku ilmaliku lauluga, korraldati kontserte, balle ja muid pidustusi. Muusikaõpetust jagati pansionites. Sisse imbusid hernhuutlased ehk vennastekogulased, kes lisaks usu levitamisele jagasid ka haridust. Hernhuutlus on protestantlik äratusliikumine, mis on nime saanud oma keskuse Herrnhuti asunduse järgi Saksimaal. Hernhuutlaste tegevuse kõrgpunkt Eesti alal oli 18. 19. sajandil. Saaremaast kujunes liikumise üks olulisemaid keskusi. Hernhuutlased mängisid olulist rolli koorilaulu toomisel koguduseellu
Kunstis mõjutas peamiselt sise-, mööbli- ja rõivakujundust. Tunnused: mugavad ja praktilised vormid, hea materjalitöötlus, heledad värvid ja rohke lillväädi kasutamine ornamendis. Esikohal kodu, see oli korras ja hoolitsetud, interjöör mugav. Lapsed peres tähtsal kohal, soojenesid suhted laste ja vanemate vahel. Biidermeieri ajastu naine pidi olema ilus, vaga, süütu, truu, naiivne. Tekkis rõhutatud huvi vaimuelu vastu. Palju korraldati balle ja maskiballe. Rõivastuse kujunemine Naistemoode loodi Pariisis, meestemoode aga Londonis. Moodne rõivastus ei olnud enam teatud valitute privileeg. Ilmus rohkem moelehti. Moes andis tooni mõni kuulus näitleja või kirjanik. Põhitähelepanu naisterõivastusel. Moes siirus ja naiivsus. Rõivastust iseloomustasid ülepaisutatud vormid, jäikus ja liialdamine igasuguste kaunistustega. Materjalid mitmekesised. Kleidid sageli puuvillasest riidest ja värvikirevad. Kasutati ka
rohkem valust, mis oli tingitud lahusolekust Wagneriga, kui armastusest rahu vastu. Lahusolekuvalu püüdis ta leevendada visiidiga Tribschenisse ning seejärel viibimisega idüllilistes mägedes. Sõja lähenedes põgenes ta koos Thurni ja Taxise vürstist tiibadjutandi ja ratsasulase Völkiga Starnbergi järve Roosisaarele. Terve sõja aja oli Ludwig kuskil eemal peidus, 10. novembril 1886 algas ja 10. detsembril lõppes ringsõit. Kuninga auks korraldati balle ja rongkäike. Kahekümne ühe aastane kuningas oli populaarseks saanud- meeste poolt austatud ja naiste poolt armastatud. Ballidel, mis tema auks korraldati, oli ta olnud ka ballikuningas, võluv, rüütellik ja galantne, täiuslik kavaler. NAISED JA SÕBRAD Paljude naiste jaoks oli ta südametekuningas, see kroonisäras noor, esinduslik, nägus mees, keda ümbritses imelisuse oreool ja saladuslikkuse aura.
USA-s on eriline, muust ühiskonnast eraldunud, eliit - moodustab u. 0.5% USA rahvastikust - koosneb eelkõige rikastest ärikatest ja nende lastest - nende lapsed käivad eliitülikoolides (Yale, Harvard, Princeton jne) - käivad koos kinnistes klubides - puhkavad kinnistes puhkekohtades 5 - tütardele organiseeritakse vanamoelisi debütantide balle - paljud neist kuuluvad suurfirmade omanike ja juhtide hulka - tegelevad ka poliitika mitteformaalse mõjutamisega (lobitööga) Vandenõuteooria (conspiracy theory) arvamus, et ühiskonnas on mingi suhteliselt väikesearvuline grupp inimesi, kes teiste eest salaja ning enda huvides kontrollivad paljude oluliste sündmuste ja protsesside toimumist. Vandenõuteooria on mingis mõttes eliiditeooria äärmuslik vorm. Enamasti peetakse seda ebateaduslikuks teooriaks.
See tähendab, et tuleb taastada kõik tünastiad Euroopas enne Prantsusmaa revolutsiooni. Enamikes taastatigi. Nt. Bourbonid(prantsusmaal) ei taastatud Rootsis. 2)julgeoleku põhimõte. Prantsusmaa ümbritseti puhvertsoonidega(kontroll). Väga eluliseks sai Saksamaa küsimus ja Viini kongressil moodustati Saksa Liit, kus ühendati Saksa väikeriigid. Viini kongressi nimetati ka tantsivaks kongressiks, sest osavõtjatele korraldati pidevalt pidusid ja balle. Viini kongressi juhtis ja otsustamist korraldas Austria välisminister Metternich, kes oli üsna vanameelsete vaadetega. Aleksander I eestvedamisel loodi Viini kongressil Püha Liit, mis pidikaitsma fiodaalkorda. Pilet nr. 10 ; (2) 1840.a. tagas Eestimaad ja Liivimaad viljaikaldus ja näljahäda.hakkasid levima kuulujutud , et Venemaal antakse tasuta maad. Paljud uskusid seda ja läksid Riiga, et lasta ennast panna ümberasujate nimekirja. Elutingimused Venemaal olid kehvad.
Atlandi ookeanis, inglaste vangina suri Napoleon Bonaparte 1821.a. Prantsusmaal toimus 1815.a. suvel teistkordne Bourbonide restauratsioon (kuningavõimu taastamine). RAHVUSVAHELISED SUHTED 19.SAJANDIL Napoleoni sõdade järel kutsusid võitjariigid Viinis kokku rahvusvahelise kongressi (1814-1815). Viini kongress oli väga esinduslik (riigipead, õukondlased, diplomaadid), toimus arvukalt teatrietendusi, paraade, balle jne., tooni andis uus moetants valss (sellest tuli nimetus "tantsiv kongress"). Kongressil püüti taastada Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade käigus segi paisatud Euroopa poliitiline kaart ning endiste valitsejasuguvõsade võim. Kongressi juhtriigid olid Prantsusmaa-vastase koalitsiooni juhtriigid Inglismaa, Venemaa, Austria ja Preisimaa. Eriti oluline oli kongressil Austria välisministri Metternichi roll. 14
Selten - Alati Vielleich – Võib olla -N -E -ER Die Familie Der Bleistift Das Kind Die Puppe Der Freund -S Die Fahrkarte Der Sekretär Das Auto Die Nummer Das Jahr Das Foto Die Adresse Das Telefon Die Strasse --’’ E Die Blume Der Sohn Die Brille Der Arzt Die Lampe Der Balle Die Schule Der Kamm Der Bauer Der Zug -EN Der Platz Der Mann Der Stadt Der Mensch - Der Student Der Schüler Die Arbeit Der Busfahrer Die Uhr Der Computer Die Postleitzahl Der Wagen Die Konferenzen Der Kemzeichen -NEN Der Klassentreffen Die Schülerin --’’
tütarlaste elementaarkool, venekeelne õigeusu kihelkonnakool, mis oli kuni 1885. aaastani segakool, mil tütarlastele avati eraldi kool;19 kabinettsüsteemiga Võru kreiskool, mil 1887. aastal nimetati linnakooliks;20 Võru linna tütarlastekool. 1880ndate algul oli Võru linnas paarsada õpilast. Sakslaste seltsidesse võeti kadakasakslasi, aga sakslased ise eestlaste kui alamrahva seltsidesse ei astunud. ,,Ressource`i" (asus Jüri tn 42) kuulus jõukam saksa seltskond korraldati balle ja teisi pidusid. ,,Kannel" asutati 1881.aastal, tegutseti Kreutzwaldi majas. Fr. R. Kreutzwaldi taheti auliikmeks valida, aga ta keeldus halva tervise tõttu.21 Võrus peeti ka laulupidusid: esimene toimus 1881. aastal; ka linna juubeliga seoses taheti korraldada laulupidu, aga sakslaste intrigeerimise tõttu jäi see ära; kümnendi teisel poolel käis ,,Kandle" selts alla ja ka järgnevad laulupeod 1887. ja 1889. aastal olid väiksemad.22 Võru vanimad
õhu. 9. Teatrisituatsioon ja muusikalised etendused Inglismaal. Henry Purcell ja tema aeg. Henry Purcell (1659-1695) kasvas üles ajal, mil Inglismaa hakkas toibuma vahepealsest Cromwelli diktatuurist. Vastukaaluks Cromwelli-aegsetele puritaanlikele piirangutele tabas nüüd kõiki vaigistamatu lõbutsemisjanu. 1660. aastal kuningaks kroonitud Charles II õukonnas peeti taas uhkeid balle, korraldati jahilkäike ja maskeraade, paadiretki ja teatrietendusi. Aadlikud ja jõukad pürjelid võtsid eeskuju kuningakoja ilu- ja naudingukultusest. Muusika kuulus endastmõistetavalt kõigi ühiskonnakihtide igapäevaellu. Muusikaga tegeldi nii paleedes kui ka näiteks habemeajaja juures oma järjekorda oodates või trahteri kenas tagatoas, kus õlle ja veini kõrvale lauldi madrigale, mängiti lautot ja vioolasid
tüüpide juures peab meelde tuletama Knut Hamsunit, kes mõjutas teda impressionistlikul poole pealt. Eksistentsiaalsed rändajad võiksid olla Hamsuni hingesugulased. + "Purpurne surm" ähvardavate värvide kontrast kaanel, mis on kuidagimoodi olemas ka tekstis. "Linnad on ehitand saatan: siin taob ta lokaalses joobumusega trummi, siin tantsib ta lõbusalt dshimmit, siin mängib ta üsna õnnelikult börsil, ruletil ja võidusõitel, siin korraldab ta kavaleerina hiilgavaid balle ning karnevaale, siin toimetab ta osavalt karjuvaid ajalehti, siin kirjuta ta metsäänina romaane ning luuletuskogusid, siin väitab ta irvitades südantlõhestavaid ja südantkõditavaid filme pimedas kinos." Rõhutatud võõrsõnalisus, mis on ilmselt moodsuse märk ja linnajutu märk. Kindlasti eksalteeritus, paisutus, korduste kasutamine, kumulatsioonid. Spengleri mõjud ta on taustaautor. Lihtsam ja otsekohesem oleks öelda, et Gailit on üks Eesti õuduskirjanduse varasemaid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
