VÕRU KREUTZWALDI GÜMNAASIUM Vaba-Sõltumatu Kolonn nr1 Uurimistöö Autor: Marleen Reemann Juhendaja: Õp. Helle Ruusmaa Võru 2010 Sissejuhatus Käesoleva uurimistöö kirjutamine on ajendatud huvist Vaba-sõltumatu Kolonn nr. 1 (edaspidi Kolonn) ajaloo ja tegevuse vastu. Töö autori isa, Peeter Reemann on üks Kolonni asutajaliige ja Kolonni juht Ain Saar töö autori vanaonu väimees. Esimest korda tekkis töö autoril huvi Kolonni vastu 2007. aastal, kui isa teda esimesele Võrulaste Tahteväljenduspäevale kaasa kutsus. Isa rääkis lugusid kolonnist, selle liikmetest ja Võrumaal toimunud noorteaktsioonidest. Kõiki neid lugusid kuuldes huvi aina süvenes. Kahjuks adus töö autor üsna pea, et väga vähesed noored teavad Kolonnist ja selle ajaloolisest tähtsusest Võrus ja Eestis. Tehes uurimistööd antud teemal, loodab autor äratada huvi oma kaasaegsete seas. O
paraboolse kõverusega ning 1,5 m tõusuga (Idanurme & Idnurme 2007). Silladeki laiuseks on 3 meetrit, et seda saaksid vajadusel kasutada kiirabi- ja politseiautod, teistele mootorsõidukitele on sild suletud (Tootsen 1998 b). Hoolimata keelust on ikka leidunud rikkujaid, kes autoga üle silla sõitnud. Autoliikluse takistuseks on rajatud nii valle kui metallist tõkkeid (Breidaks 2002). Mõned saareelanikud on soovinud silla ümberehitust, et võimalik oleks autoga üle sõita. Kohalik elanik Silja Suija aga on selle vastu ja ütleb, et kui sild oleks avatud ka autodele, siis hakkaks suve perioodil autodega poolsaarele suvitajad voorima. Linnavalitsusel silda ümber ehitada ei ole plaanis (Suviste 1999). Roosisaare sillast rääkides ei saa mainimata jätta Roosisaart. Roosisaar on poolsaar Võrus, mis eendub Tamula järve kirdekaldal (Vikipeedia, Roosisaar). Arvatakse, et kunagi moodustas Tamula järv koos oma sõsarjärvega Vagula ühise veekogu ning Roosisaar oli saar. Tänu
kandma Võru nime. Võru on käsu korras rajatud linn! 1785.a. kinnitati linna plaani, mis nägi ette korrapärase, täisnurkselt ristuvate tänavate võrgu. Ajalooline tänavavõrk on säilinud, vanemas hoonestuses domineerivad ühekordsed puumajad. Võru kordumatuks väärtuseks ja omapäraks ongi ainulaadne tänavavõrk ja ehituslooliselt huvitav puitarhitektuur. Linna algaastaid meenutavad veel luteri (1793) ja õigeusu (1804) kirik, mõlemad pühendatud Katariinale. Võru on juba 215 aastat olnud kohaliku halduse, kultuuri- ja spordielu, hariduse, teeninduse ja ettevõtluse keskuseks. Linna algaastail juhtisid elu siin sakslastest linnakodanikud, eestlaste kätte hakkas võim minema alates aastast 1902, mil linnavolikokku valiti esimesed eestlased Adam Tiganik ja Johan Lauri. Kuulsaim võrulane läbi aegade on olnud Fr.R.Kreutzwald
.................................................................27 LISA 2................................................................................................................................28 LISA 3................................................................................................................................29 2 SISSEJUHATUS Tegin enda uurimistöö Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi kohta. Kreutzwald on kõige kuulsam inimene, kes Võru linnas elanud on. Arvan, et iga Võru linna elanik peaks temast nii mõndagi teadma. Sellepärast otsustasingi Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi kohta oma uurimistöö teha. Dr. Fr. R. Kreutzwald sündis 26. detsembril 1803. aastal Lõuna-Eestis, Jõeperes. Ta käis Tallinna ja Rakvere vallas koolis ning aastatel 1826-1833 õppis Tartu Ülikoolis meditsiini. Aastatel 1833-1877 töötas Friedrich Võru linnas arstina. Lauluisa suri Tartus 25
linn hakkab kandma Võru nime. Võru on käsu korras rajatud linn! 1785.a. kinnitati linna plaani, mis nägi ette korrapärase, täisnurkselt ristuvate tänavate võrgu. Ajalooline tänavavõrk on säilinud, vanemas hoonestuses domineerivad ühekordsed puumajad. Võru kordumatuks väärtuseks ja omapäraks ongi ainulaadne tänavavõrk ja ehituslooliselt huvitav puitarhitektuur. Linna algaastaid meenutavad veel luteri (1793) ja õigeusu (1804) kirik, mõlemad pühendatud Katariinale. Võru on juba 215 aastat olnud kohaliku halduse, kultuuri- ja spordielu, hariduse, teeninduse ja ettevõtluse keskuseks. Linna algaastail juhtisid elu siin sakslastest linnakodanikud, eestlaste kätte hakkas võim minema alates aastast 1902, mil linnavolikokku valiti esimesed eestlased Adam Tiganik ja Johan Lauri. Kuulsaim võrulane läbi aegade on olnud Fr.R
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Lebrehtide kolme põlvkonna lugu Uurimustöö Autor: Sander Lebreht 8A Juhendaja: Kaja Kenk Võru 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I MINU ISAPOOLSE VANAEMA JUURED 5 1.1. Minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema 5 1.2. Minu vanaema emapoolne vanaisa ja vanaema 6 1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida 6 II MINU ISAPOOLSE VANAEMA ERNA LUGU 10 2.1. Lapsepõlv 10 2.2. Kooliaeg 11 2.3. Töö ja oma pere 14 III MINU ISA VALEVI LUGU 17 3.1. Lapsepõlv 17 3.2. Kooliaeg 18 3.3. Töö ja oma pere
Kui varem oli tänav ainult ühesuunaline, siis nüüd on ta muudetud kahesuunaliseks. Võru linnas on viimase kümne aasta jooksul palju muutunud. Korrastatud tänavaid, uued poed ja parandatud sportimisvõimalused on ainult osa sellest, mis on muutunud. See kõik on mõjutanud meie, võrulaste, elutingimusi. On tore teada, et linnaametnikud hoolivad linnast ja linnaelanikkest, näidates seda sellega, et arendavad linna. Kasutatud allikad: Võrumaa Teataja : 1. http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=4226 2. http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=7973 3. http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=7973 4. http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=7515 Teised: 1. http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=333138 2. http://www.postimees.ee/?id=172670 ,,Misantroop" Jean-Baptiste Poquelin (Moliere 1622-1673)
eestlased. Ärkamise eeldused: 1) Euroopas hkkasid tekkima rahvusriigid(esimene rahvusriik Prantsusmaa) 2) Pärisorjuse kaotamisega olid eestlased muutunud iseteadvamaks 3) Eesti majandusareng kiirenes 4) Oli tekkinud eestikeelne haritlaskond 1838. a. loodakse Õpetatud Eesti Selt Haritud sakslased kes uurisid kohalikku maad ja rahvast. Estofiil mitte eestlased kes huvitusid eesti rahvast ja maast. Arvasid et Eesti keel sureb kohe välja. Friefrich Reinhold Kreutzwald koostas rahvuseepose Kalevipoeg Faehlmann kogus andmeid. 1857. a. Johann Voldemar Jannsen(1819-1890) Asutas ajalehe "Perno Postimees" (esimene Eesti ajaleht) 1864. a. toimus Eestis palvekirjade aktsioon Vene keisrile, kaebamaks talupoegade raske olukorra vastu Eestis. 1869. a. ärkamisaja kõrghetk I Eesti üldlaulupidi, korraldajaks Lydia Koidula Eesti rahvuslikus liikumises kujunes kaks suunda, kes omavahel läbi ei saanud
Eesti iseseisvumine 1. Iseseisvumise eeldused A. Kultuurilised eeldused · Ühtlustus kirjakeel · Levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti · Kujunes välja rahvuslik haritlaskond · Rahva eneseteadvust tugevdasid suurüritused (laulupeod, folkloori ja vanavara kogumine) · Aktiivne seltsielu - kasvas selle organiseerituse tase A. Majanduslikud eeldused · Talude päriseksostmise tulemusena muutus talupeog oma maa peremeheks · Algas tööstuse areng, eriti 20 saj algul toimunud hüppega muutus Eesti üheks tööstuslikult arenenumaks piirkonnaks · Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule · Lagas linande eestustumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed) B. Sisepoliitilised eeldused · 1905. a rev
kroonilt 15 kroonile. Ka nimede eestistamise lihtsustatud korra tähtaega pikendati mitmel korral, viimati 1939. aastal kuni 1. jaanuarini 1941 (RT 1937, 101; 1939, 115). 3.2.3 Isikunimekorraldus Nõukogude ajal Nõukogude aja ülevaates, osalt ka varasemas ja hilisemas osas on refereeritud Piret Mõistliku bakalaureusetööd (Mõistlik 2001). 1. jaanuarist 1941 kehtestati Eestis Vene NFSV ,,Abielu, perekonna ja eestkoste seaduste koodeks" (ENSV Teataja 1940, 73), millega tühistati kõik varem kehtinud nime puudutavad õigusaktid. Dokumentides tuli tarvitusele isanimi. Eraldi isikunimeseadust Nõukogude ajal vastu ei võetud. Nime muutmise kohta hakkas kehtima 1940. a 31. märtsi NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus ,,NSV Liidu kodanike perekonna- ja eesnimede muutmise korra kohta" (NSV Liidu Ülemnõukogu Teataja 1940, 11). Selle seadluse § 3 põhjal kohustati NSV Liidu Rahvakomissaride
Eestlased purjetasid ka kaugele. 1854. purjetas parklaev Huogma üle ekvaatori ja ümber Kap Hoorni Vaiksesse ookeani. Esimene laev Ameerikasse 1868. Metador. Laevandus oluline majandusharu. 9. Usuelu varauusajal ja uusajal. Jesuiitide toomist Liivimaale korraldas Antonio Possevino. 1583 rajasid Tartusse gümnaasiumi. Selle kõrvale tõlkide seminari(ette valmistada preestreid). 1625. aastal rootslaste vallutus Eestisse lõp. jesuiitide tegevuse ja katoliku ajastu. Luteri kirik Rootsi ajal:luteri kiriku toetamine - osa riigipoliitikast (peale Liivi sõda kirkud purustatud). Talurahva hulgas tõstis taas pead muinasusund (vastuseis kõigile luterlusest erinevatele usuvooludele). Võitlus "väärusuga": nõiaprotsessid (ohvrid sageli aktiivsemad inimesed). Pühajõe mäss 1642 (talupojad hävitasid vesiveski, kuna pidasid seda pühaks peetava vee rüvetamiseks. Kohale tulnud sõjavägi vaigistas nad. Kirikukorraldus:
Ajaleht: Postimees Toetajad: rahvusmeelsed haritlased (V. Reiman, O. Kallas, K.A. Hindrey, P. Põld jt) Tallinna radikaalid e parempoolsed: Juht: Konstantin Päts Vaated: * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * propageeris majanduse edendamist (sihiks eestlaste majandusliku olukorra parandamine, mille saavutamiseks tuli baltisakslased nii majandusest kui ka poliitikast kõrvale tõrjuda) * loodi liit vene demokraatidega ja kasutati ära ülemaailmseid reforme Ajaleht: Teataja Toetajad: haritlased (A.H. Tammsaare, E. Virgo, J.V. Veski jt) Sotsiaaldemokraadid: Juht: Peeter Speek (M. Martna, E. Vilde jt) Vaated: * propageerisid isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigiga * nõudsid vähemusrahvuste õiguste respekteerimist ja vastutulekut eesti rahvuslikele soovidele Ajaleht: Uudised Toetajad: peamiselt noored (tudengid) Ajalehtede tähtsus 20. saj. alguse ühiskondlikus elus. Ajalehed mõjutasid inimesi nende vaateid ja nägemusi väga suuresti
Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö KESKAEGNE KUNST EESTIS Saklaarehitised- religioosse otstarbega ehitised Valjala kirik Saaremaal lääneportaal ● tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis ● ehitust alustati 1227.aastal ● 1240. aastal alustati pikihoone ehitamist ● 1-lööviline Karja kirik Saaremaal (lääneportaali kapiteelid) Ristilöömine (kolgata grupp) reljeef lõunaeeskoja seinalt koorivõlvi maalingud Piret ja Tõll (pärimuse järgi eestlaste vanem, Karja kiriku ehitaja ja Tollide esiisa). ● 1-lööviline; ● Arvatavasti ehitatud, kas 12.sajandil või 14.sajandil. Muhu kirik ● Saartel olevad kirikud olid sageli ilma tornita, et asula koht liiga kaugele merele ei paistaks; ● 1-lööviline;
Enamiku baltisakslaste arvates oli eestlaste parim perspektiiv saksastumine. Seetõttu kritiseeriti teravalt Kuusalu pastorit Eduard Ahrensit, kes koostas 1843. a eesti keele grammatika, võttes aluseks põhjaeesti keskmurde. Sajandi lõpupoole hakkas estofiilide liikumine vaibuma, sest eestlased kujunesid rahvuseks ja hakkasid esitama nõudmisi, mis kärpisid baltisakslaste juhtpositsioone Eestis. Estofiilidega liitusid Eesti esimese põlve haritlased, nt F. R. Faehlmann, Fr. R. Kreutzwald, Johan Köler – eesti rahvusliku maalikunsti rajaja. Tema tuntumad tööd: ema ja isa portree, „Herakles toob Kerberose põrguväravast“. Dr. Ph. Karell – keisrite Nikolai I ja Aleksander II ihuarst. Nimeta 2 olulisemat kultuurisaavutust/sündmust 19. saj. Eestis järgmistes valdkondades: haridus, eestikeelne kirjasõna. H: taasavati TÜ (1802); mindi üle kohustuslikule koolisundusele; (töötas Prof. Inst.).
Eesti Vabariigi teke ja areng 1918-1940 ning Eesti omariikluse kaotus 1939-40 1. Millal, milliste sündmuste tulemusel kuulutati välja Eesti Vabariik? Eesti Vabariik kuulutati välja iseseisvusmanifestiga „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“.Manifesti esimene ettelugemine toimus 23.02.1918 Pärnus, kuid ametlikult loetakse Eesti Vabariigi alguseks 24.02.1918, kui manifest avalikustati Tallinnas. Eesti kartis venemaalt vallandavat anarhiat ja Saksa vägede sissetungi, siis J.Poska leidis, et Eesti tuleb Vabariigiks kuulutada. Millised olid Eesti iseseisvuse väljakuulutamise sise- ja välispoliitilised põhjused? Sisepoliitilised- Venemaa anarhia jätkub. Saksamaa hõivab Eesti. Käik – Maapäev kõrgeimaks võimuks. Delegatsioonid Lääne-Euroopasse. Moodustati Päästekomitee. Iseseisvus manifesti koostamine (Maanõukogu kinnitas
kaugsõidukapten Karl Kriisk). Peale pikki arutelusid kehtestas Eesti Vabariigi Riigikogu 27. juunil 1922. aastal sini-must-valgele lipule seadusandlikul teel r i i g i l i p u staatuse. "Riigilipu seaduse" esitajaks Riigikogus oli redaktsioonikomisjoni aruandja Karl Ast ning seadus võeti vastu vaidlusteta. Üheks suuremaks pidulikuks sündmuseks I Eesti Vabariigi ajal kujunes sini-must-valge lipu sissepühitsemise 50. a. juubeli tähistamine Tartus ja Otepääl 2. ja 3. juunil 1934. aastal. Pidustuste haripunktiks kujunes Eesti Üliõpilaste Seltsi poolt 3. juunil korraldatud väljasõit Otepääle. Keskseks sündmuseks lipu 50. aasta juubeli tähistamisel oli kavandatud esimese sini-must-valge lipu pühitsemistalituse meenutamiseks Otepää kiriku seinale paigaldatud mälestustahvlite avamine. Mälestustahvlid valmistas kunstnik V. Melnik. Esimene bareljeef, mis asus kiriku peasissekäigust
kuks vormiks. Viljaka matkamärkmete autorina paistis silma Robert 7 Iga foto juurde on erandliku täpsusetaotlusega lisatud, mis ilmakaarest ülesvõte on tehtud. Eesti looduskirjanduse lugu 253 Grauberg (Roopi Hallimäe); isiklikke emotsionaalseid tähelepanekuid ornitoloogilistel teemadel pani kirja Mihkel Härms. 1930. aastatel olid tooniandvateks matkamuljeid avaldavateks ajakirjadeks Loodusevaatle- ja ning Turismi Teataja, kümnendi keskel lisandus Eesti Loodus. Loodusesseid avaldasid neis näiteks sellised tuntud loodusteadlased, nagu Gustav Vilberg (Vilbaste), Eerik Sits (Kumari), Hans Kauri, Johan- nes V. Maide, aga ka kirjanik Juhan Jaik. 1934. aastal koolitegelase ja õpikute autori Harald Jänese koostatud keskkoolilugemik "Matkakirjeldusi ja mälestusi" (1934) sisaldab eesti algupärase matkakirjanduse näidete valiku kõrval (neist küll vaid üks,
vastu protesteerisid aktiivselt lätlased, siis ümbruskonna piirijoon tekitas tuska eestlastele. Põhjus selles, et Valga linna puhul oli Tallents tulnud pisut rohkem vastu Eesti soovidele, ümbruskonna valdades aga lätlastele.20 Vaatamata mõlema poole esindajate ning piirkonna elanike protestidele hakkas Tallentsi joon kehtima 1920. aasta 17. juuli keskööl vastu 18. juulit.21 Linna poolitamisega jäi eestlastele olulisem osa Valgast ning peamiseks tõsisemaks kaotuseks oli Luke kirik koos Luke surnuaiaga. Lätlastele sai pigem vaikne liivaste tänavate ja puusillutistega eeslinn, kus Luke kiriku juures paiknevate üksikute äride ümber tuli uut linnakeskust kasvatama hakata.22 Rohkem kui Luke platsi loovutamine häiris Eesti- Valga linnavalitsust kahe endise reaalkooli maja, linnale kuuluvate talude ja linna tagamaa kaotsiminek ning paljude ühendusteede piirijoonega läbilõikamine. Valga kaotas seega rohkem kui poole linnale tulu toovatest talumaadest
1897, 28. Ülevenemaaline rahvaloendus. jaanuar 1899 Restus asutati Eesti esimene ühispiimatalitus. 27.-29. juuni Tartus Vanemuise seltsimajas toimus Eesti I põllutöökongress. Tallinnas hakkas tööle elektrimootoritehas Volta; Aleksander Läte asutas Tartus Eesti 1900 esimese sümfooniaorkestri. 1900–03 Majanduskriis. 1900–15 Pärnus tegutses tselluloositehas Waldhof. 1901 Konstantin Päts asutas Tallinnas ajalehe Teataja. 1902 Tartus asutati esimene Eesti pank. 1903 Ants Laikmaa asutas Eesti esimese kunstiõppeasutuse. Asutati kirjastus Noor-Eesti; valmis Keila-Haapsalu raudteeliin; Tallinnas võtsid eestlased koos venelastega K. Pätsi ja Voldemar Lenderi juhtimisel sakslastelt üle 1904 linnavalitsuse; esimese Eesti naisena jõudis akadeemilise hariduseni Berni ülikooli arstina lõpetanud Selma Feldbach. 1905.–07
Rootsi võimud ei andnud näljahädalistele mingisugust abi. Samal ajal, kui talupojad massiliselt surid, veeti vilja isegi veel maalt välja, Rootsi ja Soome, kus näljahäda oli isegi suurem. Levis tüüfus ja düsenteeria. Suur nälg lõppes 1698. Suri u 70 000- 75 000 inimest ehk 20% rahvastikust. Näljahädas kannatas peamiselt sulasrahvas ja popsid, keskklass suutis halvast olukorrast välja tulla. Ajaloo arvestuse 3.teema: Hariduselu Rootsi ajal 1. Luteri kirik. Rootsi riik asus aktiivselt Eesti talupoegade seas luterlust levitama. Kirikutes hakati pidama eesti keelseid jumalateenistusi, et kõik usu põhitõdedest aru saaksid. Talupoegadele hakkasid köstrid katekismust ja kirikulaulu õpetama, kuid see läks vaevaliselt, kuna köstreid oli vähe ja nende haridus puudulik. Seega lugemisoskus levis, kuid väga vaevaliselt Et luterlus paremini leviks hakati tähelepanu pöörama haridusele(koolide asutamine).
Lipu laiud on ühelaiused. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11. Märkus: Riigilipu normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit. §2.Riigivanema lipuks on riigilipp, keskel - riigivapp. §3.Riigiasutuste lipuks on riigilipp. Sellele lipule võivad asutused oma erimärke asetada. Erimärgid ja nende koha riigilipul kinnitab Vabariigi Valitsus". Üheks suuremaks pidulikuks sündmuseks I Eesti Vabariigi ajal kujunes sini-must- valge lipu sissepühitsemise 50. a. juubeli tähistamine Tartus ja Otepääl 2. ja 3. juunil 1934. aastal. Pidustuste haripunktiks kujunes Eesti Üliõpilaste Seltsi poolt 3. juunil korraldatud väljasõit Otepääle. Keskseks sündmuseks lipu 50. aasta juubeli tähistamisel oli kavandatud esimese sini-must-valge lipu pühitsemistalituse meenutamiseks Otepää kiriku seinale paigaldatud mälestustahvlite avamine. Mälestustahvlid valmistas kunstnik V. Melnik. Esimene bareljeef, mis asus kiriku peasissekäigust vasakul, kujutas lipule
sotsiaalsed vastuolud. Tallinna radikaalid 1901. aastal tekkis Postimehele võistleja: Tallinnas alustas ilmumist päevaleht Teataja, mille asutaja ja toimetaja oli Pärnumaal taluperes sündinud ja Tartu ülikooli õigusteaduskonna lõpetanud Konstantin Päts (1874-1956). Temagi ajalehe ümber koondus rida eesti haritlasi (Anton Hansen Tammsaare, Eduard Virgo, Johannes Voldemar Veski jt). Vastupidi Postimehele ei eitanud Teataja Eesti ühiskonna sotsiaalset lõhestatust ning nõustus sotsialistidega selles osas, mis puudutas klassivõitluse paratamatust kapitalistlikus maailmas. Majanduslikult kehvas Põhja-Eestis ja tööstuslikus Tallinnas oli säärane suhtumine ainuvõimalik. Teataja propageeris majanduse edendamist, pidades eestlaste rahvustunde nõrkuse peamiseks põhjuseks majanduslike positsioonide haprust. Seetõttu seati sihiks eestlaste majandusliku olukorra parandamine, mille saavutamiseks tuli
püstitamine aastail 1859-1860 Ofitserskaja ja Malaja Masterskaja tänava nurgale aadressiga Ofitserskaja nr 5457. Kiriku all oli kirikuteenri korter, leskede kodu ja surnukabel. Kiriku kõrval Ofitserskaja uulitsal asus koguduse maja, mille alumisel korrusel elas kirikuõpetaja, teisel olid üüriruumid ja abiõpetaja tuba 58. Kuigi Peterburis elavad baltisakslased püüdsid algul eesti koguduse juhtimist enda kätte haarata, püüdsid algul eesti juhtimist enda kätte haarata, kujunes Jaani kirik keskuseks, mille ümber koondus esialgu kogu kohalik organiseeritud kultuurielu.Juba 1866.aastal toimus Jaani kirikus suur eestikeelne kirikukontsert, mille kavas oli ligemale kakskümmend Pergolesi, Bachi, Händeli, Mozarti, Schuberi, Mendelssohni jt teost59). 1864. aastal olid kohalikud baltisakslased asunud "Palme" seltsi, mis tegutses Esimese maailmasõjani60. Kuigi "Palme" oli näiteks Peterburis elanud riigisakslaste seltsis
Eesti iseseisvumine Iseseisvuse eeldused Iseseisvuse eeldused jagunevad kolmeks: · Kultuurilised eeldused · Majanduslikud eeldused · Poliitilised eeldused Iseseisvuse eeldused · Iseseisvuse kultuurilised eeldused kujunesid välja 19. sajandi keskpaigast alates 19. sajandi II poole jooksul. · Ühtlustus kirjakeel, levisid eestikeelsed raamatud ja ajalehed. Kujunes rahvuslik haritlaskond. Organiseeriti suurüritusi (laulupidu, vanavarakogumine), mis tugevdasid eneseteadvust. Aktiviseerus seltsielu. Iseseisvuse eeldused · Majanduslikud eeldused kujunesid välja 19. sajandi II poolel ja sajandivahetusel. Talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks (peremehetunne). Eesti alast kujunes Vene riigi arenenuim tööstuspiirkond. · Algas linnade eestistumine. Iseseisvuse eeldused · Poliitilised eeldused kujunesid välja 20. sajandi alguses. 1905. aasta revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule. · Hakati
Piimaselts, ostis liikmedelt piima ning panid müügile ühe hinnaga ja tulu jagati liikmete vahel. Lisandusid Tarbijaühistud, ühiste liikmed panid raha kokku ning otsid soodsalt talurahvale vajaliku kaupa ning müüsid omahinnaga liikmetele (odavamalt) aga teistele kallimalt. Tekkisid esimesed masinateühistud/veeühistud ühiselt parandasid maad ja soid kuivendasid. Karjaühistud, kes tegelesid karja kasvatamisega ja tõu aretamisega. Tallinna ärkamine Konstantin Päts ja Teataja, poleemika Postimehega, linnavalimised: 1901. aasta lõpus hakkas Tallinnas ilmuma ajaleht Teataja, mis käivitas rahvusliku liikumise uue laine. Ajaleht Teataja seostakse Konstantin Pätsiga. Konstantin Päts 7. aastaselt pere kolis talumaalt Pärnu äärelinna, kus ta isa ostis suure krundimaad, ehitas elamud ja müüs maha, temast sai kinnisvara omanik/arendaja. Konstantin Päts oli õigeusuline, sest ta ema oli venelane ning isa astus samuti usku.
Liivi sõja puhkemiseni 1558a. 10.TALUPOEGADE OLUKORD VANA-LIIVIMAAL Talurahva õiguslik seisund: Esialgu oli talupoegade õiguslik seisund küllaltki hea. Tunnistati isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Hoogustuv hansakaubandus ja siseturu nõudluse suurenemine avas talurahvale oma toodangu turustamiseks varasemast laiemad võimalused. Leppida tuli paljude koormistega, millest tähtsaim oli viljakümnis(protsentuaalne andam) või hinnus(kindla suurusga andam). Kirik võis endale nõuda 1/10 tööviljast, mis oli algselt mõeldud kiriku ülalpidamiseks, keskaegsete tavade järgi läks aga maaisanda ja vasallide kukrusse. Nii seati kihelkonnapreestri ja piiskopi ülalpidamiseks sisse veel väiksemad erimaksud. Lisaks neile oli talupoegadel veel kirikute, linnuste ja teede ehitamise kohustus. Üldiselt olid aga koormised küllaltki mõõdukad. Vabade meeste õigus ja kohustus oli sõjateenistus.
...................................................................................................4 Vabadussõja mälestussammas..........................................................................................5 Huvitavamaid hooneid......................................................................................................6 Rakvere esimene lasteaiahoone...................................................................................6 Karmeli koguduse kirik................................................................................................7 Rakvere saksa gümnaasium.........................................................................................8 Rakvere gümnaasium...................................................................................................9 Vabaduskirik...............................................................................................................11 Rakvere spordikeskus.........
LISA15 Diagramm sellest kuidas inimesed vastasid Arvo Pärdi õpingute kohta 1950-1954. Aastal SISSEJUHATUS Arvo Pärt on maailmakuulus eesti soost helilooja, kes on üles kasvanud ja õpinud Rakveres. Minu uurimistöö räägib Arvo Pärdi elust, loomingust ning tema õppimisaastatest Rakvere Gümnaasiumis. Lisaks kogusin mälestusi tema endistelt klassikaaslastelt ning küsisin kodulinlastelt, mida nad teavad Arvo Pärdi kohta. Antud teema valisin sellepärast, et tulemas on kooli 100-s juubel ning oleks sobilik koostada uurimistöö ühest kuulsaimast Rakvere Gümnaasiumi vilistlasest. Rakvere Gümnaasiumist on sirgunud ka palju teisi tähtsaid muusikuid ning enamus neist on õppinud legendaarse Jaan Paku käe all, nii ka Arvo Pärt. Eesmärgiks on tutvustada Arvo Pärti kui Rakvere Gümnaasiumi vilistlast, sest materjali ja informatsiooni Pärdi eluaastate kohta Rakveres on üsna vähe ning tahtsin teda saada, et kui
*toomkapiitel-kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes reeglina 12 toomhärrast. *sinod-piiskopkonna vaimulike koosolek ja visiatsioon. *kirikukatsumine- visitatsioon, võimaldas saada ülevaadet jumalasõna kuulutamisest ja rahva õpetamisest preestrite poolt ning ka usuelu väärnähtustest. *missa- pidulik jumalateenistus. *liturgia- Missadel domineeris muusikalis-sõnaline osa. *kihelkonnakirik- kihelkonna keskus. *kabel-väiksem kirik, kus kiriklikke ülesandeid täitsid preestri asendajad vikaarid. *preester-vaimulik, kellel on sakramentide jagamise pühitsus. *kirikukümnis-kümnendik mõisa kümnisest *sakrament-püha talitus, mille kaudu kirik vahendab Jumala lunastavat armu. *Johannes IV Kievel- Saare-Lääne piiskop, kes korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone, mis tõid esile kiriku korratuse, pühameeste ahnuse jpm. 19. Usupuhastus Eestis Lk.83-85
väljakirjutuste ja ärakirjade andmine; igasuguste avalduste tõestamine; protestide toimetamine; volituste tõestamine; avaldiste kuulutamine ühelt isikult teisele; dokumentide hoiulevõtt eraisikute käest; pärandvara jagamiskava koostamine kohtu ülesandel. Kinnistusamet kohtu juures tegutsevad asutused, mille ülesandeks oli kinnistusraamatute pidamine.(1889-1940) 10. Konsistoorium. pastor, praost, vöörmünder, kirikueestseisja. Patronaadiõigus. Luteriusu kirik -16. saj reformatsioon. Koosnes vaimulike asjade peavalitsusest, ülemkonsistooriumist, konsistooriumist/superintendendist, praostkonnast/praostist, pastorist/kihelkonnast/kirikueestseisjatest. Õigeusu kirik - 18. saj lõpp. 1840. aastad eestlaste esimene massiline usuvahetus Konsistoorium 17,saj-1919 kõrgem kirikuvalitsemis ja kohtuasutus. Pastor (,,karjane") e (kiriku)õpetaja on protestantlike koguduste vaimulik. Õiguslikult sarnane preestrile.
V Jannsen. Talle oli selge, et ülemaaline rahvapidu ,,priiusepäeva" tähistamiseks võib olla ainult laulupidu, sest rahval polnud muid organisatsioone kui laulukoorid. Puudus ainult keskne organ, kes oleks võimeline olnud kogu algatust kandma ja lõpuni viima. Kui ,,Vanemuise" selts aina tugevnes ja maalgi laulukoorid pidevalt arenesid, asus Jannsen julgemalt asja juurde. Pealegi lähenes pühitsetav tähtpäev. Juba 1867. a. alguses plaanitses Jannsen ,, priiuse" juubeli tähistamist ja tegi hoogsalt kavasid. Laulupeo- kavatsus tehti 1867. a. sügisel lõplikult teatavaks. Siis hakati ka ajakirjanduses sõna võtma mõne üksikasja kohta. 1867. a. suvel Riias korraldatud saksa seltsi laulupeolt oli vist kõrvaldatud kiriklik osa, sellepärast tegi Jannsen hoiatuse Eesti laulupeo suhtes, kui see toimuma peaks: ,,Siis on iseenesest mõista,et niisugune pidu ilma jumalateenistuseta ei või alata." Ja algusest peale olevat selge olnud, et massikontsert võib
Eesti ajalugu: eksami teemad 20122013 1. Esimene Vene revolutsioon (19051907). Peamised sündmused ja tähtsus. Parteid. 1.1 Esimene Vene revolutsioon (1905-1907). Peamised sündmused ja tähtsus · 1905. aastaks olid sotsiaalsed ja rahvuslikud vastuolud Vene impeeriumis teravnenud äärmuseni. Olulist osa etendas seal Venemaa lüüasaamine Vene-Jaapani sõjas. · 9. Jaanuaril 1905toimus Peterburis Verine pühapäev, millele Tallinnas järgnes üldstreik. Rahutused levisid ka teistesse linnadesse. · Tõnissoni juhtimisel toimus Tallinnas töölisesindajate koosolek. Tema soovitas rohkem hoolitseda Eesti edenemise eest ning mitte toppida oma nina suure Venemaa asjadesse. Revolutsiooniline rahutus kasvas, jätkusid streigid nii linnas kui maal. · 14. oktoobril 1905 ühines Eesti ülevenemaalise üldstreigiga ja Tallinnas läks võim praktiliselt tööliste kätte. · 16. oktoobril 1905 avas sõjavägi kuberneri käsul Uuele turule
1872 Eesti Kirjameeste Selts 1888 üleskutse rahvaluule kogumisele "Vana kannel" Jannsen 1857 "Perno Postimees" Pärnus 1864 "Eesti Postimees" Tartus 1865 Vanemuise Selts Tartu 1869 esimene üldlaulupidu Tartu 1871 Eesti Põllumeest Selts C. R. Jakobson 1867 kooliõpikud 1868-1870 3 isamaakõnet 1874 Kurgja näidistalu 1878 "Sakala" Veel mõned tuntud inimesed Jaak Peterson Friedrich Robert Faelmann Friedrich Reinhold Kreutzwald Anton Hansen Tammsaare Eesti Vabariigi arengulugu aastatel 19181940 Romanovite tsaaridünastia valitsemisaja lõpp Eestis 1917. aasta algul ligi 100 000 vene sõjaväelast; AJATELG KUI VIITSITE ... 1857 J.V.Jannsen asutab 1865 24. juuni Tartus alustab Pärnus ajalehe "Perno tegevust "Vanemuise" selts Postimees" 1865 10. oktoober Tallinnas 1858 Mahtra sõda asutatakse "Estonia" selts
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
