nimetada Tolkuse, Soometsa, Tõrgu, Rongu ja Nigula. Aastane keskmine sademete hulk on 735 mm. Maastikku ilmestavad vähesed jõed, neist suurimad on Reiu, Ura, Rannametsa ja Lemmejõgi. Suuremaid järvi metskonna mail napib, valdavalt on tegemist suuremate rabalaugaste ja ajapikku sulustunud või riimveeliste lahesoppidega. Riigimetsa Majandamise Keskus[http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/parnumaa-metskond] (24.10.2011) LOODUSVÄÄRTUSED Pärnumaa metskond asub Vahe-Eesti metsavööndi edelaosas. Metsad on lopsakad, 4 mitmekesised ja suure liigirikkusega. Suuremad metsakaitsealad, mis moodustatud eelkõige rabade seisundi kaitseks, on Rannametsa-Soometsa, Nigula ja Sookuninga looduskaitseala. Pärnumaa metskonna metsamaa pindalast 18% moodustavad rangelt kaitstavad ja 22% majandamispiirangutega metsad . Vääriselupaigad moodustavad metskonna metsamaa pindalast 1,9% ehk 1100 ha
...................................................................................................... 1 Sissejuhatus.................................................................................................................. 2 Üldiseloomustus......................................................................................................... 2 Asukoht...................................................................................................................... 3 Tartumaa metskond....................................................................................................... 5 Üldinfo........................................................................................................................ 5 Looduslikud tingimused.............................................................................................. 5 Jõgevamaa metskond.................................................................................................... 7 Üldinfo......
Võhandu jõe voogusid kasutab ka Räpina Paberivabrik. Oluline on säärast kooslust hoida ja heaperemehelikult kasutada, et ka järeltulevad põlved saaksid osa maalilise Põlvamaa võludest. 10 Lisad Joonis 1.1 Suur Taevaskoda, internet Joonis 1.2 Piusa koopad, Arne Ader 11 Kasutatud kirjandus Põlva maakond · http://et.wikipedia.org/wiki/Põlva_maakond Põlvamaa metskond · http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/p olvamaa-metskond Võhandu jõgi · http://et.wikipedia.org/wiki/Võhandu_jõgi Ahja jõgi · http://et.wikipedia.org/wiki/Ahja_jõgi Meeninkunno maastikukaitseala · http://www.keskkonnaamet.ee/public/Keskkonnaharidus/mee nikunno_est.pdf Taevaskojad · http://www.taevaskoda.ee/ Ilumetsa meteoriidikaatrid · http://www.ut
Kõlvikute paiknemine Haritav maa osatähtsus on vallas väike, kuna valitsevate liivmuldade viljakus on madal ning samuti esineb väga suur kivisus. Põlised põllumaad asuvad väikeste tükkidena vanade külade ümber, reeglina positiivsetel pinnavormidel ning nende jalameil. Põllumajandustootmiseks sobivad alad paiknevad Vihula, Sagadi, Annikvere ja Palmse külades [1]. Umbes 72 % valla territooriumist on kaetud metsaga. Metsamaad on vallas kokku umbes 26467 ha. Vihula vallas on üks metskond Loobu metskond. Lahemaa Rahvuspargi territooriumil asuvate sihtkaitsevööndite metsades on majandustegevus keelatud, ülejäänud rahvuspargi alale jäävad metsad kuuluvad kaitsemetsa kategooriasse. Hüdrograafia Meri on vaadeldavas piirkonnas väga oluline. Randu uhuvad Soome lahe ja selle osade veed. Lahed on enamasti sügavad (60-90 m). Et lahed on sügavad ja tuulte eest varjatud, esineb rannaalal palju häid sadamapaiku
Maa hinnanguline boniteet: 65 hp. Alghindepunktiks on 77 hp. Mahaarvamised: lupjamise arvelt 3 hp; maa kivisus 6%; madal toitainesisaldus 5%. Mullatüüp ja lõimis mullakaardi alusel: LP, näivleetunud muld, v°_3sl30-60/v°_3ls_1, huumushorisondi tüsedus: 30-35 cm. Sügavkaeve nr. 5 24.05.2011 Sügavkaeve kordinaadid: 58° 23' 48.31" N ; 26° 39' 47.99" E , 51 m. merepinnast Aadress: Tartu maakond, Tähtvere vald, Tähtvere küla, Laeva metskond 17 , Tln mnt ääres Rmk Puhkekohas Maakasutus: segamets. Domineerivad männid. Alustaimestik: vaarikad, piibelehed ja mustikas Maastiku relieef: suhteliselt tasane relieef, kergelt lainjas. Mulla kirjeldus: kivisus puudub, nõrgalt happeline muld. O- metsakõdu. 0-3(5) cm. Happesus: 4,5 pH. A- huumushorisont. 3-10 cm. Lõimis: saviliiv, sl. Happesus: 5,2 pH. Ea- leethorisont. 10-14 cm. Lõimis saviliiv, sl. Happesus: 5,3 pH. B(h)- sisseuhtehorisont. 14-60 cm. Lõimis: liiv, l. Happesus 5,2 pH.
5 Bioloogilist korrastamist tellib Eesti Põlevkivi lepingulise töö korras. Kuna mäetööd toimuvad valdavalt soo, raba ja metsaaladel, korrastatakse tasandatud sisepuistangud valdavalt metsamaaks. Viimastel aastatel on lepingulises korras teostanud metsastamist karjäärides Riigimetsa majandamise keskuse Kirde regioon. Tasandatud ja ettevalmistatud Narva karjääri sisepuistangutele rajab metsakultuure Ahtme metskond ja Aidu karjääri sisepuistangutele Kohtla metskond. Istutustöödega alustatakse varakevadel, vahetult peale lume sulamist, kui pinnasesse vajalik niiskusevaru kogunenud. PAEKIVI Paekivi ehk paas on Eesti rahvuskivi, mida leidub maa põhjaosas ja saartel. Paest rannapank kulgeb piki peaaegu kogu Eesti mandriosa ja saarte põhjarannikut ning mitmel pool kaevandatakse seda ehitusmaterjaliks. Paasi on kasutatud iidsetest aegadest saadik kalmete, hoonete ja kindlustuste
Sõnade saamise viisid: *Liitmine- uute sõnade saamine tüvede kokkupaneku teel. Tulemus on liitsõna- sõna, mis sisaldab vähemalt kaks tüve.*Tuletus- uute sõnade saamine olemasolevatele tüvedele tuletusliidete juurdepaneku teel. Tulemus on tuletis- tuletatud sõnu, nt külmuma on tuletatud sõnast külm. *Laenamine- uute sõnade või tüvede võtmine teisest keelest. * Murdetüvede taaselustamine, nende tähendust nüüdisvajaduste järgi seades. *Tehisloome- uute sõnade või tüvede loomine kas häälikuid kombineerides või mis tahes keeles olemasolevate keelendit meelevaldselt muutes. * Uute tähenduste avamine kirjakeele sõnadele. Tuletamine. A) eesliide e prefiks, tuletusalus. B) järelliide e sufiks. on sõna, mille kaasil moodustatakse uus sõna e tuletis. Tuletusliide on selline liide, mille abil saab sõnatüvest moodustada uue tüve. Selliseid tuletusliiteid, mis liituvad sõnatüve lõppu, kutsutakse järelliideks. Tuletusaluseks nim tüvekuju, millele l...
· 1870.a ehitatud · Omanik jahvatab korra · 3-kordne kiviehitis nädalas · Jahuveski · Avatud muuseumina, · Suurveeajal võeti saab jälgida jahvatamist, maitsta karaskit vesiväravad eest, · Pidevad renoveerimistööd pais vastupidav · Elektri tootmine 2003. aastast Kiidjärve vesiveski · Ahja jõel, 53 km · Kiidjärve metskond suudmest rentis ja taastas · Võimas 4-kordne · Avati taas 1994. kiviehitis aastal · Ehitati 1914. aastal · Hetkel töökorras, kuid · Jahuveski ei tööta · 1978. a lõpetati jahvatamine · Eravalduses · Rõhk 5,0 m · Ilus paisjärv · Muinsuskaitse all Hüüru vesiveski
Iseseisev töö nr 6 Ülesande eesmärk On arvutada puude ülepinnalise kluppimise mõõtmisandmete põhjal kasvava metsa tagavara sortimentide lõikes METSALUGEMISLEHT Metskond Järvselja Kokkuveo kaugus (km) 0,6 Kvartal 253 Langi pindala (ha) 0,76 Eraldis 1 Kasvukohatüüp mustika Raieviis lageraie Võimalik raiuda talvel Dia- Kuusk Kask meetri- Terved Kütte- Kahjus- Eriti Terved Kütte- Kahjus- Kahjus- Eriti klass puud puud tatud kvalit. puud puud tatud tatud kvalit. ...
Tehnilist korrastamist teostavad karjäärid oma jõududega. Bioloogilist korrastamist tellib Eesti Põlevkivi lepingulise töö korras. Kuna mäetööd toimuvad valdavalt soo-, raba- ja metsaaladel, korrastatakse tasandatud sisepuistangud valdavalt metsamaaks. Viimastel aastatel on lepingulises korras teostanud metsastamist karjäärides Riigimetsa majandamise keskuse Kirde regioon. Tasandatud ja ettevalmistatud Narva karjääri sisepuistangutele rajab metsakultuure Ahtme metskond ja Aidu karjääri sisepuistangutele Kohtla metskond . Istutustöödega alustatakse varakevadel, vahetult peale lume sulamist, kui pinnasesse vajalik niiskusevaru kogunenud. Kuna kõige vähenõudlikumaks puuliigiks on harilik mänd, siis rajatud metsakultuuridest 83% moodustavad männikud. Tulekaitse seisukohalt on istutatud vahele ka lehtpuuribasid. Mändide juurdekasv korrastatud aladel on normaalne, boniteet on 3,2 ja lähedane Eesti riigimetsade keskmisele näitajale.
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnakaitse instituut Keskkonnakaitse osakond JÄÄTMED LOODUSES Iseseisev töö õppeaines Sissejuhatus keskkonnaõigusesse PK. 0117 Juhendaja: Hannes Veinla, MSc Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1. Keskkonnaprobleemi kirjeldus............................................................................ 4 2. Probleemi õiguslike aspektide analüüs...............................................................5 2.1 Jäätmetekke vältimise nõuded......................................................................5 2.2 Jäätmehooldus..................................................
Üldseisukord ja hooldusaste Seisukord hea, kivi ümbrus heakorrastatud. Kaitsevööndi ulatus 50 m mälestise piirist. Mälestise asukoha kirjeldus Koigu - Urvaste tee idaküljel, Kanariku talust 250 m loodes, kolhoosi kuivatist 120 m ja Koigu ristist 750 m lõuna pool põllu servas.[10.] 13 3. Sõmerpalu valla pühadpaigad 3.1 Ohvrikivi Helsekivi Aadress: Võru maakond Sõmerpalu vald Hutita küla, Sõmerpalu metskond.(LISA 5.) Mälestise tunnus 1)Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu 2)Kirjalikult fikseeritud pärimus Mälestise ajalugu Ohvrikivi pärineb arvatavasti II aastatuhandest. Kivi on kirjeldanud 1923.a O. Ugart Urvaste kihelkonna arheoloogilises kirjelduses lk 16 (käsikiri Ajaloo Instituudis). Kivi on võetud riikliku kaitse alla 1964.a Mälestise kirjeldus Helsekivi on rahvapärimuses tuntud ohverdamiskohana. Suur osa kivirahnust on maa sees, välja ulatub kivi 1,4 meetri kõrguselt
Elva Gümnaasium 10. re Harjumaa loodusgeograafia referaat Juhendaja: Elva 2016/17 Sisukord 1. Aluskord .......................................................................................... 3 2. Pealiskord ..........................................................................................4 3. Pinnakate ja selle mõju maastike kujunemisel................................................5 4. Mandrijäätekkelised pinnavormid..............................................................6 5. Päras jääaega tekkinud pinnavormid...........................................................7 6. Taimestik...........................................................................................8 7. Kasutatud materjalid..............................................................................9 8. L...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS (JÕGEVA VALD) Ökoloogia ja keskkonnakaitse Koostaja: Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2014 SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada Jõgeva valla keskkonnaseisundit. Samuti üritada välja pakkuda lahendusi keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber Jõgeva linna. Vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga. Ülejäänud piirnevad vallad kuuluvad juba Jõgevamaa koosseisu - idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas on piirinaabriteks Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald. Jõgeva vald on oma pindalaga 458 km2 Jõgeva maakonna suurim omavalitsusüksus ...
Eesti põlevkivitööstuse olukord 20-21 saj . Põlevikivitööstuse ajalugu Nagu mujalgi Euroopas, loodi ka Eestis esimesed elektrijõujaamad aastatel 1882-1905. Need olid põhiliselt tehaste juures paiknevad elektrijaamad ja Eestis ehitati nad peamiselt Tallinnas. Algselt pruugiti elektrit vaid ruumide valgustamiseks. Esimesed teadolevad elektrilised tehaseseadmed pärinevad 1893 aasta Kunda tsemenditehasest. Esimene munitsipaaljõujaam rajati 1907 aastal, selle võimsus oli 100 kW, seda käitas aurumasin ning toodetud elekter läks Pärnu linna tänavate valgustamiseks. XX sajandi algul oli Eestis peamiseks energiatooraineks turvas. 1922 aastal moodustas põlevkivi kõigest 10,6% primaarenergiaressursist. Järk-järgult hakkas põlevkivikasutus suurenema ning 1923 aastal viidi Tallinna linnajõujaam turbalt põlevkivile ning aastal 1930 kasutati umbes 60 000 tonni ,,pruuni kulda" aastas. 1939 aasta...
18000 18000 18000 18000 18000 Sigrid Kont Maamajanduslik ettevõtlus 12.03.2013 kliendi nimi kliendi kood aadress kontaktisik telefon ijodiwjr 2602658 jwhbwief wjhwoiuhrfowq 84849 Sigrid Kont Maamajanduslik ettevõtlus 12.03.2013 Jrk Regioon Metskond Üldpindala 1 Edela Aimla 16 590 2 Edela Audru 25 646 3 Edela Jäärja 13 598 4 Edela Kabala 13 129 5 Edela Kilingi 20 248 6 Edela Kõpu 21 984
kalapüügiluba mõni muu eeldatavalt olulise ohtlike jäätmete käitluslitsents; keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav dokument Tegevusload: Kalapüügilubasid annavad Keskkonnaministeerium, maavanem ja/või kohalik omavalitsus. Jahilubasid väljastab jahipiirkonna haldaja. Raieloa riigimetsas raiumiseks annab metskond, munitsipaalmetsas - vallavalitsus. Ehitusloa väljastab valla-või linnavalitsus. Keskkonnaload on näiteks jäätmeluba, maavara kaevandamise luba, geoloogilise uuringu luba. Keskkonnatasu seadus. Keskkonnatasu- keskkonnakasutuse hind. Kohustuslik makse Kasutatakse reeglina keskkonnakaitse rahastamiseks Laekub riigieelarvesse sihtotstarbeliselt Maksab tootja Läheb tootmiskuludesse
kalapüügiluba mõni muu eeldatavalt olulise ohtlike jäätmete käitluslitsents; keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav dokument Tegevusload: Kalapüügilubasid annavad Keskkonnaministeerium, maavanem ja/või kohalik omavalitsus. Jahilubasid väljastab jahipiirkonna haldaja. Raieloa riigimetsas raiumiseks annab metskond, munitsipaalmetsas - vallavalitsus. Ehitusloa väljastab valla-või linnavalitsus. Keskkonnaload on näiteks jäätmeluba, maavara kaevandamise luba, geoloogilise uuringu luba. Keskkonnatasu seadus. Keskkonnatasu- keskkonnakasutuse hind. Kohustuslik makse Kasutatakse reeglina keskkonnakaitse rahastamiseks Laekub riigieelarvesse sihtotstarbeliselt Maksab tootja Läheb tootmiskuludesse
1 Kloostrimõis Kolgas mõtteid ja vastuseta küsimusi KOLGA OOTAB ARHEOLOOGE Eessõna Kirjutamist alustasin 2009. aastal eelkõige iseenda ja teiste huviliste tarbeks, kuid töö käigus tuli välja niivõrd tähtsaid, kuid tähelepanuta jäänud avastusi, et nüüd on töö peamine eesmärk üldisema tähelepanu juhtimine neile avastustele. See on asjaarmastaja tehtud uurimus, võib sisaldada väga elementaarseid vigu ja kahtlemata sisaldab teadusliku töö jaoks lubamatuid spekulatsioone. Teaduslikkusele see ei pretendeerigi. Selleks, et mingi sündmuse ligikaudne toimumise aeg oleks ka ajalookauge inimese jaoks ühe silmapilguga selge, olen kasutanud aja määratlemisel nt 19. sajandi alguses asemel soomlaste- rootslaste eeskujul 1800ndate alguses. Küsimused, kommentaarid ja kriitika saata aadressi...
Fr. Reinhold Kreutzwaldi Mälestuse Jäädwustamise Selts, Wõru postkontori ülem ja teenijaskond, Antsla malewkonna orkester ja orkestri päälik, Teater ,,Kannel", Naiskodukaitse Laitsna-Rogosi jaoskond, Uue-Antsla Tuletõrje Ühing, Eesti Pank Wõru osakond, Ü.E.N.Ü. Kärgula osakond, Tsooru Haridusselts, A.-S. ,,Tekla" Wõru osakond, Ü.E.N.Ü. Sadrametsa osakond, Saaluse Wabatahtlik Tuletõrje Ühing, Kõrgepalu Rahwaraamatukogu Ühing, Wiitina Maanaiste Selts, Antsa metskond, Räpina Haridusselts, Ü.E.N.Ü. Karilatsi osakond, Dr. K. Andrejew (Roosa jaoskonna loomaarst), Kindlustusselts ,,EESTI" Petseri osakond, P. Kostjugow (kaupmees Mõnistes), Kõlleste Ühispank, Kõlleste Vastastikune Kindlustusselts, Aug. Sikk (kaubamaja Wõrusool), Kääpa Perenaiste Selts, Uue-Antsla Haridusselts, Rõuge Seltside Liit, F. Siska (ajalehekiosk Wõrus), Linnamäe Tuletõrje Ühing, Lepassaare Laulu- Mängu Selts, Kääpa algkool, Räpina Õpetajate Ühing, Fr
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
