"Misantroop" - Moliere (0)

Võru Kesklinna Gümnaasium
Minu 10. klassi kokkuvõte arvustustest
Referaat
Autor: Marget Kunts
Juhendaja : Evi Tarro
10.a
Võru, 2010

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Reisikirjeldus 4
Võru linn 21. sajandi algul 7
„ Misantroop “ 9
Kokkuvõte 11

Sissejuhatus

Tegin referaadi oma lühitöödest, mis ma kümnendas klassis tegin. Siin on minu kodukirjand, teatriarvustus ja reisikirjeldus. Neid töid koostades õppisin ma palju.
Reisikirjeldust läks mul vaja geograafias. Me käisime Tartus asuvas Eesti Maaülikoolis ning Tartu Tähetornis. Nendest kohtadest pidime kirjutama reisikirjeldus. Kodukirjand koosneb minu kodukohas, Võrus toimunud muutustest 21.sajandi algul. Seal räägin ma, mis on muutunud ja mida muudetakse veel Võrus. Kirjutasin veel teatriarvustuse „Misantroobist“. „Misantroop“ toimus kultuurimajas „Kannel“.

Reisikirjeldus

Neljapäeval, 28. jaanuaril toimus Comeniuse projekti raames 10.a ja 11.a klassil väljasõit Tartusse . Väljasõidu sihtpunkte oli kaks: Eesti Maaülikool ja Tartu Tõravere observatoorium. Eesti Maaülikool asub Tartu linnas ja Tõravere observatoorium asub 21 km Tartust lõunas.
Päeva alustasime Eesti Maaülikoolis, kus ootas meid emeriitprofessor1 Jüri Randjärv. Professor Randjärv selgitas meile maja maketti kasutades Maaülikooli majadesüsteemi. Pärast süsteemi tutvustamist juhatas ta meid auditooriumisse, kus ta asus meile selgitama geodeesiat ja Struve kaart. Geodeesia (kr k “maajagamine”) on teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest. Antiikaja õpetlane Eratosthenes (276-194 eKr) suutis keskpäevavarju suhtelise pikkuse abil ära määrata Aleksandria ja Syene (tänapäeval Assuan) vahekauguse, millepärast vanaegiptlastel ja kreeklastel tekkis üsna õige ettekujutus maakera suurusest . Vahepeal kadus kreeklaste avastus unustuse hõlma, aga alles 16. sajandil hakati neid andmeid uuesti kasutama, sest meresõitjatele oli vaja õigeid kaugusi, et reise planeerida . Hollandi teadlane Willebrord Snellius võttis 17. sajandil kasutusele triangulatsioonimeetodi, mida ta rakendas esimest korda meridiaani kaare mõõtmiseks. 16. sajandi algul oli kirjeldanud sama asja ka tema kaasmaalane Gemma Frisius (1508- 1555 ). Triangulatsioonimeetod rajaneb kolmnurkade omadustel, üksteisega külgnevate kolmnurkade võrgustiku rajamisel on vaja mõõta vaid mõni baasjoon ja nurgad, ülejäänu saab välja arvutada. See meetod võimaldab määrata täpselt tuhandete kilomeetrite pikkust meridiaani kaart. Newton sõnastas 1687.aastal „Loodusteaduse matemaatilised printsiibid “, mis sisaldas mehaanika põhiseadusi ja gravitatsiooniseadusi. Tema arvustustest selgus, et Maa polaarraadius on lühem ekvaatori raadiusest (1/230 võrra, st Maa poolused on kokku surutud). 1735. aastal Prantsuse teadlaste ekspeditsiooni tulemused Peruuse ja Lapimaale kinnitasid Newtoni teooriat. Kaartide arenedes hakati kasutama teisi kaardile omaseid tähiseid: koordinaate ja kõrguste süsteeme. Koordinaate kasutatakse kaartidel asukoha määramiseks. Põhilised koordinaatide süsteemid on geograafilised, rist - ja polaarkoordinaadid. Kõrguste süsteemides saab eristada kolme süsteemi: absoluutset, geodeetilist ja suhtelist kõrgust või kõrguskasvu. Punkti absoluutne kõrgus määratakse mere või ookeani keskmisest pinnast, mida nimetatakse nullnivoopinnaks. Punkti geodeetiline kõrgus on selle punkti kaugus referentsellipsoidi pinnast mööda normaali . Kõrgus kasv on maapinna kahe punkti kõrguste vahe. Plaan erineb kaardist nii palju, et plaanil kujutatakse ainult maa-alasid koos nendel asuvate esemetega, aga kaardil kas maa-alasid või riike ilma esemeteta.
Struve kaar on Tartu Ülikooli täheteadlase F.G.W. Struve geodeetiline kaar, mis on 2820 km pikkune meridiaanilõik, ulatudes Põhja-Norrast Musta Mereni. 1810. aastal valmis Tartu Tähetorn ning 1818-1839 aastatel oli saksa päritolu vene astronoom ja geodeet F.G.W.Struve (1793-1864) selle direktor . Ta juhendas Tartu meridiaankaare mõõtmist. Praeguseks on Eestis säilinud Tartu ja Simuna2 punktid. Struve kaar läbib mitut riiki, UNESCO kultuuripärandisse kanti aga igast riigist kaks punkti. Eestist ongi kantud Tartu ja Simuna punktid. C.F. Gauss , Göttigeni Ülikooli professor, tegeles nende mõõtmistega Saksamaal. Struve mõõdetud kaar on kõige pikem. F.G.W.Struve hea sõber ja kolleeg F.W.Bessel kasutas osaliselt Struve andmeid ja sai parameetri järgi umbes sama tulemuse kui Struve.
Pärast Eesti Maaülikooli suundusime 21km lõunasse, kus Tartu-Valga maantee ääres asub Tartu Tähetorn või ka rahvakeeli Tõravere tähetorn. Enne tähetorni minekut uurisime taevakaarti, mis oli merekividest tehtud mosaiiksein. Sein tehti eesti suuliste rahvapärimuste elus hoidmiseks, tõlgendades need kunsti keelde. Taevakaardi autor on Lagle Israel. Kaardile olid tähistatud tähed heledate kividega ja nende ümber tähtkujusid kujutavad kujutised. Kaart on üks ainulaadsemaid maailmas.
Tõravere tähetorni pargis oli istutatud peateleskoobi juurde viiva tee äärde planeetide “allee“, iga Päikesesüsteemis asuva planeedi auks elupuu. Puude kaugus naabritest vastab suhteliselt planeetide omavahelisele kaugusele. Niisugune allee lõppeb suure kuusega, mis tähistab kõige kaugemat planeeti, Pluuto . Kuigi nüüd enam Pluuto ei kuulu Päikesesüsteemi hulka, ringleb ta omapäi, olles kord Päikesele lähemal, kord kaugemal.
Maa liikumisteed nimetatakse orbiidiks. Maal kulub ümber päikese tiirlemiseks 365 ja 1/4 päeva ehk aasta. Ööpäev on aeg, mille jooksul teeb maa ühe täispöörde ümber oma kujutleva telje. Maa kaaslasel Kuul kulub kuu aega ümber Maa tiirlemiseks. Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates sellega päikesevalguse. Seda kõike näidati meile mudelil .
Enne seda reisi ei teadnud ma, mis asi on Struve kaar ja ma ei osanud ka seda seostada astronoomiaga, nii et minu jaoks oli see kindlasti hariv reis. Üldiseks arvamuseks reisi kohta võin öelda, et oli põnev ning ma sain mitte ainult geograafia alaseid teadmisi, vaid ka füüsika alaseid. Ning ma sain aimu, millised näevad välja loengud ülikoolis ja, et nad pole üldsegi sellised nagu gümnaasiumis või põhikoolis on.
Kasutatud allikad:
http://www.arileht.ee/artikkel/41945
http://tiit.planet.ee/gis/kart%20geodeesia.pdf
http://www.ut.ee/REAM/E_raamat/astro.html #
http://www.ut.ee/111407

Võru linn 21. sajandi algul

Minu kodukoht, Võru linn, on viimase kümne aasta jooksul muutunud väga palju paremuse poole. On arendatud ja remonditud Võru linnas olevaid maju ja kohti, üritades sellega linnaelanike heaolu parandada.
Üks suuremaid ehitisi , mis on viimase kümne aasta jooksul Võrus ehitatud, on Võru Spordihall, mis avati 14-ndal märtsil 2006. Ehitamisele kulus umbes aasta ja planeerimisele kaheksa aastat rääkis Ivi Eenmaa3. Praeguseks on Spordihall töötanud neli aastat ja väga paljusid sportlikke üritusi eelmine aasta avati Spordihalli kõrvale ka uus ja paremate tingimustega staadion . Veel on Kubjal asfalteeritud 2.2 km pikkune valgustud rollerirada4. Kõrval on ka saepurukattega kõnni-ja jooksurada . Niisiis Võrus on väga palju paranenud sportimisvõimalused.
Kagukeskust asuti ehitama 2007-ndal aastal ja avati 3-ndal aprillil 2008. Siis oli Kagu-keskuses 16 poodi, nüüdseks on poodide arv 18-kümnele kasvanud. Kagukeskus on kolme-korruseline hoone, mida plaanitakse veelgi arendada. Kagukeskuse omanik Meelis Munski ütles Võrumaa Teatajale5, et Võrus ei ole veel väga palju poode , mis teistes linnades on. Kuid hoone laiendamine on kinni rahas, mida on raske muretseda, kuna majanduses on olukord praegu keeruline ja segane.
Peale Kagukeskust on veel ehitatud ka teisi suuremaid poode. Näiteks on eelmisel aastal valminud Võrus Maksimarketi kõrvale RIMI supermarket ja üle eelmine aasta, 2008, avati suur ehituspood K- Rauta . Võru linnapea Kersti Kõosaar6 ütles RIMI vajalikkuse kohta järgmist: "Olgugi, et Võru linna on tituleeritud poodide pealinnaks on iga uus ettevõte, mis loob uusi töökohti, Võrru oodatud. Kahtlemata suureneb Rimi kaubanduskeskuse tulekuga kaupade ja teenuste valik linnas ning mis peamine - linnakodanik vaid võidab sellest."
Peale poodide ja muude ehitiste ehitamist on Võrus veel Tamula järve kaldale ehitatud rannapromenaad, mis on ligi kilomeeter pikk, ja on veel vanu maha jäätuid maju renoveeritud . Rannapromenaadi avati seal ka Peeter Leinbocki ligi tonn kaaluv pronksskulptuur „Elujõud”7, mis väljendab võrulaste visadust ja on seotud linna lähistel asuva Eesti vanima asundusega.
Võru tänavad, mis on tänu uue veevärgi panekule muutunud auklikeks, on ka enam vähem korda tehtud. Seoses liiklusega on muudetud ka Kreutzwaldi tänava sõidusuunda. Kui varem oli tänav ainult ühesuunaline, siis nüüd on ta muudetud kahesuunaliseks.
Võru linnas on viimase kümne aasta jooksul palju muutunud. Korrastatud tänavaid, uued poed ja parandatud sportimisvõimalused on ainult osa sellest, mis on muutunud. See kõik on mõjutanud meie, võrulaste, elutingimusi. On tore teada, et linnaametnikud hoolivad linnast ja linnaelanikkest, näidates seda sellega, et arendavad linna.
Kasutatud allikad:
Võrumaa Teataja :

http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=4226

http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=7973

http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=7973

http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=7515
Teised:

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=333138

http://www.postimees.ee/?id=172670

„Misantroop“

Jean- Baptiste Poquelin ( Moliere 1622- 1673 )
Võru Kultuurimajas Kandles etendus 28. jaanuaril VAT Teatri lavastuses „Misantroop“, mille on kirjutanud prantsuse näitekirjanik Moliere, kodanikunimega Jean-Baptiste Poquelin ja tõlkinud August Sang . Misantroop (kr. misantropos) tähendab tõlkes inimeste vihkajat või inimpõlgurit.
Etendus algas kell seitse õhtul ja osalisi etenduses oli üksteist, näitlejad oli, aga kuus. Alceste `d, Celimene `i ühte austajat mängis Tanel Saar, kes oli kirjanik ja ühtlasi ka misantroop. Celimene`d, kes oli aadliku tütar ja kes oli ka väga ilus ning kellel oli kolm armunud kosilast , mängis Elina Pählimägi. Oronte , kes üritas kirjutada luuletusi ja sellega Celimene südant võita, mängis Ago Soots . Ago Soots mängis veel Acasted, kes oli Pariisis tähtis markii . Kolmas Celimene austaja oli Clitandre, kes oli samuti markii. Clitandre osa mängis Margo Teder .
Tegevus toimus Pariisis, Celimene majas . Kolm Celimene austajat olid väsinud ootamast ning nad tegid abielu ettepaneku. Celimene, aga nautis kõigi tähelepanu ning utsitas ja mängis nendega. Celimene`i ilu ja austajaid kadestas, aga tema sõbratar Arisnoe, keda mängis Katariina Lauk . Ta punus intriige, mis lõpetaski meestel kannatuse ning nad nõudsid Celimene`lt vastust. Alceste üritas jälle omakorda Celimene`t armukadedaks teha, visates silma Celimene nõbule Eliante`le, keda mängis ka Katariina Lauk. Eliante`st oli aga omakorda sisse võetud Alceste sõber Philinte (Meelis Põdersoo). Lõpuks Eliante ja Philinte leidsid üksteist. Celimene`t tabas, aga Arisnoe ja tema enda pettus. Nimelt pidas Celimene oma austajatega kirjavahetust, andes julgust , et tema võib see valitu olla ja mustates teisi austajaid. Arisnoe, aga andis neile vihje, et midagi on korrast ära, lootes sellega ise mõni austaja saada. Nii kogunesidki kõik asju sirgeks rääkima. Iga austaja luges oma kirja ette ja kaks neist, Oronte ja Clitandre, lahkusidki pettunult Celimene isiksuses. Alceste oli Celimene`s tõsiselt pettunud , aga et tõestada oma armastust kutsus ta Celimene`t koos lahkuma linnast. Celimene tahtis olla seltskonnadaam, seega ütles ta pakkumisest ära.
Teose lavastaja oli Marcus Zohner Šveitsist. Tõlkija assistent oli Kirke Org ja kunstnik oli Kristel Maamägi. „Misantroop“ esietendus VAT Teatri lavastuses 12. oktoobril 2008. KUMU Auditooriumis. Lavastaja Marcus Zohner lavastuse keskmeks oli publikule edasi anda lavategevus fantaasiale rõhudes. Näitlejavahendid - keha, hääl, keel – peaksid leidma rakenduse tegelaskujude , stseenide, meeleolude, tegevuste loomisel. Minu arvates oli see kõik olemas. Näitlejad tegid väga professionaalset tööd. Alguses, kui lava oli kui suur tahvel, millele kriidiga peale joonistati ja kirjutati, siis ma arvasin, et lavastus osutub igavaks. Kuigi ma eksisin, sest näitlejad suutsid ilusti välja mängida oma osa ja tekitada tunde nagu olekski laud ja tool seal. Mind üllatas see ka, kuidas näitlejad suutsid tegevusi teha väga tõetruult. Mulle väga meeldis etendus, kuna ma jäin selle üle mõtlema ka pärast etenduse lõppu.

Kokkuvõte

Töö käigus õppisin ma palju. Arendasin töö käigus oma kultuurilisi teadmisi. Käisin kontserdil ning teatris. Õppisin töötama teiste allikatega ja kuidas neid välja tuua. Reisi-kirjelduse kohta tegin veel pinginaabriga ka esitluse. Aasta jooksul olen väga palju uusi teadmisi saanud ja neid ka rakendanud. Sain ka palju kogemusi ja mulle meeldis seda teha.
1 Õppejõud , kes on pensionil, aga annab vahepeal loenguid
2 Virumaal asuvas Simunas on kaks punkti, millest üks on kantud kultuuripärandisse
3 Täpsemalt http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=4226
4 http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=7515
5 http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=7973
6 http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=333138
7 http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=7973 ; http://www.postimees.ee/?id=172670