lahkub Abnerite juurest. XV [178] Elsa palub Jakobi tagasi, Jakob abiellub Elsaga ja pärib kõik Abneri vara. Vana Abner sureb. 2. osa I [191] Valmistatakse ette endiste Abnerite, nüüd Kadarike poe 75. juubelit. Elsal ja Jakobil on 7 poega, Elsa poeg Rudolf elab eraldi, kuna läks Jakobiga naisevõtu küsimuses tülli. II [203] 12 lehekülge sellest, kui võõrad kõik kõigile on. III [215] Toimub Kadarike poe juubelipidu. IV [226] Jakob käib igasugustel sugulastel külas. V [237] Jakob plaanib äärelinna harupoe avada ja räägib sellest venna Villemiga. Kadarike sell Martin Treppan teeb sama pere, Jakobi ja Elsa tütrele Selmale abieluettepaneku. VI [249] Jakobi poeg Paul jääb haigeks. Treppan palub Jakobilt tütre kätt, Jakob palub mõtlemiseaega ja räägib kohapärimisest teiste poegadega.
laulupidu, sest rahval polnud muid organisatsioone kui laulukoorid. Laulupeo korraldamisega hakati tegelema küllaltki aegsasti, 1867. aasta alguses, et suure ülesandega õigeaegselt toime tulla. Kuid peatse loasaamise asemel arenes ligi kaheaastane äge võitlus baltisakslaste intriigide ja tsaaririigi bürokraatia vastu. Laulupeo korraldamise ettepanek äratas Liivimaa kuberneril A. G. Fr. V. Oettingenil vaid kõige ägedamat vastupanu, kuna " talupoegade vabanemise juubelipidu peab olema solvav saksa aadlile." Pikka aega rändas loa taotlus Liivimaa kindralkuberneri ja siseministeeriumi vahet. Alles 9. veebruaril 1869, kui laulupeoni oli jäänud neli kuud, saabus luba. See anti tingimusel, et pidustused tuleb pidada "mõningate võimalike korratuste vältimiseks" ülikooli õppetöö vaheajal. Kui ametlik luba oli saadud, valis "Vanemuise" seltsi eestseisus laulupeo komitee. See koosnes neljast erikomiteest
(4) 2.1 Luba Laulupeo korraldamisega hakati tegelema küllaltki aegsasti, 1867. aasta alguses, et suure ülesandega õigeaegselt toime tulla. Kuid peatse loasaamise asemel arenes ligi kaheaastane äge võitlus baltisakslaste intriigide ja tsaaririigi bürokraatia vastu. Laulupeo korraldamise ettepanek äratas Liivimaa kuberneril A. G. Fr. V. Oettingenil vaid kõige ägedamat vastupanu, kuna " talupoegade vabanemise juubelipidu peab olema solvav saksa aadlile." (4) Pikka aega rändas loa taotlus Liivimaa kindralkuberneri ja siseministeeriumi vahet. Alles 9. veebruaril 1869, kui laulupeoni oli jäänud neli kuud, saabus luba. See anti tingimusel, et pidustused tuleb pidada "mõningate võimalike korratuste vältimiseks" ülikooli õppetöö vaheajal. Kui ametlik luba oli saadud, valis "Vanemuise" seltsi eestseisus laulupeo komitee. See koosnes neljast
aasta alguses, et suure ülesandega õigeaegselt toime tulla. Ametlikult taotleti luba Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tänulaulupeo korraldamiseks. Kuid peatse loasaamise asemel arenes ligi kaheaastane äge võitlus baltisakslaste intriigide ja tsaaririigi bürokraatia vastu. Laulupeo korraldamise ettepanek äratas Liivimaa kuberneril A. G. Fr. V. Oettingenil vaid kõige ägedamat vastupanu, kuna " talupoegade vabanemise juubelipidu peab olema solvav saksa aadlile." Pikka aega rändas loa taotlus Liivimaa kindralkuberneri ja siseministeeriumi vahet. Alles 9. veebruaril 1869, kui laulupeoni oli jäänud neli kuud, saabus luba. See anti tingimusel, et pidustused tuleb pidada "mõningate võimalike korratuste vältimiseks" ülikooli õppetöö vaheajal. Kui ametlik luba oli saadud, valis "Vanemuise" seltsi eestseisus laulupeo komitee. See
juubelipidustuse kui ka äsja valminud lauluväljaku avatuks. Ligi kolmetunnilisel kontserdil esinesid laste-, nais-, mees- ja segakoorid, tantsurühmad, puhkpilliorkestrid ja sõjaveteranide ansamblid (Foto 10). Erilist tähelepanu tõmbasid ka laulu- ja tantsuansambel ,,Istra" Moskva oblastist ning Aluksne rahvatantsijad. Sõna sai juubelipidustuste organiseerimiskomisjoni esimees Elmar Tiit. Meeleolukal õhtul oli oodata veel ka ilutulestikku. Foto 10. 11. augusti juubelipidu Kubija lauluväljakul. Laval esinevad tantsuhoos segarühmad. Autor Kalev Annom, 1984. Foto on skäneeritud ajalehest Töörahva Elu (14. august 1984. a.) 12. augustil jätkusid suured pidustused Kubija lauluväljakul. Esinesid segakoorid Arvo Sika ja Sale Vare juhatamisel. Erinevaid etteasteid sidusid aga sõnakunstnikud Kalju Liiver ja Ilmar Kudu, kellest viimane oli rahvakunstiõhtu stsenaariumi autor. Suurest vihmasajust
annaabi.ee 
