Kreutzwaldi tähtsus Eesti ajaloos ja rahvuseepos "Kalevipoeg" Friedrich Reinhold Kreutzwald(26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Virumaa 25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja Võru linnaarst.Kreutzwald on tuntud kui lauluisa ja Viru laulik. Ta sündis Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa Juhani ja toatüdruku Anne pojana. Kasvas Kaarli, Hageri ja Ohulepa mõisas. 1815. aastal astus ta saksa õppekeelega Rakvere algkooli.Aastatel 18181819 oli ta kaupmehe õpilane Tallinnas. Kreutzwald sooritas 1823. aastal Tallinnas koduõpetaja eksami ning töötas 1825. aastani koduõpetajana Tallinnas ja Peterburis. Aastatel 18261833 õppis ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas.1833. aastal lõpetas ta keiserliku Tartu
Vabakirjanikuna; Filmiinspektor. LUULEKOGUD "Henge palangoq" (Tallinn 1917) "Vana laterna" (Tallinn 1919) "Roosikrants" (Tallinn 1920) "Kaduvik" (Tartu 1927) "Katai, kibuvits nink kivi" (Tartu 1928) "Pärlijõgi" (Tartu 1931) "Lehekülg ajaraamatust" (Tartu 1937) "Värsivakk" "Rahumäe kannel" (Lund 1973) "Luuletused" NÄIDENDID "Toomapäev" (Tartu 1928) "Neli kuningat" (Tallinn 1931) "Lauluisa ja Kirjaneitsi" (Tallinn 1930) "Kolmas tee" (varjunimega Peeter Bollmann, Tallinn 1932) "Iluduskuninganna" (Tallinn 1933) "Elav kapital" (Tallinn 1934) "Karu läheb mee lõksu" (Tallinn 1936) "Üks tuvi lendab merele" (Tallinn 1937) TSITAAT Elu ning selle veetmist provintsilinnas peetakse tavaliselt väikekodanlikuks. Viimast on meilgi 1905. a. revolutsioonist peale ja mõningal määral
omama, süvenema, üllatama. Friedrich Robert Faehlmann · Sündinud 31.detsembril 1789 Järvamaal · Kasutas eesti rahvaluulet rahvuspoliitilistel eesmärkidel · Üks Õpetatud Eesti Seltsi asutajaid · Lõi eesti rahvusmütoloogia · Suri 21.aprillil 1850 Tartus Looming · "Suur on, Jumal, su ramm" · "Piibu jutt" · "Kalevipoja sündmustik" Friedrich Reinhold Kreutzwald · Sündis 26.detsembril 1803 Virumaal · Folklorist ja etnoloog · Lauluisa · Vana targa mehe võrdkuju · Suri 25.augustil 1882 Tartus Looming · "Kalevipoeg" · "Kilplased · "Reinowadder Rebbane" · "Mihkel Põllupapp" Johannes Voldemar Veski · Sündis 27.juunil 1873 Vaidaveres · Oli keeletoimetaja, sõnaraamatute koostaja ja terminoloog. · 1920-1940 ilmus Veski osalusel 36 oskussõnastikku. · 1918 avaldati esimene ÕS (170 lk, 20 000 sõna). Ferdinand Johann Wiedemann · Sündis 18.märtsil 1805
veebruar 1837 Peterburi oli vene romantiline luuletaja, üks moodsa vene kirjanduse rajajaid. A. Puskin hukkus tollel ajal aurikkumiste puhul lahendamiseks tavaks olnud duellil. Ta kirjutas korduvalt oma emapoolsest vanavanaisast, aafriklasest Abram Petrovits Hannibalist, hr puskin Eestlastest romantismi kirjutajad Friedrich Reinhold Kreutzwald 26. detsember 1803 25. august 1882 oli eesti kirjanik ja Võru linnaarst. Kreutzwald on tuntud kui lauluisa ja Viru laulik. Tema peateoseks oli Eesti rahvuseepos "Kalevipoeg" (18571861). Tuntud on ka "Eesti rahva ennemuistsed jutud", kilplased, Reinuvader Rebase lood ja paljud teised.
Kreutzwald on kõige kuulsam inimene, kes Võru linnas elanud on. Arvan, et iga Võru linna elanik peaks temast nii mõndagi teadma. Sellepärast otsustasingi Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi kohta oma uurimistöö teha. Dr. Fr. R. Kreutzwald sündis 26. detsembril 1803. aastal Lõuna-Eestis, Jõeperes. Ta käis Tallinna ja Rakvere vallas koolis ning aastatel 1826-1833 õppis Tartu Ülikoolis meditsiini. Aastatel 1833-1877 töötas Friedrich Võru linnas arstina. Lauluisa suri Tartus 25. augustil 1882. Ta maeti Raadi kalmistule. Muuseumi asutamise idee tuli Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Mälestusseltsil aastal 1923. Selts tegi muuseumi jaoks Kreutzwaldi asjade korjanduse. 1926. aastal püstitas Mälestusselts monumendi Kreutzwaldi mälestuseks. Monument asub Võrus, Tamula järve ääres. Muuseum asutati 10. veebruaril 1941. aastal. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum asub praegu kohas, kus Kreutzwald elas 44 aastat. Muuseum koosneb viiest hoonest -
tahukakujulisel postamendil seisvat Kalevipoja pronkskuju. Kalevipoeg seisab pilk itta suunatud, toetudes mõõgale ning tema alakeha katab loomanahk. Postamendile on raiutud aastaarvud: 1918 - 1920. 2003. aastal, enne 30. septembrit, murti ära mõõga käepideme üks pool. 1950. aastal võeti okupatsioonivõimude poolt maha samal kohal paiknenud Amandus Adamsoni "Kalevipoeg" - mälestusmärk Vabadussõjas langenud sõduritele. 1952. aastal püstitati samasse kohta lauluisa Kreutzwaldi mälestussammas. Arutelud Kalevipoja kuju taastamise üle käisid alates aastast 1988, kuid alles 2002. aastal toimunud näitusega "Kalevipoeg skulptuuris" sai taastamine pidurdamatu hoo sisse. Skulptor Ekke Väli modelleeris kuju fotode alusel, konsultandina tegutses kalevipoja taastamisel staazikas skulptor Endel Taniloo. 4,6 meetri kõrgune ja 2,6 tonni kaaluv pronkskuju valmistati Tallinnas Ars Monumentaali töökojas. Mälestussammas avati 13
*lõi eesti rahvusmütoloogia *suri 21.aprillil 1850 Tartus Friedrich Reinhold *sündis 26.dets 1803 *"Kilplased" *"Kalevipoeg" Kreutzwald Virumaal *"Reinowadder *"Ma ilm ja mõnda, *folklorist ja etnoloog Rebbane" mis seal sees leida *lauluisa *"Mihkel Põllupapp" on" *vana targa mehe *"Eestrahva võrdkuju Ennemuistsed jutud" *suri 25.aug 1882 Tartus Kristjan Jaak Petersoni ood ,,Kuu" tuletab eestlastele meelde, et kui ilus on eesti keel ,,Kas siis selle maa keel laulu tuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida?"
*1822 K.J.Petersoni artikkel ,,Kalevipoja" kohta (Kalevipoeg oli naisi hirmutav hiid) *1862 ,,Kalevipojast" ilmub rahvaväljaanne (Soomes Kuopia linnas) ,,Peko" Setu eepos (1980ndad) anti välja Soomes, sest setudel endil polnud raha ,,Kalevipoega" on tõlgitud 20 erinevasse keelde. ,,Laena mulle kannelt, Vanemuine." 18. saj hakatakse ,,Kalevipoega" kritiseerima (Tuglas, Aaviksoo). Kalevipoja värsistamine annab Kreutzwaldile ,,Lauluisa" nime. Kalevipoja ainetel maalib Köler maali ,,Nõidusunest ärkamine" mis tõi Jakobsoni poliitikasse. Enn Vetemaa kirjutab ,,Kalevipojast" travestia. Tänapäeval ka Kivirähk ja Rahke. ,,Kalevipoeg" avaldas suurt mõju valgustuslikule liikumisele. ,,Kalevalas" on tohutu võim sõnal ja selle peategelaseks on vanamees Väinamöinen. Lönrot oli oma tegevusega eeskujuks kuid sisu oli hoopis teine. 19.saj pärinevad soomlaste, lätlaste ning paljude teiste eeposeid Euroopast (v.a
Koidula algupärane näidend"Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola".See oli draamakirjandusealusepanija koos C.R.Jakobsoni"Arthur ja Anna"-ga.Näidendi moraaliks on:haridus on eestöastele vajalik.Juhan Kunder külakomöödia"Kroonu onu".Kurjutati ka seisuslikust ebavõrdsusest,C.R.Jakobson"Arthur ja Anna". 1882 algas venestuspoliitika,majanduslik edenemine aeglustus,rahvuslik vaimustus taandus.Uus tõus algas 1890.aastatel. Friedrich Reinhold Kreutzwald(1803-1882)eesti rahvuseepose looja,lauluisa,Viru laulik.Oli folklorist,etnoloog,rahvavalgustaja,arst,luuletaja,jutukirjutaja.Populaarteduslik almanahh"Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on"(1848-1849).See oli illustreeritud ajakiri teistest maadest ja rahvastest."Winakatk"on õpetlik, et ohjeldada purju joomist."Kilplased"on ka õpetlik."Reinowadder Rebbane".19.saj.olid populaarsed kalendrid,seal avaldas ka Kreutzwald oma jutte"Reinuvader Rebane"ning"Mihkel Põllupapp"(1865-1873).Vahel on käsitletud seda kui
haridust ja kõike sellega mis sellega seostub.14.märts sünna tal ja seda peetakse emakeelepäevana. -Faehlmann:Ta oli esimene, kes hakkas eesti rahvaluulet kasutama kirjandusteoste algmaterjalina kindlatel rahvuspoliitilistel eesmärkidel.Ta oli üks Õpetatud Eesti Seltsi asutajaid.Lõi eesti rahvusmütoloogia.Algatas eepose ,,Kalevipoeg" koostamise mõtte. -Kreutzwald:Ta oli eesti rahvuseepose looja,lauluisa,vana targa mehe võrdkuju.20saj. kinnitas ta kui rahvuskirjanduse klassiku tähendust. Ta kirjutas jutte tema kaasaegsetele eesti lugejatele. "Eesti rahva ennemuistsed jutud" 3."Kalevipoja" süzee, keeleline omapära, ülesehituse põhimõtted, tähtsus eesti kultuuriloos.Rahvuseepos on kirjutatud eesti regilaulu stiilis, seetähendab Värsimõõt TROHHEUS.Parallelism mis tähendab sama mõtete kordust erinevate sõnadega.Ja on olemas algriim. Tekst on eesti rahvuskirjanduse esindustekste. 4.19
jpt.Järjest tähtsamaks on koori tegevuses muutunud plaadistamine. Viimase viie aasta jooksul on RAMil valminud 12 CDd, sealhulgas firmadele Deutsche Grammophon, Sony, Finlandia, CC n 'C, Forte, Alba ja Virgin Classics. 2007. aasta oktoobris valmis plaaditsükkel Veljo Tormise meeskoorimuusikaga, mis koosneb viiest plaadist ("Vision of Estonia" I-III, "Visions Beyond Estonia", "Vision of Kalevala"), väljaandjaks on Alba Records, dirigent Ants Soots. Praegu on kooril käsil lauluisa Gustav Ernesaksa loomingu salvestamine, dirigentideks Kuno Areng, Eri Klas, Olev Oja, Ants Soots, Ants Üleoja.2004. aastal võitis RAM koorimuusika kategoorias Grammy-auhinna. Selle teenis plaat Sibeliuse kantaatidega (Virgin Classics), kus Paavo Järvi juhatusel musitseerivad RAM, "Ellerhein" ja ERSO. Sama koosseisu poolt salvestatud plaat Edvard Griegi teosest "Peer Gynt" valiti BBC Music Magazine'i poolt 2005. aasta parimaks orkestrimuusika albumiks.
Uus kirjaviis- õigekirja reeglid, mille koostas 1843a eduard ahren. Üldine kirjaoskus- 19. saj keskpaigaks oli eesti saavutamas üldist kirjaoskust. Täiskasvanutest oskas lugeda ~80%. Kirjutamisoskus levis jõudsalt. Janis cimze seminar- asus valgas, koolitati kihelkonnaõpetajaid. Saksakeelne üatriootlik haridus. Sealt omandasid hariduse nt jakobson, valdemars. Postipapa- johann voldemar jannsen hakkas andma välja ajalehte perno postimees 1857. ajakirjanduse algus. Lauluisa Kreutzwald. 1857 ilmus tema luuleteos kalevipoeg. 1870 jõudis eepos rahvani. Aleksandri kool- eestikeelne keskool, tänuks talupoegade vabakslaskmise eest keiser aleksandrile Palvekirjade aktsioon aktsioon, mille osalised olid vennad petersonid ja johann köler. Ühine palvekiri aleksander Ile, majanduslike ja rahvuslike nõudmistega. Isamakõned- Carl Robert jakobsoni patriootlikud kõned vanemuise hones. Kokku 3. ergutas rahvast paremale tulevikule. Üldlaulupidu 1869
Asus õppima TÜ arstiteaduskonda. Oli arst, eesti keele uurija, ÕES esimees, rahvuseepose idee algataja ja TÜ arstiteaduskonna lektor. Tuntumad teosed: ,, Suur on jumal mu ramm" ,, Emajõe sünd", ,, Koit ja Hämarik, ,, Endla järv ja Juta, ,, Vanemuise lahkumine" 12. Kreutzwald. Eluaastad. Võrus elamise aastad. Mida kirjutas? Tähtsamad teosed. Kreutzwald oli rahvuseepose looja, lauluisa, folklorist, etnoloog. Sündis 26.12.1803 Jõepere mõisas Virumaal. Suri 25.08.1882 Tartus ja on ametud Raadi kalmistule. Võrus elas 1833-1877. Kirjutas Eepose Kalevipoeg, ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud", rahvaraamat ,,Kilplased" Kirjutas eeposeid ja rahvajutte. Kreutzwald sai 1835. a Võrru linnaarsti koha. Võrus elas 44 aastat 13. Koidula. Eluaastad. Mida kirjutas? Luulekogude pealkirjad. Seos esimese
tahukakujulisel postamendil seisvat Kalevipoja pronkskuju. Kalevipoeg seisab pilk itta suunatud, toetudes mõõgale ning tema alakeha katab loomanahk. Postamendile on raiutud aastaarvud: 1918 - 1920. 2003. aastal, enne 30. septembrit, murti ära mõõga käepideme üks pool. Legend: 1950. aastal võeti okupatsioonivõimude poolt maha samal kohal paiknenud Amandus Adamsoni "Kalevipoeg" - mälestusmärk Vabadussõjas langenud sõduritele. 1952. aastal püstitati samasse kohta lauluisa 5 Kreutzwaldi mälestussammas. Arutelud Kalevipoja kuju taastamise üle käisid alates aastast 1988, kuid alles 2002. aastal toimunud näitusega "Kalevipoeg skulptuuris" sai taastamine pidurdamatu hoo sisse. Skulptor Ekke Väli modelleeris kuju fotode alusel, konsultandina tegutses kalevipoja taastamisel staazikas skulptor Endel Taniloo. 4,6 meetri kõrgune ja 2,6 tonni kaaluv pronkskuju valmistati Tallinnas Ars Monumentaali töökojas
Suitsul oli Lauluisaga palju ühist. Mitte ainult väliselt, selles, et ka Suits saavutas varakult tunnustuse ja oli väga austatud juhtvaim oma ajas. Leidub ka olemuslikumat sarnasust: suurt kohusetunnet, vastutust sõna ees, raskepärasust sõnastuses, irooniat ja sarkasmi poeemilistes teostes. Samuti austas Suits Kreutzwaldi väga. Seda dokumenteerib ka värsspühendus „Üks ennemuistne jutt“ mille Suits kirjutas Lauluisa sajanda sünniaastapäeva puhul. Ülikooli õppejõuna kirjutas Gustav Suits Kreutzwaldi noorusest sarja lühiuurimusi ja aastal 1953 avaldas soomekeelse monograafia „Nuori Kreutzwald“. Juhan Liiv Gustav Suits austas ka väga Juhan Liivi luulet. Seda tõendab luuletus „Käkimäe kägu“. Salajandivahetusel olidki noored kirjandusinimesed need, kes Juhan Liivi luuletajana taas esile tõid ja tema luule publitseerimise eest hoolt kandsid.
Suitsu armastuslüürika ,,Elu tule" kolmandas tsüklis, mille avab kaunis igatsuslaul ,,Oma saar". ,,Oma saar" Ma sõuan merel ja sõuan, üht saart mina otsin sääl. Seda kaua ju otsinud olen laia lageda mere pääl. Uus oli noore Suitsu luules seegi, et armastatu ei olnud üksnes imetletav ja ihaldatav, vaid tingimata ka tee- ja ideekaaslane. Ometi on ,,Elu tule" armastuslüürika enamasti veel tundekuulutus, elamusavaldus üldse, ilma, et isikupäraselt kogetu sellest läbi kumaks. Lauluisa Kreutzwaldi 100. Sünniaastapäeva puhul lõi Suits pikema mälestusluuletuse ,,Üks ennemuistne jutt". See oli esimesi katseid regivärsi stiilis. ,,Käkimäe kägu" on pühendus Juhan Liivile ,,Elu tule" romantiliselt julge võitlusmeel ja uudne armastuslüürika tegid Suitsust korrapealt noorsoo lemmikpoeedi. Värskendavalt mõjusid ,,Elu tule" rütmirikkus, mitmekesine stroofika, leidlik sõnavara ja kõlavad riimid. ,,TUULEMAA" Suitsu teine luulekogu, ilmus 1913. aastal muutunud oludes
VÄIKESE TÄHEGA: nädalapäevad (reede) kuud (oktoober) õppeained (keemia) ametinimed (direktor) tiitlid (aasta ema) rahvus (soomlane) keel (eesti keel) idamaa-aasta nimed (draakoniaasta) tähtpäevad (jõulud, suur reede) ajaloosündmused v.a neis sisalduvad koha-/pärisnimed (jüriöö ülestõus, Mahtra sõda) ümberütlevad nimed v.a neis sisalduvad koha-/pärisnimed (Lydia Koidula- Emajõe ööbik, Kreutzwald- lauluisa, Soome- tuhande järve maa, Aafrika- Must Manner ) 3.OTSEKÕNE Kui saatelause on otsekõne ees: Ema ütles:,,Täna on õues külm.'' Ema küsis:,,Kas õues on küm?'' Ema hüüdis:,,Tulge tuppa!'' Kui saatelause on otsekõne järel: ,,Täna on õues külm,'' ütles ema. ,,Mis kell on?'' küsis ema. ,,Tulge tuppa!'' hüüdis ema Saatelause on otsekõne keskel/vahel: ,,Täna on väljas külm,'' ütles ema, ,,sest puud on üleni härmas.''
Just F arendas rahvamuistendite metsikust hiiust Kalevipojast oma rahva ja maa hüvanguks tegutseva kangelase. F Kalevipoja muistenfites on juba visandatud tulevase eepose põhisündmustik. 1840.a keskpaiku värsistas F saksa keeles paar episoodi muistendist ,,Vanemuise lahkumine" ja pöördumise laulujumal Vanemuise poole. F suri 22.04.1850 Tartus, maetud Raadi kalmistule. Friedrich Reinhold Kreutzwald(1803-1882) K sai eesti rahvuseepose looja, lauluisa, Viru laulik, vana targa mehe võrdkuju. Rahvapärimuse uurimise tööd alustas folkloristi ja etnoloogina. Eluajal oli ta Venemaal, Soomes ja Saksamaal vaieldamatult tuntuim eesti literaat. Aimeteosed K populaarteaduslik almanahh ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" jätkas Masingu alustatud aimekirjanduse traditsiooni. Rahvavalgustuslikud väljaanded olid ka ristisõdade ajalugu tutvustanud ,,Risti-sõitjad", tõlketeos ,,Ma- ja Merre- piltid"jmt. Jutulooming
Osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritustes. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Hurda teeneks on eesti rahvaluule kogumine ja publitseerimise algatamine. (ENE 3. kd. Tallinn 1988) Kalevipoeg Tartu vabadussammas KUS ASUB? 1950. aastal võeti okupatsioonivõimude poolt maha samal kohal paiknenud Amandus Adamsoni "Kalevipoeg" - mälestusmärk Vabadussõjas langenud sõduritele. 1952. aastal püstitati samasse kohta lauluisa Kreutzwaldi mälestussammas. Arutelud Kalevipoja kuju taastamise üle käisid alates aastast 1988, kuid alles 2002. aastal toimunud näitusega "Kalevipoeg skulptuuris" sai taastamine pidurdamatu hoo sisse. Skulptor Ekke Väli modelleeris kuju fotode alusel, konsulteerides staazika skulptori Endel Tanilooga. Mälestussammas avati 13. juunil 2003 - pea 70 aastat pärast esmaavamist ja 53 aastat peale mahavõtmist. 6 Rmk matkarajad ja lõkkekohad
Vabavärss on silbiliselt korrastamata ja rütmilt korrapäratu, kuid lähtutakse teatavast rütmitundest. 9. Metafoor ja selle eriliigid Metafoor ühendab erinevaid nähtusi sarnasuse alusel. o Isiksustamine ( personifitseerimine) millelegi mitteinimlikule isikuomaduste omistamine, nt pilved nutavad, päike naerab. o Ümberütlus (perifraas) rõhutab millegi väljapaistvaid jooni, selle nimetust teisiti öeldes, nt Lauluisa, Emajõe Ateena o Sõnakeeld (tabu) ja sellega kattuv maheväljendus (eufemism), nt hunt = kriimsilm, võsavillem o Sümbol võrdkuju, pilt või märk, mis esindab mõnd nähtust või mõistet, nt valge tuvi = rahu o Vastandväljendus (oksüümoron) õudselt kena, pimestav valgus, elav surnu o Iroonia eituse jaatus, mingis kõneaktis viidatakse tegelikult jamaks peetavale arusaamale positiivse tooniga,
N päike kõliseb (nähtav ja kuuldav), vihmajärgne leige lõhn (temperatuuri- ja lõhnaaisting), karjuvroosa kleit. Paradoks vastuoluline ja ebaloogiline, isegi absurde väide, lühike, tuumakas ütlus, mis sisaldab üldistust ja näilisele vastuolule vaatamata tõde. Nt vanasõna tasa sõuad, kaugele jõuad; elu on liiga tõsine, et seda surmtõsiselt võtta. Ümberütlus ehk perifraas rõhutab nähtuse mõnd väljapaistvat joont, selle nimetust teisiti ümber öeldes. Nt Lauluisa, Kirjaneitsi. Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt / käib Läänemere rannale / ja Munamäe metsalt, murult / käib lahke Soome laheni?" (M. Veske). Ümberütlus on mõistatuste lemmikkujund: seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline, ilma nõela pistmata. Sõnakeeld ehk tabu (Issand; Põrguvürst; härra direktor mitte Ants või Maali). Eufemism on pehmendav, ilustav või ümberütlev väljend ebasündsa või ebameeldiva asemel
isikuomaduste omistamine: Mõte südant sööb (G. Suits); Nüüd nutab mu igatsus (E. Enno); Toomingad valvavad talu, / üle ussaia vaatavad kopli(H. Visnapuu). 12 ÜMBERÜTLUS ehk perifraas rõhutab nähtuse mõnd väljapaistvat joont, selle nimetust teisiti ümber üteldes: Lauluisa; Kirjaneitsi; Emajõe Ateena; Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt / käib Läänemere rannale / ja Munamäe metsalt, murult / käib lahke Soome lahele? (M. Veske); Tuli päike, tulisilm (A. Haava). Ümberütlus on mõistatuste
· Hea vahend kulunud tähenduse värskendamiseks või tuntu abil tundmatule viitamiseks · Metafoori alaliigid: o Isikustamine Ehk personifitseerimine Millelegi mitteinimlikule isikuomaduste andmine Nt mõte südant lööb (G. Suits) o Ümberütlus Ehk perifraas Rõhutab nähtuse mõnd väljapaistvat joont, selle nimetust teisiti ümber üteldes Nt lauluisa, Emajõe Ateena Mõistatuse lemmikkujund o Tabu Sõnakeeld, samuti ümberütlus, ja sellega kattuv maheväljendus ehk eufemism o Sümbol Võrdkuju, pilt, märk, mis esindab mõnd nähtust või mõistet, eriti abstraktset Nt täht süttib ehk taevas su üle veel; üht saart mina otsin Sümbolism püüab asjade ja sõnade tagant avastada kõrgemat
• Võrdlus – kõrvutamine ühistunnuse alusel (mustad silmad siia-sinna hüplesid kui kirbupaar) • Metafoor – varjatud võrdlus, ühendab erinevaid nähtuseid sarnasuse alusel (sinise taeva silm – päike) • Isikustamine – ehk personifitseerimine. Millelegi mitteinimlikule isikuomaduste omistamine (mõte südant sööb) • Ümberütlus – ehk perifraas. Rõhutab nähtuse mõnd väljapaistvat joont, selle nimetust teisiti ümber öeldes (lauluisa, kirjaneitsi) • Allegooria – ehk mõistukõne. Tekst tervikuna vihjab millelegi, millest otse juttu ei tehta. • Metonüümia – tähenduse ülesanne toimib ühe ja sama nähtusega seostuva piires, sarnaneb metafooriga (sinise taeva ratas) Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. • Salm – ehk stroof. Sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid.
1939. aastaks oli Eestis registreeritud raadioomanikke 8% elanikkonnast. Teater Esindusteatriks kujunes Estonia. 1930. aastatel paranesid teatritegemise tingimused, sest riigi toetus suurenes. Teatris oli ka poliitiline järelvalve ja leebe tsensuur. Menulavastus Hugo Raudsepp "Mikumärdi". Populaarseks näitlejatepaariks kujunes Ants Lauter ja Erna Villmer (esimene eesti rahvusest Moskvast saadud näitlejaharidusega näitleja Eestis), kes esinesid paaris nt etendustes "Desdemona ja Othello", "Lauluisa ja kirjaneitsi" jne. Lauter, hüüdnimega Käsu Ants, lõi teatris distsipliini ja vähendas boheemlaslikku minnalaskmist. Liina Reimann mängis tihti emasid, temast algas Saksamaa samalaadse kombe eeskujul traditsioon pärandada üht sõrmust (mis praegu on vist Ita Everi käes), oli ka esimene Eesti kultuuritegelane, kellele NSVL valitsus 1961. aastal tema surma puhul pärja saatis. Populaarne ooperilaulja ja lavastaja oli Aarne Viisimaa. Tuntud naisnäitlejad
relvalasti vedavad laeva meeskonna mässu kujutav "Raudses kodus" (1938). Eesti näitekirjanduse tollasel taustal tõi Tammlaanele teatud uudsust värske miljöö, pingelisema tegevuse ja hoogsa lühilauselise dialoogi poolest. 3) Artur Adson (1889-1977) alustas samuti 1920ndatel ekspressionistlike näidentidega, kuid 1930ndatel kirjutas ta ajaloolisi ja eepilisi teoseid eesti ajaloost (,,Toomapäev"; ,,Lauluisa ja Kirjaneitsi"). Sama stiili järgisid palju teised (Visnapuu, Kallas). 23. Teater ja omadraama 1930. aastail. Proosa dramatiseerimine. 1930ndatel süveneti nii kirjanduses kui teatris rahvuslikkuse probleemidesse. Märksõna omakultuur väärtustas eesti kultuuri eripära võrdluses teiste rahvaste kultuurigega. Teatris oli päevakorras saksa ja vene mõjudest vabanemine. Arutleti eesti rahvusliku tüübi, eesti vaimu erijoonte ja näitleja väljendusvahendite seose üle
6. sümbol Täht süttib ehk taevas su üle veel (Juhan Liiv) · personifikatsioon ehk isikustamine viletsus luurab meid ringauditooriumi pinkide all 7. perifraas ehk ümberütlus Lauluisa 8. allegooria ehk mõistukõne 9. sünestees päiksevalguse lämmatav lõhn levis üle linna 10. metonüümia Mul on Tammsaare lugemine pooleli · sünekdohh Kogu rahvas armastab Anu Saagimit 11. tabu ehk sõnakeeld 12. eufemism
Mari ütles: ,,Käisin poes." ,,Käisin poes," ütles Mari. Otsekõne tuleb hoida lahus lausesse seotud tsitaadist. Nt Louis XIV lemmiklause olevat olnud ,,Riik see olen mina". Johannes Voldemar Veski taotlus oli, et keel oleks ,,korrakaunis". Jutumärkidesse pannakse ka sõnad, millele antakse tavatu või pilkeline tähendus. Nt Suur panganduse ,,asjatundja" (tegelikult sel alal võhik). Jutumärkidesse ei panda ülekantud tähendusega sõnu ja väljendeid. Nt Ostis mustalt turult, soome lauluisa Elias Lönnrot. Jutumärkidesse pannakse kirjeldatav keelend. Nt Verbi ,,olema" selles lauses välja jätta ei saa. Jutumärkidesse ei panda hüüdsõnu. Nt Lõi ukse põmm kinni. Kui ja nagu. Kui sõnale kui või nagu järgnevas lauseosas on öeldis > koma: On hea, kui on olemas stardiraha. Tee nii, nagu soovid. Mõnikord võib liitajavormist puududa abiverb olema: Ta tegi rohkem, kui ette nähtud (= kui oli ette nähtud).
Nt mustav on ta põhi, salalik ta süle. Võrdlus- kõrvutamine ühistunnuse alusel.Tihti eelneb sidesõna või mõttekriips (nagu, kui jne) Nt Nii kui taeva pikne. Metafoor- ühendab erinavaid nähtusi sarnasuse alusel.Nt sinise taeva silm- ilmse sarnasuse tõttu silmaga vihjatakse päikesele. Metafoori alaliigid: Isikustamine- rõhutab nähtuse mõnd väljapaistvat joont, selle nimetust teisiti ümber üteldes. Nt lauluisa, kirjaneitsi Ümberütlus e. Perifraas näit. loomade kuningas = lõvi Allegooria- abstraktse mõiste piltlik, tihti personifitseeritud kujutamine Metonüümia- sarnaneb metafooriga tähendusliku ühisosa rakendamisel, ainult et tähenduse ülekanne ei toimu eri mõistete vahel, vaid ühe ja sama nähtusega seostuva piires. Kui sinise taeva silm on metafoor, mis võrdleb
lähenevad 50.aastapäeva kuidagi tähistada. Esialgu mõeldi püstitada Aleksander I ausammas, kuid peagi võeti sihiks tänada vabastaja-keisrit temanimelise eestikeelse keskkooli aleksanrikooli asustamisega. Raha selleks pidi kogunema annetustest. Raha kogumiseks ja kooli rajamiseks oli vaja riigivõimude luba(s.t tuli asutada vastav sihtasutus), mida hakatigi taotlema 1863.a. Aktsiooni lülitusid mitmed rahvusmeelsed haritlased, nagu Jakob Hurt ja lauluisa Kreutzwald, tuge saadi ka Cimzelt ja Peterburis töötavalt kuulsalt eesti soost maalikunstnikul Johann Kölerilt. Võrumaal koolmeistri peres sündinud ja vennastekoguduse vaimus üles kasvanud Hurt oli tollal veel Tartu ülikooli teoloogiatudeng, kes oli juba tähelepanu äratanud oma tegevusega Õpetatud Eesti Seltsis. Nii tekkis paljude rahvusmeelsete isikute vahel koostöö mingi konkreetse eesmärgi nimel.
täiendamiseks (sinav lumi) Võrdlus kõrvutamine ühistunnuse alusel (mustad silmad siia-sinna hüplesid kui kirbupaar) Metafoor varjatud võrdlus, ühendab erinevaid nähtuseid sarnasuse alusel (sinise taeva silm päike) Isikustamine ehk personifitseerimine. Millelegi mitteinimlikule isikuomaduste omistamine (mõte südant sööb) Ümberütlus ehk perifraas. Rõhutab nähtuse mõnd väljapaistvat joont, selle nimetust teisiti ümber öeldes (lauluisa, kirjaneitsi) Allegooria ehk mõistukõne. Tekst tervikuna vihjab millelegi, millest otse juttu ei tehta. Metonüümia tähenduse ülesanne toimib ühe ja sama nähtusega seostuva piires, sarnaneb metafooriga (sinise taeva ratas) Milline on kõne- lause ja piltkujundite mõju luules? aitavad saavutada poeetilist väljendust 8 Kuidas toob nende kasutus esile poeetilise keele omadusi? toovad esile ülekantud
! Puhkab puust palitus, Pojuke viidi kabelimäele (keegi kooles ära) Metafoor võib laieneda kogu tekstile. ! ! Metafoori alaliikidena tõusevad esile isikustamine, ümberütlus, tabu, sümbol, allegooria, iroonia, oksüümoron ja sünteesia. ISIKUSTAMINE e PERSONIFIKATSIOON- millelegi mitteinimlikule (elutule) isikuomaduste omistamine- Mõte südant lööb; Toomingad valvavad talu. ÜMBERÜTLUS e PERIFRAAS- rõhutab nähtuse mõnd väljapaistvat joont, selle nimetust teisiti ümber üteldes: Lauluisa, kirjaneitsi, Emajõe Ateena; Tuli päike, tulisilm. ! Ümberütlus on mõistatuste lemmikkujund: seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline. Ümberütlused on ka SÕNAKEELD e TABU- (issand, põrguvürst, härra direktor (mitte Ants ega Jüri) ja MAHEVÄLJENDUS e EUFEMISM- (armurõõm, võid jääda Nimetuse riiki; Sääl teistpoool ust). SÜMBOL- võrdkuju, pilt või märk, mis esindab mõnd nähtust või mõistet, eriti abstraktset.
Sageli haarab metafoorne väljendus kogu lauset, lausete rühmi, vahel isegi kogu teost. Neil juhtumeil on tegemist laiendatud metafooriga: päevade kaupa saeb hambuline metsapiir sinist taevakummi, mind otsitakse jo teises ilmas tikutulega taga ( haige inimese kohta, kes ootab surma ). Personifikatsioon isikustamine Perifraas e ümberütlus rõhutab nähtuse mõnd väljapaistvat joont, selle nimetust teisiti ümber öeldes, Näide: Lauluisa (Kreutzwald), Kirjaneitsi (Koidula); kasutatakse ka mõistatustes. Sümbol e võrdkuju on metafoorne kõnekujund, mille puhul üldtuntud kujund, pilt või märk asendab teatud abstraktset mõistet. Üksiku ja konkreetse kaudu väljendatakse üldist, näiteks öö on konkreetselt ööpäeva üks osa, kuid üldistatuna tähendab surma. Koit ja hommik on vabaduse ja nooruse sümbol, meri avaruse ja vabaduse, rist usu ja süda armastuse sümbol.
(2). oksüümoron ehk vastandväljendus (kriiskav vaikus) (3) võrdlus (poiss on priske kui pirukas) (4).parallelism struktuurikordus? (silmad silmudeks, tissid turskadeks, sääred särgedeks, varbad vaalaskaladeks P-E.R) (5) metafoor peidetud võrdlus (puhkama puust palitus B.A); sh. kinnismetafoor (elukevad etc) (6) sümbol - (täht süttib ehk taevas su üle veel J.L), sh personifikatsioon (viletsus luurab meid ringauditooriumi pinkide all) (7) perifraas ehk ümberütlus (Lauluisa) (8) allegooria ehk mõistukõne (abstraktne tegelane) (9) sünestees - (päiksevalguse lämmatav lõhn levis üle linna) (10) metonüümia ülekanded (Mul on Tammsaare lugemine pooleli) sünekdohh ümbernimetamine, rajaneb reaalsel suhtel (osa-tervik) (Kogu rahvas armastab Saagimit) (11) tabu ehk sõnakeeld (hallivatimees hunt) (12) eufemism pehmendav ümberütlus (kus teil siin saab käsi pesta? - kus vannituba on?) (13) iroonia (oh kui kena!)
3. Võrdlus (poiss on priske kui pirukas) 4. Parallelism - struktuurikordus (silmad silmudeks, tissid turskadeks, sääred särgedeks, varbad vaalaskaladeks P-E. R.) 5. Metafoor - peidetud võrdlus (puhkama puust palitus B.A.); sh kinnismetafoor (elukevad etc) 6. Sümbol - (täht süttib ehk taevas su üle veel J.L.); 7. Personifikatsioon (viletsus luurab meid ringauditooriumi pinkide all) 8. Perifraas ehk ümberütlus ( Lauluisa) 9. Allegooria ehk mõistukõne ( abstraktne tegelane) 10. Sünestees - (päikesevalguse lämmatav lõhn levis üle linna) 11. Metonüümia - ülekanded (Mul on Tammsaare lugemine pooleli) 12. Sünekdohh - ümbernimetamine, rajaneb reaalsel suhtel ( osa-tervik) (Kogu rahvas armastab Saagmit) 13. Tabu ehk sõnakeeld (hallivAatimees- hunt) 14. Eufemism - pehmendav ümbertlus (kus teil siin saab käsi pesta? - kus vannituba on?) 15. Iroonia (oh kui kena
tema tekste tõlgiti eestikeelde) ja Hella Wuolijoki (eesti päritolu kirjanik, kirjutas soome keeles). Jätkas ka eesti keeles kirjutamist, kuid soomekeelsed näidendid said ülipopulaarseks, soositud eesti kui ka soomes 1930ndatel. Draamakirjandusse tulid veel. Mehed, kes hakkasid sõdade vahelisel perioodil näidendeid kirjutama ja realistlikus hoovuses kesksemat rolli mängima. Artur Adson (1930ndate näidend ,,Lauluisa ja kirjaneitsi" tuntuim). Juhan Sütiste allegooriline piibli põhjal draama näidend ,,Jumala mäss" (1933). Karl August Hindrey,,Raidalu kirikumõis" (1935) psühholoogiline realism avaldus draamas. Evald Tammlaan kerkis esile 1930ndate lõpu poole, koostöös lavastaja Priit Põldroosiga (tegutses Tallinna töölisteatris). Valge lagendik" (1937) ja ,,Raudne kodu" (1938) Tammlaane tuntuim. Eriti tähtis koostöö Andres Särev eesti kirjanduse dramatiseerija. Särev
variant ja M.Taube viide Rosenite perepärimusele). Esmakordselt ilmub surmatud venna nimena Mihkel. Pooleli oleva lossi maha kiskumise koht pole mitte Jõhvi vaid Edise. Kiriku asukoha valik toimus hukkumise koha järgi. Veel selgub, et Mihkel ise oli üritanud tagajärjetult ehitada lossi Alulinna kohale, kuid see oli öösiti alati maha lõhutud. Siit aga viib lausa lai otsetee hiidude maailma ja meie lauluisa Fr.R.Kreutzwaldi rahvuseepose juurde. H.Joonuks tunneb samuti pärimust Alulinna ehitamisest, mille järgi kõik, mida ehitusmeistrid päeval ehitasid, lammutati öösel ära: "Üks jutt pajatab hoopis nii: kaks venda ehitanud linnust - üks Alulinna, teine Edise linnust. Esimene läinud välismaalt endale naist tooma ja palunud, et Edise vend Alulinna ka edasi ehitaks. Kui nüüd esimene vend tagasi jõudis ja nägi, et Alulinna müürid polnud sugugi kerkinud, lõi ta vihahoos venna maha
püstitati sümboolsed sildid (Foto 9).88 Samas aga mitmed kohad jäidki augustikuuks tegemata: Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi restaureerimine algas aastaid tagasi, kuid raskendatavate asjaolude tõttu see siiski nii pea valmis ei saanud.89 Ka planeeritud Kandle suveaia valmimise tähtaeg lükati hilisemasse aega.90 Foto 8. Lenini ja Tartu tänava ristmik. Lenini tn maja otsaseinal on raamatut käes hoidev lauluisa Kreutzwald maalitud. Kõik Tartu poolt tulijad märkasid teda. Autor M. Pakler. Foto pärineb M. Pakleri erakogust. 86 Kriis, M. (14. juuli 1984. a.). ,,Kannel''valmistub juubeleiks. Töörahva Elu, lk 2. 87 Helistvee, I. (26. juuli 1984. a.). Enne palavaid päevi. Töörahva Elu, lk 3. 88 Üritusi Võru linnas pidustuste ajal. (11. august 1984. a.). Töörahva Elu, lk 4. 89 Kriis, M. (17. juuli 1984. a.). Mida muuseumis tehakse. Töörahva Elu, lk 1. 90 Kriis, M. (14
viitamiseks. Metafoori alaliikidena tõusevad esile isikustamine, ümberütlus, tabu, sümbol, allegooria, iroonia, oksüümoron ja sünesteesia. Isikustamine ehk personifitseerimine millelegi mitteinimlikule isikuomaduste omistamine: Mõte südant sööb; Nüüd nutab mu igatsus. Ümberütlus - ehk perifraas rõhutab nähtuse mõnd väljapaistvat joont, selle nimetust teisiti ümber ütledes: Lauluisa: Kirjaneitsi. Ümberütlus on mõistatuste lemmikkujund: seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline; ilma nõela pistamat. Ümberütlused on ka sõnakeeld ehk tabu (Issand; Põrguvärst; härra direktor mitte Ants või Maali) ja sellega kattuv maheväljendus ehk eufemism: põlluramm, armurõõm. 8 SÜMBOL ehk võrdkuju, pilt või märk , mis esindab mõnd nähtust või mõistet, eriti abstraktselt
6. ürituste pealkirjad (vt O 33); 7. taimede sordinimed mitteerialases tarvituses (vt O 34). 2. ja 4. punktis märgitud väljendeid ja sõnu võib muust tekstist esile tuua ka eri kirjaga (hrl kursiivis). Siis jutumärke ei ole. Jutumärkidesse ei panda: ülekantud tähendusega sõnu ja väljendeid (vt ka L 45). Nt on üleliigsed järgmiste väljendite jutumärgid: ostis ,,mustalt turult", soome ,,lauluisa" Elias Lönnrot (jutumärgid näitaksid, et kirjutaja ei peagi teda lauluisaks või tunneb selles sõnas stiilihälvet). Enam pole tarvis jutumärgistada ka: 1. asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja ühenduste nimesid, 2. perioodikaväljaannete nimesid, 3. autasunimesid, 4. kaubanimesid, 5. üksiksõidukite nimesid. Ühepoole-jutumärke kasutatakse loetelus kordusmärgina: Mati MardikasTallinn
Newton Theological School (1946-49); he graduated with the Bachelor’s degree. In the early Fifties he improved his skill in composition during the summer master classes with Jacques Ibert (Tanglewood) and Darius Milhaud (Aspen). From 1954 until his retirement in 1990, Raid was a Baptist minister in the Estonian Church in Toronto and for the Estonian-speaking radio station Freedom Proclamation as the spokesman on 1 Juta Kurman, Lauluisa Juhan Aavik – 95 (The Senior Bard Juhan Aavik – 95), Tulimuld 1 (1979): 39- 41. religious topics. His first authorial concert, after returning to Estonia, took place in Tallinn on March 20th, 1990, a year before Estonia regained national independence. Kaljo Raid first came to the public’s attention in his student years with his chamber compositions and his graduation work, the First Symphony (1944). The First
annaabi.ee 
