VÕRU KREUTZWALDI GÜMNAASIUM
Vaba-Sõltumatu Kolonn nr1 Uurimistöö
Autor: Marleen Reemann Juhendaja : Õp. Helle Ruusmaa
Võru 2010 Sissejuhatus
Käesoleva uurimistöö kirjutamine on ajendatud huvist Vaba-sõltumatu Kolonn nr. 1 (edaspidi
Kolonn) ajaloo ja tegevuse vastu. Töö autori isa, Peeter Reemann on üks Kolonni asutajaliige ja
Kolonni juht Ain Saar töö autori vanaonu väimees. Esimest korda tekkis töö autoril huvi Kolonni
vastu 2007. aastal, kui isa teda esimesele Võrulaste Tahteväljenduspäevale kaasa kutsus. Isa
rääkis lugusid kolonnist, selle liikmetest ja Võrumaal toimunud noorteaktsioonidest. Kõiki neid
lugusid kuuldes huvi aina süvenes. Kahjuks adus töö autor üsna pea, et väga vähesed noored
teavad Kolonnist ja selle ajaloolisest tähtsusest Võrus ja Eestis. Tehes uurimistööd antud teemal,
loodab autor äratada huvi oma kaasaegsete seas. On ju Kolonni ajalugu osake kogu Eesti
ajaloost. Oma koht on tal Eesti taasvabanemise protsessis, sest Kolonni võib pidada võrulaste
äratajaks.
Enne uurimistöö kirjutamist avanes töö autoril võimalus pidada kõne Võrulaste
Tahteväljenduspäeva 2009 raames toimunud ajaloo konverentsil . Oma kõne ja uurimistööga
äratas ta huvi mõnes kuulajas, kes palusid luba uurimistööd levitada eesti kooliõpilaste seas.
Seega on lisaks töö autori huvile Kolonni vastu töö kirjutamiseks ka teine põhjus - pisike lootus,
et see harib eesti noori.
Töö kirjutamisel on kasutatud internetimaterjale, enamasti Vaba-Sõltumatu Kolonni nr.1
kodulehekülge www.noortekolonn.org ja selle galeriid, Kolonni kohta ilmunud raamatuid ,,Võru Veri Ei Värise" ning ,,Aktsioonide aeg". Oluliseks materjaliks olid autori isa jutustused kolonni
tegemistest. Kuid kõik eeltoodud materjalid vaid kinnitasid juba teadaolevat. Enamik
uurimuslikust osast põhineb kirjavahetusel Ain Saarega ning Võrumaa Muuseumi arhiivi
materjalidel. Uueks ja huvitavaks materjaliks töö autori jaoks oli ka kirjavahetusel Argo Männimetsaga saadud informatsioon. Vaatamata materjalide rohkusele, jäi ikka arusaamatuks ,
miks valiti meeleavalduse kuupäevaks just 21. oktoober. Ka need, kes Kolonni tegemistele
kõige lähemal olid, ei ole kahjuks suutnud anda kindlat ja üheselt mõistetavat vastust sellele
küsimusele.
2 Töö tegemisel valmistas enam raskusi materjali leidmine. Raamatuid lugeda oli küll lihtne, kuid
inimesi rääkima panna mitte nii väga. Samuti oli raske valida, mida töösse kirjutada ja mida
mitte, sest kogu informatsioon tundus äärmiselt vajalik. Et mitte korrata ilmunud raamatuid, olen
pidanud tööst välja jätma palju Kolonniga seotud aktsioone, millest soovijad võivad ise lugeda.
Töö on jagatud kolmeks peatükiks. Esimene peatükk räägib Kolonni kujunemisest, tähtsamatest
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 38 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lennu_922
Õppematerjali autor
riigilipuna. 21. septembril 1944 tõsteti Eesti lipp sakslaste lahkudes korraks veel Pika Hermanni tippu, ent 22. septembril 1944, kui Punaarmee oli Tallinnasse sisenenud, asendati see taas punalipuga. 21.oktoobril 1987 lehvis Võrus ja seega esmakordselt okupeeritud Eestis sinimustvalge lipp mida võimurid ei söandanud maha rebida. Umbes 1000 vihast võrulast suundus Võru kesklinna nõudes Ain Saare ja tema naise vabastamist. 24. detsembril 1987 lehvis taas Võrus Vaba-Sõltumatu Noorte Kolonn Nr. 1 poolt korraldatud Lydia Koidula mälestusõhtul sinimustvalge lipp. Lipp varastati KGB töötajate poolt. 2. veebruaril toodi lipp välja Teaduste Akadeemia Meeskoori kontserdil Estonias koos Eesti Lipu lauluga. 17. aprillil 1988 kasutati Tartu muinsuskaitsepäevadel avalikult rahvusvärve. Esialgu oli iga värv eraldi vardas EÜS-i maja peal. Maja ees peetud kõnekoosolekul osales umbes 7000 inimest.
Loominguliste liitude ühispleenum Toimus 1. ja 2. aprill 1988 Toompea lossis. · Ühispleenumi mõte pärineb lavastaja Kalju Komissarovilt, kes 30. sept 1987 esines vastava ettepanekuga Teatriliidu kongressil. Teatriliit ühines veebruaris 1988 Loomeliitude Kultuurinõukoguga (Loomeliite juhtis Ignar Fjuk). Samal kuul pöörduti EKP ideoloogiasekretäri Indrek Toome poole, et saada luba pleenumi korraldamiseks. (T.Made raamat) Loomingulised liidud hakkasid aktiivselt kaasa rääkima/mõtlema ühiskonna uuenemisprotsessidele. (Haritlased lülitusid taasiseseisvumisprotsessi) · Suurt tähelepanu pöörati rahvuskultuuri olukorrale; esitati rida nõudmisi keskvõimule ja avaldati rahulolematust ENSV juhtkonna tegevusele (eriti ENSV KP juhi Karl Vainole, Arnold Rüütlile ja Ministrite Nõukogu esimehele Bruno Saulile). Lai avalikkus toetas neid nõudmisi. (Eesti ajalugu 2. M.Laur; T.Tanneberg; A. Pajur).
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Võru linna juubelipidustused Uurimistöö Autor: Sander Lebreht 11.d Juhendaja: õp Kaja Kenk Võru 2014 RESÜMEE Uurimistöö eesmärk oli koguda informatsiooni Võru linna kolme juubelipidustuste (100., 150. ja 200. sünnipäevade) üritustest ja kõike seda puudutavast ning võrrelda neid omavahel. Uurimistöö autor toetus juubeliürituste kirja panemisel peamiselt vastava aja ajalehtedele. Autor vaatas läbi Wõru Teataja 1933. ja 1934. aasta ajalehed ning Töörahva Elu 1984. aasta ajalehed. Lisaks aitasid informatsiooni nii pidustuste kui ka linna üldise käekäigu kohta leida kolm juubeliväljaannet: koopia H. E. Strucki 1884. aasta saksakeelsest üleskirjutusest ,,Zum Gedächtnik der FEIER DES 100 JÄHRIGEN BESTEHENS WERRO'S"; Fr. Suiti ja H. Meleski koostatud ,,Wõru linn 150-aastane" ja Raimo Pullati ,,Võru linna ajalugu". Töö põhiline probleem oli see,
Sindi Gümnaasium Tori Sõjameeste Mälestuskirik Kodu-uurimistöö Autor: Geidy Jõgiste 10a. Klass Juhendaja: Lembit Roosimäe Sindi 2010 2 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 Kiriku taastamise eesmärk..........................................................................................................5 Mälestusplaadid .........................................................................................................................9 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................12 ..................................................................................................................................................13 Lisa 1.......
Veljo Tormis Referaat Koostaja: klass Juhendaja: Tallinn Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1 Elulugu.....................................................................................................................................3 2 Veljo Tormise looming............................................................................................................6 2.1 Loomingu üldiseloomustus...............................................................................................6 2.2 Suurteosed koorile.............................................................................................................7 2.4 Paljukeelne Tormis..................................................................................................
Kehra Gümnaasium 11.A klass, humanitaarsuund Maret Luukas KEHRA GÜMNAASIUMI 5.-9. KLASSIDE ÕPILASTE HUVI KÄSIPALLI VASTU Uurimistöö Juhendaja: õp Piret Urmet Kehra 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.KÄSIPALLI ÜLEVAADE......................................................................................................4 1.1 Käsipall maailmas...........................................................................................................4 1.2 Käsipall Eestis.................................................................................................................5 1.3 Käsipall Kehras.........................................................................................
Rakke Gümnaasium TUNTUD MUUSIKALID Referaat Katre Pohlak 11.klass Jaanuar 2012 Rakke Sisukord lk 3 Mis on muusikal? 1 lk 4 Hüljatud lk 5 Miss Saigon lk 6 Aida lk 7 Vampiiride tants lk 8 Ämbliknaise suudlus lk 9 Fame lk 10 Kasutatud materjal Mis on muusikal? Muusikal on muusikat (avamänge, vahemänge, soololaulu, koore jne) ja tantsu sisaldav lavateos, milles laul, tants ja kõnelus on võrdse tähtsusega ja veavad igaüks omal moel tegevustikku edasi. Erinevus operetist on tinglik, kuid operetis on sageli laulu- või tantsunumbreid, mis loo arengu seisukohast ei oma suurt täh
Suure-Jaani Gümnaasium Muusikute Kappide seotus Suure-Jaaniga Uurimistöö Sirelin Koval 11. klass Juhendaja õpetaja Riina Mankin Suure-Jaani 2014 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Heliloojad Kapid.................................................................................................................4 1.1. Joosep Kapp................................................................................................................4 1.2. Artur Kapp..................................................................................................................5 1.3. Hans Kapp.................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid