Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Uurimustöö Lebrehti perekonnast (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes avastas neljanda veregrupi ja täi tähnilise tüüfuse levitajana ?
 
Säutsu twitteris
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium
Lebrehtide kolme põlvkonna lugu Uurimustöö
Autor: Sander Lebreht 8A Juhendaja : Kaja Kenk
Võru 2010 SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
I MINU ISAPOOLSE VANAEMA JUURED 5 1.1. Minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema 5 1.2. Minu vanaema emapoolne vanaisa ja vanaema 6 1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida 6
II MINU ISAPOOLSE VANAEMA ERNA LUGU 10 2.1. Lapsepõlv 10 2.2. Kooliaeg 11 2.3. Töö ja oma pere 14
III MINU ISA VALEVI LUGU 17 3.1. Lapsepõlv 17 3.2. Kooliaeg 18 3.3. Töö ja oma pere 23
IV MINU ELULUGU 25 4.1. Lapsepõlv 25 4.2. Kooliaeg 26
V VÕRDLUS 31
KOKKUVÕTE 33
KASUTATUD KIRJANDUS 34
2 SISSEJUHATUS
Minu uurimistöö teema on '`Lebrehtite kolme põlvkonna lugu''. Valisin selle teema sellepärast, et tahtsin rohkem teada saada oma vanaemast ja isast.
Töö eesmärgiks oli võrrelda ennast, isa ja isapoolset vanaema läbi meie tähtsamate eluetappide. Lisaks sellele ka teada saada niipalju kui võimalik, isapoolse vanaema juurtest. Pean oma juurte tundmist väga tähtsaks, sest see annab inimesele jõudu, tugevust ja kindlust juurde.
Uurimustöö koosneb viiest peatükist. Esimeses peatükis kirjeldadakse isapoolse vanaema Erna Lebrehti juuri. See peatükk on jaotatud kolmeks alapeatükiks: esimeses tuuakse välja andmed vanaema isapoolsest vanaisast ja vanaemast, teises vanaema emapoolsest vanaisast ja vanaemast ning kolmandas vanaema isast ja emast. Teises peatükis räägitakse pikemalt isapoolse vanaema eluloost. See on samuti jaotatud kolmeks alapeatükiks: esimene kirjeldab vanaema lapsepõlve, teine kooliaega ja kolmas on tema tööst ja perest . Kolmandas peatükis kirjeldakse isa elulugu. Peatükk on ka jaotatud kolmeks alapeatükiks: esimene kirjeldab lapsepõlve, teine kooliaega ja kolmas tema tööd ja oma peret. Uurimustöö neljandas peatükis kirjeldan oma elulugu. See peatükk on jaotatud kaheks: esimeses kirjeldan oma koolieelset lapsepõlve ja teises kooliaega. Viimases peatükkis võrdlen enda, isa ja vanaema lapsepõlve ja kooliaega tuues välja sarnasusi ja erinevusi.
Minu vanaema Erna Lebreht on sündinud 29. märtsil 1935. aastal Hansu talus Kuremaa külas Gatsina rajoonis Leningradi oblastis Venemaal. Ta oli lapseeas väga tagasihoidlik . Siis kui vanaema oli just kooli minemas, suri tema ema Ida. Lisaks ühe kuu pärast küüditati sakslaste poolt neid Eestisse. Minu vanaema õppis Eestis kahes koolis. Algul Jõhvi algkoolis, hiljem Jõhvi põhikoolis. Tal olid terve kooliaja vältel hinded head. Hiljem läks ta tööle ETKVLi raamatupidajaks . Ta sai mitmel aastal järjest ametikõrgendust, aga kui ehituskontor likvideeriti tuli ta Võrru elama. Ta abiellus Aljo Nurmega ja nad said kaks imetoredat poega . Kahjuks vanem poeg enam ei ela, kuna ta suri autoavariis, aga noorem poeg elab siiamaani.
3 Minu isa Valev Lebreht sündis 1. aprillil 1969. aastal Võrus. Väiksena hoidis isa lapsehoidja . Hiljem panid vanemad ta Päkapiku lasteaeda. Ta õppis Võru 1. 8-klassilises kooli. Koolieas tegi ta palju erinevaid koerusi koos sõpradega. Peale põhikooli läks ta edasi õppima Fr. R. Kreutzwaldi nimelisse Võru 1. keskkooli ja hiljem Tallinna Polütehnilisse Instituuti. Selle kooli jättis ta pooleli ja läks kohe sõjaväkke. Sõjaväkke saadeti teda Venemaale Omski linna. Isa on töötanud ehitajana Võru KEKis, AS Kurmikus, Privet Project Building OÜs. Ta kohtas Terje Lehtmet ja neil on kaks poega Tauri ja Sander (mina).
Mina sündisin 14. augustil 1995. aastal Võrus. Ma käisin Sõleke lasteaias, mis asus täpselt minu kodu kõrval. Peale lasteaeda ma läksin Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi, kus õppisin esimese aasta ja seejärel läksin Pikakannu Põhikooli. Vanemaks saades tulin tagasi Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi.
Tänu uurimistööle sain teada rohkem isa lapsepõlvest, vanaema lapsepõlvest ja minu kaugematest juurtest. Vanaema ja isa eluloost sain teada nendega intervjuusid tehes. Pildimaterjali sain vanaema pildialbumitest.
Kui ma seda uurimustööd tegin , siis tekkis ka minu vanaemal oma juurte vastu rohkem huvi ja ta otsustas hakata uurima . Ma arvan, et minu isa ja vanaema on väga tänulikud, et ma seda tööd teen, sest niimoodi säilivad nende mälestused kauem kui nende eluiga. Lisaks sellele saavad ka kunagi tulevikus minu lapsed lugeda oma vanavana vanavanaisadest ja vanavana vanavanaemadest või isegi veel kaugemale.
Ma tänan kõiki, kes aitasid mind selle töö valmistamisel: oma vanaema, isa, ema ja loomulikult juhendajat.
4 I peatükk MINU ISAPOOLSE VANAEMA JUURED 1.1. Minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema1
Minu vanaema isapoolne vanaisa oli Hans Lebreht. Ta sündis 1850. aastal Lääne-Virumaal Eestimaa kubermangus. Hans töötas vallavanemana lühikest aega. Minu vanaemal ei ole andmeid tema vendade ja õdede kohta. Minu vanaema isapoolse vanaema eesnimi oli Miina .
Hans ja Miina laulatati Lääne-Virumaal (vanaema ei tea täpselt millal ja kus). 1880. aastal rändasid nad Venemaale, kuna lootsid saada maad. See väljarändamine oli Virumaal juba nö teine lahkumise laine, mis viis enamuse minejatest 1880-1890.aastatel - II väljarändamine Venemaale- Tobolskisse ja Peterburi.2 Hans ja Miina elasid Peterburi kubermangus Gatsina linna lähedal Kuremaa külas. Seal ta ehitas endale maja ja rajas talu. Neil oli suur kaheksa lapsega pere. Esimene laps- poeg Kaarel- sündis 1885. aastal. Teise lapse nimi oli Juhan, järgmisena sündis poeg Eduard , siis tütar Anni. Viies laps - poeg Rudolf ­ sündis 14. detsembril 1900. aastal. Kuuendana sündis poeg Jaan, seitsmendana tütar Roosi ja viimasena tütar Helmi . Kahjuks minu vanaemal ei ole meeles paljude laste sünniaastad. Miina suri ja Hans jäi leseks.
Foto 1. Hansu talu Kuremaa külas. Fotograaf ja pildistamise aeg teadmata. Foto pärineb Erna Lebrehti fotokogust.
1 Vestlus vanaema Erna Lebrehtiga, 09. jaanuar 2010 2 Virumaa entsüklopeedia koduleht http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$2252 (12. 02.2010)
5 1.2. Minu vanaema emapoolne vanaisa ja vanaema3
Minu vanaema emapoolse vanaisa nimi oli Kaarel Lakk . Sünniaastat vanaema ei tea. Ta elas algul Ida-Virumaal, aga hiljem läks elama Venemaale. Põhjus oli sama, mis eespool mainitud ­ saada maad ja rajada oma majapidamine . Ta elas samas kohas, kus elasid ka minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema. Ta ehitas endale maja ja rajas oma talu.
Minu vanaema emapoolse vanaema nimi oli Kristiina Kull. Koos oma vanematega läks elama Venemaale samasse Kuremaa külla. Tema isa nimi oli Joosep Kull ja ema nimi oli Anna Eber. Järelikult ehitasid nad ka omale seal talu.
Kaarel ja Kristiina laulatati ja nende perekonna nimeks sai Lakk. Nad läksid elama Kaarli tallu , mis asus Kuremaa külas Peterburi kubermangus. 1903. aastal sündis nende esimene laps ­ tütar Ida. 1913. aastal sündis poeg Arvi. Arvi oli väga musikaalne . Ta ehitas ise raadio. Kaarel suri Esimese maailmasõja ajal. 1943. aasta sügisel sakslased küüditasid Kristiina ja ta pere Eestisse. Poeg Arvi otsustas elama minna Viljandimaale Abjasse, sinna läks ka Kristiina. Kristiina jäi seal kollatõppe, millesse ta ka suri.
1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida4
Minu vanavanaisa Rudolf Lebreht sündis 14. detsembril 1900. aastal Hansu talus, mis asus Kuremaa külas. Rudolfil oli algharidus. Rudolf olevat käinud kohalikus koolis, aga nime minu vanaema ei tea. Rudolfil oli palju vendi ja õdesid. Vendade nimed olid Kaarel, Juhan, Eduard, Jaan. Õdede nimed olid Anni, Roosi ja Helmi. Nende kodumaja oli suur.
Rudolfi hobiks oli maadlus . Ta osales ka mitmetel võistlustel ja tal läks hästi. Minu vanaema täpselt ei tea, mis kohad sai Rudolf, kuna kõik pere dokumendid ja tähtsad paberid läks kaduma Teise maailmasõja tagajärjel. Talle meeldis lisaks maadlusele veel tegeleda hobuste
3 Vestlus vanaema Erna Lebrehtiga 09. jaanuar 2010 4 Sama.
6 parseldamisega. See oli tollel ajal keelatud tegevus, aga tulu toov. Rudolf oli hea puusepp ja ehitas endale puidutöödeks mõeldud ruumi.
Minu vanavanaema Ida Lakk sündis 19. detsembril 1903. aastal Lakkide talus, mis asus samas külas, kus asusid eelnimetatud. Idal oli vanem vend Arvi. Nad elasid suures majas . Minu vanaema ei tea kuigi palju Ida haridusest, aga seda teab, et ta käis Gatsina eraõmbluskoolis. Peale kooli lõpetamist kingiti Idale ka õmblusmasin.
Rudolf ja Ida kohtusid peale leeriskäimist. Kui Rudolf oli 24 aastane ja Ida 21 aastane, siis nad laulatati Jõululaupäeval 1924. aastal Gatsina kirikus. Nende perekonnanimeks sai Lebreht. Nad läksid peale laulatust elama Rudolfi isatallu - Hansu tallu.
Esimene laps oli Albert Lebreht, kes sündis 24. juunil 1927. aastal. Teine laps oli minu vanaema Erna Lebreht, kes sündis 29. märtsil 1935. aastal. Hiljem sõja ajal 1942. aasta talvel sündisid ka kaksikud. Nende nimed olid Aino ja Maimu . Nad elasid väga vähe aega. Põhjust, miks nad surid minu vanaema ei tea.
1943. aasta veebruaris tuli üks põgenenud vang Hansu tallu, et saada peavarju. Rudolf ei lubanud, sest ta teadis, et vangidel on tähniline tüüfus.5 Idal läks süda nii haledaks, kuna vang tahtis väga jõuda oma perekonna juurde, lubas Ida tal jääda. Vang lubas kohe hommikul ära minna. Ida tegi vangile aseme ja andis veel enda jope peale. Vang läks, nagu lubatud, kohe hommikul minema. Kui Ida läks lauta pani ta tolle jope selga ja sealt ta ka selle haiguse endale korjas. Ta nakatas ka kõiki teisi pereliikmeid. Teistel pereliikmetel vedas, aga Idal mitte. Ida suri tähnilisse tüüfusesse samal aastal.
1943. aasta sügisel küüditasid sakslased perekond Lebrehtid Eestisse. Põhjus oli see, et nende kodukandis oli alanud aktiivne sõjategevus. Nad läksid elama ühte tallu Peeri külla Ida-Virumaale, kus vajati tööjõudu. Nad elasid seal viiekesi Rudolf koos tütre Erna ja poja
5 Tähniline tüüfus on krge palavikuga kulgev raske nakkushaigus , millesse varem suri 30% haigestunuist. Tänu antibiootikumravile on nüüdisajal suremus vähenenud. Peale riidetäi siirutavad riketsiat ka peatäid, kes samuti nakatuvad haige inimese vere imemisel. Taudina esines tähnilist tüüfust eeskätt sja ajal, kui täid levisid laialdaselt. http://www.horisont.ee/arhiiv_1996_1999/1998/05/avastajad.html ( 12. 03. 2010)
7 Albertiga ja need kaks inimest, kes seal talus juba ennem elasid. 1946. aastal kolisid Lebrehtid lähedal olevasse Sompa külla Ida-Virumaal, kuna tööjõudu enam eelmises kohas ei vajatud. Seal elasid nad lühikest aega. Siis kolis pere Jõhvi linna ühte korterisse, põhjus oli täpselt sama.
Jõhvis kohtas Rudolf naist nimega Elmiire. Mõne
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Uurimustöö Lebrehti perekonnast #1 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #2 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #3 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #4 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #5 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #6 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #7 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #8 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #9 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #10 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #11 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #12 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #13 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #14 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #15 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #16 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #17 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #18 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #19 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #20 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #21 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #22 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #23 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #24 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #25 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #26 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #27 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #28 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #29 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #30 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #31 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #32 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #33 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #34 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #35
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 35 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 93 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor TheSanders16 Õppematerjali autor

Lisainfo

Siit leiab näite, kuidas teha uurimustööd.

Märksõnad

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

10
doc
Uurimustöö identiteedi kohta
50
pdf
Uurimustöö teemal stress
82
doc
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
99
doc
11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
37
doc
Uurimustöö-Harri Jõgisalu
83
doc
Eesti ajalugu
0
docx
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
414
pdf
Tiit Lauk humanitaar





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun