Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Üldine usundilugu konspekt (3)

4 HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
USUNDILOO KONSPEKT
ÜLDINE ÜLEVAADE:
USUNDITE JAGUNEMINE:
  • Aabrahmlikud usundid:

  • Veedausundid:

    • Taustaks on muistse India veedakultuur.
    • Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub (дегенерировать) ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega.

  • Teised suured usundid:

    • Šinotism ja taoism on traditsioonilised rahvuslikud usundid, milles on keerukad rituaalid ning kirjapandud pühad tekstid.
    • Sikhism ja bahai on mõjutusi saanud aabrahmlikest usunditest aga ka veedausunditest.

    KALENDER:
    • Igal usundil ja kultuuril on oma kalender aastate määratlemiseks ning aastate tähistamiseks.
    • Kristlaste usundijärgi ajaarvamine on hiljutine nähtus.
    • Kalender sisaldab endas kuude nimetusi, mis tulenevad Rooma jumalate ja imperaatorite nimedest .
    • Neid hakkati kalendrisse märkima alates Jeesuse sünnist.
    • Kristlased märgivad aega eKr (enne kristust) ja pKr (peale kristust). Igale usundile see ei sobi ning siis kasutatakse aja märkimiseks lühendeid m.a.j (meie ajaarvamine järgi) ja e.m.a (enne meie ajaarvamist).

    USUNDID MAAILMAS:
    • Kristlus: 2.1 miljardit
    • Islam: 1.5 miljardit
    • Hinduism: 900 miljonit
    • Hiina omausundid: 394 milj
    • Budism: 376 miljonit
    • Põlisusundid: 300 miljonit
    • Sikhism: 23 miljonit
    • Judaism : 14 miljonit
    • Baha ´i: 7 miljonit
    • Džainism: 4,2 miljonit
    • Shinto : 4 miljonit

    RELIGIOON JA TEADUS:
    • Paljude inimeste jaoks ei ole vahet usundil ja elul ning ka teaduse ja usundi vahel.
    • Taonism:

    • Islam:
    • rõhutab teadmiste väärtust
    • rõhutab looduse seaduspärasuse avastamist
    • seda tuleb alati teha Jumala ja tema seaduste kontekstis
    • julgustab teaduslikku uurimustööd
    • paljud avastused saanud selle tõttu teoks

    • Ühed usundid eitavad täelikult teaduslikke teooriaid , sest need ei vasta pühakirjades kirjeldatud universumi loomisele Jumala poolt.
    • Teised püüavad mõista teaduslikke teooriaid pühakirja valguses.

    • Kristlus:
    • Pannud aluse nüüdisaegsele empiirilisele uurimustööle (эмпирический исследование)
    • Loonud maailmapildi, kus kõik on Jumala loodud
    • Ollakse avatud uurimistegevusele – aitab paremini Jumalat tundma õppida

    • Usutakse, et religiooni tähtsus väheneb teaduse arenedes.
    • Samas on kasvanud huvi religiooni, meediumide ja ennustamise vastu.

    EELAJALOOLINE USUND :
    • Esimesed koopamaalingud leiti Chauvet`i koopast
    • Koopamaalingute vanuseks pakutakse üle 30 000 aasta
    • Kõige varasemad usulised tekstid pärinevad aastast 2500 eKr.
    • Üheks vanimaks usundiks peetakse Šamanismi
    • Šaaman – inimene, kes suudab minna transiseisundisse (транс- состояние), see tähendab, et ta suudab olla vahendaja (посредник) kahe maailma vahel. (Üks maailm on materjaalne ja füüsiline, teises maailmas on vaimud)
    • Šaaman – oskab rääkida vaimudega
    • Vaim – mõjutab haigusi, halba õnne, lootus heale jahisaagile, vägi ja rikkus
    • Karukultus (культ медведя) – abivaimuks on loomavaim
    • Sügisel võtab karu enda juurde
    • Hoolitseb tema eest terve talve
    • Tapab karu – karu koljust (череп) saab austusobjekt (обект почитании)

    VARAJASED AJALOOLISED USUNDID:
    • Iseloomulik: uuenemine ja viljakus – seotud Niiluse iga-aastase üleujutusega.
    • Vaarao jumaliku autoriteedi ja templi rituaalidega säilitati stabiilsust ja korda
    • Surmaga ümbritsetud rituaalid – egiptlaste lootus, et pärast surma jätkub elu nagu enne.
    • Egiptuse Pantheoni kuuluvad Jumalad:
    • Päikesejumal – Ra
    • Teeba jumal – Amon
    • Tõe-ja korrajumalanna – Maat (sümbol – sulg)
    • Sünnitusejumalanna – Thoeris
    • Osiris – surnute jumal, uuenemise sümbol (algselt elavate jumal)

    • Sumeri tekstid (2500 aastat eKr)
    • Eepos „Gilgameš“ – 1700.aastast
    • Kujutlus paradiisist, lugu neist, kes on uputusest pääsenud – Piibliga seotud

    • Rajaja – Zaratshustra
    • Pärsias alates 7.sajandist eKr – sai riigiusund
    • 7. saj pKr sai riigiusundiks islam
    • Pärit paljud juudi ja kristliku mütoloogia elemendid:
    • Inglid
    • Põrgu
    • Hea ja kurja vaheline võitlus

    • Indoeurooplaste usundid:
    • Euroopani levinud indoeuroopa traditsioonidel on sarnased jumalate nimed ja atribuudid
    • Emajumalanna Danu – indoeuroopa usundite ühine kuju
    • India tekstis („Rigveda“) – on ta deemonite ema
    • Keltide müütides – lahke emajumalanna
    • Nime on tema järgi saanud:
    • Doni jõgi Venemaal
    • Doonau jõgi Kesk-Euroopas
    • Danu Papsi mäed Iirimaal
    • Danu seos veega ilmneb ka Britannia jumaluse nimes Ana

    PÕLISRAHVASTE USULISED TRADITSIOONID TÄNAPÄEVAL:
    • Budistlikud maad – templites olevad altarid, mis on mõeldud budismieelsetele jumalustele, kelle poole abi paludes pöördutakse
    • Kesk-Aasias – pühapaikadeks sõdalaste hauad (Tšingis-khaan, Timur) (Nõukogude Liidu lagunemisest saadik)
    • Hiina- esivanemate austamine
    • Kristlus – paljud usutavad pärit enne Kristust
    • Jõulud – Jeesuse Kristuse sünd
    • Algselt olid jõulud päikese pidustused keset kõige pimedamat aega
    • Mitmete vanade traditsioonide taastamise tulemusel on tekkinud uus usund- uuspaganlus ehk wicca
    • Nõidade kokkusaamised
    • Paganlike rituaalide loomine (Iirimaal)
    • Neid huvitab looduse pühadus ja naiste roll usundis

    AABRAHAMLIKUD USUNDID:
    JAGUNEMINE:
    • Islam (juutluse ja kristluse traditsioonide jätkaja, juutluse ja kristluse pühakirja parandaja, sest neis olev ilmutus on puudulik ja ebatäielik)
    • Juutlus (judaism)
    • Kristlus

    • Juutlus, kristlus, islam on maailmausundid (levinud maailmast välja).
    • Aabrahmlikke usundeid on nimetatud ka prohvetlikeks usunditeks, sest üheks neile iseloomulikuks tunnuseks on prohvetite tähtsus, kes on tuletanud inimestele meelde nende osa Jumala kavatsustes, Jumala loomistöös.
    • „aabrahamlik“ = oluline koht Aabrahamil

    PROHVET :
    • Prohvet = inimene, kes annab edasi Jumala sõnumit
    • Juutlus:
    • Prohvet = need, kes püüdsid Iisraelile meelde tuletada lepingut Jumalaga ning ennustasid messiat, kes tuleb täitma Jumala lubadusi
    • Kristlus:
    • Islam:
    • Prohvet = Piibli suurkujud
    • Näiteks: Aadam , Noa, Mooses , Jesaja, Jeesus jt
    • Koraanis 25 prohvetit
    • Moslemid usvad, et Jeesus = suur prohvet
    • Muhamed = viimane prohvet, kes andis Koraanis edasi lõpliku ilmutuse

    ISELOOMULIK:
    • Jumal = universumi Looja ja alalhoidja
    • Monoteism – kummardatakse ühte Jumalat ( Kristluses 1 Jumal, kuid kolm aspekti- kolmainsus – isa, poeg, püha vaim)
    • Usutakse Jumala kõikvõimsusesse
    • Inimese esmane kohus on järgida Jumala ettekirjutisi igapäevases elus
    • Õpetavad, et igal inimesel on elu maal (maine elu) ja elu pärast surma
    • Juutlus – kui messia tuleb, äratatakse kõik surnust üles ja äraneetud lähevad põrgusse
    • Kristlus ja islam – kohtupäev – head lähevad taevasse , halvad põrgu

    MAAILMA LOOMINE:
    • Jumal lõi maailma 6 päevaga, 7. päeval puhkas
    • Jumal lõi maailma 6 päevaga
    • Ei usu, et Jumal 7. päeval puhkas (kõikvõimas ei vaja puhkust)
    • 1 päev = 50 000 aastat

    ESIMESED INIMESED:

    JERUUSALEMM :
    (Jeruusalemm: Keskel Kaljumošee, allpool aga Rooma valitsusajast pärit linnamüür)
    (vasakul Maarja Magdaleena kirik )
    • Jeruusalemmal on usuline tähendus nii juutidele, kristlastele kui ka moslemitele .
    • Juutidele – kuningas Taaveti linn ning Püha Siion, kuhu saabub Messias. Taaveti poeg Saalomon ehitas Jeruusalemma templi, mida palju kordi hävitati ja uuesti taastati . 70. aastal hävitati tempel lõplikult. Üks templi säilinud müür – Läänemüür („Nutumüür“) on juutidele oluliseks palverännakute, pidustuste ja palvepaigaks.
    • Kristlastele – Jeesuse Kristuse ristilöömise koht, kus ta ka hiljem üles tõusis
    • Islami usulistele – seostub paljude prohvetitega – Prohvet Muhamed tõusis oma öisel reisil taevasse, et kohtuda Jumalaga.

    Juutlus ehk judaism
    JUUDID:
    • Juudid = „Jumala valitud rahvas“
    • Põlvnevad Jaakobi 12st pojast
    • Jaakob – Jumal nimetas ta ümber Iisraeliks („Jumalaga võitleja“)
    • Usuvad ühte Jumalat
    • Aabraham = juudi rahva isa
    • Piiblis – Jumala sõber
    • Pühaks päevaks on „ sabat

    LEPING:
    • Jumala ja juutide vahel eriline suhe – leping („Valitud rahvaks“ määramine)
    • Lepingu kohaselt järgivad seadusi, mis Jumal andis Moosesele
    • Mooses – rahva seaduseandja, rändava rahva juht (juhtis rahvast Egiptusest välja Jumala abiga)
    • Sai Jumalalt Siinai lepingu, millest kõige tuntum on 10 käsku ehk dekaloog :

    1. Ei tohi olla teisi jumalaid
    2. Ei tohi teha kujusid kummardamiseks
    3. Ei tohi niisama Jumala nime öelda
    4. Pühitse hingamispäeva (sabat)
    5. Austa isa ja ema
    6. Ära tapa
    7. Ära riku abielu
    8. Ära varasta
    9. Ära tunnista valet teise vastu
    10. Ära himusta naabri vara
    • Mitzvot – käsk
    • käskude järgimine nii põhimõtetes kui tegudes, reguleerib igapäevaelu.
    • Sünnist surmani
    • Õhtust hommikuni
    • 613 käsku:
    • 365 keelavat (päevi päikeseaastas)
    • 248 kohustavat (luud inimese kehas)

    MAAD:
    • Iisrael – maa, millega juutide ajalugu on seotud. Piibli järgi maa, kuhu Jumal juhtis rahva, kes oli Egiptusest põgenenud.
    • Kaanon = Tõotatud Maa, kuhu iisraelased asusid elama pärast pikki rännakuaastaid

    KUNINGAD:
    • Saul - I kuningas
    • Taavet - Piiblis kirjutatud psalmide autor
    • Poeg Saalomon - pärast tema surma jagunes Iisraeli kuningriik kaheks:

    PAABELI VANGIPÕLV:
    • 586 – 537
    • Juudamaalased küüditati Paabelisse
    • 70. aastal Jeruusalemma templi hävitamine
    • Läänemüür 1967
    • Roomlased nimetasid Juudamaa Palestiinaks

    PÜHAKIRI:
    • Piibel
    • Heebrea keeles
    • Luulevormis
    • Koosneb 3st osast:

  • Toora – „seadus“
    • Kõige olulisem (juudimehe oluliseim kohustus uurida Toorat)
    • Koosneb 5st Moosese raamatust
    • Kirjas lood maailma loomisest, esiisadest, Egiptusest lahkumisest, juudi seaduse üksikasjadest
    • Jumal ilmutas otse Moosesele
    • Usuelu ja –tavade alus

  • Prohvetid
    • Isikud, kes räägivad ja tegutsevad Jumala nimel
    • Jagunevad:

  • Varajased prohvetiraamatud (Debora, Saamueli , Eelija, Eliisa teod)
  • Hilisemad prohvetiraamatud (ettekuulutused)
  • Kirjutised
    • Psalmid - laulud armastusest, vihast, lootusetusest, võidurõõmust, patukahetsusest
    • Ülemlaul või Saalomoni ülemlaul - armastusluuletus
    • Piibli seletamiseks loodi kogumik nimega Talmud
    • Mišna – talmude vanem osa

    PALVEKOHT:
    • Sünagoog – juudi kogukonna keskus
    • 3 ülesannet:
    • Kokkusaamiste koht, mis tahes sündmustel
    • Õpperuum – õpitakse Toorat, Talmudit, õpetatakse heebrea keelt
    • Jumalateenistuse koht sabati ja usupühade ajal
    • Mehed ja naised eraldi
    • Jagunevad:
    • Ortodoksne sünagoog
    • Traditsiooniline sünagoog
    • Toorarullid – loetakse läbi ühe aasta jooksul
    • Rabi – korraldab sünagoogi elu + täidab koguduse usulisi vajadusi

    RITUAALID / TAVAD:
    • Sünnist surmani kohustatud järgima Jumala seadusi
    • Poisslaste ümberlõikamine
    • 8.päeval
    • Läbi viib mohel / moel – eri väljaõpe saanud isik
    • Minjan -  palvekvoorum, mis koosneb 10 täisealisest (bar mitzva) mehest
    • Bar mitsva„käsu poeg“
    • 13. aastaselt
    • Lepingu poeg
    • Valmis kandma vastutust enese ja Toora täitmise eest
    • Bat mitsva – „käsu tütar“
    • lepingu tütar
    • abielu
    • huppa – lilledega ehitatud vaipkatus, mis sümboliseerib pruudi ja peigmehe rajatavat uut kodu
    • võimalik aeg toimumiseks kõik päevad v.a sabat / teised usupühad
    • abielulepingketuba
    • veiniklaasi katki astumine – Jeruusalemma templi hävitamine
    • surm
    • surnute ülestõus
    • põletusmatused
    • valgesse linasse mässimine
    • surnukeha tuleb matta 1 ööpäeva jooksul pärast surma
    • nädal pärast surma on kodus – kannavad rebitud pealisrõivaid, ei osale tavaelus.
    • 11 kuu jooksul pärast surma sünagoogis iga päev palve lugemine
    • Roš-hašana – uusaasta
    • Jom- kippurlepituspäev
    • Pesach e paasapühad
    • Sabat – hingamispäev
    • 7. päeval ei tohi teha tööd
    • Reede päikeseloojangust laupäeva loojanguni
    • Kašrut – seadused toitumise kohta
    • Koššer – lubatud toit
    • Treife – keelatud toit (karploomad, sealiha , jänes, küülik, kaamel , mäger)
    • teatud loom, lind, kala
    • teatud tapmisviis (shechita) – rituaali järgi
    • Verekeeld
    • Toiduvalmistamisreeglid (piim ja liha, toidunõud)

    SEADUSE MEENUTAJAD: (iseloomulik)
    • Tefillin - palvekapslid otsmikul ja käel (vasakul)

    • Tallit – palvesall (paremal)
    • Payotoimulokid
    • Jarmulke/Kippa – müts

    • Mezuza – seisab uksel ning meenutab vajadust Jumala käskudest kinni pidada

    HOLOCAUST, shoah, hukk:
    • Kohustati kandma kollaseid kuusnurki
    • 1933 – juudist ametnikud vallandati, arstipraktikad suleti, kauplustele “Jude” sildid , juudi kirjanduse põletamine
    • 935 Nürnbergi seadused – juudi rahvusest isikutelt võeti kodanikuõigused ning õigus abielluda aarjalastega
    • 1938-11-9/10 kristallöö: sünagoogid ja poed rüüstati, 30 000 saadeti koonduslaagritesse
    • 1940-1945 – tapeti üle 6 miljoni juudi
    • 1942 lõplik lahendus
    • 1948 Iisraeli riik
    • Mälestatakse Tiš a Be`av päeval – leinapäev

    SIONISM :
    • juudi rahvusluse vorm
    • Sündis 19.sajandil
    • 2 ideed:
    • Soov pöörduda tagasi oma kodumaale
    • Soov saada endale oma riik
    • Religioosne sionism: nt Gush Emunim
    • Üldiselt poliitiline liikumine

    HASSIDSISM:
    • Vagadusliikumine
    • 18.sajandil tekkinud
    • Juutluse olemuse esindajad

    JUDAISMI SUUNAD:
  • Ortodoksne juutlus
    • uus-ortodoksid
    • ultra-ortodoksid
    • hassiid – üks paljudest ortodoksetest juutidest

  • Reformitud ( konservatiivne ) juutlus
  • Liberaalne (reformitud) juutlus
    SÜMBOLID:
    • Taaveti täht sümboliseerib kuningas Taaveti kilpi ja ka Iisraeli rahva lahutamatust Jumalast.

    • Menora sümboliseerib Iisraeli rahvast, kes peab ülejäänud maailmale valguseks olema.

    Kristlus
    ÜLDINE:
    • Kristlus – kasvas välja juutlusest
    • Maailma levinuim usund
    • 2. miljardit inimest
    • „Kristlus“ – kreeka keelsest sõnast christos
    • heebrea keeles masiah – „salvitud“ valitseja
    • pühaks päevaks on „pühapäev“

    KRISTUS:
    • Jeesus Kristus:
    • Ješua/Jehošua
    • Jeesus Kristus
    • Messias
    • Naatsareti Jeesus (~7-4 e.m.a.- ~26-36 m.a.j.)
    • Ta oli:
    • Jumala poeg / Jumal
    • Võttis inimese kuju, et taastada Jumala ja inimkonna suhet
    • Rändjutlustaja
    • Elava usu kuulutaja
    • Laatsarlus
    • Kaana pulm
    • Õpetaja – õpetas kuidas uuel kombel täita Moosesele antud seadusi
    • Jumala riik
    • Juudi prohvet, reformaator
    • Sünd:
    • Sündis enne 1. saj eKr Palestiinas
    • Ema – neitsi Maarja
    • Viljastas Jumal mitte mees
    • „Taeva kuninganna“
    • Jumalaema
    • isa – Joosep
    • sündis Petlemmas, kus toimus rahvaloendus ja kuhu Maarja ja Joosep liikusid

    JÜNGRID:
    • Tehes imetegusid ning tervistades inimesi, kogus enda ümber 12 meest
    • kreeka keeles apostlos – „saadik“
    • 12 apostlit / 12 jüngrit: (iisraeli 12 suguharu)
    • Galilea kalur
    • Peetrus = „kalju“
    • Eitas 3x Jeesuse tundmist
    • Roomlased hukkasid ta tema usu pärast
    • Kristlaste peamine juht
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Üldine usundilugu konspekt #1 Üldine usundilugu konspekt #2 Üldine usundilugu konspekt #3 Üldine usundilugu konspekt #4 Üldine usundilugu konspekt #5 Üldine usundilugu konspekt #6 Üldine usundilugu konspekt #7 Üldine usundilugu konspekt #8 Üldine usundilugu konspekt #9 Üldine usundilugu konspekt #10 Üldine usundilugu konspekt #11 Üldine usundilugu konspekt #12 Üldine usundilugu konspekt #13 Üldine usundilugu konspekt #14 Üldine usundilugu konspekt #15 Üldine usundilugu konspekt #16 Üldine usundilugu konspekt #17 Üldine usundilugu konspekt #18 Üldine usundilugu konspekt #19 Üldine usundilugu konspekt #20 Üldine usundilugu konspekt #21 Üldine usundilugu konspekt #22 Üldine usundilugu konspekt #23 Üldine usundilugu konspekt #24 Üldine usundilugu konspekt #25 Üldine usundilugu konspekt #26 Üldine usundilugu konspekt #27 Üldine usundilugu konspekt #28 Üldine usundilugu konspekt #29 Üldine usundilugu konspekt #30 Üldine usundilugu konspekt #31 Üldine usundilugu konspekt #32 Üldine usundilugu konspekt #33 Üldine usundilugu konspekt #34 Üldine usundilugu konspekt #35 Üldine usundilugu konspekt #36 Üldine usundilugu konspekt #37 Üldine usundilugu konspekt #38 Üldine usundilugu konspekt #39 Üldine usundilugu konspekt #40 Üldine usundilugu konspekt #41 Üldine usundilugu konspekt #42 Üldine usundilugu konspekt #43 Üldine usundilugu konspekt #44 Üldine usundilugu konspekt #45 Üldine usundilugu konspekt #46 Üldine usundilugu konspekt #47 Üldine usundilugu konspekt #48 Üldine usundilugu konspekt #49 Üldine usundilugu konspekt #50 Üldine usundilugu konspekt #51 Üldine usundilugu konspekt #52 Üldine usundilugu konspekt #53 Üldine usundilugu konspekt #54 Üldine usundilugu konspekt #55 Üldine usundilugu konspekt #56 Üldine usundilugu konspekt #57 Üldine usundilugu konspekt #58 Üldine usundilugu konspekt #59 Üldine usundilugu konspekt #60 Üldine usundilugu konspekt #61 Üldine usundilugu konspekt #62 Üldine usundilugu konspekt #63 Üldine usundilugu konspekt #64 Üldine usundilugu konspekt #65 Üldine usundilugu konspekt #66 Üldine usundilugu konspekt #67 Üldine usundilugu konspekt #68 Üldine usundilugu konspekt #69 Üldine usundilugu konspekt #70 Üldine usundilugu konspekt #71 Üldine usundilugu konspekt #72 Üldine usundilugu konspekt #73 Üldine usundilugu konspekt #74 Üldine usundilugu konspekt #75 Üldine usundilugu konspekt #76 Üldine usundilugu konspekt #77 Üldine usundilugu konspekt #78 Üldine usundilugu konspekt #79 Üldine usundilugu konspekt #80 Üldine usundilugu konspekt #81 Üldine usundilugu konspekt #82 Üldine usundilugu konspekt #83
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 83 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 70 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor aili1111 Õppematerjali autor

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (3)

    liis1010 profiilipilt
    liis1010: See nagu ei järgiks R. Ringvee loengusarja TÜ-s. Või ei saanud mina süsteemile pihta. Igatahes ma ei saanud abi sellest, ei ole konspektilik, esineb vigu. Kui ei olegi mõeldud konkreetselt nimetatud aine konspektina, siis võib kellelegi kasulik olla küll. Aitäh jagamise eest ikkagi.
    15:06 16-01-2014
    kelluke17 profiilipilt
    kelluke17: Oli päris hea materjal.
    17:04 20-04-2014
    sipelgapesa007 profiilipilt
    sipelgapesa007: Väga põhjalik ;)
    08:09 16-01-2015


    Sarnased materjalid

    12
    odt
    Üldine usundilugu
    33
    doc
    Konspekt-üldine usundilugu
    35
    docx
    Üldine usundilugu
    19
    docx
    Üldine usundilugu
    8
    xls
    Üldine usundilugu - Mõistete sõnastik
    14
    doc
    Usundite konspekt
    10
    odt
    Üldine usundilugu kokkuvõttev tabel
    9
    docx
    Võrdleva usundiloo sissejuhatuse konspekt



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun