allikas ja põhjus. Aatman Hinduism. Igas olendis individuaalse ,,mina" hingena avalduv braahman. Karma Hinduism. Kirjeldab üldise põhjuslikkuse ilmnemist teo ja selle tagajärjena. Jooga Hinduism. Aatmani ühendamine brahmaniga, et tekiks tühjus. Mantra Hinduism. Lause või silpide kombinatsioon, millel on maagiline vägi viia selle kordajat muutunud teadvuse tasandile. Mandala Hinduism. Ringikujulise põhiplaaniga (kahe)kolmemõõtmeline sümbol-diagramm. Meeleplekid Budism. Meelt määrivad emotsioonid, mis on virgumise kõige suuremateks takistusteks. (Nõmedus, iha, viha, kadedus, uhkus e ülbus) Buddha Budism. Teadvuse kõrgeima seisundi e virgumiseni jõudnud inimest. Tema meel on täiesti virge ja puhas, kuna sealt on kõrvaldatud kõik meeleplekid. Selline inimene on vabanenud sansaarast ja jõudnud nirvaanasse. Meelerahu Budism. Teadvuse keskendumine ühele objektile nii, et kontrollimatu mõtte-ja tundevool peatatakse.
tingimustest. · Termin tuletatud üldkasutatavast nimest Buddha, mis tähendab 'Virgunu`. · Traditsioonilistes budistlikes maades nimetatakse Buddha õpetust dharmaks ehk seadmuseks, buddhadharmaks või ka lihtsalt Buddha õpetuseks. Eesmärk · Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine · Buddha tähistab teadvuse kõrgeimasse seisundisse jõudnud inimest. · Tema meel on täiesti virge ja puhas, kuna sealt on kõrvaldatud kõik meeleplekid. · Selline inimene on vabanenud sansaarast ja jõudnud nirvaanasse. · Keha, kõne ja mõistuse potentsiaali täielik arendamine · Budismi aluseks on tõdemus, et on olemas kannatus ja et sellest kannatusest on võimalik vabaneda kuna kannatusel on põhjus. · Selleks põhjuseks on janu ehk soov. · Kannatuse põhjuse kadumisega kaob ka kannatus. · Selleks, et kaotada kannatuse põhjus ehk janu on õilis kaheksaosaline tee. Kaheksaosaline tee · 1
3. Kannatust saab kaotada (põhjuse kaotamisega). 4. Selleks on 8-osaline tee: 4.1. Õige arusaam 4.2. Õige kavatsus 4.3. Õige kõnelemine 4.4. Õige tegu 4.5. Õige eluviis 4.6. Õige püüdlemine 4.7. Õige mõtlus 4.8. Õige keskendatus Buddha Buddha tähendab virgumist. Tähistab teadvuse kõrgeima seisundini s.t virgumiseni jõudnud inimest- tema meel on puhas, kuna eemaldatud on meeleplekid. Müüdi järgi ilmub Buddha vahel inimeste sekka, et jagada õpetusi. Kui olevat inimene, siis peeti ateistiks. Džainism Tekkis enam-vähem üheaegselt budismiga, I at keskel e.m.a, mis oli Indias üldse vaimselt väga elavaks ja loovaks ajajärguks. Nii nagu budismis, puudub ka džainismis loova jumala mõiste ning vaimne tee kulgeb tirthankarade eeskuju järgides. Džainismi põhieesmärgiks on hinge vabastamine sinna
3. Nirvaana vabanemine elurattast, teadvuse seisund, mida iseloomustab kokkupandmatus. 4. Bodhisattva in. kellel oleks võimalik astuda nirvaanasse ja saada buddhaks. 5. Hinajaana eeldab, et peab hakkama mungaks/nunnaks pühenduma ainult usuelule. 6. Mahajaana rõhutab, et buddha dharma on universaalne, st. kõik võivad praktiseerida. 7. Stuupa sakraalehitis, mis sisaldab säilmeid või teksti, kuplikujuline, kupli keskel teravik kolme rõngaga. 8. Meeleplekid- on kannatusi põhjustavad emotsioonid, millest olulisemad on: nõmedus(teadmatus), iha, viha, kadedus, ülbus. 9. 8 osaline tee- tee aluseks on psühholoogiline analüüs ja enesearendamine selle kaudu. 10. 1.õige vaade 2. õige kavatsus 3. õige kõne 4. õiged teod 5. õige eluviis 6. õige püüdlemine 7. õige järelemõtlemine 8. õige keskendumine 11. Meeleharjutused- alusharjutuseks on meelerahu, mille käigus teadmus keskendatakse ühele objektile. 12
vabanemise sümbol. Teovilja seadus, kuidas te oma elu elate peksate loomi s ünnite loomana jne. Aga ainult inimeseks olemine on eriline privileeg. · Sansaara ahel, · Nirvaana, vaibumine/kustumine, kui inimene sinna j õuab siis ei teagi mis saab, sest keegi pole sealt tagasi tulnud ja see on midagi s õnadega seletamatut. Kannatuse vaibumisel on palju takistusi: meeleplekid (s õgedus, himu, viha, uhkus, kadedus, iha); Hüvelised teod ja ületavad tegevused (heldus, k õlblus, kannatlikkus, tar mukus, mõtlus, mõistmine); · Tripitaka Kolmikkorv, kasutakse buda õpetuse kirjapandud osakohta. Vinajapitaka Suutrapitaka, munga ja kogukonna elu puudutavad õpetused. Dhammapada, suulised laused budalt eneselt. T ähtsaim tekst.
Siva Ka hinduismi üks kolmest tähsamast jumalast, nimi tähendab kõike taastavat jõudu. Budd(h)a Buddha (563-483 e.Kr.) ehk ärganu-virgunu on budaismi rajaja, tähistab budismis teadvuse kõige kõrgema seisundi ehk virgumiseni jõudnud inimest. Tema meel on täiesti virge ja puhas, kuna sealt on kõrvaldatud kõik meeleplekid, vabanenud sansaarast ehk lunastusest ja jõudnud nirvaanasse. Laozi Taoismi rajaja, vana õpetaja, kes elas VI saj e.Kr. Peetakse põhiteose ,,Daodejingi" ehk kulgemise väe raamatu autoriks. Kong-Fuzi Konfutsius (551-479 e.Kr.), Vana-Hiina poliitik ja filosoof, tema on konfutsianismi looja. ,,Fuzi" tähendab õpetaja. Jahve Ka Jehoova
3. minatus, isetus, hingetus (võimaldab kannatusi ületada). Budalase eesmärk on nirvaana (valgustus, kannatustest vabanemine, elu ja surma tsüklist väljumine). Buddha õpetuste üks põhilisi ideid on arusaam püsiva ,,ise" ehk ,,mina" puudumisest. Budistliku nägemuse järgi on ,,ise" meelepete/illusioon (maya) ning inimese iseloom ja kalduvused sõltuvad põhjustest ja tingimustest ning on sama loogika järgi püsimatud tänu sellele on võimalik kõrvaldada kõik meeleplekid ning jõuda virgumisse. Budistid usuvad karmasse ehk teo ja tagajärje üldisele seadusele (tegu võib olla mõtteline, sõnaline või füüsiline). Usutakse, et inimese teod määravad tema surmaeelse teadvusseisundi ja ühtlasi selle, kas järgmine sünd on eelmisega võrreldes halvem või parem. Karma on vääramatu - igavene õiglus. Virgumistee budismis algab oma olukorra hindamisest ja karma seaduse mõistmisest. 1.2.1. Tripitaka
· Emotsioonidel suur olulisus · Nirvaana ,,vaibumine/kustumine" tee siht, kuhu soovitakse jõuda, ei tea kuhu satutakse pärast surma (kaob ära) - nirvaanani jõutakse 8osalise tee kaudu - Kannatustest vabanemine (lõppeb siis kui saavutatakse nirvaana) - Vaibumine (meeleseisundid) - Nirvaana = lõplik vabanemine sansaarast (,,keerlemisest") surma ja taassünni ahelast - Takistavad: meeleplekid tegelikkusest teadlik olemine meeleplekid takistavad seda näha . võtavad silme eest mustaks (sõgedus, himu, viha) hüvelised teod, tegevused (mõtlus, mõistmine, ületav annetus) - Aitavad kannatuse vabanemise poole Kannatlikkus Mõtlus Mõistmine jne
· oleva kolm tunnust püsitus kannatus (duhkha/dukkha) minatus / isetus (antama / anatta) · Bhavachakra Sõltuvuslik tekkimine e põhjuslikkuse seadus Kuus sansaaravalda taaskehastumise vald o Inimesed o Jumalad o Deemonid/hiiud o Loomad o Näljased vaimud o Põrguasukad Teovilja seadus · Sansaara taaskehastumine · Nirvaana ( nibbana) vaibumine /kustumine Kannatuse vaibumine o Meeleplekid sõredus , hirm, viha, uhkus, kadedus, iha o Hüvelised teod / ületavad tegevused ( paramita) ületav annetamine ( heldus), kõlblikus , kannatlikkus, tarmukus , mõtlus, mõistmine · Ise ei pannud midagi kirja · Tripitaka ( tipitaka) . kolmikkorv põhakiri Vinajapitaka reeglite korv o Patimokkha Suutrapitaka Buddha õpetused o Dhammapada kõik meeleolud on mööduvad, kui seda mõistate siis pääsete kannatustest
kannatus, minatus/isetus (inimene koosneb kehast, tunnetest, tajudest, soovidest ja teadvusest). Bhavachakra sõltuvuslik tekkimine; igal teol on tagajärg. Inimene saab sündida kuute valdkonda: kolme heasse (inimesteks, jumalateks, ? ja kolme halba (näljased vaimud, põrguasukad, deemonid/hiiud). Inimest hoiavad kannatustes himu, viha ja kadedus. Budistlikus traditsioonis on usk, et kannatuste ahelast on võimalik vabaneda nirvaanasse. Meeleplekid hoiavad inimest kannatuste ahelas: sõgedus, himu, viha, uhkus, kadedus, iha need tugevad emotsioonid haaravad inimest täielikult kannatuste ahelasse. Nirvaanasse võib jõuda ainult inimene. Kõik on omavahel seotud ja teol on tagajärg. Kui te ei suuda midagi head teha, siis hoiduge vähemalt halva tegemisest. Dharma (budistlik õpetus) on kokku võetud pühakirjas Tipitakas Kolmikkorv (vaimse toidu korvid): reeglite korv, suutrate korv ja ülima seadmuse korv.
annaabi.ee 
