kirjutada. Kuna Joosep oli Taaveti soost, kes oli Iisraeli valitseja ning tema kodumaaks oli Pettlemm siis pidi Joosep sinna naasma ning võtma Maarja endaga kaasa. Kui nad lõpuks kohale jõudsid, oli linnake nii rahvast täis, et nad pidid ööbima loomalaudas. Nende Pettlemmas viibides jõudis Maarja sünnitamise aeg kätte. Ööl, mil Jeesus sündis, olid mõned karjalased Pettlemma lähedal väljas oma karja juures. Äkitselt ilmus neile ingel ning teatas, et Issand Kristus on sündinud. Kaheksa päeva pärast lapsukese sündi toodi Ta templisse ning lõigati ümber. Ajal, mil Jeesus sündis, teadsid ainult juudid tõde jumalast. Aasias elasid targad mehed, kes olid uurinud täheteadust ja planeete. Kord märkasid nad tähistaevas uut väga eredat täht. Nad asusid selle tähe suunas, et leida Jeesus Kristust. Jõudes Jeruusalemma, läksid nad kuningas Heroodese juurde, et teada saada kus on sündinud juutide Kuningas
10 käsku kas ainult usklikele Kolm maailma suurt religiooni kristlus, judaism ja islam peavad kümmet käsku ehk dekaloogi oma moraali alustaladeks. Vastavalt Piiblile kirjutas Jumal ise need käsud kivilaudadele ning need eristuvad selgelt paljudest teistest Iisraelile antud käskudest ja seadmistest. Piibel räägib, et kunagi juhatas mees nimega Mooses oma rahva Egiptusest välja Siiani mäe jalamile, sest just sealt kostis sarvehäält. Mägi suitses ja selle kohal oli ränk pilv. Siis ilmutaski Jumal ennast inimestele ja luges ette 10 käsku. Need on käsud, mida inimesed järgima peavad. Küll aga on need käsud väga vanad ja ei pruugi tänapäeva seadustega kokku minna. Selle pika aja jooksul on ühiskond palju muutunud ja väärtusedki teised. Kuid siiski, üldiselt on käitumiskombed üsnagi sarnased. Näiteks ei tohi sa varastada ega tappa ka praegusel ajal. Kirjutamata seadus on ka keeld valetada ja seda on k...
docstxt/136273666822.txt
RISTISÕJAD PÜHALE MAALE iter in Terram sanctam Eva-Lotta Künnap Usklikud normannid olid esimesed, kes korraldasid moslemite käes olevale Pühale Maale retki. Nii said eurooplased aru, et suur sõjavägi suudaks Püha maa vabastada. Kristlased uskusid, et sõda uskmatutega on püha ja eriti Ristisõdade ajaks loetakse tähtsaks loeti selle maa ajajärku 1096-1270(1291) vallutamist, kus Kristus oli olnud. "Hommikumaal elavate vendade", s.t. idakristlaste päästmise üritusena. Need, kes annavad Pühale Maale sõttaminekuks tõotusvande, ootab mitte ainult õndsus taevariigis - võit "uskmatute" üle toob ka maapealset kasu. "Siin Õhtumaal pole põld kuigi lahke. Seal, Hommikumaal, voolab aga mett ja piima ning Jeruusalemm on maailma naba, õitsev ja haljendav maa - teine paradiis. Kes on õnnetud ja vaesed, saavad seal rõõmsaks ja rikkaks!" Kui paavst
Kõigepealt arvati, et sõna jul tuleneb Julius Caesari nimest. Hiljem on pakutud pärinemist sõnast hjul, mis tähistas ratast, sest arvati, et päikeseratas hakkab jõuluaegsest pööripäevast peale teist teed käima. Ehkki, sõna tegelik päritolu ei ole selge on jul olnud kindlalt skandinaavlaste talviste pühade nimi, mitte jumaluse nimi. Paganate eeskujul loodi pühade kalender, paar sajandit hiljem ka ajaarvamine, kus ei valitsenud enam paganate jumalad, vaid Jeesus Kristus ja apostlid ühes pühakutega. Uued kristlased võtsid nüüd osa varem põlatud pidustustest ja rituaalidest. Kristlased ei olnud enam kannatav vähemus, kelle usk piirdus hingeeluga. Kristlus sai rahva ja riigi usuks, mis sobitas end uuenenud olukorras ka riigi tavade ja pidustustega. Varem ebajumalate kultusega seotud rooma kalendri pidupäevadel osalesid uued kristlased kui riigi lojaalsed kodanikud. Paganlikud harjumused, mis osaliselt või näiliselt olid kaotanud
Miks põlgavad juudid Jeesust? Margus Toots Kes või mis on Messias? Messias on isiksus, kes on saadetud maa peale, et tagada ülemaailmne rahu ja usk jumalasse... Täpsemalt ütleb Piibel, et ta teeb järgmist.... 1. Ehitab Kolmanda Templi (Hesekiel 37:26-28) 2. Kogub kõik juudid tagasi nendi kodumaale, Iisraeli (Jesaja 43:5-6) 3. Viib ellu ülemaailmse rahu... lõpetades rõhutuse, sõjad ja nälja. Sest ütleb ju Piibel: "Rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu ja nad ei õpi enam sõdima." (Jesaja 2:4) 4. Levitab ülemaailmselt teadmist ja usku Iisraeli jumalasse, ühendades maailma rahvaste virr-varri üheks. Sest Vanas Testamendis on kirjas järgmine: "Sel päeval on Jehoova ainus ja tema nimi on ainus." (Sakarja 14:9) Ajalooline fakt on, et Jeesus ei täitnud ühtegi neist... Kui kristlased on arvamusel, et see juhtub peale Jeesuse maale naasmist, siis juudid on arvamusel, et see peaks juhtuma koheselt, sest Vanas Test...
Roomlaste esivanemad olid ITAALIKUD, kes II at. Algus saarele rändas. Nad jagunesid hõimudeks, suurem oli LATIINID, kes elasid LATIUMI maakonnas. KAPITOOLIUMI künkale rajati kindlus. ROMULUS ja Remus visati Tiberi jõkke, emahunt imetas neid, taljupojad võtsid oma hoole alla, kukutasid Amuliusi, Romulus tappis Remuse ja ehitas linna üksi lõpuni. KUNINGATE AEG (8. Saj. 510 eKr) VABARIIGI PERIOOD (510 eKr 30 eKr) KEISRIRIIGI AEG (30 eKr 476 pKr) ETRUSKID asusid Appeniinidel enne itaalikuid, nende keele ja päritolu kohta ei teata palju, nad olid valitsev rahvas I at. Nad olid head meresõitjad ja piraadid. Nende käsitöö oli kõrgelt arenenud. KUNINGATE ajal oli esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat. Viimased 3 kuningat olid etruskid ja nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510 eKr kukutati viimane kuningas. Kehtestati vabariik. PATRIITSID olid rikkad, PLEBEID olid tavakad. Nende vahel oli pidev ping...
Johann Köler Maalikunstnik Johann Köler sündis 8. märtsil 1826 Viljandimaal Lubjasaarel. Ta käis elementaar- ja kreiskoolis, õppis Césises maalriametit. 1846. a asus ta elama Peterburi ja õppis seal 184855 Kunstiakadeemias maalikunsti ning sai lõputöö «Herakles toob Kerberose põrguväravast» eest väikese kuldmedali. 1857. a tegi ta täiendusreisi läbi Saksamaa, Hollandi ja Belgia Pariisi. Pariisis lõi ta 1858.a Césise kiriku altarimaali. 1858. a läks Köler Rooma, esitas seal 1859. a näitusele selle maali teisendi «Kristus ristil» ja sai selle eest 1861. a Peterburi Kunstiakadeemialt akadeemiku nimetuse. Alates 1862. aastast töötas ta Peterburis Kunstide Edendamise Seltsi koolis ja ajutiselt ka Kunstiakadeemias ning oli keisri perekonnas kunstiõpetajaks. Talle langes ka austav ülesanne portreteerida esimese kunstnikuna uut keisrit Aleksander III pärast selle troonileasumist. Osalt tänu seotusele...
,,Kristuse ristimine" on õlimaal puidul ning lisaks õlivärvidele on seal kasutatud ka tempera tehnikat. Teos liigitatakse tahvelmaaliks. Pealkirjast väljendub juba see, et antud teos on religioosne maal, sest pildil toimuv tegevus ning sinna maalitud tegelased on kõik seotud Piibliga. Kristuse ristijaks on antud pildil meie keeles Ristija Johannes, keda Leonardo da Vinci ja veel paljud teised kunstnikud on oma maalidel tihti kujutanud. Teose esiplaanile jäävadki Kristus, keda Ristija Johannes ristib ning teisele poole Kristust kaks inglit, kes seisavad üksiku palmi ees. Kristus kannab ainult ümber keskosa pandud riidetükki, ülakeha on tal paljas. Tema kehahoiak on alandlik ning käte asendi järgi võib maalilt välja lugeda, et ta palvetab. Ristijal on kaetud kogu keha riietega ning ta on asendis, kus tema ühes käes on suur rist ning teises käes on kauss, kust ta kallab Kristusele Püha Vett pähe
Prantsuse keeles tuntakse seda päeva Mardi Gras nime all, inglise keeles on see tuntud Fat Tuesday (Shrove Tuesday) nime all, eesti keeli on talle nimeks saanud vastlapäev. Kuigi karnevale on korraldatud laialt ka muude ürituste puhul, on vastlapäev justnimelt algselt see päev, mil karnevalid leidsid aset. Ladina keelest tuletades saame tähenduse ,,head aega, liha", kuna paastuajal enamjaolt loobutakse ka liha söömisest. Nii nagu Kristus veetis 40 päeva kõrbes, on see aeg sisenemiseks meie endi hingekõrbe, et paluda Issandalt juhatust ja tuge leidmaks uusi eluvee allikaid, millest me ei tarvitse olla teadlikud. Kõrbe saladus ongi selles, et kusagil peidab ta endas kaevu, millest tulvavad välja eluveed. Paastuajal oleme teel selle kaevu juurde ja januneme Issanda järele. Siinkohal olgu mainitud, et Issanda järele janunemine ei ole vaid omane paastuajale, kuid sellel ajal on see intensiivsem.
KRISTLUS Referaat 2012 SISUKORD KRISTLUS Kristlus ehk ristiusk on monoteistlikusund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas,Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlusAabrahamlikuks religiooniks. Nimetus "kristlane" tähendab "Kristusele kuuluvat" või "Kristuse pooldajat", ning seda kasutati esmakord...
· ,,aabrahamlik " = oluline koht Aabrahamil PROHVET: · Prohvet = inimene, kes annab edasi Jumala sõnumit - Juutlus: Prohvet = need, kes püüdsid Iisraelile meelde tuletada lepingut Jumalaga ning ennustasid messiat, kes tuleb täitma Jumala lubadusi - Kristlus: Prohvet = Kristuse ettekuulutaja Jeesus Kristus = Messias, Jumala poeg (juudid alles ootavad messia tulekut) - Islam: Prohvet = Piibli suurkujud o Näiteks: Aadam, Noa, Mooses, Jesaja, Jeesus jt o Koraanis 25 prohvetit Moslemid usvad, et Jeesus = suur prohvet Muhamed = viimane prohvet, kes andis Koraanis edasi lõpliku ilmutuse ISELOOMULIK:
2. Rastafarianism 2.1. Ajalugu Rastafarianism, samuti tuntud ka kui rastafari, rastafariaanlus ning rasta, on vaeste neegrite hulgas tekkinud usuline äratusliikumine. Rastafarianismi nimetus tuleneb Haile Selassie I kroonimiseelsest nimest ras Tafari Makonnen. Võrreldes teiste usunditega, on rastafarianism väga uus usund. Rastad usuvad, et Kristuse tõotatud teine tulemine on juba käes ning Kristus on uuesti tulnud Etioopia endise keisri Haile Selassie I-na (Lisa 1). Samuti usuvad rastad, et Aafrika on musta rassi spirituaalne kodu ning väärtustavad vabadust. (Reggae 2006; URI 2002) Rastafarianism sai alguse 1930. aastal Jamaical, kui seal valitses rassism, depressiivne meeleolu ja klassidevaheline ebavõrsus ning see lõi vaeste inimeste hulgas hea keskkonna uue religiooni sünniks. Selle tulemusena tekkiski liikumine "Tagasi Aafrikasse" ja liikumise liidriks sai mustade
Kristluse loojaks peetakse Jeesus Kristust, kelle õpetust ja eeskuju kristlased järgivad. Kristlaste püha raamat on Vanast ja Uuest Testamendist koosnev Piibel. Nüüdseks on kristlusest saanud maailmareligioon, ta on valitsevaks usundiks Euroopas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Põhja-Aasias, Austraalias ja Okeaanias; kristlus on ühtlasi maailma levinuim usund. Kristluse aluseks on usk kõikvõimsasse Jumalasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg Jeesus Kristus suri ristilööduna, tõusis surnuist üles ja läks taevasse. Kristlased usuvad, et sealt tuleb Jeesus Kristus kohut mõistma elavate ja surnute üle. Jeesust peetakse ühtaegu jumalikuks olendiks ja inimeseks. Samuti usutakse Püha Vaimu, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu. Kristluse peamised voolud on (rooma)katoliiklus, õigeusk ja protestantism. Viimane jaguneb omakorda paljudeks
Itaalia vararenessanss Grete Murr Skulptuurikunst Renessansiajastul vabanes skulptuur ehituskunsti teenistusest; kujusid paigutati ruumide keskele, õuedesse ja väljakutele, kus neid sai igast küljest vaadata Eelistati kujutada tublisid ja julgeid inimesi, ka piiblist valiti selliseid tegelasi, kes oleksid meenutanud enesekindlaid, hakkajaid renessansiinimesi Kõik kuulsamad skulptorid kujutasid Taavetit noort karjust, kes sai jagu hiiglasest Koljatist Palju võib leida ühisjooni renessansiaegse ja antiikskulptuuri vahel: kujud on edasi antud tõetruult, samuti hakati siis jälle kujutama rõivastamata keha Itaalia vararenessansi kuulsaimad skulptorid on Lorenzo Ghiberti, Donatello ja Andrea della Verocchio Lorenzo Ghiberti (~1378 1455) Oli kuulus skulptor, maalikunstnik ja kullassepp vararenessanssi ajastul Tegeles vaid pronksikunsti alal Oma skulptuurides näitas ta lüürilist elegantsi ja detailset täiuslikkust oli üks ...
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlus on valitsevaks regiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja LõunaKoreas. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Ristiusu tuntuim sümbol on rist. Kristlus õpetab, et Jeesus Kristus kõndis maa peal, olemuselt Jumal ja ometi läbinisti inimene ja suri ristil. Kristlusel on palju harusid (kirikuid ja denominatsioone) AJALUGU Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad. Esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks:
Bütsantsiaeg Maalikunst,mosaiigid,ikoonid, kuntsnikud ja nende teosed Maalikunst Bütsantsisisene võitlus kujutava kunsti pooldajate ja mitte pooldajate vahel, mis lõppes pooldajate võiduga ning, mis jagas Bütsantsi maalikunsti kaheks ajajärguks. See jaguneb järgmiselt: 1) Bütsantsi maalikunst enne 8.saj. 2) Bütsantsi maalikunst pärast pilditüli (10.saj.) Maalikunst enne 8. sajandit Kõige tähtsamad mosaiik-kunstiteosed. Piltidel Kristus hea karjasena, valitsejana, kannatajana või keisrid kirikule annetamas. Kiriku ranged ettekirjutused pühakute kujutamisel (nt. värvid ja näoilmed) Peainglid varajases Bütsantsi kunstis Maalikunst pärast pilditüli Maalikunsti ettekirjutised muutusid veelgi rangemaks Kindel skeem kiriku kaunistamisel Kuplil Kristus, tambuuril prohvetid või apostlid jne. Levima hakkas tahvelmaal ehk ikoonmaal, mille tähtsaimaks motiiviks oli Neitsi-Maarja koos Kristus-Lapsega
Näpuga näitav ingel on hukkamõistev. Arhitektuur antiikne. · Kunstiline lahendus Kehad modelleeritud valguse-varjuga. Rakurss Eva näo juures. Perspektiivi kasutamine. Külm-soe koloriit. MASACCIO "Kolmainsus" · Maal mõjub ruumi jätkuna · Perspektiivijoonte koondumispunkt risti aluspunkt · Figuurid sümmeetriliselt · Kolmnurgas · Õp.lk.47 MASACCIO (1401 1428) · PÜHA KOLMAINSUS (1425) Santa Maria Novella kirikus (fresko) · Teema ristilöödud Kristus, neitsi Maarja, jumalaisa, põlvitavad palvetajad · Väljendab Kristuse taassündi. Kolmainsus isa, poeg ja püha vaim · Sümbolid oreooliga jumalaisa, toetab Kristuse keha tähendab ülestõusmist. Arhitektuurne raamistik viitab renessansile. Neitsi Maarja osutab sõrmega Kristusele ainus zest pildil. Tuvi püha vaim. Skelett - surm · Kunstiline lahendus maal kui aken kabelisse. Koonduv kassettlagi. Sümmeetriline kompositsioon, Kristus keskel, hele figuur
,,Püha õhtusöömaaja" teema aluseks on lugu Kristuse ja tema jüngrite viimasest koosviibimisest, kus ta teatab, et üks nende seast annab ta ära. Seda teemat on käsitlenud paljud kunstnikud, ka da Vinci ja Tintoretto. Nende teoseid käsitlengi. Leonardo da Vinci seinamaal ,,Püha õhtusöömaaeg" on meie ajani jõudnud väga halvas seisundis. Teos on maalitud pehmete toonidega temperavärvides. Maalis on kasutatud tsentraalperspektiivi, mille keskmes asub Kristus ise. Kõik kaksteist jüngrit on jagatud nelja kolmeliikmelisse gruppi, kus igaühele on antud veel erinev reaktsioon Kristuse uudisele. Reageeringud varieeruvad üllatusest tõelise jahmatuseni. Vastukaaluks jüngrite käitumisele on Kristus ise väga rahulik, mida on näha tema maha suunatud pilgust ja käte asendist. Teos on väga realistlik, valguse-varju kasutamine tundub kaalutletuna kuid samas loomulikuna. Juudas on
inimkonna pattude eest. Jeesuslapse atribuudid: Karikakar sümboliseerib Jeesuslapse süütust. Tavaliselt kujutati kirikakart maalidel, mis näitavad Jeesuslapse kummardamist. Koit lunastuse ning Kristuse tuleku võrdkuju. Korall Jeesuslapse atribuut. Kuu sümboliseerib Jeesuslapse hälli. Kristuse võimu ja kuninglikkuse sümbolid: Eesel loom, kellel Kristus sõitis Jeruusalemma. Esimesed kristlased nägid selles sissesõidus prohvet Sakarja ettekuulutuse täitumist: "Ütelge Siioni tütrele: Vaata, sinu Kuningas tuleb sulle tasane ja istub emaeesli seljas." (Sk 9:9). Eesel sümboliseerib Iisraeli rahumeelsust. Seega tähendab Sakarja ettekuulutus, et Kristus on rahumeelne kuningas, mitte sõjakas messias. Koidutäht Kristuse sümbol Küünal Kristuse kui maailma valguse sümbol Number kaks Kristuse inimlik ja jumalik loomus
meie lunastuse sakrament Kristuse surma kaudu. Neile, kes seda õiglaselt, väärikalt ja uskudes vastu võtavad, on leib osadus Kristuse ihuga ja õnnistatud karikas osadus Kristuse verega. (Anglikaani kiriku 28. usuartikkel) Ühine on mõlemale kirikule seega: armulaud on lunastuse sakrament, armulaual meenutatakse Kristuse surma ning ollakse Temaga osaduses. Missa kui ohver Katoliiklased usuvad, et missa on ohverdus, mille Kristus seadis Viimsel Õhtusöömaajal. Missa kujutab Kristuse ohverdust ristil ja on selle kaudu toiming, mis teeb kristlased pühaks ja Jumalale meelepäraseks. See toimub kolmel viisil: - armulauaohver kiidab ja tänab Jumal Isa kõigi tema loendamatute loomisandide eest ning üleva lunastuskingituse eest. Ennastohverdavas armastuses on Jeesus ülempreester ja samas ohver, kes toob end missa pühitseja ja kristliku koguduse kaudu kiituse, tänu, palve ja lepitusega ohvriks.
Kontraposti asend. 7. · Kirjelda Pompei seinamaale- 1) fantastilise arhitektuuri stiil: seintele on maalitud viilusd ja aknad kuid tegelt seinad on sirged. Ruumiliselt joonistatud nagu et näeksidkõrvaltänavasse.sinepikollane 2)kandelaabrite stiil(suur küüünlajalg): punased pompei seinad, kujutatud et inglipoisid tegelevad millegagi. 3)müstika stiil: oranzikas punane. Pühitsemine. värvikas Varakristlik kunst Kammkarp-palverännak , poiss lambaga- kristus, kristlaste koguduse märk - ring mida lõikavad 3 joont · Joonista varakristliku basiilika põhiplaan ja läbilõige BÜSTANTSI KUNST 8. Hagia Sophia kirik tähendab pühatevluse kirikut. Kuppel toetud 40 aknale(vahepostile), ehitatud 6 saj. põhiplaanilt pool basiilika ja pool tsentaalehitis. Tänapäeva istanbulis. VIKKLID: kaar toetub vikklitele. 9. Büstantsi mosaiigid(ka Ravennas) kuldse taustaga mosaiik. Ristimärk jeesusel ja tema perel selle ringi sees
AJALUGU 1. Mis on ristisöda? Ristisõdadeks nimetatakse eelkõige lääne kristlaste söjakäike Lähis-Itta kristlaste püha linna Jeruusalemma vabastamiseks või kaitseks. 2. Ristisõja peamised tunnused 1) paavsti õnnistus osavõtjatele 2)rüütlid kandsid risti 3. Püha maa-piirkond Lähis-Idas,kus elas ja tegutses Jeesus Kristus,tänapäeva Iisrael ja Palestiina 4. Ristisöda- lääne kristlaskonna sõjakäik Kristuse ja tema kiriku vaenlaste vastu 5. Millal oli esimene ristisõda? 1096-1099 6. Miks tekkisid vaimulikud rüütliordud?-1)Vajadus püsiva sõjaväe järgi 2)Oli vaha kaitsta palverändureid 3)Rüütlite kuulekaks muutmine 7. Mis olid kolm suurimat rüütliordut? 1)Templiordu 2)Johhanniitide ordu 3)Saksa ordu 8. Miks said rüütlitest suurmaavaldajad
JEESUS KRISTUS Aleksander Pukman Ristiusu kohaselt on Jeesus Jumala Poeg. Tema ema oli Neitsi Maarja, kes eostus Jumala, Püha Vaimu, kaudu. Seega on Jeesus ühtaegu inimese ja jumala poeg. Jeesus sündis 6-4 aastat eKr loomalaudas Jeruusalemma lähedal Petlemmas. Seal külastasid teda Hommikumaa targad ja kohalikud lambakarjused, kes tahtsid avaldada austust juutide kuningale. Kui kuningas Heroodes sai kuulda potentsiaalse võistleja sünnist, püüdis ta Jeesust hävitada. Ta korrraldas
,,Kolmainsus" kolm inglit. Keskmine kujutab Kristust alistunult, vasakpoolne ülestõtetud käega annab õnnistuse kaaslastele, parempoolne on teiste päri. 6. Kirjelda ikooni! Ikoon on usulise sisuga pilt. Ikoon on puhastav pilt. Ikoon ei ole lihtsalt pilt, vaid see pühak ise, keda kujutatakse pildil. Ikoonidel kujutatakse kristliku maailma tegelasi- Piiblitegelasi. Jeesus Kristus, Jumalaema e Neitsi Maarja. Evangelistid ( rõõmusõnumi kuulutajad, evangeeliumi kirjutaja ). Apostlid ( sõnumitoojad, saadikud, rännumehed). Johannes(Kotkas), Luukas(Härg), Matteus(Ingel), Markus(Lõvi). Jeesus Kristus ikoonidel: Kristuse kujutamisel eristatakse kolme ikonograafilist tüüpi : 1. Ikoon pühast palgest, mis pole loodud inimkäega. 2. Immanuel täiskasvanu välimusega Kristuslaps. 3. Kristus Pantokraaton maailmavalitseja (kõige levinum).
Nimi Klass Kool 9.Mai 2009 · Eestis enamlevinud usundiks on kristlus · Protestandid · Katoliiklased · Ortodoksid Tavaliselt ühe torniga Risti kujuline Terava tipuga torn Altar asub üldjuhul kiriku idapoolses osas ning sissepääs läänes Piibel Koosneb 66 raamatust Uus- ja vana testament Vana 39 Uus 27 Jutustab inimese ja jumala suhetest Eestis on jumalaks Kristus Vanarahvas pidas oma jumalaks Taara- pitat ehk Taarat http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/piibel/piibel.php http://et.wikipedia.org/wiki/Katoliku_kirik_Eestis http://images.google.ee/images?hl=et&client=firefox- a&rls=org.mozilla:et:official&q=kristus&lr=&um=1&ie=UTF-8&sa=N&tab=wi http://images.google.ee/images?hl=et&lr=&client=firefox-a&rls=org.mozilla%3Aet %3Aofficial&um=1&sa=1&q=kirik&btnG=Otsi+pilte&aq=f&oq= http://et.wikipedia
1964 "valitsemas olevad ülemused" tähendab valitsusvõime.26 KOLM VALET MIDA JEHOOVA TUNNISTAJAD TEILE RÄÄGIVAD: Jehoovatunnistajate õpetuses on palju valesid, kuid ruumipuudusel ei saa me kõiki neist lähemalt vaadelda. Püha Vaimu ja Jumala sõna tõe juhtimisel pööran tähelepanu kolmele väga olulisele väitele. VALE NR. l ÕPETUS JEESUSE KRISTUSE JUMALIKKUSEST 2 Jehoova tunnistajad eitavad, et Jeesus Kristus on Jumal. "...ta oli üks jumalaist, (sic) aga mitte Kõikvõimas Jumal, kes on Jehoova..." (Let GodBe True, lk. 33, Wateh Tower Bible and Tract Society Publications, rev. ed. 1952) Oma tegevuse algusest peale on Jehoova tunnistajad kategooriliselt eitanud, et Jeesus Kristus oli inimeseks kehastunud Jumal. Jumala sõna, nii Vana kui Uus Testament, annavad tunnistust Kolmainsusest, Jumala kolmest isikust. Piibli esimesest raamatust, kus Jumal ütleb: "Tehkem inimesed oma näo
Paul Gauguin Referaat Koostaja: Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Elulugu.................................................................................................................................................4 Looming...............................................................................................................................................5 ,,Noa-Noa" Paul Gauguin.....................................................................................................................7 Teosed...................................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................
Teine altarimaal mis mulle meeldis ja mida ma olekski võinud vaatama jäädagi, oli umbes 1490.aastal loodud ,,Püha hõimkonna altar". Kuigi altari autor on kahjuks teadmata, imestab mind see, et meil on olemas võimalus seda ise oma silmaga näha ja samas seda imetleda. Sest minu arvates on see vaatamist väärt. Imestan seda, kuidas on nii hästi säilinud altar, mis on üle viiesaja aasta vana. Vapustavalt kaunis. Altar tundub või paistab lihtsana. Altari üla osas on kujutatud Kristus risti lööduna kannatamas,nii nagu teda kujutati, ning allpool on altaril näha prohveteid istumas, käes kas piibel või mingi muu pühakirjast raamat, kuigi need on imepisikesed on neid võimalik silmaga eristada. Altaril kujutatud figuuridel ei ole võimalik seletada figuuride keha jooni. Näoilmed on tardunud ja tõsised. Kogu altar on ühe värviline ehk kuldne. Erilist muljet ei tekkinud, kuid sellise altari valmistamine, nõudis ikka meeletult aega ja kannatust.
Vana-Rooma Asub Appenniini poolsaarel. Jagunes geograafiliselt kolmeks: *Põhja-Itaalia-gallialased (geldid) *Kesk-Itaalia- etruskid, itaalikud, samniidid *Lõuna-Itaalia- kreeklased Piirkond oli nii jagatud u. 8.saj. eKr. Kronoloogiline ülevaade: 1. Kuningate aeg (8.-6.saj. eKr) -Romuluse ja Remuse legend 2. Vabariigi aeg (res publica) ( 6.-1.saj. eKr) -Kodusõdade aeg (2.-1.saj. eKr) 3. Keisririigi aeg -Varane keisririik (1.saj eKr-3.saj.) -Hiline keisririik (3.saj.-5.saj.) Etruskid ja Rooma riigi algus Etruskid-esimene kõrgkultuur Itaalias Linnriigid. Linnriike oli kokku 12, neil oli valitav kuningas, seal toimus laiaulatuslik orjapidamine ja naistel oli ühiskonnas suur osatähtsus. Kultuur-kõrgeltarenenud põllumajandus ja kunst, surma osatähtsus religioonis, ennustamise suur tähtsus. 753. a. eKr- Rooma linna asutamine Riik. Seadused. Sõjavägi. 510. a. eKr-Res Publica (Vabariik) Kõige olulise...
mitte teha kujusid). Seinamaalide (freskod) parimad näited on Rooma katakombides. Vorm sarnaneb rooma kunstile, kuid sisu on kristlik. Kasutati kristlikke sümboleid. Näiteks: Kristus kala Ristija Johannes lambatall Püha Vaim (ka puhtus, hingerahu) tuvi paabulind surematus Algul kasutati rohkem Vana Testamendi tegelasi ja motiive (Mooses, Noa, Aabrahami ohver), hiljem tuli Uus Testament, lõpuks ka Kristus ise. Kunstilises mõttes on katakombide maalid veidi abitud ja kohmakad, kuid nende tähtsus seisnebki nende uudses, kristlikus temaatikas. Tehti ka mosaiike. Mosaiikide peamine ülesanne oli kirikute apsiidide kaunistamine. Keskne kuju oli Kristus (nüüd juba inimese kujul, mitte sümbolina). Kristuse ümber olid kindla paigutusega apostlid, pühakud. Kristuse pea kohal olid nelja evangelisti sümbolid: Markus lõvi Johannes kotkas Matteus ingel Luukas härg
Eestis ei ole riigikirikut religioon usund, usk, ateism usuvastane tegevus, jumalasse mitte uskumine, Juutlus jumal Jahve, püha raamat Toora, juht messia, sümbol seitsmeharuline küünlajalg Menora (seitsme oksaga elupuu, jumala võim, maailma loomine), 12,8 mln juuti, paik iisrael tõotav maa, jeruusalemmas nutumüür, pühakiri toorast prohvetist ja kirjutistest heebrea keel, vana testament. Kristlus jumal Jeesus, poeg jeesus kristus, sümbol rist 2 miljardit, harud katoliiklus õigeusk ja protestantlikud kirikud, paik iisrael, rooma kus on paavst, pühakiri heebrea keel, vana-, uus testament. Islam jumal allahh, prohvet muhamed 6 7 saj. Pkr, dikteeris pühakirja koraan (araabia keel), sümbol täht ja kuu, 1 miljard, paik meka (muhamedi sünnikoht), saudia araabias, pühamu kaaba, Hinduism jumalal on mitu kuju ja nime, sümbol püha silp OM, esimene heli, 750 mln hindut,
Nimelt elavad need inimesed üle väga müstilisi juhtumeid, mis oleksid justkui saatana enda kätetöö. Nad kõik kohtuvad saatanaga professor Wolandiga ning tema abilistega, kelleks on Fagott, must kass Peemot ja Azazello. Woland oleks justkui tulnud inimestelt karma võlga nõudma. Professor Woland külastab koos oma abilistega Moskvat. Esimesteks ohvriteks langevad talle ateistid kirjandusliku ajakirja toimetaja Berlioz ja poeet Bezdomnõi, kes arutavad omavahel kas Jeesus Kristus oli olemas või ei olnud ning jõuavad otsuseni, et kindlasti mitte. Professor kuuleb pealt nende vestlust ning seejärel avaldab neile soovi ühineda aruteluga. Woland ei tutvusta ennast esialgu ning räägib vene keelt aksendiga. Ta väidab, et Jeesus Kristus oli olemas ja et ka jumal on kindlasti olemas ning vihjab neile erinevat moodi, et Berlioz saab sellel samal õhtul surma, mis ka täide läheb. Samuti määrab ta ära, et Bezdomnõi satub hullumajja.
16 saj. Maalikunst, skulptuur, arhitektuur (lk. 59-79) renessanss 16. saj kõrgrenessanss ARHITEKTUUR Bramante - arhitektuuri edasiarendus, (15. saj oluline ehitiste üksikosa, palju dekoratiivseid elemente, kirju), 16. saj oluline, et moodustuks tervik, Tempietto - väike kabel(kõrgrenessanss ark esikos), ta oli Rooma Peetri kiriku ehituse algataja(basiilika), oluline matemaatika, kujundid, tsentraalehitis(rangete kujundite ülesehitus) Michelangelo - jätkus Bramante projekti(Rooma Peetri kirik), sammaste rida-kolonaad, kirik pole enam tsentraalehitis, sihvakad(üle mitme korruse ulatuvad sambad, kupli sambad ja kupli roided) Palladio - koolkond, palladionism, maapiirkondades rikaste villad, kaunistas fassaade sammastega, ehitistel rohke sammaste kasutus, hindas matemaatikat, ehitised ranged, Villa Rotonda Vicenzas on kõige kuulsam MAALIKUNST Leonardo Da Vinci - ´´Mona Lisa´´, pidude ko...
16. sajandi lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil - barokk. Barokki iseloomustab äärmine teatraalsus, illusoorsus ja dünaamika. Samuti on iseloomulik valguse ja varjude kontrastsus, dekoratiivne toredus, ornamentaalsus. Barokk rõhutab, et elu - see on eelkõige liikumine, äge võitlus - on täis suuri vapustusi. Oma arutluses käsitlen ma vararenessanssi Masaccio maali ,,Püha kolmainsuses'' ja barokki kuulsama esindaja Peter Paul Rubensi maali ,, Kristus ristil. Odahoop''. Masaccio ,, Püha kolmainsuse'' (1425-1428) Mõõtmed: 680x475 cm Asukoht: Santa Maria Novella kirik Lehekülg: https://et.wikipedia.org/wiki/Masaccio#/media/File:Masaccio_trinity.jpg P.P. Rubens ,, Kristus ristil. Odahoop'' (1620) Kõrgus: 429 cm Laius: 311 cm Asukoht: Royal Museum of Fine Arts Antwerp Lehkülg: https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Peter_Paul_Rubens_- _Christ_on_the_Cross_between_the_Two_Thieves_-_WGA20235.jpg
Peamiselt võeti eeskuju Idamaadest ja figuure kujutati stiliseeritult, rangetes poosides ja pinnaliselt. Inimkeha peideti rõivavoltidesse, sest see oli kristlikus maailmas patu kehastajaks. Kirik tegi isegi ettekirjutisi, kuidas mingi pühak pidi välja nägema, mis värvidega pidi ta maalitud olema ning mis näoilmega teda kujutada tuli. Ristiusu ja keisrivõimu tugevnedes hakati ülistama ristiusu Andrian Tees 1b märtreid ja keisrit. Piltidel oli Kristus hea karjasena, valitsejana või kannatajana. Ka keisreid kujutati kirikule annetusi toomas või midagi kinkimas. Bütsansi maalikunst pärast pilditüli 10 sajandil Pärast pilditüli muutusid maalikunsti ettekirjutised veelgi rangemaks. 10.saj-l kinnitati kindel kord kirikute kaunistamisel: kuplil oli alati Kristus valitsejana, tambuuril prohvetid või apostlid, viklitel evangelistid, apsiidi ülemises osas jumalaema, selle
suurendas. Grünewaldi ekspressiivne värvikasutus oli tolle aja kohta väga erandlik. Tal ei olnudki järgijaid. Alles 20. sajandi alguse ekspressionistid, kes värvi olulise väljendusvahendina kasutasid, taasavastasid selle saksa suure meistri. Mida näen mina. Maal koosneb kolmest osast. Kui altaril on tiivad suletud ehk siis esimene osa, siis „keskel,“ edaspidi peateemaks on Jeesus Kristus, kes on risti loodud, kellel on peas kibuvitsa pärg, mis on tema lauba verele hõõrunud. Jeesus Kristusest vasakul pool on tema lähi-inimesed (perekond), kes vaatavad Jeesuse piinlemist ja viimaseid hinge tõmbeid pealt ning leinavad ja nutavad. Valges ürbis on tema ema Maarja, keda hoiab süles punases kuues Apostel Johannes. Pikkade juustega naine, kes põlvitab Kristuse jalge ees on Jeesuse jünger Maarja Magdaleena. Paremal pool punases kuues on Jeesuse vaenlane, kes on õnnelik,
Aeg on korduv, kõik ringleb Ei väärtustatud individuaalsust Arvati, et muutused viivad langusele, väärtustati stabiilsust Pikemat aega arvestati põlvedega, valitsejad eelkäijatega Puudub minevik ja tulevik, tagab turvatunde Esivanemad maeti kodu lähedale Inimese elutee oli ette määratud Ajaga mõõdeti teepikkust Aeg oli ebatäpne, see oli loodusest ja sellega lepiti Sakraalne aeg pühade ja puhkuse aeg talupoja elus Öö olevat kurjuse aeg, kirik üritas siiski ümber veenda, et Kristus sündis öösel jne KIRIKU AEG Täpset aega mõõdeti küünalde ja pirrudega Kontroll aja üle on vaimulike käes, kirikutes kellad Esimesed kellad olid tunnitäpsusega Tekkis vajadus, kuna palvuseid oli vaja täpselt pidada. Ajalugu kirjutati kroonikatena Arvati, et aeg on lõppfaasis Hinnati minevikku, ,,vanal heal ajal" Inimlik aeg ja füüsikaline aeg Ideaalvanus 33, kui Kristus risti löödi Muutused viivad languesele Kunagi olevat olnud eepiline aeg, kangelaste aeg
saj. Varakristlik kunst, skulptuur, Junius Bassuse sarkofaag, Vatikan, u 359 a. Varakristlik kunst, skulptuur, Spouse sarkofaag, Prantsusmaal, 4 saj algus. Varakristlik kunst, reljeefikunst/skulptuur, Marcus Claudianuse sarkofaag. Vanakristlik kunst, laemaal, Hea Karjane Galla Placidia mausoleum, Ravennas, u 425. Vanakristlik kunst, laemaal, Püha Laurentsius läheb märtrisurma, Galla Placidia mausoleum, u 425. Vanakristlik kunst, laemaal, Kristus hea karjasena, Ravennas. 6. saj. Varakristlik arhitektuur, Rooma vana Peetri basiilika Transept- kiriku pikiteljega risti asetsev lööv Apsiid- transeptist ida poole avanev poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum Varakristlik arhitektuur, Püha Markuse katedraali kellatorn Varakristlik arhitektuur, Pisa kellatorn, Püha Markuse katedraali kellatorn, 1173-1350 a. Varakristlik aatrium, Vaade Sant'Ambrogio basiilika aatriumile Milanos
piiblitseene. Samal sajandil võeti sõna kasutusele, kui vaimulik süzeeliste muusikaliste suurteoste zanrinimetusena, tekstiks oli vaba piibliaineline luule. XVII sajandi algul kujunes see välja kindlate tunnustega zanriks. Tuntud heliloojad: G. Fr. Händel (30 oratooriumi, ,,Judas Maccabaeus", kõige väljapaistvam ,,Messias" heebrea keeles sama, mis Kristus > ,,Halleluuja"), F. J. Haydn (,,Loomine", ,,Aastajad"). See ei jäänud aga ainult vaimulikuks teoseks, alates XVIII sajandist tehti ka ilmalikke kompositsioone. Eesti helilooja: R. Tobias (,,Joonase lähetamine") Passioon Ld. keeles passio kannatus, on muusikaline suurteos koorile, solistidele ja orkestrile, mis jutustab Kristuse kannatustest ja ristisurmast. See kasvas välja Kristuse kannatusloo lugemisest alatari ees, mida esitasid preestrid dialoogivormis
Tavaline oli reljeefide paigutamine portaali külgedele ja selle kohale. Mõnikord katsid reljeefid kogu läänefassaadi (Notre - Dame la - Grande'i kirik Poitiers's) . Reljeefe oli ka siseruumis. · Kunsti ülesandeks oli piltlikult seletada pühakirja kirjaoskamatule rahvale.Romaani stiili ajal eelistati skulptuuris ähvardavaid süzeesid , imede kujutusi. Kõige populaarseim oli Viimse kohtupäeva stseen, mille keskel trooniv Kristus mõistab vooruslikud taevariiki, patused põrgusse. Põrguliste ja ahastavate hukkamõistetute kujutises on palju kaasaelamist ja õudustunnet. Sümboolika. · Inimese kujutamine : ei pööratud tähelepanu kehavormide täpsele edasiandmisele . Pühakuid kujutati alati koos mõne vastava esemega, näiteks Peetrust võtmega. Eeldati, et vaataja tunneb sümbolite keelt. Figuurid olid ilmekad, milles väljendub kirglik
Kristluse harudes on kasutusel mõnevõrra erinevad piiblid. Samuti kattub heebrea piibel ehk Tanah suures osas Vana Testamendiga, kuid raamatute jaotus ja järjestus on erinev. Vana Testament keskendub juudi rahva ajaloole, Uus Testament Kristuse elule ja õpetustele. Uskumused Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast Vaimust saadud ja Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilaatuse all, löödi risti, suri ja pandi hauakambrisse. Usutakse, et Jeesus tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taevasse, kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel. Kristlased usuvad, et sealt tuleb Jeesus Kristus kohut mõistma elavate ja surnute üle. Samuti usutakse Püha Vaimu, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu. Sümbolid
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Baltisaksa kunstnikud Eesti kultuuriloos Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Eduard von Gebhardt ............................................................................................................... 4 Karl von Kügelgen .................................................................................................................... 6 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 8 Lisad ....................................................
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Baltisaksa kunstnikud Eesti kultuuriloos Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Eduard von Gebhardt ............................................................................................................... 4 Karl von Kügelgen .................................................................................................................... 6 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 8 Lisad ....................................................
Kohtunikud määrab kuueks aastaks president Rahvuskogu heakskiidul. Kõik kohtunikud, välja arvatud esimees, võivad ametis olla ka mitu ametiaega.. Kõrged kohtud ja alama astme kohtud kohtunikud määratakse 10 aastaks Ülemkohtu üldkogu. RELIGIOON JA RAHVASTIK Kristlasion 49%, budiste 47%, konfutsianiste 3%, Chondogyo-usulisi (Taevase Tee religioon) ja teisi 1%. Kristluse rajaja oli Naatsaretis sündinud ja 1. sajandil elanud Jeesus Kristus. Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast Vaimust saadud ja neitsi Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilaatuse all, löödi risti, suri ja maeti maha. Usutakse, et Jeesus Kristus läks alla surmavalda, tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taeva, kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel. Kristlased usuvad, et sealt tuleb Jeesus Kristus kohut mõistma elavate ja surnute üle
Eesti kunsti sünd Eesti rahvusliku kunsti sünd toimus 1850. aastatel. Enne Johan Köleri Peterburgi õppima minemist, tegutsesid baltisakslased. Noored kirjanikud söendasid saksa seltskonnas ringi käia Eesti rahva riietes. Pandi alus Eesti ilukirjanduse järjepidavale arengule, arenes ka muusika elu.Eesti kunstnikel puudu kodumaal rakendus: tellitud skulptuurid ja maalid toodi enamasti sisse või olid tehtud baltisakslaste poolt, kellel oli ressursse, ning kelle töid hinnati. Eesti kunstnike kohta levisid eelarvamused, samuti ei olnud neil võimalus kodumaal soovitud kunsti õppida ja ennast kunstiliselt arendada. Esimesed Eesti kunstnikud said oma kunstialase hariduse Peterburi kunstiakadeemiast, millest oli selleks ajaks kujunemas Eestist pärit andekate noorte õpingute ja töökoht. Kunstnikud ei tulnud tagasi kodumaale, sest Eestis polnud neile tellimusi ega töid. Nad töötasid nii peterburis kui ka vahepeal Euroopas ringireisides Pariisis, ...
Tänapäeval muuseum. - Tsentraalehitis võrdkülgne ehitis (ruut, rist, 6nurk) ja kuppel keskel. - Tsistern ehk kollektor maaalune tohutu suur ruum, tohutute sammastega, seal hoitakse vee varusid. Vana-Vene - Vene rahvakunst ja bütsants saavad kokku - Sibul kuppel kirik ilma ühegi naelata, puu punnidega. Tänapäeval väga haruldased. Enim asub kizi saarel. - 1 kuppel jeesus kristus - 5 kuplit jeesus ja 4 evangelisti - 7 kuplit 7 päevaga loodi maailm - 13 kuplit kristus ja 12 jüngrit - Vene rist vennist. Üks ots näitab põrgu poole, teine taeva poole. - Tähtsamad vene kirikud asuvad: novgorod, kiiev, moskva (neis on olemas kreml usukeskus) - Vene ikoonid (pühapilt) ikoonide maailmine pole viimase 1000 aasta jooksul muutunud. Maalitakse sablooni järgi . mungad maalisid
Uus testament 27 teksti mis on valminud mõni sajandil pärast Jeesuse sündi. Vanimad säilinud kristlikud piiblid on kreeka keelsed kaanonid 4 sajandist pkr. 7 surmapattu. Lihaimu ehk iharus. Laiskus ja tujutus. Aplus, Õgimine ja Õgardus. Kadedus. Viha. Uhkus. Sümbolid. Rist- Jeesuse ristisurma tõttu on rist kristuse olulisem sümbol. Kirik- Tähendab kristlaskonda kui ka jumalateenistuse kohta. Kala-on Kristuse sümbol, sest kreeka keeles annavad sõnade "Jeesus, Kristus, Jumala Poeg, Päästja" esitähed kokku IHTYS, mis tähendab kala. Kolm kala tähistavad Püha Komainsust: Isa, Poega ja Püha Vaimu. Tuvi- Püha Vaimu sümbol. Ristija Johannes nägi PühaVaimu tuvina taevast alla laskuvat ja Jeesuse peale jäävat. Tall- ohvritall on Kristuse sümbol. Ristija Johannes kirjeldas Jeesust nii:"Vaata, see on Jumala tall, kes võtab ära maailma patu!" Okaskroon- Kristus pidi kandma okaskrooni enne ristilöömist, seetõttu on
Jumala ja inimkonna suhet. Selle suhte olid rikkunud Jumala käskude suhtes sõnakuulmatud inimesed. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. USKUMUSED See on usk kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast Vaimust saadud ja neitsi Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilaatuse all, löödi risti, suri ja maeti maha. Usutakse, et Jeesus Kristus läks alla surmavalda, tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taevasse, kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel. Samuti usutakse üht püha kristlikku Kirikut, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu. JUMALA KOLMAINSUS Õpetus jumala kolmainsusest on ainulaadne ristiusule. Üheski teises religioonis seda ei esine
Temast sai allilma, s.o põrgu peremees saatan ja tema kaaslastest deemonid. Kõigele vaatamata on saatan siiski Jumala looming ja seetõttu pole Jumalaga võrdväärne. · Saatan kiusas juba esimesi inimesi, Adamat ja Eevat. Ta keelas õunte noppimise ära. Karistuseks aeti nad paradiisist välja. Siit sai alguse inimkonnal lausuv pärispatt- kurjus, mille saatan oli inimestesse sisendanud. · Jumal kui Isa, Kristus kui tema Poeg ja neid ühendav Püha Vaim moodustavad kokku Püha Kolmainsuse. · Sakramendid on kiriku õnnistavad toimingud. Ristimine, usukinnitus, armulaud, pihtimine, kiriklik laulatus, vaimulike ametisse pühitsemine. · Surmajärgses ilmas ootavad õigeid taevane paradiis, mille väravad valvab püha Peetrus, kellele Kristus usaldas taevariigi võtmed. Patused piinlevad pimedas, kus deemonid nendega kõike teevad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
