Aabraham II at. eKr „Egiptuse vangipõli“ Mooses Taavet Saalomon Esimene tempel - Saalomoni tempel Iisrael ja Juuda 6.saj. eKr „Paabeli vangipõli“ 70 pKr – Titus hävitab Jeruusalemma ja Teise templi diasporaa – kr laialilevimine sünagoog – kr. koosolekumaja rabi - õpetaja Pentateuh – kr. „viisraamat“ Toora – 5 Moosese rmt-t 613 elujuhist Talmud JHWH (Jahve) Adonai – Issand Messias – Lunastaja Sabat - laupäev Joom Kippur – Suur lepituspäev Paasapüha – Egiptusest põgenemise mälestuseks Lehtmajade püha – Siinai rännaku mälestuseks Uusaastapüha Menorah –seitsmeharuline küünlajalg Heksagramm - kuusnurk
suhe, leping. Juudid ootavad messiat, Jumala saadetud juhi tulekut, kes toob kaasa rahu, viljakuse ja turvatunde. 3 1. Juutluse pühad 1.1 Pühade jaotus Enamik pidustusi on seotud kodu ja perega. Juudi kalendris on pühad jagatud ametlikult suurteks ja väikesteks. Viis suurt püha on märgitud ära ka Tooras: kaks kurbuse päeva, Ros-Has-sana ja Jom Kippur, ning kolm rõõmsat püha- Pesach, Shavuot ja Sukkot. Ka paljud väikesed pühad on populaarsed, nagu näiteks Hanukka. 1.2 Juudi uusaasta Juudi uusaasta (Ros-Has-sana ) algab kümnepäevase patukahetsusega ja lõpeb lepituspäevaga (Jom Kippur). Rosh Hashana on tõlkes pea aasta http://www.jkool.tln.edu.ee/koolist/traditsioonid/ Juudid hakkavad valmistuma uusaastaks juba kuu aega varem. Ettevalmistuste hulka kuuluvad mõtisklemine ning enesesse vaatamine.
(1964) Eesmärk: Iisraeli asendamine Palestiinaga Vahendid: terrorirünnakud Palestiina rahva esindaja Kuuepäevane sõda Toimumisaeg: 5.12. juuni 1967 Konflikti osapooled: Süüria, Egiptus ning Jordaania Iisrael Tulemused: Iisraeli okupatsiooni alla langesid mitmed alad (Siinai ps, Jordani jõe läänekallas, Gaza sektor) Rahu jäi sõlmimata Väikeseulatuslikud tulevahetused jätkusid Jom kippur Aeg: 6.24. oktoober 1973 Usupüha e lepituspäev Pooled: Egiptus ja Süüria Iisrael Esialgselt edukad araablased (Suessi kanal, lennuväed) Hiljem Iisrael vastupealetungile (Niiluse delta, Siinai ps) Sõjategevuse lõpp ÜRO nõudmistel, vaherahu Sõja tagajärjed Araabia maade ja lääneriikide suhted halvenesid. Naftaembargo Iisraeli toetajatele 4x naftahinna tõus Tulemuseks läänemaailma energiakriis (ühiskonna haavatavus)
Inimesel on vaba tahe ja annab vastust pärast surma. o Messias oodatakse lunastaja tulemist, ilmub enne viimast kohtumõistmist. Jeesus kristus on messiaseks. Kultus ja pühad o Sünagoog koosolekumaja o Rabi õpetaja o Poiste ümberlõikamine 8 päevaselt o Sabat laupäev (reede päikseloojangust pühapäeva päiksetõusuni. Sabati ajal tööd ei tehta) o Joom kippur suur lepituspäev koos 24tunnise patukahetsuspaastuga o Paasapüha Egiptusest põgenemise mälestuseks o Nädalapüha nädal pärast paasat moosese seaduse mälestuseks o Lehtmajade püha siinai rännaku mälestuseks o Uusaastapüha maailma loomise tähistamiseks 39. Mis on Toora? 40. Kuidas nimetatakse Toora juurde kuuluvat pärimust ja kommentaare? 41. Kus teenivad juudid Jumalat tänapäeval? 42
Rajaja Mooses puudub Tähtsamad Lehtmajade püha Diwali- Kestab 5 päeva novembrikuus. pühad Nädalapüha See sisaldab mediteerimist, õlilampide ja Paasapüha viiruki põletamist jumalanna Lakshimi Uusaastapüha auks, toidu ja maiustuste ohverdamist ning Joom Kippur pühakirjade lugemist. http://www.epl.ee/laupaev/409055 2 Budism Protestantism Tekkimise 6. sajandil eKr 1517 reformatsioon aeg Tekkimise Kirde-Indias Saksamaa koht
KÕRBES ANTUD SEADUSED. Peale põgenemist Egiptusest rändasid juudid pikka aega läbi kõrbe, enne kui jõudsid Tõotatud Maale. Nende juhiks oli MOOSES. Kõrbes andis Jumal Moosesele teada seadused, mida juudi rahvas alati täitma peab. Muu hulka kuulusid ka 10 KÄSKU. USUPÜHAD: Märts PUURIM (meenutamaks, kui kuninganna ESTHER päästis juudid surmaohust). September- ROS HASANA (juutide uusaasta). Oktoober JOM KIPPUR (päev, mil palvetatakse, et saada andeksandmist). Detsember HANUKKA (juudi usu püsivust tähistav perekondlik püha). Hanukka on valguse püha. Siis mõeldakse ajast, mil juudid võitsid endale õiguse mitte enam teenida neid valitsenud võõramaalaste jumalaid. Nad pühendasid templi üksnes oma Jumalale. Valguse püha Hanukka kestab 8 päeva. Esimesel päeval süüdatakse eriline väike küünal ja palvet lugedes süüdatakse sellest esimene suur küünal
ka. Esimeseks raskuseks on see, et juutidel on teine kalender. Ta koosneb 354 päevast. Kuna ta erineb päikese kalendrist 12 päeva võrra, lisatakse sinna üks kuu. Paljud juutid, kes elavad Eestis ei ela oma kalendri järgi ja seega ned ei ole päris juudid. Juutidel on oma pühad. Juudi uusaasta ehk Rosh Ha Shana peetakse Jumala kohtupäevaks. Juudid usuvad, et sellel päeval taevas avatakse raamatuid ja hinnatakse iga elusolendi. 10. tisrile langevat lepituspäeva ehk Jom Kippur kirjeldatakse Piiblis kui ranget paastu- ja puhkemispäeva. Sukkot ehk lehtmajade püha on kolmas palverännaku pühadest pärast Paasapüha ja nädalatepüha. Toora annab käsu juutidele elada lehtmajades seitse päeva, et mäletada, kuidas iisraellased elasid nendes neljakümne kõrbe rännakuaasta jooksul pärast Egiptusest väljarändamist. Simhat Tora järgneb Sukkotile ja sel päeval lõpeb Toora lugemise aastane tsükkel.
Kristuse hukkamine oli just paasapühade ajal; paasapühaga tähistatakse vabanemist Egiptuse orjapõlvest; paasapühal süüakse kindlaid toite, paasatalle söömine. Lehtmajade püha peetakse sügisel; tähistatakse kõrberännakut, kui juudid Egiptusest välja rändasid; neil polnud oma maja, elasid palmilehtedest majades. Uusaastapüha tähistatakse maailma loomist (5770 a. on juutide ajaarvamine kestnud). Yom Kippur suur lepituspäev; mõtisklevad oma eelmisel aastal tehtu üle ja püütakse andeks paluda; vabadele juutidele kehtib 24-tunnine paast. Täname kuulamast
Juudi pühad ROSH HA SHANA - UUS AASTA Rosh Hashana on tõlkes pea aasta. Sel päeval loodi Aadam - esimene inimene. Kuna juutidel on kuu kalender siis juudi uus aasta on liikuv püha. Pärimuse järgi on taevas suur raamat, kus on kirjas kõigi inimeste nimed. Jumal märgib kõigi nimede taha sellel päeval, mis teda eeloleval aastal ootab. JOM KIPPUR - SUUR LEPITUSPÄEV Suur lepituspäev on andeksandmise päev. See on kahetsuse ja meeleparanduse päev igaühele, nii üksikisikule kui ühiskonnale. Samas on see Iisraeli andekspalumise- ja andeksandmise kõrghetk. Sellepärast peab igaüks suurel lepituspäeval meelt parandama ja oma patud üle tunnistama. Suur lepituspäev on Iisraeli rahva kõige suurem püha nädalase sabatiaj kõrval. Kuna lepituspäev on paastupäev, siis suure lepituspäeva eelõhtul on kombeks palju süüa
Adonai ahimsa, ahinsa alkeemia anatman/anatta artha avataara Bar mitsva Bat mitsva Bhagavadgita bhikku/bhiksu bodhisattva braahman Brit mila Buddha Budistlik kesktee dao Daodejing Dhamma/Dharma dhyana Diasporaa digambara Diwali dukkha/duhkha dzina Eksodus Esseenid euharistia Fetis hadz Halaha halal haram haredim Hasem haskala Page 1 Sheet1 hassiid hinajaana Huppa Indiapärased usundid Izanagi jamantaka jarmulke Jesiva JHWH Jom-Kippur kabala kaliif kama kami kamidana karma kasrut khanda kippa konfutsianism kosser kotel Krisna Kvaasireligioon läänemüür Lao Zi Mahabharata Mahadeva mahajaana Mahavira Menora messias mezuza Midras MIsna Mitsvo mohel/moel moksa Page 2 Sheet1 monism monoteism Mosee nirvaana njingma nutumüür ordinatsioon Paabeli vangipõlv paasapüha pagood pesah puraanad qigong Rabi Rama Ramajana rebbe Ros-Hasana sabat Saduserid
French and Israelis wouldn't have had any reason to attack Egypt. 2) The Arabs weren't successful at all in ''throwing the Jews into the sea''. Well they they were successful in getting the UN forces to leave the border and in closing the Straits of Tiran to Israeli ships but when the Israelis stuck back, they completely destroyed Egypt. Egypt lost all of it's territory in Sinai, about half of Jordan was also occupied by the Israelis and much more damage had been done. 3) The ''Yom Kippur'' War between the Arabs and the Israelis was a war that everyone lost because again a lot of soldiers died and it didn't only deepen the anger the Israelis and Arabs sheared but it also made USSR and The US go face to face. The main reason why we can say that nobody won was because when the Arabs understood, that they had lost so much they started to use oil to manipulate the rest of the world and all that resulted in an oil war where all of the world was affected. 4)
Armasta Jehoovat, oma Jumalat, kõigest oma sudamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma väest!" 26. Kuidas juudid kutsuvad "käsu poega"? Bar mitsva 27. Kuidas juudid kutsuvad "käsu tutart"? Bat mitsva 28. Kuidas juudid kutsuvad abielulepingut? Ketuba 29. Kuidas juudid nimetavad keelatud toitu? Treife 30. Nimeta kolm juutide tähtsamat puha nii eesti kui ka heebrea keeles. Uusaasta-ros hasana Lepituspäev-jom kippur Lehtmajade püha-sukkot Templipühitsemise püha-hanukka Nädalapühaks on laupäev-sabat
Näiteks jom alef (päev "a" ehk pühapäev). Kuna Piibel rõhutab eriliselt hingamispäeva, on seitsmendale päevale antud eriline nimi jom Shabbat (Sabati päev), mis tähendab rohkem kui "päev seitse". Juudi aastas on 12 kuud, igas kuus on kas 29 päeva ("lühike kuu") või 30 päeva ("täis kuu"). Kuude nimed on sarnased aramea nimedele ja need võeti kasutusele 6. sajandil eKr Baabüloni vangipõlve ajal. Juudi tähtsamad pühad ROSH HA SHANA - UUS AASTA JOM KIPPUR - SUUR LEPITUSPÄEV SUKKOT - LEHTMAJADEPÜHA SIMHAT TORA - RÕÕM KÄSUÕPETUSEST HANNUKA - Hannuka on üks rõõmsamaid pühasid juudi kalendris. TU BISHVAT - PUUDE PÜHA PURIM - VABANEMISE PÜHA PAASAPÜHA - Paasa, heebrea keeles pesah, on esimene kolmest Jeruusalemma palverännakupühast. HOLOKAUSTI PÄEV MÄLESTUSPÄEV ISESEISVUSPÄEV LAG BA-OMER NÄDALATEPÜHA Muidugi ei taha keegi meelde tuletada, seda mis toimus juutidega II MS ajal, süütute inimeste
toiduvalmistamisreeglid (piim ja liha, toidunõud) *Sabat - hingamispäev reede päikseloojangust laupäeva loojanguni. Keelatud on töö tegemine.Rabid on leidnud 39 tingimust mis määratlevad ära töö tegemise- reisile ei tohi minna, koristada ei tohi, uusi asju alustada ei tohi, tuld ei tohi teha, kaubelda ei tohi jnejne. Isegi töö peale mõtlemine on keelatud. *Ros-hasana (juudi uusaasta) aastarv on kuus tuhat millegagi.. Süüakse mett ja õunu. *Jom-kippur patukahetsuspüha *Pesah e paasapühad Langevad märtsisse, aprilli. Sellega tähistatakse egiptuse vangipõlvest välja tulekut. Keskseks on söömaaeg, kus süüakse kindlaid toiduaineid, mis sümboliseerivad rahva kannatusi. Küsimused ja vastused- kuidas vangipõlvest välja tuldi ? poeg küsib isalt. Selle sama loo kord aastas ümberjutustamine. *Jarmulke / Kippa mees ei pea pikka maad käima pea katteta. Hea kui koguaeg oleks peakate. See
Pärimuse järgi on taevas suur raamat, kus on kirjas kõigi inimeste nimed. Jumal märgib kõigi nimede taha sellel päeval, mis teda eeloleval aastal ootab. Õnnitledes teineteist ütlevad juudid: Olgu teil kirja pandud ainult head. Sünagoogides puhutakse see päev sofaari. See on kõver jäärasarv. Selle tugevad helid kutsuvad kuulajaid võitlema kõige kurja vastu. Kodusel pidusöögil pakutakse õunu ja mett, et tuleks hea ja magus aasta. Sellele järgneb Jom-kippur- septembris või oktoobris peetav suur lepituspäev on andeksandmise päev. See on kahetsuse ja meeleparanduse päev igaühele, nii üksikisikule kui ühiskonnale. Samas on see Iisraeli andekspalumise- ja andeksandmise kõrghetk. Sellepärast peab igaüks suurel lepituspäeval meelt parandama ja oma patud üle tunnistama Eri maades ja kultuurides on juudid pühi veetnud väga erinevalt, isegi ühiseid jooni on väga raske leida. Jumalateenistus sünagoogis on väga pidulik
ootab. Õnnitledes teineteist ütlevad juudid: Olgu teil kirja pandud ainult head. Sünagoogides puhutakse see päev sofaari. See on kõver jäärasarv. Selle tugevad helid 4 kutsuvad kuulajaid võitlema kõige kurja vastu. Kodusel pidusöögil pakutakse õunu ja mett, et tuleks hea ja magus aasta (www.iisrael.ee). Suur Lepituspäev (JOOM KIPPUR), mille jooksul kehtib 24-tunnine paast. See on mõeldud eneseanalüüsi ja patukahetsusse süüvimiseks. Terve päev palutakse sünagoogis Jumala armu (Mauranen, lk 103). Suur lepituspäev on andeksandmise päev. See on kahetsuse ja meeleparanduse päev igaühele, nii üksikisikule kui ühiskonnale. Sellepärast peab igaüks suurel lepituspäeval meelt parandama ja oma patud üles tunnistama. Suur Lepituspäev on Iisreali rahva kõige suurem püha nädalase sabatiaja kõrval
Sabat hingamispäev. Igal nädalal reede õhtust laupäeva õhtuni. Päev, mil on keelatud töö tegemine. Koristamine, eitamine, tule süütamine, reisile minek on keelatud. Töö peale mõtlemine on ka keelatud. Hingamispäev, mis on jumalale ja inimesele. Riiete parandamine on keelatud. Perekondlik lõuna. Õhtusöögi juures on oluline naiste roll, ke ssüütab küünla. Ros-hasana ei alga 1.jaanuaril. arvestatakse aega maailma loomisest. 6000 aasta. Süüakse magusaid toite. Jom-Kippur patukahetsuspüha. Kestab 7 päeva. Palutakse, antakse andeks. Pesah e. paasapühad tähistatakse Egiptuse vangipõlvest pääsemist. Perekondlikud pidustused. Õhtusöök. Kibedat rohtu, mis meenutab kibedat vangipõlve. Sümbolism on toitude juures olemas.
Millal loodi pvo, mis see endast kujutab? Palestiina vabastusorganisatsioon loodi 1964.a.selle sihiks oli iisraeli merepühkimise ja selle asemelepalestiina riigi loomine. Millal ja miks puhkes nnn kuuepäevane sõda, mis oli tulemus? 1967. Kuna süüria, egiptus ja jordaania ttegid avalikult ettevalmistusi sõjaks iisraeli vastu ja juudid olid selle vastu. Millal ja miks puhkes jom kippuri sõda?tulemus? 1973, kuna üro nõudis, et kehtima hakkab järjekordne vaherahu. Kuidas mõjutas jom kippur nsvl ja lääneriike? See oleks lääneriikide ja araabia suhted katkestanud,kuna araabia naftamaad tõstsid nafta hinda ning lääneriike tabas energiakriis.Nsvl kaotas egiptuse, seal toimusid demokraatlikud regormid. Milla sõlmiti ja mida kujutas endast CampDavidi rahu?kuidas suhtuti selle rahulepingu sõlmimisse? 1979, Egiptus sai tagasi siinai oolsaare. Pahameelega. Millised muutused toimusid 1960 iraanis? Naistele anti meestega
Nicaragua. Sandinistlik Vabastusrinne. Sandinistid asendasid aastakümneid troonil olnud Somozade diktatuuri.Natsionaliseerimine, NSVLi-likud ümberkorraldused. Tekkis kontrate liikumine, seda ttoetas aga USA, kodusõda, sandinistid said lüüa. Araabia. Vastasseis Iisraeliga. 1964. Palestiina Vabastusorganisatsioon PVO, mille eesmärgiks Iisraeli kaotamine ja Palestiina loomine. Kuid juudid andsid ennetava löögi 1967. kuupäevane sõda. Edu pigem iisraellaste poolel. Jom kippur juutide usupüha; 1973 6. okt ehk lepituspäev. Uus pealetung iisraelile. Naftaembargo. Stagflatsioon inflatsioon + stagnatsioon. 1974. Watergate'i skandaal. Konservatiivne revolutsioon. Monetarism valitsus peab majandst mõjutama vaid ringluses oleva rahamassi reguleerimise teel. Peamine eesmärk võitlus inflatsiooni vasti. Maksukoormuse vähendamine. Milton Friedman. Kritiseerisid pingelõdvenduspoliitikat. 1979. Margaret Thatcher. Raudne Leedi
1. Paasapüha (tähistatakse kevadeti kunagise Egiptusest põgenemise mälestuseks) 2. Nädalapüha (7 nädalat pärast paasat Moosesele seaduse andmise mälestuseks) 3. Lehtmajade püha ( peetakse sügisel mälestuseks kõrberännakust, mil elati onnides 4. Uusaastapüha (tähistatakse maailma loomist ja Iisraeli ajaloo algust) ja 5. Joom Kippur (Suur Lepituspäev koos 24-tunnise paastuga, mis on patukahetsuspäev). (Kulmar, 2006) 2. JUUDI AJALUGU Lühidalt öeldes põlvnevad juudid iidse semiidi soo heebrea keelt rääkinud harust. Ligi 4000 aastat tagasi rändas nende esiisa Aabram välja jõukast Sumeri suurlinnast Kaldea Uurist ja asus elama Kaananimaale. Aabrahamist alates arvestavad juudid oma põlvnemisliini. Aabrahami pojapoja Jaakobi nimi muudeti Iisraeliks. Iisraelil oli kaksteist poega,
rahvas" autor), Poeg (kapsel, mis härjasarve, peetakse elamine armastusest, el (Lähis- Saalomon seisab jumalateenistusi, söögiks pakutakse väljaspool vihast,võidurõõm 2) Ida, (pärast tema uksepiidal ning mett ja õunu; jom-kippur oma ust jne), õpperuu Põhja- surma meenutab lepituspäev, lõpetab patukahetsuse ajaloolist (Saalomoni) m Aafrika, jagunes vajadust aja, kõige püham usupüha; pesach kodumaad, ülemlaul õpetataks
1948.a. luukase Iisraeli riik. Tanach- Juutide pühakiri, koosneb 3 osast-Toora(käsk1-5 ms raamatut), nebiin(prohvetid), ketubiin(kirjad) . Hereebia keeles. Koosneb 39 raamatust. Nende arvates ekurjus oli meres. Pühad: Rosh Hashanah uusaastapüha. Tuleb alustada puhtalt leheld. Puudub traagiline ajalugu(teistel on enamasti). Saabub siis kui puhutakse sofarit(jäära sarvest pasun), ainuke instrument mida kasutavad sünagoogides. Yom Kippur(suur lepitus päev) 10päeva pärast Rosh Hashanah. Sellel päeval juudid meenutavad eelmisel aastal tehtud patte. Püütakse heaks teha, kuna pole kerge nimetatakse mõnikord halbadeks päevadeks. Paastutakase 25 h. Enda pesemine keelatud, nahksaapad, deodorant. Toora käskude raamat 1-5 Moosesse raamatud. Rabi Vaimulik, Pastor, tunnevad pühakirja, aitavad selle päeal. Inim suhted on judaismis väga olulised, sest peegeldavad inimeste suhet Jumalaga.
septembril. Pärimuse järgi on taevas suur raamat, kus on kirjas kõigi inimeste nimed. Jumal märgib kõigi nimede taha sellel päeval, mis teda eeloleval aastal ootab. Õnnitledes teineteist ütlevad juudid: Olgu teil kirja pandud ainult head. Sünagoogides puhutakse see päev sofaari. See on küver jäärasarv. Selle tugevad helid kutsuvad kuulajaid võitlema kõige kurja vastu. Kodusel pidusöögil pakutakse õunu ja mett, et tuleks hea ja magus aasta. 5.3 JOM KIPPUR - SUUR LEPITUSPÄEV Suur lepituspäev on andeksandmise päev. See on kahetsuse ja meeleparanduse päev igaühele, nii üksikisikule kui ühiskonnale. Samas on see Iisraeli andekspalumise- ja andeksandmise kõrghetk. Sellepärast peab igaüks suurel lepituspäeval meelt parandama ja oma patud üle tunnistama. (Rambam) Suur lepituspäev on Iisraeli rahva kõige suurem püha nädalase sabatiaj kõrval. Eri
kalendersiis juudi uusaastaon liikuv püha. Roshha- Shanaon 29-30. septembril. Pärimusejärgi on taevassuurraamat,kus on kirjaskõigi inimestenimed.Jumal märgib kõigi nimedetahasellel päeval,mis tedaeelolevalaastalootab.Õnnitledesteineteistütlevad juudid: Olgu teil kirja pandudainult head.Sünagoogidespuhutakseseepäevsofaari. Seeon kõverjäärasarv.Selle tugevadhelid kutsuvadkuulajaidvõitlemakõigekurjavastu.Kodusel pidusöögil pakutakseõunuja mett,et tuleksheaja magusaasta. JOM KIPPUR - SUUR LEPITUSPÄEV Suurlepituspäevon andeksandmisepäev.Seeon kahetsuseja meeleparandusepäev igaühele,nii üksikisikulekui ühiskonnale.Samason seeIisraeli andekspalumise-ja andeksandmisekõrghetk.Sellepärastpeabigaükssuurellepituspäevalmeeltparandamaja omapatudüle tunnistama.Suurlepituspäevon Iisraeli rahvakõigesuurempühanädalase sabatikõrval. Eri maadesja kultuurideson juudidpühi veetnudvägaerinevalt,isegi ühiseid jooni on vägaraskeleida
· 1967 juunis (5.-12.) toimus Kuuepäevane sõda Iisrael Egiptus, Süüria, Jordaania Selle sõja käigus Iisrael vallutas: 1. Gaza sektori Egiptuselt (=Gaza linn Vahemere rannikul ja selle lähiümbrus, 363 km²) 2. - Siinai poolsaare Egiptuselt 3. Jordani jõe läänekalda (Jordaanialt) 4. Golani kõrgustiku Süürialt 5. Jeruusalemma linna idaosa seega läks kogu Palestiina ala Iisraeli kätte · 1973 toimus Jom Kippuri sõda (Jom Kippur 6. oktoober = juutide usupüha, lepituspäev) Iisrael Egiptus, Süüria kaotas palju sõjatehnikat ja mehi ründasid ootamatult 24. oktoobril peatati sõjategevus ÜRO nõudmisel. Sõda lõppes selgete tulemusteta. · 1982 toimus sõda Iisraeli ja PVO vahel Mis on PVO? PVO ehk Palestiina Vabastusorganisatsioon tekkis 1964. See on organisatsioonide ühendus, mis juhib Palestiina araablaste võitlust oma riigi eest
(nagu seda olid senised mitmed samal aastal toimunud õppused). Süüria vägede liikumised piiri poole aga olid segadust tekitavad, kuid usuti et need ei ole ohuks, sest Aman arvas, et Süüria ei ründaks ilma Egiptuseta ja Egiptus ei ründaks ilma seni saabumata varustuseta. Valik sõda just juudi püha Yom Kippuri ajal alustada, oli seepärast, et just sel päeval toimub Iisraeli riigis seisak. Yom Kippur on juutide jaoks kõige tähtsam püha, sel päeval ei kasutata elektrit, maanteid, kommunikatsioonivahendeid, paljud sõdurid saavad sel päeval loa minna koju (sõjaväe baasid on suhteliselt tühjad) jne. Sõda langes kokku ka moslemi püha Ramadaniga, mis tähendas, et ka paljud moslemi sõdurid on puhkamas. On väidetud et just selle püha valik sõja alustamiseks andis tegelikult eelise Iisraelile, kuna kui teid jt kommunikatsiooni vahendeid ei kasutata, siis aitas see
Rosh ha - Shana on 29-30. septembril. Pärimuse järgi on taevas suur raamat, kus on kirjas kõigi inimeste nimed. Jumal märgib kõigi nimede taha sellel päeval, mis teda eeloleval aastal ootab. Õnnitledes teineteist ütlevad juudid: Olgu teil kirja pandud ainult head. Sünagoogides puhutakse see päev sofaari. See on kõver jäärasarv. Selle tugevad helid kutsuvad kuulajaid võitlema kõige kurja vastu. Kodusel pidusöögil pakutakse õunu ja mett, et tuleks hea ja magus aasta. JOM KIPPUR - SUUR LEPITUSPÄEV Suur lepituspäev on andeksandmise päev. See on kahetsuse ja meeleparanduse päev igaühele, nii üksikisikule kui ühiskonnale. Samas on see Iisraeli andekspalumise- ja andeksandmise kõrghetk. Sellepärast peab igaüks suurel lepituspäeval meelt parandama ja oma patud üle tunnistama. Suur lepituspäev on Iisraeli rahva kõige suurem püha nädalase sabati kõrval. Eri maades ja kultuurides on juudid pühi veetnud väga erinevalt, isegi ühiseid
Üks vanemaid sarvetüüpe on juudi shofar ehk jäärasarv. Shofar valmistati rituaalselt tapetud lamba või kitse sarvest ja on ainus muusikariist, mis on jõudnud muinasajast 20. sajandisse vähimagi muutuseta. Shofar'i kasutamist sõjategevuses dokumenteerib piiblis Jeeriko vallutamise lugu, kui linnamüürid olevat võimsa pasunaheli tõttu kokku varisenud. Seda sarve kasutatakse tänapäeval juudi usu tseremooniatel nagu Rosh Hashanah (juudi uusaasta) ja Yom Kippur (lunastuspäev). VILEPILLID Paaniflööt koosneb kõrvuti ühendatud püsttorudest, millel on eri pikkus. Torud suletakse alt sõrmedega, samal ajal mängija puhub ülalt. Klassikalise kreeka paaniflöödi nimi oli süürinks ja selle viled olid ühepikkused. Iga vile oli vajaliku kõrguseni vahaga täidetud, et noodid kõlaksid soovitud kõrgusel. Hellenismi ajal, eriti Etruurias ja Roomas, olid viled eri pikkusega. Lugu Paanist
Juutidel on 10 iga-aastast püha. Neist viis tähtsamat on: · paasapüha, mida tähistatakse kevaditi kunagise Egiptusest põgenemise mälestuseks · nädalapüha, mida peetakse 7 nädalat pärast paasat Moosesele seaduse andmise mälestuseks · lehtmajade püha, mida peetakse sügisel mälestuseks kõrberännakust, mil elati onnides · uusaasta püha, millega tähistatakse maailma loomist ja Iisraeli ajaloo algust · Joom Kippur (suur lepituspäev) koos 24-tunnise paastuga, mis on patukahetsuspäev. Kristlus Tekkimine Kristlus kasvas välja juutlusest. Religiooni loojaks oli ajalooline isik Jeesus, keda kutsutakse Kristuseks. Maailma levinuimal usundil on umbes 2,2 miljardit pooldajat. Kreeka keeles tähendab Christos Jumala salvitud valitsejat (vrd hbr masiah 'salvitu', siit ka kr messias). Jeesus sündis aastal 4 ekr Palestiinas Petlemmas, olles legendi järgi eostatud Jumala enda poolt
8. Päeval Minjan Mohel/moel · Bar Mitsva lepingu poeg 13. Aastaselt · Bat Mitsva lepingu tütar · Abielu Huppa · Perekond · Matused · Kasrut Kosser võib süüa Treife ei või süüa teatud loom, lind, kala; teatud tapmisviis; verekeeld Toiduvalmistamisreeglid ( piim ja liha , toidunõud) · Sabat hingamispäev · Ros- hasana uus aasta · Jom kippur patukahetsus · Pesah e paasapühad mälestatakse egiptuse vangipõlve lõppemist Rituaalid ja tavad · Jarmulke/ Kippa keegi on sust alati üle(jumal) · Payot, oimulokid ( 3 mo 19:27) · Palvetamine 3 korda päevas , kaks õhtul ja üks hommikul Palvesuunaks Jeruusalemm Palverituaalid Palvekapslid ja palvesall, tefillin ja tallit Tefillin palvekapslid otsmiku ja käel Sma Israel
Kuidas juudid kutsuvad abielulepingut? Ketuba 29. Kuidas juudid nimetavad keelatud toitu? Treife 30. Nimeta kolm juutide tähtsamat püha nii eesti kui ka heebrea keeles. Uusaasta - ros hasana (meie septembris) algab kümnepäevase patukahetsusega ja lõpeb 11 lepituspäevaga. Uusaasta jumalateenistuse ajal puhutakse jäärasarve - sofar. Selle küljele on kirjutatud heebrea tähtedega tekst, mis tähendab: "Õnnelikud on inimesed, kes mõistavad sofari häält." Lepituspäev - jom kippur (meie septembris) langeb kümnendale päevale pärast uusaastat, on aasta suurim paastupäev. Siis otsitakse andestust kõigilt, kelle vastu eelmisel aastal ollakse eksinud. Puhutakse sofar i. Lehtmajadepüha sukkot (meie oktoobri algul) meenutab juutidele aega, mil nad kõrbes rännates onnides elasid. Sel päeval ehitatakse rohelisi onnikesi, kus söövad seitse päeva. See püha märgib ka viljakoristuse lõppu.
süüakse kindlaid toite (nt. hapendamata leiba, mõrudaid ürte, paasa talle ja sinna juurde käib ka see, kus juudi mehed jagavad veini ja leiba oma vahel) 2) Nädalapüha seitse nädalat pärast paasat tähistatakse seda, kui mooses sai kümme käsku. 3) Lehtmajade püha peetakse sügisel ja tähistatakse kõrberännakut tõotatud maale ja seda, kuidas juudid elasid palmi okste all. 4) Uusaasta püha tähistatakse maailma loomist ja Iisreali riigi algust. 5) Yom Kippur suur lepituspäev, käib uusaaasta pühade juurde, sinna juurde kuulub 24-tunnine paastumine ja patukahetsuspäev, et võiks uude aastasse minna pattudest puhtana. Islam * Islam - tuleb sõnast aslama ehk alistumine. -) Põhiseisund, mida usklikult oodatakse ongi alistumine. * Islam tekkis Araabia poolsaarel 7.sajandil. * Sel ajal olid Araablased Araabia poolsaarel polüteistid, kes uskusid dzinnidesse jne.
Juutidel on 10 iga-aastast suurt püha. Neist viis tähtsamat on paasapüha ehk Pesah, mida tähistatakse kevaditi kunagise Egiptusest põgenemise mälestuseks (Jumal lõi maailma 6 päevaga ja 7ndal puhkas); nädalapüha, mida peetakse 7 nädalat pärast paasat Moosesele seaduse andmise mälestuseks; lehtmajade püha, mida peetakse sügisel mälestuseks kõrberännakust, mil elati onnides; uusaastapüha ehk Ros- hasana, millega tähistatakse maailma loomist ja Iisraeli ajaloo algust; Jom-Kippur (suur lepituspäev) koos 24-tunnise paastuga, mis on patukahetsuspäev (u. 10 päeva). EETIKA Mooses Siinai leping: 10 käsku 12 1. Ei tohi olla teisi jumalaid 2. Ei tohi teha kujusid kummardamiseks 3. Ei tohi niisama Jumala nime öelda 4. Pühitse hingamispäeva 5. Austa isa ja ema 6. Ära tapa 7. Ära riku abielu 8. Ära varasta 9. Ära tunnista valet teise vastu 10. Ära himusta naabri vara
Isegi ei tohi mõelda töö tegemisest. See ei tähenda aga seda, et sabat oleks puhkepäev. Sel ajal tuleb Jumalast mõelda. Teised pühad on seostatud rahva ajalooga: 9 Ros-hasana uusaastapüha; liikuvad pühad. Sel ajal puhutakse härjasarve, peetakse jumalateenistusi. 3761 e.m.a loodi juudi traditsioonis maailm. Söögiks tuleb pakkuda mett ja õunu järgmine aasta tuleb mahlane ja magus. Jom-kippur suur lepitusepäev; see lõpetab patukahetsuse aja, tuleb leppida oma jumalaga, kaasinimestega. Tegemist on kõige pühama pühaga usupühadest. Läbivaks mõtteks on meeleparandus, mis peaks olema nii sõnades kui tegudes. Pesah/paasapühad hapnevate leibade püha, viitab sellele, kuidas jumal Egiptuses nuhtles inimesi. Sellega seondub söömaaeg, mil süüakse kibedaid rohtusid ja muud vastikut. Ülesandeks on küsimuste-vastuste rituaal. Väga oluline usupüha, meenutab Egiptusest
28. Kuidas juudid kutsuvad abielulepingut? Ketuba 29. Kuidas juudid nimetavad keelatud toitu? 13 Treife 30. Nimeta kolm juutide tähtsamat püha nii eesti kui ka heebrea keeles. Uusaasta - ros hasana (meie septembris) algab kümnepäevase patukahetsusega ja lõpeb lepituspäevaga. Uusaasta jumalateenistuse ajal puhutakse jäärasarve - sofar. Selle küljele on kirjutatud heebrea tähtedega tekst, mis tähendab: "Õnnelikud on inimesed, kes mõistavad sofari häält." Lepituspäev - jom kippur (meie septembris) langeb kümnendale päevale pärast uusaastat, on aasta suurim paastupäev. Siis otsitakse andestust kõigilt, kelle vastu eelmisel aastal ollakse eksinud. Puhutakse sofar i. Lehtmajadepüha sukkot (meie oktoobri algul) meenutab juutidele aega, mil nad kõrbes rännates onnides elasid. Sel päeval ehitatakse rohelisi onnikesi, kus söövad seitse päeva. See püha märgib ka viljakoristuse lõppu.
annaabi.ee 
