protestantlikud kirikud, paik iisrael, rooma kus on paavst, pühakiri heebrea keel, vana-, uus testament. Islam jumal allahh, prohvet muhamed 6 7 saj. Pkr, dikteeris pühakirja koraan (araabia keel), sümbol täht ja kuu, 1 miljard, paik meka (muhamedi sünnikoht), saudia araabias, pühamu kaaba, Hinduism jumalal on mitu kuju ja nime, sümbol püha silp OM, esimene heli, 750 mln hindut, paik india, gangese jõgi, voolab varanasis, pühakiri veeda, upanisaad, puraana, eepos mahabharata ja ramajana, sanskriti keel. Budism siddhartha gautama buddha õpetus, kõrgem vabadus e nirvaana, sümbol ratas 8 kodaraga, paik buddha eluga seotud paigad indias, pühakiri tipitaka (kolmikkorv), mahajaana suutrad. Taoism hiina keelest tulnud dao tähendab teed või kulgu, sümbol yin ja yang väljendab vastastikkust ja tasakaalu, paik hiina pühamud templid, viis taoismi mäge, pühakiri dao dejing autor laozid.
Krišna- Laiemalt austatud jumal ta kehastab jumaliku armastust. Šiva- Jumalik hävitaja, kes võib surma ja hinge vabastada.Jooga isand. Loomade ja metsiku looduse valitseja. Kehastas seksuaalsust, kui ka sellest hoidumist. Samas ka tansu jumal. Kujutati neljakäelise tantsijana ning vilepilli mängijana. Kangelaseepika- Aarjalased laulsid kangelaslaule juba Indiasse tuleku ajal. Traditsioon läks põlvestpõlve ja lõpuks pandi kirja 2 ülimahukat eepost. Mahabharta ja Ramajana. Mahabharta keskendub kahe suguvõsa võitlustele. Ajaloolist tausta ei teata. Ramajana on Krišna kehastuse , kangelase Rama seiklustest ka katsumustest.Loo lõpus tõuseb Rama jumalana taevasse. Budism- ei tunnistanud veedade autoriteeti ega pööranud tähelepanu kastierinevustele. VI ja V sajandi ekr vahetusel pani sellele aluse Gautama. Ta nägi jumalike ilmutusi. Ta ei järginud seisusi ja andus meditatsioonile, vabastas end taasünnist ja nendest tulenevatest kannatustest
õhuvalda piksejumal Indra ning tormi- ja äikesejumalad Marutid ja Rudra, taevast valitsevad Mitra (,,leping, sõber, päev"), Varuna (,,taevas, öö"), Surja (,,päike") ja Usas (,,koit). Veedade autoriks peetakse laulikut, kelle nimi on Vjasat. Muinasindia lauliku kohta öeldi risit (põhimõtteliselt samasugune tegelane nagu antiikajal aoid). 2) Veedade kirjandusele järgneb eeposte ajastu kirjandus (4. saj eKr 4. saj pKr), mille olulisemad eeposed on "Mahabharata" ja "Ramajana". "Mahabharata" on maailmakirjanduse mahukamaid luuleteoseid. Raamat koosneb ligi 106 000 paarisvärsist. Seda värsivormi nimetatakse sloka. Seega võrreldes ,,Iliase" ja ,,Odüsseiaga" on tegemist määratult mahukama teosega. Veedadega võrreldes on eepose usuline maailmapilt erinev. Tegemist on hinduismi ehk hindu usundiga. Tekivad uued jumalad, kes lükkavad kõrvale veedade jumalad. Peamine jumal hinduismis on Visnu, Siva ja Brahma
INDIA JA HIINA KUNST INDIA Vanim kõrgkultuur Induse orus (III at. eKr.) Kunst püsivate tunnustega, peamiselt religioosses teenistuses. Usunditeks hinduism, budism, dzainism; ühine usk hingede rändamisse, taassündi ja looduse igavesse ringkäiku. Hinduism- Keerukas, fantaasiaküllane mütoloogia. Peajumalate kolmik- Trimurti (Brahma-looja, universumi juhataja; Visnu- maailma hoidja; Siva- looja,kaitsja,hävitaja.) Eeposed: ''Mahabharata'' , ''Ramajana'' Hinduistlikud templid: Templid meenutavad monumente, käbitaoliste tornidega; väikesed ruumid, tähtsaim pühakojaruum; väljast rikkalikult skulptuurselt (reljeefiga) kaetud - meelelised stseenid jumalate ja kangelaste elust. Budism 6.saj. eKr. Siddhartha Gautama u.560-480 eKr. Pühamees, valgustunu- Buddha. Eesmärk: vabaneda maistest kannatust. ja pääseda taassündide ringist nirvaanasse. Ehitised: Stuupa- monument Buddhale, poolkera- v kellukakujuline(Sanchi Amaravati stuupad)
valitsevad Mitra (,,leping, sõber, päev"), Varuna (,,taevas, öö"), Surja (,,päike") ja Usas (,,koit). · Veedade autoriks peetakse laulikut, kelle nimi on Vjasat. Muinasindia lauliku kohta öeldi risit (põhimõtteliselt samasugune tegelane nagu antiikajal aoid). · 2) Veedade kirjandusele järgneb eeposte ajastu kirjandus (4. saj eKr 4. saj pKr), mille olulisemad eeposed on "Mahabharata" ja "Ramajana". · "Mahabharata" on maailmakirjanduse mahukamaid luuleteoseid. Raamat koosneb ligi 106 000 paarisvärsist. Seda värsivormi nimetatakse sloka. Seega võrreldes ,,Iliase" ja ,,Odüsseiaga" on tegemist määratult mahukama teosega. · Veedadega võrreldes on eepose usuline maailmapilt erinev. Tegemist on hinduismi ehk hindu usundiga. Tekivad uued jumalad, kes lükkavad kõrvale veedade jumalad. Peamine jumal hinduismis on Visnu, Siva ja Brahma. Kujunes ka käsitus
Taoism Dao (hiina keel)- tee või kulg. Tao on loomulik jõud, mis juhib universumi. Taole vastuhakkamine toob kaasa häda ja kannatusi. Inimese elu on harmoonias universumi korraga aga siis kui ta järgib looduslikku kulgu. Seda korda hoiavad tasakaalus yin ja yang. Kaks pidevalt muutuvat ja teineteises toimivat väge, mis annavad korra kogu elule. Taoism on hiinlaste usund. Seda järgivad hiinlaste kogukonnad kõikjal maailmas. Taoistlik mõtlemine, kirjandus ja filosoofia on aga muutunud populaarseks ka mittehiinlaste seas. Olulisemad palverändurite sihtpunktid on viis taoismiga seotud mäge. Taoistidel on palju tekste. Üks tähtsamaid on luule- ja filosoofiateos ''Dao Dejing'' (autor Laozid) Budism Budistid järgivad Siddharta Gautama Buddha õpetust. Buddha elas India põhjaosas 6.-5.saj eKr. Ta pühendas aastaid otsingutele et mõista mis on kannatuste põhjuseks ja kuidas sellest vabaneda, kuni jõudis lõpuks virgumiseni. Budistid usuvad et in...
Braahmanad kirjeldavad ohvririitusi ja seletavad rituaalide tähendust. Aaranjakad analüüsivad ja tõlgendavad tulerituaali, kus tõmmatakse parallel rituaali ja kosmose vahel. Upasandid on vanimates veedades ja braahmanates olevate mõtete kommentaarid ja arendused. Kõik pühad tekstid on kirjutatud sanskriti keeles. Hilisemaid üleskirjutusi ei peeta ilmutusteks, vaid pühade meeste kirjapanekuks. Sellesse rühma kuuluvad suured eeposed ,,Ramajana" ja India rahvuseepos ,,Mahabharata", mis on kujunenud aastatel 400 eKr- 400 pKr. ,,Mahabharatasse" kuulub iseseisva osana India usulise kirjanduse kuulsaim teos ,,Bhagavadgita" (jumalate laul). Hinduismi kultus Hinduistide jumalateenistus on väga individuaalne see toimub kodus, looduses või templis. Erinevused tulenevad sellest, millisesse kasti inimene kuulub või kus ta elab. Hinduistlik kunst Hinduistlik kunst peegeldab India kultuuris, ajaloos ja religioonis usu põhimõtteid
Veedad koosnevad neljast tekstikogumikust, mis sisaldavad igavesi tõdesid ehk seda, mida on peetud juba vanemate usuliste poolt ainuõigeks. Hiljem on lisandunud ka ruti tekstid, mis otsetõlkes tähendavad õpetust "nii on kuuldud" ehk teisisõnu targematelt inimestelt kuuldud õpetused. On olemas ka smriti õpetused, mis taaskinnitavad ruti tekste. Otsetõlkes võib nende kohta öelda: "see, mida mäletatakse". Smriti tekstide hulka kuuluvad ka hindude pühad eeposed "Ramajana" ja "Mahabharata". Veedade usundit iseloomustavad loodusjumalad ja jumalannad, näiteks Rudra ja Indra. Kuna Indias on pikka aega eksisteerinud kastisüsteem, on just usk aidanud madalama kastielanikel kergemini toime tulla. Hindud usuvad igavesse hinge, mis sünnib ümber mitmel korral ja mitmel kujul vastavavalt universumis valitsevale karma seadusele. Karma on lihtsalt hindude eluseadus: ainult seda järgides jõuab ümbersünnini
Kõik elusolendid nii inimesed kui loomad on osakesed jumalast. Materiaalse maailma loomikseks võtab jumal 3 erinevat kehastust : 1. Brahma looja 2. Visnu hoidja 3. Siva hävitaja Hinduistlikud pühakirjad Hinduistidel on mitmesuguseid erinevatest aegadest pärit pühakirju, mis on kirjutad sanskriti keeles. Vanimad kirjutised on Rigveda hümnid 2 at ema. Hilisemad on Upanisadid. Olulised pühakirjutised on ka : 1. Puraanad 2. Ramajana 3. Mahabharata 4. Bhagavadgita kõige populaarsem Kastisüsteem Kogu ühiskond on jagatud üksteisest sõltumatuteks rühmadeks ehk kastideks, kus igal rühmal on oma roll ja koht ühiskonnas : 1. Preestrid (vaimulikud) 2. Sõdurid, ametnikud 3. Kaupmehed, omanikud 4. Põllumehed, töölised 5. Puutumatud : orjad Ametlikult ligvideeriti kastisüsteem 1950, kuid tana paeval kehtib see siiani. Kasti
Oli loomade ja metsiku looduse valitseja ning oma nooltega eksimatult tabav kütt. Kehastas ühteaegu seksuaalsust kui ka sellest hoidumist ja äärmist askeesi. Samas ka tantsu isand. Sivat kujutati sageli neljakäelise tantsija ning vilepillipuhujana. Seeeiolekonto Kangelaseepika Aarjalased laulsid tõenäoliselt kangelaslaule juba indiasse tungimise ajal. Siin pärandus see traditsioon põlvest põlve, kuni selle põhjal loodi ülimahukad kangelaseeposed ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana". Mõlemad on hindudele ülimalt olulised teosed, mis edastavad usulisi ja kõlbelisi tõekspidamisi ning kuhu on koondatud suur osa nende mütoloogiliast. Mahabharata koosneb umbes 10000 värsireast. Eeposte kujunemine esmasest kirjapanekust lõpliku viimistlemiseni jääb arvatavasti ajavahemikku 500 eKr 500 pKr. ,,Mahabharata" keskendub kahe suguvõsa, Kauravate ja Pandavate verisele võitlusele ühistelt esivanematelt päritud riigi pärast Põhja.Indias.
Mitmekesisus on hinduismi iseloomulikem tunnusjoon.Kuigi termin 'hinduism' on nüüdisaegne, on hinduistlikud traditsioonid väga vanad ja ulatuvad ajas tagasi rohkem kui teise aastatuhandeni enne Kristust. Pühad tekstid alates 1300 eKr kuni tänapäevani kirjutatud hinduistlikud pühad tekstid moodustavad suure tekstikogumi. Kohalikes India keeltes on märkimisväärne hulk religioosset kirjandust ja originaaltekstide variante, mis rõhutavad hinduismi erinevaid tahke. Näiteks ''Adhjatama Ramajana'' on populaarse eepose ''Ramajana'' versioon, mis rõhutab pühendumist. Hindud jagavad ona pühad kirjutised tavaliselt kaheks: need, mida on kuuldud või ilmutatud (sruti), ja need , mis on meelde jäetud (smriti). Veedad Hindude kanoonilisi pühasid tekste nim veedadeks.Veedasid on nelja liiki: vanimad veedad, braahmanad, aaranjakad ja upanisadid. o vanimad veedad on varaseimad teada olevat hinduistlikud teosed mis sisaldavad
Veedade rühmitus: 1. Veeda hümnid - sanskritikeelsed ohvri-, palve- ja ülistuslaulud ning loitsud. Vanim Rig-Veda u 1200-1000 eKr; 2. Brahma raamatud - seletavad veedasid, olid preestrite rituaalsed käsiraamatud. 3. Upanisadid - tekkisid u 800-600 eKr Brahma jätkuna. Esiplaanil õpetus ja meelelaad. Kasutatakse ka nimetust veedanta ehk veedade lõpp. Peetakse veedade täienduseks, kuna neis on religioonifilosoofia arenenum kui veedades. Pühade meets kirjapenkud: Ramajana, India rahvuseepos Mahabharata (u 400 eKr), mille iseseisev osa on Bhagavadgita - Jumala laul. Veeda usund oli algselt keskendunud aarialaste ohvrite abil saavutatavale maapealsele õnnele. Brahmanism on preestritekeskne ohverdamisreligioon, sellest eraldusid iseseisvateks usunditeks dzainism ja budism, mis ei tunnista veedade jumaliku päritolu. Hinduismi sünd langeb kokku brahmanismi reformimisega, 7-9sajandil. Salliv usund, oluline on nõue Veedade autoriteeti ja jumalikku päritolusse
preestrikeskne ohverdamisusund, jumalate roll oli usundis oli väike, kõige tähtsamad olid preestrid ja ohverdamised · Hinduism Hinduismi pühad tekstid · Vedad Kõige vanem on Rigveda. Kirja on panema hakatud alates 1200 a. eKr, kirjas on 1028 hümni e. suktat. Hümnid pühendati jumalatele, nt. jumal Agni (tuli). Kõige pikem hümn on pühendatud Somale. · Upanisadid e. istungid · Eeposed India kaks eepost - ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana" · Brahma raamatud Vedade kommentaarid, preestrite käsiraamatud Teoloogia · Brahman kõige kõrgem ja absoluutsem jumal; kirjeldamatu, kõike teadev, kõikjal viibiv, kõige põhjustaja · Atman "hing", annab elu kõikidele olenditele, inimesed olev surematu osa hing e. Atman · Isvara jumala personaalne aspekt (mis teeb temast jumala); nt. ema, isa, sugu jne · Deevad jumalad või jumalannad · Indra, Agni, Visnu jne Lunastusõpetus
täiendusena. Seavad esiplaanile õpetuse meelelaadi. Upanisad see tähendab nii istumist ja kuulamist kui ka veedades sisalduvat salajast õpetust ja tarkust. Nende kohta kasutatakse ka nimetust Veedanta ehk veedade lõpp. Upanisade peetakse ka veedade täienduseks, sest neis on religioonifilosoofiline mõte arenenum kui veedades. Hilisemad üleskirjutisi ei peeta ilmutuseks, vaid pühade meeste kirjapanekuks. Sellesse rühma kuuluvad suured eeposed ,,Ramajana" ja India rahvuseepos ,,Mahabharata". palverännakud Hinduistid sooritavad palverännakuid seitsmesse pühasse linna, milleks on: · Ayodhya · Dvarka · Hadwar · Kanchipuram · Mathura · Ujjain · Varanasi Enamus neist asuvad hindude püha jõe Gangese ääres. Hinduistide palverännaku sihtkohtades sai enamasti sooritada rituaalset puhastavad suplust jões, järves, tiigis või mõnes muus pühaks peetud veekogus.
džainism. Ühisteks tunnusteks on usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku. India mütoloogiat iseloomustab tohutu fantaasiarikkus. Hinduism Hinduismi mütoloogia on India omadest kõige keerukam ja fantaasiarohkem. Peajumalad- kõige looja Brahma, säilitaja Višnu ja hävitaja Šiva(trimurt, triaad). Teistest jumalustest on kirjutatud eepostes ‘’Mahabharata’’ ja ‘’Ramajana’’. India elanikest on tänapäeval 80% hinduistid. Hindud on enamasti taimetoitlased. Hinduismi 3 aspekti, mis tähtsustavad inimese-looma suhet: 1.Ahisma- vägivallatuse printsiip 2.Samsara- taassündide protsess 3.Karma- varasemad teod määravad käesoleva seisundi. Hinduism: Brahma Brahmal peaaegu puudub selgelt eristatav jälgijaskond, talle on pühendatud vaid 1 tempel. Teda kujutatakse istumas lootos- istmel.
kastidesse.Kastikuuluvus omandatakse sündides ning seda vahetada ei saa. Hinduismi tekkimine-Aarjalaste vanajane usk on tuntud brahmanismi nime all.Hinduism on brahmanismi edasiarendus.Hinduism kujunes välja hiljemalt 6 saj eKr.Sisu:inimene on sunnitud sündima üha uues ja uues kehas,mida määrab karma. Põhiseisukohad-taassündimine,vägivallatus(pole vägivalda),karma,lõppeb taevase õnnistusega. Pühad tekstid-Rigveda,pühad raamatud ehk veedad,kangelaseepika''Mahabharata'' ja ''Ramajana'' Jumalad-Indra-tormi-äikese ja sõjajumal,Visnu-maailma looja,Krisna-jumalikku armastust,Siva-jumalik häbitaja. Budismi tekkimine-Pani aluse 6 ja 5 saj vahetusel eKr-Gautama.Temast sai Valgustatu ehk Buddha. Põhiseisukohad-elu ja surmaga kaasnevad kannatused,kannatusi põhjustavad hirmud,kannatustest saab vabaneda hirmudest lahti öeldes,hirmudest vabanemine on võimalik targa ning kõlbelise eluviisi korral. 4
Nee on üksteisess põimunud nii, et üksikute religioonide piirjooni on raske eraldada. Kõigile neile on ühine usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku. Eri usunditega seotud kujutav kunst on samuti väga sarnane. Kõige fantaasiaküllasem neist on hinduismi mütoloogia. Hinduismis on kolm peajumalat- Brahma, Visnu ja Siva ning lisaks veel palju teisi jumalaid, pooljumalaid, deemoneid ja kangelasi. Neist on kirjutatud suurtes eepostes ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana". Eeposte tegevustikku kujutatakse tihti templite müüridel ja seintel. 3. sajandil eKr valitses suurt osa Indiast rahuarmastav kuningas Asoka, kes levitas budismi. Ta lasi budismi pühapaikadesse püstitada mitmekümnetonnised monoliitseid Buddha mälestussambaid stambhasid, mille tipus on budistlike sümbolitega kaunistatud kapiteelid. Üht sellist lõvidega kapiteeli võib näha India Vabariigi vapil. Kõik uhkemad ja silmapaistvamad
Siva jumalik hävitaja, kel oli võim surma ja hinge vabastamise üle. Meditatsiooni ja jooga isand, kes vabastas oma austajad taassündimisest. Oli loomade ja metsiku looduse valitseja ja oma nooltega eksimatult tabav kütt. Kehastas seksuaalsust ja sellest hoidumist. Oli ka tantsuisand. Kujutati tantsiva neljakäelisena ja vilepillipuhujana. Kangelaseepika Kõige kuulsamad kangelaseeposed ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana". Sisaldavad suurel hulgal mütoloogiat ja usulisi tõekspidamisi. Arvatavasti loodi neid 500 eKr kuni 500 pKr. ,,Mahabharata" keskendub kahe suguvõsa, Kauravate ja Pandavate võitlusele ühiselt esivanemalt päritud riigi pärast. Kauravates kehastuvad kurjad deemonid ja Pandavates kehastuvad Heatahtlikud jumalad. Lahing toimub 18 päeva ja Pandavad võidavad oma vastased ja seejärel saavad maailma vaitsejateks.
kehastusi Materjaalse maailma hoidmiseks on sellel jumalusel kolm kuju: Vishnu (hoidja), Brahma (looja), ja Shiva (hävitaja); jumalus tuleb meie maailma avataarana Tuntumad avataarad on Vishnu kümme kehastust Hinduismis on palju pühakirju, vanim on "Rigveda" (2. a.tuh eKr); õpetust reinkarnatsioonist kirjeldavad upanishadid Mütoloogilised eeposed puraanad kirjeldavad Vishnu ja Shiva kangelastegusid "Ramajana" on üks kahest India eeposest, siin antakse meile ideaalne hinduistlik elumudel Teine eepos on "Mahabharata", selle üks osa on "Bhagavadgita", ilmselt kõige kuulsam hinduistlik kirjutis üldse Hinduistid palvetavad hinduistlikes templites; seal lauldakse, palvetatakse, tehakse annetusi ja kuulatakse õpetusi Enamik hinduistide palvusi toimub aga kodus seal on kodune pühamu ja seda kodust
Visnu - Indra abiline, hiljem maailma looja ja hoiab maailma käigus ka edaspidi. Krisna Visnu äthtsaim kehastus ja kõige laiemalt austatud jumal. Kehastab jumalikku armastust. Siva jumalik hävitaja, võim surma ja hinge vabastamise üle. Kangelaseepika: Aarjalased laulsid kangelaslaule juba Indiasse tungimise ajal, siin pärandus see traditsioon põlvest põlve, kuni loodi ülimahukad kangelaseeposed ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana". Mõlemad edastavad usulisi ja kõlbelisi tõekspidamisi. Nende kujunemine jääb ilmselt vahemikku 500 eKr 500 pKr. Mahabharata 2 suguvõsa võitlus (Kauravate ja Pandavate) riigi pärast Põhja-Indias. Ramajana lugu Krisna inimliku kehastuse, kangelase Rama seiklustest ja katsumustest. Budism: Hinduismile lisaks arenes brahmanismist välja õpetusi, mis ei tunnistanud veedade ega braahmanite autoriteeti ega pööranud rõhku kastierinevustele.
Vabanemine ümbersündidest ehk moksa. Põhjus, miks inimesed ja maailm vaevade tsüklis edasi rabelevad on karman tegu, toiming, tegevus). Moraalne aura peab olema nullis.Brahmanism muutub keskajal hinduismiks. Sva oma karma. Moksani jõudmiseks on kolm teed: tegude tee, teadmiste tee ja kõige olulisem bhakti pühendumine. 5-6saj. koonduvad kõik jumalad visnu ja siva gruppi. Kui Brahma on looja, siis Visnu on säilitaja ja Siva on hävitaja. Dharma seadmus. Olulised eeposed "Ramajana" ja "Mahabharata", milles oli legende jumalate kohta, rituaalsed traktaadid ja religioossne luule. ROOMA KEISRIRIIGI USUNDID Varajase keisririigi ajajärk 27 eKr, kui Augustus saab Rooma ainuvalitsejaks. Periood lõppeb 280ndatel pKr, mil võimule tuleb Diocletianus. 5. saj eKr rajatakse Rooma Vabariik. Rooma riigis oli eKr monoteistlik religioon ehk juutlus. Austatakse loomakujulisi jumalaid. Neli eri religiooni: kreeka-rooma religioon, juutlus, kristlus ja manilus.
omavahel läbipõimunud, ühine usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku (v.a islam) · Kunst on väga tihedalt seotud usunditega, ülifantaasiarikas, elurõõmus. · Hinduismi mütoloogia peajumal kõige looja Brahma, kõige säilitaja (elujumal) Visnu, kõige hävitaja (surmajumal) Siva; lugematu hulk teisi jumalaid, peajumalaid, deemoneid, kangelasi; eeposed ,,Ramajana" ja ,,Mahabharata" · Peajumal Brahma kujutatakse kolmenäolisena, nelja käega, lootose- või poollootose istes · Elujumal Visnu Taastab korra ja rahu, nelja käega, valitsusatribuutidega, madu kaela ümber, 10 taaskehastust · Surmajumal Siva Sünni ja surma ühendaja, tantsivana sümboliseerib sündi, kujutati neljakäelisena ja madudest kraega Budism 500 eKr · Järgitakse Buddha õpetusi
aastal eKr. II. aastatuhande keskpaiku eKr tungisid Indiasse indoeuroopa keeli kõnelevad hõimud, kes kutsusid endit aarjalasteks. Neist saidki tänapäeva hindude esivanemad ja nende keelest arenes India kirjakeeleks saanud sanskriti keel. Aarjalastel olid omad pühad raamatud (veedad), mis olid muistset tarkust täis. Kõige varasem ,,Rigveda" sisaldab üle 1000 hümni mitmesugustele jumalatele. Usulisi ja kõlbelisi tõekspidamisi edastavad aarjalaste kangelaseeposed ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana". Indias iseloomulikuks ühiskonnaks oli kastiühiskond ehk elanikonna jagunemine sünnipära alusel.. Esimene suurem riik kujunes Indias 4. sajandil eKr ja saavutas oma võimsuse tipu 3. sajadil eKr kuningas Asoka valitsusajal. Tema järglaste ajal aga suurriik lagunes ning taas suure osa Indiast ühendas 4-6. sajandil pKr valitsenud Guptade dünastia. Enamiku ajast oli India jagunenud mitmeks sõltumatuks riigiks.
juhtajaks. Usuti, neile Indiast budism. kaupmeestel. et inimese Konfutsianismi rajaja saatuse pärast Konfutsius. surma määravad Ta püüdis leida tema eluviis ja võimalusi lõpetada teod. Usuti segadused riigis ning taassündi. peatada nendega Jumalad: Indra, kaasnev Visnu, Krisna ja moraalilangus. Siva. Selleks tuli tema Kangelaseepika arvates taasatada d: Mahabharata vahepeal hüljatud ja Ramajana. inimlikkusel Valgustatu ehk põhinevad muistsed Buddha. tavad. Taoismi alusepanija Laozi. Pani kirja õpetussõnu, millest sai kirja pandult taoismi peateos. Kulgemise väe raamat. Taoismi põhimõiste on dao ehk kulg, mille järgi peaks inimene oma elu
kehastub(Buddha). Märk: laubal ehk Visnu jalajälg. Sivaism austatakse Sivat(tantsib, et hoida maailma tasakaalus), tal on kolmas silm(kui selle avab, siis hävitab maailma), tema juustest algab Ganges. Märk: laubal püha tuhaga maalitud Saktism jumaliku väe ehk sakti austamine, see korrastab maailma ja hoiab seda kaose eest. Kamasutra armastuseõpetus Pühakiri veedad(koosneb hümnidest/suktadest), eeposed(,,Ramajana", ,,Mahabharata"), Brahma raamatud(veedade kommentaarid, preestrite käsiraamatud). Rajaja pole teada Pühad paigad Varanasi püha jõe Gangese ääres,kuhu sooritatakse palverännakuid Iseloomulikud riitused laipade põletamine ja Gangesesse viskamine, jooga, jumalateenistus kodus/looduses/templis, ohverdatakse lilli vms. Sümbolid - OM Budism Lunastusõpetus inimene põhjustab oma kannatusi ise ja lunastab ka end ise. 4 üllast tõde. Elu on
põhimõtet, keeldudes söömas liha ning püüdes mitte tappa ühtegi elusolendit. Kuna sajandeid on Indias austatud püha loomana lehma, siis loetakse lehma tapmist väga raskeks kuriteoks ning seda peetakse sama suureks patuks kui braahmani tapmist. 4.5. Kangelaseeposed ja sanskriti keel: Hinduistide pühade tekstide hulka kuuluvad ka kangelaseeposed „Mahabharata” ja „Ramajana”. Mõlemad kangelaseeposed koosnevad arhailistest kangelaslugudest, mis pajatavad sündmustest sellest ajalooperioodist, kui muistsed aarjalased alles saabusid Hindustani poolsaarele. „Mahabharata” on india eepos, mis räägib kahe suguvõsa omavahelistest suhetest ja verisest võitlusest ülemvõimu pärast. Eepos koosneb kokku umbes 106 000 paarisvärsist (maailma pikim eepos).
Izanagi jamantaka jarmulke Jesiva JHWH Jom-Kippur kabala kaliif kama kami kamidana karma kasrut khanda kippa konfutsianism kosser kotel Krisna Kvaasireligioon läänemüür Lao Zi Mahabharata Mahadeva mahajaana Mahavira Menora messias mezuza Midras MIsna Mitsvo mohel/moel moksa Page 2 Sheet1 monism monoteism Mosee nirvaana njingma nutumüür ordinatsioon Paabeli vangipõlv paasapüha pagood pesah puraanad qigong Rabi Rama Ramajana rebbe Ros-Hasana sabat Saduserid sakrament salat samaan Samskara Sangha sangha sansaara Sarasvati seik Sekularisatsioon Seloodid shahada shingon shinto Shoah sikh panth Page 3 Sheet1 sionism stupa sufism Sünagoog Tallit Talmud Tanah taoism Tefillin Tetragrammatron theravaada torii treife Trimurti tripitaka Triratna trithankara tsadik Umaijaadid umma upanayanam upanisadid Variserid varna veedad viis elementi Visnu Yin Yang zakat
Visnu - Indra abiline, hiljem maailma looja ja hoiab maailma käigus ka edaspidi. Krisna Visnu äthtsaim kehastus ja kõige laiemalt austatud jumal. Kehastab jumalikku armastust. Siva jumalik hävitaja, võim surma ja hinge vabastamise üle. Kangelaseepika: Aarjalased laulsid kangelaslaule juba Indiasse tungimise ajal, siin pärandus see traditsioon põlvest põlve, kuni loodi ülimahukad kangelaseeposed ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana". Mõlemad edastavad usulisi ja kõlbelisi tõekspidamisi. Nende kujunemine jääb ilmselt vahemikku 500 eKr 500 pKr. Mahabharata 2 suguvõsa võitlus (Kauravate ja Pandavate) riigi pärast Põhja-Indias. Ramajana lugu Krisna inimliku kehastuse, kangelase Rama seiklustest ja katsumustest. Budism: Hinduismile lisaks arenes brahmanismist välja õpetusi, mis ei tunnistanud veedade ega braahmanite autoriteeti ega pööranud rõhku kastierinevustele.
saj. ,,Kamasutra" tegeleb põhiliselt naiste ,,ärarääkimisega". See on selgelt linnakeskne raamat, ei pööra agraarnaistele mingit tähelepanu. Eepiline (4. saj eKr 4. saj) ja klassikaline kirjandus (5.15. saj) Paljude valitsejate juures olid tööl suta'd (vankrijuhid), kes said vahetult osa valitseja vapraist tegudest. Seetõttu olid nemad adekvaatsed neist jutustama. Suta'dest said kuninglikud kiidulaulikud. Eepikas on kaks põhilist teost: eepos ,,Mahabharata" ning eepos ,,Ramajana". ,,Mahabharata" on maailma kõige pikem eepos, üle 100 000 värsi e sloka. Seal pole konkreetset riimi, samas tekib see sanskriti keeles iseenesest. Mõlemaid käsitletakse poolpühade teostena. Arvatakse, et veedad ja eeposed pani kirja müütiline tegelane Vyasa. Tegelikult on tegemist hulga folklooriga. Vyasa on ka ,,Mahabharata" peategelane ta olevat selle kirja pannud ning füüsiliselt sigitanud ,,Mahabharata" peategelased: lugu räägib kahest perekonnast Pandavad ning Kauravad
kehastusi Materjaalse maailma hoidmiseks on sellel jumalusel kolm kuju: Vishnu (hoidja), Brahma (looja), ja Shiva (hävitaja); jumalus tuleb meie maailma avataarana Tuntumad avataarad on Vishnu kümme kehastust Hinduismis on palju pühakirju, vanim on "Rigveda" (2. a.tuh eKr); õpetust reinkarnatsioonist kirjeldavad upanishadid Mütoloogilised eeposed puraanad kirjeldavad Vishnu ja Shiva kangelastegusid "Ramajana" on üks kahest India eeposest, siin antakse meile ideaalne hinduistlik elumudel Teine eepos on "Mahabharata", selle üks osa on "Bhagavadgita", ilmselt kõige kuulsam hinduistlik kirjutis üldse Hinduistid palvetavad hinduistlikes templites; seal lauldakse, palvetatakse, tehakse annetusi ja kuulatakse õpetusi Enamik hinduistide palvusi toimub aga kodus seal on kodune pühamu ja seda
taassünnist maailma sansaara ehk sansaara ratas. 13. Mida tähendab reinkarnatsiooni õpetus? reinkarnatsiooni õpetust: elu pole -muud kui lõputu sünni, kannatuse, surma ja taassünni ringkäik. 14. Mis ajavahemikul levis vanem hinduism? Vanem hinduism ehk klassikaline hinduism (500 eKr 1000 pKr) 15. Nimetage selle aja kaks suuremat eepost: "Mahabharata" (300 eKr - 300 pKr) ja "Ramajana." 16. Nimetage hinduismi pühakiri ja kust on see pärit? Veedad on hinduismi pühad tekstid, mis sisaldavad igavesi tõdesid ja neid anti algul edasi suusõnal kuni nende kirja panemiseni. Vanimad pühad tekstid sh Veedad, on saadud Jumalalt otsese ilmutuse kaudu. 17. Kes on hinduismis kõige looja jumalus? Kes on tema abikaasa? Kõige looja on Brahma. Tema abikaasaks on õpetatuse ja tõe jumalanna Sarasvati. 18. Kes on hinduismis loodu alalhoidja jumalus
kehastusi Materjaalse maailma hoidmiseks on sellel jumalusel kolm kuju: Vishnu (hoidja), Brahma (looja), ja Shiva (hävitaja); jumalus tuleb meie maailma avataarana Tuntumad avataarad on Vishnu kümme kehastust Hinduismis on palju pühakirju, vanim on "Rigveda" (2. a.tuh eKr); õpetust reinkarnatsioonist kirjeldavad upanishadid Mütoloogilised eeposed puraanad kirjeldavad Vishnu ja Shiva kangelastegusid "Ramajana" on üks kahest India eeposest, siin antakse meile ideaalne hinduistlik elumudel Teine eepos on "Mahabharata", selle üks osa on "Bhagavadgita", ilmselt kõige kuulsam hinduistlik kirjutis üldse Hinduistid palvetavad hinduistlikes templites; seal lauldakse, palvetatakse, tehakse annetusi ja kuulatakse õpetusi Enamik hinduistide palvusi toimub aga kodus seal on kodune pühamu ja seda
Abikaasa samast dzatist. Kui kõrgemast kastist inimene on kokkupuutunud madalamaga, peab end rituaalide kohaselt puhastama. veedad ja rahvuseeposed: veedad hindu pühad tekstid, vanimad osad on aarja päritolu 13saj.eKr. Veeda tähendab ,,teadmist". Pikka aega anti edasi suuliselt, kirjalik kuju 9.saj pKr. Sisaldavad igavest tõtt, mis ilmutati preestritele, ülesanne: säilitada see järeltulevatele põlvkondadele. Neli terviklikku kogumit, tuntuim ,,Rigveeda." rahvuseeposed: ,,Ramajana" ja ,,Mahabharata". 500eKr 300pKr, värvikad lood jumalate kangelastegudest ning õpetused, kuidas õigesti elada. 3 vabanemise teed: kuidas saavutada moksa ehk vabanemine · tunde tee: oluline isliklik suhe jumalaga, pole vaja erilisi teadmisi või rituaale · teadmiste tee: pühade tekstide õppimine, mediteerimine, õpingud guru juures, erak/askeet · tegude tee: ühiskondlike kohustuste täitmine, töötegemine ilma isekuseta, maailmaelu aitamine jumalad hinduismis:
rääkima varajasest hinduismist. Algselt oli see ohverduslik religioon mille eesmärk oli saavutada õnn ja hea elu maa peal, hiljem ta muutus ja temast sai usund, kus väga tähtsal kohal olid preestrid, sest nemad olid ainsad, kes suutsid suhelda jumalaga ning ohverdasid õigesti. Algselt oli ta suulisepärimusega leviv usk, kuid see muutus varsti kui hakati kõike seda üles kirjutama ja kirjutati veedad õpetused, millel hinduism põhineb ehk pühakiri. India eeposed Ramajana & Mahabharata. Jumalate arv selles usundis on ~300'000'000. Puuduvad ka kesksed dogmad ja on palju suundi, kus mõni võib teistega olla vastuolus. Hinduismis on õigus austada igat jumalat, kuid siiski mõned tähtsamad jumalused. Kõige tähtsam on Brahma ehk looja, kuid teda ei kummardata otse. Arvatakse, et teised jumalad on tema erinevad kujud. Hinduism on korraga nii polüteistlik, monoteistlik kui atheistlik usund, kus on palju jumalaid, kes
· Atharvaveda(Atharvani (salasõnade) t.) Upanisaadid (400-200 e.m.a.) - filosoofia alustekstid · aatman ja brahman on identsed · brahman on igavene · nähtumusliku maailma näivus (maaja) · sansaara, karma-seadus, moksa Puraanad · Visnupuraanad, Sivapuraanad · Manu seadused (www.zone.ee/rishikesh) Eeposed · Ramajana (Rama elu; Valmiki) · Mahabharata (Suur India; Vyasa) Bhagavadgita 6 Jumalad: · Jumal kui igavene printsiip Brahman. · Jumal on kõrgeimas mõttes lõputu, igavene ja vormitu, väljaspool aega, ruumi ja põhjuslikkust, muutumatu teadvuse allikas. · Brahman on sootu, kirjeldamatu, tunnetamatu, kõiketeadev, kõikjalviibiv,
varajasest hinduismist. Algselt oli see ohverduslik religioon mille eesmärk oli saavutada õnn ja hea elu maa peal, hiljem ta muutus ja temast sai usund, kus väga tähtsal kohal olid preestrid, sest nemad olid ainsad, kes suutsid suhelda jumalaga ning ohverdasid õigesti. Algselt oli ta suulisepärimusega leviv usk, kuid see muutus varsti kui hakati kõike seda üles kirjutama ja kirjutati veedad õpetused, millel hinduism põhineb ehk pühakiri. India eeposed Ramajana & Mahabharata. Jumalate arv selles usundis on ~300'000'000. Puuduvad ka kesksed dogmad ja on palju suundi, kus mõni võib teistega olla vastuolus. Hinduismis on õigus austada igat jumalat, kuid siiski mõned tähtsamad jumalused. Kõige tähtsam on Brahma ehk looja, kuid teda ei kummardata otse. Arvatakse, et teised jumalad on tema erinevad kujud. Hinduism on korraga nii polüteistlik, monoteistlik kui atheistlik usund, kus on palju jumalaid, kes pärinevad ühest
Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on tavaliselt rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika suurvormid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. 11. Eepos - Näiteks sumeri eepos "Gilgames", india "Mahabharata" ja "Ramajana", prantsuse "Rolandi laul", saksa "Nibelungide laul", skandinaavia "Vanem Edda", vene "Lugu Igori sõjaretkest", anglosaksi "Beowulf", armeenia "Sassuuni Davith", hispaania "Laul minu Cidist", soome "Kalevala", läti "Laplesis". 12. Epopöa - antiikkirjanduses eepos või eepiline poeem. Tänapäeval ulatuslik (paljude tegelastega ning elu mitmekülgselt kujutav) mitmeosaline eepiline teos, romaanisari. Näiteks Anton Hansen Tammsaare (1878
Asurad on jagunenud kaheks, kes võivad omavahel ka tülitseda. Veedade tuumaks oli ohvriandide toomine jumalatele. Puudusid templid ja preesterkonnad. Ohverdamise all mõisteti jumalate toitmist. 9.2. Brahmanistlik periood Algab I aastatuhtat eKr. Rikkalik religioosne kirjandus. Olulisimaks allikaks on upanisadid. Tekib india filosoofia, upanisadid on filos traktaadid. Vanimad upanisadid on pärit 8. 7. saj. eKr. Siia perioodi kuuluvad India eeposed Mahabharata ja Ramajana. Mahabharata olulisim osa on Bhagavadgita. Kerkivad esile uued jumalad, kes Veedades puudusid või olid väheolulised. Brahma esineb Veedades Brahmanaspatina (palvuste isand). Brahmast saab peajumal ja maailma looja. Visnu esineb Veedades päikesejumalana. Nüüd saab temast universumi korra ja seaduste kaitsja. Saab alguse uskumus, et jumal kehastab inimest Maa peal (avatara). Visnu tähtsaimad avatarad on Krisna ja Rama. Visnu avataraks peetakse Buddhat
Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on tavaliselt rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika suurvormid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. 11. Eepos - Näiteks sumeri eepos "Gilgames", india "Mahabharata" ja "Ramajana", prantsuse "Rolandi laul", saksa "Nibelungide laul", skandinaavia "Vanem Edda", vene "Lugu Igori sõjaretkest", anglosaksi "Beowulf", armeenia "Sassuuni Davith", hispaania "Laul minu Cidist", soome "Kalevala", läti "Laplesis". 12. Epopöa - antiikkirjanduses eepos või eepiline poeem. Tänapäeval ulatuslik (paljude tegelastega ning elu mitmekülgselt kujutav) mitmeosaline eepiline teos, romaanisari. Näiteks Anton Hansen Tammsaare (1878
Enamik müüte eepostes on heroilised, õpetavad järgima tõde ja tõotusi, ustavust surmani, vaprust jne „Mahabharata“ (maha-suur, bharata-kuningas) Eepose kuulsaim osa pooem BHAGAVADGITA (Isanda laul) Sisu: Põhja-Indias ühe suguharu kahe liini võitlus võmu pärast ARDEŽUNA kahtleb, kas on õige tappa oma suguvendi. Siis ilmutab end jumal KRIŠNA sõjavankri juhina ning õpetab teda: iga inimene peab täitma oma kohust (DHARMA). Sõjamehe kohus on sõdida. „RAMAJANA“ Käsitleb kuningas RAMA elu, tema võitlust deemonite valitsejaga, kes on röövinud tema naise SITA. Siia kuuluvad ka puraanad=õpetusluule Kõige olulisem hinduismiõpetuses on usk hingede rändamisse (sansaara) Sansaara lõppeb siis, kui aatman ühineb maailma hingega- braahmaniga. Siis toimub vabanemine e mokša. Inimese kogu elu eesmärk ongi jõuda mokšani. Kas ta saavutab vabanemise selles või mõnes teises elus sõltub tema tegudest
Kastisüsteemis sünnid ja kastide välised abielud keelatud. Pühakiri Veeda (veda-teadmine). Veedad on jumalikult inspireeritud raamatud. Veedad: 1. Veeda hümnid- ohverdamised, palvetamised, jumala kiitmised, loitsud kõige vanem on ,,rigveda". 2. Brahma raamatud-selgitavad veedasi. Preestrite käsiraamatud. 3. Upanisadid-rahvaraamatute jätk see tähendab otseses tõlkes istungit või istumist. Istuti õpetaja juures ja kuulati mida õpetaja räägib. Ramajana ja mahakarata on põühad tekstid. Tuleb tunnistada et veeda tekstid on jumalikud ja värki. Tähtsamad jumalad: Brahma(looja jumal, maailma tekitaja, aga teda jumalana ei kummardata, koguaeg kestab mingi asi ei tea üldse ka ssee käib brahma juurde, silmad virvendavad) Visnu- jumal on võtnud inimese kuju saanud lihaks(inkarnatsioon) järgijate tunnuseks on laubale tehtud kolm püstijoont, mis sümboliseerivad visnu jalajälge.
See saab alguse eepikast ning tuleneb emotsioonidest. Saskritikeelne kirjandus jaguneb viide põhigruppi: · veedade kirjandus vana india - 1500-500 ekr. Pühakiri, püüab sõnastada maailma olemust ja inimese kohta selles. Esitavad maagilisi loitse · tehniline kirjandus juriidlised, ajaloolised teosed 500 ekr 1500 pkr. Sutra kui tehniline kirjandus, õpetus, kasutusjuhend. · eepika 500 ekr 500 pkr. Mahabaratha ja Ramajana. Eepiline luule ja lüürika. · klassikaline kirjandus 500 ekr -1500 pkr. Klassikalised india muinasjutud. Need on ka kõigi meile tuntud muinasjuttude algupärad. · budistlik kirjandus 500 ekr 1500 pkr. vastandub veedadest pärit hindu pärimusele. 10. Konfutsius ja tema ,,Vesteid ja vestlusi". Tangi dünastia ja selle luuletajad (Wang Wei, Li Bo ja Du Fu). Hiina romaani zanri kujunemine Mingi dünastia ajal. Hiina Nobeli
3) Narasimha 4) Kurma 5) Matsja 6) Parasurama 7) Buddha 8) Vamana 9) Rama 10) Varaha KRISNA JA RADHA: · Visnu kõige tuntum kehastus Krisna · Krisna ja Radha armastus sümboliseerib jumalikku armastust hinge ja Jumala vahel RAMA, SITA JA HANUMAN: · Rama aus, vapper, armastas oma rahvast ja kuninganna Sitat - Näitamaks ideaalse jumala olemust · ,,Ramajana" lugu, kuidas Sita rööviti - Tragöödia maailmas, kus hinge armastust jumala vastu pidevalt proovile pannakse - Kõige populaarsem tegelane Hanuman Tuulejumal Vaju poeg Ahvide kuninga väepealik Sümboliseerib usku ja ustavust jumala teenimisel ning sellest tulenevat sisemist jõudu SARASVATI: · Õppimise ja muusika jumalanna
• Elusolendite, seehulgas inimese ja looma vahel pole põhimõttelisr, vaid ainult astmeile erinevus • Püha pärimus (smriti) • Suutrad ja õpikud, mis käsitlevad kõige erinevamaid religiooni ja sotsiaalse eluga seotud teadmiste valdkondi ja filosoofilisi probleeme • “Mahabharata” • 90 000 paarisvärssi • Nii meelelahutus kui religioossne õpetus • “Bhabavadgita” • “Ramajana” • India populaaraseim eepos • Kangelase Rama saatus ja võitlus deemonite kuninga Ravanaga • 18 puraanat tekkisid suurtest eepostest hiljem ja moodustavad rahvaliku hinduismi aluse • Käsitlevad maailma loomist, hävitamist ja taasteket, maailma tsükleid ning jumalate ja kuningate kangelastegusid ja genealoogiat • Ka tänapäeval lisandub tekste JUMALAD • Brahma kui looja, maailma hing
Koondatud suurtesse kogumikesse rigvedadesse. 2 eepost maailma ühed mahukaimad. Pikim "Mahabharatha" 85,000 kaksikvärssu. 30.40 köidet 12 Sisuks võimuvõitlus kahe venna vahel. Noorim vend haarab trooni. Lõpeb suure otsustava lahinguga, kus osalevad kõik maailma rahvad. Õiglus pääseb võidule. Noorem vend torkab vanemal silmad peast. Vahel on palju kirjeldusi. Levinum on Ramajana. Süzee on sarnane eelmisega. Vanem vend põgeneb koos naise Zitaga dzunglisse noorema venna eest. 20 aastat elab ta seal, saab lindude ja loomade kuningaks. Valmistub trooni tagasi võtma. Loob loomade armee. Enne lahingut ründab teda deemon, kes röövib naise. Viib Zita oma saarele. Vürst asub deemonit jälitama, jõuab saare tippu, ehitab silla, tapab Ravana ja läheb noorema venna vastu. Kukutab venna ja asub troonile. Kaaskondlaste survel saadab ta naise dzunglisse. Vana-India 5
Veedad tekkisid vahemikul 1200 800 ekr. 2. Järgmine pühakirjade kiht on Brahma raamatud veedade seletused, preestrite rituaalsed käsiraamatud, mis tekkisid u 1000 800 ekr. 3. Kolmandana ilmusid upanisadid ehk Vedanta veedade lõpp kui Brahma raamatute kommentaarid ja usundifilosoofilised teosed. Need tekkisid 800 600 ekr. Sõna ,,upanisad" tähendab istudes kuulamist ja retsiteerimist. 4. Hilisemad pärimused on India eepostena tuntud Ramajana ja Mahabharata. Viimasesse kuulub ka Bhagavadgita (Jumala laul). Eeposed tekkisid ajavahemikul 400 ekr 400 pkr. Klassikaline hinduism Tekkis 1. at keskel ekr brahmanismi reformimise tulemusena. Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada veedade autoriteeti. On palju suundi, kuid pole keskset organisatsiooni, dogmasid ega usutunnistusi. Hinduism võib olla nii riituslik maagiline kui ka filosoofne. Hinduist ehk hindu võib tunnistada korraga mitut voolu
tavaliselt rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika suurvormid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. Epigramm- pilkeline salvav luuletus. Epiteet- kõnekujund, mis on lisatud täiendina. Eepos - pikk värsivormiline jutustav teos mille aineks on vägilaste ja jumalate teod. Näiteks sumeri eepos "Gilgame", india "Mahabharata" ja "Ramajana", prantsuse "Rol andi laul", saksa "Nibelungide laul", skandinaavia "Vanem Edda", vene "Lugu Igori sõjaretkest", anglosaksi "Beowulf", armeenia "Sassuuni Davith", hispaania "Laul minu Cidist", soome "Kalevala", läti "Laplesis". Epopöa - ulatuslik mitmeosaline eepiline teos, romaanisari. Essee - mahupiiranguteta vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal. Faabula - teose sündmuste loogiline ajalis-põhjuslik järgnevus. Fantastika - ebatõeline, mõttekujutuslik
o SIIT PUUDU · Upanisaadid( 400-200 e.m.a) o Filosoofia alustekstid Ataman ja braham on identsed( sina oled see) Braham on igavene Nähtamusliku maailma näivus (maaja) Sansaara, karma-seadus, maksa o 6 darsanat filosoofia koolkonnad Njaaja, vaisesika Pärimus - smiriti · Puraanad o Visnupuraanad, sivapuraanad o Manu seadused · Eeposed o Ramajana o Mahabharata Bhagavadgita · Mahabharata o Maha suur Mahamantra Maharaadza jne o Bharata India, maailm, inimkond o Pandva ja karuava o Kord/korratus Dharma/adharma; valgus/ pimedus · Bhagavavadgita o Isanda laul o Krisna ja Ardzuna Dharma Bhakti Karma Jumal · Braham o Igavene , sootu, algus, lõpp jne Jumalad
-) Esialgu olid veedad suuline pärimus, hiljem hakati neid kirja panema. Veedade tekkimise aeg oli 1200-800 e.Kr. -) Brahma raamatud, mis olid veedade kommentaarid, mis olid samaväärsed veedadega. Nende tekkimise aeg oli 1000-800 e.Kr. -) Upanisadid ehk Vedanta (veedade lõpp) tekkisid 800-600 e.Kr. Need olid Brahma raamatute ja veedade kommentaarid. Upanisaat tähendab istung, ehk kõik istusid ja kordasid teksti nii õpiti. -) India eeposed Ramajana & Mahabharata (sinna kuulub ka bhagavadgita jumala laul). * Klassikaline hinduism kujuneb välja arusaamine, et oluline on tunnustada veedade autoriteeti. Jumalate arv selles usundis on ~300'000'000. Puuduvad ka kesksed dogmad ja on palju suundi, kus mõni võib teistega olla vastuolus. Hinduismis on õigus austada igat jumalat, kuid siiski mõned tähtsamad jumalused. -) Kõige tähtsam on Brahma ehk looja, kuid teda ei kummardata otse. Arvatakse, et teised
21. mai Hinduism brahmanid, ksatrijad, vaisjad = dvidza (kaks korda sündinu) suudrad varna klassikuuluvus asrama elujärk dharma maailmakord, sanatana dharma igavene, sadharana dharma igapäevane, svadharma isiklik sansara taassünd karma tegu, looming; põhjuse ja tagajärje seadus duhkha kannatus moksa kannatusest vabanemine sramana püüdlejad SANKARA dasanamide ordu Ramajana Mahabharata --> Bhagavadgita upanisadid bhakti pühendumine sruti kuuldud, ilmutatud smriti meelde jäetud purana mütoloogiaalane püha tekst Brahmanad, aaranjakad ja upanisadid Vanimad veedad (Rigveda, Samaveda, Jadzurveda, Atharvaveda): jumalatele, eelkõige nende kuningale Indrale pühendatud hümnid Brahmanad: ohvririitused, rituaalid, tulerituaal, tulejumal Agni Aaranjakad tekitavad paralleeli tulerituaali ja kosmose vahele. Muutuvad rituaalsest filosoofilisemaks.
annaabi.ee 
