poole, ning Vana Testmendi järgi oli kirjas, et kui ta oli 100 aastane, sündis Saaral esimene poeg Isaak. Isaagist pärinevadki juudid, Uue Testamendi järgi ka kristlased, kuid tema ja Haagari pojast Ismaelist pärinevad araablased. Seetõttu peetakse Aabrahami oluliseks ka Koraanis, kus ta on Muhammadi esiisa ja prohvet. Seetõttu nimetatakse judaismi, kristlust ja islamit abrahaamlikeks usunditeks. Abrahaamlikes usundites on Jumal Universumi looja. Kõik aabrahamlikud usundid rõhutavad monoteismi, ent islam vastustab ristiusu kolmainsuseõpetust, väites, et see eitab Jumala ainsust ning suhtub inimesse (Jeesusesse) kui temaga võrdsesse. Kõigis kolmes usundis usutakse Jumala kõikvõimsusesse ning peetakse inimese esmaseks kohuseks järgida igapäevaelus tema ettekirjutusi. Seda rõhutatakse eriti islamis, kuna nii kristluse kui ka judaismi pühakirjas vaieldakse ja väideldakse Jumalaga. Kõik
üleloomulikest jõududest. 3) Tegevuslik e. konatiivne tegur, kus in. väljendavad oma uskumusi/tõekspidamisi teatud toimingutega palvetamine, ohverdamine, eetiliste kohustuste täitmine. 4) Ühiskondlik e. sotsiaalne tegur, kus religioosne tegevus loob ühendusi, mille liikmetel on ühesugune usundilised eesmärgid. 5)Kultuuriline tegur väljendab usundivormide sõltuvust konkreetsest ajast ja keskkonnast Usundite põhiliigitusi: A aabrahamlikud usundid (judaism, kristlus, islam) Ehk prohvetlikud us. -prohvetite tähtsus. Prohvet ettekuulutaja B veedausundid (hinduism, budism) universumite ja olendite olemine on tsükliline Veeda vanimad pühakirjad Reinkarnatsioonid hinduismis taaskehastus, budismis ümbersünd C teised suured usundid (nt hiinlaste taoism või jaapanlaste sintoism) Rituaal usuline toiming, kultuse osa Kultus usundi jumalateenistuse vorm Tekkeprotsessi põhiline liigitus A. Etnilised e rahvuslikud us
Judaism Judaism ehk juutlus on juudi rahva religioon ja kultuur. Judaismi uskumused ja ajalugu on ajalooliseks aluseks paljudele teistele usunditele, sealhulgas kristlusele ja islamile. Judaism ei nimeta ennast religiooniks. Juudid on traditsiooniliselt pidanud judaismi kultuuriks, millel on oma ajalugu, keel (heebrea keel), esivanemate kodumaa, liturgia, filosoofia, eetika, religioosne praktika jne. Rabi Mordechai Kaplan on judaismi nimetanud arenevaks religioosseks tsivilisatsiooniks. Tanakhi (juudi Piibli, Vana Testamendi) aineks on iisraellaste (keda nimetatakse ka juutideks) ja nende ning Jumala vahelise suhte ajalugu Aabrahamlikud religioonid on judaism, kristlus ja islam, mida nimetatakse nõnda sellepärast, et nad kõik on pärit Piibli patriarhi Aabrahami religioossest traditsioonist. Alternatiivne nimetus on kõrbemonoteism. Islam nimetab kaht ülejäänud monoteistlikku religiooni Ra...
Jumalat, sidumata ennast ühegi religiooniga. Religioonide jaotus: Sõnu religioon ja usund kasutatakse ka religiooni (laiemas tähenduses) erinevate sotsiaalselt organiseeritud vormide kohta. Usundeid on liigitatud mitmeti. Jumalate arvu järgi eristatakse monoteistlikke ja polüteistlikke usundeid. Leviku järgi võib usundid jagada maailmareligioonideks ja rahvusreligioonideks. Tüpoloogiliselt: aabrahamlikud ja dharmalikud religioonid. Varem on usundeid liigitatud ka kõrgreligioonideks ja primitiivseteks religioonideks (vt rahvausund); tänapäeval püütakse sellistest hinnangulistest liigitustest hoiduda. Maailmareligioonid on maailmas enamlevinud arvukuselt, pindala ulatuselt või mõjukuselt. Maailmareligioonid on: 1. kristlus 2. judaism 3. islam 4. hinduism 5. budism Suuremad religioonid ja usundilised rühmad (koos järgijate arvuga) 1
Tallinna Õismäe Gümnaasium Islam Referaat Autor: Janne Reimann Juhendaja: Jaan Õispuu Tallinn 2014 Islami mõiste ja teke Islami usk sai 7. sajandil alguse Araabia poolsaarelt. Araabia keeles tähendab islam alamühendust, ühendust jumalaga. Inimest, kes on jumalaga ühenduses, kutsutakse moslemiks. Lääne kirjanikud refereerivad islamit mõnikord kui muhamedlust, mis kõigile moslemitele ei meeldi - olevat solvang. Islami ajastu õitses 1600. aastani, mõjutades kogu maailma poliitiliselt, kultuuriliselt, sõjaliselt. Maailmas on 1,2 miljardit moslemit ehk 22% rahvastikust ja islam on teine suurim usk peale Kristust/kristlust. Siiamaani on muhamedi usk levinud kiiremini kui ükski teine usk, kasv pole tänaseni peatunud. Islam tekkis nomaadidest üheusklike beduiinide keskel, kelle rändav eluviis tagas selle, et inimesed käisid üksteisega palju läbi ning vahetasid ...
Sheet1 12 jüngrit / apostlit Aabrahamlikud usundid Adonai ahimsa, ahinsa alkeemia anatman/anatta artha avataara Bar mitsva Bat mitsva Bhagavadgita bhikku/bhiksu bodhisattva braahman Brit mila Buddha Budistlik kesktee dao Daodejing Dhamma/Dharma dhyana Diasporaa digambara Diwali dukkha/duhkha dzina Eksodus Esseenid euharistia Fetis hadz Halaha halal haram haredim Hasem haskala Page 1 Sheet1 hassiid hinajaana Huppa Indiapärased usundid Izanagi jamantaka jarmulke Jesiva JHWH Jom-Kippur kabala kaliif kama kami kamidana karma kasrut khanda kippa konfutsianism kosser kotel Krisna Kvaasireligioon läänemüür Lao Zi Mahabharata Mahadeva mahajaana Mahavira Menora messias mezuza Midras MIsna Mitsvo mohel/moel moksa Page 2 Sheet1 monism monoteism Mosee nirvaana njingma nutumüür ordinatsioon Paabe...
kuid pooled neist uskusid Jumalat, sidumata ennast ühegi religiooniga. religiooni(de) uurimisega tegeleb teoloogia ehk usuteadus. Sõnu religioon ja usund kasutatakse ka religiooni (laiemas tähenduses) erinevate sotsiaalselt organiseeritud vormide kohta. Usundeid on liigitatud mitmeti. Jumalate arvu järgi eristatakse monoteistlikke ja polüteistlikke usundeid. Leviku järgi võib usundid jagada maailmareligioonideks ja rahvusreligioonideks. Tüpoloogiliselt: aabrahamlikud ja dharmalikud religioonid. Varem on usundeid liigitatud ka kõrgreligioonideks ja primitiivseteks religioonideks (vt rahvausund); tänapäeval püütakse sellistest hinnangulistest liigitustest hoiduda. Ükski neist liigitustest ei ole ammendav. Teaduse varajases arengujärgus olid religioon, filosoofia ja loodusteadused sünkretistlikult põimunud. Teadusliku maailmapildi ja teadusliku meetodi areng tõi kaasa vastuolud religioossete õpetustega.
- Kokku 27 kristlikku kaanonit. · Kaanon õpetuse ja kultuse aluseks · Kultused: - Ristimine- ristija Johannes. Selle võtab omaks ka Jeesus. Ristija Johannes oli Jeesuse eelkäija - Püha söömaaeg(armulaud)- Jeesuse viimane söömaaeg õpilastega. Jeesus andis korralduse seda pidevalt korrata. · Piibli tekstid olid õpetuse aluseks Monoteism · Kristlus on monoteistlik usund- aabrahamlikud usundid · Kolmainsus- Jeesus(poeg) tegutseb kui Jumal(isa); Püha Vaim. Kolm eraldi isikut, aga üks olemus. · Inkarnatsioon- Jumal sünnib inimeseks. Ainult üks kord inimajaloo jooksul. Inkarnatsioon teeb võimalikuks lunastuse. - Lunastus · Patt-kosmiline vägi, mis hoiab inimest oma orjuses. Samuti võivad patud olla teod(mitmuses) · Lunastus võimaldab patutest vabanemist.
kristluse-islami vennaks sinto (4 miljonit) jaapani omausund, on seotud Jaapani kui riigi tähtsusega. Usundid jagunevad ilmutuslikeks usundeiks nt kristlus, islam (Muhamedile ilmutas end ingel) ja kogemuslikeks usundeiks nt budism. 3 On kaks piirkonda, mis on religiooniga seotud olnud: · Aabrahamlik traditsioon - Lähis-Ida: judaism, kristlus, islam aabrahamlikud traditsioonid; kõigis kolmes on oluliseks prohvetid, kes annavad inimetele edasi õpetusi, kuidas käituma peaks; aeg on lineaarne on maailma loomine ja lõpp, kohtumõistmine, inimesel on üks elu. · Jooga/Veeda/Dharma traditsioonid India: hindu, budism, dzainism olulised on gurud, kes õpetavad inimesi, kuidas käituda; maailm on tsükliline, kõik kordub, inimene sünnib uuesti.
· Kristlus paljud usutavad pärit enne Kristust - Jõulud Jeesuse Kristuse sünd Algselt olid jõulud päikese pidustused keset kõige pimedamat aega · Mitmete vanade traditsioonide taastamise tulemusel on tekkinud uus usund uuspaganlus ehk wicca - Nõidade kokkusaamised - Paganlike rituaalide loomine (Iirimaal) - Neid huvitab looduse pühadus ja naiste roll usundis AABRAHAMLIKUD USUNDID: JAGUNEMINE: · Islam (juutluse ja kristluse traditsioonide jätkaja, juutluse ja kristluse pühakirja parandaja, sest neis olev ilmutus on puudulik ja ebatäielik) · Juutlus (judaism) · Kristlus · Juutlus, kristlus, islam on maailmausundid (levinud maailmast välja). · Aabrahmlikke usundeid on nimetatud ka prohvetlikeks usunditeks, sest üheks neile iseloomulikuks tunnuseks on prohvetite tähtsus, kes on tuletanud
On rituaal nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud islam, ristiusk, judaism 1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. Aabrahamlikud peavad teisi jumalaid peale enese oma valedeks ristiusk, islam, judaism 2. Dharmalikud on India päritolu, peatähelepanu on indiviidi vaimsel heaolul, aktsepteerivad teisi uske hinduism, budism, sikhism Suurimad religioonid maailmas: 1. Kristlus 2 miljardit järgijat 2. Islam 1.3 miljardit järgijat 3. Hinduism 900 miljonit järgijat tekkis 10. Saj e.Kr Indias 4. Ateistid ja agnostikud 850 miljonit inimest 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
