Konspekt: üldine usundilugu (25)

ÜLDINE USUNDILUGU
Õppejõud Ringo Ringvee
11. sept 2007
C. Partridge „Maailma usundid“
T. Kulmar „Üldine usundilugu: religiooniteaduse põhimõisted. Maailmausundid. Seletussõnastik“
Rudolf Bultmann arvas , et usundeid tuleb uurida demütologiseerimise teel. Usundeid uuris 3. saj ema Euhemeros, kes leidis, et jumalad on jumalikustatud kuningad. Euhemistlikud religiooniteooriad: Ed.B.Taylor – animism: unenägudes hing liigub inimekehast välja; S. Freud , Erich von Däniken – jumalad on tulnukad , tulnud muudest universumitest maa peale; Plutarchos – religiooni algus on inimlikus hirmus.
Usu-uuringud jagunevad mitmeks erinevaks kategooriaks.
Usundifilosoofia:

• Jumalatõestused
  
• Usundist kõnelemine kasutades filosoofia „vahendeid“
  

Usundi dimensioonid:
Õpetuslik ja filosoofiline – monoteism, polüteism, dogma
Filosoofiline/teoloogiline – apologeetika
Müüt – lugu, mis kirjeldab kogukona jaoks olulisi asju. Mythos – jutt, lugu; lugu sellest, nt kuidas kõik alguse sai – need on kosmogoonilised e loomismüüdid; eshatoloogilised ehk lõpumüüdid – kuidas maailm otsa saab. Paljud usutrad. räägivad sellest, et maailmalõpp tuleb. Need lood moodustavad püha traditsiooni, selle, mida edasi antakse (Mircea Eliade). Ürgilmutus, eeskuju – kuidas käituda, kuidas teatud eeskujude järgi situatsioonides käituda. Mida tähtsam on loo peategelane, seda tähtsam on lugu.
Müüdid ei ole ajalugu. Müüdid on religioosne materjal, kirjandus, millel on usuline eesmärk. Võime rääkida müüdist kui metafoorist – Eliade: müütide tegevus toimub müütilises tegevuses (kaua aega tagasi seitsme maa ja mere taga...)
Rituaalid on religiooni juures olulised. Religiooni juures on oluiseks tegutsemine, toimumine. Religioonile on iseloomulikud mudelid, kuidas midagi tehakse. Rituaal on sõnalis-kehaline toiming. Rappaport on rituaale nimetanud liturgiliseks korraks. Inimestel, kes neid rituaale läbi viivad, on rituaalide läbiviimiseks kindel aeg, koht ja kindlad väärtused: jumalateenistus, palvetamine , ohverdamine, meditatsioon jne. Kristlikus traditsioonis on näiteks armualauatraditsioon.
Emile Durkheimi arvates on rituaal kogukonna ühine toiming. Seal kinnitatakse kindlaid tõekspidamisi, ühiseid väärtusi; rituaal annab ühise kogemuspinna/ kollektiivse kogemuse. Rituaalne käitumine on inimtsivilisatsiooni alus.
Clifford Geertz - rituaal on kui oluline sümbolite süsteem, mille abil inimene suhestab end uutesse olukordadesse, uutesse tingimustesse ja mille abil ta kommunikeerub ning millega ta kontrollib ennast. Rituaalid on enese suhestamiseks uude olukorda.
Rituaalid jaotatakse:

• Kriisiriitusteks – kurjast vaimust nt vaevatud inimene, kellest tuleb vaim välja ajada. Puudutab ka ühiskonda laiemalt – kogukond on kriisis. Näiteks see aeg, kui Estonia põhja läks. Erinevad usuorganisatsioonid kaasati inimeste nõustamisse.
  
• Kalendaarriitused – nt uue aasta riitused, viljakoristamine – need sündmused, mis on kalendrikuupäevadega paika pandud.
  
• Siirderiitused – Arnold van Gennep – siirderiituste juures on oluline staatus – ühest sots staatusest teise muutumine. Siirderiitused koosnevad 3 erinevast osast: lahutamis/irrutamisriitused (mõrsjaitkud), üleminekuriitus (teismeeast täiskasvanuikka), liitmis -/ühendamisriitused (saadakse uus nimi, identiteet).
  

V.W. Turner – rituaal on tähenduslike sümbolite varamu .
Emotsioonid religioonis on väga olulised. Üheks valdkonnaks religioonis on ekstaas , religiooni müstika. Ekstaasile on raamid ette antud – transiseisundid, teise teadvuse seisundid.
Eetika ja ususeadustiku aspekt – iga traditsioon seab oma nõuded kogukonnale : nt 10 käsku, kuldreegel . Rituaalid võivad erineda, müüdid on natukene erinevad, aga eetika erinevate traditsioonide vahel on sarnane – ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse; tee teistele seda, mida sa endale tahad ; Seda nimetatakse erinevates usundites universaalselt kuldreegliks. Erinevused tulevad seal sisse, kes on see Teine, ligimene – on see usumaastikul või on see sõber, vaenlane jm.
Sotsiaalne aspekt – institutsioonid annavad traditsiooni edasi, nad on trad kandjad – kirik , umma, sangha. Olulised on ka religioossed ametikandjad – preester , šamaan, prohvet , guru , rabi . Sekulariseerimine, ilmalikustumine – religioossete institutsioonide ja uskumuste tähenduslikkuse vähenemine ühiskonnas.
Materiaalne – indiaanlastel mask; altarid, templid, riided.
Poliitiline aspekt – religioon võib inimesi innustama tegema tegema halbu (bin Laden ), aga ka üllaid tegusid (M.L. King ).

• Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda kui koos teistega , avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta korda, tervist ega kõlblust. (Eesti Vabariigi põhiseadus §40)
  

Suured maailmausundid on (min 100 miljonit)

• kristlus (2,1 miljardit)
  
• islam (1,3 miljardit)
  
• hinduism (900 miljonit)
  
• budism (376 miljonit)
  
• Hiina omausundid (konfustianism, taoism) (390 miljonit)
  
• sikh (23 miljonit)
  
• judaism (14 miljonit) – on mõjutanud palju lääne kultuuriruumi, loetakse kristluse-islami vennaks
  
• šinto (4 miljonit) – jaapani omausund, on seotud Jaapani kui riigi tähtsusega.
  

Usundid jagunevad ilmutuslikeks usundeiks – nt kristlus, islam (Muhamedile ilmutas end ingel ) – ja kogemuslikeks usundeiks – nt budism.
On kaks piirkonda, mis on religiooniga seotud olnud:

• Aabrahamlik traditsioon - Lähis-Ida: judaism, kristlus, islam – aabrahamlikud traditsioonid; kõigis kolmes on oluliseks prohvetid , kes annavad inimetele edasi õpetusi, kuidas käituma peaks; aeg on lineaarne – on maailma loomine ja lõpp, kohtumõistmine, inimesel on üks elu.
  
• Jooga / Veeda / Dharma traditsioonid – India: hindu, budism, džainism – olulised on gurud, kes õpetavad inimesi, kuidas käituda; maailm on tsükliline, kõik kordub, inimene sünnib uuesti.
  

Veel jagunevad usundid traditsionaalseteks, pärimuslikeks, etnilisteks, omausunditeks, rahvausunditeks, loodususunditeks, revitalisatsiooniks.
( loodususundid vahelt puudu, vt powerpoint)
Pärimuslik usund

• Suuline pärimus
  
• Traditsionaalne eluviis
  
• Siinpoolsusele suunatus
  
• Kohtumine suurusunditega
  

• Tzvetan Todorov “Ameerika vallutamine” (2001)
  

Šamanism

• Šamanism - šamaani ümbritsev usundiline kontekst ja kultuuriline institutsioon . Šamaan on sotsiaalne funktsionär, kes oma abivaimude abil saavutab ekstaasi ning kehtestab seeläbi sidemed üleloomuliku maailmaga, lähtudes oma grupikaaslaste huvidest. (Åke Hultkrantz 1979)
  

Šamanism

• Šamaan
  

• abivaimud
  
• kaitsevaimud
  
• šamaanihaigus
  
• irdhing/kehahing
  
• ekstaas/transs/teisenenud teadvusseisund
  

• Siberi šamanism/šamaanlus
  
• Põhja-Ameerika šamanism
  
• Korea jne šamanismid
  

• Šamaan
  

• ravitseja
  
• ennustaja
  
• ohvritalituse juht
  
• hingejuht
  
• pärimuse kandja
  
• vahendaja (Mihaly Hoppal)
  

• Demnine Kosterkin 1926-80
  

Šamanism

• Saami šamaani trumm
  
• Kolmene maailm: üla-, kesk- ja allilm
  

• Aado Lintrop “Šamaaniraamat” (1995)
  

Aafrika usundid

• Elu
  
• Siinpoolsus
  
• Esivanemad
  
• Possessioon
  
• Jumalad
  
• Ohverdamine
  

• Benini vodou
  

• Sünkretism
  

• Santeria ( Kuuba )
  
• Vodou (Haiiti)
  
• Candomble (Brasiilia)
  

• Santeria altar
  

• Haiiti vodou (voodoo, voudun jne)
  

• Gran Mèt/Maître/Bondye
  
• lwa
  

• Legba, Erzuli, Baron Samedi
  

• possessioon
  
• ohverdamine
  
• houngan/oungan
  
• mambo
  

• Vodou altar
  

• Vèvè/vever
  
• Zombi/ Zombie
  
• Clairvius Narcisse
  

• zombi cadavre (laipzombie)
  

• Tetrodotoxin
  

• lwa Baron Samedi
  

Edasiseks

• A.Lintrop “Šamaaniraamat” (1995)
  
• A.Lintrop “ Udmurdi usund” (2003)
  
• M.Hoppal “Šamaanid Aasias ja Euroopas” (2003)
  
• U. Masing “Keelest ja meelest” (2004)
  
• V.Maya “Voodoo” (2000)
  
• www. folklore .ee
  
• www.erm.ee (Pro Ethnologia)
  
• Laur Vallikivi “Arktika nomaadid šamanismi ja kristluse vahel” (2005)
  
• Mall Hiiemäe & Mare Kõiva (toim.) “Rahvausund tänapäeval” (1995)
  

JUDAISM
25. sept 2007
-on teinud ajaloos läbis suuri muutusi, aga on väga paljud asjad jäänud läbi aegade samaks. Judaism on aluseks olnud läbi aegade. Üheks läbivaks ideeks on see, et pühakirjas Tooras on antud see usk rahvale – millisele, see on küsitav..
1000 e.m.a sai Taavet kuningaks. Temast sai ideaalne valitseja. Kuningas Taaveti valitsusaeg oli hea aeg. Tema poeg Saalomon 975-935 rajas Jeruusalemma templi. Toimus religiooni tsentraliseerimine. Roomlased hävitasid templi. Suur osa juutidest küüditati Babülooniasse (Babeli vangipõlv). Kuni 1967. aastani ei pääsenud juudid läänemüüri äärde. Jeruusalemm on nii juutide, kristlaste kui islamiusuliste jaoks oluline paik.
Juudi traditsioonis nimetatakse holokausti šoaks (hukk). 1948. aastal taheti luua juudiriik.
Juute on kristlikus maailmas taga kiusatud, kuna nad lõid risti Jeesuse.
Aabraham – esiisa, oli pärit judilinnast Sumerist ja Jumal lubas talle maad, kui ta Jumalat usub ja selle lepingu märgiks sai ümberlõikamine. Aabrahamist põlvneb Iisraeli, juudirahvas.
Mooses – juudi rahva esindaja, kes sündis ja elas Egiptuses, tõi välja oma rahva Egiptuse vangipõlvest (eksodus – väljarännak); ta sai Jumala käeast Siinai mäel seaduse, lepingu, 10 käsku.
Taavet – võitis Koljati, sai ideaalvalitsejaks. Ta on olnud usk, et ühel hetkel tuleb Taaveti soost üks järeltulija, kes vabastab rahva vaevast.
Paabeli vangipõlv – 587-537 e.m.a – siin hakati pühasid lugusid kirja panema .
Diasporaa – elamine väljapool oma ajaloolist kodumaad, ümbritsetuna teistsugusest kultuurist, mis on tekitanud kokkuhoidmist, aga ka tagakiusamist.
Judaismi jumal on sama nii kristlastel kui islamlastel. Selles traditsioonis on jumala nimi püha ja seda ei öelda välja. JHWH – öeldakse hoopis hašem, mis tähendab ’nime’. Tõenäoliselt on judaismi jumala nimi Jehoova . Jumal on judaismis kõige vägevam. Hašem on Nimi ja Adonai on Isand , millest pärineb ka meie „ Issand “.
Judaistlik pühakiri on Tanah – pühakiri koosneb kolmest osast: toorast, neviimist e prohvetiteraamatust ja ketuviimist. Meie traditsioonis nimetatakse seda Vanaks Testamendiks. Selle kõige olulisem osa on viis esimest (Moosese) raamatut – toora . Esimeses osas on kirjas kõik judaismi spetsiifilised tunnused. Teine oluline osa on prohvetite raamatud – prohvetid annavad inimestele teada Jumala tahet. Rahva ja Jumala suhe sõltub lepingu pidamisest, mida Aabraham tegi Jumalaga . Kolmas osa on kirjutised – ketuviim, kuhu kuuluvad Ülemlaul, Iiobi lugu jm väiksemad osad. Sisaldab ka 248 „Sina pead...“ ja 365 „Sina ei pea mitte...“ käsku. Pühakiri on kirja pandud heebrea keeles, mis on kasutatav religioosses kontekstis. „Alguses lõi Jumal taeva ja maa“.
Talmud – suuline toora, õpetus, mille Mooses sai Siinai mäel ja mida antakse edasi suuliselt. See koosneb Mišnast(„Kordamine“ 2. saj m.a.j) ja Gemarast (Mišna kommentaarid).
Halaha – ususeadus; reeglid uskliku inimese elu elamiseks (Toora, Talmud jm)....
„Kui lobisete palju naistega , läheb pühakiri meelest ära ja te lõpetate põrgus.“
Räägitakse kahest suurest Talmust: Babüloonia ja Palestiina e Jeruusalemma Talmud. Pühakirja kommentaarid annavad inimesele raamistiku , kuidas elada head elu.

Sefaradi keel on segunenud hispaania keelega.


Hassiidid – vagad. Tradistsioon tekkis 18.saj Ida-Euroopas; vedajaks oli Baal Šem Tov, kes hakkas rääkima sellest et tõeliselt vaga inimene teenib Jumalat igal pool, ei hoidu laulust ja tantsust, sest Jumalale meeldib rõõm. See on religioosselt ülimuslik usk. Nad olid erakordselt emotsionaalsed ja neid võõristati. Nad on säilitanud sama rõivamoe. Eriti vagasid nimetatakse harediteks (värisejad). Hassiidi traditsioon leidis endale hulgaliselt vastaseid (misnagdim). Rabbi Elijah ben Solomon keelas abielud hassiididega. Uus-ortodoksid näitasid, et toora on jumalik , ususeadused ei ole muudetavad, sest need on jumala poolt antud. Mehed jätavad kasvama oimulokid – viitab põllumaale, kui tahetakse midagi alles jätta. 1845. aastal tsaar Nikolai I keelas oimulokkide kandmise. Martin Buber – juudi filosoof , kes rääkis, et inimese ja Jumala suhe on dialoog . „Ma ei vajanud midagi enne, kui ma selle sain.“
Konservatiivne judaism tekkis 19.saj Saksamaal – leidis, et Piibel ei ole ajalooline, vaid usuline teos. Olulisem oli aga reformeeritud judaism. Oluliseks sai ajakohastamine – võeti eeskuju kristlusest. Sünagoogidesse toodi orelid, jumalateenistus muutus saksakeelseks. 19.saj lõpus jõudis ref.judaism USAsse, kus see hakkas kiiresti levima. Ortodoks – sünagoog; reformeeritud – tempel. Naised võivad saavad rabideks, seksuaalvähemused samuti, mis ortodoksses kontekstis oleks võimatu. Tekkis ka valgustusliikumine – haskala – lõimumine, mis ei kandnud suurt vilja.
Sionism – pol.ideoloogia, mis tekkis Austrias 19.saj II pooles . Juudirahva allesjäämiseks on vaja oma riiki. 1897. leidis aset esimene sionistide kongress , 1948. aastal oli juudi rahval oma riik – Iisrael. Sionism on juudi rahvuslus , mis on seotud maaga. Sionism ise ei ole religioosne, aga ta on religiooniga põimunud.
02.okt 2007
Judaismi sümbol on Taaveti täht. Sünagoogides põleb Igavene Tuli. See meenutab Jumala kohalolekut, see on muistne sümbol.
Ümberlõikamise leping – kõige olulisem