Konspekt: üldine usundilugu (25)

ÜLDINE USUNDILUGU
Õppejõud Ringo Ringvee
11. sept 2007
C. Partridge „Maailma usundid“
T. Kulmar „Üldine usundilugu: religiooniteaduse põhimõisted. Maailmausundid. Seletussõnastik“
Rudolf Bultmann arvas , et usundeid tuleb uurida demütologiseerimise teel. Usundeid uuris 3. saj ema Euhemeros, kes leidis, et jumalad on jumalikustatud kuningad. Euhemistlikud religiooniteooriad: Ed.B.Taylor – animism: unenägudes hing liigub inimekehast välja; S. Freud , Erich von Däniken – jumalad on tulnukad , tulnud muudest universumitest maa peale; Plutarchos – religiooni algus on inimlikus hirmus.
Usu-uuringud jagunevad mitmeks erinevaks kategooriaks.
Usundifilosoofia:

• Jumalatõestused
  
• Usundist kõnelemine kasutades filosoofia „vahendeid“
  

Usundi dimensioonid:
Õpetuslik ja filosoofiline – monoteism, polüteism, dogma
Filosoofiline/teoloogiline – apologeetika
Müüt – lugu, mis kirjeldab kogukona jaoks olulisi asju. Mythos – jutt, lugu; lugu sellest, nt kuidas kõik alguse sai – need on kosmogoonilised e loomismüüdid; eshatoloogilised ehk lõpumüüdid – kuidas maailm otsa saab. Paljud usutrad. räägivad sellest, et maailmalõpp tuleb. Need lood moodustavad püha traditsiooni, selle, mida edasi antakse (Mircea Eliade). Ürgilmutus, eeskuju – kuidas käituda, kuidas teatud eeskujude järgi situatsioonides käituda. Mida tähtsam on loo peategelane, seda tähtsam on lugu.
Müüdid ei ole ajalugu. Müüdid on religioosne materjal, kirjandus, millel on usuline eesmärk. Võime rääkida müüdist kui metafoorist – Eliade: müütide tegevus toimub müütilises tegevuses (kaua aega tagasi seitsme maa ja mere taga...)
Rituaalid on religiooni juures olulised. Religiooni juures on oluiseks tegutsemine, toimumine. Religioonile on iseloomulikud mudelid, kuidas midagi tehakse. Rituaal on sõnalis-kehaline toiming. Rappaport on rituaale nimetanud liturgiliseks korraks. Inimestel, kes neid rituaale läbi viivad, on rituaalide läbiviimiseks kindel aeg, koht ja kindlad väärtused: jumalateenistus, palvetamine , ohverdamine, meditatsioon jne. Kristlikus traditsioonis on näiteks armualauatraditsioon.
Emile Durkheimi arvates on rituaal kogukonna ühine toiming. Seal kinnitatakse kindlaid tõekspidamisi, ühiseid väärtusi; rituaal annab ühise kogemuspinna/ kollektiivse kogemuse. Rituaalne käitumine on inimtsivilisatsiooni alus.
Clifford Geertz - rituaal on kui oluline sümbolite süsteem, mille abil inimene suhestab end uutesse olukordadesse, uutesse tingimustesse ja mille abil ta kommunikeerub ning millega ta kontrollib ennast. Rituaalid on enese suhestamiseks uude olukorda.
Rituaalid jaotatakse:

• Kriisiriitusteks – kurjast vaimust nt vaevatud inimene, kellest tuleb vaim välja ajada. Puudutab ka ühiskonda laiemalt – kogukond on kriisis. Näiteks see aeg, kui Estonia põhja läks. Erinevad usuorganisatsioonid kaasati inimeste nõustamisse.
  
• Kalendaarriitused – nt uue aasta riitused, viljakoristamine – need sündmused, mis on kalendrikuupäevadega paika pandud.
  
• Siirderiitused – Arnold van Gennep – siirderiituste juures on oluline staatus – ühest sots staatusest teise muutumine. Siirderiitused koosnevad 3 erinevast osast: lahutamis/irrutamisriitused (mõrsjaitkud), üleminekuriitus (teismeeast täiskasvanuikka), liitmis -/ühendamisriitused (saadakse uus nimi, identiteet).
  

V.W. Turner – rituaal on tähenduslike sümbolite varamu .
Emotsioonid religioonis on väga olulised. Üheks valdkonnaks religioonis on ekstaas , religiooni müstika. Ekstaasile on raamid ette antud – transiseisundid, teise teadvuse seisundid.
Eetika ja ususeadustiku aspekt – iga traditsioon seab oma nõuded kogukonnale : nt 10 käsku, kuldreegel . Rituaalid võivad erineda, müüdid on natukene erinevad, aga eetika erinevate traditsioonide vahel on sarnane – ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse; tee teistele seda, mida sa endale tahad ; Seda nimetatakse erinevates usundites universaalselt kuldreegliks. Erinevused tulevad seal sisse, kes on see Teine, ligimene – on see usumaastikul või on see sõber, vaenlane jm.
Sotsiaalne aspekt – institutsioonid annavad traditsiooni edasi, nad on trad kandjad – kirik , umma, sangha. Olulised on ka religioossed ametikandjad – preester , šamaan, prohvet , guru , rabi . Sekulariseerimine, ilmalikustumine – religioossete institutsioonide ja uskumuste tähenduslikkuse vähenemine ühiskonnas.
Materiaalne – indiaanlastel mask; altarid, templid, riided.
Poliitiline aspekt – religioon võib inimesi innustama tegema tegema halbu (bin Laden ), aga ka üllaid tegusid (M.L. King ).

• Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda kui koos teistega , avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta korda, tervist ega kõlblust. (Eesti Vabariigi põhiseadus §40)
  

Suured maailmausundid on (min 100 miljonit)

• kristlus (2,1 miljardit)
  
• islam (1,3 miljardit)
  
• hinduism (900 miljonit)
  
• budism (376 miljonit)
  
• Hiina omausundid (konfustianism, taoism) (390 miljonit)
  
• sikh (23 miljonit)
  
• judaism (14 miljonit) – on mõjutanud palju lääne kultuuriruumi, loetakse kristluse-islami vennaks
  
• šinto (4 miljonit) – jaapani omausund, on seotud Jaapani kui riigi tähtsusega.
  

Usundid jagunevad ilmutuslikeks usundeiks – nt kristlus, islam (Muhamedile ilmutas end ingel ) – ja kogemuslikeks usundeiks – nt budism.
On kaks piirkonda, mis on religiooniga seotud olnud:

• Aabrahamlik traditsioon - Lähis-Ida: judaism, kristlus, islam – aabrahamlikud traditsioonid; kõigis kolmes on oluliseks prohvetid , kes annavad inimetele edasi õpetusi, kuidas käituma peaks; aeg on lineaarne – on maailma loomine ja lõpp, kohtumõistmine, inimesel on üks elu.
  
• Jooga / Veeda / Dharma traditsioonid – India: hindu, budism, džainism – olulised on gurud, kes õpetavad inimesi, kuidas käituda; maailm on tsükliline, kõik kordub, inimene sünnib uuesti.
  

Veel jagunevad usundid traditsionaalseteks, pärimuslikeks, etnilisteks, omausunditeks, rahvausunditeks, loodususunditeks, revitalisatsiooniks.
( loodususundid vahelt puudu, vt powerpoint)
Pärimuslik usund

• Suuline pärimus
  
• Traditsionaalne eluviis
  
• Siinpoolsusele suunatus
  
• Kohtumine suurusunditega
  

• Tzvetan Todorov “Ameerika vallutamine” (2001)
  

Šamanism

• Šamanism - šamaani ümbritsev usundiline kontekst ja kultuuriline institutsioon . Šamaan on sotsiaalne funktsionär, kes oma abivaimude abil saavutab ekstaasi ning kehtestab seeläbi sidemed üleloomuliku maailmaga, lähtudes oma grupikaaslaste huvidest. (Åke Hultkrantz 1979)
  

Šamanism

• Šamaan
  

• abivaimud
  
• kaitsevaimud
  
• šamaanihaigus
  
• irdhing/kehahing
  
• ekstaas/transs/teisenenud teadvusseisund
  

• Siberi šamanism/šamaanlus
  
• Põhja-Ameerika šamanism
  
• Korea jne šamanismid
  

• Šamaan
  

• ravitseja
  
• ennustaja
  
• ohvritalituse juht
  
• hingejuht
  
• pärimuse kandja
  
• vahendaja (Mihaly Hoppal)
  

• Demnine Kosterkin 1926-80
  

Šamanism

• Saami šamaani trumm
  
• Kolmene maailm: üla-, kesk- ja allilm
  

• Aado Lintrop “Šamaaniraamat” (1995)
  

Aafrika usundid

• Elu
  
• Siinpoolsus
  
• Esivanemad
  
• Possessioon
  
• Jumalad
  
• Ohverdamine
  

• Benini vodou
  

• Sünkretism
  

• Santeria ( Kuuba )
  
• Vodou (Haiiti)
  
• Candomble (Brasiilia)
  

• Santeria altar
  

• Haiiti vodou (voodoo, voudun jne)
  

• Gran Mèt/Maître/Bondye
  
• lwa
  

• Legba, Erzuli, Baron Samedi
  

• possessioon
  
• ohverdamine
  
• houngan/oungan
  
• mambo
  

• Vodou altar
  

• Vèvè/vever
  
• Zombi/ Zombie
  
• Clairvius Narcisse
  

• zombi cadavre (laipzombie)
  

• Tetrodotoxin
  

• lwa Baron Samedi
  

Edasiseks

• A.Lintrop “Šamaaniraamat” (1995)
  
• A.Lintrop “ Udmurdi usund” (2003)
  
• M.Hoppal “Šamaanid Aasias ja Euroopas” (2003)
  
• U. Masing “Keelest ja meelest” (2004)
  
• V.Maya “Voodoo” (2000)
  
• www. folklore .ee
  
• www.erm.ee (Pro Ethnologia)
  
• Laur Vallikivi “Arktika nomaadid šamanismi ja kristluse vahel” (2005)
  
• Mall Hiiemäe & Mare Kõiva (toim.) “Rahvausund tänapäeval” (1995)
  

JUDAISM
25. sept 2007
-on teinud ajaloos läbis suuri muutusi, aga on väga paljud asjad jäänud läbi aegade samaks. Judaism on aluseks olnud läbi aegade. Üheks läbivaks ideeks on see, et pühakirjas Tooras on antud see usk rahvale – millisele, see on küsitav..
1000 e.m.a sai Taavet kuningaks. Temast sai ideaalne valitseja. Kuningas Taaveti valitsusaeg oli hea aeg. Tema poeg Saalomon 975-935 rajas Jeruusalemma templi. Toimus religiooni tsentraliseerimine. Roomlased hävitasid templi. Suur osa juutidest küüditati Babülooniasse (Babeli vangipõlv). Kuni 1967. aastani ei pääsenud juudid läänemüüri äärde. Jeruusalemm on nii juutide, kristlaste kui islamiusuliste jaoks oluline paik.
Juudi traditsioonis nimetatakse holokausti šoaks (hukk). 1948. aastal taheti luua juudiriik.
Juute on kristlikus maailmas taga kiusatud, kuna nad lõid risti Jeesuse.
Aabraham – esiisa, oli pärit judilinnast Sumerist ja Jumal lubas talle maad, kui ta Jumalat usub ja selle lepingu märgiks sai ümberlõikamine. Aabrahamist põlvneb Iisraeli, juudirahvas.
Mooses – juudi rahva esindaja, kes sündis ja elas Egiptuses, tõi välja oma rahva Egiptuse vangipõlvest (eksodus – väljarännak); ta sai Jumala käeast Siinai mäel seaduse, lepingu, 10 käsku.
Taavet – võitis Koljati, sai ideaalvalitsejaks. Ta on olnud usk, et ühel hetkel tuleb Taaveti soost üks järeltulija, kes vabastab rahva vaevast.
Paabeli vangipõlv – 587-537 e.m.a – siin hakati pühasid lugusid kirja panema .
Diasporaa – elamine väljapool oma ajaloolist kodumaad, ümbritsetuna teistsugusest kultuurist, mis on tekitanud kokkuhoidmist, aga ka tagakiusamist.
Judaismi jumal on sama nii kristlastel kui islamlastel. Selles traditsioonis on jumala nimi püha ja seda ei öelda välja. JHWH – öeldakse hoopis hašem, mis tähendab ’nime’. Tõenäoliselt on judaismi jumala nimi Jehoova . Jumal on judaismis kõige vägevam. Hašem on Nimi ja Adonai on Isand , millest pärineb ka meie „ Issand “.
Judaistlik pühakiri on Tanah – pühakiri koosneb kolmest osast: toorast, neviimist e prohvetiteraamatust ja ketuviimist. Meie traditsioonis nimetatakse seda Vanaks Testamendiks. Selle kõige olulisem osa on viis esimest (Moosese) raamatut – toora . Esimeses osas on kirjas kõik judaismi spetsiifilised tunnused. Teine oluline osa on prohvetite raamatud – prohvetid annavad inimestele teada Jumala tahet. Rahva ja Jumala suhe sõltub lepingu pidamisest, mida Aabraham tegi Jumalaga . Kolmas osa on kirjutised – ketuviim, kuhu kuuluvad Ülemlaul, Iiobi lugu jm väiksemad osad. Sisaldab ka 248 „Sina pead...“ ja 365 „Sina ei pea mitte...“ käsku. Pühakiri on kirja pandud heebrea keeles, mis on kasutatav religioosses kontekstis. „Alguses lõi Jumal taeva ja maa“.
Talmud – suuline toora, õpetus, mille Mooses sai Siinai mäel ja mida antakse edasi suuliselt. See koosneb Mišnast(„Kordamine“ 2. saj m.a.j) ja Gemarast (Mišna kommentaarid).
Halaha – ususeadus; reeglid uskliku inimese elu elamiseks (Toora, Talmud jm)....
„Kui lobisete palju naistega , läheb pühakiri meelest ära ja te lõpetate põrgus.“
Räägitakse kahest suurest Talmust: Babüloonia ja Palestiina e Jeruusalemma Talmud. Pühakirja kommentaarid annavad inimesele raamistiku , kuidas elada head elu.
Sefaradi keel on segunenud hispaania keelega.
Hassiidid – vagad. Tradistsioon tekkis 18.saj Ida-Euroopas; vedajaks oli Baal Šem Tov, kes hakkas rääkima sellest et tõeliselt vaga inimene teenib Jumalat igal pool, ei hoidu laulust ja tantsust, sest Jumalale meeldib rõõm. See on religioosselt ülimuslik usk. Nad olid erakordselt emotsionaalsed ja neid võõristati. Nad on säilitanud sama rõivamoe. Eriti vagasid nimetatakse harediteks (värisejad). Hassiidi traditsioon leidis endale hulgaliselt vastaseid (misnagdim). Rabbi Elijah ben Solomon keelas abielud hassiididega. Uus-ortodoksid näitasid, et toora on jumalik , ususeadused ei ole muudetavad, sest need on jumala poolt antud. Mehed jätavad kasvama oimulokid – viitab põllumaale, kui tahetakse midagi alles jätta. 1845. aastal tsaar Nikolai I keelas oimulokkide kandmise. Martin Buber – juudi filosoof , kes rääkis, et inimese ja Jumala suhe on dialoog . „Ma ei vajanud midagi enne, kui ma selle sain.“
Konservatiivne judaism tekkis 19.saj Saksamaal – leidis, et Piibel ei ole ajalooline, vaid usuline teos. Olulisem oli aga reformeeritud judaism. Oluliseks sai ajakohastamine – võeti eeskuju kristlusest. Sünagoogidesse toodi orelid, jumalateenistus muutus saksakeelseks. 19.saj lõpus jõudis ref.judaism USAsse, kus see hakkas kiiresti levima. Ortodoks – sünagoog; reformeeritud – tempel. Naised võivad saavad rabideks, seksuaalvähemused samuti, mis ortodoksses kontekstis oleks võimatu. Tekkis ka valgustusliikumine – haskala – lõimumine, mis ei kandnud suurt vilja.
Sionism – pol.ideoloogia, mis tekkis Austrias 19.saj II pooles . Juudirahva allesjäämiseks on vaja oma riiki. 1897. leidis aset esimene sionistide kongress , 1948. aastal oli juudi rahval oma riik – Iisrael. Sionism on juudi rahvuslus , mis on seotud maaga. Sionism ise ei ole religioosne, aga ta on religiooniga põimunud.
02.okt 2007
Judaismi sümbol on Taaveti täht. Sünagoogides põleb Igavene Tuli. See meenutab Jumala kohalolekut, see on muistne sümbol.
Ümberlõikamise leping – kõige olulisem juudi rituaal. See viiakse läbi, kui poisslaps on saanud 8-päeva vanuseks. Ümberlõikamine on religioosne toiming. See on lepingu märk. Selle traditsioonid ulatuvad esiisa Abrahamini välja. Selle viib läbi spetsiaalse ettevalmistuse saanud ees mohel/moel. Minjan – miinimumarv, mis judaismitraditsioonidel kohal peab olema; palvetamisel on oluline 10 täisealise mehe juuresolek ; poisist saab mees 13 aasta ja ühe päeva vanusena.
Bar mitsva – lepingu pojaks saamine. Esimest korda loeb poiss kogukonnale pühakirja, talle antakse palvesall. Sellest ajast peale on ta usulises mõttes täiskasvanud mees. Temasse ei tohi enam suhtuda kui lapsesse. Bat mitsva – reformeeritud ja konservatiivsete judaistide seas viiakse läbi samasugune rituaal tüdrukute juures – lepingu tütreks saamine.
Naise ülesandeks on olnud pidada kodu puhtana, usulises kontekstis on religioossete toimingutega seotud mehed.
Tefillin – palvekapslid otsmikul ja näol (Šma Israel), pärgamendi peale kirjutatud palved.
Tallit – palvesall, palvemantel; nende otstes on tutikesed, mille põhjendus tuleb pühakirjast – Jumal on niimoodi öelnud. Lisaks on ka väike palvesall üleriiete all, mis kaitseb inimest halva eest – tallit katan.
Mezuza – uksepiitadel olevad kapslid, neid on mõnikord nähtud kui maagilisi tarbeesemeid, mis peletavad kurje vaime eemale.
Jarmulke/kippa – ’kuninga kartus ’, see peegeldab jumalakartust, näitab ja tuletab meelde, et on midagi, mis on inimesest kõrgemal. Üle nelja küünra ei või käia ilma katmata peaga.
Judaismi usupühad on väga olulised; need on hetked , mil erinevatest põlvkondadest kogunevad inimesed kokku. Iganädalane usupüha on sabat , mis algab reede õhtul päikeseloojanguga ja lõpeb laupäeva õhtul päikeseloojanguga. Sabat on hingamispäevaks, inimene peab Jumala üle mõtisklema ja olema perega , käima sünagoogis. Ei tohi teha tööd – sel päeval on väga palju keelde. Tuld ei tohi teha, toidud tehakse valmis eelneval päeval. Keelatud on ka õmblustöö, lammaste pügamine, kirjutamine, ehitamine, pikkade reiside ettevõtmine. Isegi ei tohi mõelda töö tegemisest. See ei tähenda aga seda, et sabat oleks puhkepäev. Sel ajal tuleb Jumalast mõelda. Teised pühad on seostatud rahva ajalooga :
Roš-hašana – uusaastapüha; liikuvad pühad. Sel ajal puhutakse härjasarve, peetakse jumalateenistusi . 3761 e.m.a loodi juudi traditsioonis maailm. Söögiks tuleb pakkuda mett ja õunu – järgmine aasta tuleb mahlane ja magus.
Jom- kippur – suur lepitusepäev; see lõpetab patukahetsuse aja, tuleb leppida oma jumalaga, kaasinimestega. Tegemist on kõige pühama pühaga usupühadest. Läbivaks mõtteks on meeleparandus, mis peaks olema nii sõnades kui tegudes.
Pesah/paasapühad – hapnevate leibade püha, viitab sellele, kuidas jumal Egiptuses nuhtles inimesi. Sellega seondub söömaaeg, mil süüakse kibedaid rohtusid ja muud vastikut. Ülesandeks on küsimuste-vastuste rituaal. Väga oluline usupüha, meenutab Egiptusest väljapääsemist.
Hanukka – valgusepüha; tähistatakse seda aega, kui templit taaspühitseti peale hävitamist. 8-harulised küünlajalad.
Juudi traditsioonis on usupühasid, mil on põhjust juua alkoholi niimoodi, et ollakse purjus.
Kašrut

• Košer – kõlblik toidu poolest
  
• Treife/teref(a) – kõlbmatu
  
• teatud lind, loom, kala – ilma lõheta kapjadega taimetoidulised
  
• teatud tapmisviis – looma kõri tuleb ühe noatõmbega läbi lõigata, et oleks kiiresti tapetud ; tegemist peab olema terve loomaga
  
• verekeeld
  
• toiduvalmistamisreeglid (piim ja liha, toidunõud) – piima ja liha ei tohi üheskoos käsitleda, (ära keeda talle oma ema piimas);
  
• paganate valmistatud viinamarjatooted
  

Košer-märgised on suuremate juudikogukondadega maade poodides olemas toodetel – need on kõlblikud ka juudiusulistele söömiseks. Naise ülesandeks on kodu košer hoida (puhas).
Abielu – juudi traditsioonis on abielu leping mehe ja naise vahel, mehe ja naise pere vahel. Vastastikku loetakse abielutõotusi baldahiini all, mida nimetatakse huppaks – igast küljest avatud nagu Aabrahami ja Saara telk vastuvõtmaks/avatud külalistele. Abielu on lahutatav, aga see ei ole eriti moraalne tegevus. Abielul on kolm eesmärki: soo jätkamine, mees ja naine peavadki koos olema, see paneb aluse perekonnale – tempel, kus juuditraditsiooni elus hoitakse. Segaabielusid ( juut +mittejuut) ei peeta heaks, sest traditsioonid kaovad nii. Mazel tov – killud toovad õnne, ehk lärmiga hoitakse kurjad vaimud eemal.
Matused – juudi traditsioonis maetakse mehed palvesallis – sümboliseerib seda, et jumala palge ees on kõik võrdsed; mantlil lõigatakse tutikesed küljest ära. Naised maetakse surisärgis. Juudi hauad on omapärased ja ilusad. Matustel hoidutakse lilledest. Leinata tuleb vastavalt inimese tähtsusele; vanemate surm – aasta leina. Enamasti poeg loeb surnupalve. Põletusmatuseid ei sallita, levib usk ülestõusmisse.
On tänaseni usk, et ühel hetkel saabub maailma Jumala poolt salvitu/võitu, kes on Messias (Mašia(h), Kristos). Traditsioon kerkis esile 2.saj e.m.a. Kuningaid salviti, võitu tuleb kõiki vabastama, ta on Taaveti soost. Usk väljendub lootust, et ühel hetkel hakkab hästi minema. Üheks tuntumateks on Šabbatai Tsvi, kes suutis enese ümber koondada suure rahvahulga. 1666 . aastal otsustas ta vallutada Istambuli. Ta võeti vangi, aga sellest hoolimata käisid tema juures poolehoidjad. Tsvi otsustas võtta vastu islamiusu, et mitte tapetud saada. Usutakse siiamaani, et ta oli Messiaks. Kuulsamaid messiaid on aga Naatsareti Jeesus (ca 6 e.m.a – 27 m.a.j).
KRISTLUS
Naatsareti Jeesus (~7-4 e.m.a - ~30 m.a.j); Ješua, Jehošua; Jeesus Kristus (võitu, salvitu), Messias. Tema eostas Jumal. Kristus on tiitel Messiale. Ta võttis üle isa ameti ja tegutses puusepana. Lapsena näitas üles erilisi vaimuandeid. Tema sõnumis oli oluliseks Jumalriigi tulevik. Jeesust on erinevatel aegadel eri paigus kujutatud väga erinevalt.
Jeesus sündis neitsist – alma ehk noor naine. Teda võib näha usureformaatorina, ta rõhutab usku oma taevase isa suhtes. Üheks olulisemaks üleskirjutatud tekstiks on Mäejutlus Matteuse evangeeliumist 5-7. Seal on ka üks olulisemaid palveid Meie Isa palve .
Ta kogus enese ümber jüngreid, olulisemad olid 12, kes kujutavad Iisraeli 12 suguharu . Jüngrid olid tavalised inimesed. Ta läks oma tegevusega ususpetsialistidega vastuollu, Jeruusalemma templi preestritega. Ta oli nende silmis eksiõpetaja, Rooma riigi vastane ja ta löödi risti – INRI – Jeesus Natsareetus Juutide Kuningas, löödi tema risti kohale, sest ta kuulutas jumalariigi tulekut ja kujutas juutide kuningat. Usutakse, et pärast ristilöömist tõusis Kristus surnust üles. Juudas Iskariot andis ta ära Roomlaste kätte, temast on saanud reeturlikkuse sümbol.
Kristlus on monoteistlik usk, kuid siin räägitakse kolmainujumalast. Püha vaimu on kujutatud tuvina piltidel.
Nelipühi – nädalate püha, juudi traditsioonis 50 päeva pärast paasapühasid. Sel päeval tähistatakse kristliku kiriku sünniaega.
Usutraditsiooni kujunemisel oli oluliseks tegelaseks juudi kirjatundja Paulus (Saul, Saulus ), keda tunti eksiõpetajate vastu võitlejana. Tema arvates võis ka eksiteel inimene muutuda pattudest vabaks – ta oli paganate apostel. Paulusele omistatakse väga paljusid kirjasid.
Kristlikku kogukonda kiusati taga – keiser Nero ( kristlased süütasid Rooma), keiser Decius. Olukord muutus keiser Constantinus Suurega – kristlus muudeti lubatavaks religiooniks, levis ususallivus. 342-346 hakati mittekristlikke tavasid järjepidevalt keelustama. Aastal 416. võisid riigiteenistujateks olla ainult kristlased.
Kirikul pidi olema üks õpetus – apostellik usutunnistus – usutakse isa, poega ja püha vaimu, u 2.-3.saj; Niakaia usutunnistus 325)
1054 . aastal oli kirikulõhe: moodustusid Lääne Kirik (Katoliku), millest moodustusid ka protestantlikud kirikud ja Ida Kirik (Õigeusu/ Ortodoksi ) ning kaks kirikut panid üksteist vande alla, ei tunnistanud enam teineteist. Kirik jagunes: Rooma patriarhaat , Konstatinoopoli, Aleksandria, Antiookia ja Jeruusalemma patriarhaat.
Õigeusu kirik asub valdavalt idas – Kreekas, Venemaal. Väliseks sümboliks on tal rist , millel ülaosas on inri märk ja alaosas viltune puu, mille peale Kristus jalgu toetas. Õigeusu kirikul on patriarhid ja patriarhaadid. Kõige olulisemaks on Konstatinoopoli ehk Oikumeeniline patriarhaat. Selle kõrval on teiseks suureks Moskva patriarhaat ( 1589 ), millel on poliitilist ja muud jõudu.
Erakud, kõrbeisikud – läksid pakku maailma eest, üks neist Püha Antonius. „Kõrbeisade tarkus“. Õigeusu kiriku aluseks on mungad ja kloostrid , mis traditsiooni edasi kannavad – nt Athose mäe 20 kloostrit. Olulised on ka nunnad , Eestis on Pühtitsa naisklooster Kuremäel. Isepäraseks on veel ikoonid , õpetus jumalikustumisest.
Teine on katoliku kirik, mis kujunes siis välja läänes. Esimeseks paavstiks on peetud Peetrust. Katolikos – üleüldine. Peapiiskop on paavst . Katoliku kiriku keskus on Vatikan, kellel on väga palju suhteid erinevate riikidega. Vatikani elanikke on veidi alla 600 ja selle kodanikeks saadakse ametlike paberite kaudu. Peetrus löödi risti tagurpidi Vatikanis.
Katoliku kiriku puhul on samamoodi mungad, nunnad, kloostrid traditsiooni edasikandjateks. Eripäraks on see, et preestriteks võivad olla ainult abiellumata mees. Tsölibaat pärineb 11.sajandist. Oluline roll on kloostritel ka ülikoolide loomisel.
1517. aastal lõi Martin Luther Wittenbergi kiriku uksele 95 teesi usupuhastuseks. See oli protest, soov muuta kiriku tavasid. Viidati indulgentside müügile, aga võitlus toimus Piibli eest – usu aluseks peab olema pühakiri. Protestantlikes kirkutes on ainult 2 skaramenti – ristimine ja armulaud . Algupäraselt ei kavatsenud Luther oma kirikut rajada. Ühiskondlikud olud aga viisid uue kiriku tekkimiseni. 1523. jõudis luterlik reformatsioon ka Eestisse. Inimese lunastus sõltub Jumala armust, mitte inimese headest tegudest. Usupuhastuse järel hakkas tekkima erinevaid liikumisi: baptism – juured asuvad 16.saj, rõhutas, et ristida tuleks täiskasvanud inimesi nende enda usu põhjal; metodism, adventism – püha eluviis; jm. Amish – on säilitanud vanad juured, elavad nii, nagu elati 18.-19.sajandil. Võib näha paralleeli juudi hassiididega. Nad hoiduvad igasugustest tehnoloogilistest uuendustest, mis võivad perekonda rikkuda – telekas, raadio, muusika – see rikub perekonnasidemeid.
Karismaatilised liikumised, nelipühilus – sai alguse USAs; sellele on omane keeltes palvetamine, tervendamine . Tegemist on emotsionaalse traditsiooniga, mis kujunes välja linnakeskkonnas. Eduteoloogia – Jumal annab ka materiaalses mõttes, kui inimesel on tugev usk ja ta õigesti palvetab. Benny Hinn on üks kristlikku tervendamistraditsiooni kuuluvatest isikutest Ameerikas. Nelipühilus levis väga kiiresti üle kogu maailma. Neid elemente võib leida ka katoliku ja õigeusu kirikutes. See on üheks 21.saj alguse eripäraks.
Piibel
Pühakirja üheks osaks on hoopis teise traditsiooni pühakiri – Piibel koosneb Vanast ja Uuest Testamendist. Spetsiifiline osa on aga Uus Testament , mis koosneb:

• 4 evangeeliumist
  
• apostlite tegude raamatust
  
• kirjadest (21)
  
• Johannese Ilmutusraamatust – on vaieldud, kas peaks üldse Piiblis olema, sest räägib lõpuaegadest.
  

Olulised on ka sakramendid/salasused, mis lääne ja ida kirikus on erinevad. Neist kõige olulisemad on ristimine ja armulaud. Veel on kinnitamine (üleminekuriitus), piht , haigete salvimine , abielu – mitte kõikides, ja vaimulikuseisus.
Ristimise puhul on laste ja täiskasvanute ristimine ehk usuristimine.
Armulaud – otseselt sisse seatud Jeesuse poolt, seotud viimse õhtusöömaajaga. Usutakse, et selle rituaali käigus leiva ja veini olemus muutub Jeeuse lihaks ja vereks.
Neitsi Maarja – on nimetatud Jumalaemaks.
Mehhikos on välja kujunenud traditsioon, kus austatakse Püha Surma – Neitsi Maarja luukerena, kes on kaitsepühak röövlitele, prostidele jm. Selle traditsiooni taga on nähtud asteekide allilmajumalaid, seega on väidetavalt uue vormi saanud eelkristlik traditsioon.
Voorused ja patud. 7 surmapattu (surmavad inimese usule)

• 7 surmapattu
  
  • Alpus/uhkus
    
  • Omandihimu/ ahnus
    
  • Kiim/iharus
    
  • Kadedus
    
  • Õgardlus/aplus
    
  • Vihapidamine/viha
    
  • Tujutus/tusk
    

Voorusteks on aga usk, lootus ja armastus.
ISLAM
Orient – tagurlik , lääs – edumeelne ( massimeedia toodang).
Samuel P. Huntingtoni „Tsivilisatsioonide kokkupõrge“ – käsitleb erinevate kultuuride konflikte.
Islam – alistumine, muslim (moslem) – alistunu; religioon pärineb Araabia ps-lt. Olulisemad linnad on Mecca ja Riyadh. Meka on islamiusuliste keskpunkt, see on islamis palvesuunaks. Mekas sündis prohvet Muhamed ( Muhammad – u 570-632). Ta jäi varakult orvuks. Muhamed oli karavanikaupmees, kohtus Hadidžaga, kellega abiellus. Kord aastas käis ta mägedes mõtisklemas. Ühel korral juhtus temaga imeline lugu – hääl ütles talle, et loe - see oli esimene ilmutus Muhamedile. Hääl, kes temaga kõneles, oli ingel Gabriel. Pärast seda hakkasidki Muhamedile ilmuma ilmutused jumalalt. Ilmutus oli ka Koraan . Ta õpetas, et inimesed peavad alistuma jumalale ja nad peavad tegema lihtsaid asju (vaeste aitamine jm). Muhamed ise ei näinud end uue usu kuuluatajana. Tema tegevus põhjustas ühiskondlikku rahutust. Muhamedi ja tema poolehoidjaid hakatakse diskrimineerima . Pärast naise surma otsustas Muhamed, et on aeg Mekast lahkuda. Ta läks koos oma kogukonnaga 622. aastal Mediinasse. Seda rännakut nimetatakse hidžraks ja sellest ajast hakkab islamimaailmas ajaarvestus. Muhamed leiab, et ilmalik ja usklik inimene võib olla üks ja seesama isik. Umma – islami kogukond, mis sai alguse Mediinas; sunna – prohveti tavad, lood, kõned, mis puudutavad prohvet Muhamedi. Need on juhiseks inimestele. Muhamed on ideaalse uskliku inimese prototüüp. Kui solvatakse Muhamedi, solvatakse ka islami eluviisi, islamiusulised võtavad asja äärmise tõsidusega. Aastal 628 sõlmis ta mekalastega lepingu, et ta võiks käia seal palverännakul. 629. aastal sooritati Muhamedi järgijate poolt esimene palverännak sinna. Aasta hiljem puhastas Muhamed Meka ebajumalatest. Islam jäi ainukeseks usuks.
Muhamedi surres ei olnud tal järeltulijaid. Tema järgijaks (kaliifiks – esindaja, ametlik tiitel) sai naise isa Abu Bakr . Erinevate kaliifide vahetuste ajal leidsid aset kogukonna sees ka kodusõjad. Muhamed oli oma elu lõpuks suutnud ühendada kõik araabia hõimud oma valitsuse alla. Islami religiooni levitamine läks edasi väga edukalt. 635.aastal vallutati Damaskus , 638.aastal Jeruusalemm. Prohvet Muhamed ei pannud kirja Koraani, selle panid kirja u 650.aastal Uthman ibn Affani (644-656) kogukond. Tema valitsusajal viidi pealinn Mediinast Damaskusesse.
Šiiidid, sunniidid – islam jagunes kahe kogukonna vahel.
Kalifaat eksisteeris 632-1258.aastatel. Kristlaste-islamiusuliste suhted on kogu aeg olnud üsna pingelised . 732. Karl Martelli väed kohtusid Araabia väesalgaga. Seal pandi piir islami levikule Euroopasse.
Islami maailma jaguneb kaheks:

• Islami maailm – islam on vastu võetud
  
• Sõja maailm – islam pole vastu võetud
  

Islami kogukond on umma, kõik teised on dhimmid – judaistid, kristlased ja zoroastristid. Nemad võisid oma usku praktiseerida, aga kuulutada ei tohtinud.
Islamism – poliitiline islam, mille juured asuvad usupuhastaja Mohammad ibn Abd-al-Wahhabi (1703-1791) juures. Tema arusaam oli asjast , et tuleb elada oma elu nii, nagu Muhamedi ajal elati. Kõik muud viisid on usust taganemine. Tema ideoloogia levitamisel on oluliseks olnud Saudi-Araabia. Fundamentalism – ususeadus peab olema kõige aluseks.
Al-Imam Hassan al-Banna – rajas muslimi vennaskonna, tänapäeval on see fundamentalistlik ja sõjakas organisatsioon .
Umma jaguneb

• Sunniidideks – ahl as-sunna (suurem osa)
  
• Šiiidideks – ši’ at ’Ali – kujunes välja usk imaamidesse (palvejuht, eespalvetaja). Imaamid olid jumala poolt juhitud isikud. Usutakse, et tuleb varjatud imaam .
  

Esialgu oli küsimus poliitiline, kes peaks Muhamedi järglane olema. Aga hiljem hakkasid tekkima eripärad ja lahknevused. Iraanis on šiiite enamuses.
Lisaks sunniitidele ja šiiitidele on kujunenud välja ka müstiline koolkond – sufid (villane). Sufi on see, kes on jõudnud jumala kontaktini. Need, kes veel jõudnud ei ole, on dervišid; nende juhid on šeikid (šaih). Tuntuimad on Türgis tiirlevate sufide rühmad. Islami sees peetakse neid vahel eksiõpetajateks.
Islami pühakiri on Koraan, mis ilmutati prohvet Muhamedile aastatel 610-632. see koosneb 114 peatükist ( suura ), iga järgnev suura on lühem. Koraani elemente võib kohata Vanas Testamendis ( Abraham , Jeesus jm).
Koraani kõrval on teine oluline asi prohveti eeskuju, tava – sunna. See on edasi antud suuliselt. Kogu islami eetika aluseks ongi sunna ja Koraan. Erinevus juudi ja islami vahel on see, et poiste ümberlõikamine toimub juudi traditsioonis 8-päevasena, islamis võib see toimuda ka hiljem.
Islamiusulised naised peavad kinni katma oma aarded , väärtused (tegemist on rindadega). Tegemist on tavaga, pühakirjas seda ei ole.
Islami eetika on šarii’a ehk tee:

• Kohustuslikud
  
• Soovitatavad
  
• Neutraalsed
  
• Mitesoovitatavad
  
• Keelatud teod ( haram )
  

Halal – puhas, teatud asjad, mida inimesed süüa võivad: keelatud on sealiha, teadmata viisil surnud/tapetud loom, veri , alkohol . Juudi košeri puhul võis looma kõri läbi lõigata üks kord, islami halali puhul võib rohkem.
Islam koosneb kolmest asjast: usk-praktika-meelsus (täiuslikkus, olete kogu aeg jumala silme all). Islami traditsioonis on 5 asja, mida uskuma peab:

Jumal on üks

usk inglitesse – nad on sõnumitoojad

usk prohvetitesse ja pühadesse raamatutesse – prohvetid on andnud inimestele teada, kuidas elada; Koraan on kõige täuslikum ilmutus inimkonnale;

usk Kohtupäeva – need, kes on käitunud hästi, lähevad paradiisi; Kohtupäeva ei pea ootama usumärtrid – need, kes on usu eest surnud;

usk ettemääratusse – siin maailmas ei juhtu midagi ilma Jumala tahtmata , teadmata, usk fatalismi.
Need on need asjad, mis on ära märgitud ka Koraanis.
23. oktoober 2007
Usu tunnistamine on islamis oluliseks asjaks – ei ole Jumalat peale Jumala ja Muhamed on Jumala saadik. Meka suunas palvetatakse 5 korda päevas: õhtul pärast päikeseloojangut, enne keskööd, enne päikesetõusu, keskpäeval ja enne päikeseloojangut.
Islam on kõige puhtam religioon maailmas – palvetaja ja palvekoht peab olema puhas. Sealt tuleb ka palvevaiba traditsioon. Mošee seinas on süvend, mis näitab kätte Meka suuna. Tegemist on rituaalpalvusega – teatud kehaasendid, kindlad ütlused, teod. Kõige olulisem palvus on reede keskpäeva palvus. Mošees on eespalvetaja. Mehed palvetavad eespool, naised-lapsed tagapool.
Almus – tõlgendatakse kui oma vara puhastamist; see on maks, mis antakse oma varanduse pealt heategevuseks. Vara, mille pealt almust makstakse, peab olema inimese käes vähemalt aasta. See on 2,5% aastas. Lisaks sellele toimub üks kord aastas paast ramadaanikuus. Ramadaanis ilmutas Muhamedile ennast ingel. Öösel pidutsetakse ja päeval paastutakse. Paastumiseks ei tohi olla haige, rase või kurnaval rännakul.
Palverännak Mekasse – hadž. Püütakse puudutada Kaaba templi musta kivi. Palverännakule ei pea minema siis, kui see mõjub perele laostavalt. Ajaloost on tulnud tava, et palverännakuid võib teha ka teise inimese eest.
Islami ususammaste juurde lisatakse mõnikord püha sõda kui usukohustus ehk džihaad. Suur džihaad on suur usuvõitlus; saatanaga inimese sees. Väike džihaad on see, mida peetakse vaenlastega. Sõjalises mõttes on islami kogukond nõudnud seda, et kui islamimaid rünnatakse, siis on kõigil kohustus asuda kaitsesõtta – nii meestel, naistel kui ka lastel.
Islami palvemajadeks on mošeed. Üheks olulisemaks on Jeruusalemma Kaljumošee, mis on põhjustanud pingeid Jeruusalemmas endas. Seda peetakse islami arhitektuuri üheks pärliks. Muhamedi taevaskäik leidis väidetavalt aset selle mošee koha peal.
Pärast oma naise surma abiellus Muhamed leskedega – sotsiaalne abielu. Sealt on kujunenud tõlgendus haaremitest islamitraditsiooniga seoses. Islami traditsioonis võib mehel olla kuni neli naist. Esimene naine annab uute abielude sõlmimiseks nõusoleku. Islamiusus on olemas suundasid, kus mitmikabielud keelatud, kuna mees peab armastama oma naisi ühepalju. Naiste kinnikatmine tuleb prohveti tavadest . Naised ei tohi näidata oma kehavõlusid võõrastele.
Prohvet Muhamed parandas naiste olukorda märgatavalt. Ta keelustas tava, millega seoses hukati vastsündinud tüdrukud. Lisaks võis naine saada päranduse. Muhamed tegi abielu lepinguks naise ja mehe vahel. Peale abielu jäävad naisele lähimateks meessugulasteks isa ja vend. Sugudevahelised suhted: mida rangem on traditsioon, seda vähem võõraste inimeste vahelisi suhteid talutakse.
Islami kalifaadi lõpp oli islami kultuuri arengus väga positiivne. Ibn Sina (Avicenna) – tema arstiraamatuid kasutati ka Euroopas hiljem.
Annemarie Schimmel „Islam“ 2001
David Waines „Sissejuhatus islamisse “ 2003
BAHA ’I
- tekkis Iraanis, tollases Pärsias, kus oli usk sellesse, et saabub imaam, kes on Jumala poolt juhitud. Siyyd Ali Muhammad (1819-1850) jõudis tundmisele, et tema ongi see mees, kes tulema peab. Temast hakati rääkima kui väravast. Ta vangistati ja hukati. Temast sai usumärter. Ta õpetas, et mitmikabielusid ei tohi sõlmida, orjapidamist ei tohi olla ja mehed ja naised on võrdsed. Tema õpetusi tuntakse babismi nime all. Siyyd oli ette kuulutanud Baha’u’llah’ i tulekut. Viimane vangistati, saadeti asumisele. Teda nähakse viimase jumalasaadikuna.
Bahai traditsioonis on räägitud inimkonnast kui ühisest perekonnast. Bahaid on kogenud pidevat tagakiusamist. See toimub tänase päevani. Tänapäeval on bahaisid u 7 miljonit. See on üks religioon, mis on kõnelenud religioonidevahelisest suhtlusest. Baha’i ülemaailmne keskus on Haifas Iisraelis.
www.bahai.ee
6. november 2007
HINDUISM
... (algus puudu)
Hindu elu:

• Dharma – ühiskondlik kohus, seadus;
  
• Aašrama – elujärk; gurude peatuspaik eluperioodi mõttes;
  
• Varna – seisus, „värv“ (kast)
  

Hindu seisused
Hinduism jaguneb kaheks osaks. Kolm esimest seisust on kaks korda sündinud – lisaks füüsilisele sünnile teevad nad läbi kogukonda vastuvõtmise rituaali, kus hakatakse õpetama veedatarkusi. Seisuslik kord on jumalik antus . 1950. aastal öeldakse vastuvõetud India põhiseaduses, et diskrimineerimist olla ei tohi. Sellest hoolimata on seisuslik vahe silmnähtav ja tuntav.
Bhagavadgita – igal inimesel on oma ühiskondlik funktsioon, mida tuleb täita.

• Brahminvarna (preestrid, õpetlased)
  
• Kšatrijavarna ( valitsejad , sõdalased, ametnikud)
  
• Vaišjavarna (talupojad, käsitöölised, kaupmehed)
  
• Šuudravarna ( teenijad , lihttöölised)
  

Lisaks neile on veel kastitud, nn asotsiaalid , kellega kastiinimesed kokku puutuda ei taha. Sotsiaalne märk on kõigil küljes. Varnad jagunevad omakorda džati/jatideks (kastideks, casta). Kui abiellutakse madalama seisusega, siis kõrgem seisus madaldub, mitte ei tõuse.
Hindu uskumuse järgi on hetkel mandumise ajajärk ja seda juhivad kaupmehed.
Hindu mehe elukaar :

• Õpiaastad – tuleb õppida veeda tarkusi. Mida kõrgemast seisusest ollakse, seda kauem õpetamine kestab.
  
• Pereaastad – tuleb luua perekond. On kolm sihti, mille poole peaks pürgima: materiaalne heaolu (artha), meeleline heaolu (kama), kohustused (dharma).
  
• Metsaerakuaastad – tuleb pensionile minna. Mees tõmbub tagasi avalikust elust ja annab perepeakohustused üle vanemale pojale ja läheb elama suvilasse, kus ta naine tema eest hoolt kannab.
  
• Ränderakuaastad – aeg on igasugusest avalikust elust tagasi tõmbuda ja minna otsima kannatustest vabanemist - mokšat. Selleni jõuavad väga vähesed.
  

See on ideaalse elu raamistus. Hindu ideaalne eluiga oleks 100 aastat – iga eluetapp kestaks 25 aastat.
Ühed inimesed on aga sellistest kohustustest vabad – pühamehed ja pühanaised, kes valivad rändeelu vabatahtlikult. Nende ainsaks eesmärgiks ongi jõuda vabanemiseni, selleni, et mitte kunagi enam ei sünnita siia maailma. Neid kutsutakse Sadhu /Sadhvideks. Nad peavad rändama, kuna liikudes nad ei kiindu, nad pühenduvad oma eesmärgile kogu aja. Sadhudega seondub üks maailma suurimaid usupühasid üldse: Kumbh Mela . Inimesed saavad kokku Gangese ja Jamuna ristumiskohal, kus suplemine pidavat andma energiat („ Kausi pidu“ – jõgedes voolab elunektar).
Hindu tempel – templeid ehitatakse ilma naela löömata. Templeis leidub erinevaid hindu jumalate kujusid . Templite juures on oluliseks visuaalne külg ja jumalakujud (murti), kellele tuuakse ande. Murti-pudža on jumalakuju teenimine . Jumalakujud on riietatud, neid koheldakse nagu jumalatele kohane. Vastava pühitsusrituaali läbi teinud kujud muutuvad elavateks ja nad näevad ka inimeste maailma – Daršan. Jumalakujusid kantakse mööda linna ringi. Prasad – templi juurde kuulub ka köök. Pärast jumalateenistusi saab seal alati süüa pühitsetud toitu. Toidu puhul on tegemist valdavalt taimetoiduga.
Hindu kodualtar – kuju/pilt, kell, küünal/tuli, lõhnapirrud (jumalatele meeldib hea lõhn), veeanum ja lusikas (sealt saab anniks tuua), kum kum pulber / pasta (sellega saab iseennast õnnistada), prasad (pühitsetud toit).
Sansaara – „reis“, igitiirlemine; see ulatub upanišaadide aega 800-600 e.m.a. aatman /brahman – hing, substants, inimese muutumatu ise. Selle üleinimlikuks vasteks on maailmahing. Eesmärk on taassündide ahelast vabanemine . Inimesi hoiab taassünniahelas karmaseadus, teovilja seadus ( karma – tegu; karmaphala). Tuleb käituda vastavalt oma seisusele, vanusele, ainult nii võib järgmine elu tulla parem või sama hea.
Hindu traditsioonis on kolm teed, kuidas taaskehastumiste ahelast vabaneda .

• Karma marga/jooga – tegu; tuleb täita oma kohuseid.
  
• Bhakti marga/jooga – pühendumine
  
• Džnjaana ( Jnana ) marga/jooga – mõistus
  

Hindu filosoofia – daršana – vaated elule erinevate nurkade all. Advaita vedanta – suure õpetaja Šankara põhiidee oli see, et inimese ja maailmahing on üks ja sama. Jooga – raadžajooga, hathajooga, krijajooga, mantrajooga jne – jõudmine tõelise minani. Tõeliselt on inimene osa maailmahingest. Jooga puhul on tegemist psühhofüüsiliste praktikatega, aastatuhandete pikkuste traditsioonidega, mis inimest avardavad. Joogaga võivad kaasneda ka tagasilöögid, kuna ei ole pädevaid õpetajaid. Inimeses on energiakeskused, tšakrad, mida on 7. Need on kohad, kus vaim ja keha kokku puutuvad. Praktikad aitavad eemaldada inimkehas blokke.
Inimesel on kolm suundumust: valgus-voorus- headus , kirglikus-tormakus, pimedus-raskus-laiskus. Guru – Swami Vivekananda (Šri Ramakrishna õpilane) tõi hinduismi ka läänemaailma. 1893. toimus Chicagos maailma religioonikonverents. Swami on üks tuntud hinduismi õpetaja: „Karma-jooga“, „Bhakti-jooga“ – tema teosed.
Sri Sathya Sai Baba – nii idas kui läänes tuntud tegelane, jumalate kehastus (mõnede arvates šarlataan, see mikriga vend). Ta on praegusel hetkel kõige tunnustatum guru üldse.
Sati – lese enesepõletamine. On olnud aegu, kui abielunaise ideaaliks seda, et lesed ennast ära põletavad, kui meest põletatakse. Enesetapp on hindu traditsioonis väga halb asi. Kui ei ole naisel lapsi, siis võib enesetapu teha. Ennast ei tohi põletada, kui naisel on lapsed või ta on rase.
Püha lehm – lehm on elu allikas, jumalate kingitus. Ta on maa ja India sümbol. Hindu lehm on multifunktsionaalne.
DŽAINISM
6. saj e.m.a – India traditsioon. Õpetajad võivad reisida ainult jalgsi . Seetõttu ei ole neil levitajaid. Vägivallatus sõnades, mõtetes ja tegudes (põhimõte). Mahavira – usundi rajaja. Kui Mahavira suri, olevat tal olnud 16 000 munka ja 36 000 nunna . Džainismi puhul on oluliseks kolmikaare: õige usk, õige teadmine, õige käitumine (vägivallatus igasuguse tegevuse alusena , selle religiooni iva). Vägivallatus peegeldub selles, et mungad-nunnad kanavad näo ees maski, et mitte putukaid sisse hingata , pühivad maad, et mitte neile peale astuda – need putukate hinged võivad olla surnud sugulased ja sõbrad. Oluline on tõearmastus, tõega ei tohi teistele viga teha, kui tõe rääkimisel pole põhjust, ei tohiks seda rääkida. Tõde tuleb kasutada heal eesmärgil. Õige käitumise juurde kuulub ka omandihimust hoidumine.
Õige teadmine – tuleb teada, mida tehakse. Õige usk – sellest tuleb kinni pidada, tuleb omada ideaale, rääkida tõtt, peab püüdlema õigete ideaalide suunas.
Pühamehed, kes käivad alasti – digambara sadhu; valgesse riietunud (ka naised) – svetambara sadhu. Askees võib omandada väga äärmuslikke vorme. Lihasuretamisega on inimesi nälginud surnuks .
13. november 2007
BUDISM
Budism on levinud oma tekkepaigast väljapoole üle kogu maailma, samamoodi nagu kristlus. Budismi nähakse läänemaailmas pigem filosoofiana kui religioonina. Budism sai alguse Gautama Siddhartaga – sündis kuningapojana Kirde-Indias (Nepaal) (563-483/448-368). Buddha sünniga käib samuti kaasas sündimise imelugu. Siddharta kohtas teekonnal vanurit, haiget, surnut ja lihasuretajat askeeti – nii oli olnud ka tema ennustuses. Ta otsustas pere juurest lahkuda ja vabanemist otsima minna. Askeetide juures veetis ta 6 aastat ja ta leidis, et askees on ainult ühe kannatuse asendamine teise kannatusega . Lõpuks sai temast Buddha (tiitel), mis tähendab virgunut. Ta suri 80-aastaselt. Buddhal oli umbes 500 jüngrit, kellega ta ringi rändas. Levinud tiitel on Buddhal veel Šaakjamuni.
Budistlikus traditsioonis on samuti Kolmikaare:

• Buddha – õpetaja/Virgunu
  
• Dharma – õpetus/ Seadmus
  
• Sangha – kogukond/Kogudus
  

Võtan varjupaiga Buddhas, võtan varjupaiga dharmas, võtan varjupaiga sanghas. Veelkord võtan varjupaiga… (Kolmekordne pühendusmistõotus)
On olemas kolme tüüpi budasid: täielikud budad (Buddha) – teevad virgumise läbi ja hakkavad seda õpetust õpetama; õpilasbudad (arhant) – kuulevad virgunu õpetust ja jõuavad virgumiseni; erakbudad – ei räägi sellest, et nad on virgunud;
Taevased budad – valitsevad buda väljasid, valitsevad kehastused (nt buda Amithaba).
Buddha esimene jutlus – Dharmaratta pöörlema/veeremapanek; budismis on neli õilsat tõde:

õilis tõde kannatusest – inimene on terve oma elutee kannatustes

õilis tõde kannatuse põhjusest – janunemine

õilis tõde kannatuse vaibumisest

õilis tõde teest kannatuse vaibumisele
Tee kannatusest vabanemiseni käib 8 astme kaudu: õige vaade, mõte, kõne, tegu, eluviis, püüdlus, tähelepanelikkus, keskendumine .
Õige vaade – mõistetakse nelja õilsat tõde, midagi ei ole igavest, kõikjal on olemas kannatus;
Õige mõte – meelelaad, kus ollakse vabad teistele halva soovimisest;
Õige kõne – tuleb kasutada targasti, hoiduda sellest, millega saab inimestele kahju teha, tuleb hoiduda tühjast lobast – see on aja raiskamine;
Õige tegu – hoidutakse tapmisest, teiste vigastamisest, erinevatest ainetest, mis teadvust ähmastavad jne.
Õige eluviis – ära tee teistele olenditele viga.
Õige püüdlus
Õige tähelepanelikkus
Õige keskendumine – jõudmine rahuseisundisse.
Olemist iseloomustavad kolm asja – püsimatus (me kõik oleme pidevas muutumises), kannatus, minatus/isetus (inimene koosneb kehast, tunnetest, tajudest , soovidest ja teadvusest).
Bhavachakra – sõltuvuslik tekkimine; igal teol on tagajärg. Inimene saab sündida kuute valdkonda: kolme heasse (inimesteks, jumalateks, ? ja kolme halba (näljased vaimud, põrguasukad, deemonid/ hiiud ). Inimest hoiavad kannatustes himu, viha ja kadedus.
Budistlikus traditsioonis on usk, et kannatuste ahelast on võimalik vabaneda nirvaanasse. Meeleplekid hoiavad inimest kannatuste ahelas: sõgedus, himu, viha, uhkus, kadedus, iha – need tugevad emotsioonid haaravad inimest täielikult kannatuste ahelasse. Nirvaanasse võib jõuda ainult inimene. Kõik on omavahel seotud ja teol on tagajärg. Kui te ei suuda midagi head teha, siis hoiduge vähemalt halva tegemisest. Dharma (budistlik õpetus) on kokku võetud pühakirjas Tipitakas – Kolmikkorv (vaimse toidu korvid): reeglite korv , suutrate korv ja ülima seadmuse korv.
Budistlikus kogukonnas sanghas on mungad bhikkud ja nunnad bhikkunid. Kogukond on omavahel seotud tõekspidamistega. Mungad ja nunnad peaksid elama väga lihtsat elu. Nad ei võta vastu raha, väärisasju. Tänapäeval on budismist välja kujunenud kaks suurt haru, mis jagunevad veel omakorda. Ajaloolist Buddhat nähakse õpetajana. Virgunuteks võivad saada ainult mungad. Noormehed veedavad teatud aja teismeeast kloostris munkade juures. Munkade arv väheneb pidevalt – maailm on pakkumas üha rohkem võimalusi.
Mahajaana – suursõiduk (vs hinajaana – väikesõiduk); kloostritesse tekkinud liikumine, toimus vastandumine , leiti et nirvaanasse võivad jõuda ka mitte mungad. Sellega seoses buda mõiste laienes – buda sai mõisteks absoluudile, tekkis paljusid budasid. Ideaaliks said virgumisolendid. Šunjata õpetus – tühjuse õpetus – ainuke, mis on püsiv, on tühjus.
Mahajaana budismi allharuks on vadžrajaana – teemantsõiduk; tiibeti budism, see kujunes välja 7.-8. saj Kirde-Indias. Õigete tehnikate ja õige õpetuse korral on vabanemine võimalik ka meie eluea jooksul.
Oluliseks on traditsioonis mantrate kordamine: om mani padme hum või om mani peme hung. Silpide kordamine puhastab inimest kuuest halvast emotsioonist, meeleplekkidest. Üks tarkus, mis loeb, tuleb meie eneste kogemustest. Olulisim inimene budismis on dalai laama.
Zen-budism – õpetuse edasiandmine vahetult, südamest südamesse. Eesmärgiks on jõuda vahetu kogemiseni, virgumiseni. Koanid – mõistulood, millega püüti õpilasi hirmutada (6. chan patriarh Hui Neng); meetodid on radikaalsed .
Zen-budismi arusaam – loomulik, lihtne eluviis. Dogen: virgumine ja mõtlus on üks ja sama asi. Ei ole tegijat, vaid on tegemine. Samuraikultuur – elamine hetkes, protsessist osa saamine; kiindumusetus ellu ja surma.
Tiibeti budismis on palveveskid ja palvelipud – hoiavad inimese õpetust meeles.
H.S.Olcott ja H.P.Blavatsky tõid budismi läänemaailma. Olcottile on püstitatud Sri Lankas ausambaid. D.T. Suzuki, Alan Watts – viisid budismi rahva hulka. Friends of Western Buddhist Order – Sangharakshita (inglise päritolu buda munk ).
Budism Eestis
Karlis Tennisons – Eestis sündinud esimene buda munk (Karl Tõnisson – 1883-1962). On jätnud jälje eesti rahvaluulesse – tuntud on ta vend Vahindrana. Teda nähti ohtliku mehena, solvas eestlasi ja võttis endale Läti kodakondsuse. 1931. aastal jõudis ta Birmasse; esimene pühak eesti rahva hulgas. Paljudes maailma hädades nägi ta põhjusteks juute. Koos temaga lahkus eestist ka tema õpilane F.V.Lustig (Ašin Ananda – 1912-1989), kes oli Eestimaa budistlik peapiiskop (vt linki). Esimene religioosne kogukond sündis 1980ndate esimesel poolel – Eesti Budistlik Vennaskond. Kõik eesti kogukonnad esindavad Tiibeti budismi.
SIKHISM (27. november 2007)
- on sündinud hindu ja islami traditsioonist. Seda nähakse iseseisva usutraditsioonina. See on seotud Banjabi elanikkonnaga. Selle traditsiooni õpetajaks on hindu Guru Nanak Dev Ji (1469-1539). Ta hakkas levitama õpetust sellest, kuidas järgida Jumala teed. Ta oli seisusliku süsteemi vastu ja rajas õpilaste tee – sikh panth’i. Sikhi traditsioonis on 10 gurut, kes kujutavad omadusi. Sikhis on usk taaskehastumisse, millest on võimalik vabaneda tehes häid tegusid. Pühakirja koheldakse kui õpetlast, gurut. Sikhi usutunnistuseks on Mul mantra :

• On ainult üks Jumal
  

• Tema nimi on Tõde
  
• Ta on looja
  
• Ta on hirmuta
  
• Ta on vihata
  
• Ta on teispool aega
  
• Ta on teispool sündi ja surma
  
• Ta on iseolev
  
• Teda mõistetakse guru armust
  

Sikhi pühakirja koheldakse kui elavat õpetajat – Guru Granth sahib – 1601. Tal on oma tuba ja oma voodi. Selles on tekste nii hindu kui islami pühameestelt. 19.saj sai see raamat oma standardvormi. Gurmukh – kirjakeel .
Khalsa – puhaste kogukond, tegemist on nn usutuumikuga. Mehed ja naised on võrdsed: mehed saavad nimeks Singh (Lõvi) ja naised Kaur ( Printsess ). Sikhi traditsioonis on 5 K kandmine – viis eset, mida täiskasvanud sikhi mehed kandma peavad. Sikhi mehed ei tohi juukseid lõigata (inimene ei tohi Jumala loodut rikkuda) – keš; kangha – kamm; kara – terasest käevõru, mis sümboliseerib Jumala ühtsust, see on selles käes, mis mõõka hoiab (paremas); kirpan – mõõk või pistoda; katša – püksid, selleks, et olla valmis hobuse selga hüppama; turban – piir usu ja uskmatuse vahel, usklik mees peab kandma turbanit.
Sikhi sümboliks on khanda – see koosneb kahest kirpanist, ringist ja kaheteralisest mõõgast. Gurdwara on „guru uks“ – tempel, kus asub püha raamat. Gurdwaras on naised ühel pool, mehed teisel pool vahekäiku. Ka selles templis on köök oluliseks kohaks. Darbar Sahib on Amritsari Kuldne Tempel. Sikhi traditsioonis on osa inimesi, kes leiab, et sikhidel võiks olla oma riik – Khalistan. Sikhe on u 13 miljonit. Sikhi traditsioon keelab läbikäimise sikhi meeste ja muslimi naiste vahel. Abielurikkumine on keelatud, tuleb arendada tarkust, jumalakartlikku elu.
HIINA USUNDID 03.detsember 2007
- loe juurde hiina ja jaapani usundile lisamaterjale.
Hiina omausundid on konfutsianism (esivanemate austamine) ja taoism (Laozi) – väiksem, esoteerilisem traditsioon.
Shang dünastia võim ei baseerunud sõjalisel jõul, vaid selle aluseks olid rituaalid. Oluliseks sai sellel perioodil (1523-1027) ennustamine .
Konfuzius pööras tähelepanu inimeste omavahelistele suhetele, mitte inimese-jumala suhetele. Shang dünastiat iseloomustas veel ohvrite toomine, väidetavalt toodi ka inimohvreid.
Tian – „Taevas“, impersonaalne jumal. Taevatahe – tianming, taevapoeg – keisrid .
Teine on Yin Yang – hea-halb, tume-hele, ürgprintsiibid, mis hoiavad maailma käimas ja täiendavad teineteist.
Veel on kõige olemasoleva aluseks viis elementi: tuli, maa, vesi, puu ja metall .
Ying Sheng – hakkas ühendama riike vägivaldselt. Hiinast hakati rääkima kui
Keskriigist, ehitati Hiina Suur Müür. Hiina eneseteadvus on olnud läbi aegade väga tugev. Hiina kultuuri sümboliks on K’ung ( Kongzi , Konfutsius ) – ta on konfutsianismi kõige silmapaistvamaid õpetajaid. Ta andis välja teose „Vesteid ja vestlusi “. Konfuciuse ajal oli rahutu periood, tekkis soov harmoonia , kindluse järele. Ta rõhutas, et inimesed peaksid arendama vooruseid: kunst (harmoonia, teiste mõistmine), ustavus , kombed (suur tähelepanu sellel, õigete kommete täitmine arendab ja muudab inimest), inimlikkus, pojalikkus (alandlik suhe endast vanematesse). Enesearendamine on kasulik igaühele, olla haritud tähendab peale teadmiste ka enese muutmist, iseloomu kujundamist. Õilis inimene on see, kelles on sügavust. Konfutsius pööras tähelepanu ka õilsate ametnike kasvatamisele, et neis oleks inimlikkust ja siirust. Inimlikkusega kaasneb ka kohasus – tea oma kohta ja käitu vastavalt („käitus kohatult“).
Viisikraamat:

• „Ajalooraamat“ – Hiina muistne ajalugu, harmoonilise ühiskonna aluseks on kord, mis saavutatakse ilma sunni ja karistuseta.
  
• „Lauluraamat“
  
• „Muutuste raamat“
  
• „Kevade ja sügise annaalid“ – esimene tõsiselt võetav ajalooraamat (722-424 e.m.a)
  
• „Tavade protokollid“ – üldine hüve on olulisem kui üksikisiku hüve.
  

Keskkonda põhjendatakse viie suhte najal: Valitseja-ametimees, isa-poeg, mees-naine, vanem vend-noorem vend, sõber-sõber.
Pärast Konfutsiuse surma oli tal kaks õpilast:
Mengzi /Mencius – väitis, et inimene on oma olemuselt hea. Ta pühendus ametnike kasvatamisele. Rahvas on alati tähtsam kui riik ja riik on alati tähtsam kui valitseja. Inimene suudab eneses arendada erinevaid voorusi . Tõeliselt õilsat inimest ei suuda mitte miski rikkuda. Arendades eneses võimeid, saadakse teada, mida Taevas tahab – harmoonia.
Xunzi – väitis, et inimene on kuri. Ainult reeglid, haridus , rituaalid suudavad teda ohjata.
Teine traditsioon on taoism. Laozi oli Konfutsiuse kaasaegne. Räägitakse kolmest erinevast Laost. Talle on omistatud Kulgemise väe raamat. Kulgu on võimatu sõnastada, ta on nimetu. Kulg on universumi allikas. Ideaaliks on kulgemisega kooskõla saavutamine. Selle traditsiooniga seostub ka suhtelisuse mõiste – kõik on suhteline. Oluline on õpetaja Zhuangzi – olemine olemata wu wei. Loomulikkus, suhtelisus ja kooskõla loodusega on olulised. Igasuguse kulgemise vastu võitlemine on mõttetu, tuleb toimida toimimata. See on filosoofiline taoism.
Räägitakse veel ka religioossest taoismist. Zhang Daoling – Laozi on kulgemise kehastus, kes tuleb maailma ja õpetab õiget elamist. Oluliseks sai surematuse kultiveerimine. Hiina alkeemia abil püüti saavutada surematust. Falun gong – tuntud usuliikumine , kus tehakse harjutusi eluenergia saamiseks.
Mao Zedong – 1949. a kuulutas välja Hiina Rahvavabariigi. Tema valitsusajal oli kultuurirevolutsioon 1966-1976. Varasem kultuuri tõekspidamine pöörati pea peale. Vanad traditsioonid on säilinud emigreerunud hiina kogukondades ja vb Taivanis.
JAAPAN
Jaapan on vallutatud 2 korda. Ta on olnud suhteliselt suletud.
Šinto – jumalate tee.
Kamid – jumalused, jumalad, haldjad, väed; kogu maailm on hingestatud, kamid võivad olla jõed, mäed, pühapaigad, olulised esivanemad. Kamide hulk on lai. Šinto traditsioon on Jaapani ühiskonna põhiväärtused. Torii – pühapaikade juures olevad väravad, šinto sümbol. Šinto traditsioon kujundatai välja jaapanlaste poolt. Põhjuseks olid suured välismõjud: hiina. Jaapanis tekkis vajadus oma defineerimise järele.
Šinto traditsioon jaguneb neljaks :

• keisrikoja šinto – perejumalate austamine, ei ole teistele avatud. Keisrit on peetud jumalikuks, ta on päikesejumala järeltulija;
  
• pühamu šinto
  
• sekti šinto
  
• rahvašinto
  

riigišinto
Shimenawa – püha köis, osutab pühale territooriumile; Fuji – pühapaik;
Izanami & Izanagi - Amaterasu – Jaapani pühakiri. Šintodel on pühamud, mitte templid. Jaapanlased võivad olla mitut usku korraga.
11. detsember 2007
Uued usundid
- uususundid, uued usuliikumised , sektid, lahkusud, kultused;
Uuteks liikumisteks loetakse neid religioone, mis on tekkinud 19. sajandil; teiseks tõlgendatakse uuteks pärast II maailmasõda tekkinud; 1960.-1970.aastad – kultuurimurrang maailmas (1965 – ühtlustati immigratsioonikvoote, Aasiast hakkas liikuma uusi immigrante, kes tõid kaasa oma kultuuri). Paljud usulised traditsioonid on pärit USAst (hare krišna, mormoonid ), põhjus on Ameerika ühiskonna ajaloolises traditsioonis. Usuline sallivus on olnud suurem kui Euroopas.
Kimmo Ketola räägib uute usundite taustast . Uute usuliste liikumiste taustad on erinevatel liikumistel erinevad:

• traditsionaalsed maailmausundid – kristlikest jehoova tunnistajad, budistlikust vennaskonna sõbrad; uutel uskudel on juured vanades.
  
• Läänemaised usulis-maailmavaatelised alternatiivid – läänemaine esoteeriline traditsioon; teosoofia, siia on loetud ka vabamüürlust, spiritism ;
  
• Lääne psühholoogiakoolkondade ja teraapiate põhised – saientism;
  
• Eelkristlike ja põlisrahvaste usundite taaselustamised või nendel põhinevad: taarausulised;
  
• Muu: ufo-usundid, satanism ;
  

Liitutakse usurühmaga perekondlike traditsioonide, sõprade ja usulise pöördumise tõttu. Viimasest on rääkinud McGuire - nähtus, milles isiku personaalsus ja tõelisuse kogemine muutuvad. See muudab inimese arusaama endast kui kuulumisest sotsiaalsesse keskkonda.
19.saj on üheks uususundiks Baha’i – tuli islamist. Nähti õpetajatena veel teistegi usundite prohveteid (Buddha, Krišna). Seda on islami kontekstis taga kiusatud.
Oluline usuline traditsioon, mis on mõjutanud lääne kultuuri, on teosoofia. See on new age’i esimeseks esindajaks. Esindajad on H.P.Blavatsky ja H.S.Olcott – mõlemad suhtlesid vaimudega. Nad pöörasid oma pilgu itta; tõid idamaade mõisted lääne keelekasutusse. Usk on pidevalt täiustuv. Selles võib näha üleüldist religiooniteooriat. Blavatsky hakkas suhtlema muistsete ida õpetajatega. 1875. aastal rajati teosoofia ühing. Kõiki religioone läbib punane lõng. Punane lõng on pärit Indiast . Jumal on jumalik allikas, millest kõik kasvab. Kõige sarnasem on sellele hindu brahmani traditsioon. On olemas esoteeriline ja eksoteeriline teooria – ühte antakse edasi salaja , pühendunutele. Teosoofia on oluline oma mõju poolest kultuurilis-vaimsele keskkonnale.
19.saj pärineb teine usuline traditsioon, mis on Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse kirik – mormoonid. Selle tõi maailma Joseph Smith; seda liikumist on alati taga kiusatud, eriti selle algusperioodil. Tema järelkäija oli Brigham Young, kes rajas oma kogukonnaga Salt Lake City Utah ’sse. Enamik elanikest olid pikka aega mormoonid. Räägitud on sellest kui Kristlus+ traditsioonist (sinna on ilmunud juurde uus ilmutus). Mormoonide juures on siirderiituseks misjonile minek (noormehed 2 aastat, neidudel 1,5 aastat). Õpitakse kohalikku keelt ja kultuuri ja tehakse misjonitööd. Mormoni raamat (1830); surnute kasuks ristimine – surnud inimestele on võimalik osta pääse taevasse . Ristimine on võimaluse andmine. Siin on tähelepanu pööratud suguvõsa uurimisele. Mormoonidel on ka templid, lähim meile Helsingis. Usutakse, et prohvetitraditsioon jätkub kiriku presidendi isikus. Hetkel on kauaaegne president Gordon Hinckley.
Eestis on nad tegutsenud 1990ndate aastate algusest.
Uue religiooni alla kvalifitseerub traditsioon, millel on uudne tõlgendus, õpetus või tegutsemine uues piirkonnas. See puudutab India traditsioone eelkõige – Krišna. Nad näevad ka teistsugused välja.
Oluliseks on karismatiline juht, kes suudab inimesi mõjustada ja püüab koondada enesele järgijaid. Uueusuliste rühm on väike.
Enamik usuliikumised ei ole kellelegi ohtlikud. Aga osad võivad muutuda ohtlikeks.

• Endale: enesetapp – Heaven ’s Gate, seda juhtisid ufokaksikud Ti ja Do. Selle traditsiooni juured jõuavad Roswelli. Do – Applewhite – õppis teoloogiat. Siis õppis muusikat. 1972. aastal kohtas ta meditsiiniõde B.L.Nettles’it. Nad hakkasid koos tegutsema – naine sai vaimulikuks nimeks Ti, kes pidi olema Do vaimne kaksik. Teosoofias nad pettusid , uskusid, et usaldada võib ainult hääli oma peas. Nende õpetuse juures on oluliseks Johannese ilmutusraamat – nad ootasid terve oma elu kosmoselaeva, mis neid siit ära viib. Nende ülesandeks oli inimeste viimine järgmisele tasandile. 70ndate keskel nad loobusid uute liikmete vastuvõtust. Lapsi ei võetud üldse vastu. Selleks ajaks oli neil u 150 järgijat. Nad püüdsid eraldada tõelisi väljavalituid ebatõelistest. 1997. aastal ilmus taevasse Hale -Boppi komeet . Keegi väitis, et selle komeedi taga on kosmoselaev . Do arvas, et aeg on käes. Nad tapsid ennast ära (39 inimest).
  

• Teistele: Aum Shinrikyo – budistlik joogatradistioon Jaapanis. Ta oli ise suure sisendusjõuga, kogus endale järgijad. Rajas organisatsiooni Ülim Tõde; 20. märtsil 1995. aastal kasutasid nad metroos gaasi. Nad arvasid, et maailm kukub kokku sellega ja siis hakkab ülim tõde valitsema . Püüti teha ka atendaat kohalikule politseiametnikule. Sinna kuulus 500-1000 liiget. Lõpuks mõisteti Asahara surma, liikumine aeti laiali. See teisenes aja jooksul, hetkel on uus liikumine tekkinud selle põhjal.
  

G.Melton: uued usulised liikumised on rühmad, mis tegutsevad lahus dominantsest usulisest kultuurist.
Uus tõlgendus: Vissarioni viimase testamendi kirik (Siberis). Teine on Sun Myung Moon – Ühinemisekiriku rajaja. Arusaam, et ta on Kristus tänasele maailmale. Rastafari – Haile Selassie I arvati olevat Kristust. Uus usund võib olla ka taaselustatud vana, nt Wicca .
Saientoloogia kirik – Ron Hubbard , kes on ulmekirjanik. Dianeetika – kuidas töötada vaimse energiaga ja muuta oma elu efektiivsemaks („Eneseanalüüs“). Saientoloogia on teadmine teadmisest. Selle ideeks on see, et inimese mõistus koosneb analüütilisest (mälu) ja reaktiivsest mõistusest (mineviku pildid – engrammid). Inimest on võimalik muuta teadlikumaks enesest. See meetod on auditeerimine. Kui vabanetakse pingetest, saadakse klaariks, inimene saab efektiivseks. Nemad võitlevad oma ründajate vastu väga aktiivselt. Kuulsustest on saientoloogiakiriku liige John Travolta ja Tom Cruise – nad usuvad, et kuna avaliku elu tegelased mõjutavad inimesi, siis tuleb neid mõjutada. Lisaks on olemas saientoloogia tehnoloogiline keskus.
New Age – täiusliku elu saavutamiseks pakutakse erinevaid teraapiaid. Aleister Crowley – üks esimestest mägironijatest, avalikest heroiinisõltlastest, maagidest. Hüüdnimi Suur Metsaline, 666. „Ei ole muud seadust kui tee, mis sa tahad.“
Satanism – kolme tüüpi:

• Ratsionaalne satanism – Saatan on sümbol;
  
• Teistlik satanism – Saatan on reaalselt eksisteeriv kurjuse jõud;
  
• Teismeliste satanism – protestivaimu väljendus.
  

A.S.LaVey – Saatana kirik, saatanlik piibel.
18. detsember 2007
Eesti usundid
1227. aastaks oli Eesti ristiusustatud. 16. sajandiks olid kristlikud nimed ennast kinnistanud. Eestisse jõudis luteriusk 1523/4. aastal. 17.saj lõpus olid vanausulised Mustvee piirkonnas. Tänu luteriusule hakkas levima kirjaoskus . 1561.-1583. aastal toimus Liivi sõda. Põhjasõjale järgnes vennastegoguduse liikumine – 1729. herrnhuti vennad. See on esimene kristlik traditsioon, mis Eesti tollaseid põliseid elanikke puudutas, sest seal võisid lugejavendadeks saada eestlased ise. 1739. ilmus põhjaeesti keelne piibel. 1743. aastast piirati vennastekoguduse tegevust. Vennastekogudustes hakati palveraamatuid käsitsi ümber kirjutama – kirjaoskus muutus väga tähtsaks. Eestis on kaks traditsiooni – luteriusk ja õigeusk. Kuni 19.saj keskpaigani jäi õigeusk vähemuste traditsiooniks. 1845-1848. toimus usu-/kirikuvahetusliikumine Pärnumaal ja Lõuna-Eestis; 1883-1887.aastal Läänemaal. Sellega kaasnes õigeusu kirikute ehitamine. 1861 – Prohvet Maltsvet – Vilde kirjutas tema ülekuulamiseprotokollidest raamatu; sel aastal peeti Tartus laulupidu; tema ootas inimestega (ca 500) valget laeva Lasnamäe veerel, mis pidi neid ära viima. 1873. aastat ja sealt edasi iseloomustab usuärkamine Vormsis ja Noarootsis. Toimus Ridala ärkamine, inimesed läksid kõrtside asemel usulistele kogunemistele. 1884. aastal ristiti esimesed baptistid Ungru jões. 1905. toimus ususallivuse manifest – selle järgi võis usku vahetada, enne ei tohtinud.
1923. aastal EAÕK Konstatinoopoli Oikumeenilise Patriarhaadi jurisdisktsioonis. 1925. taaralased – uue Eesti traditsiooni loomine; nad andsid toetuse nimede eestistamisele, see oli Eesti rahvusliku teadvuse tõstmine ( rahvariided ). 1925. aastal võeti vastu usuühingute ja nende liitude seadus.
Nõukogude võimul õnnestus katkestada paljud usulised traditsioonid. Sellega kaasnes religiooni naeruvääristamine ja repressioonid usklike inimeste vastu.
Eestis on 2 õigeusu kirikut. Nende juhte nimetatakse Tallinna ja kogu Eesti metropoliitideks (Kornelius ja Stefanus).
Rooma-Katoliku kirik – valdav osa on mitte-eestlased. Adventistid – Kristuse teise tulemise ootamine ja tervislikud eluviisid .
Kõige olulisem organisatsioon on Eesti Kirikute Nõukogu – see ühendab eriusulisi kirikuid ja see saab riigieelarvest toetust. Sinna kuulub kokku 10 kirikut ja koguduste liitu.
Eestis on kaks islamikogudust: suurem on Eesti Islami Kogudus ja väiksem...
Andmed puuduvad taarausuliste ja maausuliste kohta.
Eestis on oma prohvetitraditsioon – prohvet Priskilla (film „Prohvet“), tahtis kandideerida EV presidendiks.
33