Rahvaluule liigid Kermo ja Karel 1/ Rahvaluule Rahvaluule jaguneb: rahvalaul: regivärsiline, lõppriimiline; Kukerpillid Unelaul https ://www.youtube.com/watch?v=dIy9134PA7k rahvajutt: muistend, muinasjutt, naljand, pajatus; rahvaluule lühivormid: mõistatus, kõnekäänd, vanasõna. 2/ Rahvajutu tunnused Puudub kindel autor. Jutu sisu võib paikkonniti erineda. Peegeldavad vanarahva uskumisi ja tarkust. Tegelasteks on müütilised olendid, tegevuspaigaks müütilise tähtsusega kohad. Rahvajutt on rahvaloominguline jutustus, see on üks rahvaluule põhiliikidest.
Pajatus Kristin Kaskema 2012 Mis see on? Rahvajutu alamvorm, Lihtne ja lühike, Mütoloogilise sisuga, Tagapõhjata rahvajutt, Aluseks on kindel elujuhtum ja isik Tihti jutustaja endaga sündinud huvitav lugu, naljakas juhtum, ebatavaline või värvikas sündmus Tavaliselt juhtunud lähiminevikus, Endast või mõnest rühma raames tuttavast isikust Vormilt argine ja lõdva struktuuriga Mereröövlist parun (Saaremaa pajatus) Tagamöisa parun Puksim oli olnd suur mereröövel, kes pannud mere äärde tulesid, et laevad nende järgi kurssi vöttes söidaksid karidele, kus siis neilt käidi kaupu röövimas
Kirjanduse KT 1. Rahvaluule on põlvest põlve edasi antud rahva ühislooming. 2. Rahvalaul: Vanem e. Regivärsiline rahvalaul- koosneb 8silbilisest värsireast ja esitasid eeslaulja ja koor; Uuem e. Riimiline rahvalaul- viisid keerulisemad ja pillisaatega 3. Rahvajutt-Muinasjutt: loomamuinasjutud;nõidumismuinasjutud;legendilaadsed muinasjutud NT „Vaeslapse käsikivi“; „Vaeselapse talutütar“ , „Ahju alune“ Muistend:tekke;seletus;koht;ajaloolisus NT „Kalevipoeg“, „Suur Tõll“, „Koit ja Hämarik“ 4. Rahvaluule lühivormid: Mõistatus on sõnaline peitepilt. (Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline) Vanasõna on lühike, piltlik, õpetlik ütlus. (Tark ei torma) Kõnekäänud on lühikesed piltlikud ütlused. (Nagu sukk ja saabas) 5. Rahvuslik ärkamine: 1. 1857.aastal pani J.V.Jannsen ärkamiseajale aluse oma ajalehega Perno Postimees 2. 1865. aastal asutas Jannse...
Vanasõnu lindudest Kured läinud kurjad ilmad, haned läinud hallad taga, luiged läinud lumi taga. Kui talvel linnuke aknale istub, peab talle süüa andma, muidu sureb keegi perekonnast (Türi) Ei pea viimast viljapead põllu pealt ära noppima: taevaaluste linnujagu peab alles jääma. (Kaarma) Varblasi ei tohi eemale peletada, veel vähem kinni püüda või surmata see toob otsekohe suurt lambaikaldust. (Kadrina) Kevadistele rändlindudele tuleb öelda: "Tere, tere, linnukesed, tulite jälle meile tagasi!" (Kadrina) "Teretere, linnukene, kauge teekonna lõpetaja!" Nii öeldi kevadel lindudele, kes tulid. (Kodavere) Ära kulli sega, kui ta üleval hiirt, ussi või rotti passib. (Saaremaa) LÕOKE TOOB LÕUNASOOJA,PÄÄSUKE TOOB PÄEVASOOJA ÖÖBIK , SEE TOOB ÖÖSOOJA . (Paistu) Hommiku hoolekägu, lõuna leinakägu, õhtu õnnekägu. Harakas laulab haigust, vares laulab vaesust. Kui kured kisendavad, tuleb kurja ilma. Ku...
Rahvaluule ehk folkloor Rahvalaul 1. regivärsiline 2. lõppriimiline Rahvajutt 1. muistend 2. muinasjutt 3. naljand 4. pajatus rahvaluule väikeliigid 1. mõistatus 2. kõnekäänd 3. vanasõna regivärsiline - regilaulule omane värsivorm lõppriimiline - uuem rahvalaul (salmiline) muistend rahvajutt mille sündmustik on seotud mingi koha, aja või inimesega muinasjutt rahvajutt, mis pajatab väljamõeldud sündmust, tegelase elust ja saatusest naljand rahvajutt mis märgib lühikest, humoristliku või satiirilise sisuga pajatus aluspõhjata humoristlik, mütoloogiline rahvajutt, mis on tekkinud tõelise ütluse põhjal mõistatus rahvaluule lühivorm mis koosneb, ülesandest(küsimusest) ja vastusest (lahendusest) kõnekäänd rahvaluule lühivorm, mis annab piltliku väljendi
Mõistatus sõnaline peitepilt. (sisaldab küsimust, millele peab vastama) Vanasõna vaimukas napisõnaline ütlus, mis iseloomustab või hindab nähtusi rahvatarkuse ja ühiskondlike normide seisukohalt. (õige õnn õitseb, valel on lühikesed jalad, mis täna tehtud see homme hooletu, missüdames keeb, raha hea sulane aga..) Kõnekäänd rahvapärane piltlik väljend.(nagu siil udus, peenike kui.., sajab nagu..) Naljand lühike koomilise või satiirilise sisuga rahvajutt. Pajatus lühike, mütoloogilise tagapõhjata rahvajutt, mille aluseks on kindel elujuhtum ja isik. (tekkinud mingi tähelepanuväärse sündmuse v olukorra põhjal;seotud elava v kunagi elanud isiku elujuhtumiga; pajatusel puududb mütoloogiline tagapõhi) Afroism vaimukas napisõnaline ütlus, milles sisaldub üldistatud mõte v eluline tõde.(autoriga Inimene, kes ei loe häid raamatuid, pole põrmugi parem, kui see kes ei oska lugeda.)
Algriim on sõnade algushäälikute kordamine värsi piires. Anekdooti iseloomustab kokkusurutud sõnastus ja vaimukas teemaarendus. Anekdoot lõpeb tihti püändi ja vabastava naeruga. Kõnekäänd on rahvapärane piltlik väljend. Kõnekäänu lõplik tähendus selgub alles lausest. Lauluparoodia on luuletuse või poplaulu uus, koomilise sisu või vormiga teisend. Lõppriimiline rahvalaul tekkis 18 sajandil ja seda eristab regilaulust sõnade riimumine värsside lõpus. Muinasjutt on rahvajutt milles on vaba fantaasia kaudu väljendatud inimese lootusi ja soovunelmaid. Muistend on rahvajutt, mis on seotud aja, koha, eseme, sündmuse, isiku või uskumusega. Tänapäeval kutsutakse kõlakaks, kuulujutuks. Mõistatus on sõnaline peitepilt. Sisaldab küsimust, millele peab vastama. Naljand on lühike, koomilise või satiirilise sisuga rahvajutt. Pajatus on lühike, mütoloogilise tagapõhjata rahvajutt, mille aluseks on kindel elujuhtum ja isik.
väljendava ühiku)piires. ANEKDOOTI-iseloomustab kokkusuretud sõnastus ja vaimukas teemaarendus. Anekdoot lõpeb tihti puändi ja vabastava naeruga. KÕNEKÄÄND-rahvapärane piltlik väljend.Tänapäeval on kõrvuti kõnekäändudega kasutusel ajakohane mänguline kild. LAULUPAROODIA-luuletuse või poplaulu uus, koomilise sisu või vormiga teisend. LÕPPRIIMILINE RAHVALAUL- tekkis 18. sajandil ja seda eristab regilaulust sõnade riimumine värsside lõpus. MUINASJUTT- rahvajutt, milles on vaba fantasia kaudu väljendatud inimese lootusi ja soovunelmaid. MUISTEND-rahvajutt, mis on seotud aja, koha, eseme, sündmuse, isiku või uskumusega.Tänapäeva muistendeid nimetatakse kuulujuttudeks, kõlakateks, linnajuttudeks jne. MÕISTATUS-sõnaline peitepilt.Ta sisaldab küsimust, millele paeb vastama. NALJAND-lühika, koomilise või satiirilise sisuga rahavajutt. PAJATUS-lühike, mütoloogilise või satiirilise sisuga rahvajutt.
Aafrika Laura Saarmann 12. A Jõgevamaa Gümnaasium Saharast rohtlani Hõimude ja kultuuride kirev kooslus- enam kui 1000 keelt Sahara kõrbes elavad rahvad on enamasti nomaadid Ekvatoriaalsed vihmametsad on koduks bušmanitele ja pügmeedele Savannides ja rohtlates elavad Aafrika mustanahalised kõrvuti Euroopa ja Aasia päritolu asukatega Rahvajutt… Tüli maa ja taeva vahel… Yorubade rahvajutt Miks taevas eraldati maast ja kuidas raisakotka pea kiilaks muutus? Iidne kunst Kultuuritraditsioone anti edasi suuliselt Lugude jutustamine(20.sajandil hakati üles kirjutama) Oluline kultuurilise suhtlemise vahend-kunst Varaseimad mis on meie päevini säilinud kunsti näited on kaljujoonised Suur looja ja kaitsja Aafrika rahvad olid sügavalt religioossed Islami ja kristluse levitamine Üks kõrgeim jumal (taevajumal) Jumal kaitses esimesi inimesi, kes
vljendava hiku) piires. ANEKDOOTI-iseloomustab kokkusuretud snastus ja vaimukas teemaarendus. Anekdoot lpeb tihti pundi ja vabastava naeruga. KNEKND-rahvaprane piltlik vljend.Tnapeval on krvuti knekndudega kasutusel ajakohane mnguline kild. LAULUPAROODIA-luuletuse vi poplaulu uus, koomilise sisu vi vormiga teisend. LPPRIIMILINE RAHVALAUL- tekkis 18. sajandil ja seda eristab regilaulust snade riimumine vrsside lpus. MUINASJUTT- rahvajutt, milles on vaba fantasia kaudu vljendatud inimese l ootusi ja soovunelmaid. MUISTEND-rahvajutt, mis on seotud aja, koha, eseme, sndmuse, isiku vi uskumusega.Tnapeva muistendeid nimetatakse kuulujuttudeks, klakateks, linnajuttudeks jne. MISTATUS-snaline peitepilt.Ta sisaldab ksimust, millele paeb vastama. NALJAND-lhika, koomilise vi satiirilise sisuga rahavajutt. PAJATUS-lhike, mtoloogilise vi satiirilise sisuga rahvajutt. RAHVALAULIK- rahvalaulu esitaja, eeslaulja ning ka laulu arendaja.
Lõppriimiline rahvalaul tekkis 18.saj. ja seda eristab regilaulust sõnade riimumune värsside lõpus Memuaristika alla kuuluvad maöestuseteosed, milles autor meenutab oma elu, ümbruskonda, kaasinimesi, mitmesuguseid sündmusi jne enda vaatepunktist. Miniatuur on lühike, täpse sõnastusega ja rõhutatult lüürilise meeleoluga proosa väikevorm. Murre on teatud piirkonnale omane rahva ühiskeelest erinev keelekasutus. Metafoor on ülekanne sarnasuse alusel, peidetud võrdlus. Muinasjutt rahvajutt, milles on vaba fantaasia kaudu väljendatud inimese lootusi ja soovunelmaid. Muistend on rahvajutt, mis on seotud aja, koha, eseme, sündmuse, isiku või uskumusega Tänapäeva muistendeis nimetatakse kuulujuttudeks, kõlakateks, linnajuttudeks...Rahvalaulik on rahvalaulu esitaja, eeslaulja ning ka laulu arendaja. Mõistatus sõnaline peitepilt. Sisaldab küsimust, millele peab vastama. Novell on proosa väikevorm, mis keskendub sündmustikus kõige olulisemale
Rahvalaul e. folkloor- pärimuskultuuri see osa, mille moodustab poeetiline sõnalooming Lühiliigid : mõistatus- sõnaline peitepilt kõnekäänd- rahvapärane piltlik väljen, lõplik tähendus selgub lausest vanasõna- vaimukas napisõnaline ütlus, mis iseloomustab või hindab nähtusi rahvatarkuse ja ühiskondlike normide seisukohalt Muinasjutt- rahvajutt, milles väljendatakse vaba fantaasia kaudu inimese lootusi ja soovuunelmaid. Liigid : loomamuinasjutt, imemuinasjutt, olustikuline muinasjutt, Tunnused: kindel algus- ja lõpuvorm, oluliste sündmuste rõhutamine, sümboolsete arvude esinemine loos, vastand tegelased jne. Muistend- rahvajutt, mis kirjeldab kunagi toimunud üleloomulikku või pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega.
TEEMA ARENDUS- avab tegelastevahelised suhted KULMINATSIOON- pinge haripunkt PÖÖRE- pinge langus, muutus sündmuste käigus KONKLUSIOON- teema ja ka teose lõpetus PÜANT- üllatusefekti pakkuv lõpplahendus LÕPPRIIM- sõnad riimuvad luuletus, värsi lõpus ALGRIIM- sõna algushääliku kordus ANIMISM- usk maailmas leiduva hingestatusse MUISTEND- koha- või tekkelooline rahvajutt MUINASJUTT- teadlikult väljamõeldud rahvajutt EPITEET- kirjeldav ja kaunistav lisasõna ISIKUSTAMINE- stiilikujund, kus elutule asemel, nähtusele antakse elusa omadused ja võimed METAFOOR- stiilikujund, mis seisneb sarnasuse ülekandmises HAIKU- jaapani klassikaline luuletus, millel on kindel ülesehitus IMPRESIONISM- vahetute hetkeliste muljete tundlik ja varjundirikas subjektiivne jäädvustamine
· Ulatuslik jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mille aluseks on rahvalikud kangelaslood. ......................................................... · Pikk jutustav luuletus ...................................................... · Novelli ja romaani vahepealnejutustav teos, mis on novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. ............................................... · Lühike naljaka sisuga rahvajutt, mis sageli lõpeb üllatuslikult. ............................................... · Õpetliku sisuga lühike mõistuluuletus või -jutt, mille tegelasteks on tavaliselt loomad. Lugu algab või lõpeb moraaliga. .......................................... · Tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega lühijutt, milles on üks keskne teema ja mis lõpeb üllatuslikult. ............................................ · Kurva sisuga näidend ......................................
pole olemas. Ilusast ja õnnelikust elust ja tavaliselt lõppevad muinasjutud õnnelikult. Muinasjutt algab üldjuhul ''Elas kord...'' , ''Kuskil maal...'', ''Seitsme maa ja mere taga...'' , ''Oli kord...'' ning lõppeb lausega '' Kui nad surnud ei ole , siis elavad nad elu lõpuni õnnelikult.'' Mulle meeldib muinasjutte lugeda, kuna muinasjutud on lühikesed ja nendes on palju põnevaid ja ebareaalseid sündmusi. Muistend on teatud liiki rahvajutt , mis kirjeldab kunagi toimunud sündmust ning on seotud kindla koha,aja ja inimestega. Muistend on vabama vormiga ning on üldjuhul tõsielulisemalt võetav ja tavalisse vestlusesse sulanduv jutustus. Muistendid on erinevalt liigitatud , kuid liikide piirid ei ole selged. Muistend kuulub mitmesse alamliiki. Muistendid mulle meeldivad kuna seal on palju jutustavat teksti ja mis ei ole nii korrektselt kirjutatud ja saab paremini aru jutust mis on mõeldud ja millest räägitud.
*Rütm *jagunemine vaatusteks ja Zanrid: *Jagunemine värssidesse stseenideks Eepos,valm,lühijutt, Zanrid: Luuletus, novell,jutustus,romaan Haiku,sonett,ood,pastoraal, Zanrid: *Lüroeepika-poeem,ballaad Tragöödia,draama,komöödia Rahvaluule RAHVALAUL RAHVAJUTT VÄIKEVORMID *Regilaul *muinasjutt *vanasõna *muistend *kõnekäänd *naljand *mõistatus *pajatus Mõisted: EEPOS: lugulaul,lüroeepika, ulatuslik,jutustava sisuga värssides kirjutatud teos,mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel.Tegelaseks on vägilane või muinasjumal
rahvalaulud jne... regivärsilise rahvalaulu tunnused: ei riimu, iseloomustab esituslaad, värsireas 8 silpi, vanad keelendid, mõttekordus, alliteratsioon (kordub kaashäälik), assonants (kordub täishäälik) algriim (korduvad mõlemad) 3)rahvajutu liigid: muinasjutt, muistend, naljand 4) muistendi liigid: tekkemuistendid, vägilasmuistendid, kohamuistendid, ajaloolised muistendid (tegevus toimub ajalooliste sündmuste ajal), kunstmuistend, tänapäevane muistend muistend- rahvajutt, sündmustik seotud kindla koha, aja inimeste või sündmustega tegelaste kaudu püütakse seletada nt. Pinnavormide tekkimist 5) muinasjutu liigid looma-, ime-, olustiku- ehk tõsielulised-, ja kunstmuinasjutud 6)muinasjutu tunnused kindel algus ja lõpp, sündmustiku kordumine kasutades arve (3,7,9,12), tegelased vastandatud, pajatab väljamõeldud sündmustest. 7) rahvaluule lühivormid mõistatus, vanasõna, kõnekäänd 8) rahva pärimus
Folkloor · FOLKLOOR - traditsioonilises tähenduses kõik lood, laulud, ütlused, salmid, mängud, tantsud. Pärandatud eelmiselt põlvkonnalt järgmisele ilma sõna vahenduseta. Pärimuslik ehk traditsiooniline looming. · RAHVALUULE talupojaühiskonnas levinud poeetiline sõnalooming. N: rahvalaul, rahvajutt (muinasjutud, muistendid, naljandid, pajatused), mõistatused, vanasõnad, kõnekäänud. Tänapäevane käsitlus lisab anektoodid, keerdküsimused, linnalegendid. Rahvaluulesse on ühendatud uskumused, teadmised, kogemused, tavad ja esteetika. Ühest küljest kajastab meie maailmapilti, kuid samas ka kujundab seda. Levis suuliselt nii horisontaalselt (ühest elukohast teise) kui ka vertikaalselt (põlvest põlve). Muutus ja varieerus, kuid arvatakse, et
Kirjandus- kogu inimkonna poolt loodud, kirja pandud või trükitud looming. Ilukirjandus- on kirjanduse kitsamas tähenduses autori või autorite poolt loodud tekst. Teabe kirjandus- annab infot (nt:ajakirjad, ajalehed) Proosa ehk eepika: Romaan Jutustus Novell Dramaatika ehk: Draama Tragöödia Komöödia Lüürika ehk luule: Sopettod Pastaraal Haiku Valm Balaadid Rahvuskirjandus on ühele rahvusele kuuluv kirjandus, mille loojaks on selle rahva esindaja. RAHVALUULE Rahvajutt Rahvalaulud 1)vanasõnad 1)muinasjutud 1)regivärs 2)kõnekäänd 2)muistend alliteratsioon,assonats,parallelism 3)mõistatus 3)naljandid 2)riimiline 4)pajatused viis,sõnad,esitajad Juhan Liiv ÜKS SUU Üks suu, nii vana Nii aus, nii vaikne, kui mullake; nii mullane,
..) Traditsiooniline lõpp, mis on õnnelik(kui nad surnud pole elavad õnnelikult elu lõpuni) Tegelaste vastandamine(ilus-inetu, rikas-vaene, tark-rumal.) Enamasti üks peategelane(punamütsike;...) Maagilised arvud(3,7,9,12) Tegevus kordused (kolme takistuse ületamine) imeasjad (peegel) Muinasjutud jätavad harilikult ütlemata tegevuseaja. Muinasjutud jagunevad: imemuinasjutud, loomajutud, kaval-Antsu ja vanapagana lood. Muistend Muistend on rahvajutt mis on seotud aja, koha, eseme, sündmuse, isiku, või, uskumusega.Tänapäeva muistendeid nimetatakse kuulujuttudeks, kõlakateks, linnajuttudeks jne. Muistend on tavaliselt lühike, kokku surutud stiiliga. Muistend jaguneb: koha muistend(Kivi), seletus muistend(miks jänesel mokk lõhki), vägilas muistend(kalevipoeg), ajaloolised muistendid(katk), usundilised muistendid(haljad/naljad) Naljand on lühike koomilise sisuga rahvajutt.
vormind,kollektiivne looming,peegeldab tööviise ja tööriistu,kombeid ja lõbustusi. 5. Mis on naljand? Naljand on rahvaluule lühizanr,mis räägib lühikest,humoristliku või satiirilise sisuga rahvajuttu,rahvalikku naljalookest. Naljandite sündmustik on valdavalt tõsieluline. Naljandites on oluline koht sõnamängul ja sõnakoomikal. 6. Mis on pajatus? Pajatus on lühike,mütoloogilise sisu tagapõhjata rahvajutt,mille aluseks on kindel elujuhtum ja isik. 7. Mis on anekdoot? Anekdoot on lühike vaimukas üllatava lõpuga naljalugu. 8. Mis on mõistatus? Mõistatud on sõnaline peitepilt. See sisaldab küsimust,millele peab vastama. Nt. Seest siiru viiruline,pealt kullakarvaline. 9. Mis on kõnekäänd? Kõnekäänd on rahvapärane piltlik väljend. Kõnekäänu lõplik tähendus selgub lausest. Tänapäeval
Muistend rahvaluule liik, mis seletab millegi tekkimist või loomist Mõistatus rahvaluule liik, mis annab olendist, esemest või nähtusest varjatud kujul rea tundemärke. Koosneb kahest osast: küsimusest ja vastusest Müüt usundiga seotud fantastiline jutustus, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad ning mis räägib maailma ja elu tekkimisest Naljand rahvaluule liik: lühike, humoristliku või satiirilise sisuga rahvajutt Novell tiheda sündmustiku ja vähese tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga ja lõpeb puändiga Puänt üllatuslik lõpplahendus Realism kirjandussuund, mis taotleb tegelikkuse võimalikult täpset kujutamist Remark autori selgitav märkus lavastajale või näitlejale, tavaliselt sulgudes või kaldkirjas Robinsonaad kirjandusteos, milles räägitakse üksikule saarele sattunud inimese võitlusest ellu-jäämise nimel metsiku loodusega
varem. 7. Kreutzwald kirjutas need müüdid saksakeeles ,,Emajõe sünd"; ,,Vanemuise laul"; ,,Keelte keetmine"; ,,Koit ja Hämarik"; ,,Loomine"; ,,Vanemuise kosjaskäik"; ,,Endla järv ja Juta"; ,,Vanemuise lahkuminek". 8. Faehlmanni müüte nimetatakse vahel ka müütilisteks muistenditeks, sest tegelasteks on jumalad, kuid räägitakse millegi tekkest. MÜÜT MUISTEND 1) fantastika 1) rahvajutt 2) jumalad või pooljumalad 2) elavaks peetud inimesed või loomad 3) maailma loomine 3) tekkelugu 9. 10. Nii Faehlmann kui ka Kreutzwald õppisid Tartu Ülikoolis, mõlemad ka arstiteaduskonnas. 11. Armastuse kolmnurk armastus kolme inimese vahel. 12. Tragöödia kurbmäng, näidend 13. Endla teater avati 1911 draamaga ,,Libahunt" 14. Estonia avati 1906 Vanemuine avati 1906 15
9. Mõistatus lühivorm, annab olendist, esemest, nähtusest või olukorrast varjatud kujul rea tundemärke, mille põhjal tuleb arvata. Ta koosneb kahest osast: küsimusest ja vastusest. Esitati ajaviiteks või taibukese prooviks. 10. Mõtteriim parallelism. 11. Müüt - usundiga seotud fantastiline jutustus, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad. Räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtudest jms. 12. Naljand lühike, humoristliku või satiirilise sisuga rahvajutt. Tema sündmustik on valdavalt tõsieluline. Olulisel kohal on liialdused, sõnamäng ja -koomika. 13. Parallelism - regivärsilisele rahvalaule iseloomulik võte. Värsirühmade grupeerimise sisu ja vormi põhjal mõttelisteks tervikuteks. 14. Rahvalaul seotud kõnes rahvaluuleteos, mida esitatakse lauldes või laulvalt kõneldes. Jaguneb regivärsiliseks ja lõppriimiliseks rahvalauluks. 15. Regivärsiline rahvalaul iseloomustab algriim ja parallelism. Esitavad tavaliselt
Muinasjutte tunnevad kõik rahvad. Üks vanemaid muinasjutukogusid on araablaste "Tuhat üks ööd". Kirjanike loodud muinasjutte nimetatakse kunstmuinasjuttudeks. Eesti muinasjuttude populaarsemad tegelased on abivalmis vaeslaps, tige võõrasema, tõrjutud noorem vend, koduloomad ja metsloomad. Eestis hakati muinasjutte sihipäraselt koguma 19. sajandi teisel poolel Jakob Hurda innustusel. Üks Eesti tuntumaid muinasjutu-uurijaid oli Uku Masing. Muistend Muistend on teatud liiki rahvajutt. Muistend kirjeldab kunagi toimunud üleloomulikku või pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Muistendi (saksa k die Sage) mõiste tuli käibele Saksamaal 19. sajandil vendade Grimmide algatusena. Kujundiliselt on see muinasjutust vähem viimistletud, vabama vormiga, tavaliselt üheepisoodiline. Erinevalt muinasjutust, mida esitatakse kuulamiseks teadliku fiktsioonina, on muistend üldjuhul tõsielulisena võetav ja tavalisse kõnevoolu
Rahvaluule liigid : rahvajutt, rahvalaul, rahvaluule väikevormid. Rahvaluule väikevormid : vanasõnad( vaimukas, napisõnaline ütlus, mis iseloomustab või hindab nähtusi rahvatarkuse ja ühiskondlike normide seisukohalt.Nt: Aeg kaob, aga õnn ei kao (Laiuse), Loll pea on kere nuhtluseks (Simuna), Elu õpetab, aga eluõpetus on kibe-kibe (Pöide), Muna õpetab kana (Karja), Vesi on vanem kui tuli (Suure-Jaani), Ei ole halba ilma heata (Tartu), Lapsel on keisriõigus (Otepää)), kõnekäänud(Lühike piltlik ütlus, mis iseloomustab mõnd olukorda, nätust või isikut.Nt: kärbseid pähe ajama, peenike nagu piitsavars, viies ratas vankri all, leiba luusse laskma, kopsu üle maksa ajama,nagu sukk ja saabas, nagu öö ja päev. ), mõistatused( : 1) üks hani, kaks kaela ( püksid) 2) viis venda, igal vennal ise kamber ( sõrmkinnas ) 3) pisike poisike, raudsed juuksed ( hari ) 4)üks ema, üheksa last ( kartul ) 5) veest lukk, puust võti ( sild) 6)mees kaheteistkümne n...
MEELEOLU,POEETILISUS. NT: L.KOIDULA ,,TALVINE METSASÕIT" KIRJANDUSTEOSE TEGELASE MINAVORMIS ÜKSIKKÕNE KAS MONOLOOG JUURESOLIJALE VÕI OMAETTE. NT: J.SMUULI ,,MUHU MONOLOOGIDES" MUISTEND RAHVALUULE LIIK -LÜHIKE,HUMORISTLIKU VÕI NALJAND SATIIRILISE SISUGA RAHVAJUTT. VALDAVALT TÕSIELULINE. TIHEDA SÜNDMUSTIKU JA VÄHESTE TEGELASTEGA LÜHIJUTT.-HARILIKULT ÜKS TEEMA.LÕPEB PUÄNDIGA. NOVELL NT: J.KRUUSVALLI NOVELLID ,,KÜLA" ,,LÕHN" REGIVÄRSILISLE RAHVA-LAULULE ISELOOMULIK VÕTE, PARALLELISM VÄRSIRÜHMADE GRUPEE-RIMINE
· Triinu, Leenu- külaneiud · Vana Kalev-Kalevipoja isa · Soome tuuslar- tuuslar, Soome tuuletark · Saarepiiga- neiu kelle Kalevipoeg ära võrgutas ja selgus, et ta on tema õde Mõisted: · Anonüümne- salajane · Vaimutegevus- mõtlemine · Dimensioon- ulatus, mõõde · Travestia- humoorikas ümberkirjutus klassikalise raamatu põhjal · Fortifikatsioon- sõjainsenerikunst · Monoloog- inimene räägib ise üksinda olles · Eepos- pikk jutustav rahvajutt · Biograafia- elulugu Kohad: · Tegevuskohta Põhja piiril Tara tammemetsa ääres. · Saar Soome lahes-koht, kus Saarepiiga kaljult alla hüppas. · Soome tuuletarga talu- tuuletark tapetakse Kalevipoja poolt. Saadjärve kallas, Pihkva, põrgu, Põhjameri, Kääpa jõgi. Aeg, ajastu- Kirjanik Enn Vetemaa kirjutas 1969. Aastal raamautu ,,Kalevipoja mölestused", tegemist on travestiaga. Sellel ajal peeti Eestimaal meest ennast tähtsamaks, kui tema suurt sugupuud
Muinasjutt,muistend,müüt Muistend-rahvajutt,mis kirjeldab mingit olulist sündmust rahva elus või ülemoomulikku nähtust. Seotud kindla koha, aja, inimese, olendiga,tõsieluline. Keskendub kindlale episoodile. Muistendi liigid: Mütoloogilised ehk usundilised muistendid Tekke- ja seletusmuistendid Ajaloolised muistendid Kohamuustendid Hiiumuistendid( hiiglaste vägiteod) F.R Faehlmann „Müütilised muistendid“ Sundisid paralleelselt „Kalevipoja loomisega“ „Loomine“ „Emajõe sünd“ „Vanemuise kosjaskäik“ „Koit ja hämarik“ „Endla järv ja Juta“ „Vanemuise lahkumine“ Müüt ja muinasjutt Muinasjutt: Kirjaoskusele eelnenud rahvaste ilukirjandus Sajandeid muutunud, teisenenud Molemad peegelelavad ühiskonna kogemusi, mida soovitatakse edasi anda järgnevatele põlvkondadele Räägivad sümbolite keeles Imepärased sündmused ja te...
kohta; vägilasmuistendid-seotud Kalevipojaga, Vanapaganaga; kohamuistendid- jutustavad järvede, rändrahnude jne tekkimisest; ajaloolised muistendid- seotud ajalooliste sündmuste ja inimestega Mõistatus-annab olendist, esemest, nähtusest või olukorrast varjatud kujul rea tundemärke, mille põhjal tuleb see ära arvata Müüt-tegelasteks on jumalad või pooljumalad ning räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest jms Naljand- lühike, humoristliku sisuga rahvajutt. Sündmustik valdavalt tõsieluline. Olulisel kohal liialdused, sõnamäng ja koomika. Novell-tiheda sündmustikuga, vähe tegelasi, lõpeb puändiga, piirdub harilikult ühe teemaga, jälgitakse tegelaste siseelu või omavahelisi suhteid. Parallelism-mõttekordus Poeem-pikk jutustav värssteos Publitsistika-vahendab arvamusi, vaateid, ideoloogiaid. Kajastab inimühiskonna arengut. Arutletakse inimeste ja ühiskonna probleeme. Puänt- üllatav kuid loogiline lõpplahendus.
kuningakuuskjalg, kare habesamblik, harilik kopsusamblik, ainulehine soovalk, võõthuul- sõrmkäpp, kaunis kuldking, tähnikvesilik, harilikvesilk, kahelehine käokeel. Maasikukaitseala - Neeruti maastikukaitseala Vana kaistsekorraga ala - Jõepere veskiallikad; (Kalevipoja allikad) Puistu - Jõepere põlispuud Asub Rakvere maardal alal (fosforiit) Kirjas prognoosivaruna Kui leiate infot kultuuriloost ja see on oluline, siis ka see (sh pärandkultuur). Nende allikate kohta on rahvajutt, et kivi on sinna visanud Kalevipoeg Vanapagana pihta Neeruti künnivagudelt. Vanapagan tulnud tema allikasse sülitama. Kivi hüütakse ka Lindakiviks Looduslikud ressursid (mets, metsa kõrvalkasutus, turvas jne) Natura 2000 metsad Turism (õppe- ja matkarajad, turismiettevõtjad, kes kaitsealal või selle naabruses tegutsevad) Neerutis ja Viitnal (TTÜ geoloogia instituut), Kreutzwaldi sünnikoht (keskkonnaamet) korraldatakse matk Kalevipoja radadel.
Rahvaluule ehk folkloor on laias, traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Rahvaluule uurimisega tegeleb folkloristika ehk rahvaluuleteadus. Jaguneb: Rahvalaul- regivärsiline, lõppriimiline. Rahvajutt- muistend, muinasjutt, naljand, pajatus. Rahvaluule väikeliigid- mõistatus, kõnekäänd, vanasõna. Rahvaluules ilmneb sünkretism, see tähendab liikide eristumatus: laulmisega kaasneb liikumine või tants, jutustamise puhul on suur tähtsus liigutustel ja näoilmel, jutuga põimuvad laulud, mõistatuste esitamisega seondub uskumusi. Iseseisvaid rahvaluuleteoseid nimetatakse tüüpideks. Tüübid avalduvad teisendeina ehk variantidena. Mõnest tüübist on jäädvustatud sadu teisendeid, aga leidub ka tüüpe, millest on kirja pandud ainult üks-kaks teisendit. Mida laialdasemalt rahvaluuleteost tuntakse, seda rohkem...
Hämarik", ,,Emajõe sünd" aega. Rahvaluule ehk folkloor rahva suuline sõnalooming. Erineb ilukirjandusest selle poolest, et on anonüümne (puudub konkreetne autor) ja kollektiivne. RAHVALAULUD RAHVAJUTUD RAHVALUULE LÜHIVORMID regivärsiline rahvalaul muinasjutt rahvajutt, mis vanasõna pärimuslik rahvalaulu liik, mida pajatab väljamõeldud õpetussõna, lühike, iseloomustab sündmustest terviklik, piltlik ning tabav · algriim algushäälikute · loomamuinasjutt väljend mingi elunähtuse kordus värsis (härrad jäid tegelasteks loomad, kes on kohta (töö, härisemaie) isikustatud lastekasvatamine, kodu jne).
tuleõnnetusete, põletushaavade ja palaviku korral. Laurentiuse kaitse all on ka kõik vaesed ja raamatukoguhoidjad. Laurentiuse nimega on seotud hulgaliselt legende. Väidetavalt tuleb ta igal reedel paradiisist, et päästa veel üks hing puhastustulest. Augustiöödel langevaid meteoriite on kutsutud Laurentiuse pisarateks. Eestis on Laurentiusele pühendatud Kuusalu, Kuressaare, Laatre ja nõo kirik. Nagu terves Euroopas, nii ka meil oli see pühak talurahva hulgas väga populaarne. Rahvajutt väidab isegi, otsekui olnuks Laurentius Kuusalu kiriku ehitaja, kes hiljem kiriku lähedal teeäärsel kivil põletatud. Kivil olla tänase päevani põletusresti ning tuletangide jäljed. Need märgid raiuti muistsele kultusekivile, mida sestpeale Lauritsakiviks ehk Rajakiviks kutsuti, ilmselt 13. sajandil. Lauritsapäeval ei tohtinud tuld teha, sest sellest võinuks kujuneda tulekahju. Isegi piipu ei lubatud sel päeval tõmmata
Mõistatus – mingist asjast, nähtusest antud jutt, mille põhjal peab ära arvama, millest jutt käib Näit. Üks ema, üheksa last (kartul) Mõtteriim - ühe värsi mõtte teisendatud, täpsustav ja avardav kordamine Näit. Müüt – fantastiline jutt, milles on tegelasteks (pool)jumalad ja mis enamsti räägib maailma, elu, loodusnähtuste tekkimisest Näit. F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd“ ja ,,Koit ja Hämarik“ Naljand – lühike, naljakas rahvajutt. Neologism - hiljuti käibele tulnud sõna või sõnaühend Novell - lühike proosajutustus ühe teema ümber, vähe tegelasi ja lõppeb puändiga Näit. Edgar Allan Poe ,,Elenora” ja Jaan Kruusvall ,,Lõhn” Paralleelism – mõttekordus Näit. Kass kukkus katuselt alla. / Kiisu komistas korstnast sisse. Poeem – pikk mitme osaline luuleteos, kus tegevus on mitme plaaniline Näit. Aleksandr Puškin ,,Jevgeni Onegin“ ja Juhan Smuul ,,Järvesuu poiste brigaad“
Kokkuvõte on ca veerand kirjandi kogupikkusest. Kirjanduses: Folkloor rahvaluule, rahva suuline looming: rahvalaulud, -jutud, mõistatused, kõnekäänud jne. Rahvalaul regilaul (8-silbiline värsirida, milles vaheldub 4 rõhulist ja 4 rõhuta silpi ja uuem e lõppriimiline rahvalaul (sõnade riimumine värsi lõpul). Algriim sõnade algushäälikute kordus värsi piires. Iseloomustab regilaulu. Rahvajutt muinasjutud, muistendid, pajatused, naljand, Muinasjutt rahvajutt, milles väljendatakse vaba fantaasia kaudu inimese lootusi ja soovunelmaid. Muistend rahvajutt, mis on seotud aja, koha, eseme, sündmuse, isiku või uskumusega. Tänapäeva muistendeid nimetatakse kuulujuttudeks, kõlakateks, linnalegendideks. Pajatus lühike, mütoloogilise tagapõhjaga rahvajutt, mille aluseks on kindel elujuhtum või isik.
Eesti keele lõputöö Sõnaliigid Sõnaliigid on käändsõnad, pöördsõnad ja muutumatud sõnad. Käändsõnad on sõnad mida saab käänata kõigis 14 käändes. NT: poisid, punane, hääl, koer... Pöördsõnad on sõnad mida saab pöörata: ma, sa, ta, me, te, nad. NT: töötavad, teevad, õppima... Muutumatud sõnad on sõnad mida ei saa käänata ega pöörata, kuid paljudes kohamäärsõnades on äratuntav 3 kohakäänet(alla,all,alt). NT: hästi, ohtrasti, mossis, alla... Õigekiri Käändsõna tüvi, tunnus ja lõpp Tüvi on sõna kõige tähtsama osa, mis jääb järgi peale tunnuse ja lõpu eraldamist. Käändsõna tunnus näitab, kas sõna on ainsuses või mitmuses. Ainsusel tähistus puudub, mitmusel on d, -de, -te Käändsõna lõpp näitab, mis käändes sõna on, tähistuseks on käände lõpud. Käändsõna lõpus võib esineda ka rõhuliide gi/-ki. NT:Võluri|te|ga, ranna|ni, kaunitari|lt|ki Laadivaheldus Laadivahelduses muutub sõna erivormides häälikute koosseis. La...
Eesti keele lõputöö Sõnaliigid Sõnaliigid on käändsõnad, pöördsõnad ja muutumatud sõnad. Käändsõnad on sõnad mida saab käänata kõigis 14 käändes. NT: poisid, punane, hääl, koer... Pöördsõnad on sõnad mida saab pöörata: ma, sa, ta, me, te, nad. NT: töötavad, teevad, õppima... Muutumatud sõnad on sõnad mida ei saa käänata ega pöörata, kuid paljudes kohamäärsõnades on äratuntav 3 kohakäänet(alla,all,alt). NT: hästi, ohtrasti, mossis, alla... Õigekiri Käändsõna tüvi, tunnus ja lõpp Tüvi on sõna kõige tähtsama osa, mis jääb järgi peale tunnuse ja lõpu eraldamist. Käändsõna tunnus näitab, kas sõna on ainsuses või mitmuses. Ainsusel tähistus puudub, mitmusel on d, -de, -te Käändsõna lõpp näitab, mis käändes sõna on, tähistuseks on käände lõpud. Käändsõna lõpus võib esineda ka rõhuliide gi/-ki. NT:Võluri|te|ga, ranna|ni, kaunitari|lt|ki Laadivaheldus Laadivahelduses muutub sõna erivormides häälikute koosseis. La...
· Puhkamine, sportimine, ujumine, kalastamine, looduses liikumine. Konsu järv Konsu järv · Konsu järv jaguneb kaheks osaks: Ees- ja Keskjärveks. Ees- ja Keskjärve eraldab järve keskel läänest järve ulatuv poolsaar. Lõuna pool asub Peenjärv, mida Konsu järvega ühendab 100 m pikkune kanal. · Järv on umbes 136 ha suurune ja asub 41 m kõrgusel merepinnast. Suurim sügavus on 10,2 m, mis asub Keskjärves. · Rahvajutt räägib, et 136 ha suuruse ja 10,2 m sügavuse Konsu järve olevat kaevanud Kalevipoeg, teise jutu järgi tekitanud järve vägilase saapakonts. Nõmmejärv Nõmmejärv · Järve lähedal asuvad Kurtna Mustjärv ja pisut kaugemal Niinsaare järv. Järve kaldad on enamjaolt turbased, idakallas on kohati liivane. · Taimestik on liikide arvu poolest keskmine: esineb 19 liiki makrofüüte. · Kaladest esineb särge, roosärge, haugi, vähem on ahvenat, kiiska,
Rahvaluule ehk folkloor on suuline pärimus, mis säilis inimeste mälus ja kanti edasi suusõnaliselt. Rahvaluule on anonüümne, traditsiooniline ja kollektiivne looming, sest rahvaluulel pole ühte kindlat autorit ja rahvaluuleteose esitajad on kõik rahvaluule kujundamisest osa võtnud. Rahvaluule jaguneb järgmisteks žanriteks: rahvajutud, rahvalaulud, kõnekäänud, vanasõnad ja mõistatused. (Mihkla & Tedre, 1980) Rahvajutt on pärimuslik jutustus, mis on levinud rahvasuus. Rahvajutt on võrreldes teiste rahvaluule liikidega keerukama ülesehitusega ning arenenum kunstiliik. Rahvajutud jagunevad muinasjuttudeks, muistenditeks, naljanditeks ja pajatusteks. (Mihkla & Tedre, 1980) Muinasjutt on teadlik väljamõeldis, mis räägib reaalsetest juhtumustest ja tegudest läbi poeetilise võtme, aga ei hooli reaalse elu seadustest ja loogikast (Mihkla & Tedre, 1980). See on luulelooming kindlate poeetiliste võtete, reeglite, sündmustiku
kujul rea tundemärke, mille põhjal see tuleb ära arvata. Koosneb kahest osast : küsimusest ja vastusest. Mõtteriim- regivärsilisele rahvalaulule iseloomulik võte, värsirühmade grupeerimine sisu ja vormi põhjal mõttelisteks tervikuteks. Müüt- usundiga seotud fantastiline jutustus, mille tegelasteks on jumalad vüi pooljumalad ning räägib maailma ja elu tekkimisesst, loodusnähtustest jms. Naljand- lühike, humoristliku ja satiirilise sisuga rahvajutt. Naljandite sündmustik on valdavalt sõsielune. Olulisel kohale on liialdused, sõnamäng ja kiimoika mäng. Novell- tiheda sõndmustiku ja väheste teelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga. Parallelism- regivärsilisele rahvalaulule iseloomulik võte, värsirühmade grupeerimine sisu ja vormi põhjal mõttelisteks tervikuteks. Populaarteaduslik kirjandus- aimekirjandus, krijandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavutusi.
.........................................................................7 Tsitaadid 1. „Ega ühe päevaga tehtud maailmagi.”- lk. 49 Ehk kui tahad midagi suurt luua ja teha, siis selleks läheb rohkem aega, kui üks päev. Peab pingutama ja elus vaeva nägema. 2. „Ei keegi ole emaihust tulnud tarkusega!”- lk. 84 Tarkusi omandatakse elu jooksul ja läbi kogemuste. Keegi ei ole sündinud targa ja oskuslikult. Elu on kõige parem õpetaja. 3. „Ega ses voodis, mis rahvajutt teeb, saa keegi und.”- lk. 208 Nagu tavaliselt, siis küla teab rohkem sinu elust, kui sa ise. Ja tavaliselt levivad külajutud väga kiiresti ja tänu arusaamatustele muutub jutt mitmeid kordi. Ja kohati muutuvad jutud päris koledaks ja tänu sellele, ei saa keegi enam rahulikult elada. 4. "Aga teisalt jälle - on siis vaja just kiuste ronida üle aedade ja müüride, kui eluväravad ees lahti, muudkui astu sisse ja ela." – lk. 122
KIRJANDI MEELESPEA 1. Väldi sina-vormi! 2. Väldi sõnakordust! 3. Väldi üleskutseid! 4. Väldi liialdusi ja kontrollimata fakte! 5. tänu=hea, tõttu=halb 6. ei+ja=ega 7. kui, nagu võrdluses koma ei ole, kui ei järgne öeldist 8. nii... kui ka ... lauses koma ei ole 9. Sissejuhatus esitab probleemi, millele kokkuvõte esitab lahenduse (läbi kirjandi lõikude teemade) 10. Üleminekud peavad olema sidusad! KIRJANDUS 1. RAHVALUULE Rahvaluule on rahva ühislooming, autor puudub. Rahvaluule jaguneb rahvalauludeks, rahvajuttudeks ja rahvaluule väikevormideks. RAHVALAUL Vana ehk regivärsiline rahvalaul (parallelism ehk mõttekordus, algriim ehk sõna algushäälikute kordus) Uuem ehk lõppriimiline rahvalaul kujunes välja 18.saj. Värsid moodustavad salmid, riimuvad iga rea viimased ...
August Mälk ,,Õitsev meri" August Mälgu teos ,,Õitsev meri" algas väga keeruliselt. Kohe algus oli täis erinevaid koha- ja inimestenimesid, mida oli päris raske omavahel siduda. Kuid mida rohkem edasi, seda selgemaks kõik sai ja huvitamaks läks. Põhitegevus toimub ühes väikeses rannakülakeses, kus on üsna palju talusid. Ühed elasid jõukamalt ja teised vähem. Aga kõiki elanikke ühendas nende ühine huvi merenduse vastu. Turja talust pärit peategelane Hannes oli väga töökas, hoolitsev, korralik ja mõtlik. Tal oli kaks venda ja üks õde. Turjal oli kehv materiaalne olukord. Kuna pere hoidis ühte, siis igast probleemist pääseti ilma suurema vaevata. Hannese kõige vanem vend Arno, lahkus kodust ära maailmameredele. Arno ei olnud just kõigeparema iseloomuga. Kui ta oli mõnda aega kodust ära olnud, siis ta kirjutas perele ja saatis rahagi. Kuid hiljem ei andnud ta endast märku ega midagi ...
ühiskonnast, nende sisu peeti tõeseks 28. Mõistatus - rahvaluule liik, mis annab olendist, esemest, nähtusest või olukorrast varjatud kujul rea tundemärke, mille põhjal see tuleb ära arvata 29. Müüt - usundiga seotud fantastiline jutustus, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad ning mis räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest jmt 30. Naljand - rahvaluule liik; lühike, humoristliku või satiirilise sisuga rahvajutt. Naljandite sündmustik on valdavalt tõsieluline. Olulisel kohal on liialdused, sõnamäng ja koomika 31. Novell - tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse, teemaga. Klassikaline novell põhineb kindlal süzeeskeemil. 32. Ood - pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele, ideele vms. Oodile on iseloomulik sinavorm ja retooriline pöördumine. 33
Fantaasiakirjandus- rääkivad mänguasjad, imaginaarsed olendid (nt draakonid), ajas rändamine. Mütoloogia- ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum,kujuneb pärimusest, mille tähendusrikkamad osad ehk müüdid hakkavad omavahel suhestudes, põimudes ja liitudes moodustama tervikut. Müüt- jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Muistend- rahvajutt, mis kirjeldab mingit olulist sündmust rahva elus või üleloomulikku nähtust, seotud kindla koha, aja, inimese, olendiga- tõsieluline, keskendub kindlale episoodile- usundilised muistendid, tekke- ja seletusmuistendid, ajaloolised muistendid, kohamuistendid. Lastekirjandus- lastele ajaviiteks ja kunstimaitse arendamiseks määratud kirjandus, mis on rikkalikult illustreeritud ja vastupidavalt köidetud. Valm- õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, kas värssides või proosas.
Folk-ja kantrimuusika Tallinn 2008 1 Folk- ja kantrimuusikat saab rock'i hulka liigitada vaid tinglikult. Need suunad on välja arenenud iseseisvalt ja tunduvalt varem, kui rock'n'roll esmakordselt läbi lõi. 60.aastatest alates leidus üha rohkem folk- ja kantrimuusikuid, kes hakkasid kasutama rock'i elemente ning tekkisid mõisted folk-rock ja kantri-rock. Kantrimuusika juuredon kaugel minevikus. Kantri ehk country and western on saanud alguse USA lääneosa kauboilauludest ning ka inglise, soti ja iiri uusasukate folkloorist. 20.sajandil kujunes kantrimuusika keskuseks Nashville. Seal paikneb sadade kaupa heliplaadistuudioid, -firmasid ja kirjastusi, mis tegelevad ainult selle muusikastiiliga. Kantrimuusika populaarsuse põhjuseks on tema lihtsus, meloodilisus ja maalähedus, mille tõttu võtab publik laulu kergesti omaks. Samuti ka esinejad üritavad jätta muljet nagu oleksid nad ühed tavalised mehed. Üheks mõjukamaks l...
Saab alguse vastuseisust klassitsismi vormirangusele ja valgustuse mõistuspärasusele. Ka umbusk kodanliku progressi suhtes.. Säilib loodusliku inimese ideaal ja ajaloolise mineviku vastu. Tekib huvi rahvaloomingu ja kaasaegsete kirjanike vastu. Mitmed autorid pöörduvad keskaja ja renessanssi poole, keskseks huviobjektiks saab Shakespeare. George Gordon Byron (1788 1824), William Blake (1757 1827), Edgar Allan Poe (1809 1849) Muinasjutt fantastiline või seikluslik rahvajutt, mida mõeldi välja enese lõbustamiseks ja milles väljendati endi soovunelmaid. Muinasjutt on rahvajutu üks peamisi liike ehk zanreid. Erinevalt müüdist on muinasjutt teadlikult väljamõeldisele rajatud või meelelahutuslik jutustus, mis ei pruugi arvesse võtta loogikat, loodusseadusi ega kindlat ajaloolist keskkonda (tegevuskoht ja -aeg võivad olla imepärased).
on tegelikult niivõrd laiahaardeline, et pidevalt mõtiskletakse selle üle, mida ta endas kannab ning mida rahvale ja tulevastele põlvedele kaasa annab. Mõjud võivad avalduvad nii vaimsel kui füüsilisel tasandil, kuid nende intensiivsus on muutunud aegade jooksul. Kaugemas minevikus oli rahvaluulel väga suur roll kultuurilisest aspektist vaadatuna. Ühiskondlike tähtpäevade raames oli justkui kohustuslikus korras külameestel ja teistel jutuvestjatel varuks mõni rahvajutt, mõistatus või vanasõna. Kiigel käimised möödusid rahvalaulude saatel ning neidki pärandati edasi järgnevatele põlvedele. Lauludega kaasnesid tantsud ja mängud, jutustamistel pöörati suurt tähelepanu kõneleja miimikale, et täiel hingel kaasa elada ja täit emotsiooni kätte saada. Teinekordki põimus mõne jutuga ka laul, mõistatustesse põimiti erinevaid uskumusi, vanasõnadest peegeldusid vanarahva tarkused, millest nii mõndagi oli endale kõrva taha panna
Kallavere Keskkool Nora Saeed 7.klass Erinevate maade muinasjuttude ,,Vägev vähk ja täitmatu naine", ,,Nõiutud krevett " ja ,, Kuldkalake ,, võrdlemine uurimistöö Juhendaja õp. Anne Sibul Maardu 2009 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................3 1. Muinasjutt ................................................................................................4 1.1. Muinasjuttudel on omad seadused......................................................................4 1.2. Muinasjuttude liigid.....................................................................................4 2. Muinasjuttude võrdlus ( Vägev väh...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
