- parlament andis välja seadusi ning kehtestas makse - kuningale andis parlament täitevvõimu. Ta valis ministrid, määras kohtunikud, juhatas armeed ja korraldas välispoliitikat. - Inglismaal kehtestati trükivabadus - Inglismaal kehtestati esimese riigina Euroopas parlamentaarne monarhia. 5.) Keiser-traditsiooniliselt pärines Habsburgide suguvõsast. Keisrivõimu nõrkuseks oli suutmatus luua täitevvõimu asutusi. Esindusorgan-Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmest kuuriast KUURIAD-suurvürstide kuuriad kuulusid nende Saksa vaimulike ja ilmalike vürstiriikide esindajad, kellel oli antud õigus valida keisrit. Vürstide kuuria koosnes üksikute Saksa riikide esindajatest, kelle arv kõikus 100 ümber. Linnade kuuriad moodustasid esindajad 51 vaba- ja riigilinnast (st linnadest, mis ei olnud mõne Saksa riigi valitseja alluvuses). SAKSA riikide positsioon- Nad said õiguse sõlmida lepinguid teiste riikidega, mis tähendas
n Rahva kujunemine suverääniks n Liberaaldemokraatia mastaabiinnovatsioon: valitsema rahva esindajad n Saadik ja esindaja n Tänapäeva demokraatlikus ja sotsiaalses õigusriigis on valimised keskne meetod, millega inimeste tahe jõuab riigijuhtimisse n Esindusdemokraatia vs otse- ja osalusdemokraatia Valimissüsteemid n Esinduskogu moodustamise alused n ühe-kandidaadi-valimised n struktureeritud esindatus: seisused, kuuriad vm või n üldvalimised n Demokraatlikud valimissüsteemid: n enamusvalimiste süsteem e. majoritaarsüsteem n võrdeline e. proportsionaalne valimissüsteem n Valimis- ja erakonnasüsteemide seos Jagamisreeglid n Ühemandaadilised: kas nõutav on lihtenamus või üle poole häältest n Mitmemandaadilised: kvoot või jagajad (häälteenamus, Imperial, d'Hondt, modif. Saint-Laguë, Saint-Laguë, Taani, kõigile koht)
teoinimesi lihtliikmetega ja poolehoidjatega. 35. Iseloomusta üldiselt põhilisi erakonnasüsteeme. Erakonnasüsteemid: Kaheparteisüsteemid, Mitmeparteisüsteemid: töötavad ja ebastabiilsed Domineeriva partei süsteemid, Üheparteisüsteemid. 36. Iseloomusta üldiselt põhilisi valimissüsteeme. Esinduskogu moodustamise alused a. ühe-kandidaadi-valimised b. struktureeritud esindatus: seisused, kuuriad vm. c. üldvalimised Demokraatlikud valimissüsteemid: a) enamusvalimiste süsteem e. majoritaarsüsteem (angloameerika maades jm) - valitakse ühe mandaadilistest ringkondadest suhtelise enamuse alusel, domineerivad 2-3 suuremat parteid (n USAs demokraadid ja vabariiklased), suurim erakond saab absoluutse enamuse->tekivad üheparteilised enamusvalitsused. b) võrdeline e. proportsionaalne valimissüsteem (paljudes riikides, sealhulgas ka Eestis!) - valitake mitmemandaadilistes
tavaliselt mitmeparteilisusel põhinev poliitiline valitsus. TEEMA 7. RIIGIVÕIMU ESINDUSORGANID, RIIGIPEA, VALITSUS NING JUSTIITSORGANID: JURIIDILINE LAAD, FUNKTSIOONID, PÄDEVUS JA STRUKTUUR § 2. SEADUSANDLIK RIIGIVÕIM - lisa: Sissejuhatuse juurde: parlamendid ajalooliselt: - XII-XIII saj. oli Lääne-Euroopas aadlike nõupidamiseks, mille kutsus kokku kuningas - kodade eelkäijad: seisuste (aadel, vaimulikkond, linnade esindajad) kuuriad; - alates XIII saj. lõpust kujunes Inglismaal regulaarselt kooskäivaks seisuste koguks - Prantsusmaal kuni Suure revolutsioonini 1789.a. - põhimõtteliselt mõnede haldusfunktsioonidega kõrgemad kohtuasutused (tuntuim neist Pariisi Parlament) P. 4. STRUKTUUR - lisa: Parlamendi struktuurist: kahekojalised parlamendid on nt Inglismaal, Hispaanias, Itaalias ja
annaabi.ee 
