toetanud. Vangistusest ja piinamistest mõrvadeni ulatuv terror oli nende inimeste saatus, kes ei suutnud vajalikul määral entusiasmi ilmutada. Eriti kõva löögi alla sattusid "vanad bolsevikud": Lenini seltsimehed, keda veidralt süüdistati selles, et nad olid spioonid, reeturid, välisagendid. Väljapressitud ülestunnistused ja näitlikud kohtuprotsessid pidid tõestama, et kollektiviseerimise ja industrialiseerimisega seotud allakäigud on nende kätetöö. (Hagopian, 1993, lk 175) Riigitruuduse näitamiseks andsid hirmunud inimesed oma naabreid kui riigireetureid üles. Isegi tippkommuniste sunniti avalikel protsessidel omaks võtma absurdseid süüdistusi. (Kindersley, 1994, lk 322) Loomade farmiski aeti kõik nurjunud plaanid Lumepalli süüks, kes "kindlate allikate" kohaselt oli reetur, nuhk ja vaenlasele töötaja. Enda heaolu nimel käidi teiste peale kebamas. Paljud loomad tunnistasid "sigade-vastasuse" kui kuriteo üles
Roots, H. 2002. Eesti bürokraatia järjepidevus ja uuenemine. Sisekaitseakadeemia, Tallinn. Varrak, T 2001. Poliitika- ja riigiteadus. Tallinn: Kirjastus Külim SOOVITUSLIKUD ALLIKAD: Annus, T. 2001. Riigiõigus. Kirjastus Juura, Õigusteabe AS, Tallinn Dunleavy, P, O'Leary B. 1995. Riigiteooriad: liberaalse demokraatia poliitika. Eesti Haldusjuhtimise Instituut, Kirjastus Külim Drechsler, W. (toim.) 1997. Avaliku halduse alused: valimik Euroopa esseid. Tartu Ülikooli Kirjastus Hagopian, M. N. 2003. Reziimid, liikumised, ideoloogiad: võrdlev sissejuhatus poliitikateadusse, Tallinna: kirjastus Olion Jay, A. ja Lynn, J. 1999. "Jah, härra minister" ja "Jah, härra peaminister". Kirjastus Varrak Lane, J.-E. 1996. Avalik sektor. Kontseptsioonid, mudelid, lähenemisviisid. Eesti Haldusjuhtimise Instituut, Külim, Randma, T ja Annus, T 2000. Haldusreformi müüdid. Riigikogu Toimetised 2: 135-144. Koostaja: Mairit Kratovits, lektor Kuupäev: 04.05.2011
Sissejuhatus. Fasistlike ideoloogiate üldpõhimõtted Erinevalt paljudest teistest Euroopa riikidest jäi fasistliku ideoloogia levik Suurbritannias 1920. ja 1930. aastatel marginaalseks. Kuigi näiteks Suurbritannia fasistlike liikumiste lipulaeva British Union of Fascists ülesehitamine toimus loogilise ja ammendava programmi alusel - rahva poolehoidu taotlevad aktsioonid järgnesid alles hiljem - , ei suudetud pikaajalise demokraatiatraditsiooniga brittidelt leida piisavat toetust. Mark Hagopian nimetab pärast Esimest maailmasõda Itaalias ja mujal Euroopas tekkinud fasistliku ideoloogia olulisimateks põhimõteteks etatismi, karismaatilist juhtimist, elitarismi, hüpernatsionalismi, voluntarismi, antiparlamentarismi ning antimarksismi (Hagopian 1993, 388). Lisaks on erinevad autorid nimetanud fasistliku ideoloogia põhitunnustena veel antikonservatismi, antiliberalismi, parteilisi võitlussalku ja eesmärki totalitarismile.
- Oma struktuurilt 81. Erakonna loengus tutvustatud ülesannete hulka kuuluvad: - Aidata kaasa üldsuse harimisele - Leida ja värvata poliitikuid - Kooskõlastada riigiasutuste tööd 82. Kuidas võib jaotada sotsiaalseid liikumisi? - Reformivateks, lunastuslikeks, transitiivseteks - Uuteks ja vanadeks 83. Surverühma tegevuse parlamendijärgset faasi iselomustavad: - Protsessimine - Bürokraatlikud pöördumised 84. Surverühmade erinevad liigid on (Hagopian): - Ärilis-institutsioonilised - Kategooriakaitse - Edendamisgrupid 85. Loengus tutvustatud huvirühma ja erakonna suhtemudelite hulka kuuluvad: - Täielik mittesõltuvus - Vahelduv toetus - Eelissuhted - Huvirühm loob erakonna - Erakonna domineerimine 86. Mida annab ideoloogia erakonnale? - Eesmärgilised stiimulid - Aluse programmi ning valimisplatvormi koostamisele 87. Kaasajal levinuimateks erakonnatüpideks on: - Laiahaardeerakonnad
11. Kuidas võib jaotada sotsiaalseid liikumisi? a.) Reformivateks, lunastuslikeks, transitiivseteks b.) Revolutsioonilisteks, imperialistlikeks, sovinistlikeks c.) Huvirühmadeks, surverühmadeks, kodaniikeühendusteks d.) kategooriakaitse, edendamis- ja assotsiatsioonilisteks liikumisteks e.) uuteks ja vanadeks 12. Surverühma tegevuse parlamendijärgset faasi iseloomustavad 1protsessimine, 2bürokraatlikud pöördumised. 13. Surverühmade erinevad liigid on (Hagopian) 1ärilis-institutsioonilised, 2kategooriakaitse, 3edendamisgrupid. 14. Huvirühma ja erakonna suhtemudelite hulka kuuluvad1 täilik mittesõltuvus,2 vaheldub toetus, 3eelissuhted,4 huvirühm loob erakonna,5 erakonna domineerimine. 15. Mida annab ideoloogia erakonnale? 1-Eesmärgilised stiimulid ja2 aluse programmi ning 3valimisplatvormi koostamisele. 16. Kaasajal levinuimateks erakonnatüüpideks on: c.) laiahaardeerakonnad d.) kartellierakonnad 17
· demokraatliku otsustamise tagamine · sotsiaalse sidususe ja legitiimsuse tagamine · sotsiaalne kontroll:vertikaalne ja horisontaalne Psühholoogilised(isiku tasandil) · isoleerituse vältimine · kaasosalisuse tunne ühiskonnas · manipuleerimisvõimalus · laastav mõju: püüd teiste arvelt oma võimalusi tõsta(Rousseau) 1 Iseloomusta propagandat: eesmärgid, vahendid ja inimese suhe sellesse (Hagopian). Propaganda on mis tahes organiseeritud katse manipuleerida arvamustega sõnade,ettekujutiste või tegude abil. Eesmärgid: · sõnumi vastuvõtu tagamine · soodsate eelsoodumuste tugevdamine · hoiakute muutmine Vahendid: · köitvate sümbolite kasutamine · jäme lihtsustamine · kordamine 1 Esita ühiskonna sektorjaotuse mõiste, erinevad jaotused ja nende loogika. Ühiskonna sektorijaotus: 1)esimene sekotor ehk avalik sekotor 2)teine sektor ehk erasektor
omandireform, jätkuvad probleemid näiteks haridus- ja haldusreformiga Rahumeelne muutus n Muutuse põhjusi (vt ka ühiskonna muutuse allikad) n Väärtuste muutus n Elanikkonna struktuuri muutus n Välismõjud n Valitsejate vahetamise vahend: valimised n Muutuste elluviimise vahend: reformid e ümberkorraldused (poliitikad) Revolutsioon ® Institutsionaliseeritud poliitilise tegevuse läbikukkumine ® Aluseks rahulolematus ® Hagopian: ülestõus vs revolutsioon ® Revolutsioonistrateegiad: n terrorism (destabiliseerimine) n revolutsioon väljastpoolt n sissisõda n demokraatlik revolutsioon Revolutsioonipõhjused ® Pikaajalised: ebaadekvaatne reageerimine sotsiaalsele muutusele ® Keskmise kestusega: n Majanduslik surutis n Haritlaste võõrandumine n Valitseva klassi lõhenemine ja ebapädevus n Sõda
11. Kuidas võib jaotada sotsiaalseid liikumisi? a. reformivateks, lunastuslikeks, transitiivseteks b. revolutsioonilisteks, imperialistlikeks, sovinistlikeks c. huvirühmadeks, surverühmadeks, kodanikeühendusteks d. kategooriakaitse, edendamis- ja assotsiatsioonilisteks liikumisteks e. uuteks ja vanadeks 12. Surverühma tegevuse parlamendijärgset faasi iseloomustavad: a. protsessimine, b. massirünnak, c. bürokraatlikud pöördumised. 13. Surverühmade erinevad liigid on (Hagopian): a. assotsiatsioonilised, b. ärilis-institutsioonilised, c. revolutsioonilised, d. kategooriakaitse, e. edendamisgrupid. 14. Loengus tutvustatud huvirühma ja erakonna suhtemudelite hulka kuuluvad: a. täielik mittesõltuvus, b. vahelduv toetus, c. eelissuhted, d. huvirühm loob erakonna, e. erakonna domineerimine 15. Mida annab ideoloogia erakonnale? a. Eesmärgilised stiimulid b. ainelised stiimulid c. solidaarsusstiimulid d. aluse programmi ning valimisplatvormi koostamisele 16
1917 demokraatlik valimine. Momendil probleemiks liialt palju pisikesi valdu. 14 Parteid ja parteisüsteemid Saksa Partei < pr parti < ld pars osa Alan Ware : Partei on institutsioon, mis püüab mõjutada riiki, üritades hõivata positsioone valitsuses ja mis tavaliselt esindab rohkem kui ühte ühiskonnas esinevat huvi ning püüab huve koondada. Mark Hagopian : Partei on ühendus, mis loodud mõjutama riigi poliitika olemust ja juhtimist teatud ideoloogiliste printsiipide ja/või huvide kogumi kasuks kas otsese võimukasutuse või valimistel osalemise teel Saksamaa Liitvabariigi põhiseadus: Parteid on ühendused, mis programmiliste seisukohtade ja propaganda abil püüavad saavutada võimu riigis, seda teostada ja kontrollida. Partei = institutsioon, mille kaudu masside poliitilised eelistused transformeeritakse riiklikuks poliitikaks.
2. Kaasosalisuse tunne ühiskonnas 3. Manipuleerimisvõimalus 4. Laastav mõju: püüd teiste arvelt oma võimalusi tõsta (Rousseau) Sotsiaalsete ja psühholoogiliste funktsioonide seos võib seisneda selles, et kui psühholoogiliselt inimene vajab sidet teistega ja tahab osaleda ühiskonnas toimuvas, siis just tänu sellele saab teoks demokraatlikkus ja sotsiaalne sidusus ja legitiimsus. 19. Iseloomusta propagandat: eesmärgid, vahendid ja inimese suhe sellesse (Hagopian). Propaganda on mis tahes organiseeritud katse manipuleerida arvamustega sõnade, ettekujutuste või tegude abil. Eesmärgiks on sõnumi vastuvõtu tagamine, soodsate eelsoodumuste tagamine ja hoiakute muutmine. Vahendid on köitvate sümbolite kasutamine, ülelihtsustamine ning kordamine. 20. Esita ühiskonna sektorjaotuse mõiste, erinevad jaotused ja nende loogika. Ühiskond jaotatakse sektoritesse funktsioonide, eesmärkide ja tegevuse alusel. Tavaliselt eristatakse
20. sajandi parempoolsed voolud (konservatism, kristlik demokraatia, neokonservatism). Fasism ja natsism. Erakonnad. Konservatiivsed, liberaalsed ja sotsialistlikud erakonnad. Parteide arv ja jaotumine. Kirjandus põhjalikumaks teemaga tutvumiseks: A. Toots "Ühiskonnaõpetus". Gümnaasiumiõpik. P. Kama, V. Peep "Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile" (Tallinna Ehituskooli raamatukogus) M. Varik "Ühiskonnaõpetuse II töövihik gümnaasiumile" M. Hagopian "Reziimid, liikumised, ideoloogiad" T. Varrak - "Üldine poliitikateadus" T. Varrak - "Poliitika- ja riigiteadus" http://koit.pri.ee/lisad/ http://www.parnu.ee/raulpage/kodaniku/ http://www.ut.ee/SOPL/01s/kursused/riho2.doc Konspektile lisanduvad kordamisküsimused, mis aitavad kontrolltööks valmistumisel. Iga teema järel toimub kontrolltöö (kokku kolm). Kontrolltööd tehes abimaterjali kasutada ei tohi. Iseseisvad tööd antakse jooksvalt
kasv valitsuselt oodatavate ja tegelikult saadavate väärtuste vahel (J-Kõver jälle üks suurepärane pilt raamatus) JOHNSON 1. Sotsiaalpoliitiline süsteem on märgatavalt häiritud kas sotsiaalsete väärtuste, keskkonnatingimuste muutuste poolt. 2. Eksisteeriva reziimi liidri populaarsuse langus, tema otsuste ja käitumise edasine vastuvõtmatus. 3. Katalüsaatoriks võib olla ka mäss, avalikule protestile vägivallaga vastamine. HAGOPIAN 1. Riigis on esile kerkinud laiahaardelised destabiliseerivad jõud, mis avaldavad mõju kultuurile, majandusele, poliitilisele süsteemile jne. 2. On otsesemad ja vahetumad häirivad jõud konflikt teise riigiga, suur majanduslik langus, riigi tõsised finantsprobleemid. Revolutsiooni tulemus: BRINTON'I etapid: 1. Mõõdukate jõudude valitus Ei kasuta võimu drastilisteks pööreteks sotsiaal ja majandusvaldkonnas, arendavad neis demokraatlikku suunitlust. 2
annaabi.ee 
