Kollegiaalne juhtimine 6. Võrdleva koolikorralduse aine ja allikad (peamised uuringud ja neid teostavad organisatsioonid). 1) Eurydice 2) OECD - viib läbi PISA testi 3) UNESCO 7. Tendentsid kaasaegse koolikorralduse arengus koos näidetega Eesti (või muu riigi) hariduses. ·Egalitarism võrdsete võimaluste tagamine haridussüsteemi kaudu ·Detsentraliseeritus e. riigi monopoli vältimine haridussüsteemis ·Kogu haridussüsteemi avatus ja paindlikkus ·Multikultuurilisus ja hariduse rahvusvahelistumine Egalitarism - Eesmärgiks tagada võimaluste võrdsus ja seeläbi ühtne stardipositsioon. Need Euroopa riigid, kes on väärtustavad oma hariduse egalitaarset iseloomu (ühtluskoolid) on maailma tipus (vt. PISA tulemused). PISA tulemused rahvusvahelises võrdluses näitavad: et stabiilselt häid tulemusi saavutatakse riikides, kus peetakse oluliseks: · Võrdseid võimalusi: mida vähem õpilasi segregeeritakse sotsiaalmajandusliku tausta,
Euroopa riikidest on stabiilselt heade tulemustega: Soome, Suurbritannia, Iirimaa, Rootsi. Need on riigid, kus peetakse oluliseks: Võrdseid võimalusi. Turvalist ja õppijakeskset koolimiljööd. Väärtustatakse õpetaja professiooni TENDENTSID KAASAEGSE KOOLIKORRALDUSE ARENGUS 1. Egalitarism võrdsete võimaluste tagamine haridussüsteemi kaudu Detsentraliseeritus e. riigi monopoli vältimine haridussüsteemis Kogu haridussüsteemi avatus ja paindlikkus Multikultuurilisus ja hariduse rahvusvahelistumine Eesmärgiks tagada võimaluste võrdsus ja seeläbi ühtne stardipositsioon Need Euroopa riigid, kes väärtustavad oma hariduse egalitaarset iseloomu (ühtluskoolid) on maailma tipus. Seda kinnitavad erinevad võrdlusuuringud (PISA, TIMSS, PIRLS) jt. Mõelgem sellele: Kas tänane Eesti koolisüsteem on elitaarne või egalitaarne? Kui me soovime teiste edust õppida, siis millele panustada? 2
Multikultuursus, selle tugevad ja nõrgad küljed See teema on väga multitahuline ehk teema on vägagi päevakajaline. Selle teema puhul võib minna täitsa aegade algusesse ja võtta pikki tsitaate piiblist. Kuidas ehitati Paabeli torni ja kuidas selle käigus kõik segunes. Kas sellega oligi teema lõpetatud ja multikultuursus sündinud? Esiteks.Multikultuurilisus on ideoloogia, mis peab oluliseks tunnistada, et ühiskonna jaoks on ühtviisi väärtuslikud kõik selles kõrvuti elavad eri kultuurilise ja etnilise taustaga inimrühmad, ning edendada sallivust nii nende omavahelises läbikäimises kui ka suhtluses riigiga. Multikultuurilisus kui mõttelaad rõhutab, et sallivus ühiskonna heterogeensuse suhtes on tänapäeval eriti oluline, kuna ka varem ühiskondade demograafiline koostis on senisest
domineeriva ehk valitseva põhirahvuse esindajad, nt setud, peipsivenelased jt Immigratsioonivähemus - riiki tulnud võrdlemisi hiljuti või ainult mõned inimpõlved agasi Integratsioon ehk lõimumine - vähemused säilitavad oma kultuurilise omapära ja keele, põlisrahvas toetab Assimilatsioon ehk kultuuriline ühtesulandumine - võetakse omaks põlisrahva kultuur, kombed, tavad, keeled ja ajalookäsitlus, neist saab osa põlisrahvusest multikultuurilisus - elab rohkem kui ühe rahvuse ja kultuuri esindajaid ning neis sallitakse kultuurilist mitmekesisust Sooline kihistumine ehk sooline ebavõrdsus - kujutab endast naiste ja meeste erinevat seisundit, mis tahes valdkonnas, nende osalemise määra, ressursside (raha,aeg,staatus,ametikohta jne) ligipääsu, õiguste kasutamise, võimu ja mõjujõu, tööstsaadava tasu ning muude hüvede osas. Sotsiaalne kihistumine ehk ligipääs hüvedele ja sotsiaalne positsioon
lepingutest, mis kõik liikmesriigid on sõlminud vabatahtlikult ja demokraatlikult. Euroopa Liit ei ole omariiklust asendav liitriik. See on ainulaadne riikide ühendus, kus liikmesriigid on loonud ühised institutsioonid, millele nad on delegeerinud demokraatliku otsustamisõiguse mõnedes ühise huvi valdkondades.Euroopa Liit on paljude riikide ja kultuuride kooslus. Sellega liitumisel on meie identiteedile ja riiklusele mitmelaadne tähendus. Eesti riiklik suveräänsus kindlasti väheneb. Multikultuurilisus on aga ühendatav rahvuse ja rahvusliku identiteediga. Euroopa multikultuursus pole sama, mis nõukogude internatsionalism". Demokraatlik dialoog ja Euroopa-identiteet on hästi ühendatav Eesti kultuuri kaitsmise ja arendamisega. Euroopa Liit sai alguse 1952. aastal Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisega, mis loodi eelkõige rahu tagamise eesmärgil. Algul kuulusid ESTÜsse Belgia, Luksemburg, Holland, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik ja Itaalia.
hariduse omandamise ja kultuuriloome ajaloolised keskused; Kaasaegne suurlinn: · Rahvusvaheline atmosfäär, kirjanikud, kunstnikud, kriitikud ja muud loovinimesed Euroopa eri osadest; · kultuuriliste kokkupõrgete tallermaa; · Linn kui moodsa tehnikaühiskonna vaimu kandja: uudne keskkond: tehnika ja teaduse saavutuste kontsentratsioon; kõrge spetsialistide kontsentratsioon, kõrge(im) innovatiivsuse aste; · muutused rahvastikus, multikultuurilisus, keelterohkus; mitm. poliitilised liikumised; · intelligentsi kui klassi väljakujunemine; · Modernistliku elu keerukus, pinged ja kontrastid; "Linn on muutunud kultuuriks, või siis ehk kaoseks, mis sellele järgneb" (R. Bradbury, 1975, 96) = soodus pinnas uue esteetika tekkeks; Oluline ka · suurlinna atmosfäär ja institutsioonid: kohvikud, kabareed, ajakirjad, kirjastused, galeriid, muuseumid, raamatupoed, teatrid, jne.;
abstraktsionist, kuid kuna ta oli naine, ei peetud tema maale väärtuslikeks. Postkolonialistlik teooria kerkis jõuliselt esile 1980ndate USA-s, aktualiseerides ka postkolonialistliku kunsti, kirjanduse jms. Postkolonialistliku teooria ja kunsti ajalooliseks taustaks on kolonialism, st Lääne- Euroopa maad koloniseerimas mittelääne kultuure. Herbert Ward ,,Kongo kunstnik" 1910 Postkolonialismi läbimurre / multikultuurilisus 1980ndate-1990ndate kunstis: 1980ndatel Basquiat jt graffiti kunstnikud NY-s (esimesed mustanahalised valgete kunstimaailmas). 1994 New Yorgis Whitney muuseumis näitus "BLACK MALE: Representatives of Masculinity in Contemporary American Art" murranguline püstitus, tähelepanu osutamine Teisele. Näitus ,,Black male" (Must mees) 2001 postkolonialismi teooria ja kunsti teadvustamine Soomes: Kiasmas ARS'01 biennaalilik näitus.
- feministlik kunstiteadus, “suurte naiskunstnike” ilmumine, naiselike materjalide (tekstiil) ja tehnikate (tikkimine jms) legitimiseerumine - väikesed narratiivid, autor väikese algustähega - vähemused, minoriteedid (rahvus-, rassi-, seksuaalvähemused), “nõrgematele” / “väikestele” suurem võim, - multikultuurilisus, postkolonialism, - detsentraliseerimine - pessimism ja depression - fotograafia oluliseks (hiljem ka video ning film, kompuutrid, internet), võimaldab dokumenteerimist (sotsiaalne analüüs, antropoloogia jms) Yinka Shonibare. Kuidas kaks pead korraga minema lüüa. Segatehnika, 2006. Kontekst: 1980ndate poliitika ja majandus 1980ndate poliitikat valitsesid kaks konservatiivsete vaadetega poliitikut:
puudutavate uskumuste kohta § afektiivne hoiak poliitikat puudutavad tunded § väärtushinnanguline hoiak kahest eelnevast lähtudes kujundatakse isiklikud väärtused ning võetakse vastu otsused, kuidas käituda. Väärtushinnanguid on kõige keerulisem muuta Poliitilise kultuuri uurimisalad n Mis mõjutab? n Poliitilised traditsioonid n Kultuuritaust n Multikultuurilisus n Sotsiaalsed identiteedid n Avalik arvamus n Mida mõjutab? n Huvi poliitika vastu n Poliitikas osalemist n Usaldust n Poliitilist isiksust (autoritaarne vs liberaalne isiksus) n Väärtusi n Ühiskondlikku sidusust Demokraatlik poliitiline kultuur Element Kuidas ära tunda Pluralism, variatiivsus Erinevate rühmade,