· sotsiaalfoobia võib olla piiritletud või difuusne. Sotsiaalfoobiad on tavaliselt seotud madala enesehinnanguga ja kriitikakartusega. Kaebustes võivad sageli esiplaanil olla ärevuse somaatilised sümptomid, mida patsient võib teadvustada primaarsete probleemidena: · punastamine, · kätevärin, · iiveldustunne, · sagedane tungiv urineerimisvajadus. · ärevuse sümptomid võivad areneda paanikahoo sarnaseks hooks · vältimine on sageli väljendunud ning äärmuslikul kujul viib täieliku sotsiaalse isoleerumiseni. -------------------------------------------------------------------------------- 2.2 Diagnostilised juhised Kindla diagnoosi korral peavad olema täidetud järgmised tingimused: (a) psüühilised ja vegetatiivsed sümptomid peavad olema ärevuse primaarsed avaldused, mitte sekundaarsed teistele sümptomitele, nagu luulu- või obsessiivsed mõtted;
● Kognitiivne käitumisteraapia (lähtub sellest, et inimest häiriv enesetunne ja käitumine tuleneb elusituatsioonides tekkivatest negatiivsetest mõtetest ja tähendustest) ● Elustiili muutmine (toitumine, liikumine, mõtlemine) ● Lõdvestustehnikad ● Teraapiad Näide https://www.youtube.com/watch?v=58o7ht88k_I Kogemuslugu Paanikahäire Paanikahäire on see, kui tekib häiriv hirmuhoog ehk paanikahoog. Ühekorde paanikahoo esinemine ei tähenda veel psüühikahäiret, kuid see on märk sellest, et tuleks tähelepanu suunata oma tervisele ja heaolule. Tavaliselt läheb paanikahoog üle kuskil kümne minutiga, kuid tunnused võivad jääda veel kauemaks. Subjektiivselt võib öelda, et paanikahoog võib sööbida inimese mällu pikaks ajaks. Paanikahoog võib tulla justkui “välk selgest taevast”. See võib kimbutada inimest ka une ajal. Põhjused
Aga ilmselt on ka muud põhjused. Arvatakse, et naistel on valmidus ärevuseks suurem ning see on kujunenud nii juba evolutsiooni käigus. Ärevushäired mõjutavad oluliselt inimese elukvaliteeti, kuid ärevuse kogemus on subjektiivne ja sageli keegi teine seda kõrvalt ei märka. Ärevushäire olemasolu jääb vahel isegi lähedastele inimestele arusaamatuks, , kuid mõned märgid siiski on. Näiteks inimesed, kes kannatavad paanikahäire all ja hakkavad kartma olukordi, kus paanikahoo risk on suur, võivad hakata soovima, et keegi nendega sellistesse kohtadesse alati kaasa tuleks. Paanikahäire Paanikahäire puhul kannatab inimene äkilise ärevustunde ja paanikahoogude all. Paanikahäire sümptomid võivad olla nii somaatilised kui ka psüühilised. Võib tekkida minestamistunne, rahutus, pingetunne, kergesti ehmumine, keskendumisraskused, pea läheb mõtetest tühjaks, kõrgenenud erutuvus ja ärrituvus, hirm minna hulluks või kaotada kontroll, surmahirm,
Paanikahäirele sarnanevaid kaebusi võib põhjustada ka alkoholi ja teiste psühhoaktiivsete ainete kasutamine. Ravi Paanikahäire ravi põhineb usalduslikul ravisuhtel. Raviarstiks on enamasti perearst või psühhiaater. Põhiravina kasutatakse kognitiiv-käitumuslikku psühhoteraapiat ja medikamentoosset ravi. Kognitiiv-käitumusliku psühhoteraapia abil üritatakse hingamisharjutuste ja sümptomite teadvustamise teel vähendada paanikahoogude arvu ning tugevust. Tekitades patsiendis paanikahoo, saab harjutada olukorra valitsemist ja samal ajal leevendada hoogudega seonduvaid haigusnähte. Tavaliselt tehakse kümmekond raviseanssi. Uuringute abil on leitud, et sellele ravile allub umbes 70% patsientidest. Paanikahäirete medikamentoosses ravis põhiliselt kasutavateks ravimiteks on SSRId ja bensodiasepiini derivaadid.SSRId mõjutavad serotoniini transmitteri sisaldust kesknärvisüsteemis. On leitud, et need on tõhusad paanikahäirete ravimid. Erinevate
2/3 + 3/4 15. Korduva raske depressiooni diagnoosimise kriteeriumid 3+4 16. Paanikahäire diagnoosimise kriteeriumid 1 kuu vältel peab olema esinenud mitu tugevat paanikahoogu: - Situatsioonis, kus ei ole reaalset ohtu - Hood ei tohi olla piiritletud mingi kindla, ettearvatava situatsiooniga (foobse situatsiooniga) - Hoogude vahelisel perioodil ei tohi esineda ärevuse sümptomeid, kuigi ootusärevus uue paanikahoo ees on tavaline Saab diagnoosida ainult siis, kui esine ühtegi foobia tunnust. 17. Sotsiaalfoobia diagnoosimise kriteeriumid - Kardetud olukordi välditakse nii palju kui võimalik - Ärevus peab esinema vaid kindlates sotsiaalsetes situatsioonides - Psüühilised ja vegetatiivsed sümptomid peavad olema primaarsed, mitte sekundaarsed teistele sümptomitele nagu obsessiivsed mõtted ja luul
moodi teiste ees abitusse olukorda sattuda. Agorafoobia on üks kõige rohkem inimese tegevust segav foobia, sest vältimine võib viia selleni, et inimene sulgub oma koju, lõpetades igasuguse väljas käimise ja teiste inimestega lävimise. Sotsiaalfoobia on hirm sattuda (väikeses grupis) teiste tähelepanu keskpunkti, mille tagajärjeks on tavaliselt sotsiaalsete situatsioonide vältimine. Enamasti on see seotud madala enesehinnanguga ja kartusega kriitika ees. 111. Mis juhtub inimesega paanikahoo ajal? Paanikahäirele on iseloomulikud korduvad rasked ärevushood, mis ei ole seotud kindla olukorraga või muude välis tingimustega ning tabavad seetõttu inimest ootamatult. Järsku tabab inimest suur hirm, tekib tugev higistamine, südamekloppimine, nõrkustunne, lämbumistunne. Sellised hood kestavad tavaliselt minuteid, mõnikord ka kauem. Paanikahoo ajal katkestab inimene tavaliselt käimas oleva tegevuse ning nii öelda põgeneb situatsioonist. Sagedased ja
Foobses situatsioonis tuntakse suurt ärevust. Ärevuse tugevus võib varieeruda ebamuga- vustundest kuni paanilise hirmuni. Südamelöögid sagenevad ning rinnus võib hakata puperdama. Inimene võib muutuda jalust nõrgaks ning ta keha võib katta külm higi. 5 Mõningatel inimestel võib tekkida ka hirm kokkukukkumise või isegi surma ees. Foobiale iseloomulikuks tunnuseks on vältiv-käitumine ning paanika. (Waters 2004:6) Paanikahoo sümptomid on tõsised ja füüsilised, need ei ole ette kujutatud. Tüüpilisemateks tunnusteks on pulsi kiirenemine, õhupuudus ning lämbumistunne, raskus ja valu rindkeres, peapööritus ja minestamine. Sageli võib paanikahoos inimest tabada ka iiveldus, külma- ja kuumahood. Halvimal juhul võib inimest tabada hirm hulluks minemise ees või hirm kaotada kontroll oma keha üle. Need sümptomid jõuavad haripunkti kümne minutiga ja kaovad umbes sama kiiresti
vältimine PH tunnused: südamekloppimine, hingamisraskused, poomistunne, valu/ebamugavus rinnus, iiveldus kõhus, külmavärinad/kuumatunne, värisemine, paresteesiad, derealisatsioon/depersonalisatsioon, pearinglus, higistamine, hirm kaotada kontroll/hulluksminekuhirm, surmahirm Paanikahood: kardiomüopaatia 83%, parkinsoni tõbi 25%, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus 25%, krooniline valu, primaarne biliaarne tsirroos, epilepsia Agorafoobia ärevus või ebamugavus kohtades, kust paanikahoo tekkimisel võiks olla raske pääseda, abi poleks kättesaadav, vältimine, tüüpilised olukorrad:rahvahulk, järjekord, üksinda kodust eemal, üksinda kodus, sillal, bussis, rongis,autos Sotsiaalfoobia hirm ühe või mitme sotsiaalse situatsiooni ees, väldib või talub suure vaevaga, subjektiivsed kannatused või tegevusvõime langus Kaasuvad häired muu ärevushäire, depressioon, uimasti- või alkoholiprobleem Kohtupsühhiaatriline ekspertiis
faktoriks tunded mis on seotud häbitunde ja madala enesehinnanguga. Seepärast on väga oluline inimesi hoolikalt kuulata. Kodukahjustusfilosoofia vaatenurgast võib aga enesetapp olla täiesti arusaadav. Seda eelkõige kuna lapsele on saks saanud vanemate poolne tõrjutus või vägivald samuti armastuse puudumine ning tunne, et ollakse üleliigne ehk vajamatu. On selge, et oma lapsesse kiindumine ei ole alti kerge, sest lapse lakkamatu nutt võib põhjustada paanikahoo, mis viib lapsevanema tegema tahtmatuid ja läbimõtlematuid asju. Lisaks sellele võib vanemat peale lapse ilmale tulekut tabada depressioon, kus ta ei ole oma lapsest huvitatud ja hiljem võib lapsega kontakti saavutada sootuks raske olla. Enesetapu põhjusteks võivad olla veel töötingimused, tööpuudus, majanduslik surutis ja alkohol kuid tavaliselt on selleks siiski palju intiimsemad ja sügavamad põhjused. Kodukahjustuse seisukohast on
- Stigmatisatsiooni vähendamine - Provotseeriva käitumise ärahoidmine - Rehabilitatsiooniteenus - Kogukonna toetus Varajased märgid patsiendi seisundi halvenemisest - Unetus - Ärrituvus - Töösoorituse alanemine - Agressiivsusepuhangud - Elust väljalangemine - Ravimitest keeldumine - Psühhoosisümptomite kaastekkimine ÄREVUS- JA STRESSIGA SEOTUD HÄIRED Kõik kardavad midagi - Paanikahäirega kardab paanikahoo tagasitulemist - Üldistunud ärevusega kardab igapäevaasjade ebaõnnestumist - Agorafoobia – äkki tuleb paanikahoog, äkki ei suuda pakitsusi kontrollida, äkki ei saa abi, äkki tervisega juhtub midagi - Sotsiaalfoobia – kardab teiste hinnangut - Lihtfoobia – kardab oma kindlat asja Ärevus - Normaalne ärevus - Patoloogiline ärevus: liiga tugev, liiga kaua kestev, objektiivse põhjuseta ÄH seotud riskid ÄH on riskifaktoriks: - Kardiovaskulaarsetele haigustele
Haiguslik kartus ehk foobia on ängistustunne, mida iseloomustab kõikehaarav hirm mingi kindla objekti, looma, sündmuse või situatsiooni ees. Selline hirm võib elu tõsiselt häirida ja piirata, sest see on kontrollimatu. (Haiguslikud... 2002: 9) Süda taob justkui tahaks rinnust välja hüpata, jalad on nagu keedumakaronid, keha katab kleepuv külm higi, oled kindel, et nüüd on lõpp käes ja kohe kukud kokku. See võib kõlada dramaatiliselt, aga just sellised on paanikahoo sümptomid. Foobiad on kõige enam esinev psüühiline haigus. See võib tekkida millal tahes, ükskõik kus ja juhtuda igaühega meist, keegi pole immuunne. Enamik foobiaid pärineb juba Antiik-Kreekast. Sõna 'phobia' tähendabki kreeka keeles hirmu või kartust. Hirm on väga vana fenomen ja ainult mõnikord kasvab kartusest irratsionaalne jõud, nagu sadade foobiate puhul. (Waters 2005: 6) See
keskkonnategurite suhtes, mis normaalselt hirmureaktsioone käivitavad. Selle tulemusena tekivad mitte kontrollitavad hirmureaktsioonid, vaid paanikahood (Rosen & Schulkin, 1998). Teisiti öeldes näivad paanikahood valehäiretena, sest on põhjustatud liiga tundlike hirmudetektorite poolt. Paanikahoogude ravimine infoga Paanikahooge kogevad inimesed on nende pärast tüüpiliselt nõutud ja tugevasti häiritud, uskudes, et nad võivad paanikahoo ajal surra või kontrolli kaotada. Seega on üks abi viise neile paanikahoogude olemuse tutvustamine. Seejuures on kolm kasulikku momenti: (1) Veenmine, et nad ei sure ega jää paanikahoo tõttu raskelt haigeks. See välistab sageli täismõõdulise paanikahoo tekke (Salkovskis, Clark, & Hackman, 1991). (2) Veenmine, et paanikahoogude teke avalikkuse ees ei ole tõenäolisem kui kodus. See teadmine vabastab patsiente neid kammitsevast koju peitumise soovist.
üksinda liikumine; foobse situatsiooni vältimine on või on olnud häire oluliseks sümptomiks. Sotsiaalfoobia (sümptomid, diagnoosimine) Sotsiaalfoobia on seotud hirmuga sattuda väikeses grupis (vastandina rahvahulgale) teiste inimeste tähelepanu keskpunkti. Esiplaanil võivad olla somaatilised sümptomid (punastamine, käte värisemine, iiveldustunne). Ärevuse sümptomid võivad areneda paanikahoo sarnaseks. Vältimine on sageli väljendunud ning äärmuslikul kujul viib täieliku sotsiaalse isoleerumiseni. Lihtfoobiad (sümptomid, diagnoosimine) Lihtfoobia on foobia, mis piirdub väga spetsiifiliste situatsioonidega nagu teatavad loomad, kõrgus, pimedus jne. Ravi: KKT Paanikahäire Paanikahäire põhiliseks iseärasuseks on korduvad rasked ärevushood e. paanikahood, mis ei ole seotud mingi
- GAD diagnostilised kriteeriumid (DSM-IV) A. Liigne ärevus ja muretsemine mis puudutab paljusid toiminguid ja sündmusi peaaegu iga päev kahe kuu jooksul B. Isikul on raske oma muretsemist kontrollida C. Ärevuse ja muretsemisega kaasneb järgmisest kuuest sümptomist vähemalt 3 - Rahutus või pinge - Väsimus - Keskendumisraskused - Ärrituvus - Lihaspinge - Unehäired D. Ärevus või muretsemise põhjus ei ole seotud mingi muu I telje häirega nt ärevus paanikahoo pärast, paksuks mineku korral anoreksia, raske haiguse pärast hüpohondria E. Ärevus, mure või füüsilised sümptomid põhjustavad kliiniliselt olulisi raskusi sotsiaalsetes, tööalastes või muus tähtsas tegevusvaldkonnas F. Häire ei ole tingitud keemilise aine otsesest füsioloogilisest toimest või kehalisest haigusest ega kaasne ainult meeleoluhäirega, psühhootilise häirega või pervasiivse arenguhäirega
paanikahood, mis ei ole seotud kindla situatsiooni või muude välistingimustega ning seetõttu on ootamatud ja prognoosimatud. Tavalised ootamatu algusega südamekloppimine, valu rindkeres, lämbumistunne, nõrkus- ja ebareaalsustunne (deperesonalisatsioon või derealisatsioon). Peaaegu alati surmahirm, hirm kaotada enesekontroll või hulluks minna. hood kestavad tavaliselt minuteid, vahel ka kauem; nii hoogude sagedus kui ka häire kulg varieeruvad. Paanikahoo ajal tugevnevad hirm ja vegetatiivsed sümptomid sedavõrd, et patsient katkestab käimasoleva tegevuse ja lahkub situatsioonist sageli kiirustades või põgenedes, sõltumata sellest, kus ta parasjagu viibib. 42 Posttraumaatiline stresshäire - tekib kui hilinenud ja/või protraheeritud reaktsioon erakordselt hirmutavale või katastroofilisele
koolieelikutele ja nad on kognitiiv-selt ja verbaalselt piisavalt · Foobilise stiimuli eksponeerimine kutsub peaaegu arenenud, et teada ja esile tuua seda, mida nad kardavad. Mõistet alati "mure" võivad lapsed tõlgendada erinevalt, hirm kui nende jaoks esile kohese ärevusreaktsiooni või paanikahoo, tavaline emotsioon on ühesemalt mõistetud. Koolilapsed on · Inimene tunnistab, et see hirm on ülemäärane üldjuhul võimelised hirmu ja muret eristama, ehkki see oleneb või nii lapse arengutasemest kui ka juhtumi keerukusest. põhjendamatu (lapsed siiski ei pruugi seda Mure millegi pärast on tõeline, fundamentaalne inimese
tulemustest. 161 Kohusetundlik skeemi järgi läbi viidud anamneesi kogumine võib anda viiteid varem registreeritud haiguste, akuutsete kriiside ja akuutse/latentse stressi kohta. Jälgige patsiendi isiklikke tõlgendusi, laske tal oma sümptomeid ja hingelist seisundit täpselt kirjeldada ning võtke teda tõsiselt. Need on tema jaoks reaalsed – ta pole simulant! Nii võidate patsiendi usalduse ja langetate tema stressitaset. Mõelge paanikahoo peale muutunud parameetrite esialgse puudumise korral, eelnevate haiguste puudumise korral, sümptomite ülepingutatud tõlgendamise korral, stressitegurite korral. Raskete, persistentsete seisundite korral on kiirabi taktikaks medikamentoosne sekkumine ja/või haiglasse transport. Persistentne – püsiv 2) Alkoholism Alkoholisõltuvuse varases faasis on sümptomaatika sageli varjatud. Asjaosalisel on sageli
annaabi.ee 
