riskifaktorid, riskide raskusastmed ning kuidas antud olukorras käituda ja suitsiidi ära hoida. SUITSIID Enesetapp ehk suitsiid on paljutahuline fenomen, mis on sajandeid köitnud filosoofide, teoloogide, arstide, sotsioloogide ja loomeinimeste tähelepanu. Prantsuse filosoof Albert Camus' avaldab oma teoses Sisyphose müüt arvamust, et enesetapp on ainus tõsiseltvõetav filosoofiline probleem (WHO 2000). 0.1 Suitsiidi riski ära tundmine Kui tekib kahtlus, et inimesel on suitsiidirisk tuleks tähele panna tema psüühiliste hetkeseisundit, surma ja enesetapumõtteid (Saveljev 2005). Inimese käitumises võib veel täheldada kapseldunud olekut, hirmu või paanikat, ärrituvust, pessimismi, depressiooni või apaatiat, enesepõlgust, alaväärsus- või häbitunnet, korduvat enesetapu või surma mainimist, psüühikahäireid, alkoholismi, muutusi söömis- ja magamisharjumustes, lahkumiskirjade kirjutamine ja testamendi koostamine. Suurt tähelepanu tasuks pöörata
Skisofreenia Ligikaudu 10% skisofreeniahaigetest lõpetab elu enesetapuga. Skisofreeniat iseloomustavad kõne- ja mõttekäiguhäired, luulumõtted, kuulmis- ja/või nägemishallutsinatsioonid, probleemid isiklikus hügieenis ning sotsiaalses käitumises. Lühidalt öeldes: drastilised muutused käitumises ja/või tunnetes või kummalised mõtted. Skisofreeniahaige puhul on suitsiidirisk suurenenud, kui: • ta on noor töötu mees; • haigus on varajases staadiumis; • ta on depressiivne; • haigus ägeneb sageli; • ta on hea haridusega; • ta on paranoiline (kahtlustav). Kõige tõenäolisemalt võivad skisofreeniahaiged sooritada enesetapu järg- mistel puhkudel: • haiguse varajases staadiumis, kui nad on segaduses ja hämmingus; • paranemise alguses, kui haigussümptomid on väliselt kadumas, aga sisi-
Palju on kirjutatud suitsiidiriski hindamisest (nt Granello, ajakirjanduses; Jacobs & Brewer, 2006; Westefeld et al., 2000) , hoolikas riskihindamine on selgelt ravi nurgakiviks Samuti on kättesaadav teave selle kohta, kuidas teha otsuseid vajalikuks hoolduseks ja sisukaks raviplaaniks (nt Slab, 1998; King, Kovan, London, ja Bongar, 1999; Rudd, tisler, Jobes & King, 1999 .Palju vähem on informatsiooni, kuidas kõige paremini suhelda ja kohelda enesetapu kliente kui suitsiidirisk on kõrge. On strateegiaid ja tehnikaid efektiivseks töötamiseks suitsiidsete klientega, kuid ei ole palju praktilist informatsiooni selle kohta, kuidas seda teha. Artikkel sisaldab 25 praktilist, käepärast strateegiat vaimse tervise nõustajatele, et aidata neid nende suhetes suitsiidsete klientidega. Strateegiad on kriisiabi seitsmeastmelises mudelis, mis on spetsiaalselt kohandatud suitsiidsetele klientidele. Üldiselt on kliiniline sekkumine suitsiidsete klientidega kaheastmeline
riskifaktorid, riskide raskusastmed ning kuidas antud olukorras käituda ja suitsiidi ära hoida. 1 SUITSIID Enesetapp ehk suitsiid on paljutahuline fenomen, mis on sajandeid köitnud filosoofide, teoloogide, arstide, sotsioloogide ja loomeinimeste tähelepanu. Prantsuse filosoof Albert Camus' avaldab oma teoses Sisyphose müüt arvamust, et enesetapp on ainus tõsiseltvõetav filosoofiline probleem (WHO 2000). 1.1 Suitsiidi riski ära tundmine Kui tekib kahtlus, et inimesel on suitsiidirisk tuleks tähele panna tema psüühiliste hetkeseisundit, surma ja enesetapumõtteid. Inimese käitumises võib veel täheldada kapseldunud olekut, hirmu või paanikat, ärrituvust, pessimismi, depressiooni või apaatiat, enesepõlgust, alaväärsus- või häbitunnet, korduvat enesetapu või surma mainimist, psüühikahäireid, alkoholismi, muutusi söömis- ja magamisharjumustes, lahkumiskirjade kirjutamine ja testamendi koostamine. Suurt
naeruvääristamine, mõnitamine, asjade äravõtmine jne. Psüühilise vägivalla tekkimise eeldus võib olla tööiseloom, töökeskkond, isikuomadused, tööülesannete täitmise võimalused, viis, kuidas töötajad üksteisega suhtlevad jne. Põhiline rõhk jääb ikkagi inimese isiksusele ja võimele oma emotsioonidega toime tulla ning neid kontrollida. juhid on sageli psüühilise vägivalla tekitajad. Vägivalla tagajärg on tervisehäired ja suitsiidirisk. 40. Naiste ja meeste ebavõrdsus turul mehed on hõivatute seas väheses ülekaalus võrreldes naistega. Meestel on ülekaal tippjuhtide seas. Tippspetsialistide, keskastme spetsialistide, ametnike, teenindus-ja müügitöötajate seas on aga naised ülekaalus. Ka lihttööliste hulgas domineerivad naised. Meeste tuntav ülekaal on aga oskustööliste seas. Seega kuuluvad naistele paljuski vähem vastutust nõudvad ja vähem mainekad juhtivad kohad, tööliste
Sub-psühhootiline faas ….. Haiguse prognoos - 30% taastumine esmasest psühhoosist hea, ennistub haiguseelne tase - 30% taastumine psühhoosist hea, püsima jäänud residuaalsed sümptomid, isik on võimeline funktsioneerima ilma sotsiaalse kõrvalabita - 30% sagedased taastekkivad psühhoosiepisoodid, süveneb funktsionaalne allakäik, esineb püsiv vajadus kõrvalabi järele, iseseisev toimetulek probleemne - 10% psüivad sümptomid, väga madal toimetulek, kõrge suitsiidirisk, kõrge agressiivsuse vallandumise risk Kehva prognoosi ennustavad faktorid: - Haiguse avaldumine noores eas - Pikk ravita psühhootiline episood - Negatiivsete sümptomite domineerimine - Väljendunud neurokognitiivne düsfunktsioon - Probleemne perekondlik keskkond - Anamneesis mõnuainete kuritarvitamine - Raviga mitte nõustumine - Vähene ravile reageerimine - Lähisugulastel diagnoositud skisofreenia Prognoosi mõjutavad sümptomid
narkomaaniaga (70% - 90%). (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007). 2 Mõned probleemid, mis võivad kaasneda isiksushäiretega (CNN 21.04.2007): - Sotsiaalne eraldatus: võimetus luua ja hoida terveid suhteid, lähedussoovi puudumine ning äärmine häbelikkus võivad põhjustada isiksushäirega inimese ühiskonnast eemaldumise. - Suitsiid: enesevigastuse ja suitsiidirisk on kõrgem inimestel, kes kuuluvad isiksushäirete B-klastrisse, näiteks piirialast tüüpi isiksushäirega inimesel; - Ainete väärtarvitamine: alkoholi ja narkootikumide või ravimite sõltuvuse oht on eriti B- klastri isiksushäiretega isikutel; - Depressioon, ärevus ja söömishäired; - Ennast-hävitav käitumine: nii käituvad eriti piirialast tüüpi isiksused, näiteks kaitseta vahekord või hasartmängude mängimine;
süüakse siiski ühekülgselt, olles ühe või teise toitaine osas alatoitunud. Vaimsele tervisele ja sellega seotud probleemide varajasele avastamisele, äratundmisele ja asjakohasele abile on seni põhjendamatult vähe tähelepanu pööratud ning nende esinemissagedust oluliselt alahinnatud. Euroopa riikide andmetel esineb 10–20% noorukitest üks või mitu vaimse tervise või käitumisprobleemi (Heidmets jt 2009: 156). Et teismeliseiga on tundlik aeg, mil suureneb enesevigastuse ja suitsiidirisk, peavad olema kättesaadavad vastavad noortesõbralikud nõustamisteenused (psühholoog, sotsiaalpedagoog, tervishoiutöötaja). Laura-Liisa Heidmets jt uurijad leidsid, et depressiivsusele viitavat seisundit on kogenud 25% 7.–9. klassi uuritavatest poistest ja 33% sama vanuserühma tüdrukutest. Samas toovad uurijad välja seosed riskiva seksuaalkäitumise, depressiivsuse, suitsidaalse mõtlemise, tahtliku enesevigastamise ja suitsiidikatse sooritamise vahel
Porfüüria, Kasvajad(pankrease vähk) Kompleksus: Sümptomid: Psühholoogilised, käitumuslikud, sotsiaalsed, närvisüsteemi muutused, hormonaalse süsteemi muutused. Ravimeetodid: bioloogilised psühholoogilised, sotsiaalsed Ravimeetodi valik: Mõõdukas v raske D bioloogiline ravi /Kerge v mõõdukas D psühhoteraapia Vähemalt 1 ja võimalusel kombinatsioon! D-ga seotud suitsidaalsus: Rasked depressioonid 20-40% Depressiivsusega seotud 2/3 suitsiididest Depressiivsete suitsiidirisk ca 20x kõrgem Suitsiidi riskifaktorid: Vanemad mehed, isolatsion, hiljuti lähedase kaotanu, psüühiline haigus, varasem suitsiidikatse, töötus, kehaline haigus Suitsidaalse käitumise astmestik: *Suitsiidmõtted teadlikud mõtted enesetapust *Suitsidaalsed zestid - mõõdukalt ennastkahjustavad käitumised *Parasuitsiid - planeeritud ennastkahjustav käitumine, mille tagajärjeks on oluline, kuid elule mitte ohtlik füüsiline kahju *Suitsiidkatse olemas kavatsus surra
haigus, mis väljendub: - meeleolu alanemises - huvi ja elurõõmu kadumises - energia vähenemises Neid nimetatakse depressiooni põhisümptomiteks. 103. Miks tuleb depressiooni puhul pöörduda spetsialisti poole? Depressiooni puhul tuleb pöörduda arsti poole. Depressiooni varajane avastamine ja ravimine on oluline, sest depressioon ei lähe iseenesest üle, vaid pigem süveneb või ilmneb mõne aja pärast uuesti. Mida kauem depressioon kestab ning mida sügavam see on, seda suurem on ka suitsiidirisk. Suitsiidiriski poolest on Eesti võrreldes muude maadega esirinnas. Depressiooni ravi sõltub selle raskusastmest. Olulisel kohal depressiooni ravis on psühho teraapia. Raskema depressiooni korral kombineeritakse teraapiat ravimitega. Depressiooniravimeid võib näidustada ka perearst, kuid otstarbekam on pöörduda psühhiaatri poole, kelle töö sisuks on just psüühikahäirete, sealhulgas, depressiooni diagnoosimine ja ravi. 104. Milline võib olla depressiooni ravi?
kognitiivsete funktsioonide kahjustus kuni dementsuseni) 3) somaatilised haigused: - maksakahjustus (rasvmaks, hepatiit, maksatsirroos 10-20%) - närvisüsteemikahjustus (perifeerse NS ja ajukahjustus, epilepsia) - krooniline pankreatiit - hüpertoonia (ajuinsuldi riski tõus) - vähktõbi (suu, neelu, söögitoru, maksa) - kõrgem suremus ülemäärastes kogustes tarbimisel (sh. alkoholmürgitused/kõrgenenud suitsiidirisk) Alkoholintoksikatsioon. Kontrolli nõrgenemine käitumise üle, tülinoriv-agressiivne käitumine, meeleolu labiilsus, häiritud tähelepanuvõime jne. Patoloogiline intoksikatsioon (e. joove) tekib pärast intoksikatsiooniks ebapiisava alkoholiannuse kasutamist. (tarbitav alkoholi kogus ja teadvusehäire teke ei ole kooskõlas); Teadvusehäired ja sõnalise kontakti puudumine, verbaalselt või füüsiliselt agressiivne käitumine, mis ei ole antud isikule kainena tüüpiline. Patol.
- ,,Tulevik on täis piiramatuid võimalusi" - Patsientide jaoks on hüpomaniakaalne seisund väga hea, sest on palju mõtteid ja loovust. Kui kaua kestab läheb üle maniaks Rõõmujoovastus > enda mõtete hindamine, kas võib ohtlikuks muutuda > Suitsiidi riskifaktorid Varasem suitsiidikatse, meeleoluhäired, positiivseid mõtteid peaaegu ei eksisteeri, üksindus (ei saada aru teiste toetusest enam), sõltuvushäired (alkohol on depressant), suitsiidirisk kasvab kui patsient saab ravimeid ja meeleolu hakkab tõusma aga toetus puudub, sügavas depressioonis inimene ei jaksa teha enesetappu, Traumaga seotud häired - Ei ole kaua tunnustatud kui päris häireid - Alates 2018 PTSD ametlik haigus - Traumahäireid ei loeta enam ärevushäirete alla DSM5: Trauma ja stressiga seotud häired - Traumajärgne stressihäire PTSD
annaabi.ee 
