Keskkonnas eetiline kriteerium ja küsimus?

Vastus leiad õppematerjalist: Psühholoogia ja loogika

Kell viis teed Kell on praegu viis Mida John teeb?

Vastus leiad õppematerjalist: Psühholoogia ja loogika

Psühholoogia ja loogika (1)

Tallinna Tehnikaülikool - Psühholoogia - Psüholoogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Keskkonnas eetiline kriteerium ja küsimus?
Kell viis teed Kell on praegu viis Mida John teeb?
Kes Kus Millal?

Psühholoogia ja loogika
I loeng

Psühholoogia on teadus inimeste ja loomade käitumisest – sümastiseeritud info ja teadmised, teoreetilised seisukohad, terminoloogia , eksperimendid . (Kuidas käitub?, miks käitub nii?)
Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, avaldusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. (uurib sisemist – nt stress , mõtlemine, emotsioonid )
- Ajalooline taust: eelteaduslik psühholooga (argitasemel järelduste tegemine, oletamine, miks käitumine on selline) filosoofia (hõlmas kõiki humantiaarteadusi – raamatud, traktaadid jms) teaduslik psühholoogia 1) filosoofiline 2)loodusteaduslik
- Wilhem Wund – 1879 psüholoogia kui teaduse sünd, Wund avas esimese psühholoogia eksperimentaal laboratooriumi. (loodi nt unustamiskõver ja muu selline).
  - E. Kreapelin – psühhiaater, Tartu ülikooli professor , Wundi kaastöötaja, kelle testi kasutatakse senimaani. Leidis, et psüühikahäired põhinevad bioloogilisel ja geneetilisel talitushäirel.
  - V. Chizh – Tartu ülikooli professor
Psühholoogia struktuur:
- Teoreetilised psühholoogia harud:
  - üldpsühholoogia:
    - Terminoloogia
    - Teooriad
    - Kontseptsioonid
    - Teadmised(teaduslik fakt)
  - Eksperimentaalpsühholoogia:
    - Uurimismeetodid (sh testid)
    - Uuringute tulemused
- Rakenduspsühholoogia harud:
  - On kujunenud ajaloo käigus ja on kunstlikud, peegeldades teaduse arengu taset, moodi ja kujutlust mingist nähtuste valdkonnast. (nt meditsiinis – koosneb eksperimentaal-, üld- ja meditsiinipsüholoogiast)
    - Meditsiinipsühholoogia:

Kliiniline psühholoogia
Psühhoteraapia
Farmakopsühholoogia(ravimite/keemiliste mõjudega keha protsessidele)
Neuropsühholoogia (ajukahjustused jm parandamine jne)
Psühhoanalüüs

Psühholoogia 2. Kontseptsiooni :
- Psüühiliste protsesside kontseptsioon :
  - Psüühika on oma olemuselt mitte materiaalne, vaid ideaalne nähtus (mälu ja armastust ei saa mõõta, katsuda )
  - Psüühika avaldub materiaalsete protsesside resultaadina. Iga psüühilist nähtust saab seostada mingi materiaalse protsessiga. (fantoomvalud)
  - Psüühikas peegeldub tegelikkus, mis eksisteerib inimeses endas ja väljaspool.
- Käitumise kontseptsioon (Musta kasti printsiip):
  - Kuna psüühika on ideaalne nähtus, siis loobutakse selle uurimisest ja vaadeldakse neid nähtusi, mida on võimalik mõõta. Nt. Stiimul psüühika  reaktsioon .
W. Wund 1873 – füsioloogilise psühholoogia printsiibid
W. James 1890 – psühholoogia printsiibid
Moodsad teoreetilised seisukohad:
- Evolutsiooniline tagapõhi – käitumist ja psüühikat vaadeldakse kui evolutsiooni tagajärge.
- Käitumuslik tagapõhi – keskkonna mõju käitumisele.
- Kognitiivne – kuidas inimene võtab infot vastu
- Fenomenoloogiline – inimeste kogemuste erinevus objektiivsest reaalsusest
- Psühhoanalüütiline – teadvus + alateadvus
- Neuropsühholoogiline – füsioloogilised protsessid ja struktuurid mõjutavad inimese käitumist.

II loeng – Psühholoogia uurimismeetodid

Eksperiment – tunnetusmeetod, mida iseloomustab uuritava nähtuse aktiivne mõjustamine ja kõrvalnähtuse isoleerimine .
Eksperimendi käigus seatakse uuritav psühholoogiline nähtus teadaolevaisse, suvaliselt muudetavaisse tingimustesse, milles nähtuse seaduspärasus avaldub ehedal kujul.
Eksperimendi eesmärk on hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine.
Psühholoogiline eksperiment eeldab uurija jaoks võimalust aktiivselt sekkuda katseisiku (KI) tegevusse, eesmärgiga luua tingimused, kus psühholoogiline fakt selgelt võib ilmneda.
(katse läbiviia – uurija, eksperimentaator)
- Laboratootne eksperiment –viiakse läbi labori tingimustes spetsiaalse psühholoogilise aparatuutri abil, katseisiku tegevus on määratud instruktsioonidega ja katseisik teab, et tegemiist on eksperimendiga ja milles see seisneb.
- Loomulik eksperiment – katseisik ei tea, et eksperiment toimub, toimub katseisikule loomulikus keskkonnas. (eetiline kriteerium ja küsimus? Kas ütlemata filmimine on okei näiteks töövestlusel antud ülesannete puhul?)

Psühholoogia eksperimendi piirid:
- Eksperimenti ei saa kasutada juhul, kui on vähemgi kahtlus , et eksperiment võiks katseisikule halvasti või koguni ohtlik. ( enesehinnang langeb, kui tulemus teada saadakse või inimene on näiteks haige)
- Järeldused võivad olla muundunud, kuna situatsioon on ääretult ebaloomulik.
- Tulemused sõltuvad katseisiku
  - emotsioonist,
  - psüühlisest seisundist ( stress , rõõm, armunud),
  - eksperimentaatori käitumisest (kärsitus),
  - somaatilisest seisundist (peavalud, nohu )
Psühholoogia eksperimentide tüüpmudel:
- Kontrollgrupi meetod (A võrdlus B-ga)
  - Mingi psühholoogiameetodi abil mõõdetakse mingisugust psühholoogilist nähtust, saadakse tulemus A. See on kontrollgrupi keskmine tulemus A. Võrdleme kontrollgrupi tulemust A ja seejärel katseisikute B grupi tulemust. (võrdleme tervete inimeste A tulemusi katseisikute ehk diabeetikute tulemustega B)
- Pre-post meetod (A võrdlus B-ga)
  - Mõõdame kontrollgrupi tulemust enne mingit aktsiooni ja võtame katseisikute tulemuse enne ja pärast aktsiooni. Enne ja pärast mõjutust.
- A-B-A meetod
  - Mõõdame tulemust enne mõjutust, pärast mõjutust ja seejärel pärast mõjutuse tagajärgede lahkamist (A1)
Vaatlus on tunnetusmeetod, mille käigus ei mõjutata uuritava nähtuse kulgu . Vaatluse läbiviija on passiivne ja ei sekku. (vaatleja ainult protokollib nt)
- Subjektiivne meetod, seega tavaliselt kasutatakse seda teiste meetoditega koos.
- Psühholoogiline vaatlus on psühholoogiliste nähtuste eesmärgipärane ja valiv tajumine , kus on loodud:
  - Hüpoteesist lähtub vaatlus
  - Toimub vaatlusandmete protokollimine
  - Toimub vaatlusandmete süstematiseerimine (nt. lastearst jõuab suhelda vastuvõtuajal kõige rohkem õega, natukene lapsevanemaga ja lapsega kõige vähem.)
  - Toimub vaatlustulemuste interpreteerimine psühholoogia seisukohalt
- Vaatluse iseloomu ja kestvuse järgi jaotatakse:
  - Juhuvaatlus nt. ühe inimese tegevus pisteliselt – juhuslik tund
  - Püsivaatlus nt. teatud aega jälgitakse inimest
  - Enesevaatlus
  - Tunniajaline
  - Ööpäevaringne
- Juhuslike häirivate asjaolude võimalikkuse tõttu on üksikvaatlus ainult üks lüli vaatluste ahelas, kusjuures tuleb arvestada üksikvaatluse puhul vaatlusvea võimalikkust.
Vestlus – viiakse läbi praktilistel eesmärgil, lisainformatsiooni saamiseks (nt tööle kandideerides). Võib olla teaduslik vestlus, vabas vormis vestlus jne.
Intervjuu
- Struktureeritud – etteantud küsimused ja vastused. Võib olla nii suuline kui ka kirjalik. (Nt telefoniintervjuu, internetiintervjuu, kirjalik). Ranges järjekorras fikseeritud küsimused, kõikidelt katseisikult küsitakse samas järjekorras.
- Mittestruktureeritud – ei olda kinni järjekorras, küsimustes jne
Küsitlus ehk ankeedimeetod – ei ole etteantud norme (nt. üliõpilaste rahulolu õppetöökvaliteediga). Enamasti kasutatakse hinnanguskaalat (rahul, enam-vähem rahul jne). Ei saa tekitada ette normi, tõene teoorial põhinev meetod.
Hinnangute leht (check-list) – u 10 küsimusega hinnangu leht. 3-5 palline skaala, kus peab valima ühe variandi , mis peegeldab tema suhtumist . (hea 1, 2, halb 3)
Testimeetod:
- Testiks nimetatakse lihtsate küsimuste või ülesannete seeriat, mingi psüühilise protsessi või omaduse mõõtmiseks, kusjuures igale küsimusele või ülesandele saab vastata mõne sõna, tähe, arvu juurdekirjutamisega või alla-, mahakriipsutamisega või õige vastuse valimisega esitatud vastuste valikust.
- Testi tulemus hinnatakse varem kindlakmääratud normide põhjal.
Nõuded psühholoogia testidele:
- Teaduslik psühholoogia test peab olema
  - Valiidne – mõõtma seda, mille jaoks on test mõeldud (seda ja ainult seda, milleks mõeldud). Praktikas keeruline arvestada (kirjaliku testi puhul – kui kiiresti kirjutame). Üks ja ainult üks psühholoogiline nähtus. Lahenduseks töötatakse välja testide blokk , mitu testi korraga ühe nähtuse uurimiseks.
  - Reliabiilne(usaldusväärne) – andma mõõtevea piires püsiva tulemuse, kuid objektiivsed olud seda eeldavad
  - Normeeritud – testi normid peavad olema loodud. Väljavõtu kogum peab olema representatiivne (esinduslik)  testi tulemused sõltuvad soost, vanusest ja haridusest.
  - Kordamine – peab olema võimalik (Mitu varianti testist – nt isiksusetestil)
  - Standardiseeritud – võimaldama kasutamist erinevates kultuurides.
- Testide väljatöötamine, nende normeerimine, valiidsuse ja reliabiilsuse hindamine, aga samuti testimine ise on vastava ettevalmistumise saanud psühholoogi, mitte aga mõne muu eriala asjatundja (juhi, pedagoogi, arsti jms) ülesanne. Seda peab tegema proffesionaal, kuna muidu pole test usaldusväärne.
- Testimine peab vastama nii ettevõtte kui töötaja huvidele.
Nõuded testi kasutajale:
- Kvalifikatsiooni tase A –phD (psühholoogia või pedagoogiline kraad ) või selle ekivalent
- Kvalifikatsiooni tase B – magistrikraad (psühholoogia või pedagoogiline kraad) või selle ekivalent.
- Kvalifikatsiooni tase C – vastava testi läbiviimiseks spetsiaalse koolituse läbinud ja testi läbiviimise litsentsi saanud inimene.
Testi läbiviimise etapid:
- Testi valik sõltuvalt uuringu eesmärgist
- Testi läbiviimine vastavalt testi manuaalile
- Testi tulemuste töötlus, andmetöötlus
- Testi tulemuste interpreteerimine.
Testide liigid:
- Saavutustestid (nt. aritmeetika- ,lugemis-, ajaloo- ja ärioskuste test jne). Tulemus väga oluline.
- Intelligentsustest (nt. Welchsler Adult Intelligents Scale – 6 verbaalset alltesti/ 5 tegevusel põhinevat testi)
- Erivõimete testid (nt. sensoorsed protsessid, psühhomotoorsed vilumused, matemaatilised võimed, muusikalised võimed.)
- Huvide, hoiakute väärtuste testid
- Isiksuse testid
Projektiivtehnikad
Küsimustikud (Edwards’i isiksuse test, Myers Briggs tüpoloogia, Cattell 16 PF, Eysenck ’i test, Big Five küsimustik)

III loeng – Tunnetusprotsessid , aisting , taju

Aisting – välis- või sisekeskkonna üksikute nähtuste või nende omaduste peegeldumine teadvuses.
Sensoorne süsteem:
- Nägemine
- Kuulmine
- Maitsmine
- Haistmine
- Kompamine
- Temperatuur
Taju – esemete, nähtuste peegeldumine inimese teadvuses nende vahetul mõjutamisel inimese teavuses nende vahetul mõjutamisel meeleorganitele, kusjuures toimub eri aistingute ühendamine ja korrastamine asjade või sündmuste terviklikeks kujunditeks.
- Taju maht – 4-8 elementi korraga
- Taju omadused:
  - Esemelisus – ei ole täielikult sündides kaasa antud vaid kujuneb tänu kompamisele ja liikumisele omandatud kogemustes.
  - Terviklikkus - aistingud peegeldavad esemete ja nähtuste üksikuid omadusi, taju on terviklik kujutis.
  - Struktuursus – me tajume erinevate aistingute üldist struktuuri, süsteemi nt. muusika kuulamisel meloodia ja rütm  oleme kuskil varem sarnast muusika tuulnud jne
  - Konstantsus – Meid ümbritsevad esemed erinevad sellises tingimuste mitmekesisuses (erinev valgustatus, asend ruumis, kaugus vaatlejates), et peame tunnistama, et nad vahetavad oma välimust ja kuju. Täna taju konstantsusele tajume me ümbritseva esemeid suhteliselt püsival kujul.
    - Näiteks: teatris –. Taju muutub sama objekti puhul näiteks kodu. Lisaks klassikokkutulekul märkad, et kõik on muutunud, aga enda puhul muutust ei näe – arvame, et me jäime nö samaks.
  - Mõtestatus - taju esemetele, nähtusele püütakse omistada mingit mõtet, nimetada mõttes nimetus. Näiteks tundmatu esemega kokkupuutel püütakse tabada sarnasust mingi tuntud esemega, liigitada mõne tuntud eseme kategooriasse.
- Värvipimedus:
  - Ei erista punast ja rohelist
  - Ei erista kollast ja sinist
  - Akromaatiline nägemine – daltonism
Apertseptsioon – on taju sõltuvus tajuva inimese psüühilisest seisundist, emotsiooonidest isiksuse omadusest, eelnevast kogemusest. (Nt. tajutav inimene on antipaatne või sümpaatne [8 minuti reegel meeldivuse/ebameeldivuse määramiseks], tajutav info on huvipakkuv või igav)
Taju liigid:
- Ruumitaju – objektiivselt eksisteeriva ruumi peegeldus (vorm, objekti suurus, objektide vastastikune asend, reljeef, kaugus, suuna taju selles ruumis, kus objekt asub)
- Ajataju – on tegelikkuse nähtuste objektiivsuse kestvuse, kiiruse ja järgnevuse peegeldus (huvitava ja ebahuvitava tegevuse puhul on ajataju erinev  igavuse puhul tundub aeg venivat, huvituava puhul aga liigub aeg kiiresti; positiivsed ja negatiivsed emotsioonid)
- Liikumise taju – peegeldab objekti muutumist ruumis.
- Isikutaju – on ühe inimese tajumine teise poolt, millega kaasnevad püüd mõista, tundma õppima, hindamine käitumise prognoos jne)
Taju moondumine ja taju vead:
- Kategooriate kohandamine – stereotüüpide ja etalonide kasutamine
- Loogiline järeldamine – teise inimese kavatsuste motiivide üle otsustatakse tema kohta käiva info alusel.
- Analoogide kasutamine – kaasinimete puhul otsustatakse iseendaga sarnasuse alusel.
- Projektsioon – teisele inimesele projetseeritakse omaeenda iseloomujooni ja omadusi.
- Juhutunnustest lähtumine – lähtutakse mingist silmatorkavast tunnusest.

IV loeng – Tunnetusprotsessid, tähelepanu, mälu

Tähelepanu – psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine mingile objektile , millel on inimese jaoks kas situatiivne või püsiv tähendus.
Tähelepanu liigid:
- Tahteline – on tähelepanu teadlik ja tahtlik suunamine mingile objektile või tegevusele.
  - On püstitatud eesmärgile olla tähelepanelik
  - Teeme tahtepingutusi
- Tahtmatu - see tekib juhul, kui inimene ei ole püstitanud eesmärki olla tähelepanelik. Iseeneseslik
- Põhjustajad:
  - Välisärritaja iseloom – ärritaja tugevus või intensiivsus
  - Välisärritaja kontrastsus – erinevus foonist.
  - Välisärritaja vastavus inimese seisundile, ootusele , vajadusele – nt. veega sulistama, purskkaev , kui sul on janu äratab tähelepanu. Valu tundmine – ei lakka.
  - Tunded –igasugune välisärritaja, mis kutsub esile mingi tunde, äratab tähelepanu.
  - Huvi
  - Ootus nt. ootad kellahelinat tunni lõpus kui ei oska küsimusele vasta.
Tähelepanu omadused:
- Tähelepanu püsivus ja kõikuvus – tähelepanelikus mingil ajahetkel nt. raamatu lugemisel keskendume vaid lugemisele, ei lase ärritada end tahtmatus tähelepanust. Oleme otsustanud olla tähelepanelikud.
- Tähelepanu jaotuvus - kaks või enam tegevust sooritatakse samal ajal. Ei saa korraga kahele konsentraarida tähelepanu. Kui aga üks tegevustest on automaatne (vilunud kudumine ), saab korraga teha kahte asja.
- Tähelepanu ümberlülitavus – konsentreerid tähelepanu ühelt asjalt teisele
- Tähelepanu hajuvus (hajameelsus) – inimene mõtleb peas millelegi muule ja tema tähelepanu on sellel. Seepärast kipuvad inimesed unustama end mõnes olukorras.
Mälu - oma kogemuse ja muu info meeldejätmine, säilitamine, meenutamine ja unustamine.
Mälu põhiprotsessid:
- Omandamine ja meeldejätmine ( tuupimine )
- Säilitamine
- Meenutamine
- Unustamine
H. Ebbinghaus  pool materjalist unustatakse 20 minutiga. Üks materjali kordamine võiks kesta 20 minutit. Siis väheneb tõenäosus midagi meelde jätta. 1h tunni jooksul ununeb 2/3. Pidev kordamine aitab mälule kaasa.
Assotsiatsioonide ahel: lusikas tasskohvsuhkur
Pikaajaline mälu
- Episoodiline mälu – mälu liik, mis keskendub inimese enda ümber ja sisaldab komponendina isiklikke kogemusi ajas.
- Semantiline mälu – mälu liik, mis siselda intellektuaalselt omandatud teadmisi, mida on õpitud, kuid pole ise kogetud.
Mälu liigid:
- Psüühilise aktiivsuse iseloomu järgi mälu liigutus :
  - Motoorne mälu – mitmesuguste liikumiste ja nende süsteemide meeldejätmine, säilitamine ja meenutamine (hea motoorne mälu – „kuldsed käed“, halb „koba“)
  - Emotsionaalne mälu – tundmuste ja tunnete mälu
  - Kujundimälu – nägemis-, kuulmis-, kompamis-, haistmis-, maitsmismälu
  - Sõnalis-loogiline mälu – mõtted, ideed, ei ole võimalik keelata
- Tegevuse iseloomu järgi mälu liigitus
  - Tahteline mälu
  - Mittetahteline mälu
Amneesia - on mälukaotus, unustamise liik.
Igal inimesel kehtivad amneesialiigid, mida peetakse normaalseks (3):
- Lapsepõlve amneesia – ei mäleta enda elu enne 3. eluaastat
- Unenägude amneesia – ei mäleta unenägusid, eriti pika unestaadiumi omasid
- Kaitsev amneesia – ei mäleta jubedaid hetki hästi, detailselt

V loeng – Emotsioonid

Emotsioon – inimese poolt läbielatud suhtumine maailma ja iseendaga.
- Emotsioonide väljendavad inimese rahulolu ja rahulolematust oma käitumise, tegevuse, teiste inimeste ja toimuvate sündmuste suhtes.
- Emotsioonid tekivad inimese vajaduste rahuldamise või rahuldamatuse korral inimese reageeringuna ümbritsevas keskkonnas toimuvale.
Tundmused – on inimese subjektiivne suhtumine tegelikkusesse ja iseendassse.
- Positiivsed tundmused – rahulolu, rõõm, õnnetunne, tänulikkus, austus , õrnus, vaimustus , uhkus jne.
- Negatiivsed tundmused – rahulolematus , mure, kurbus , meeleheide, viha, häbi, vastikus, põlgus
Meeleolu – üldine emotsionaalne seisund, mis mingi aja jooksul annab värvingu inimese elamuustele ja tegevustele ning mille põhjust inimene alati ei tunneta.
Meeleolu põhjusteks võivad olla: inimese füüsiline seisund, enesehinnang, enesetunne, elulise faktorid , loodus, ilm, aastaaeg , teised inimesed, kunst jne.
Afekt – lühiajaline, tormiliselt kulgev, plahvatuslik emotsionaalne reaktsioon , mis haarab inimese täielikult ja kontrollimatult oma võimusesse. Afektiseisundis tajub inimene ümbritsevat ebaadekvaatselt, teadvus aheneb, inimene ei anna endale aru oma tegevusest ning ei suuda kontrollida.
Afektiivne šokk – afektiseisundile järgnev rahunemine, väsimus, apaatia .
Ärevus – emotsionaalne seisund, mida tekivad võimalikud või tõenäoliseks hinnatud ebameeldivused ja mis väljenduvad kartuses, kartlikkuses, ärevuses, erutuses, rahustuses, himus.
Kirg – tugev ja püsiv tundmus , mis haarab ja valitseb inimest, avaldab tugevat mõju tema kõigile tegevustele ning väljendub mõtete, energia suunamises oma eesmärgile, kire objektile.
Emotsioonide bipolaarsus – emotsioonide kahepoolsus (vastandemotsioon)
Emotsioonid:
- Steenilised ehk aktiivsed - nt. rõõm, teeb inimese energiliseks jne.
- Asteenilised ehk passiivsed – nt kurbus, teeb inimese passiivseks jne.
Emotsioonide kategooriad
- Spetsiifilised emotsioonid – peegeldavad ühe kindla vajaduse iseloomu
  - Altruistlikud emotsioonid: tekivad teise inimese abistamise, kaitse, koostöötamise vajaduse alusel, väljenduvad soovis teha teisele rõõmu, hoolitseda teiste eest
  - Kommunikatsiooni emotsioonid: aluseks on suhtlemisvajadus, väljenduvad soovis suhelda, jagada infot, teadmisi, mõtteid, ideid, elamusi, tunnustust.
  - Eneseteostus ehk auahnus : seotud vajadusega lugupidamise, tunnustuse järele ja väljenduvad uhkuses, eneseaustuses
  - Võitlusemotsioonid: hädaohu ületamise vajadus, väljendub hasardis, soovis riskida .
  - Praktilised emotsioonid: seotud sooviga saavutada edu töös, õppimises, teha rohkem ja paremini ja väljenduvad rahulduses tehtud tööst.
  - Romantilised emotsioonid: püüd ebahariliku, tundmatu poole, ebatavalise, imelise ootus
  - Gnostilised emotsioonid: püüd midagi mõista, aru saada, tungida nähtuste olemusse, väljendub: Imestus, arusaamatus , tõe avastamise rõõmus
  - Esteetilised emotsioonid: ilusa tunnetamisega seotud
  - Eetilised emotsioonid: kõlbelise tunnetamisega seotud.
  - Hedonistlikud emotsioonid: seotud kehalise ja hingelise mugavuse taotlusega, elu nautimisega näiteks rõõm heast söögist jms.
  - Omandamise ja kogunemisega seotud emotsioonid – huvi kogumise, asjade kolektsioneerimisega, mis ei rahulda otsest praktilist vajadust.
- Mittespetsiifilised emotsioonid – peegeldavad inimese ületundeid
Tööstress – pingeseisund, mille on põhjustanud tööl esinevad stressorid ehk stressi põhjustajad.
Stressorite tüübid:
- Muutused elus
- Krooniline stress
- Igapäevaelu pisi -stressorid
- Frustratsioon : pinge, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel
- Konfliktid
Läbipõlemine – inimestel, kes oma töökohustuste täitmisel on sunnitud suhtlema paljude inimestega.
- 1. Staadium Mesinädalad: entusiasm, tööga rahulolu
- 2. Staadium Õli tulle valamine : rahulolematus tööga, töö efektiivsuse langemine , unehäired, närvilisus, mikrotraumatism, suitsetamise ja alkoholi harjumuste muutumine, ostupalavik, lohutussöömine
- 3. Staadium Kroonilised sümpromid: füüsilise haiguse sümptomid, väsimus, kurnatus, viha, depresiivsed mõtted.
- 4. Staadium: rahulolematus kõige suhtes
Potensiaalsed stressorid tööl: halvad töötingimused, vahetustega töö, pikad tööpäevad, reisimine , risk ja ohtlikkus tervisele, uus tehnoloogia , tööd liiga palju, tööd liiga vähe

Stressiga toimetulek : probleemi lahendamine, ümberformuleerimine, uus eesmärk, huumor

VI loeng - Motivatsioon

Vajadus – on isiksuse seisund, milles avaldub sõltuvus eksisteerimise konskreetsetes tingimustes ja mis on isiksuse aktiivsuse allikas.
Vajadused:
- Materiaalsed
- Mittemateriaalsed
A. Maslow ’i vajaduste hierarhia , vajaduste rahuldamise järjekorras:
- Füsioloogilised – kõik organnismi eksisteerimisega seotud vajadused näiteks: janu, nälg, hapnik, uni, seksuaalvajadus. (85%)
- Turvalisus – vajadus stabiilsuse, korra ja kindlustunde järele (II esimest on primaarsed vajadused) (70%)
- Sotsiaalsed – vajadus sotsiaalseteks kontaktideks, teiste inimestega suhtlemiseks, info, mõtete ms vahetamiseks, vajadus kuuluda kellegi hulka, samastada end kellegagi, olla mõistetud, armastada , koostöövajadus, sõprusevajadus, olla armastatud . (50%)
- Enesehinnang – eneseaustus , prestiiživajadus, lugupidamisvajadus , olla edukas, vajadus hoida ensehinnang üsna stabiilsena jms (40%)
- Eneseteostus – vajadus rakendada oma oskusi, teadmisi, võimeid, andeid. (10%)
Inimene võib olla mitmel tasandil korraga, st järjestus ei ole nii kategooriline . Ometi – on olemas mingi alamate tasemete rahuldamatuse piir, millest alates kõrgema tasandi vajadused kaovad.
Motiiv – tegevuse ajend (vajandusmotiiv motivatsioon )
Motivatsioon:
- Isiksuse omadus, kusjuures iga isiksus on kordumatu, st inimestel on erinevad ootused, hoiakud, eesmärgid
- Teadvustatud protsess, st inimese enda poolt suunatav ja kontrollitav
- Aktiivsuse aluseks, aktiivsuse kindlustajaks ja selle määrajaks.
Edukus = Võimed X Motivatsioon X Võimalus=A X M X O
Motivatsioonikonflikt:
- „Lähenemine-lähenemine“ konflik – tahame mingit kahte erinevat asja korraga. Nt ma tahan minna kinno ja ma tahan minna teatris, aga mul ainult tänane õhtu vaba, kumma ma valin?
- „Vältimine-Vältimine“ konflikt – kahest ebameeldivast olukorras tuleb valida üks.
- „Lähenemine-vältimine“ konflikt – üheaaegselt ja ühes kohas esinevad nii hea ja halb.
Mõjustada erinevate faktoritega saab rahulolu ja rahulolematust.
McCellandi – Vajaduste rühma teooria:
Saavutusmotiiv:
- Inimene vajab pidevat infot oma tegevuse tulemustest
- Meelsamini töötab üksi
- Võtab riske ja seab kõrgeid eesmärke („Alati valmis“)
- On rohkem huvitatud tulemusest, kui meetodist
- Võrdleb oma tulemusi enda omadega
- Otsib loovat uusi lahendusi.
- Meeskonnas töötab halvasti
- On pidevalt pinges
- Ei hooli töötingimustest
- Pidevas ajanappuses
- On orienteeritud tööle

Suhtemotiiv:
- Eelistab töötada meeskonnas
- Otsib isiklikku tunnustust
- Püüab kujundada lojaalsust
- Hoidub juhi ametikohast
- Arnedab suhteid ja infovahetust
- Lahendab konflikte
- Suhtleb kõigiga
Võimumotiiv:
- Püüab teisi ergutada
- Tunneb maine ja mõjukusi kujunemise seaduspärasusi
- On inimsuhetes võimekas
- Peaasjalikult huvitatud staatus ja prestiižisuhetest
- Veenev
- Võrdleb end teiste tulemustega kui iseenda küsimustega

Rahulolu tasustumine sõltub:
- Tasu suuruse ja loodetud suuruse võrdlemisest. Kui inimesed tunnevad , et nende tasu on väiksem, kui nad arvavad end väärt olevat, tekib rahulolematus.
- Inimestel on kalduvus võrrelda enda jõupingutusi, oskusi, staatust ja töötulemuslikkust teiste vastavate näitajatega ja saadud tasudega. St. Võrreldakse enda panust ja tasu teiste kpanuse ja saadava tasuga.
- Sisemised ja välised tasud rahuldavad inimeste erinevaid vajadusi.
  - Sisemised vajadused: edutunne, saavutusvajadus , isiklik areng
  - Palk, preemia, edutamine, kabinet
- Kui oluline on tema jaoks antud väärtus ja tasu, kui tasu ei kuulu hulka, mida ta väärtustab, tekib rahulolematus.
- Edutamine toob kaasa staatuse muutus ja prestiiži suurenemise
- Raha vahendab sõltumatust, turvalisust ja baasvajaduste rahuldamist jne.
- Igasuguste tasude määramisel tuleb arvestada sellega, et see peaks olema piisavalt suur, et rahuldada baasvajadusi, selle määramisel lähtutakse õigluse ja võrdsuse põhimõtetest tasu liiki arvestaks individuaalseid vajadusi ja väärtusi.
VII loeng – Konfliktid

Isiksusesisesed- intrapersonaalsed konfliktid
Isikutevahelised konfliktid – interpersonaalsed konfliktid
Gruppidevahelised konfliktid
Töökonfliktide tunnused:
- Koostöö ei laabu
- Ei jõuta ka lihtsates asjades kokkuleppele
- Öeldakse teravusi
- Kontrollimatu (emotsionaalne) käitumine
- Probleemi arutlus kasvab üle vastastikuseks süüdistamiseks
- Püütakse leida liitlasti
- Kaebamine , ässitamine, laimamine
- Vastase kohalolek mõjub ärritavalt
- Boikott, ignoreerimine
Töökonfliktide kategooriad:
- Struktuurikonfliktid:
  - Põhjustamine: Destruktiivne käitumine, ebavõrdsus ressursside kasutamises, ebavõrdsus võimusuhetes, keskkonnategurid , ajategurid.
  - Sekkumine:
    - Täpsustada ja defineerida rolli
    - Asendada destruktiivne käitumine
    - Omandi ja kontrollivõimaluste reorganiseerimine
    - Otsustamismudeli reorganiseerimine
    - Anda võimalus kauplemiseks
    - Manipuleerimine
    - Muuta keskkonna ja ajategureid
- Teabekonfliktid:
  - Põhjustamine: informatsiooni puudumine, valeinfo, info erinev tõlgedamine, erinevad interpretatsioonid, erinevad info kogumise viisid.
  - Sekkumisviisid : jõuda kokkuleppele olulise info osas, üksmeel info kogumise allikates ja protsessis, välisekspertide abi infologistika süsteemi hindamisel.
- Suhtlemiskonfliktid:
  - Põhjustamine: tugevad emotsioonid, väärtõlgendused, stereotüübid, vähene suhtlemine , korduv negatiivne suhtlemine.
  - Sekkumisviisid: Kontrollida emotsioonide väljendamist protsesside ja reeglite abil, anda võimalus emotsioonide väljendamiseks, taju täpsustamine ja positiivse hoiaku loomine, suhtlemise suurendamine , negatiivse käitumise välistamine, julgustada probleemi fokuseerimist.
- Huvide konflikt:
  - Põhjustamine: Võistuslikkuste tunnetamine , põhiliste huvide vastandlikkus, protseduurid, psühholoogilised huvid.
  - Sekkumisviisid: Tähelepanu huvidele, mitte positsioonile; firma eesmärkidest tulenevad huvid, objektiivsete kriteeriumite leidmine, mitmepoolsete kasulike lahenduste leidmine, võimalused arvamuse avaldamised, töövälised ühistegevused.
Konfliktide lahendamise stiilid:
- Võit-kaotus:
  - Käitumine: Agressiivne, vastasseis, võit iga hinna eest
  - Kasutaja õigustus: probleemsest situatsioonist väljumine, enesekehtestamine, saab jamast lahti, eetiline ja professionaalne korrektsus
- Kompromiss
  - Käitumine: Oluline, et kõik osapooled jõuavad eesmärkideni; olulised head suhted, agressiivne, kuid mitte koopereeruv.
  - Kasutaja õigustus: Mitte ühegi inimese idee ega tema ise pole ideaalsed, igal probleemil on mitu lahendust , selleks, et saada, tuleb anda.
- Probleemi lahendamine
  - Käitumine: Mõlema poole vajadusi, huve peetakse oluliseks; kooskõlastav, koopereeruv.
  - Kasutaja õigustus: Kui pooled räägivad avameelselt oma vajadusest ja problemidest, siis leitakse rahuldav lahendus enamuse jaoks.
- Ignoreerimine
  - Käitumine: Mitte vastasseisu tekitav, ignoreerib või jätab tähelepanuta teravused, pinget tekitavad teemad, väldib erimeelsusi
  - Kasutaja õigustus: Erinevused liiga suured, väiksed või ebaolulised; rünnak võib kahjustada olulisi suhteid; oma seisukohtade esitamine võib tekitada uusi probleeme ja võimendada eelnevat konfikti.
- Nõustumine
  - Käitumine: nõustuv, mitte kooskõlastav; koopereerimine – isiklikest eesmärkidest loobumine.
  - Kasutaja õigustus: Ei ole midagi halvemat kui risk rikkuda suhteid, üldise harmoonia säilitamine iga hinna eest, suhted ääretult olulised.
Konfliktide lahendamine:

Võitlus:
- Loo võit-kaotus situatsioon
- Kasuta rivaalitsemist
- Kasuta võimu-mänge
- Intrigeeri
- Kiirusta, forsseeri (lähme nüüd, tee nüüd kiiremini jne)
Kohanemine :
- Nõustu
- Ignoreeri
Koostöö:
- Probleemi lahendamine
- Ideede ja info vahetamine
- Integreerumine
- Lahendused, kus kõik võidavad
Vältimine:
- Ignoreeri konflikte (ehk laheneb ise)
- Võta probleem teatavaks
- Kasuta aeglasi protseduure konflikti kontrolli all hoidmiseks
- Hoia konflikti saladuses
- Kasuta bürokraatlikke reegleid
Kompromiss:
- Läbirääkimised
- Kauplemine
- Rahuldavate tingimuste otsimine

Konflikti lahendamise strateegiad:
- Konflikt kõrvaldamatu, kokkulepe võimatu:
  - Võitlus
  - Vahendus
  - Juhuse hooleks jätmine
  - Põgenemine
- Konflikt kõrvaldamatu, kokkulepe võimalik:
  - Probleemi lahendamine
  - Kompromiss
  - Ignoreerimine
  - Nõustumine
  - Rahulik kooseksisteerimine
- Konflikt kõrvaldatav, kokkulepe võimatu:
  - Isolatsioon
  - Põgenemine
  - Võitlus
- Konflikt latentne

VII loeng – Mõtlemine ja loogika

Mõtlemine – sotsiaalselt tingitud ja keelega lahutamatult seotud oluliselt uue otsimise ja leidmise psüühiline protsess
- On tegelikult vahendatud ja üldistatud tunnetamine tegelikkuse analüüsi ja sünteesi kaudu.
- Näiteks:
  - Kõne, keel
  - Loogika
  - Sotsiaalne aspekt
Mõtlemise viisid:
- 1. Liigitus:
  - Sõnalis-loogiline mõtlemine- kasutatakse mõisteid, loogilisi konstruktsioone, põhineb keelel
  - Näitlik- esemeline mõtlemine – seotud ettekujutlusega süsteemidest ja nendest toimuvatest protsessidest.
  - Näitlik-tegelik mõtlemine – proovimine, katse-eksitus meetod
- 2.liigitus:
  - Teoreetiline mõtlemine – suunatud objektide vaheliste seoste avastamisele.
  - Praktiline mõtlemine – seotud eesmärgi püstitamise, plaani väljatöötamisega, tegutsemisega.
- 3.liigitus:
  - Teoreetiline mõtlemine
  - Empiiriline mõtlemine ehk andmete analüüs
  - Loogiline mõtlemine
  - Intuitiivne mõtlemine ehk silmapilgul tekkiv mõtlemine
  - Realistlik mõtlemine
  - Autistlik mõtlemine ehk enesele keskenduv
  - Produktiivne mõtlemine
Mõtlemise areng:
- Kaemuslik – motoorne mõtlemine – kuni 3. aastani, praktiline kogemus
- Kaemuslik – kujundiline mõtlemine – 4-7 aastani, puudub osa mõisteid, mõtlemine allub kogemusele ja vahetule tajule.
- Abstraktne mõtlemine – mõtlemine abstraktsete mõistete abil
Mõtlemise individuaalsed iseärasused:
- Iseseisvus – oskus näha ja püstitada küsimusi, probleeme, lahendada need
- Paindlikkus – oskus muuta esialgselt kavandatud ülesande lahendamise plaani. Jäiga mõtlemisega inimesed - rehiitsed
- Kiirus – otsustamine
Primitiivkultuurides tuginetakse loogikaülesannete lahendamisel isiklikele praktilistele kogemustele , juhul kui kogemus puudub, keeldutakse vastamast. Näiteks: John joob iga päev kell viis teed. Kell on praegu viis. Mida John teeb? Mõtlemine on aja jooksul muutunud ja erinevates kultuurides erinev.
Selleks, et tunnetada tegelikkuse esemete, nähtuste üldiseid omadusi, suhteid, seaduspärasusi, kasutab inimene mitmesuguseid loogika võtteid:
- Võrdlus – loogika võte, mille abil tehtakse kindlaks tegelikkuse esemete ja nähtuste sarnasus ja erinevus. Võrdluse aluseks on otsene tajumine näiteks: Pliiats -paber. Võrdlus teiste esemete, nähtuste kaudu näiteks: täna on soojem kui eile – võrdleme termomeetri kaudu.
  - Võrrelda tuleb niisuguseid asju, millel on tegelikkuses mingisugunegi seos omvahel. Näiteks on kasutu võrrelda õuna ja mõistust.
  - Iga võrdluse praktilise tähtsuse määrab see, mis võetakse võrdluse aluseks. Näiteks kahe töötajate grupi võrdlus. Kumb on parem? Ainult kvatintatiivsetest näitajatest ei piisa
  - Kahe või enama eseme, nähtuse võrdlus peab toimuma ühe ja sama tunnuse järgi, võetuna ühes ja samas suhtes. Näiteks: Vihm on märg. Keev vesi kõrvetab. Päiksekell näitab aega.
  - Iga võrdlus peab toimuma mitte objekti juhuslike, vaid olulise tunnuste järgi. Näiteks: mõlkis pann
- Analüüs – loogilise mõtlemise võte, mille abil mõttes liigendatakse objekte, eraldades mõtte nende üksikuid osi, tunnuseid ja omadusi. Näiteks: Puu – juur , tüvi, lehed, pungad , õied
  - Süntees – loogilise mõtlemise võte, millega analüüsi abil liigendatud üksikud osad ühendatakse mõttes ühtseks tervikuks. (Analüüsi vastand – juur, tüvi, lehed, pungad, õied on koos puud)
- Abstraheerimine – loogilise mõtlemise võte, mille abil eraldatakse mõttes objekti olulised omadused ebaolulisest, kõrvalisest, juhuslikest omadustest
- Üldistus – loogilise mõtlemise võte, mille abil mõttes ühendatakse ühesuguste objektide üldised omadused
Mõisted:
- Üksikmõisted – Tallinna linnapea , minu auto
- Üldmõisted – kool, täht, laul, raamat
- Kogumõisted – mets on puude kogum, maailmamered, raamatukogu, koosolek, meeskond
- Abstraktsed mõisted – vaprus, ilu, oskus, arukus
- Korrelatiivsed mõisted – sisaldavad seosele osutavaid tunnuseid, milles üks eeldab teise olemasolu. Näiteks: Õpilane – õpetaja, Juht – alluv
Definitsiooni reeglid:
- Peab olema adekvaatne – see mõiste, mida defineeritakse ja see mõiste, mille abil defineeritakse peavad olema mahult võrdsed. Näiteks: Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese käitumist.
- Definitsioon ei tohi teha ringi – Valge hobune on hobune, kes on valge.
- Peab olema selge, täpne, ilma kahemõtteliste metafoorideta – Lõvi on loomade kuningas.
- Definitsioon ei tohi olla eitav , vaid peab näitama, mida defineeritav objekt endast kujutab ning mitte seda, mida see objekt ei ole. Valgus on pimeduse muutumine.
Definitsiooni asendavad võtted:
- Demonstreerimine – näitamine, mis annab mittemõiste, vaid individuaalse kujutluse
- Kirjeldus – objekti tunnuste loetelu , mille eesmärgiks on näidata objekti võimalikult täpselt.
- Iseloomustus – olulisest tunnusest esitatakse kõige iseloomulikumad, mille eesmärgiks on rõhutamine, et objektil esinevad või puuduvad teatud tunnused.
- Võrldus – kõrvutatakse kahte või enamat objekti ja osutatakse nende sarnasusele või erinevusele.
- Väidete tõestus:
  - Otsene tõestus – esitatud argumendid põhjendavad väite tõesust
  - Kaudne tõestus – väite tõestust, põhjendatakse sellele vastukäivate argumentide väärusega.
Tõestuse reeglid:
- Väide peab olema selge ja täpselt määratud
- Väidetud, mida hakati tõestama, ei tohi tõestamise käigus asendada, ära vahetada mõne teise väitega – väide peab kogu tõestuse vältel jääma samaks
- Väite tõestuseks esitatud argumendid peavad olema tõesed.
- Järeldus peab tulenema esitatud argumentidest. Kui ei järeldu, siis on tegu loogika veaga.
- Argumentideks peab olema iseseisvalt tõestavad väited. Kui ei ole, siis on loogikaviga „nõiaring“
- Väide peab olema tuletus , mis loogiliselt järeldub argumentide järjestusest.
Väidete ümberlükkamine:
- Ümberlükkamine faktide kaudu – tuuakse väite vääruse kohta reaalsed andmed, nähtused, sündmused, mis väite vastu räägivad ja alusetuks muudavad.
- Võetakse kriitika alla argumendid, mis on esitatud väite tõestusel (argumentide väärsus või alusetus)
- Näidatakse, et esitatud argumendid on küll tõesed, kuid nendest ei tulene, ei järeldu tõestatav väide.
- Tõestatakse iseseisvalt uusi teese(väide), mis on ümberlükatava väitega vastuolus või välistab selle. Kui a on tõene, siis b on väär.
- Tõestakse ümberlükatava väite enda väärtus.

IX loeng – Isiksus

Persona – kreeka k. Mask , mida kandis näitleja
Inimene:
- Indiviid – vaatlusalune, üksikelement hulgas, kõnekeeles negatiivselt silmapaistev inimene.
- Isik – mistahes aspektis, peamiselt kasutavad juristid
- Individaalsus – eristus teisest
Isiksus – teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustavad nn „mina“ – teadvus, käitumise ja tegevusjoonte põhijoonte suhtleline püsivus täna kujunenud vajaduste ja väärtuste olemasolule, suutlikkus ennast reguleerida ja oma suhteid sotsiaalse keskkonnaga.
- Isiksus kujuneb sünnipäraste eelduste , sotsiaalse keskkonna ja kasvatuse koosmõju tulemusena
- Isiksuse kujunemise teooria:
  - Biogeneetilised kontseptsioonid – isiksus on sünnipäraselt antud. Rahvalik käsitlus, argiteadvuse tasemel. „Käbi ei kuku kännust kaugele“
  - Sotsiogeneetilised teooriad – miljöö ja kasvatuse määravad kõik isiksuse kujunemisel. ( Tabula rasa –valge leht)
  - Fenomenistlikud käsitluse – isiksus on omaette fenomen ja ei sõltu ühiskonnast ega teistest inimestest. (erakordne omaette nähtus)
  - Tänapäeval : Bioloogiline faktor on eeldus, mis arendatakse elu käigus välja sotsiaalselt soodsates tingimustes. Inimene on biosotsiaalne olend .
- Isiksuse struktuur:
  - Isiksus on dünaamiline struktuur, mis läheb minevikust oleviku kaudu tulevikku. Enamasti esitatakse isiksuse struktuuri 3-4 komponendina.
    - Temperament
    - Iseloom
    - Võimed
    - Orientatsioon , suundumus (vajadused, huvid veendumused, väärtused, maailmavaade, suhtumised)
  - Bioloogiline allstruktuur :
    - Temperament
    - Iseloom
    - Psüühiliste protsesside individuaalsed iseärasused
    - Soolised ja ealised eriärasused
  - Sotsiaalne allstruktuur:
    - Isiksuse sotsiaalne kogemus – teadmised, oskused, vilumused, harjumused.
    - Isiksuse suundus – väärtusorientatsioon
Isiksuse teooriad:
- I grupp teooriaid – kehaehitusega seotud isiksuse teooriad:
  - Hippokratese „Kehamahlade teooria“ – nelja põhilise elemendi põhjal seletatuna : tuli – soojus , õhk – külmus, vesi –vedelus, maa – tugevus, sangus – veri (soe inimene – sagviinik), flegma – lima on külmus ( flegmaatik – külm inimene), must sapp (sapine inimene), melanhoolik (kurvameelne, tõrges), cole - kuivik
  - E. Kretschemeri „Isiksuse tüpoloogia 3 põhitüüpi ja 1 segatüüp
    - Asteetiline ehk „ sale “ tüüp
    - Atleetilismuskulaarne „naiste unistus“
    - Pükniku tüüp
    - Segatüüp – ühtede tunnuste järgi kuulub ühte, teiste tunnuste järgi teise.
  - W. Sheldon
    - Endomorfne (püknik) – mugav, seltskondlik, armastab hästi süüa, rahulik, emotsionaalselt stabiilne, vaimsest pingest saab üle söömisega. Sotsiaalselt sõltuv. Orientatsioon perele ja kodule.
    - Ektnomorfne (atleetilismuskulaarne) – Inimene, kes tunnetab oma füüsilist jõudu. Suuteline taluma pingutust ja valu. Käitumine robustne, agressiivne. Vaimset pinget maandab füüsilise aktiivse tegevusega . Energiline. Püsivad veendumused. Valitsemispüüd. Kalduvus riskida. Somatoonik
    - Mesomorfne (asteetiline) - Inimene, kes on sulgunud oma mõtete ja tunnete maailma. Kõnes ja väljendusliigutustes tagasihoidlik, ei armasta seltskonda ega suhtlemist. Näeb rohkesti probleeme. Unine ja väsinud. Tserebrotoonik
- II grupp teooriaid – psühhoanalüütikute isiksuse teooriad
  - S. Freud
    - Alateadvus – ID: eelteadvuse tase. Inimese alg- ehk ürgsüsteem, millest evolutsiooni käigus on välja arenenud ego ja super -ego. ID-sse kuuluvad kõik lapsepõlvekogemused. On energiaallikaks ja subjektiivse kogemuse maailm, mis ei ole seotud reaalsusega. Põhiprintsiibiks on saavutada mugavus ja tasakaal so LIBIIDO ehk naudingu printsiip.
    - Teadvustatud osa ehk mina – Ego: teadvuse tase, töötab reaalsuse printsiibil. Alistab Id, otsib reaalsusest lahendust. Ego peab tunnetama subjektiivse ja objektiivse reaalsuse vahekorda , vajalikuks muutub mõtlemine. Tekib vastuolu: Id- nauding, ego - tegevus
    - Minast kõrgemal – Super-ego: sisaldab moraalinorme, kombeid ja tavasid. Annab egole piirid, mille raames võib naudingu printsiibi tegelikkuses rakendada. Siit tulevad asendused, mis ühiskonna poolt heaks kiidetud
    - Freud uskus, et inimese isiksuse areng esimesel viiel eluaastal eriti oluline ja kordab evolutsiooni: oraalne periood (0-1,5 aastane), anaalne periood(1,5-4 aastane) väidetavalt siit edaspidi määratletakse ära homoseksuaasus, fallose periood (4-6 aastat), latentne periood (6-12 aastat).
      - Oidipuse kompleks – väikestel poistel oma ema jumaldamine. 2-4 aasta vahepeal , tahavad oma emaga abielluda .
      - Elektra kompleks - väikesed tüdruk jumaldavad oma isa, võrreldakse kõiki tulevasi inimesi oma vanematega.
  - A. Adler – inimese motivatsiooni teooria.
    - Inimeste organite ebatäiuslikus tingib kompentsatsiooni
    - Inimesel on sündides kollektiivne ühtsuse tunne – karjainstinkt
    - Inimesel on teadvus ning ta hakkab ennast eraldama keskkonnast, mina-teadvus, sina-teadvus. Võrdlus teistega , alaväärsustunne
    - Alaväärsust kompenseerib võimutung, püüd teistest üle olla.
    - Inimese motivatsiooni iseloomustab sugutung ja võimuiha.
- III grupp – isiksuse omaduste teooriad:
  - Eisenky temperamendi tüüpide käsitlus:
    - Flegmaatik – aeglane, ei taha teistega suhelda, ei suuda kuidagi midagi alustada. Tuimavõitu. (Sissepoole)
    - Melanhoolik – kurvameelne, romantiline, iseenda mõtetes, ebastabiilne. (sissepoole)
    - Koleerik – suur suhtleja, elab tihti ennast välja teiste peal (väljapoole)
    - Sangviinik

Rotter, Bandura – Sotsiaalne õppimine
Isiksuse kontrollkese:
Eksternaalsus – näeb kontrolli ükskõik, kus väljaspool, seletab oma ebaedu väliste faktoritega. Arvab , et välismaailm dikteerib tema enda elu.
Intovernaalsus – inimene, kes võtab vastutuse enda käitumise ja tegevuste eest ja iseloomustab end kui inimest, kes saab kontrollida oma elu.
Internaalil on: kõrgem sotsiaal-majanduslik staatus, individualistlik maailmakäsitlus, suur stressitaluvus, parem vaimne tervis, hea kohanemisvõime, vastutustunne oma elu ja tuleviku eest, kõrgem enesehinnang, aktiivne eluhoiak, lühi- ja pikaajalised eesmärgiks.
X loeng – Suhtlemine

Interpersonaalne (isikuvaheline) pretseptsioon ehk isikutaju
Interaktsioon – käitumine suhtlemissituatsioonis. Mõjutame niimoodi teist inimest endale soovitud suunas
Kommunikatsioon – informatsiooni vahetamine
- Kommunikaator  teade/sõnum  retsipent (teate vastuvõtja)
- Verbaalne suhtlus: Kes? Kus? Millal? Miks?
- Mitteverbaalne suhtlus: hääl (keskmine tugevus, vaheta tempot rääkimisel, korda olulist, väldi köhatusi, häälda sõnalõpud välja, väldi hääle valjenemist argumenteerimisel) , silmside (suuna pilguga iga lause mõnele kuulajale), pausid, poos, žestid, miimika , riietus, häälitsused, huvi, huumor
Sõnumi edastamise printsiibid:
- Üksikult üldisele
- Konkreentselt abstraktsele
- Lähedaselt kaugemale
- Tuntult tundmatule
Sagedased printsiibid:
- Aja kokkuhoid
- Aja raiskamine
- Informatsiooni üleküllus
- Informatsiooni puudujääk
- Liiga formaalne
- Sõnumi suunamine valele tasemele
Uudiskünnis:
- Sündmuse värskus, päevakajalisus
- Geograafiline lähedus
- Sündmuse mõjukus
- Osalejate prominentsus
- Sündmuste konfliktsus
- Sündmuste erakordsus
Manipuleerimine: sõbralikkus, veenmine , sundimine, kehtestamine, ähvardamine, meelitamine , koalitsioon, põhjendamine, kauplemine
Hoiakute muutumine:
- Ratsionaalne
- Emotsionaalne
- Suhtumine (kompetentsus)
  - Käitumine: sõbralikkus, tähelepanelikkus, abivalmidus
  - Aktiivsus: suhtlemise probleemide lahendamine, nõustamine, aitamine
  - Empaatia : arvestab erinevusi, suhtub erinevustesse heatahtlikult, kannatab erinevused välja, ei salli erinevusi
  - Asjatundlikkus
  - Teadete tajumine
  - Isikutaju
Kõige vajalikumad kommunikatiivsed oskused:
- Kuulamisoskus
- Küsimuse formuleerimine ja esitamine
- Kirjalik eneseväljendusoskus
- Suuline eneseväljendusoskus
- Tagasiside andmine
- Suhtlemisoskus
- Meeskonna töö oskused
- Probleemide lahendamise oskused
Aktiivne kuulamine – mõista kedagi, nautida kellegi seltskonda, saada midagi teada, pakkuda abi või lohutust.

XI loeng –minapildi ja mina kaitsemehhanismid

Mina – isiksuse keskne , püsiv komponent , mis on seotud eelkõige enda vastandamisega ümbritsevale maailmale ja teistele inimestele ning mis kindlustab teadvuse ja käitumise järjepidevuse.
- Tegevuse ja elamuse subjekt
- Enesetunnetuse objekt (Mina-mitte sina, mina – mitte keegi teine, mina – meie)
Eneseteadvuse – teadvus, millel on subjekti enda omadused. Seega on eneseteadvus psüühiliste protsesside kompleks, mille abil indiviid teadvustab ennast kui tegevuse subjekti.
Enesehinnang – suhteliselt püsiv ja kompleksne hinnang iseendale .
- Madal enesehinnang
- Adekvaatne enesehinnang
- Kõrge enesehinnang
Mina-pildid – kujutlused ja reaktsioonid iseenda kui objekti, antud situatsiooni osavõtja kohta, milles eriliselt tähtsad on teiste inimeste arvamused.
W. James – Empiiriline mina:
- Materiaaline mina – kõik esemed ja asjad, mis kuuluvad antud minale (auto, keha, varandus)
- Sotsiaalne mina – see, mida kaasinimesed minust arvavad
- Abstraktne mina – elukogemuse poolt põhjustatud erinevate minade sulamine
- Vaimne mina – inimese psüühiliste omaduste, võimete ja isiksuse omaduste terviklik kogum.
Cooly „Sotsiaalse mina“ käsitlus:
- Minu kujutlus sellest, millisena ma paistan teistele inimestele. Mina olen ilus.
- Minu kujutlus hinnangutest, mida teised inimesed minule kui inimesele annavad. Kuidas teised mind ilusaks peavad
- Minu kujutlust sellest, kelleks ma ise ennast pean. Mida mina arvan, et teised inimesed minust kui ilusast inimesest arvavad.
J. Mead - Peegelmina teooria:
- Inimene kujundab oma eneseteadvuse teiste inimeste arvamuste alusel (peegel)
- Populaarne mina – millisena ma teistele end näitan
- Intiimne mina – mida ma tegelikult endast arvan
- Siit edasiarendus:
  - Oleviku mina – milliseks pean end antud momendil
  - Dünaamiline mina – milliseks ma enda arvates kaldun
  - Ideaal mina – milline on minu arvates ideaalne inimene
  - Tuleviku mina – milliseks saan tulevikus
Roll – sotsiaalse positsiooniga seotud käitumine, mis peaks vastama teiste inimeste rolli ootustele. (ema, lapse, abikaasa roll)
- Rollikonflikt – rollid nõuavad üksteist välistavat käitumist
Isiksuse psühholoogilised kaitsemehhanismid:
- Mahasurumine ehk väljatõrjumine – pinget või rahutust tekitav impulss, emotsioon jms lülitatakse välja, summutatakse, unustatakse
- Reaktiivne käitumine – tugineb emotsioonide (emotsioonide aluseks vajadus) ambivalentsusele, kaksipidisusele, mistõttu teadvusele vastuvõetamatu tendents asendatakse vastupidisele. Käitume vastupidiselt ootustele
- Projektsioon – omaenda tunnete ja tungide alateadlik ülekanne kellelegi teisele. Projektsiooni spetsiifiline vorm on viha väljavalamine kättesaadavale objektile, otsitakse nö patuoinas. Vanatüdrukule tunduvad kõik ümbritsevad inimesed käituvat amoraalselt.
- Ratsionaliseerimine – enesepettus , püüd ratsionaalselt põhjendada absurdset või meeldivat/ebameeldivat ideed. Homme hakkan mõtlema.
- Sublimatsioon – sotsiaalselt vastuvõtmatu impulsi asendamine kättesaadava ja lubatavaga, aga kättesaamatu soovi asendamine millegi kättesaadavaga
- Eitamine – Ei ole olnud, ma pole nii pahasti öelnud
- Negativism – inimese selline käitumine, mis koosneb tegevustest, mis on vastupidised teiste inimeste ootustele või nõudmistele. Ei taha, kui peab
- Regressiivne käitumine – arengutasemest madalam käitumine
- Identifikatsioon – seotud mehe-naise käitumisrollidega, aga ka tähtsa inimese käitumise, välimuse matkimisega

XII loeng – Sotsiaalsed suhted

Hoiak – püsiv valmisolek emotsionaalseks poolt või vastureaktsiooniks, positiivseks või negatiivseks hinnanguks mingile sotsiaalsele nähtusele.
Hoiaku põhisisu võetakse üle sotsiaalselt keskkonnalt eeskätt igapäevases praktilises elus ja tegevustes „oluliste, tähtsate inimeste“ mõjul
Sotsiaalne sõltuvus – ühe inimese sõltuvusse sattumine teisest inimesest tekib juhul kui ühest oleneb teise tähtsate vajaduste rahuldamine. Sõltuvus on seda suurem, mida olulisem vajadus ja mida teine enam ainuisikuliselt ei suuda rahuldada. On ka niinimetatud totaalseid sõltuvusi (õpilane – õpetajad, juht – alluv, lapsevanem – laps)
Teisest sõltuvat inimest on raske „juhtida“, manipuleerida , motiveeritud viisil käituma panna (armunud inimene, narkomaan)
Sõltuvusest vabanemise võimalused:
- Vabaneda nendest vajadustest , millega sõltuvus tekkinud
- Leida alternatiivne inimene, kes rahuldab neid vajadusi
Sõltuvuse liigid:
- Referetne sõltuvus – inimene on valmis loobuma oma arvamusest, muutma tegevuse plaane juhul, kui see kindlustab kuuluvuse teatud gruppi, tagab vastuvõtmise mingisse ringkonda, võimaldab sarnaneda ideaaliga. (moeesemed, staatus kambas)
- Infosõltuvus – kujuneb olukorras, kus inimene on sunnitud kasutama seda infot, millega teda varustab info valdaja. Hiina uudiste ajuloputus.
- Sõltuvus autoriteedist – autoriteedi seisukohtade, arvamuste, hinnangute kriitikata omaksvõtmine, mis toimub ilma sisemise vastasseisuta
Meeldivad need inimesed, kes:
- On meile sarnased (vaated, väärtused, omadused)
- on erilisi andeid, omadusi, oskusi
- välimuselt meeldiv
- meie hinnanguskaala järgi positiivseid omadusi (ausus, otsekoheses, sõbralikkus)
- peavad meist lugu, hindavad meid
Suhete liigid:
- Tere-tuttavad
- Konvektsionaalsed suhted – infovahetus piirdub eluoluga, olmega, ilmast , ühisest tegevusest, tuttavatest
- Rolliga seotud instrumentaalsed suhted ( klient – ametnik, müüja – ostja)
- Rolliga seotud emotsionaalsed suhted (tahame, et nemad meist hästi mõtleks: patuoinas, erudiit , juht, naljahammas , veidrik, norutaja)
- Isiksuse intiimsed suhted

Rolle võib vahetada, kuid inimestel on meelisrollid. Vajadustele vastav rollivahetus toob kaasa edu suhtluses .

.DOCX Laadi alla originaalfail 22 lk · .docx · 40 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-04-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

40 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

notid Õppematerjali autor

Netiloengute kospekt

I loeng
• Psühholoogia on teadus inimeste ja loomade käitumisest – sümastiseeritud info ja teadmised, teoreetilised seisukohad, terminoloogia, eksperimendid. (Kuidas käitub?, miks käitub nii?)
• Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, avaldusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. (uurib sisemist – nt stress, mõtlemine, emotsioonid)
o Ajalooline taust: eelteaduslik psühholooga (argitasemel järelduste tegemine, oletamine, miks käitumine on selline) filosoofia (hõlmas kõiki humantiaarteadusi – raamatud, traktaadid jms) teaduslik psühholoogia 1)filosoofiline 2)loodusteaduslik
o Wilhem Wund – 1879 psüholoogia kui teaduse sünd, Wund avas esimese psühholoogia eksperimentaal laboratooriumi. (loodi nt unustamiskõver ja muu selline).
 E. Kreapelin – psühhiaater, Tartu ülikooli professor, Wundi kaastöötaja, kelle testi kasutatakse senimaani. Leidis, et psüühikahäired põhinevad bioloogilisel ja geneetilisel talitushäirel.
 V. Chizh – Tartu ülikooli professor

Sarnased õppematerjalid

docx

Psühholoogia raamatu konspekt-Maruste Bachmann

kiiremini kui sini-rohelises spektriosas. (Kollane-sinine kleit näide,lk15). Tee vahet 3 psühholoogial: 1. Eelteaduslik psühholoogia-vanim, levinuim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta. Nn elutarkus, elupsüholoogia, terve mõistus jne. Nõrkuseks on halb tõesuse kontroll ja piiritlemata usaldusväärsus. 2. Filosoofiline psühholoogia – tekkis koos filosoofiaga, süsteemne ja range ülesehitus võrreldes eelteaduslikuga. 1 3. Teaduslik psühholoogia-tekkis 19 saj keskel, eristavaks jooneks on teadmiste suur usaldusväärsus. Mõistete täpne defineerimine, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine. Psühholoogia (ühiskonnateadus, mis uurib peam, tervet, normaalset psüühikat ja käitumist) ja psühhiaatria (arstiteaduse haru, mis käsitleb psüühika haiguse v

Üldpsühholoogia

docx

Psühholoogia koolieksami materjal

tunnete väljendamiseks ja olukorra selgitamiseks. Teine inimene tuleb ära kuulata. Kolmas samm. Kui mõlemad on saanud rääkida, tuleks sõlmida kokkulepe olukorra lahendamiseks. Konflikti lahendamine on raske ja nõuab kõigilt osalistelt pingutust. Kõik inimesed püüavad elada oma vajadustest lähtudes, inimesed ja nende vajadused on erinevad ja seetõttu on vastuolude tekkimine paratamatu. PSÜHHOLOOGIA PÕHIKURSUS Psühholoogia o Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. o Psühholoogia on teadus, mis uurib psüühilisi protsesse ja käitumist ning nende omavahelisi seoseid. Psüühika o Psühholoogia keskne mõiste on psüühika. o Psüühika on tegelikkuse peegeldus ajus. o Psüühiline tegelikkuse peegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel inimese meeleorganeile.

Psühholoogia

docx

Psühholoogia kordamisküsimused eksamiks

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 1. Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimus. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja eelkõige selle domineeriva juhtosa (AJU) tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühika eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika funktsioonid on: taju, mälu, mõtlemine, keel, tunded, tegevuse juhtimine.

Ülevaade psühholoogiast

docx

Psühholoogia 10-es klass kuni kevadeni

Psühholoogia Psühholoogia - ...on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. - ...on teadus, mis uurib psüühilisi protsesse ja käitumist ning nende omavahelisi seoseid. - mõiste pärineb kreekakeelsetest sõnadest psyhe (hing) ja logos (õpetus,teadus) - Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika - Psühholoogia keskne mõiste on psüühika. - ...on tegelikkuse peegeldus ajus. - Psüühiline tegelikkuse peegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel inimese meeleorganeile. - ...all võib mõista ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühilised nähtused - Psüühilised nähtused jagunevad kolme suurde rühma: 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused 1

Psühholoogia

docx

Psühholoogia ja loogika

PSÜHHOLOOGIA AINE Psühholoogia on teadus inimese ja loomade käitumisest süstematiseeritud info ja teadmised, teoreetilised seisukohad, terminioloogia, eksperimendid. Loob teooriad selle kohta, kuidas käitub. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, avadusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. Uurib midagi sisemist. Ajalugu: 1) eelteaduslik psühholoogia (arvamuspsühholoogia) 2) filosoofia 3) teaduslik psühholoogia (W.Wundt) jaguneb filosoofiaks ja loodusteadusteks. PSÜHHOLOOGIA HARUD (TEOREETILISED JA RAKENDUSLIKUD) Psühholoogia struktuur: 1) Teoreetilised psühholoogia harud - Üldpsühholoogia terminoloogia, teooriad, kontseptsioonid, teadmised - Eksperimentaalpsühholoogia uurimismeetodid (sh testis), uuringute tulemused 2) Rakenduspsühholoogia harud

Psühholoogia

docx

Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt

Sissejuhatus psühholoogiasse Lektor: Prof. Talis Bachmann Sissejuhatus Psyche + logos = Psühholoogia (hing + õpetus = hingeteadus) Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Seega on lühidalt öeldes psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton.

Sissejuhatus psühholoogiasse

pdf

Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused

1. Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded. Seosed naaberteadustega, eriti arengupsühholoogiaga. Hariduslike erivajaduste määratlus. Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. EV psühholoogia ülesanded: o Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha);

Eripedagoogika

docx

Erivajadustega laste psühholoogia alused

Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded, erivajaduste liigid Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbinud- kõrvalekalle tavalisest (keskmisest) arengust, võib olla nii positiivses kui ka negatiivses suunas Kursuse käigus pööratakse rohkem tähelepanu lastele (0-puberteediiga), kuna mida väiksemad on lapsed, seda suuremad muutused arengus aset leiavad ja seda olulisem on nende muutustega kursis olla. Erivajaduste psühholoogia näol on tegemist teadusharuga, teadmised sellest on

Eripedagoogika

Rohkem sarnaseid