stiimulit suuremate ühikutega; *Arvuti slaidshow üksikstiimulite esitamiseks; *Katse protokoll (toorprotokoll, kuhu eksperimentaator märgib katseisiku tulemused ning süstemaatiline protokoll, kuhu eksperimentaator märgib süstemaatilised katseisiku poolt antud tulemused ning arvuta tõenäosused). Katsekäik: *Katseisik istub eksperimentaatorist 3m kaugusel näoga arvuti ekraani suunas, mis asub eksperimentaatori kõrval laual; *Eksperimentaator seletab katseisikule töö käiku ning vastab katseisiku küsimustele; *Katse alustuseks näitab eksperimentaator katseisikule etalonstiimulit umbes 1 sekundiks ning pärast seda järgneb 2 - 3 sekundiline intervall; *Seejärel näitab eksperimentaator katseisikule 11 üksikstiimulit, mille kohta katseisikul tuleb öelda, kas see on suurem/väiksem või võrdne alguses nähtud etalonstiimuliga; * Katset korratakse 10 korda, mille tulemusena on katseisik vastanud küsimusele 110 korda,
stiimulina vaid ka motoorse tegevusena. 2. On teada, et komöödiasarjade taustaks kostuv naer suurendab tõenäosust, et sari tundub vaatajale naljakas. Seda võib pidada näiteks kogemuslik ja mitte tuletuslik empaatiast, kuna ühe inimese seisund kandub teisele üle tahtmatult ja peegelneuronite vahendusel. 3. Nii aferentne kui eferentne kommunikatsioon kehaga on ajus organiseeritud ..... ehk keha ehitusest lähtuvalt. 4. Hõbedase kuuli/palli pilt) Katseisikule näidatakse kaks korda seda pilti. Esimesel korral teatatakse, et kujutatud ese on valmistatud plastikust, teisel korral väidetakse see aga olevat metalne. Tõenäoliselt erineb katseisiku ajuaktiivsus neis kahes tingimuses muuhulgas ka motoorsetes piirkondades, kuna erinevast materjalist kuulide kasutamine nõuaks erineva tugevusega liigutusi. See on näide keha esindavate representatsioonide mõjust tajule. 5. Pilt: telefoni avamismuster vms
üldiselt ennast objektiivselt hinnata) 6. Psühholoogide eetikakoodeksis on 4 põhipunkti: a) Katseisikutele tuleb tagada privaatsus b) Uuringutes ja katsetes osalemine peab olema vabatahtlik ning katseisikul peab olema õigus loobuda eksperimendi käigus c) Vabatahtlik osalemine peab toimuma informeeritud nõusolekul, st. isik peab omama teavet uurimuse/katse kohta d) Katseisikule ei tohi katse tulemusena tekkida mingisugust kestvat hälvet. 7. Iga närvirakk ehk neuron koosneb rakukehast ning jätketest dendriitidest ja aksonist. Dendriidid on suhteliselt lühikesed ja hargnevad, akson on aga üks pikk jätke. Mõõtmetelt aga on neuronid erinevad. 8. Närvisüsteem (NS) Somaatiline NS Autonoomne NS (tahtele allumatu)
29. Olulisemaid psühholoogia uurimismeetodeid 30. vaatlus-struktureeritud ja struktureerimata vaatlus- Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil. 31. Laboratoorne eksperiment- laboratoorne eksperiment viiakse läbi labori 32. tingimustes spetsiaalse psühholoogilise aparatuuri abil, Katseisiku tegevus on määratud instruktsioonidega ja Katseisik teab, millega on tegemist 33. Loomulik eksperiment- - Katseisik ei tea, et toimub eksperiment, toimub Katseisikule loomulikes tingimustes 34. juhtumi analüüs-analüüsitakse kogutud andmeid, tehakse järeldus 35. intervjuu- kogutakse andmeid katseisikult, rääkimise teel 36. longitudinaalne uuring; Arenguline uuring, kus püütakse pikaajaliselt kirja panna, mis juhtub. 37. psühholoogilised testid- psühholoogiliste testide all mõeldakse indiviididevaheliste erinevuste mõõtmiseks loodud meetodeid, mida kasutatakse abivahendina teistes uuringutes ja eriti isiksuse kirjeldamises
S.S 2010-05-22 ISIKSUSETESTID Test on süstemaatiline protseduur kahe või enama isiku käitumise võrdlemiseks. Testid jagunevad kahte suuremasse alaliiki isiksus ja võimekustestid. Isiksustestid jagunevad omakorda objektiivseteks, projektiivseteks ja isiksuse küsimusteks. OBJEKTIIVTESTID Välistatakse katseisiku kui ka teiste inimeste arvamused, järeldused tehakse katseisikule antavate ülesannete põhjal. Ülesanded on aga sellised, et neid ei saa parajasti uuritava psüühilise omadustega otsesel seostada. Need testid aitavad hinnata erapooletult isiksuse omadusi. PROJEKTIIVTESTID Kui inimene saab ülesandeid, projitseerib ta nende lahendamisse enda oamdused ja alateadlikud tendentsid. Inimesel võidakse paluda mingi pildi joonistamist, jutu lõpetamist vms. Need testid jaotatakse oma korda 4 liiki :
intervjuud, ankeetküsitlust või hinnanguskaalasid · Inimeste võimete määramiseks, intelligentsuse või isiksuseomaduste mõõtmiseks saab kasutada standardiseeritud teste. Teavet ei tohiks koguda meetoditega, mis tungivad häirivalt uuritavate eraellu või solvavad nende identiteeti. Uuritavad peavad olema informeeritud ja nõus. See tähendab: 1. katseisikule tehakse teatavaks kõik tähtsad aspektid sellest, mis hakkab toimuma ja mis võib toimuda uurimuse käigus 2. katseisik peab suutma seda informatsiooni mõista 3. katseisik on pädev andma ratsionaalseid ja küpseid hinnanguid 4. osalemist puudutav nõusolek peab olema vabatahtlik, vaba sundusest 5. delikaatsed isikuandmed on seadusega kaitstud 6. UT omanikuks on kool VALMISANDMESTIKUD
7.Geeniteaduse ja arengupsühholoogia seos Geeniuuringud annavad arengupsühholoogidele teavet, kui palju inimese käitumises on määratud pärilike teguritega, kui palju on keskkonna (kasvatuse) mõju tulemus. Geneetikute uuringud annavad kliinilistele psühholoogidele infot psüühika häirete bioloogiliste põhjuste kohta.Eristatakse teoreetilisi ja rakenduslikke suundi-esimesed on baasiks teisele 8.Psühholoogide neli eetikakoodeksit testimisel , katsetel 1) Katseisikule tuleb tagada privaatsus 2) Katses osalemine on vabatahtlik 3) Informeeritud nõusolek 4) Ei tohi tekitada kestvat tervisehäda 9.Korrelatsioon, tunne ära positiivne ja negatiivne seos( Korrelatsioon näitab, kuivõrd tugevasti kaks asja vastastikku seotud on) Positiivne korrelatsioon- muutumine ühes suunas ( mida rohkem jood seda rohkem janu kustub, mida vähem sööd, seda väiksem oled Negatiivne-Mida rohkem sööd, seda vähem jääb alles 10
ilmneda. · (katse läbiviia uurija, eksperimentaator) o Laboratootne eksperiment viiakse läbi labori tingimustes spetsiaalse psühholoogilise aparatuutri abil, katseisiku tegevus on määratud instruktsioonidega ja katseisik teab, et tegemiist on eksperimendiga ja milles see seisneb. o Loomulik eksperiment katseisik ei tea, et eksperiment toimub, toimub katseisikule loomulikus keskkonnas. (eetiline kriteerium ja küsimus? Kas ütlemata filmimine on okei näiteks töövestlusel antud ülesannete puhul?) · Psühholoogia eksperimendi piirid: o Eksperimenti ei saa kasutada juhul, kui on vähemgi kahtlus, et eksperiment võiks katseisikule halvasti või koguni ohtlik. (enesehinnang langeb, kui tulemus teada saadakse või inimene on näiteks haige)
Eesmärgiks on hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine. Laboratoorne eksperiment toimub laboris, spetsiaalse aparatuuri abil. Katseisiku tegevus on määratud instruktsiooniga. Ohud ei tohi kahjustada tervist ja olla ohtlik. Tulemused võivad sõltuda katseisiku psüühilisest seisundist või siis somaatilisest seisundist. Loomulik eksperiment toimub nii, et katseisik ei ole eksperimendist teadlik. Eetika koodeksid: · Katseisikule tuleb tagada privaatsus · Uurimuses osalemine peab olema vabatahtlik · Peab toimuma informeeritud nõusolekul · Kaitseisikule ei tohi tekitada kestvat tervisehäda Närvisüsteem Lühendid: · NS närvisüsteem · KNS kesknärvisüsteem · PNS piirdenärvisüsteem Närvisüsteemi ülesanne on reguleerida ja koordineerida organismi elundite talitlust ning kohandada seda sise- ja väliskeskkonna muutustele. Erutuse levik neuronis :
4 tsoon on sotsiaalne tsoon 3,5-7,5 meetrini, iseloomulik esinemisele publiku ees või tähtsamate inimestega suhtlemisele 5 tsoon avalik tsoon Tsoonid erinevad oma suhteloomude polest Isikutevahelisel distantsil 2 funktsiooni 1. suhtetüüpide näitaja 2. sensoorse sisendi regulaator Tsoonid eri maades on erimahulised, need on iseloomulikud P-Am ja P- Euroopale. Isikuuumi uurimiseks on kasutatud kolme liiki meetodeid: 1. simulatsioonimeetod katseisikule antakse mängunukud v kujukesed ja lastakse need paigutada kuhugi ruumi ja lastakse hinnata nende vahelist kaugust 2. laboratoorne meetod katseisikul lastakse tegelikult valida, kui kaugel ta tegelikult teisest isikust seisab ja lastakse hinnata kaugust teise suhtes 3. vaatlus mõõtmisi teostatakse loomulikus situatsioonis, sedasorti uurimused said populaarseks kui videotehnika muutus arenenumaks. Osa uurimusi vaatleb seda isikuruumi
omakorda keskendub mentaalsete operatsioonide põhiolemusele. • Teadvuse taksonoomia - Vaimsete nähtuste põhiolemuse tundmaõppimine peaks eelnema eksperimentaalsetele uurimustele (näiteks inimese interaktsioon keskkonnaga). Oswald Külpe (1862-1915) • Würtzburgi koolkond • Kujutlusevabad mõtted – vastandus Wundtile. • Süstemaatiline eksperimentaalne introspektsioon - katseisikule anti problem ja ta pidi kirjeldama kuidas ta seda lahendas – mentaalsed operatsioonid, mõtlemisstiilid. Tõestas, et on olemas kujutlustevabad mõtted – otsimine, kahtlemine jne. • Mentaalne häälestatus – tähelepanuprotsess determineerib milliseid aistinguid kogetakse ja milliseid mitte. Keskkonnas olemasolev info ei loo automaatselt aistinguid. • Kõrgemaid mentaalseid protsesse saab eksperimentaalselt uurida ning teatud
koopia. Et joonised on küllaltki sarnased, kalduvad impulsiivsed lapsed valima esimese joonise, mis satub nende tähelepanuvälja, reflektiivsed lapsed aga käituvad palju ettevaatlikumalt ning langetavad oma otsuse alles kõigi alternatiivide analüüsimise järel. 7. Millise testiga saab hinnata õpilase psühholoogilise diferentseerimise eripära? Nn raami ja varva test, kus pimendatud ruumis istuvale katseisikule näidatakse valgustatud ruudukujulise raami tasutal varba, mille ta peab pöörama vertikaalseks. Väljast sõltuvad katseisikud lasevad end raamist rohkem mõjutada kui väljast sültumatud ning eksivad viimastest rohkem varvale õige asendi andmisel. 8. Kas õpetamisel kohandumine õpilase äärmuslikule kognitiivsele on alati õigustatud? Ei. Näiteks tõid Witkin jt (1977) välja, et toetumisel õpilaste tunnetusviisile võivad olla negatiivsed tagajärjed
suvaliselt muudetavatesse tingimustesse, milles nähtuse seaduspärasus avaldub ehedal kujul. Eesmärgiks hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine. Laboratoorne eksperiment viiakse läbi labori tingimustes spetsiaalse psühholoogilise aparatuuri abil, katseisiku tegevus on määratud instruktsioonidega ja katseisik teab, millega on tegemist. Loomulik eksperiment katseisik ei tea, et eksperiment toimub, see toimub katseisikule loomulikes tingimustes. Vaatlus tunnetusmeetod, mille käigus ei mõjutata uuritava nähtuse kulgu. Vaatluse läbiviija on passiivne ja ei sekku. Intervjuu on andmekogumise meetod, kus etteantud küsimustele vastates saadakse andmeid inimeste käitumise, mõtlemise ja tunnete kohta. 5. Millal sündis teaduslik psühholoogia? Esimese labori rajaja? Erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid tekkisid 20. sajandil, kuid juba (1879) rajas W. Wundt
valisid ka tunnuse järgi, aga nemad oskasid seletada teadusühikud. Ta arvas, et lastel tekib teadvustamine/teaduslik mõtlemine kooli minnes. Katset on tehtud ka täiskasvanute peal. Loodusrahvad mõtlevad sünkreetiliselt, aga läänerahvad teadusühikutes. See on tingitud sellest, et loodusrahvastel pole selliseid koole ei teki sellist mõtlemist. Ülesandes: süllogismide lahendamine loogikaül, mille vastust saab tuletada. Neil on eeldus ja järeldus; klassifitseerimiskatsed katseisikule esitatakse ridu sõnu või pilte ja tal tuleb üks välja valida, vastus sõltub lähenemisest. J. Diaget tuntuim laste psühholoog maailmas. Tõmbas võrdusmärgi mõtlemise ja intelligentsuse vahele. Tema arvates mõtlemisel neli etappi: 22. 02 eluaastat, selles eas pannakse vundament järgnevatele toimingutele. Tuleb lubada lapsel palju ise proovida, siis on hea vaimne areng. 23. 27eluaastat operatsioonide eelne etapp, hakkab kasutama sümboleid ja fantaasiat.
teadvustamise pool 3) teaduslikes ühikutes mõtlemine - seletatakse ja põhjendatakse. See katse toob välja mõtlemise erinevad ühikud- erinevad kultuurid võivad mõtelda erinevates ühikutes, seega on nende mõtlemine erinev (Võgotski). Mõtlemist uuritakse erinevates kultuurides. 1) süllogism - mõtlemise ülesanded, kus on antud väited ja eeldused ning tuleb tuletada vastus (tuleb hästi välja kultuuridevaheline erinevus) 2) klassifitseerimiskatsed - katseisikule antakse pildid või sõnad ja küsitakse, milline ei sobi nende hulka. Erinevad kultuurid saavad einevalt aru, mõtlevad erinevalt. Mõtlemise operatsioonid Mitmesugused võtted, mida tehakse kujundite, sõnadega. Kindlad tüüpasjad. 1) analüüs - eseme, protsessi, nähtuse mõtteline jaotamine osadeks. 2) süntees - millegi uuesti tervikuks kokku liitmine- ühendatakse uuesti osad, omadused (mõtteliselt) 3) võrdlemine - kõrvutatakse nähtusi, objekte,
tunnuse aktiivsus ei olene mitte ainult sellest, milline on mäletatav või meenutatav sõna, nii nagu seda ütles vana teooria, vaid oleneb ka sellest, kuidas (!) seda meenutatavat mõtet, sõna või mõistet talletati või salvestati. Katsed, mida me tegime, olid üsna drastiliste tulemustega. Väga paljud ei uskunud alguses ja lükkasid need tulemused ilma pikemata tagasi. Üks näide. Kui katseisikule näidati sõnade nimekirja, milles on ütleme sõna "tool", siis võib juhtuda seda, et hiljem kui seda sõna talle näidata, siis ta ütleb, et ta seda ei mäleta. See tähendab, ta ei tunne sõna ära. Aga kui me anname talle sõna enda asemel mingi teise tunnuse ja küsime, kas see meenutab talle midagi, siis ta" annab vastuseks "tool". Nimetasime selle tulemuse "meenutatavate sõnade mitteäratundmise" fenomeniks või printsiibiks
Eksperimendis seatakse uuritav psühholoogiline nähtus teadaolevatesse, suvaliselt muudetavatesse tingimustesse, milles nähtuse seaduspärasus avaldub ehedal kujul. Eesmärgiks hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine. Laboratoorne eksperiment viiakse läbi labori tingimustes spetsiaalse psühholoogilise aparatuuri abil, katseisiku tegevus on määratud instruktsioonidega ja katseisik teab, millega on tegemist. Loomulik eksperiment katseisik ei tea, et eksperiment toimub, see toimub katseisikule loomulikes tingimustes. Vaatlus: tunnetusmeetod, mille käigus ei mõjutata uuritava nähtuse kulgu. Vaatluse läbiviija on passiivne ja ei sekku. enesevaatlus ehk introspektsioon, teiste vaatlus. Intervjuu: struktureeritud, poolstruktureeritud, struktureerimata. · Millal sündis teaduslik psühholoogia? Esimese labori rajaja? Erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid tekkisid 20. sajandil, kuid juba 19. sajandil (1879) rajas W
Süsteemne pereteraapia kas lähedased toetavad või ei; kas tunnistavad, et pereliikmel on häired Kognitiivne käitumisteraapia: Areng (sündmused) -> tuumuskumused(kas saame hakkama) -> oletused Olukord -> mõte (ratsionaalne kõik eksivad/ikka juhtub; irratsionaalne kas ma ei tohigi eksida, et kõik vaatavad); käitumine -> tunne Sotsiaalpsühholoogia uurib, kuidas inimesed üksteisest mõtlevad, üksteist mõjutavad ja üksteisesse suhtuvad. Kuidas uuritakse? Eksperimendid Katseisikule antakse ülesanne, kuid uurijaid huvitavad peamiselt teised eksperimendi aspektid (sotsiaalsed) Probleemid: Eksperimendi situatsioon pole eluline / ökoloogiliselt valiidne (Orne'i paberil arvutamise ekperiment) Eksperimentaatori mõju / ootused (nt Rosenthal & Jacobsen 1968 õpetajate ootuste eksperiment Eetilisus Toimunu kohta olemasolevate aruannete analüüs Nt pealtnägijate tunnistused, intervjuud, toimikud Jalgpallifännide käitumise uurimine, nt Marsh, Rosser ja Harre (1978)
pereliikmel on häired Kognitiivne käitumisteraapia: Areng (sündmused) -> tuumuskumused(kas saame hakkama) -> oletused Olukord -> mõte (ratsionaalne – kõik eksivad/ikka juhtub; irratsionaalne – kas ma ei tohigi eksida, et kõik vaatavad); käitumine -> tunne Sotsiaalpsühholoogia – uurib, kuidas inimesed üksteisest mõtlevad, üksteist mõjutavad ja üksteisesse suhtuvad. Kuidas uuritakse? Eksperimendid Katseisikule antakse ülesanne, kuid uurijaid huvitavad peamiselt teised eksperimendi aspektid (sotsiaalsed) Probleemid: Eksperimendi situatsioon pole eluline / ökoloogiliselt valiidne (Orne’i paberil arvutamise ekperiment) Eksperimentaatori mõju / ootused (nt Rosenthal & Jacobsen 1968 õpetajate ootuste eksperiment Eetilisus Toimunu kohta olemasolevate aruannete analüüs Nt pealtnägijate tunnistused, intervjuud, toimikud Jalgpallifännide käitumise uurimine, nt Marsh, Rosser ja Harre (1978)
annaabi.ee 
