Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Psühholoogia koolieksami materjal (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis teda tegelikult häirib?
  • Kuidas sa saad niimoodi elada?
GRUPP-
Grupp on suhteliselt püsiv ühendus inimestest,
  • kellel on ühised huvid, väärtused ja käitumisnormid,
  • kes suhtlevad omavahel tihedamalt
  • kes tunnevad ,e t nad kuuluvad kokku ja omavahel vastastiku seotud
  • kellel on ühine eesmärk, mille saavutamiseks nad vajavad üksteist.
    Konformsus (mugandumine, kohandumine)- see on individuaalsuse kadumine, ühtviisi käitumine sotsiaalse surve tõttu.
    Grupi arengufaasid:
  • sõltuvusfaas
  • konfliktifaas
  • eraldumisfaas
  • koostööfaas
    5. lõpetamine
    Sotsiaalsed rollid.
    Käitumisviiside kogumit, mis teatud positsioonis olijatele kohane on, nimetatakse sotsiaalseks rolliks. Rolle võiks jagada kestvateks ja ajutisteks , perekondlikeks ja ametlikeks, kaasasündinud ja omandatuteks.
    Staatus grupis.
    Liikmed
    Ülesandele orienteeritud grupi liikmeid võib jagada algatajateks ja kaasaminejateks.
    Algatajad algatavad vestluse, edastades endale teadaolevaid fakte, jagades asjakohast informatsiooni või kogemusi ning avaldades oma arvamust.
    Kaasaminejad kuulavad ja reageerivad, tehes kuuldust kokkuvõtte ning arendades teemat edasi. Nad annavad informatsioonile hinnangu, vaevad ettepanekuid ja esitavad küsimusi
    Grupiprotsesside edenedes on liikmed kord algatajad , kord kaasaminejad. Kumbki roll pole teisest tähtsam ning mõlemad on vajalikud, et grupp areneks.
    Grupiliikmete rollid võivad tasakaalust väljuda.
    ENESEHINNAG
    Inimesele on loomuomane pidev püüdlemine võimalikult positiivse enesesse suhtumise ja seesmise rahulolu saavutamise poole. Enesehinnang on teatud tundevarjundiga enesekohane hoiak, mis on omane igale inimesele. Enesehinnang, nii nagu seda sõna mõistetakse, on eelkõige sotsiaalse olemusega = tegu on enesele hinnangu andmisega, mis seisneb enda võrdlemises teiste inimestega.
    Kujunemine- Sotsiaalteadustes toonitatakse alati lapsepõlvekogemuste ja lähisuhete tähtsust hilisemale sotsiaalsele ja emotsionaalsele toimetulekule. Raamistiku enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate kestel oma vanematega. Maimik ei võrdle veel ennast teistega, vaid saab oma vanemate kaudu tagasisidet. Endast selge arusaam tuleb alles puberteediga, kui lõpmatud arutelud iseenda üle ja tundemöll on läbi saamas.
    Sotsiaalsed põhjused on: puuduvad lähisuhted, sotsiaalne ebastabiilsus , totaalne ühiskond.
    ESMAMULJE
    Esmamulje sisaldab infot ja selle tõlgendust. Mulje tekib automaatselt ja selles sisalduvat hinnangulisust ei pruugi inimene otseselt teadvustada. Kuna esmamulje tekkimine on seotud varasemate kogemuste, hetke emotsioonide, huvide, soovide ja vajadustega, siis on see subjektiivne. Ometi on täheldatud, et see mõjutab oluliselt edasise suhtluse kulgu
    Tunnetuse suhtelisus
    Meil on kergem leida positiivseid jooni inimestes, kes meile meeldivad. Hoopis keerulisem on leida positiivseid omadusi neis, kes meile mingil põhjusel pole väga sümpaatsed. Ometi teame, et kõigis meis on nii positiivseid kui negatiivseid omadusi.Esmamuljet mõjutab tugevalt ka meie hetkemeelolu. N: Mõnel päeval näeme kõiges negatiivset, sest oleme halvas tujus. Nii tunduvad ka uued tuttavad sel päeval pigem ebameeldivad.
    Stereotüübid
    Stereotüübid aitavad inimestel infokülluses toime tulla, samas on nad põhilised mulje „moondajad”. Stereotüüp on oma olemuselt üldistuse tegemine väga vähese info põhjal. Stereotüübid võivad viia ka selliste nähtusteni nagu seksism ja rassism . Eelarvamused on „ohtlikud” ka selles mõttes , et viivad kergesti ennasttäitvate ootusteni. Kui me pikemat aega suhtleme kellegagi lähtuvalt mingist suhtumisest, siis inimene võibki hakata vastavalt ootusele käituma. N: Lähisuhetes kaaslase truuduses pidev kahtlemine võib truudusetuseni viia. Samas positiivne ootus kellegi suhtes võib tõsta tema enesekindlust ja toimetulekut.
    Parataktilised moonutused
    Inimene kellega kohtume, meenutab meile mingi tunnuse toel kedagi meie minevikust ja me kanname alateadlikult talle üle meie „minevikuinimese” omadused. Me ei suuda tajuda uut tuttavat sellisena nagu ta tegelikult on.
    SUHTLEMISTÕKKED
    Kohtumõistmine (teise inimese alahindamine, enese kõrgemale seadmine)
  • Kritiseerimine
  • Sildistamine
  • Diagnoosi panek
  • Kiitmine
    Lahenduste pakkumine (õõnestab eneseväärikust, tekitab vastumeelsust, sünnitab teesklust)
    Kamandamine
    Ähvardamine
    Moraali lugemine
    Ülekuulamine
    Nõu andmine
    Teise murede vältimine (tekitab emotsionaalset distantsi, välistab läheduse suhtes)
  • Kõrvalepõikamine
  • Loogiline argumenteerimine
  • Rahustamine
    Väga oluline suhtlemistõke on ka teiste inimeste juures nende tõkete otsimine ja nende ja etteheidete tegemine sellest lähtuvalt 
    KUULAMISOSKUS
    Kuulamisoskused või nende puudumine mõjutavad olulisi tahke meie elus: suhete kvaliteet, üksmeel perekonnas, efektiivsus tööl või õppimises jne.
    Kuulamisoskused
    I Tähelepanu väljendamise oskused- Tähelepanu väljendamist võib nimetada kogu kehaga kuulamiseks.
  • Sobilik kehakeel
    (keha kallutamine rääkija suunas, teisega vastamisi olemine, avatud kehahoid , sobiv kaugus, liigutuste muutumine sünkroonseks rääkijaga, silmside, hoidumine närvilistest žestidest ja liigutustest, muuga tegelemise ning mujale vaatamise jne.)
  • Väliste segajate vältimine
    (helitaust, barjäärid jne)
  • Psühholoogiline kohalolek
    (see on tajutav rääkijale, kas inimene on nö kohal või viibib psühholoogilises mõttes mujal)
    II Jälgimisoskused- Üks kuulaja peamisi ülesandeid on teisele mitte teele ette jääda, et uurida , millisena rääkija ise oma olukorda näeb.
  • Ukseavajad
    So. selline üleskutse rääkimiseks, mis ei sisalda sundi.
    • kehakeele kirjeldus
    • üleskutse juttu jätkama
    • vaikimine , et teine võiks otsustada, kas jätkata või mitte
    • hoolivuse väljendamine

  • Väikesed julgustused
    On lihtsad reaktsioonid, mis õhutavad kõnelema, aga hoiavad ka kuulajat erksana
    (Jah? ; näiteks... ; mh-mh; ahah ;õige küll; ja siis ; kindel see; igasugune nõustumise väljendamine jne ).
  • Toetavad küsimused
    Enamik inimesi küsib liiga palju ja ei anna piisavalt aega vastuseks. NB! Üks asjakohane küsimus korraga ja piisavad pausid !
  • Tähelepanelik vaikimine
    Enamik kuulajaid räägib sama palju või rohkemgi kui see, kes püüab kõnelda.
    Me ei muutu vaikides rahutuks kui samal ajal paneme tähele teise kehakeelt, mõtleme sellest, mida teine just ütles ja püüame mõista, mida ta tunneb.
    III Peegeldamisoskused - Püüame olla oma reaktsioonidega kõnelejale peegli eest.
  • Ümbersõnastamine
    Kasutame tegelikult rohkem kui ise märkame. N: kui meile juhatatakse teed, kirjutame üles telefoni numbrit
  • Tunnete peegeldamine
    Algab tunde märkamisest. N: Jutt, mida kõike inimene teeb ja mis tal õnnestub ja lõpus nagu muuhulgas , et vabadel hetkedel on ta rusutud meeleolus ja tunneb üksindust. Hea oleks siinkohal aidata rääkija jutu tõelise sisuni. Tõenäoliselt on oluline info just jutu lõpuosas.
  • Tähenduste peegeldamine
    Nii saab aidata rääkijal mõista, mis teda tegelikult häirib?
    KEHAKEEL
    Mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel hõlmab nii inimese liikumist (hoiak, žestid, naeratus, pilkkontakt ja füüsilise ruumi kasutamine) kui ka mittelingvistilisi keele omadusi (kõne kiirus, valjus, intonatsioon, hääle kõrgus jne). Žeste saab liigitada järgmisel moel: kaasasündinud, geneetilised, omandatud ja kultuuriliselt tingitud.
    ISIKURUUM JA KEHTESTAV KÄITUMINE
    • Kehtestav mõtteviis toetub uskumusele, et minu vajadused, soovid, tunded, väärtused on sama tähtsad kui teiste omad; ja et teiste vajadused, soovid, tunded ja väärtused on sama tähtsad kui minu omad.
    • Enesekehtestamine on käitumine, millega väljendatakse oma vajadusi, mõtteid, tundeid ning seistakse oma Õiguste eest sellisel viisil, mis aitab partneril teha sedasama.
    • Igal inimesel on ainulaadne isikuruum- ala, mis kuulub füüsiliselt, psühholoogiliselt ja väärtushinnanguliselt temale. Selle suurus ja paljud muud omadused on isikuti erinevad.
    Mõned seisukohad isikuruumi kohta:
    1. isikuruum on kultuuriküsimus ja teatud kultuurides seda ei esine
    2. isikuruumi tunnustamiseks on vaja: hoida nii füüsilist kui ka emotsionaalset vahemaad
    Kuidas hoiduda teise isikuruumist eemale:
    1. vältida paikapanevaid märkusi
    2. hoiduda õpetamast
    3. ei ürita panna teist tegema oma tahtmist
    4. ei suru peale oma kiindumust
    5. ei ürita teise identiteeti enda omas lahustada
    KÄITUMISVIISID:
    ALISTUV
    KEHTESTAV
    AGRESSIIVNE
    MOTO :
    MOTO: MINA OLEN
    MOTO:
    ELU ON KANNATUS
    TÄHTIS JA SINA OLED
    ELU ON VÕITLUS
    • hoiab "kodurahu", on
    TÄHTIS
    • ei suhtle , vaid
    alati "hea", allaheitlik
    peab lugu endast ja
    "kohtleb"
    • väldib konflikte.
    teistest, aktsepteerib
    . kontrollib võimu abil
    ignoreerib neid
    ja armastab iseennast
    • käitub isekalt
    • hädaldav, nutune,
    talub ja lahendab
    • irooniline, sarkastiline
    võlts olek
    konflikte
    olek
    • teenib oma

    austav isikupära
    • provotseerib tülisid
    ebaisekusega välja
    t
    elab täisvereliste
    ♦ võtab kogu vastutuse
    teiste heakskiitu
    inimsuhete ja tunnete
    • lähtub enda
    • väldib vastutust
    keskel
    vajadustest nii nagu
    • jätab oma vajadused
    on paindlik
    oleksid need kõigi
    tagaplaanile

    jagab vastutust
    omad

    austab enda ja teiste
    vajadusi
    HIND:
    TULEMUS:
    HIND:
    • oma elu jääb elamata

    tajub e u huvitavana
    • isiksus
    • kutsub teistes esile

    võib olin väliselt
    dehumaniseerub
    ärritust ja
    haavatav avatuse
    • uute karistuste ja
    agressiivsust
    tõttu
    tasude
    * kibestumine kuhjub
    ümbritsevad inimesed
    väljamõtlemise vaev
    • pole sügavaid suhteid
    võivad c Ila esialgu
    • hirm, süütunded
    • tervis halveneb
    rahulolematud
    kuhjuvad

    rahulolu iseenese ja
    • pole häid suhted
    inimsuhitega tõuseb
    • tervis halveneb
    Vajadused jäävad

    tervis on normis
    rahuldamata, suhted
    VAJADUSED ON
    Enamik vajadusi"
    säilivad näiliselt, kuid on
    RAHULDATUD JA
    rahuldatud. Suhted ei
    pinnapealsed
    SUHTED SÄILIVAD
    säili
    SUHTLEMISTASANDID
    Igal inimesel on 3 minatasandit: Lapsevanem, Täiskasvanu ja Laps.
    VANEMLIK TASAND.
    Esindab vanemlikke kujundeid: reeglite kehtestamine, moraalinõuded ja piirangud, käsud, juhtnöörid, õpetamine, organiseerimine, kiitmine, karistamine, lohutamine , hinnangud.
    LAPSELIK TASAND.
    Sisemine laps, kes januneb avastuste ja elamuste järele. Tung tundma õppida, katsuda, kogeda, seigelda, mängida. Palju tundeid: elurõõm, õnn, erutus , kurbus, viha, hirm ("ma ei ole selline nagu peab"). Solvumine, mossitamine, tujutsemine, virisemine ("miks ma pean seda tegema"), aga ka soov ja võime end maailmale avada olla spontaanne, nautida lõbu ja nalja.
    TÄISKASVANULIK TASAND.
    Tasakaalustaja. Töötleb objektiivselt sees ja väljas toimuvat, kuulab nii Lapsevanema nõuandeid kui Lapse vajadusi ja reaktsioone. Otsekohesus, sirgjoonelisus . Kirjeldab hinnanguvabalt, annab informatsiooni, esitab küsimusi, analüüsib, peab läbirääkimisi, kaalub võimalikke lahendusvariante, arvab , arutab ja vaagib.
    MINA SÕNUMID
    Täissõnumid:
  • Tähelepanek
  • Arvamus
  • Tunne
  • Soov
    Igal aastal tuled sa meile külla uue mehega. Kuidas sa saad niimoodi elada?
  • Ma märkan, et sa tuled igal aastal meile külla uue mehega (tähelepanek)
  • Selline elu võib muuta kalgiks ja kerglaseks (arvamus)
  • Olen murelik ja pettunud (tunne)
  • Soovin kogu südamest, et sa leiaksid kellegi kindla ja pühenduksid temale kogu eluks (soov)
    Sulle meeldib palka saada, aga sa ei taha korralikult tööd teha!
  • Sa oled viimase paari nädala jooksul 6 korda tööle hilinenud (tähelepanek)
  • Mulle jääb mulje, et sa üritad võimalikult vähe töötada (arvamus)
  • Sinu hilinemine ärritab mind (tunne)
  • Ma soovin, et sa ei hilineks rohkem tööle
    (soov)
    Hästi töötavad ka lühendatud versioonid täissõnumitest.
  • Olen mures, et igal aastal on sul uus kaaslane . Ma soovin südamest, et leiaksid kellegi kindla enese kõrvale.
  • Mind ärritab, et sa oled viimasel ajal palju tööle hilinenud. (paus) Ma soovin, et sa rohkem ei hilineks.
    KOLMEOSALINE KEHTESTAV SÕNUM
  • Olukorra kirjeldus.
  • Minu tunne selles olukorras.
  • Minu vajadus ja soov.
    Katkine plaat.
    Oma soovi kiretu kordamine, et saavutada eesmärk (toimub sõltumata kaaslase reaktsioonidest).
    Kriitikale reageerimine.
  • Omaksvõtt ( jaatamine ja lühike selgitus )
  • Udutamine (mingi osa leidmine, millega nõustute)
  • Sondeerimine ( täpsustavate küsimuste esitamine, et mõista, mis häiris)
    KONFLIKTID
    Põhimõtteliselt on inimesel konfliktiolukorras kaks käitumisvõimalust: Kas seista enda eest ja asuda konflikti lahendama või vältida konflikti(põgeneda teise tuppa , keelduda rääkimast, tõmbuda endasse) ja koguda endasse viha ja trotsi. Konfliktiolukorras on inimene suure pinge all ja tunnete meelevallas-ta pole võimeline rahulikult mõtlema ega asju arutama. Esimene samm lahendama asumisel oleks oma tunnete üle kontrolli saavutamine.
    Kui oleme endast väljas , siis tunneme solvumist, viha, vastikust, masendust, häbi, hirmu või muid negatiivseid tundeid. Negatiivsete tunnete kontrollimiseks tuleb nad välja öelda. Selleks on hea kasutada nö mina-teadet. Mina-teade ei mõju ärritavalt ja ei õhuta tüli jätkamist, vaid võimaldab kokkulepete sõlmimist ja rahulikku vestlust.
    N: Selle asemel, et öelda süüdistavalt “Sa oled üks igavene talumatu tüüp, Sind peab alati ootama:“
    võib öelda mina-teatena „Ma olen endast väljas ja solvunud, sest Sa ei tulnud õigeks ajaks.“
    Teine samm konflikti lahendamiseks, peale oma tunde väljendamist on teisele inimesele võimaluse andmine enese kaitsmiseks, tunnete väljendamiseks ja olukorra selgitamiseks. Teine inimene tuleb ära kuulata.
    Kolmas samm. Kui mõlemad on saanud rääkida, tuleks sõlmida kokkulepe olukorra lahendamiseks.
    Konflikti lahendamine on raske ja nõuab kõigilt osalistelt pingutust. Kõik inimesed püüavad elada oma vajadustest lähtudes, inimesed ja nende vajadused on erinevad ja seetõttu on vastuolude tekkimine paratamatu.
    PSÜHHOLOOGIA PÕHIKURSUS
    Psühholoogia
    • Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas.
    • Psühholoogia on teadus, mis uurib psüühilisi protsesse ja käitumist ning nende omavahelisi seoseid .
    Psüühika
    • Psühholoogia keskne mõiste on psüühika.
    • Psüühika on tegelikkuse peegeldus ajus.
    • Psüühiline tegelikkuse peegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel inimese meeleorganeile.
    • Psüühika all võib mõista ka hingelaadi, hingeelu , isikupäraseid hingeelulisi nähtusi.

    Psühholoogias paremaks orienteerumiseks võime eristada kolme psühholoogia:
  • Eelteaduslik psühholoogia (süstematiseerimata teadmised inimese loomuse ja käitumise kohta nn elutarkus)
  • Filosoofiline psühholoogia (paljud filosoofia kesksed probleemid on seotud psühholoogiaga)
  • Teaduslik psühholoogia (sai alguse 1879 aastal mil Wilhelm Wundt Saksamaal Leipzigis avas laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks)
    Psühholoogia ja psühhiaatria
    • Psühhiaater on arst, kes tegeleb psüühika- ja käitumishäirete diagnoosimise ja raviga .
    • Psühhoterapeudid on kliinilised psühholoogid, kelle tegevusalaks on psüühika ja käitumishäirete ravimine .
    • Psühhoterapeut või psühholoog hindab vestluse käigus ja erialaseid teste/küsimustikke kasutades patsiendi probleemide olemust ning kavandab psühhoterapeutilist ravi.
    PSÜHHOLOOGIA HARUD
  • Teoreetilisema orientatsiooniga harud – toimub inimese psüühika mitmekülgne teaduslik uurimine
    • Üldpsühholoogia - käsitleb universaalseid, normaalse inimese psüühika ja käitumise seaduspärasusi (psühholoogia ABC)
    • Psühhofüsioloogia - uurib psüühiliste ja füsioloogiliste protsesside vahekorda ja psüühika ja käitumise füsioloogilisi aluseid
    • Neuropsühholoogia - ajukahjustustega inimeste psüühiliste protsesside uurimise põhjal tervete inimeste ajutalitluse kohta järeldusi tegev teadusharu
    • Sotsiaalpsühholoogia - suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru
    • Arengupsühholoogia - tegeleb arenguliste muutuste uurimisega

  • Rakenduslikuma orientatsiooniga harud - spetsialiseerutakse kindlale valdkonnale, toimub uurimine ja otsene töö inimestega (nõustamine, psühholoogilise abi andmine)
    • Kliiniline psühholoogia - Psühholoogid tegelevad psüühikahäirete diagnoosimise ja raviga. Ravimisel kasutatakse mitmesuguseid psühholoogilisi võtteid (psühhoteraapia, nõustamine)
    • Koolipsühholoogia - Psühholoogide ülesanne on kooliõpilaste igakülgne toetamine ja psühholoogilise abi andmine. Töövormideks on hinnangute andmine, uurimine, nõustamine, ennetavad tegevused ja koolitused . Töötatakse õpetajate, õpilaste ja lapsevanematega.
    • Nõustamispsühholoogia - Psühholoogid annavad psühholoogilist abi, aidates inimestel pingeid leevendada ja kriise ning probleeme lahendada ning seeläbi parandada elukvaliteeti.
    • Tervisepsühholoogia - Psühholoogid uurivad psüühiliste, sotsiaalsete ja keskkondlike tegurite mõju inimeste tervisele ja füüsiliste haiguste mõju inimese psüühikale ja propageerivad tervistedendavat käitumist jne.
    PSÜHHOLOOGIA UURIMISMEETODID
    I Kirjeldavad uurimused
  • Vaatlus (abiks filmimine , pildistamine)
  • Küsitlused (vestlused, ankeedid )
  • Juhtumi analüüs
  • Testid
    II Korrelatiivsed uurimused
    … võimaldavad märgata nähtuste omavahelisi seoseid, aga mitte põhjus-tagajärg seost.
    Positiivne korrelatsioon - võrdeline seos
    Negatiivne korrelatsioon - pöördvõrdeline seos
    • Positiivne korrelatsioon: Mida närvilisem on inimene, seda rohkem tekkib tal konflikte kaasinimestega. Mida vähem hirme , seda vähem stressi.
    • Negatiivne korrelatsioon: Mida väiksem õpimotivatsioon, seda rohkem on probleeme õppetöös.
    III Katse ehk eksperiment
    • Loomulik katse (toimub inimese tavaümbruses)
    • Laboratoorne katse (kasutatakse erinevaid mõõtvahendeid laboratooriumis)
    TEADVUS JA TEADVUSE SEISUNDID
    Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumiste ja mälestuste omamist ning tundmist.
    Spontaansed teadvuse seisundid: Unistamine, Uni ja unenäod,
    Esilekutsutud teadvuse seisundid: Hüpnoos, Meditatsioon, Mitmesuguste ainete tarbimisest mõjutatud seisundid.
    TUNNETUSPROTSESSID
    Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid... on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting , taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Loetelu: aistingud , taju, tähelepanu, mälu, kujutlus ja keel.
    AISTINGUD
    Aisting on vahetu tunnetusprotsess , mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse aistinguid meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingud. (Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele). Tuntakse ka temperatuuri-, tasakaalu-ja valu- aistingut.
    Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb:
    • retseptoritest ehk tundenärvilõpmetest – võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks;
    • närvikiududest – mis toimetavad närviimpulsse edasi;
    • vastavast peaaju piirkonnast – kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine
    TAJU
    … on esemete, nähtuste peegeldumine inimese teadvuses nende vahetul mõjumisel meeleorganitele, sealjuures toimub eri aistingute ühendamine ja korrastamine tervikuks.
    TERVIKLIKU TAJUPILDI TINGIMUSED
    • Lähedus- ühe tervikuna tajutakse üksteisele lähemal asetsevaid objekte
    • Sarnasus- ühesuguseid objekte eristatakse teistest tavaliselt värvuse, suuruse ja paiknemise alusel
    • Suletus - tervikuna tajutakse objekte, mis moodustavad suletud kontuuri
    • Hea jätk- kui joone kõverus teatud punktis ei muutu või muutub vähe, siis tajutakse kujutatut ühtse tervikuna
    TAJU OMADUSED
    • Püsivus ehk konstantsus – inimene tajub objekti (või selle omadusi) muutumatuna, sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. Näiteks tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte.
    • Valivus e selektiivsus – objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus. Mõni omadus on inimesele olulisem ja sellele pöörame rohkem tähelepanu.Näiteks inimnäo puhul suundub meie tähelepanu enam silmadele ja suule.
    • Mõtestatus – inimene tajub üldjuhul selgemini neid objekte/nähtusi, millel on tema silmis mingi tähendus või mõte.Tundmatu esemega kokkupuutel üritatakse tabada sarnasust mingi tuntud esemega ja selle alusel seda mingisse kategooriasse liigitada.
    • Apertseptsioon - taju sõltuvus tajuva inimese psüühilisest seisundist, emotsioonidest, isiksuse omadustest, eelnevast kogemusest. Näiteks võime me näha maailma erinevatel päevadel kas läbi “ roosade ” või läbi “mustade prillide ”.
    TAJU LIIGID
    • Ümbritsevate objektide taju
    • Tajumisel tähtis koht nägemistajul ja silmaliigutustel;
    • Taju tekib silma aktiivsuse tõttu;
    • Ümbritsevate objektide hulgast on kõige tähtsam tajuobjekt teine inimene.

  • Ruumitaju … võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. Inimene tajub maailma kolmemõõtmeliselt ehk ruumilise pildina. Ruumilisust tajub inimene sügavustunnuste abil.
  • Liikumistaju … annab infot objektide liikumise kohta vaatleja ja üksteise suhtes. Inimene ei taju liikumist, mis on väga kiire või väga aeglane.Võimalik on tajuda näivat liikumist ja esilekutsutud liikumist.
  • Ajataju … annab teavet aja kulgemise kohta.
    • Saame eristada sündmuste kestust, kiirust ja järgnevust;
    • Ajataju on isikuti erinev ega pruugi olla kooskõlas tegeliku aja kulgemisega;
    • Ajataju mõjutavad vanus, ….., ….. jne.
    TÄHELEPANU
    Tähelepanu filtreerib kogu meelte kaudu tuleva info ja keskendab teadvuse mingile objektile või tegevusele. Tähelepanu jaotab tajuvälja objektiks (see mida tajutakse väga täpselt) ja fooniks (see, mida tajutakse üsna ähmaselt).
    Tähelepanu omadused:
  • maht – objektide hulk, mida tähelepanu jõuab haarata mingi aja jooksul.
  • jaotuvus – tähelepanu saab samaaegselt jaotada mitme objekti või tegevuse vahel, see võib olla edukas juhul kui need objektid/tegevused on omavahel seotud. Näiteks kui autojuhtimine on selge, siis võime vabalt jälgida ka liiklust .
  • koondamine – mõeldakse tähelepanu keskendumist ühele objektile/tegevusele. Eri tegevused eeldavad seda erineval määral.Näiteks nõuab matemaatikaülesannete lahendamine ilmselt suuremat keskendumist kui telereklaamide vaatamine.
  • püsivus – täiskasvanu suudab hoida tähelepanu antud objektil/tegevusel tavaliselt 15-20 minutit, siis kaldub see kõrvale.
  • ümberlülitatavus – me saame tahtlikult oma tähelepanu ühelt objektilt /tegevuselt teisele üle kanda
    Tähelepanu liigid:
    1. Tahtmatu tähelepanu (kandub objektile iseenesest), seda soodustavad:
    • tugevus – valjud helid, ere valgus, intensiivsed värvid;
    • suurus – suur plakat, pealkirjad raamatutes, ajakirjades ja ajalehtedes;
    • kontrast – pikakasvuline inimene lühikasvuliste seas või vastupidi;
    • liikumine – liikuvad reklaamid ;
    • kordumine – kedagi (midagi) pidevalt nähes hakkame talle (sellele) tähelepanu pöörama;
    • uudsus – inimese uus soeng või riietuses

    2. Tahtlik tähelepanu nõuab tahtepingutust ning kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus. Eriti oluline on tahtlik tähelepanu millegi uue õppimisel.
    MÕTLEMINE
    Mõtlemine on vaimne aktiivsus, mis seostub informatsiooni töötlemise ja mõistmise ning suhtluses kasutamisega.
    MÄLU
    Mälu on (organismi) võime salvestada , säilitada ja taasesitada informatsiooni.
    Mälu protsessid
    I Meeldejätmine – võib toimuda tahtmatult või tahtlikult.
  • Tahtmatu meeldejätmine (sageli jääb juhuslikult omandatud info kauaks meelde)
  • Tahtlik meeldejätmine – toimub süsteemsemalt, nõuab pingutust, tähelepanu teadlikku suunamist. Tahtliku meeldejätmise põhitingimus on kordamine, abiks on materjali korrastamine ja känkimine. Känkimine on üks korrastamise vorm.Känk on psühholoogias infoühik, mis tähendab mingit mõtestatud tervikut. Kängiks võivad olla numbrid, sõnad, lühendid jne.
    Kordamine – harjutamine tagab oskuse omandamise (nt jalgrattasõit, ujumine ). Omandatav materjal jääb paremini meelde (tegevus õnnestub), kui kordamine on ajaliselt hajutatud
    Materjali korrastatus (organisatsioon) mõjutab tulemuslikku meeldejätmist.Tuleb meeles pidada, et mis ühe meelest on korrastatud, ei pruugi teise meelest seda olla.
    II Meelespidamine (info säilitamine) – on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi:
    • info muutub lühemaks ja lihtsamaks;
    • kaovad detailid ja meeles püsib vaid “peamine”;
    • tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub);
    • ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad;
    • loogikavastane info ununeb;
    • juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid;
    • mõni teema muutub valdavaks;
    • info muutub isikupärasemaks nt inimese hoiakute ja eelteadmiste mõjul;
    Meelespidamisele vastupidine protsess on unustamine.
    • Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord väga ruttu.
    • Unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes (seetõttu oleks mõistlik äsja omandatud materjal kohe korrata).
    • Kiiremini unustatakse mõtestamata info (seega pole tuupimisest pikaajalisemat kasu).
    III Meeldetuletamine (reprodutseerimine)
    – talletatud materjali uuesti esiletoomine.
    • Äratundmine – näiteks valikvastustega kontrolltöö.
    • Meenumine – materjal tuleb meelde iseenesest. Meenumine ei nõua tahtepingutusi, sageli kutsuvad seda esile juhuslikud vihjed.
    • Meenutamine – eeldab tõsist mõttetööd ja tahtlikku pingutamist. Samas võib liiga tugev tahtmine meenutamist pärssida.
    Mälu omadused
  • Maht – materjali hulk, mida inimene suudab säilitada (10. klassis on see 4 korda suurem kui esimeses).
  • Täpsus – tuleb ilmsiks meeldetuletamisel ja on seotud isikuomadustega.
  • Kiirus – seotud omandamisvõimega.
  • Valmisolek – väljendub olulise info leidmisvõimega õigel ajahetkel.
    Mälu protsessid on omavahelt tihedalt seotud, osaliselt kattuvad ning üksteiseks üleminevad ühtse mälutegevuse komponendid. Mälu on arendatav ja igal inimesel on võimalik leida ise erinevaid õppimisvõtteid, et mälu töö oleks võimalikult efektiivne.
    MÄLU LIIGID SÄILIMISE AJA JÄRGI :
  • Sensoorne mälu- Meeleelundite kaudu tulev info salvestatakse automaatselt , sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks vähem kui sekundi jooksul. Unustamine algab kohe peale vastuvõtmist.
  • Lühiajaline mälu- Lühiajalises mälus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses.Et organism töötleb infot pidevalt, on lühimälu kestus vaid mõni sekund.
  • Püsimälu-Pikaajalises mälus säilib materjal kaua (minutitest –aastakümneteni). Selle mäluliigi maht on suur, ent info kättesaamine on aeglasem . Uus info aga võib segavalt mõjuda ka varasemale (uue õppimisel unustame midagi varemõpitust).
  • Protseduuriline mälu seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega (jalgratta sõit, kirjutamine, trükkimine jne.)
  • Semantises mälus talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja mida õpitakse.
  • Episoodilises mälus talletatav info on seotud inimese endaga (nt mida tegin eile ja kellega kohtusin jne.)
    ISIKSUS
    Isiksus on inimene, keda iseloomustab mina-teadvus, käitumise suhteline püsivus ning suutlikkus reguleerida iseennast ja oma suhteid sotsiaalse keskkonnaga. Isiksus kujuneb sünnipäraste eelduste, sotsiaalse keskkonna ja kasvatuse koosmõju tulemusena.
    ID
  • Id toimib mõnu eesmärgil – vajadused tuleb koheselt rahuldada.
  • Imiku teadvus koosneks nagu ainult Id-ist. Ta tajub vajadust, aga ei suuda selle sisu ise täpsustada.
    EGO
    Laste esimese eluaasta jooksul hakkab tekkima ego.
    Ego kaudu tunnetab organism ümbrust ja näeb võimalusi vajaduste rahuldamiseks.
    Ego tähendab reaalsust, ratsionaalsust ja arukust.
    SUPEREGO
    Superegol on kaks poolt:
    1.Südametunnistus ehk kokkuvõte karistustest ja hoiatustest
    2.Ego ideaal - mudel mille järgi käitudes ollakse saanud tunnustust.
    - Südametunnistus ja ideaal väljendavad ennast egole läbi tunnete. Näiteks läbi uhkuse, süütunde ja häbi.
    Ekstravertne isiksus
    • Avatud suhtlemisele ja suhetele
    • Kõne kiire, paljusõnaline ja ilmekas
    • Otsivad suheldes silmsidet
    • Näitavad välja emotsioone
    • Võivad olla pealiskaudsemad
    • Enamasti on aktiivsemad õhtuti
    • Motivatsioon seotud tasu ja tähelepanuga
    • Avatud uuele, tegutsevad impulsi ajel
    • Pole alati usaldusväärsed
    Introvertne isiksus
    • Avatud sisemistele mõtetele ja emotsioonidele
    • Kõne pigem aeglane, läbimõeldud, monotoonne
    • Võivad vältida silmsidet
    • Ei väljenda meelsasti emotsioone
    • Tegelevad probleemidega sügavuti
    • Enamasti on aktiivsemad hommikuti
    • Motivatsioon mõjutatud rohkem seesmiselt või karistustest sõltuv
    • Ettevaatliku loomuga, armastavad korrapära elus
    • Väga usaldusväärsed
    Neurootiline isiksus
    Emotsionaalselt stabiilne isiksus
    • Tundlikkus madalam
    • Rahulikud
    • Julged
    • Muretud
    • Emotsioonid püsivamad ja käitumine stabiilne
    TEMPERAMENT
    Hans Jürgen Eysencki arvates on isiksuse kirjeldamiseks oluline kahe tunnusjoone kombineerumine:
    1.neurootilisus/stabiilsus
    2.ekstravetrus/ introvertsus
    Neurootiline ja ekstravertne on KOLEERIK
    Stabiilne ja ekstravertne on SANGVIINIK
    Neurootiline ja introvertne inimene on MELANHOOLIK
    Stabiilne ja introvertne on FLEGMAATIK
    Kontrollkeskme teooria
    Seesmise kontrollkeskmega inimene:
    • peab oma edu ja ebaedu eeskätt enesest sõltuvaks
    • tunnetab oma võimete piire ja ootused on adekvaatsed
    • kujundab aktiivselt tulevikku ja otsib võimalusi enese realiseerimiseks
    • algatusvõimeline
    • otsustamisel kaalutleb põhjalikult ja jääb otsusele kindlaks
    Välise kontrollkeskmega inimene :
    • usub, et edu ja ebaedu on pigem välistest ja juhuslikest asjaoludest tingitud
    • allub kergemini autoriteetide mõjutusele
    • usub, et tulevik on ettemääratud
    • planeerib vähem tulevikku
    • pingutab eesmärkide nimel vähem
    KÕRGEM NÄRVITALITLUS.
    Inimese aju kaalub ligikaudu 1300-1400 g. Aju kaalul ja inimese intelligentsusel pole täheldatud otsest omavahelist seost. Aju koosneb põhiliselt veest ja meenutab sültjat massi. Ometi on tegemist keerukaima bioloogilise struktuuriga. Suuraju poolkerasid kattev suuraju koor on kogu närvisüsteemi kõrgeim osa, seal toimub kõrgem närvitalitlus ehk teadvuse, mõtlemise, aistingute ja tajude, mälu ja õppimisega seotud protsessid
    Närvisüsteem võimaldab:
  • Koguda informatsiooni- meeleelundeis olevad retseptorid võtavad vastuärritusi organismi välis- või sisekeskkonnast. Retseptoritelt saadud signaal kantakse edasi kesknärvisüsteemi.
  • Koordineerida informatsiooni- ajus võetakse vastu otsused, mida saadud informatsiooniga peale hakata.
  • Anda infot edasi lihastele, näärmetele vms ,et need asuksid sooritama vastavaid tegevusi nt liigutusi
    Inimese psüühilise tegevuse ja tema käitumise aluseks on kaks närviprotsessi: erutus ja pidurdus. Erutus on reaktsiooni vallandav närviprotsess. Pidurdus peatab reaktsiooni. Pidurdus võib olla üldine nt une ajal või osaline nt sügavasse mõttesse vajunu ei märka ümbruses toimuvat.
    Aju töö on reflektoorne. Refleks on kesknärvisüsteemi vastus sise- ja väliskeskkonna ärritusele. Eristatakse tingitud ja tingimatuid reflekse.
    Tingimatud refleksid on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid. Nii on juba vastsündinul olemas antud eluperioodi suhtes olulised toitumisrefleksid (imemis- ja neelamisrefleks , põie ja pärasoole reflektoorne tühjendamine) On ka selliseid kohanemist hõlbustavaid reflekse, mis kaovad 3-4 kuu vanuselt (näiteks………………………….)
    Tingitud refleksid kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Need on teadmised, oskused, harjumused, kombed jne.
    NÄRVISÜSTEEM
    SOMAATILINE NÄRVISÜSTEEM
    AUTONOOMNE NÄRVISÜSTEEM
    kesknärvisüsteem e.
    tsentraalne nst
    piirdenärvisüsteem
    e. perifeerne nst
    sümpaatiline närvi-
    süsteem
    parasümpaatiline
    närvisüsteem
    Närvisüsteem jaguneb somaatiliseks e kehanärvisüsteemiks ja autonoomseks e. vegetatiivseks närvisüsteemiks. Autonoomne nst on tahtele allumatu, ta reguleerib siseelundite, näärmete, südame ja veresoonte talitlust. Autonoomne nst jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks süsteemiks. Mõlemad osalevad ainevahetuses ja on vastandliku toimega. Kui sümpaatiline süsteem aktiveerub ohu ja stressiolukorras, kasutades energiat ja teisi keharessursse, siis parasümpaatiline süsteem viib organismi rahulolekusse, taastades selle varusid ja tasakaalu.
    INTELLIGENTSUS
    Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab:
    • loogiliste järelduste tegemise võime
    • planeerimisvõime
    • ülesannete lahendamise võime
    • abstraktse mõtlemise võime
    • mõistetest ja keelest arusaamise võime
    • õppimisvõime
    Intelligentsust mõjutab:
    • pärilikkus
    • varane lapsepõlv
    • kasvukeskkond (elukeskkond)
    MOTIVATSIOON
    • Motivatsioon on vajadus või soov , mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. Kui inimene tunnetab vajadust , hakkab ta otsima võimalusi selle rahuldamiseks.
    • Vajaduste teemaga on psühholoogias põhjalikult tegelenud humanistliku suuna esindaja ameerika psühholoog Abraham Maslow (1908-1970)
    • Füsioloogilised vajadused (uni, toitumine, seksuaalvajadus jne)
    • Turvalisusvajadus - vajadus kaitstuse ja kindlustunde järgi ( hoolitsus ,majanduslik kindlustatus jne)
    • Armastuse- ja kuuluvusvajadus (omaksvõtt ,kuuluvustunne, emotsionaalne seotus jne)
    • Tunnustusvajadus ( tähelepanu, tunnustamise ja esiletõstmisega seonduv)
    • Eneseteostusvajadus (eesmärkide püstitamine jne)
    • Maslow arvates on iga kõrgema taseme vajaduse rahuldamine mõeldav siis, kui madalama taseme vajadused on vähemalt osaliseltki rahuldatud.
    • Teooriat on tänapäeval kritiseeritud, kuid nõustutakse, et tegevuse taga on vajaduse tunnetamine.

    Motiveeritust võib vaadelda ka lähtuvalt sellest, kui palju tegutsetakse seesmise arusaama ja soovi ajel ning kui palju välise tasu nimel. Kohati need ajendid segunevad ja pole täpselt eristatavad.
    • Seesmiselt motiveeritud on selline tegevus, mis võetakse ette pikaajalise eesmärgi nimel, mingi eelistuse tõttu, soovist end ületada, mingit ülesannet lõpetada , nautides tegevust ennast vms
    • Väliselt motiveeritud tegevus on mingist tasust või karistusest sõltuv (näiteks töötasu saamine, ka hinnete saamine koolis, haridust tõendavad tunnistused jne)
  • Vasakule Paremale
    Psühholoogia koolieksami materjal #1 Psühholoogia koolieksami materjal #2 Psühholoogia koolieksami materjal #3 Psühholoogia koolieksami materjal #4 Psühholoogia koolieksami materjal #5 Psühholoogia koolieksami materjal #6 Psühholoogia koolieksami materjal #7 Psühholoogia koolieksami materjal #8 Psühholoogia koolieksami materjal #9 Psühholoogia koolieksami materjal #10
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-09-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 63 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor GreteMark Õppematerjali autor
    väga põhjalik kogu gümnaasiumi psühholoogiast koosnev konspekt

    Sarnased õppematerjalid

    Psühholoogia 10-es klass kuni kevadeni
    12
    docx

    Psühholoogia 10-es klass kuni kevadeni

    Psühholoogia Psühholoogia - ...on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. - ...on teadus, mis uurib psüühilisi protsesse ja käitumist ning nende omavahelisi seoseid. - mõiste pärineb kreekakeelsetest sõnadest psyhe (hing) ja logos (õpetus,teadus) - Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika - Psühholoogia keskne mõiste on psüühika. - ...on tegelikkuse peegeldus ajus. - Psüühiline tegelikkuse peegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel inimese meeleorganeile. - ...all võib mõista ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühilised nähtused - Psüühilised nähtused jagunevad kolme suurde rühma: 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused 1

    Psühholoogia
    Psühholoogia ja loogika
    22
    docx

    Psühholoogia ja loogika

    Psühholoogia ja loogika I loeng · Psühholoogia on teadus inimeste ja loomade käitumisest ­ sümastiseeritud info ja teadmised, teoreetilised seisukohad, terminoloogia, eksperimendid. (Kuidas käitub?, miks käitub nii?) · Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, avaldusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. (uurib sisemist ­ nt stress, mõtlemine, emotsioonid) o Ajalooline taust: eelteaduslik psühholooga (argitasemel järelduste tegemine, oletamine, miks käitumine on selline) filosoofia (hõlmas kõiki humantiaarteadusi ­ raamatud, traktaadid jms) teaduslik psühholoogia 1)filosoofiline

    Psüholoogia
    Psühholoogia raamatu konspekt-Maruste Bachmann
    59
    docx

    Psühholoogia raamatu konspekt-Maruste Bachmann

    kiiremini kui sini-rohelises spektriosas. (Kollane-sinine kleit näide,lk15). Tee vahet 3 psühholoogial: 1. Eelteaduslik psühholoogia-vanim, levinuim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta. Nn elutarkus, elupsüholoogia, terve mõistus jne. Nõrkuseks on halb tõesuse kontroll ja piiritlemata usaldusväärsus. 2. Filosoofiline psühholoogia – tekkis koos filosoofiaga, süsteemne ja range ülesehitus võrreldes eelteaduslikuga. 1 3. Teaduslik psühholoogia-tekkis 19 saj keskel, eristavaks jooneks on teadmiste suur usaldusväärsus. Mõistete täpne defineerimine, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine. Psühholoogia (ühiskonnateadus, mis uurib peam, tervet, normaalset psüühikat ja käitumist) ja psühhiaatria (arstiteaduse haru, mis käsitleb psüühika haiguse v

    Üldpsühholoogia
    Psühholoogia kordamisküsimused eksamiks
    44
    docx

    Psühholoogia kordamisküsimused eksamiks

    Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 1. Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia ­ teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Psüühika ­ väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimus. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja eelkõige selle domineeriva juhtosa (AJU) tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühika eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika funktsioonid on: taju, mälu, mõtlemine, keel, tunded, tegevuse juhtimine.

    Ülevaade psühholoogiast
    Psühholoogia 10klass
    5
    doc

    Psühholoogia 10klass

    Psühholoogia kontrolltöö nr 1 1. http://i47.tinypic.com/1603qjp.jpg < · Psühholoogia on teadus, mis uurib psüühilisi protsesse ja käitumist ning nende omavahelisi seoseid · Teaduslik psühholoogia sai alguse 1879. aastal mil Wilhelm Wundt Saksamaal Leipzigis avas laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks 2. · Psühholoogia keskne mõiste on psüühika. · Psüühika on tegelikkuse peegeldus ajus. · Psüühika all võib mõista ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. 3. · Psüühilised omadused... o ... on konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned o Need jooned iseloomustavad inimese psüühikat protsesside kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse jne seisukohalt

    Psühholoogia
    Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt
    74
    docx

    Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt

    Sissejuhatus psühholoogiasse Lektor: Prof. Talis Bachmann Sissejuhatus Psyche + logos = Psühholoogia (hing + õpetus = hingeteadus) Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Seega on lühidalt öeldes psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton.

    Sissejuhatus psühholoogiasse
    Ülevaade psühholoogiast - konspekt
    14
    doc

    Ülevaade psühholoogiast - konspekt

    0 Auditoorse õppetöö maht 42 Sh loengud: 42 seminarid/ - tundides: praktikumid: Hindamisviis: H Õppejõud: Katrin Kullasepp Ametikoht, kraad: Lektor Eeldusaine: - Aine eesmärk ja kuuluvus: Psühholoogia ja inimeseõpetuse suunal sissejuhatavate ainete kohutsuslik aine Kujundada integreeritud teadmine psühholoogia eri suundadest ja rakendamise võimalustest. Toetada arusaamise kujunemist, inimesest kui biopsühhosotsiaalsest reaalsuste mõtestavast tervikust. Lühikirjeldus: Tänapäeva psühholoogia põhisuunad ja ­ideed. Psühholoogia võimalused inimelus oluliste nähtuste mõistmisel. Psühholoogia valdkonnad, meetodid. Psüühika bioloogilised alused. Arenguteooriad. Tunnetusprotsessid. Õppimine. Individuaalsed erinevused. Isiksus. Intelligentsus.

    Psüholoogia
    Erivajadustega laste psühholoogia alused
    22
    docx

    Erivajadustega laste psühholoogia alused

    Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded, erivajaduste liigid Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbinud- kõrvalekalle tavalisest (keskmisest) arengust, võib olla nii positiivses kui ka negatiivses suunas Kursuse käigus pööratakse rohkem tähelepanu lastele (0-puberteediiga), kuna mida väiksemad on lapsed, seda suuremad muutused arengus aset leiavad ja seda olulisem on nende muutustega kursis olla. Erivajaduste psühholoogia näol on tegemist teadusharuga, teadmised sellest on

    Eripedagoogika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun