50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 26 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-03-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
29 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
riinukeneke
Õppematerjali autor
Panga bilansi struktuur Bilanss- raam.pid. aruanne, mis Hüpoteek on oma olemuselt reaalaktivatega tagatud ja maksepikendust 15-45 päevaks. Max. limiit 2kuu näitab panga varade koosseisu ja nende moodustamise regulaarseid sissemakseid nõudev veksel. Kindustatud sissetulek. allikaid. Panga bilansis sisaldub kapitali kahekordne pantkirjad on seotud väiksema avansilise sissemaksea, Pikaajalised laenud on kinnisvara laenud, eluaseme- analüüs. Omavahendid- aktsiakapital; aazio(aktsiate madalama intressi määraga, pikema laenu per.-ga. laenud. Eluaseme laenu kasut: 1)maja korteri ostm.;
Probleemid 1. Mille poolest erinevad panga finantsjuhtimise prioriteedid tavalise äriettevõtte finantsjuhtimise omadest? 1. Millised on panga finantsjuhtimise prioriteedid ehk peamised eesmärgid? 1. Millised on panga finantsjuhtimise 5 põhivaldkonda? 2. Kes ja kuidas on huvitatud panga normaalsest kasumlikust majandustegevusest? 3. Millest juhindutakse panga kasumi planeerimisel? 4. Millised on erinevate finantsallikate riskid ja kuidas nad mõjutavad panga kasumlikkust? Finantsjuhtimise roll panga juhtimises Iga äriettevõtte kõige üldisem eesmärk juhtimises on tagada ettevõtte maksimaalne kasumlikkus, mis tähendab aktsionäride puhastulu suurenemist ning firma turuväärtuse tõstmist. Seetõttu peab iga firma juhtkond seadma endale eesmärgid toota ja pakkuda just
kassatehinguid sooritav asutus. Pangandus on pankadesse puutuvate majanduslike, maj. õiguslike ja tehniliste teadmiste, põhimõtete, korralduste ja seaduste kogumõiste. Panga peamine kasumiallikas on hoiustajaile makstava ja laenusaajailt võetava kasviku ehk intressi vahe: Hoius 2,5% Laen 3,8% 1,3% Pangatehingud liigitatakse: 1. aktivatehinguteks teenitakse rahaga kasumit, 2. passivatehinguteks kogutakse vaba raha, mis moodustub panga omakapitalist ja hoiustamisest. Pank tähendas algselt lauda või pinki, millel kullassepad ja rahavahetajad teostasid tehinguid ning säilitasid rahalaekaid. Vanal ajal tunti pangatehinguid juba Babüloonias ning Vana-Egiptuses ja Roomas. Roomas nn agentaarid võtsid lühi- ja pikatähtajalisi hoiuseid, andsid tagatisi võõraste kohustiste eest ning andsid võõrrahade arvelt lombard- (pandi) ja hüpoteeklaene, teostasid hoiuste alusel makseid kolmandatele isikutele jm.
kogu vajalikku resurssi. See omakorda nõuab, et finantsjuht peab kulutama oluliselt aega oma isikliku tegevuskava koostamiseks. Pühendumise kujundamine tähendab ka teiste töötajate seisukohtade ärakuulamist, ning finatsjuhi poolt arvestamist, mis peavad kajastuma tema enda seisukohtade väljatöötamises. o Tegevjuhtkonna tavade muutmine mida suurem on organisatsioon, on ka töötajate veenmine keerulisem/mahukam. Tegevussuundade selgitamine ei tohi piirduda ainult raamatupidamisosakonna ja rahandusosakonna töötajatega, sest arusaamine visioonist tuleb viia ka teiste üksusteni. See on aega nõudev, sest nõuab regulaarseid kokkusaamisi kõigi tasandite juhtidega. Finantsjuhil peab olema väga hea ära kuulamise ja suhtlemise oskus, sest ainult sellisel juhul avaldavad teised juhid oma seisukohti ja
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Eesti panga roll majanduses Referaat Juhendaja: Lauri Punga PÄRNU 2013 SISSEJUHATUS Selles töös vaatleb autor Eesti Panga tähtsust ja rolli eesti majanduses. Teema on viimase aja majandusuudiste valguses väga tähtis. Mitmed Euroopa riigid on majandusega hädas ja esimeste süüdlastena nimetatakse riikide nõrku keskpanku. Autor vaatleb nii Eesti Panga olemust, tegevust ja arenguplaane kui ka pankade ja nende ülesannete arengut ajaloolises plaanis. Materjali oli hea leida, sest korraliku ja kaasaegse keskpangana on Eesti Pank avalikkusele avatud ja jagab oma riigi valitsusele ja kodanikele informatsiooni oma tegevusest. 1.PANKADE AJALUGU Ajalooürikud jutustavad, et pankade eelkäijad tekkisid juba ammu enne meie ajastut. Pankade tekkimise esmaseks eelduseks on inimeste võimalus koguda sääste, nende
215- 220). Saksamaal oli kuni 1996 aastani, mil privatiseeriti Deutsche Telecom omasid vähem kui 6% elanikest aktsiaid ja Prantsusmaal oli see arv 10%. Elanikkond üldiselt vältis seniajani aktsiatesse investeerimist. Eelistati hoida sääste hoiustena pangas. Aktsiaturust viiendik kuulus strateegiliste investeeringute eesmärgil pankadele ja kindlustusettevõtetele, kelle esindajad on ettevõtete juhtkondades. Otseselt sekkutakse vaid siis ettevõtte juhtimisse, kui panga laenud sattuvad ohtu. Aktsia hinnale seni suurt tähelepanu ei ole osutatud, kuna ettevõtte osaline omamine kandis mitte portfelliinvesteeringute vaid majanduse strateegilise kontrolli funktsiooni. Eesmärgiks Jaapani ajandusmudelis ei olnud see, et ühel ettevõttel hästi läheks vaid see et kogu kontsernilt hästi läheks. Sakasmaal Deutche Bank omab 25% Daimler-Benz`ist. See pärineb juba 20ndatest aastatest. Sakasmaal 40% aktsiaturust on nn
strateegiate elluviimise kindlustamiseks vahend juhtkonna otsuseid teadvustada ning personali firma eesmärkide elluviimisega siduda. Siseturunduse eesmärk on panna töötajad uskuma ja mõistma: · firma äriideed, · pikaajalisi eesmärke, · strateegiaid, · organisatsiooni, · firma süsteeme. Suur osa strateegilise planeerimise analüüsist panganduses hindab tarbija praegust arvamust pangast, tema toodetest, teenustest ja konkurentidest. Panga edu või läbikukkumine sõltub suuresti tema valitud strateegiast ja ettevõttesisene turundus on strateegia oluline komponent. Siinkohal võib strateegiat defineerida kui panga tegevusi ja plaane, mis on loodud, et efektiivselt kooskõlastada panga eesmärke missiooniga ja missiooni omakorda keskkonnaga. Inimeste hoiakud ja tegevused on lähedaselt seotud nende uskumustega ja inimesed on need, kes on ettevõtte imago kujundamisel peamisteks arvustajateks
keskpank annab kindlaksmääratud vahetuskursile eelkõige sularaha, kuid tihti ka kogu baasraha (s.o. valuutakomitee, keskpanga kõigi kohustuste) suhtes otsese garantii. 13 Kohustuslik reservi suurus Eestis ei ole valuutakomitee keskpangast institutsionaalselt eraldatud, seetõttu peavad meil välisvaluutareservidega kaetud olema nii baasraha kui ka kõik muud Eesti Panga kohustused ja antud garantiid. Valuutakomitee süsteemide kolm ühisjoont: 1) ankurvaluuta suhtes fikseeritud vahetuskurss; 2) valuutakomitee kohustused (sularaha ja hoiused) on täielikult kaetud intressikandvate ja kõrgekvaliteediliste välisvaluutareservidega; 3) valuuta on täielikult konverteeritav nii jooksev- kui kapitalikontotehingutes. Valuutakomitee sobib eriti hästi 1) väikesed avatud majandusega riigid, kus keskpanganduse kogemust ühel või teisel põhjusel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid