KAASAEGASED JUHTIMISTEOORIAD 1.1. Kaasaegsed juhtimisteooriad Organisatsiooni- ja juhtimisteooria kujutab endast organisatsiooni ja juhtimise seaduspärasuste ja põhitõdede kogumit. Senini ei ole kellelgi õnnestunud luua terviklikku ja igakülgselt põhjendatud organisatsiooni- ja juhtimisteooriat. Kaasaegsete juhtimisteooriate valik ja esitamine on keeruline, sest objektiivse hinnangu saame teooriatele anda alles aastakümnete möödudes. Samas on seda vaja teha, sest ilma selleta jääks juhtimisteooria vanamoodsaks ning selle mõistmine oleks ühekülgne. Paljude juhtimisteadlaste pingutustest kasvasid välja süsteemi- ja olukorrateooriad. Viimased (Albanese, 1988: 55-60) 2.1.1. Süsteemiteooria Süsteemiteooria (systems theory) rajaja West Churchman (1957). Vaadeldakse org.-ni kui tervikut ja pakutakse lahendusi kogu org.-ni juhtimiseks. Süsteem on koos toimivate osade ühtne tervik, kus igal osal on terviku jaoks...
Uurimus on teataval määral ka muutuste esilekutsumise vahendiks selle tulemuseks võib olla taktika läbivaatamine, või fundamentaalsemal tasandil firma strateegia muutmine. 2 rida ( üks kus on esimese variandiga sama..see ostu mõjurid...) Turunduse juhtimine Tasand-Tippjuhi tasandil strateegiline juhtimine, Uute juhtimismeetodite otsimine, Kesk- ja alamastme juhtimistasandil strateegiline ja taktikaline juhtimine , Uute juhtimismeetodite ellurakendamine. Eesmärk panna kogu firma tegutsema ühes suunas tarbijavajaduste rahuldamiseks ja kasvueesmärkide elluviimiseks. Funktisoon firma struktuurile vastava tegevuste, koordineerimise, integreerimise süsteemi pakkumine. Tulemus tegutsemisskeemid, kavad, programmid, projektid, juhtnöörid, strateegia, taktika. Bostoni mudel 1) probleemlapsed (tulevad turule ja kas jäävad püsima), 2) staarid
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Rehabilitatsiooni - ja sotsiaaltöö korralduse osakond Tiina-Mai Meeliste AÜSR1 Sisekliendi teeninduse teoreetilised käsitlused. Sisekliendi teenindamise printsiipide praktiline rakendamine teenindusorganisatsioonis. Seminaritöö Juhendaja: dotsent Heli Tooman Pärnu 2013 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Seminaritöö eesmärk on töötada läbi kolm sisekliendi teenindust käsitlevat teoreetilist allikat, tuua esile olulisemad sisekliendi teenindamise viisid ja võimalused. Põhjendada, miks on sisekliendi väga hea teenindamine tähtis organisatsiooni, klientide ja töötajate seisukohast. Esitada ettepanekuid siseklientide teenindamise parendamiseks oma organisatsioonis. Uurimisülesanded: · Kõrvutada siseklie...
muutus ühes lülis mõjutab tervet süsteemi; Süsteeb aitab juhtidel mõista, et igal teol on tagajärjed organisatsiooni sees või väljaspool seda; Avatud süsteem – on seotus väliskeskkonnaga. Suletud süsteem - on seotus sisekeskkonnas. 11) Milliseid omadusi eeldab situatsioonikoolkond juhtidelt? Et juht oleks paindlik, peab ta : 1. Valdama erinevaid juhtimistehnikaid ja –meetodeid. 2. Teadma juhtimismeetodite plusse ja miinuseid 3. Hindama nii organisatsiooni sisemist seisundit kui ka väliskeskkonda – saab selge ettekujutluse keskkonnas ja selle nõudmistest. 4. Valima keskkonna hinnangute alusel sobiva juhtimismeetodi. 12) Milline on õppiva organisatsiooni põhieesmärk? Õppiva organisatsiooni põhieesmärgiks on see, kus muudatuste läbiviimine eeldab uute oskuste omandamist. 13) Millised on strateegilise juhtimise olulised elemendid?
Kohanemismeetod *personali arendamine on valikuline *astus värbab tööle sarnase elukutsega inimesi, üritab neid kohandada; 4)Väljaõppemeetod *asutus arendab aktiivselt personali *peatähelepanu suure arengupotentsiaaliga töötajatele. Arendusplaani lähtealused: 1)uurida(prognoosida), juhtida praegusi ja tulevasi vajadusi ·tööjõu värbamise probleemid ·olemasoleva personali kvalitatiivne analüüs; 2)arendutegevus juhtimismeetodite vallas. ·planeerimine ·käsundamine ·koordineerimine ·otsustamine kontrollimine ·tulemuste hindamine; 3)organisatsiooni kui terviku perspektiivsete vajaduste hindamine ja prognoos.
midagi uut. See koolkond kõige paindlikum. Oluk koolkonna esindajate arvates on olemas väga palju viise tööd hästi teha. Juhile püütakse näidata võimalust, kuidas olla oma igapäevatöös paidlik. Juht ei tohiks järgida kindlaid reegleid vaid peaks igas konkreetses olukorras põhjalikult analüüsima välis- ja sisemõjutusi. Käitumisviis sellest analüüsist tulenevalt. Et olla paindlik, peab juht: valdama erinevaid juhtimistehnikaid ja meetodeod; teadma juhtimismeetodite plusse/miinuseid; hindama org sisemist seisundit ja väliskeskkonda ta peab saama selge ettekujutuse keskkonnast ja selle nõudmistest; keskkonnahinnangute alusel valima sobiva juhtimismeetodi. Koolkonna tugevaks küljeks: võimalus edukalt ühitada eelnenud teooriad. 17. Juhtimise funktsioonid = tegevuse liigid 1.ajaline loogiline järjestus; 2.juhtimisobjekti spetsiifika. Planeerimine- eesmärkide püstitamine; planeerimine- seotud eesmärkide püstitamise poliitika
· stabiilsus: tuleb vältida tööjõu suurt voolavust, töötajatele tuleb anda aega kohaneda · initsiatiiv: alluvate võimalus algatuslikkust ilmutada. Juhid peavad kuulama alluvate ettepanekuid ja ideid · kooskõlastatus: igasuguse koostöö ja meeskonnatöö soodustamine 3) Mida peab oskama/teadma juht vastavalt olukorralise koolkonna põhimõtetele? · valdama erinevaid juhtimistehnikaid ja meetodeid · teadma juhtimismeetodite plusse ja miinuseid · hindama nii organisatsiooni sisemist seisundit kui ka väliskeskkonda 4) Mis on visioon ning mida tuleks vältida selle loomisel? Visioon on inimesi ligitõmbav organisatsiooni tulevikuideaal, mis on raskesti, kuid reaalselt saavutatav ja millesse organisatsiooni liikmed usuvad. Ühise visiooni loomine kindlustab töötajate pühendumise pikemas perspektiivis. Meeskondlik õppimine peab tagama üksteise
midagi uut. See koolkond on eelnimetatuist kõige paindlikum. Olukorralise koolkonna esindajate arvates on olemas väga palju viise hästi tööd teha. Juhile püütakse näidata võimalust, kuidas oma igapäevatöös paindlik olla. Rõhutatakse, et juht ei tohiks järgida kindlaid reegleid, vaid peaks igas konkreetses olukorras põhjalikult analüüsima välis- ja sisemõjutusi. Et olla paindlik, peab juht: · valdama erinevaid juhtimistehnikaid ja meetodeid; · teadma juhtimismeetodite plusse ja miinuseid; · hindama nii organisatsiooni sisemist seisundit kui ka väliskeskkonda; · keskkonnahinnangute alusel valima sobiva juhtimismeetodi. Olukorralise koolkonna tugevaks küljeks on võimalus edukalt ühitada eelnenud teooriad. 5 Juhtimise alused (4. loeng)
väljaspool seda; · Avatud süsteem on seotus väliskeskkonnaga. Suletud süsteem - on seotus sisekeskkonnas. Entroopia- Kui süsteem ei saa keskkonnast sisendit, siis lõppeb töö iseenesest 11. Milliseid omadusi eeldab situatsioonikoolkond juhtidelt? Et juht oleks paindlik, peab ta : 1. Valdama erinevaid juhtimistehnikaid ja meetodeid. 2. Teadma juhtimismeetodite plusse ja miinuseid 3. Hindama nii organisatsiooni sisemist seisundit kui ka väliskeskkonda saab selge ettekujutluse keskkonnas ja selle nõudmistest. 4. Valima keskkonna hinnangute alusel sobiva juhtimismeetodi. 12. Milline on õppiva organisatsiooni põhieesmärk? Õppiva organisatsiooni põhieesmärgiks on see, kus muudatuste läbiviimine eeldab uute oskuste omandamist 13. Millised on strateegilise juhtimise olulised elemendid?
Organisatsiooni võib vaadelda kui süsteemi, mis saab oma sisendid keskkonast ning muudab need sisendid väljundiks keskkonda. Kuna avatud keskkonda ei saa töötada autonoomselt, kuna ta ei suuda ise toota kõike, mida vajab sõltub ta otseselt väliskeskkonna mõjutustest. 10. Millised omadused on vajalikud paindlikule juhile vastavalt situatsioonilise koolkonna põhimõtetele? Paindlik juht peab: 10. valdama erinevaid juhtimismeetodeid 11. teadma juhtimismeetodite plusse ja miinuseid 12. hindama organisatsiooni sise- ja väliskeskkonda 13. hinnagute alusel valima sobiva juhtimismeetodi 11. Kuidas iseloomustaksid õppivat organisatsiooni? Innovaatiline, on avatud uutele ideedele ja eeldab oma töötajatelt loovust. Leiab, et personali koolitused on võti firma kitsaskohtade kõrvaldamiseks. Eesmärgiks on rahuldada klientide soove maksimaalselt ning võimalikult väikeste kuludega. 12
Kordamisküsimused aines IAY0520 1. Mõisted arvuti, arvutisüsteem, arvuti riistvara iseloomustavad näitajad. Arvuti on tarkvarast ja riistvarast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvutisüsteem on täies töökorras arvuti, kuhu kuuluvad arvuti, tarkvara ja välisseadmed, mis on vajalikud arvuti tööks. Arvuti riistvara iseloomustavad näitajad: protsessor – aritmeetika-loogikaüksus (funktsionaalsus; info töötluse kiirus ja täpsus); juhtüksus (paindlikkus; kiirus; keerukus); mälusüsteem – mälusüsteemi hierarhiline korraldus; mälude infomahutavus; mälude kiirus; maksumus; sisend-väljundsüsteem – infoläbilaskevõime (sh reaktsiooniaeg); S/V-süsteemi (SVS) struktuurne korraldus; S/V-süsteemi talitluse korraldus (programselt juhitav SVS; katkestuste süsteemi rakendav SVS; otsemällupöörduse (DMA) rakendamine; kanalite (selektro, multipleks) rakendamine; S/V-protsessorite ehk preprotsessorit...
Avatud süsteem selle süsteemi talitlus sõltub väliskeskkonna mõjutustest. Avatud süsteem ei saa töötada autonoomselt, kuna ta ei suuda ise toota kõike, mida vajab ja peab seetõttu suhtlema väliskeskkonnaga. Kõik organisatsioonid on avatud süsteemid. 10. Millised omadused on vajalikud paindlikule juhile vstavalt situatsioonilise koolkonna põhimõtetele? · Juht peab valdama erinevaid juhtimismeetodeid · juht peab teadma juhtimismeetodite plusse ja miinuseid · juht peab hindama nii organisatsiooni sisemist seisundit kui väliskeskkonda ja saama selge ettekujutuse keskkonnast ja selle nõudmistest · juht peab keskkonnahinnangute alusel valima sobiva juhtimismeetodi 11. Kuidas iseloomustaksid õppivat organisatsiooni? · Avatus uutele ideedele · Õppimist soodustavad tingimused · Töötajate loovus · Organisatsiooni kitsaskohad on võimalik kõrvaldada personali arendamise ja koolituse kaudu
Eluasemepoliitika suundumusi Ida-Euroopas Mõiste ,,eluasemestrateegia" on erinevates keeltes erineva tähendusega ning mõiste sisu peegeldab erinevate riikide tegevuse ulatust, detailsuse määrangut ja poliitilist mõju eluasemepoliitika kontekstis. Antud töös Eesti sisulise eluasemepoliitika määratlemises juhindutakse asjaolust, et Eesti kuulub eluasemepoliitika rakendamises Kesk- ja Ida- Euroopa (edaspidi: KIE) blokki järgmiste näitajate poolest: kvaliteedilt jääb Eesti eluasemefond tuntavalt maha arenenud ja vanade Euroopa Liidu (edaspidi: EL) riikide tasemest, erastamisreformist on möödunud ainult 20 aastat; eluasemeturg on valdavalt monotsentristlik ehk eelkõige omanukuasustusel baseeruv süsteem. Uuringutest selgub, et Eesti riiki on viimastel kümnenditel mõjutanud kiire siirdeperiood kommunistlikust ühiskonnakorraldusest turumajandusele ja iseseisvunud vabariigist Euroopa Liiduga (EL) kohandunud riigini. Kuigi linnapildid annavad s...
Sellega jõutakse järeldusele et otsustavaks on ettevõtte oskus tegutseda yhel v teisel alal parimal viisil. TOOTMINE TEENINDUSES JA TEENINDUS TOOTMISES Süvanevates konkurentsi tingimustes jälgivad ev-d yhapingsamalt konkurentide tegevust, selleks etneilt ylevõtta parim lisaksjálgitakse mitteyksnes konkurente vaid koguturgu sest ka teistest valdkondadest võib midagi positiivsetnrakendadanmõnes muus valdkonnas. Seega tekib nii juhtimismeetodite kui ka juhtimistehnikate kopeerimist. Asi on jõudnud nii nkaugele ete tootmisettevõtted on ylevõtnud teenindusettevõtete kogemusi ja ka vastupidi. Teenindus ettevõtte eesmärgiks on kujundada võimalikult kiired tööprotsessid tehes seejuures võimalikult vähem kulutusi teenindusettevøtted eristuvad tootmisestbjärgmised asjad: 1) teeninduse protsessid ei ole sageli kombatavad 2) sama tööprotsess ei tähenda alati sama tegevuste järjekorda. 3)
* Paradigma püsiv ja üldtunnustatud mõistete, seaduste ja meetodite kindel järjestus (VS) 45 Aino Siimon. Kulno Türk. JUHTIMINE. TÜ Kirjastus, 2003, lk. 30 46 Ruth Alas. Juhtimise alused. Külim, 2008, lk. 24 47 Aino Siimon. Kulno Türk. JUHTIMINE. TÜ Kirjastus, 2003, lk. 32 Teadusliku juhtimise rajajate hulgas on üks tuntumaid autotööstur Henry Ford, kes arendas tootmisprotsessi, mis tipnes masstootmise süsteemi (konveieri) loomisega ning uute tehniliste võtete ja juhtimismeetodite kasutuselevõtuga. Kõik see võimaldas rakendada eesrindlikku tehnoloogiat, vähendada kulusid ja tõsta tööviljakust. Ford jagas tööprotsessi lihtsateks töövõteteks, mida olid võimelised täitma suhteliselt väheste oskustega ja lühiajalise väljaõppe saanud töölised. Niisugune töö ei nõudnud töölistelt eriti mõtlemist ega eeldanud ka loomingulist lähenemist. Töölistele kohaldati töö sundrütmi, mis suurendas küll nende tööviljakust ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
