Finants juhtimine I töö (5)

Finants juhtimine – Arhipov
Raamatust tuleks juurde lugeda, nt. Bragg „Uus finantsjuhtimise käsiraamat“.
Finantsjuhi funktsioon:
Oleneb ettevõtte suurusest (keskmises ja suurtes on olemas enemasti). Suur töömaht, - valdkond .
Praegusel ajal ei ole ettevõtted enam huvitatud sellest, kui finantsjuht suudab lahtimõtestada rahaasju. Eeldatakse et finantsjuht tunneb hästi organisatsiooni (selle probleeme), pangandust (kuidas ressursse hankida)- Tähtis on et finantsjuht oleks hästi orjenteeruv maksualastes küsimustes (toob ettevõttele kasu või kahju oma käitumisega). (Nt erinevates riikides mingi KM asi, erisoodustused , ettevõtlusega mitteseotud kulud – peavad olema õigesti dokumenteeritud (juhi oskus). )
Ettevõtte finantsjuht:

• ei saa olla üksnes hea rahandusspetsialist vaid peab olema ka hea äripartner (peab jagama äri laiemalt),
  
• strateegiline planeerija (ta peab nägema kaugemale ette, oma visioon mis tulevikus toimuma peaks hakkama kuidas seda rahaliselt katta),
  
• peab olema väga suure usaldusväärsusega (inimesed peavad julgema rääkida ka vigadest),
  
• peab oskama ettevõttet väärtustada ja pakkuma uusi võimalusi väärtuse kasvuks.
  

Ettevõtte põhieesmärke 1) kasumi loomine (jätkuvus) 2) aksionääride puhastulu kasvatamine (pikaajaline eesmärk).
Finantsjuhi ülesanne on anda täiendavat väärtust ettevõttele ehk see täiendav väärtus jõuab lõpuks aksia turuhinda (mida suurem on ettevõtte hinnatud väärtus, seda rohkem kasu aksionäärid saavad vt eesmärk 2)
Mida peaks finantsjuht tegema, kuidas organisatsioonis käituma:

• töötajatega esmane vestlus või kohtumised töötajatega. See on üks võtmetegevusi, mille käigus tuleb välja selgitada ettevõtte olulised persoonid (ehk võtmeisikud, sinna kuuluvad kindlasti juhtkonnaliikmed kuid neid võib olla ka madalamal tasemel). Nendega vestluseks tuleb varuda piisavalt aega. (sest vanad töötajad teavad paljusid asju, mida uus juht ei tea). Kui see ring on läbitud, võiks kohtuda teiste valdkondade töötajatega (ei pea olema personaalne). Vestluste käigus tuleks pärida kellega soovitatakse veel kohtuda (peaks selguma organisatsiooni sisesed suhted, tugevus). Peale vestlusi tuleks säitlitada usalduslikud suhted (nt. korduva põõrdumisega – kui olete ühe kollektiivi osaga kohtumise ära teinud, ja siis teistes üksustes siis tagasi põõrduda esimeste juurde kasvõi ühe küsimusega et mis nod arvavad . see näitab et usaldate ja kuulate arvamust). Kindlasti ei tohi tekitada sellist asja kus vestlusi määratakse töövälisele ajale (nagu paberites tuhnimist), sest töötajad ei ole rahul.
  
• ei tohi liialt keskenduda paberitesse, dokumentidesse. Sageli tekib uuel töötajal mõte siseneda organisatsiooni läbi aruannete ja muu dokumentatsiooni analüüsi (esmatähtis on suhtlus ja paberitega kurssi viivimine võib jääda tööpäeva lõppu, töövälisele aega, nädalavahetusse).
  
• suurte otsuste järelduste langetamisel tuleb olla ettevaatlik e. konservatiivne . Ei tohi tahtlikult lühendada seda perioodi, mis pakub teile töötajate suuremat usaldust (nt kui asute tegutsema ja vestlusi läbi viite, paberites tuhnimine, ei osale veel aktiivselt organisatsioonis – siis töötaja on pos. veel meelestatud, ei tasuks väga ruttu muudatusi läbi viia. Töötajad kes on rutiiniga harjunud, ei taha uuendusi vastu võtta. Lüheneb juhi positiivne aeg). Võiks piirduda esialgu ettepanekutega, soovitustega, arupärimistega (kogu juhtimist ei tohi panna kohe rangesse vormi). Töötajatele kelle suhtes ümberkorraldused aset leiavad tuleks suhtuda leebelt ja rääkida, et kuidas ja mis nad asjast /muutustest arvavad, et nad tunneks end kaasatuna (kui neile on selgitatud et see ja teine asi ei ole hästi ja kui inimestel midagi paremaks läheb, siis nad on nõus).
  
• tuleks määrata esmatähtsad ülesanded- Eelneva töö tulemusel (vestlused, paberid jne) tuleks koondada esmatähtsate tööde nimekirja ülesannete juurde tuleks lahti seletada, kuidas nad mõjutavad töö efektiivsust ja millised struktuuri muudatused võivad kaasneda (kas inimesi tuleb juurde võtta, osakonnast teise osakonda paigutada jne).
  
• tuleks tutvustada eesmärke töötajatele. See võib toimuda rühmatööna või olulistes küsimustes ka üksikute töötajatega. Oluline on kõikidele selgeks teha võimalikud tagajärjed kas kollektiivile või üksik töötajale. (töötajat huvitab et kas ta koondatakse, rohkem või vähem palka – mis just temaga juhtub). Väga vale on kui uuenduste tagajärgi, mis puudutavad eelkõige üksiktöötajat aga ka kollektiivi/gruppi tutvustatakse esmakordselt üldkoosolekul. (ei suuda seletada igaühele kuidas asi täpselt välja näeb ja kõikidele küsimustele ei suudeta vastata – töötajad jäävad nõutuks. Töötajad võivad hakkata vastu töötama.)
  
• tuleb kehtestada efektiivne personaliseire süsteem. Kui on vajadus või kavatsus teha personali muudatusi (ümber paigutamine , koondamine vms), siis tuleks seire rakendada võimalikult kiiresti, et koguda piisavalt adekvaatset infot, selleks et suuta põhjendada tehtud otsuseid. Kui uus juht tahab muudatusi teha personalis, tuleks need asap ära teha tööle tulles (tuleb ära seletada).
  

Finantsjuhtimise kesksed teemad, eesmärgid ja tegevusvaldkonnad:

Suurendada aksionääride tulu – finantsjuhtimine peab pidevalt jälgima ja arendama ettevõtte strateegiat ning arendama neid strateegilisi valdkondi, mis kasvatavad aksionääride tulu. Seetõttu tuleb pidevalt tegeleda taktikaliste probleemidega, eeskätt kulude vähendamisega. Strateegia on pikaajaline (pikaajaline eesmärk) ja selle tegevuse peame tagama resurssidega.

Töötada välja tõhus järelevalve-süsteem – finantsjuhtimisel on oluline, et toimiks effektiivne, pidev järelevalve, sest puudused tegevuse erinevates valdkondades võivad mõjutada finantstulemust. Seega tuleb pidevalt otsida vigu ja ebakohti. Finantsjuhtimine peab osalema järelevalve süsteemide väljatöötamises ettevõttes ning nende sujuvas ühildamises juba toimuvate mehhanismidega. Finantsjuhid peavad aktiivselt osalema sisekontrolli süsteemi arendamises, selleks tuleb arendada tõhusat koostööd siseauditiga.

Mõista ja hajutada riske – Riskide avastamine ja juhtimine nõuavad väga põhjalikke teadmisi erinevates valdkondades, et välja selgitada võimalikud ohud, selleks et arendada riskijuhtimise strateegiat ja vältida võimalikke kahjusid:

• Võtmetähtsusega äripartnerite kaotus – selline oht on praktiliselt igal ettevõttel. Finantsjuhtimine peab välja töötama tegevuskava juhuks, kui lahkub mõni klient või tarnija- selleks riskimaandamiseks on alternatiivsete kanalite kaasamine või nende potensiaalne valik.
  
• Brändiprobleemid – ettevõtte võib mingil põhjusel kaotada brändiimago, mis omakorda võib mõjutada ettevõtte brändiimagoga võtmetooteid. Selleks peab finantsjuhtimine väljatöötama kava, kuidas juhtkond sellises olukorras sellises olukorras kiiresti reageerib. Tuleb leida võimalikud käitumis ja arengu tegevused, et taastada brändi maine ja kvaliteet.
  
• Toodete disaini vead – tuleb arvestada võimalusega ja ettenäha abinõud kuidas käituda juhul, kui mingi toode vigastab tarbijaid või muutub kasutuskõlbmatuks. Tuleks moodustada niinimetatud disaini kiirreageerimise komisjonid /rühmad, kes vigade või puuduste avastamisel suudaks koheselt asuda tegutsema. Teatud juhtudel on võimalik ja tuleb kasutada kindlustuskaitset. Ettevõttel peaks olema toote tagasikutsumise süsteem (kuidas turg tühjaks tehakse, mis järjekorras, kas parandada tootei, mis praagiga tehakse jne).
  
• Hinna muutused - see võib hõlmata tarnijate hinnatõusu või kaupade hinnalangust müümisel. Riski vähendamiseks tuleks kasutada kas pikaajalisi lepinguid või väga täpselt fikseerida hinna muutuste kord. Tuleks otsida alternatiivseid võimalusi (erinevad ostjad /tarnijad, ka asendus tooraine /materjal. Kui üks tooraine hakkab kallinema siis võib teist kasutada mis on soodsam ).
  
• Keskkonna saastamise probleem/risk – tegemist on väga olulise riskiga , sest lisaks olulisele finantskahjule (mis tekib saastamisest), võidakse ka firmajuhid isiklikule vastutusele võtta. Seega peab finantsjuhtimine olema kursis vastava seadlusandlusega (mis reguleerib saastamisprobleemi) ning võimalustega mis on välja töötatud saasteohu vähendamiseks. Finantsjuhtimine peaks ettevõtte juhtkonnale esitama vastavad arvutused, mis sisaldaks vajalikke kulusid saasteohu vähendamiseks/vältimiseks või kulutustest, mis tekivad saastamisel. (Peaks olema võrdlusanalüüs, et milline on rahaline kahju siis kui ettevõtte ei rakenda vahendeid saasteohu vähendamiseks ja milline oleks rahaline kahju saasteohu vähendamiseks nt filtrid , puhastusseadmed jne).
  
• Valuuta risk e. kursi risk – Investeeringute ja klientide võlgnevuste väärtus võib välisvaluuta väärtuse alanemise tõttu langeda. Seetõttu peab finantsjuhtimine olema pidevalt kursis ettevõtte väliskaubanduse mahtudega, valuutainvesteeringutega ja pidevalt jälgima valuuta turgude tegevust. Riski maandamiseks tuleks sõlmida välistehingud koduvaluutas, lühiajalised tarne tähtajad. Sõlmida samas mahus , samas valuutas tarnelepingud ja müügilepingud.
  
• Õigusalase/normatiivse-baasi muutus ettevõttele ebasoodsalt – tegemist on valdkonnaga, mida ettevõtte ei saa kuidagi mõjutada ning sageli ka ette prognoosida. Nt. tolli seadlusandluse/tingimuste muutus, käibemaksuseaduse muutus, Finantsjuhtimises tuleks võimalikult kursis olla ettevalmistavate ja menetluses olevate seaduseelnõudega – teades neid, tuleks finantsjuhtimises kavandada võimalikud tegevusvariandid muutuste jõustumisel.
  
• Ebatöenäolised lepingud – lepingud võivad sisaldada tingimusi, mis pole ettevõttele alati kasulikud. Nt. ei suudeta kokku leppida konsensuslikult, ja nt leping näeb ette suuremad kogused kui ettevõtte vajab. Seetõttu peab finantsjuht üle kontrollima kõik olemasolevad lepingud ja osalema uute lepingute sõlmimisel ning püüdma tagada seda, et ettevõtte on teadlik taolistest lepingu probleemidest ning oskab neid kuidagi lahendada.
  
• süsteemi kokkuvarisemine – ettevõtte infrastruktuurile võivad kahjulikult mõjuda erinevad looduslikud või inimeste poolt põhjustatud sündmused, nt üleujutused, pikselöögid, keeristormid, rahvused, sõjad jne. Finantsjuht peab olema teadlik, millised nimetatud sündmustest on omased antud paikkonnale ning selle alusel tuleb välja töötada katastroofi tagajärgedest üle saamise plaan. Lisaks tuleb selliseid situatsioone perioodiliselt organisatsioonis läbi harjutada , et kujuneks oskused majandustegevuse taastamiseks ja jätkamiseks.
  
• puudulik järelkasv – kui ei toimu korrapärast perioodilist võtmepositsioonil olevate töötajate vaheldumist, võib firmat ähvardada nende kaotus. Finantsjuhi ülesandeks on planeerida järelkasvusüsteem, mis võimaldab ette valmistada asendustöötajaid oma ettevõttest või tuleb luua sidemed väljapoole asendustöötajate värbamiseks.
  
• töötajate käitumistavad – võib esineda juhtumeid kus töötajad käituvad vastuvõetamatult. Selleks tuleb rakendada töötajate väljaõpe/arendusõpe. Vajalikuks võib osutuda töötajate või töökohtade ümberpaigutamine.
  
• investeerimiskahju – raha paigutamisel liialt riskantsetesse valdkondadesse võib tekitada olulise investeerimiskahju. Investeerimisrisk võib olla ettevõttele olulise kahju tekitajaks, mida ei ole võimalik hiljem heastada. Finantsjuhi ülesanne on välja töötada investeerimispoliitika, milles on kombineeritud suurema ja väiksema riskiga tehingud . Eesmärk on tagada likviidsus , mõõdukas kasumlikkus ning optimaalne kahjurisk.
  
• intressimäära muutus – kui firmal on suures mahus laenusid, mille intressimäär on seotud mõne turu intressimääraga, siis turu määra tõustes tõusevad ka laenuintressi määrad. Seega tekivad firmale täiendavad kulutused. Antud riski maandamiseks võib sõlmida fikseeritud intressimääraga lepinguid või refinantseerida tõusva intressi määraga lepingud uute madalama määraga lepingutega.
  

Igasuguse riski maandamisel või vähendamisel võivad tekkida uued riskid.
Tulevikunäitajate ehk strateegia seostamine tulemusnäitajatega – iga finantsjuht, kes asub tööle saab päranduseks firmat hõlmava tulemuslikkuse mõõtmise süsteemi. Sageli võib selline süsteem olla aegunud ja seetõttu tuleks finantsjuhil mõõdetavad näitajad üle vaadata ja asendada mittevajalikud uute strateegiliste eesmärkidega. Välistatud ei ole kogu mõõtmissüsteemi ümbervahetmine. Süsteemi tuleb pidevalt muutuvas strateegias korrigeerida ja neid üle vaadata.
Tuleb võimalusel soodustada efektiivsuse tõusu - koos üksuste juhtidega peab finantsjuht tegutsema selle nimel, et tõsta tegevuse efektiivsust. Selleks tuleb korraldada firmasisene võrdlusanalüüs ja lisaks võrrelda tulemusi antud tegevusala parimate näitajatega. See töö nõuab head suhtlemist ja kvaliteetset andmebaasi. Suhtlemise vajadus tuleneb sellest, et kõikidele juhtidele uuendused võimalikult valutult selgeks teha.
Korrastada raamatupidamine ja rahandus – kui eelnevad valdkonnad hõlmavad prakiliselt kogu ettevõtet, siis antud valdkond on seotud vaid teatud üksustega. Raamatupidamine ja ettevõtte rahandus tuleb kujunada selliseks , et finantsjuht suudaks oma tegevust igakülgselt vastavate finantsnäitajatega põhjendada.
Selleks tuleb finantsjuhil:

arendada personali – töötajate teadmisi tuleb arendada läbi eesmärgipärase koolituse, läbi ametikohtade vahelise ristkoolituse ning osakonna sisese ning ettevõtte sisese kommunikatsiooni parandamisega

protsessi arendamine – tuleb keskenduda üksusest väljastatava info kvaliteedi suurendamisele ning väljastamiskiiruse tõstmisele. Selleks võib kaasajastada andmetöötlussüsteemi, võtmekasutajatele tuleb luua võimalikult soodsad ligipääsud infole, sams tuleb täiustada järelevalvesüsteemi, et vältida info sattumist kõrvalistele isikutele. Kasutamise lihtsus peab tagama tööülesannete maksimaalse täitmise võimaluse, kuid samas ei tohi jääda võimalust saadud andmetega manipuleerida

organisatsiooni arendamine – sageli on otstarbekas jaotada personal projektipõhistesse töörühmadesse, seega keskenduksid nad mingitele konkreetsetele protsessidele. Kuna projekti tulemused peavad olema mõõdetavad, peab finantsjuht need täpselt kavandama ning jälgima projekti realiseerimise kulgu

Finantsjuht peab korraldama ühiskasutavate teenuste süsteemi. Finantsjuhi kompetentsi kuulub palju erinevaid administratiivseid funksioone ja tema ülesandeks on need funksioonid võimalikult ühildada ja selle kaudu püüda vähendada finantskulusid. Tal tuleb korraldada niinimetatud ühisteenused just nendes valdkondades, kus on administreeriv tegevus osaliselt kattuv. Ühisvaldkondade regulatsioon võib anda ettevõttele märkimisväärse kulude kokkuhoiu, positiivse tulemi saamiseks tuleb korraldada mõjus koostöö erinevate struktuuride juhtidega.

Uurida ja kasutada alltöövõttu võimalusi. Firmajuhtkond peaks keskenduma oma põhitegevusel, finantsjuhi kohustus on välja selgitada millistele kõrvaltegevustele juhtkond veel tähelepanu põõrab. Selgitades välja sellised kõrvalvaldkonnad, tuleks uurida võimalusi neid valdkondi katta resurssidega väljaspoolt. Kui finantsjuh katab mingid valdkonnad sisseostetava resursiga, jätta perioodiliselt kontrollima kas allhange toimib vastavalt ettevõtte vajadustele.

Finantsjuht peab suunama ja juhtima resursside paigutust. Eesmärgiks on resursside ja kapitali paigutuse nüüdis puhasväärtuse maksimeerimine . Finantsjuht peab üle vaatama kõik ettevõtte resursi paigutused ja nende finantseerimise. Oluline on hinnata erinevate projektide riske ja nendega kaasnevaid võimalikke tulusid. Sageli valivad projektijuhid selliseid projekte mis ei ole kõrge riskiga ja seetõttu ei tooda ettevõttele maksimaalset kasumit.

Innovatsiooni edendamine. Finantsjuhi kompetenssi kuulub ettevõtte hindamis aruandlus ja eelarve süsteemi arendamine. Tema ülesandeks on edendada firma siseseid süsteeme ja neid võimalikult ühtlustada. Ühe toaliste arvestuste ja aruandlus süsteemide rakendamine võimaldab säästa resursse . Oluline on saavutada maksimaalsed kulude kärped, kuid innovatsioon ei tohi muutuda ülemääraseks kokkuhoiuks.
Kõiki toodud ülesandeid ei saa lahendada finantsjuht üksinda. Selleks peab ta teatud funksioonid telegeerima erinevate üksuste juhtidele. Tema ülesandeks on nende tegevuste kordineerimine, eriti spetsiiflistes valdkondades, kus vajatakse mingeid erialaseid teadmisi ja oskusi.
Uuendused juhtimisprotsesis:
Äripartnerite hankimine , mis on oluliseks finantsjuhi töölõiguks, tähendab keskonna muutuste igakülgset arvestamist, mis ei puuduta üksnes rahandusküsimusi vaid mõjutavad ka tootmisüksusi, seetõttu peavad finantsjuhid omandama küllaldased teadmised teatud võtmeküsimusteks finantsvaldkonnas:

• Usaldusväärse finantstegevuskava välja töötamine ja viimine inimeste/töötajateni – Finantsjuht peaks tuginedes oma teadmistele ja kogemustele ning arvesse võttes ettevõtte olukorda ning teiste töötajate soovitusi , koostama üksikasjaliku nimekirja lühi- ja pikaajalistest soovitustest, et suunata ettevõtte tegevust parimatele tulemuste saavutamiseks. Nimekirja koostamisel tuleb ellimineerida (kõrvaldada) mittevajalik, kordused jmt ning lõplik nimekiri peaks finantsjuhil olema peas. See võimaldab tal pidevalt jälgida tegevusi ning vastata teiste töötajate küsimustele. Tegevuse selline korraldus annab hea ülevaate finantsjuhi tööst. Lisaks peab ta nimekirja regulaarselt korrigeerima ja kõikidest muudatustest organisatsiooni liikmeid regulaarselt teavitama.
  
• Finantstöötajates pühendumuse kujundamine muudatustele – Lisaks finantsjuhi kohustustele koostada tegevuskava ja viia see töötajateni, peab ta kava kinnitama ka oma tegevustega. Peab näitama, et on valmis eesmärkide nimel täielikult pühenduma nende saavutamisele , kasutades selleks kogu vajalikku resurssi. See omakorda nõuab, et finantsjuht peab kulutama oluliselt aega oma isikliku tegevuskava koostamiseks . Pühendumise kujundamine tähendab ka teiste töötajate seisukohtade ärakuulamist, ning finatsjuhi poolt arvestamist, mis peavad kajastuma tema enda seisukohtade väljatöötamises.
  
• Tegevjuhtkonna tavade muutmine – mida suurem on organisatsioon , on ka töötajate veenmine keerulisem/mahukam. Tegevussuundade selgitamine ei tohi piirduda ainult raamatupidamisosakonna ja rahandusosakonna töötajatega, sest arusaamine visioonist tuleb viia ka teiste üksusteni. See on aega nõudev, sest nõuab regulaarseid kokkusaamisi kõigi tasandite juhtidega. Finantsjuhil peab olema väga hea ära kuulamise ja suhtlemise oskus, sest ainult sellisel juhul avaldavad teised juhid oma seisukohti ja arvamusi kitsaskohtadest, vajalikest tegevustest jne. Kokkusaamised tuleb rangelt piiritleda, peab olema eelnev päevakord, mis tuleb mõistliku aja piires osalejatele ette teatada. Tuleb määrata koosoleku reglement ja sellest rangelt kinni pidada. Koosolek tuleb protokollida. Võimalusel tuleb valida vastutavad täitjad. Võimalusel tähtaeg ning järelevalve
  
• firma juhtkonna toetuse tagamine – finantsjuhi ülesanne on teha koostööd firma juhiga , et suurendada tema rolli firma tegevuskava loomisel ja rekendamisel. See nõuab sagedasi kohtumisi juhiga, et tegevuskava arutada ja korrigeerida. Et saavutada suurem tegevjuhi huvitatus ja täielik toetus, võiks paluda tal osaleda probleemide ühisel lahendamisel, mis tekivad tegevuskava rakendamisel
  
• Organisatsiooni tugevdamine ja arendamine: Tänapäeval on hakatud organisatsiooni töö korraldamises keskenduma projektipõhisele tegevusele, selleks jagatakse personal töörühmadesse, mis keskenduvad mitmesuguste protsesside arendamisse. Protsessis osalejad peavad täitma püstitatud eesmärke, mis lähtuvad finantsjuhi ning osakonna sisestest arengu eesmärkidest. Projekti põhine tegevus võimaldab püstitada konkreetsemaid eesmärke ning telegeerida täitjatele täpsemad vastutusalad , seega on ka finantsjuhil lihtsam jälgida arendust tegevust.
  
• Tuleb sisse seada ühiskasutatavad teenused – finanstjuhi kontrolli all on palju erinevaid administratiivseid funksioone ja see loob talle võimalused neid valdkondades kulusid säästa. Üheks võimalikuks lahendiks ongi rakendada ühiskasutatavaid teenuseid. Need on teenused, mida saavad kasutada ettevõtte paljud üksused, kuid mida juhitakse ühtsest keskusest .
  
• Tuleks uurida alltöövõtu võimalusi – firma juhtkond peab keskenduma ettevõtte põhitegevusele. Finantsjuhi ülesanne on välja selgitada millised kõrvalvaldkonnad nõuavad juhtidelt liigset tööjõukulu. Seejärel tuleks uurida võimalusi kas nimetatud tegevusi poleks võimalik alltöövõtuna tellida . Alltöövõtu kasutamine eeldab põhjalikke ja põhjendatud resursi arvestusi. Samas tuleb hinnata ka kvaliteeti.
  
• Resursside paigutuse juhtimine – finantsjuhtidelt oodatakse alati võimalikult effektiivset kapitali paigutust. Finantsjuht vastutab kapitali paigutuse otsuste eest. Finantsjuhil on seetõttu võimalus teha valikuid erinevate projektide vahel ning rakendada aktiivsemaid ning radikaalsemaid projekte mis tavapärases arengutegevuses ei pruugi alati poolehoidjaid leida. Selline tegevus võimaldab investeerimis portfelli lisada tulusamaid kuid riskantsemaid rahapaigutusi.
  
• Tuleb edendada/arendada innovatsiooni – finantsjuht saab edendada ja arendada firma sisest hindamist, aruandlust ja eelarve süsteemi. Tema kohustus on tagada uute ja arenevate tegevuste levitamine üle kogu ettevõtte. Eriti probleemne ja oluline on selline tegevus juba väljakujunenud ettevõtetes, kus kulude kärpimine on suhteliselt piiratud, kuna sellega on pidevalt tegeldud ning samas on kõrvale jäätud muud innovaatilised võimalused.
  

Finantsjuhi ja kontrolleri funktsioon
Kontrolleri ja fin juhi tegevusvaldkond on sageli kattuvad kuid samas paljudes valdkondades täiesti lahutatud. Kui ettevõtte kontroller edutatakse fin juhiks, siis ei suuda kontrollerid lahti saada kontrolleri spetsiifilistest funktsioonidest – sest tegevused kattuvad mõneti. Kuid lisaks peavad nad täitma ka fin juhi funktsioone. Seetõttu on selliste fin juhtide tegevus ülekoormatud, mis võib selleni et fin juhtimine kannatab.
Majandusarvestuse valdkond:

• Suurem roll kontrolleril, kontrolleril on rohkem ülesandeid kui fin juhil
  
• Mõemad peavad osalema ev aasta auditi läbiviimisel, tegevusaruannete koostamisel, raamatupidamisaruannete koostamisel, info edastamine väärtpaberi inspektsioonile, eelarve koostamisel ja selle juhtimises, parimate toimimistavade juurutamisel, fin analüüsi läbiviimisel, järelevalve- ja aruandlussüsteemi puuduste ülevaatamine.
  
• Osad, kus määravaks on finantsjuht: kapitalivajaduse ülevaatamine ja kindlaks tegemine, tegevuste ja nende tulemuste mõõtmissüsteemi väljatöötamine, aruandlussüsteemide ja meetodite valik.
  
• Osad, kus määrav on kontroller: arvete tähtaegse tasumise probleemid, jälgimine. Arvete õigeaegne väljastamine. Kliendi ostu kulude kalkureerimine. Pangadokumentide vormistamine. Kontoplaani haldamine . Alltöövõtud ja selle dokumentatsioon.
  

Rahandus ehk finantsvaldkond:

• Kontrolleri funktsioon suht väike.
  
• Kotrolleri tegevus: klientidele krediidi andmine; raha seisu (rahavoogude) jälgimine, olema kursis väljaminekute ja allikatega .
  
• Finantsjuhi tegevused: finants strateegia formuleerimine; riskijuhtimise strateegia kujundamine; pangasuhete korraldamine; finantseerimise allikate strateegia – eriti laenustrateegia; omakapitali kirjed; kindlustuskaitse korraldamine; suhete kujundamine ja korraldamine investoritega;
  
• Kontroller ei ole otsese kontrolli funktsiooniga, vaid pigem analüüsiv.
  

Firma rahastamisprobleemid: fin juhi ülesandeks on igasuguste fin strateegiliste otsuste tegemien, et tagada nende kvaliteet, tuleks tööle rakendada fin analüütikuid ja kontrollereid, kes tegeleks rahastamise igapäeva prbleemidega, ning valmistaks ette fin otsuste aluseks olevad materjalid.
Valuutariski maandamine. Fin juht kelle firma tegeleb rahvusvahelise kaubandusega peab arvestama äripartnerite kasutatavate valuutakursside muutumisega. Valuutakursside muutustest võib nenede oskusliku juhtimise korral teenida kasumit ning samas mitteoskusliku tegutsemise korral kahjmit.
Kahjude vältimiseks võib kasutada erinevaid võimalusi või nende kombinatsioone:

tuleks vältida välisklientidele antavaid pikki maksetähtaegu. Kui pikk maksetähtaeg on vajalik suure müügimahu kindlustamiseks, siis tuleks potentsiaalne valuutarisk leevendada intressiga tähtaja ületanud maksetelt või alandada hinda varase maksmise soodustamiseks

Ostes valuutat tuleks seda teha võimalikult pikaks tähtajaks, kui on prognoositud antud valuuta stabiilsus. Vähestabiilsetest valuutadest tuleks loobuda või nende omamisel peab finantsjuht pidevalt jälgima turuseisu

ostes välistarnijalt kaupu ja teenuseid võiks seda makse tähtaega nihutada võimalikult kaugele, mis võimaldab ära kasutada pika tähtajaga kaasnevad võimalikud odavamad maksevahendid

ostes välistarnijalt tuleb võimalikult vältida ettemaksu, sest ettemaksu korral on kaotuse võimalus suurem, kuna ettemaksu pole võimalik enam muuta

kui osa firma tegevusest toimub välismaal, siis tuleb vältida liigse sularaha kuhjumist sinna ja kui selline olukord tekib, tuleks valida mõni investeering võimalikult vähe riskantsesse objekti (milleks võib ka olla mõni kindel valuuta)

kui suurem osa toimub välisriikides siis tuleb hajutada ühe tehinguga kaasnev valuutarisk vastassuunaliste tasakaalustavate tehingute sooritamisega. Näiteks kui üks tehing nõuab eurode konverteerimist dollariteks 90 päeva jooksul, siis tuleks üritada sooritada teine tehing, mis nõuaks ligikaudselt samasuguse hulga konverteerimise eurodeks ja võimalikult samas ajavahemikus

tuleks võimalusel hajutada valuutarisk kasutades tuletisinstrumente. Kui ettevõttel on suhteliselt väike valuutatehingute maht, siis on võimaliku kahju risk samuti suhteliselt väike ja finantsjuhil ei ole vajadust kulutada liigselt aega nendele probleemidele. Kui on kavas mingid olulised valuutatehingud, siis peab finantsjuht end kurssi viima valuutaturu küsimuses

kui tegeldakse suuremahuliste ja püsivate valuutatehingutega, siis võiks finantsjuht valuutariski hajutamiseks mõelda omaette vastava üksuse loomist.
Panga valik ja vahetus
Finantsjuhile on suhted pangaga väga olulised. Igat ettevõtet huvitab, et võimalikult kõik panga üksused, mida ettevõte kasutab, oleksid võimalikult vastutulelikud, ning tehingute vahendamisel saab neid usaldada , kui nad suudavad vältida vigu ning seejuures suudavad seda teha mõõduka tasu eest. Oluline on, et pank suudab ettevõtet konsulteerida finantsprobleemide ja keerukamate tehingute korral. Koostöö pangaga on tähtis ka pangalaenude saamiseks ning kokkulepeteks mõõdukate tagatiste osas. Pankasid on väga erineva suurusega ja reeglina suudavad suured pangad pakkuda mahukamat teenuste paketti, kuid samas on suhtlemine nendega tavaliselt keerulisem. Suurt panka ei huvita väga väikekliendid, sest need ei anna pangale piisavaid äri võimalusi.Väikeettevõtetel ja ka alustavatel ettevõtetel on kindlasti keerukas saavutada hea positsioon mõnes suures pangas, seetõttu võib tekkida olukord, et neil tuleb valida mõni väiksem pank, mis on neile koostööpartneriks. Teatud arengutasemel võib väikepanga pakutav jääda arenevale firmale kitsaks. Seetõttu tuleb hakata tegelema panga vahetusega. Finantsjuhil on vaja lahendada mitmed probleemid, et langetada otsus, millal pank vahetada ja millistel tingimustel. Üks oluline suurpankade puudus võib olla tähelepanelik suhtumine klientidesse, kuna suur pank teenindab tuhandeid ärikliente ja see vähendab üksikliendi positsiooni. Eriti tähtis on tähelepanu kui äriklient vajab väga konkreetset või spetsiifilist abi panga töötajalt.
Panga teenuse puhul on tähelepanu hindamiseks mitmeid kriteeriume:

kliendisuhted - telefonile vastamine

ära hinnata panga võimalused, kuid oluline on kaaluda seda, kas valiatava panga täiendavad võimalused on ettevõttele oluliselt vajalikud

kulutused, mis tekivad seoses uue pangaga – võrreldes teiste ärikuludega on pangatasud suhteliselt madalad, seetõttu panga vahetus sellel motiivil üksinda ei ole tavaliselt põhjendatud ja siin peaks kaasnema veel mingeid teisi põhjuseid
Kuna panga vahetus on keeruline protseduur, siis nõuab see väga paljude muudatuste tegemist ja täiendavaid ressursse:

suruda läbi panga vahetuse mõte ettevõttes, põhjendada ja viia see kuni otsuse tegemiseni

uute arvete avamine teises pangas

uute arveldusvormide tellimine – ülekande blanketid

tuleb ühendust võtta tarnijatega, et need hakkaks arveldusi teostama läbi uute arvete

peale uute arvete kasutusele võttu tuleb vahendid vanadelt üle kanda, kuid nendele peab jääma vajadusel mingi reserv, nt varem välja antud tšekkide kustutamiseks

tuleb hävitada kõik varem valmis trükitud vana panga rekvisiitidega maksedokumendid

audiitoril tuleb lasta auditeerida nii uued kui ka vanad arved

sõlmida uue pangaga uued laenukokkulepped

võtta vajalikus koguses uusi laene ja maksta ära vanad
Kuna panga vahetusega kaasneb terve rida otsustamist vajavaid toiminguid , siis peab finantsjuht enne selle sammu tegemist hoolikalt poolt ja vastu argumendid läbi kaaluma . Põhjalik kaalutlemine võib viia ka selleni, et esialgsed vahetuse poolt argumendid jäävad alla vana panga pakutavatele, millele lisanduvad ka mitmesugused täiendavad kulutused.
Investeeringud

Varade rentaablus – finantsjuht saab hea ülevaatefirma efektiivsusest hinnates varade rentaablust. See näitaja huvitab oluliselt ka investoreid ja seetõttu on oluline, millistest komponentidest varade rentaablus koosneb ning kuidas nende komponentidega manipuleerida, et suurendada rentaablust. Oluline on muuta neid näitajaid selliselt , et paraneks firma üldine finantsseis. Varade rentaabluse näitaja koosneb kasumiga seotud näitajatest ja varade käibivusnäitajatest. Näiteks kasumimäära korrutamine varade käibivusega (käibe sagedus) annabki varade rentaabluse. Sageli on firmades traditsioon vähendada tegevuskulusid, mis kindlasti parandab varade rentaablust, seevastu varade käibivust peetakse väheoluliseks või ignoreeritakse üldse. Finantsjuhi ülesanne oleks just nimetatud teise komponendi uurimine , et kindlaks teha millised varad nii käibekapitali kui põhikapitali hulgas oleks võimalik kärpida, et saavutada suurim varade rentaablus. Käibekapitali vähendamine on ettevõtte tegevuses küllaltki tähtis valdkond, mis nõuab finantsjuhi ja analüütikute põhjalikku hinnangut . Põhivara on võimalik vähendada hästi juhitud investeeringute eelarve koostamisel, samuti ka kasutamata varade pideva välja selgitamisega ning nendest vabanemisega. Sageli võib osutuda positiivse tulemuse saavutamiseks alltöövõtu või rendi kasutamine, millega saab rajatiste ja seadmete kulud lükata tarnijate kanda. Varade rentaabluse suurendamise võimalusi uurides peab finantsjuht endale teadvustama, et ülemäärane kulude ja varade vähendamine võib firmat kahjustada. See võib vähendada toodete kvaliteeti, muuta firma võimetuks suureneva nõudluse rahuldamisel. See võib muuta firma tootmisvõimsuse varu minimaalseks ja samuti kärpida põhjendamatult tedus ja arendustöö mahtusid. Järelikult ei tohi kõrge rentaabluse näitaja tagaajamisel laskuda äärmustesse.

Võlakirjade tagasi ostmine – firma võib võlakirju investoritelt tagasi osta enne tähtaega, kuid see on võimalik ainult tagasi ostetavate võlakirjade puhul või kui need on algselt väljastatud seeriavõlakirjadena. Tagasi ostetav võlakiri annab firmale õiguse võlakiri kogu selle kehtivuse aja jooksul määratud kuupäevadel tagasi osta. Seerjavõlakirjade puhul määratakse kogu pakkumises olevate erinevate võlakirjade komplektide tagasiostu ajad. Tagasiostetavate võlakirjade puhul on võimalik neid lunastada ettenähtud tähtaegadel ja tagasiostu kohustus on alati lõpptähtajal. Eritingimiused tõstavad võlakirja väärtust seega ka tegeliku intressi määra, mida firma peab maksma. Finantsjuht peab enne võlakirjade pakkumist otsustama nende tagasi ostetavuse. Kui pole erilisi võimalusi saada vabu vahendeid võlakirjade ennetähtaegseks tagasiostmiseks ja kui makstav intressimäär tundub mõistlik, siis ei peaks olulist tähelepanu tagasiostetavusele pöörama. Kui olukord on vastupidine, siis tuleks finantsjuhil lisada võlakirjadel tagasiostetavuse klausel , sest nii saab firma võlakirjad tagasi osta ilma, et ta peaks seda tegema. Seeriavõlakirjad ei ole nii atraktiivsed, sest neid tuleb regulaarsete intervallide järel kohustuslikult välja osta. Samal ajal saaks finantsjuht neid vahendeid aga hoopis tulusamalt kasutada. Kui finantsjuhil on probleeme, et tagasiostetavuse klausel tekitab kõrgema intressimäära, siis võib ta võlakirjale lisada muid tunnuseid, näiteks konverteeritavus või garantii , mis tõstab võlakirja väärtust investori silmis ja hoiab sellega ära võimaliku intressimäära tõusu.

Käibekapital – finantsjuhi üks tüüpilisemaid tegevusi on otsida firmale võimalikult odavaid finantseerimise allikaid. Üks parim nendest on käibekapital, mille moodustavad ostjatelt lekumata nõuded pluss varud ja lahutada võlgnevus tarnijatele, need on vahendid, mida vajatakse firma igapäevaseks käigus hoidmiseks. Kui finantsjuht suudab vähendada ostjatelt laekumata arvete mahtu ning optimeerida laoseisu ning edasi lükata tarnijatele makstavate võlgade tähtaegu, siis ongi finantsjuht saavutanud ligipääsu vabale rahaallikale.

Ostjatelt laekumata arved
a)tuleks võimalikult automatiseerida andmetöötlus, kindlasti võiks rakendada ka nõudekommunikatsiooni järelevalve kuni sinnamaale, et oleks info sellest, milliste ostjatega on ühendust saadud ja millised kokkulepped sõlmiti. Tegemist on töömahuka protsessiga. Samas on see valdkond, kus võivad tekkida kerged vead, mis võivad viia ostjate kaotuseni. Ostjatega tegelevad töötajad peavad olema ka ise pideva järelevalve all.
b) korduvarved tuleks esitada võimalikult varakult. Kui on tegemist pikemaajalise kliendilepinguga, siis võiks esitada arveid varakult, sest pikaajalised kliendid nõustuvad sageli varem tasuma.
c) oluline on rakendada tulemustasu süsteem näiteks müügipersonalile, kellele võiks määrata tulemustasu mitte lähetatud kauba alusel, vaid ostjatelt saadud laekumiste alusel. See sunniks müügipersonali otsima krediidivõimelisi ostjaid. Tuleks soosida võimalusel krediidimakseid, kui on tegemist väiksemate summadega, siis tuleks pakkuda ostjatele erinevaid krediidimakse võimalusi, ning kui klient on valinud endale kõige sobivama, siis võib olla suhteliselt kindel, et ta oma kohustused tulevikus täidab.
d) faktooringu kasutamine, ettevõte võib realiseerida faktorile ostajetelt laekumata arveid, mis võib küll kaasa tuua täiendavaid kulusid, kuid soodsatel tingimustel võib ettevõte summaarselt võita. Kliendile võib pakkuda soodustust varase maksmise eest, sellisel juhul antakse ostjale maksetähtpäev, lisatingimusega ettemaksu korral tasuda arve väiksemas summas, ning tasumisel peale arve tähtpäeva nõuda täiendavat tasu.
e) tuleks sisse seada nõuete järjekord, lisaks ostjatelt laekumata nõuete arvestusele, tuleks paralleelselt pidada arvestust ka suuremate nõuete kohta. Suuremate arvete korral tuleks ostjatega juba varakult ühendust võtta, et neile maksmine meelde tuletada, ning veenduda ise, kui suure tõenäosusega ostjad tähtaegselt tasuvad. Pidevalt tuleks üle vaadata ja vajadusel korrigeerida krediidi tingimusi. Selleks peaks analüüsima klientide poolt tasutud varasemaid makseid ja selle alusel võiks kas karmistada või leevendada järelmaksutingimusi.

Varud – kui on tegemist ladustamisega mitmes laos, siis tuleks kriitiliselt üle vaadata ladustamise koondamine, et vältida dubleerimist. Finantsjuht peaks sisse seadma range tooraine ja materjalide planeerimise süsteemi, kuna ettevõtte tootmismahud on planeeritud, tuleks võimalikult täpselt ajaliselt ära määrata, mida ja kui palju tootmisplaani täitmiseks vajatakse. Tootmist tuleks varustada põhimõttel „just õigel ajal“. Kui on tekkinud materjali ülejäägid, st kas liigsed või ajutiselt liigsed varud, siis võiks proovida neid tarnijatele tagastada, vajadusel võib kasutada ka krediidi võimaldamist tarnijatele. Valmistoodangu puhul tuleks samuti püüda võimalikult vähest ladustamist, kuna kõiki tooteid ei realiseerita ühesuguses ja suures mahus, siis tuleks väiksema käibega tooteid vähem lattu valmistada, et mitte koormata laoressurssi. Võimalusel võiks ladustada rohkem pooltooteid, mis võivad olla kasutusel mitmete erinevate valmistoodete tootmiseks.

Võlad tarnijatele – võimalusel tuleks vältida ettemakseid tarnijatele, kui tarnija nõuab ettemaksu, siis tuleks kaubelda võimalikult paindlik ettemaksu graafik , näiteks kui tarned on osade kaupa, peaks ka ettemaks toimuma ositi . Maksmiseks võiks kasutada võimalusel pangatšekke, mis võimaldab makseperioodi lühendada ja seega on raha laekumine tarnijale suhteliselt lühiajaline. Tuleks võimalikult venitada tarnijale tasumisega, sest tavaliselt hakkavad tarnijad aktiivselt tegutsema sissenõuetega alles mõne päeva möödumisel tähtpäevast. Lepingu sõlmimisel tarnijaga tuleks püüda kaubelda võimalikult pikk maksetähtaeg, kuigi võib tekkida oht et tarnija hakkab kehtestama lisatingimusi.
8