Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on: bakterid viirused seened rakukultuurid inimese endoparasiidid muud bioloogilised aktiivsed ained Põhjustatud haigused: difteeria salmenolloos toksoplasmoos siberi katk tuberkuloos hepatiit herpes marutõbi rõuged mürigstused allergia Kokkupuutumise võimalused: toateenindajad puugihammustus kalatööstus punataud meditsiini personal (sügelised, tuberkuloos, HIV jne) lammutustööde tegijad hallitusseened tavalised inimesed leegionääri haigus põllumajandus kokkupuude loomadega Ohuklassid Määramise aluseks on: oht inimese tervisele nakkusohu tõenäosus el...
Finantsinstrumendid , finantsturg , rahaasutused Finantsvahenduse ülesanded : · Laenuandmise ja -võtmisega seotud riskide hajutamine. · Majandusagentide varustamine infoga. · Intressimäärade kujundamine. · Varade ja kohustuste tähtaegade teisendamine. · Üldiste tehingukulude vähendamine ja säästude ühendamine. Nende ülesannete täitmiseks on majanduses tekkinud suur hulk institutsioone ja instrumente . Finantsvahenduse olulisimateks komponentideks on finantsturud . Finantsturg on turg, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud ja neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga ehk finantsturg on koht, kus toimub finantsvahendite liikumine. Finantsturge on kaks: · rahaturg · kapitaliturg Pangasüsteem on kaheastmeline : 1)Keskpank on pankade pank, iseseisev riiklik institutsioon, mis võib rohkem või vähem olla seotud valitsusega. Eesti Keskpank ei allu valitsusele. Keskpanga funktsioonid on: · Kodu...
n6rgad kyljed. V2limised: ohud, mis v6ivad tekkida keskkonna muutustest ja tekkivad v6imalused seoses keskkonna arenguga. Myygiplaan. Panga strateegilised myygiplaanid on need, kus kajstatakse konkreetseid eesm2rke panga toodete v6i klientide l6ikes. Strateegilised myygiplaanid tuleb koostada selliselt, et k6ik eeldatavad ressursid nende saavutamiseks saadakse. Strateegiline myygiplaan tavaliselt koostatakse kolmeks aastaks. Myygivaldkonnad v6ivad olla laenud, jaepangandus, rahvusvaheline pangandus. P6hivaldkonnad on otstarbekas jaotada veel v2iksemateks allosadeks. Nt jaepanganduses v6ib eristada automaate ja kontoreid jne. Sellisel juhul koostatakse igale allosale oma myygiplaan. Samuti tuleb jaotada ka vajalikud investeeringud. Myygiplaanide koostamisel on oluline m22ratleda milliseid org. tasandeid v6i yksusi sellega kaasatakse. Strateegilise myygiplaani v6ivad koostada sellega seotud yksused, aga ka juhtkond
08.09. PANGANDUS Pank on raha koondav ja säilitav, laenu andev ning klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav asutus. Pangandus on pankadesse puutuvate majanduslike, maj. õiguslike ja tehniliste teadmiste, põhimõtete, korralduste ja seaduste kogumõiste. Panga peamine kasumiallikas on hoiustajaile makstava ja laenusaajailt võetava kasviku ehk intressi vahe: Hoius 2,5% Laen 3,8% 1,3% Pangatehingud liigitatakse: 1. aktivatehinguteks teenitakse rahaga kasumit, 2. passivatehinguteks kogutakse vaba raha, mis moodustub panga omakapitalist ja hoiustamisest.
oma raha. Hetkel on Eesti ametklikuks rahaühikuks Euroopa Liidus käibel olev euro. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Raha http://kingpool.hak.edu.ee/materjalid/R.%20Tsarjovi%20raamatupidamise%20%F5piobjektid %202/raha%20arvestus/raha_tekkimine_ja_ajalugu.html http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/raha/raha_ajalugu.html http://andresarrak.ee/wp-content/uploads/2013/04/abc-ptk-10_Raha-ja-pangandus.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Paberraha http://et.wikipedia.org/wiki/Kullastandard http://et.wikipedia.org/wiki/Kuld http://et.wikipedia.org/wiki/Euro http://www.ohtuleht.ee/400545/eesti-rahareformide-ajalugu-margad-kroonid-rublad-ja-eurod http://eestielu.delfi.ee/eesti/viljandimaa/koo/elu/tere-euro-eesti-raha-ajalugu-alates-1928- aastast.d?id=43908597 http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kroon http://www.reporter.ee/2013/11/01/tuleviku-maksevahendiks-mobiiltelefon/