Eksam (2)

Panga bilansi struktuur Bilanss - raam.pid. aruanne, mis näitab panga varade koosseisu ja nende moodustamise allikaid . Panga bilansis sisaldub kapitali kahekordne analüüs. Omavahendid - aktsiakapital ; aazio (aktsiate müügikasum); aruandeperioodi kasum/ kahjum ; eelmiste peri. kasum/kahjum; üldine pangandusreserv; ümber-hindamiste reserv ; muud reservid . Panga omavahendid Omanike poolt panka invest . raha. Omakapital kajastab pangaomanike vastutust hoiustajate ees. 1)Esmased omavah.- sisssemaksed; aktsiakapital; eelmiste aastate jaotamata kasum; aruandeperioodi kasum/kahjum; üldine pangandusreserv; reservkapital, aazio 2)Täiendavad omavah.- allutatud kohustused; ümberhindamiste reserv; mmud kapitali isel. kirjed. Brutoomavah.= esmased omavah.+ täiendavad omavahendid. Netoomavah.= brutoomavah.- maha-arvamised. Omavah. jaotamine peab vastama 2 tingimusele: 1)Täiend. OV hoiused ( deposiidid )-peamised vara moodust. allikad. Üksikhoiuse suuruse ja vastavate hoiuste arvu järgi võib hoiused jaotada jae- ja hulgihoiusteks. Nõudmiseni hoiused (Demand Deposit )- eraHo peamised. Kõige likviidsem peale sularaha . Kuidas jõuab raha nõudehoiusele? 1)pangaülekanne; 2)sularaha sissemakse; 3)ülekanne teiselt kontolt; 4)laeku. Teistelt maj. subjektidelt; 5)pangalaen; 6) intressitulu ; 7)tulu väärtpaberi tehingutest. Säästuhoius (Saving Deposit)- raha paigutamise võimalus, kus klient teeb sissemakse ja aegamööda juurdemakseid. Tavaliselt tähtajaga, ei saa teha väljamakseid ega ülekandeid. Tähtajaline hoius (Time Deposit)- raha paigutatakse panka teatud tähtajaks. Pikema ajaga suurem intress , juurde- ja väljamakseid ei tee. Jagatakse mitme tunnuse järgi: a)tähtaeg; b)erin. valuutad; c)erin. kliendid. Säästu-obligatsioonid- Eestis pole. Tähtajaline hoius väärtpaberi vormis. Eeliseks see, et saab väärtpaberiturtul müüa. Eriti siis, kui on tegemist esitaja väärtpaberiga (Bearer Security); nimi puudub; võimaldab rahapesu . Pikaajalised säästuobl. nn. kupongväärtpaberid, mis koosneb: väärtpaberi põhiosa+ kupongid.
Laenatud vahendid Kõik kom. pangad võtavad laenu laenuressursi mahu suurendamiseks ja likviidsuse operatiivseks, jooksvaks tagamiseks. Võetakse nii kodu kui välismaalt. Laenud on: 1)lühiajalised- operatiivsete probleemide lahendamiseks; 2)pikemaajalised- tagada laenuressurss laenamiseks. Rahaturulaenu saamise võimalused: 1) tagatiseta laenud, krediidid keskpangas asuvate pankade korrespontentkontode (ühe panga konto teises pangas) ülejääkide arved; 2)Repod (Repurchase Agreements)- ehk müügi- tagasiostu lepngud; 3) Krediitlaen keskpangalt (Discount Window ), mis võib olla: a)automaatne arvelduskrediit korrespondentkontol asuva kohustusliku reservi teatud osa ulatuses; b)kesk-panga aenusertifikaatidega tagatud krediidt; c)era-korraline likviidsuskrediit; 4)Panga veksel e. Aktsept (Banker's Acceplance)- panga tingimusteta lühiajaline kohustus maksta raha saajale tähtajaliselt maksedokum. vastu; 5)Kommertspaber (Commercial Paper) abil saadud laen . KP- suure usaldusväärse panga lühiajaline tagatiseta võlakohustus. Summad on suured, kustutustähtaeg 3- 270 päeva. Müüakse kas diskontoga või intressiga; 6)Hoiusertifikaat ( Certificate of Deposit=CD)- Eestis pole. Need võivad olla nii lühi- kui pikaajalised. CD- panga kirjalik tunnustus raha deponeerimisest eminent-pangas ilma isikukonto avamiseta ning kohustus tagastada saadud summa koos intressiga; 7)Eurocurrency- eurovaluutas välja antud hoiused; 8)muud rahaturuinst. abil saadavad laenud. Kapitalituru laenud kasut. laenuressusri suuren-damiseks. Kuni mõnekümne aastased. Kapitalituru laenu saab: 1)emiteeritakse pikaajalisi obligatsioone; 2)pikaajalised CD(hoiusertf.); 3)laenud krediidilepingu alusel; 4)allutatud laenud. Suuremad laenuandjad: EBRD- Euroopa rekonstruktsiooni ja arengupank; NID- Põhjamaade investeerimispank. Laenatud võõrvahendite valik sõltub paljudest tegur.-st:1)ressursi hinnast ; 2)raha kasut. võimalikust peri.-st; 3)intressiriskist; 4)keskpanga nõuetest, piirangutest; 5)valitsuse lanufondid & välisabi laenufondi (õppelaen). Panga varad Olulsemad tulu-allikad on laenud. Krediitide liigitamine on pangale oluline, kuna võimald. erinevaid krediidi liike analüüs. Saada ülevaadet oma kliendi baasi krediidi riskide, krediidi likviidsuse kasutamisotstarbe kohta. See võima. Pangal analüüsida krediidiportfelli tervikuna ning krediidipoliitika kaudu juhtida panga riske. Tagatis - 1)otsene, mille annab laenuvõtja, materiaalne; 2)kolmanda osapoole tagatis, ei pruugi olla asi.
Varalise tagatisega kaetud laenud Tagatisvara võib olla kas kinnis - või vallasvara. Kinnisvara on piirdidega tähist. Maatükk koos selle oluliste osadega, mis on kantud kadastrisse või kinnistusraamatusse. Kinnisvara võetakse tagatiseks hüpoteegi vormis. Hüpoteegiga tagatud laenu isel. järgm. iseärasused: 1)suur laenu maht; 2)pikk tähtaeg; 3)kinnisvara hüpoteeklaenuga tuleb arvess võtta mitmeid probleeme: a)kinnisvara seisukord ja turuhind ; KV tagatisel võib anda mitut laenu; b)avansiline sissemakse- 10-30% laenu summast ; c) laenusaaja krediidivõime, mis on määratud raha- voogude iseloomuga ; d)valida laenu põhiosa ja intressi tasumise variant: igakuised annuiteedimaksed, mis sisald. Muutuva laenu põhiosa tagasimakse ja muutuva intressimakse pikaajalistel eluaseme laenudel võivad algperioodil olla suht. väiksemad annuiteedimaksed & laenuperioodi lõpus suuremad osad või üks suur makse ( Balloon Payment )eluasemelaenud kasvavate sisse-maksetega (Steprate Mortgage) noorepere laenud võivad olla fiks. int. määraga, kuid maksed suurenevad pidevalt (Graduated Payment Mortgage) makse-puhkusegalaen (Flexible Payment Mortgage) korrig. int.määraga laen (Rollover Plan) Hüpoteek- kinnisvara pantkiri, mis tagab hüpoteeklaenu tagasimakse. Hüpot. saab seada sellisele varale nagu: maa, hooned, maa hoonestusõigus, korteri hoonestusõigus. Hüpot. nagu iga teinegi pant , registreeritakse. Pantija - kinnisasja omanik, kes taotleb laenu. Hüpoteegipidaja- laenuandja, pank , kes annab laenu. Hüpot.-i tähtaeg on võrdne lane tähtajaga  laenu tagasimakse tingimus. Võõrandamiskeeld- pandipidaja õigus hoida vara laenu tagatisena kuni hüpoteegiga tagatud laen on tagasi makstud. Laenu võib ennetähtaegselt lõpetada, kui on rikutud lepingu tingimusi, mispeale pant võib minna realiseerimisele (Acceleration Claus)
Hüpoteek on oma olemuselt reaalaktivatega tagatud ja regulaarseid sissemakseid nõudev veksel. Kindustatud pantkirjad on seotud väiksema avansilise sissemaksea, madalama intressi määraga, pikema laenu per.-ga. väiksem tulu, väiksem risk Võlausaldaja võib hoida pantkirju oma käes või müüa need järelturul teistele subjektidele. Standartsete tingimustega võla-kirjadest mood. fonde, mille tagatisel emiteeritakse ja müüakse pikaajlisi fondi aktsiaid . Vallaspant- selle objektid: materjaalne vallasvara, debitoorsed arved, väärtpaberid, pangahoiused, mitmesugused õigused ja nõuded 1. Käsipant e. otsene pant on pandipidaja valdusse antav pandi esemeks olev vallasasi ise või vallasasja puutumatust tõestav dokument 2.1 Register-pant e. kaudne pant. Panditud asi jääb pantija kasutusse ja pant regist. vastavas registris. 2.2 Kommertspant - ettevõtja vallasvara. Kanne tehakse äriregistrisse. 2.3 Notariaalne pant- nt. hooned, nende osad kui maa pole kantud kinnistusraamatusse. Regist. panthoone registris. Intell. omandi pant. Väärtpaberipant- toimib nagu käsipant. 4. Kinnipidamisõigus 5.Nimetu pant ehitisele Pandiobjektid peavad vastama järgm. põhi-nõuetele: 1)pandi ese on pantija omand, 2)pandi ese on üleantav ja pantimine on lubatud seadusega; 3)panditud esemele on lubatud pöörata sissenõuet ja arestida; 4)tunnustatavus; 5)kindlustatavus; 6)kaua kestev säilitatavus; 7) tagatise väärtus peab olema suurem laenu summast 1,5*. Panditud vara müügiõigus tekib pandi-pidajal, siis kui laenuvõtja ei täida oma kohustust või rikub laenulepingut.
Käenduse ja garantiiga tagatud laenud Käendus- füüs. isiku ühepoolne materiaalselt kinnitatud kohustus tagastada laen, int. ja viivised, muud rahalised nõuded tähtaegadel ja summas, mis on määratud laenuvõtja poolt aktsepteeritud kohustusega, kui seda ei suuda teha laenuvõtja ise. Kui käendaja on võlgniku kohustused täitnud, siis ta võib pöörata nõude laenuvõtja vastu. Käendaja vastutab käenduse eest oma varaga. Käendajaks võib olla maksujõuline isik, kellel on alaline töökoht, aktsepteeritav pidev tulu ja tulu laekub vastava panga kontole. Käendus on tagatud kinnis- ja vallasvaraga. Garantii - iseseisev teistest lepingulistest kohustustest sõltumatu jur. is. kohustus maksta võlgniku eest lepinguga ette nähtud summa esimesel teatel. G. piirdub kindla summaga või kahjude üldsummaga. Garant annab pangale õiguse laenu intr. või muu kohustuse aktseptita korras sissenõudmiseks garandi arveldudkontolt. G. on tähtajaline ja see lõppeb pärast kohustust täitmist. G. on tasuline teenus. Garantiikirjade liigitus:1)makseG (Payment Guaran-tee)- erin. maksete teostam.; 2)Tegevus- e. täitmisG (Perfomane G)- mingi tähtajalise tegevuse lõpuleviimi-seks; 3)kvaliteedi G(Guality G)- ehitusele tehn. liini paigaldamisel. Garantiikiri sisald. mitmeid olulisi tunnuseid: kohustuse olemus, tähtaeg, ennetähtaegse lõpetamise võimalus, G ulatus, nõude realis . tingimused. Käendus & garantii ei anna pangale, laenuandjale kindlat tagatist- sõltub käendaja, garandi aususest ja heast tahtest.
Laenud äriettevõttele Ettevõttele antavate laenudega finants . jooksvat tootmist ja invest. Pikaajalised e. investeerimislaenud ÄrietteV vajavad suht. pikaajalist laenu, siis kui toimub etteV rajamine, laiendamine, rekonst ., moderniseerimine, teiste firmade väljaostmine, ülevõtmine, riigiettevõtete erastamine. Laenu tagasimaksmine: Laenusummade välja- maksmine kliendile on võimalik mitmel viisil: 1)graafikujärgsete väljamaksetega; 2)etapiviisiliste väljamaksetega vastavalt ehituse etappidele; 3)sularaha limiidi piires; 4)krediidi linni avamine ; 5)garantii vormistamine; 6) aktsepti vormistamine Lühiajalised laenud ÄrietteV vajab lühiajalist laenu käibekapitali täiendamiseks. Eksplotatsiooni laenud tagavad käibevara katkematu ringkäigu ajavahemik kaupade tootmises ja müügi tsükli vahel. Kapitali käive ( aegluse jrk.): ehitus, laevaehitus  põllumaj. põllumaj. saadusete töötlemine metsa-kasvatus töötlev tööstus kaubandus  turism & teenindus Eksplotatsiooni põhiliigid:1)Käibekapital- laen, millega fin. täiendava käibekapitali vajadust; 2) Arvelduslaen - saab stabiliseerida firma rahavoogusid, katta ettenägematuid kulusid ; 3)Käsiveksel- kirjalik maksekorraldus, mille väljaandja käsib saajal, maksjal tasuda märgitud summa kokkulepitud tähtajal. Käsi-vekslit saab maha müüa, edasi anda enne tähtaega, diskonteerida; 4)Lihtveksel- väljaandaja tingimusteta kirj . lubadus maksta kokkulepitud summa tähtajal või nõudmisel; 5)Pangaveksel e. panga aktsept- panga poolt välja antud või aktsepteeritud veksel, mille alusel pank kohustub maksma märgitud summa tähtajaliselt; 6) Akreditiiv (LC)- ostja panga kohustus tasuda müüjale kui kõik lepinguting. on täidetud; 7) Faktooring - arvete ostmine ja kohene, osaline või täielik väljamaksmine
Laenud eraisikutele Erais. võtavad pangalt laenu järgm. vajaduste rahuldamiseks: 1)eluaseme soetamine- kinnisvaralaen; 2)kestvuskaupade ostm.- tarbjakrediit; 3)lühiajaliste kulude katteks- arvelduskreddit; 4)hariduse oman .- õppelaen Eraisiku krediidivõime hindamine Hindamisobj. on: 1)varaline seisund, mis on määrat. järgm. asjaoludega: rahaline tulu saadava tulu suurus ja vastavus panganõuetele säästetava tulu suuruse vastavus igakuistele maksetele muud aktivad; 2)Sotsiaalne seisund: sugu vanus  perekonnaseis ülalpeetavate arv 3) Elukutse :  haridus elukutse kvalifikatsioon  tegevusvaldkond tööstaaž; 4)Suhted laenu andva panga teiste krediitoritega: võlgnevuse olemasolu, suurus, isel., tähtaeg, perioodline makse, tagatis pangahoiuse olmasolu krediitkaartide olemasolu ja kasutamisviis suhted teiste krediitoritega; 5)Muud tegurid: kui kaua elanud ühes kohas tervislik seisund elukindlustuspoliisi olemasolu kodakondsus elamis ja tööluba Eraisikute lühiajalised laenud 1)Arvelduskrediit( Overdraft )- kliendi laenu võimalus etteteatamata minna teat . per. oma arvelduskontoga miinustesse. Väärtuspäev ( Value Data)-sissemakse korral hakatakse int. arvut. alles järgmine päev, laenu võttes aga kohe; 2)Tarbijakrediit- Selle iseärasused: 1)kasutamiseesmärk; 2)keskm. suurus väiksem elu-aseme laenust; 3)int. määr fiks.; 4)laenutähtaeg …5a; 5)mittelikviidne st. teised seda edasi ei osta. Liigid: Järelmaksu krediit : a)A-tüüpi järelmaksu kred., mida pank annab otse kliendile ja mis tagast. otse pangale; b)B-tüüpi- antakse kaubandusfirma vahenduse;, c)C-tüüpi- ostja maksab kauba eest 25- 40% ja ülejäänud osale vormist. ostjavekslid; Väikelaen-tarbimiskulude fin.-ks ilma oma fin.-mata. Tagasimaksmine igakuiste võrdsete osadena; Krediitkaardi laenud- võimald. saada maksepikendust 15-45 päevaks. Max. limiit 2kuu sissetulek.
Pikaajalised laenud on kinnisvara laenud, eluaseme-laenud. Eluaseme laenu kasut: 1)maja korteri ostm.; 2)maa ostmiseks ; 3)maja, korteri kap. remondiks; 4)elamispinna ostu-müügi vahe katmiseks. Silla krediit (Bridge Loan )- eluaseme vahetus ühest elupaigast teise. Kinnisvara lenu tähtaeg 10..20..30 aastat, tagatakse hüpoteegiga, eesõigusega kinnisvarale. Int. võib olla fikseeritud või ujuv. Vt. Laenu tagasimaksmine. Kinnisvara laenu puhul tuleb laenuvõtjal teha mõningaid kulutusi: 1)kinnisvara hindamise tasu; 2)laenulepingu tasu; 3)notaritasu ostu-müügi lepingu sõlmimisel; 4)vara registr. tasu; 5)notaritasu pandi-lepingu sõlmimise eest; 6)registr. tasu, 7) kindlustus -leping panga kasuks. Laenud valitsusele, kohalikele omavalitsutsele ja riigiasutustele Valitsused võtavad laenu väärtpaberite emiteerimise teel. Võlakirjad võivad olla valuutas ja omarahas. VK realiseeritakse kodumaa ja välismaa finantsturgudel. VK-a väärtuse järgi võivad VK-d olla suunatud jae- ja hulgiturule- VK-d võivad olla erineva tähtajaga. Pikaajalisteks on riigi-laenu obligatsioonid ( Treasury Bond), lühiajalised on riigikassa võlatähed (Treasury Bill). Väärtpaberite emiteerimine- müük esmasel turul, kusjuures ostjateks võivad olla nii investorid kui ka vahendajad. Kohalikele omvalitsustele annavad pangad laenu otse.
Annuiteet on püsiva suuruste maksete lõplik jada: PV=C/(1+i) +C/(1+i)2 +C/(1+i)3 +..+C/(1+i)t =C/(1+i)t Perpeuiteet- püsiva suuruse maksete lõputu jada: PV=C/(1+i)+ C/(1+i)2 +C/(1+i)n =n=1C/(1+i)n
PV=C/i Kahe perpeuiteedi vahe on annuiteet. PV= C/i- C/i(1+i)t
Väärtpaberi investeeringud Väärtpaberitulu on tähtsuselt teine tuluallikas laenude järel. Suht. stabiilne ja vähese riskiga . Väärtpaberi portfell täidab järgmisi f-ne: 1)stabiliseerib pang kasumit, kui laenunõudlus ja intressitulu langevad; 2)tasakaalustab laenuportfelli krediidiriski; 3)annab geograafilise mitmekesisuse; 4)tagab likviidsuse(repotehingu); 5)vähendab panga maksustatavat tulu; 6)täidab tagatise rolli; 7)aitab panka kaitsta turuintressi määrade muutustest tulenevatest kaotustest; 8)annab portfellile pandlikkuse; 9)hea väärt-paberiportfell kaunistab panga bilanssi. Vp-I portfelli moodustamisel pangad lähtuvad mitmetest teguritest ja asjaoludest: 1) tulusus ; 2)investeerimisriskid; 3)tulu maksustamise kord; 4)panga likviidsuse nõuded; 5)raha-turu laenude tagamise nõuded; 6)invest.piirangud, mis on kehtestatud valitsuse poolt. VP-st pank saab tulu järgmiselt: 1) dividendid aktsiatelt ja võlakirjade intressid ; 2)kapitali juurdekasv või vähenemine väärt-paberi hoidmise perioodil; 3)tulu reinvesteerimisest; 4)osa väärtpaberi tulust võib olla tulumaksuvaba. VP-I portfelliga on seotud mitmed riskid , mis jagunevad 2 gruppi: 1)süst. riskid, mis tekivad emidendist sõltumatul põhjusel ega ole seotud konkreetse väärt-paberiga; 2)mittesüst. ehk kontrollitavad riskid, mis on tingitud ebapiisavast ohutuse tagamisest ja on seotud konkreetsete VP liikidega. Mittesüst. riskid: 1) krediidirisk , mille põhjuseks on emitendi maksejõuetus; 2)likviidsusrisk, mille põhiteguriteks on emitendi krediidivõime reiting , väärtpaberi kustutusaeg ja aktiivse järelturu olemasolu; 3)äririsk- tuleneb suurte probleemidega emitendi tegevusest; 4)tagasiosturisk- tuleneb sellest, et emitend võib tagasiostuõigust kasutades võlakirja tagasi osta ennetähtaegselt ja asendada see madalama intressimääraga võlakirjaga. Panga VP portfelli võib tinglikult jagada: 1)müügi-portfell- selles olevad paberid tuleb igapäevaselt ümber hinnata vastavalt nende turukursile; 2)Invest. portfell-selles on väärtpaberid arvel soetushinnaga. Deposiit -hoius; Mittedeposiit- laen; Väärtpaberiportfell on likviidsem kui laenuportfell , see on eelis. Invest. portfellis teatud osa kujutab endast osalusi teistes firmades s.t pank on ostnud firmade aktsiaid . Kom.p. võib omada 1 firma väärtpabereid ~15% panga oma-vahenditest. Tulu mittetoovad varad:1)pangas olev sularaha; 2)panga presidendile kuuluv auto; 3)kui pangal liiga suur hoone.
Liising - keskmise tähtajaga laenu võtmise võimalus. Kliendi jaoks on liising rentimine või järelmaksuga ostmine. Liising on krediiditehing, kus liisingufirma ostab kliendile vajaliku objekti või ehitab valmis hoone-ehitise ja rendib selle kliendile välja. Liising on kinnis- või vallasvara keskm. või pikaajalisefinantseerimise viis, mis tugineb rendil. On kliendile kallim kui panga-laen. Org.-liselt on liising lihtsam pangalaenust ja ostetud objekti väärtuse kajastamise poolest kliendi, rentniku raamatupidamises. Rentniku kohustused: 1)rendimaksu maksmine; 2)kindlustuspreemia maksmine kindlustusfirmale; 3)liisitud vara säilimise tagamine; 4)kahjude korvamine liisingufirmale (rentijale); 5)liisinguvara kolmandale isikule edasi-andmise keeld ilma rentija loata; 6)liisinguvara välja-ostmine(kui lepinguga ette nähtud). Lepingu põhiliigid: 1)tavaline e.operatiivne e.kasutusliising- rentnikul võimalik leping katkestada enne tähtaega. Rendikulud ei kata vara ostukulusid. On suht. Kallis, sest riskid on suured. Kasutusliising e.-rent on liisingutehing, mille tähtaja lõppedes liisinguobjekt jääb liisingufirmale. Võib lõppeda 3 viisil: a)renditud vara tagasi liisingu - firmale ; b)leping pikendatakse; 3) rentnik ostab vara jääkväärtuse alusel, omandiõigus läheb üle rentnikule; 2)finants- e. kapitaliliising- vara renditakse täieliku väljamaksmisega liisimisperioodi jookul. Tähtaja lõpuks liisimisfirmale kõik kulud tasutud . Omand läheb üle rentnikule. Üldjuhul lepingut ei lõpetata enne tähtaega. Finantsliising on liisingutehing, mille tähtaja lõppedes vara omandiõigus läheb üle rentnikule. Liisingu lepingu tagatiseks on liisitav vara, mis on rentniku või liisingufirma poolt kindlustatud rentija, liisingufirma kasuks. Liisinguleping võib esineda 2 või 3 osapoole vahel: 1) rendileandja - rentnik; 2) rendileandja- müüja- rentnik. Kahepoolse lepingu täitmine: 1)rendileandja ostab rentnikule vajaliku vara ja rendib selle rentnikule; 2)firma ostab näit. Tööpingi ja müüb selle liisingu-firmale ning seejärel võtab tolle tööpingi omale rendile; 3)vara omanik ise liisib vara välja(müük järelmaksuga).

Kasutusliising

1) rendimaksed täies ulatuses rentniku kuludesse
2)liisinguobjekt arvel põhi- varana rendile andja bilansis
3)amortisatsiooni arvestab rendileandja

Finantsliising

1)rendimaksetest rentniku kuludesse lähevad intrressi maksed
2)liisinguobj. põhivarana arvel rentniku bilansis
3) amort . arvest . rentnik
Kliendi omafinants. 30% omahinnast. Liisingumakse koosneb järgm. osadest: 1)liisitava vara amort. või ostuhind koos käibemaksuga; 2)rendileandja tulu, 3) riskipreemia . LV=PV/a, kus LM-liisingumakse, PV-nüüdisväärtus, a-renditegur; 1) a=[1-1/(1+i)t]:I; a=[1-1/(1+i/n)t*n]:i/n ;2)Kui rakendatakse ettemakset, siis a=[1-1/(1+i/n)t*n-1]:(i/n)+1; 3)kui on tegemist kasutus-rendiga ja liisitaval asjal on jääkväärtus, siis LM=(PV-PVn):a, kus PVn-jääkväärtus. Me peame arvutama jääkväärtuse nüüdisväärtuse PVn=FV*vn , kus vn-diskon-teerimisfaktor vn=1/(1+i/n)t*n Liisingu põhieelised rentnikule on: 1)rentnik saab kauba vajadusel, mitte vaba raha olemasolul; 2)rentnik saab end varustada uue tehnika ja tehnoloogiaga; 3)üldjuhul pole vaja lisa-tagatist; 4)liisingumaksed kantakse kuludess enne tulumaksu maksmist; 5)liisingumaksete suurus stabiilne sõltumata infl. ja intr.määra muutustest; 6)hoiab ära kapitalikulud.
Faktooring on kaubanduslike debitoorsete võlgnevuste finantseerimise viis, kus kauba müüja müüb oma debitoorsed võlgnevused faktorile (faktooringu firmale). Kui ostja ei maksa faktorile raha, siis müüja maksab raha faktorile tagasi(60%). Faktor finantseerib müüjat 60%-90% ulatuses esitatud arvest, makstes ülejäänud osa arve tasumise järel ostja poolt. Faktooringu liigid: 1)regressiõigusega F, kus ostja maksejõuetuse korral maj. vastutus langeb müüjale; 2)regressiõiguseta F e. diskontoF- koguvastutus faktoril, kogu risk tema peal, intressimäär kõrge; tagatiseks nõuded ostja vastu; 3)konfidentsiaalne e. varjatud F- ostjale sellest ette ei teatata, leping kolmepoolne. Ostja maksab sellele, kes arve esitab; 4)siseriiklik F; 5)ekspordi F; 6)tarbjaF e. järelmaksuga ostmine; 7)spetsiifiline teenus: avatud e. konvensiaalne F- universaalne müüja teenindamise vorm, mis pakub müüjale muid teenuseid( raamatup .-, info-, reklaami-, kindlustuse- ja juriidilisi teenuseid). Faktooringu eelis müüjale: käibevahendid vabad, saab kohe taotleda järgmisi tehinguid .
Probleemlaenud on laen või selle osa, mis on tähtajaks tagastamata, millelt ei ole laekunud intresse või mille laekumine on muudel põhjustel ebatõenäoline. Probleemlaenude põhjused: 1)panga halb krediidi-poliitika; 2)halb krediidianalüüs, 3)halvasti koostatud laenuleping ja teised dokumendid , 4)maj. tingimuste muutumine; 5)laenusaaja ebaausus; 6)muud põhjused. Probleemlaenude signaalid ja allikad: 1)bilanss aruandluse esitamise hilinemine debitoorse võlg-nevuse kasv ilma läbimüügi suurenemiseta võlgade inkasseerimise pikk periood tootmisvarade ringlus -kiiruse aeglustumine tootmisvarade järsk kasv likviid-suse langus- vaba raha vähem  jooksva võlgnevuse eba-proportsionaalne kasv(kreditoorne võlgnevus- ollakse teistele võlgu) omakapitali osa vähenemine võrreldes võlgnevusega mittemateriaalsete aktivate osa suurene. pikaajalise kapitali oluline suurenemine- kap. üldine käive aeglustub mittekvaliteetne audiitorkontroll ; 2) kasumiaruanne : müügimahtude langus- tulud vähenevad kasumi vähenemine- kulude kasv kahjumite kasv tagastamata võlgadelt lisakulude kasv; 3)info debitoorsete võlgnevuste kohta: deb. keskmise perioodi ja mahu suurenemine deb. võlgnevuse “ vananemine ”- võlg läheb lootusetuks müükide konsentratsioon- müük aeg-ajlt suurte partiidena; 4)juhtimise kvaliteet: juhtide ebapiisav kvalifik. ja eba-piisav kogemus sagedased muudatused juhtkonnas autoritaarne juhtimisstiil puudulik finantsplaneeri-mine ja –juhtimine ning raamatupidamine vastuolud juhtkonna ja reatöötajate vahel vastuolud juhtkonna ja omanike vahel juhtkonna riskantne käitumine prob-leemid juhtivate spetsialistidega; 5)tootmistegevus: muudatused tootmistegevuse isel. seadmete, personali ebaefektiivne kasutamine heade klientide kaotamine  tooraine ja materjalide allikate kaotamine spekulatiiv-ne tootmisvarade ost toomisvarade ebaratsionaalne valik; 6)suhted pangaga: kontojäägi vähenemine suur lühiajaline võlgnevus laen ainult ühe tagastamise allikaga taotletavl laenul puudub konkreetne kasuta-miseesmärk laenu tagastamise graafik ei ole tagatud rahavooga omakapitali osa liiga väike  hankijate soovid esitada krediidiinfo teiste võlausaldajate tekkimine taotlused muuta krediidilepingu tingimusi
Panga töö probleemlaenudega 1)Laenu tagastamise tähtaja pikendamine ja/või tagasimaksmise graafiku muutmine; 2)panga esindaja suunamine firma juht-konda; 3)pank keelab või piirab edasist investeerimis -tegevust; 4)uue juhtkonna määramine panga poolt; 5)panga võla- või asjaõiguse realiseerimine ilma täituri ja kohtu osavõtuta; 6)panga võla- või asjaõiguse reali-seerimine täitevmenetluse korral. sissenõue pööratakse võlgniku vara vastu, vara arestitakse, seejärel panditakse või müüakse sissenõue pööratakse võlgniku hoiusele varale ja rahale, mis on teiste isikute käes; 7)nõuete rahuldamine pankrotimenetluse korral. Pank hindab oma laenuporfelli regulaarselt, ebatõenäoliselt laekuvad laenusummad raamatupidamise õiendi alusel kuludesse. Kui mõni varem lotusetu laen laekub, siis see kirjenda-takse tuluna. Ebatõenäoliselt laekuvaks muutub laen siis, kui firmal ei ole võimalust oma nõudeõigust kaitsta või kui võlgnikku ei leita.
Usaldusnormatiivid Bilansist saadud absoluutsed arvud ei anna ülevaadet sellest, milline on panga maksuvõime, tulukus, usaldusväärsus, laenudest ja väärtpaberitehin-gutest tulenev risk. Suhtarvud I. Kapitali adekvaatsus näitab panga normatiivsete omavah. Piisavust krediidi- ja valuutariskide katmiseks. Kap.adek= norm. omavah./ (riskiga kaalutud varad+ riskiga kaalutud bil. välised kohust.+ 2% om.vah. taset ületav ANVVP ) ANVVP- avatud neto välisvaluuta positsioon avatud valuuta -positsioonile liidetakse. Kapitali adekv. Normatiiv 10%, see peab mood. vähemalt 10 % murrujoone all olevast värgist. tulevikutehingud . Mahaarvamised bruto -omavah.-dest: immateriaalne põhivara  aktsiad ja osad teistes pankades ja finants-asutustes allutatud nõuded. Riskiastme järgi jagune-vad varad: I kategooria -0% risk: sularaha, selle ekvivalendid, muud riskivabad nõuded A-tsooni (arenenud riigid+ iga riigi jaoks tema ise) kesk-pankadele ja –valitsustele ning nende poolt garanteeri-tud nõuded, nõuded EL-le ja EL-u poolt garanteeritud nõuded, nõuded B-tsooni(kõik teised riigid) keskpankadele ja –valitsustele laenuvõtja riigi rahvuslikus valuutas. II kategooria -20% risk: nõuded A-tsooni riikide ja Eesti krediidiasutusetele, nõuded B-tsooni riikide krediidiasutust. tähtajaga –1 a. III kategooria –50% risk: esimese järgu hüpoteegiga tagatud eluase -melaenud, v.a laenud kinnisvara-firmadele, nõuded A-tsooni riikide ja Eesti kohalikele võimuorganitele, ettemaksed ja tekkepõhised kulud IV kategooris –100%: kõik ülejäänud nõuded. Bliansi-välised kohustused jagunevad vastavalt nende seosele krediidiriskiga: 1)potentsiaalne krediidirisk= lepinguline kohustus. n. 100% garantiid ; 2)krediidirisk on piiratud valuutakursi või intressi määrade muudatuste mõjuga lepingu väärtusele. n. repo - ja pöördrepotehingud 50% risk; valmisolekulaenud 0% risk- laen, mille leping on sõlmitud, tähtaeg määratud, kuid pole veel väljamakstud. II. Panga likviidus- pangal peab olema piisavalt varasid , et täita klientide nõudmisi. Pank peab sobitama varasid ja kohustusi. Varade likviidus näitab panga võimet oma varasid müüa, muuta neid rahaks. Kohustuste likviidus isel. panga võimet rahuldada oma klientide nõudmisi. Likviidsusele avaldab mõju nii varade liik kui tähtaeg. Panga likv.= (likviidsed varad/lühiajalised varad)*100%. Likviidsed varad: 1)kassa kroonides ja vabalt konveeritavates valuutades; 2)nõudmiseni hoiused Eesti Pangas; 3)nõudm. hoiused A-tsooni keskpankades; 4)nõudm. hoiused A-tsooni ja Eesti kom.pankades; 5)turustatavad väärtpaberid; 6)tähtajalised ja muud hoiused A-tsooni ja Eesti kom.pankades järelejäänud tähtajaga ~1 kuu; 7)laenud ja muu vara järelejäänud tähtajaga ~1 kuu. Lühiajalised kohustused: 1)nõudmiseni kohustused; 2)tähtajalised ja muud hoiused järelejäänud tähtajaga ~1 kuu; 3)emit. võlakirjad --“-- 1 kuu; 4)muud kohustused --“--1 kuu. Kuuajalise likviiduse normatiiv 35%
Riskide konsentreerumine See on suurte summade välja laenamine ühele kliendile või omavahel seotud osa-poolele. Kõrge riskikonsent. subjektideks loetakse üks klient või omavahel seotud osapooled, kui nende võlakohustus panga ees ületab 10% panga omavah.-st. Omavahel seob osapooled: 1)kaks või enam maj. subjekti, kellel on omavahelised omandi- või alluvussuhted: ema- ja tütarfirma; ema- ja sidusf; 2)kaks või enam maj. subjekti, kellest ühe maj. olukorra halvenemine viib vääramatult teis(t)e maj. olukorra halvenemisele. Vastavalt EP nõudele võib kliendile või omavahel seot. osapooltele anda laenu 25% panga omavahenditest- panga konsentratsioon. Panga riski-konsentratsiooni leidmiseks tuleb summeerida kõikidele kõrge riskikons. klientidele antud laenud. See summa ei tohi ületada 800% panga omavah.-st. Kõik panga aktsionäärid on omavahel seotud osapooled. Eesti panga normatiivid: Kapitali adekvaatsus 10% Panga likviidsus (II) 35% Kliendi riskikons. 25% Panga riskikons. 800% Kohustuslik reservimäär 10%
Panga kasumiaruanne kasum=tulud- kulud; TP=TR-TC Kasumiaruanne- raamatupid.aruanne, milles kajast. Aruandeperioodi tulud, kulud, kasum või kahjum. Koost . tekkepõhiselt, ei näita kõiki tegelikke rahavoo-gusid. Panga tulud: 1)Intressitulu- saadakse panga järgm. varadest: nõuded keskpangale kom.P poolt tagatud võlakirjad nõuded ja laenud teistele krediidi-asutustele laenud äriklientidele laenud eraklientidele fikseeritud tulumääraga väärtpaberid (-) ebatõen. Laekuvad nõuded ja laenud; 2)Finantstulu väärtpaberi-test- tekib väärtpaberite ostmisets, hoidmisest ja müü-misest; 3) teenustasu tulu(ei ole seotud bilansikirjetega); 4)tulu VP-st on dividenditulu portfelliinvest.-lt. Tulu pikaajaliselt osaluselt. Tulu, mis saadakse invest.portf.-s olevate VP-te müügist, tulu sidusettevõtete aktsiate müügist; 5)materiaalse ja immateriaalse vara väärtuse pos. muutus; 6)nõuete ja bilansiväliste kohustuste väärtuse pos. muutus; 7)pikaajaliste finanstinvest. väärtuse pos. muutus; 8)muud tegevustulud(renditulu, realiseerimistulu); 9)erakorralised tulud. Panga kulud: 1)Invest.kulu, mis on seotud järgm. bilansikirjetega: ·võlgnevused teistele pankadele ·võlg. äriklientidele ·võlgn. eraklientidele ·emiteeritud võlakohustused ·valitsuse laenu- ja välisabifondid ·allutat. kohustused; 2)teenustasu kulud; 3)netokahjum finantstehingutest; 4) administratiivkulud : ·palgakulu ·üürikulu ·reklaami-kulu ·sidekulu ·teenustasu audiitorkontrolli eest; 5)(Im)materiaalse vara väärtuse neg. muutus: ·põhivara kuluvus ·amortisatsioon; 6)muud tegevuskulud n. müügikahjum; 7)erakorralised kulud. Kasumianalüüsil kasut. suhtarvud: 1)omakapitali kasumiprotsent on äriettevõtte kasulikkuse näitaja ROE=( puhaskasum / omakapital)*100%- kui palju kasumit teenib omakap. iga kroon; 2)aktivate kasumiprotsent isel. panga varade kasumlikkust ROA=(puhaskasum/ varade keskm. väärtus)*100%; 3)omakapitali kordaja e. finants-võimekus- kui palju omakap. Suudab juurde meelitada vara L=varad/omakap. ROE=L*ROA
Eelmine töö:1)allutatud kohutstused on nii rahaturu kui kapitalituru vahendid; 2)deposiit on hoius, laen ei ole deposiit; 3)pank võtab allutatud laenu, et suurendada normatiivseid omavahendeid
FV= PV(1+i)t Efektiivne intressimäär: ief =(2*t*n*ia)/t*n+1, kus t-aasta; n-päev, kuu, mitu korda tagasi makstakse.
Annuiteet on püsiva suuruste maksete lõplik jada: PV=C/(1+i) +C/(1+i)2 +C/(1+i)3 +..+C/(1+i)t =C/(1+i)t Perpeuiteet- püsiva suuruse maksete lõputu jada: PV=C/(1+i)+ C/(1+i)2 +C/(1+i)n =n=1C/(1+i)n
PV=C/i Kahe perpeuiteedi vahe on annuiteet. PV= C/i- C/i(1+i)t
LiisingKliendi omafinants. 30% omahinnast. Liisingu-makse koosneb järgm. osadest: 1)liisitava vara amort. või ostuhind koos käibemaksuga; 2)rendileandja tulu, 3)riskipreemia. LV=PV/a, kus LM-liisingumakse, PV-nüüdisväärtus, a-renditegur; 1) a=[1-1/(1+i)t]:I; a=[1-1/(1+i/n)t*n]:i/n ;2)Kui rakendatakse ettemakset, siis a=[1-1/(1+i/n)t*n-1]:(i/n)+1; 3)kui on tegemist kasutus-rendiga ja liisitaval asjal on jääkväärtus, siis LM=(PV-PVn):a, kus PVn-jääkväärtus. Me peame arvutama jääkväärtuse nüüdisväärtuse PVn=FV*vn , kus vn-diskon-teerimisfaktor vn=1/(1+i/n)t*n
Panga kasumiaruanne kasum=tulud- kulud; TP=TR-TC
Kasumianalüüsil kasut. suhtarvud: 1)omakapitali kasumiprotsent on äriettevõtte kasulikkuse näitaja ROE=(puhaskasum/ omakapital)*100%- kui palju kasumit teenib omakap. iga kroon; 2)aktivate kasumiprotsent isel. panga varade kasumlikkust ROA=(puhaskasum/ varade keskm. väärtus)*100%; 3)omakapitali kordaja e. finants-võimekus- kui palju omakap. Suudab juurde meelitada vara L=varad/omakap. ROE=L*ROA
Ikv =L*i/t; Ia =L*i
Pankade muud teenused. Kom.pangad on omavahel konkurendid ja teevad ka omavahel koostööd: 1)võlglased, pahad laenud, halvad kliendid; 2)infosüst. ühtlustamine; 3)pangakaardi pettused. Olulised muudatused: 1)nõudlus sularaha järele on vähenenud; 2)pankade teenused on mitmekesistunud; 3)panga teenuste kallinemine- geogr . hajuvus, tehnol. muudatus, infl.; 4)kliendid paigutavad oma raha mitmesse panka (panga üle- kannete kiirendamiseks, turvalisus). Pnakade vaheline konkurents ei ole kliendisõbralik. Sularahaga arveldus :
Eelised: mugav kiire maksmine paindlik. Puududsed: suur summa- oht aega nõudev. Panga jaoks: rahalugemismasinad, valedetektor šeif varakamber tehnilised vahendid turvameeskond.
Sularahata arveldus:
Eelised: mugav odav Puudused: aeganõudev.
Panga mitteintressiteenused: 1)lihtsad arvelduste vormid: maksekorraldused tšekid elektroonilised maksed; 2) keerulisemad pangaoperatsioonid ja – tehingud : valuuta- ja rahaturutehingud väärtpaberitehingud invest. vahendam. tuletislepingud.
Sularahata arveldus: võib jagada maksegaranteerituse ja – algataja järgi. maksegaranteer. lihtmaksed- maksekorraldus ja tšekid dokumendimaksed- akreditiiv ja inkasso . maksealgataja tšekiarveldused giroarveldused
Maksekorraldus on juriidilise või eraisiku korraldus oma pangale märgitud summa ülekandmiseks oma kontolt teise jur. või eraisiku kontole samas või teises pangas. Sularahata ülekanded võivad olla panga sisesed , pankade vahelised või rahvusvahelised. Siseriiklikud maksed: rahasaaja ja – maksja kontod on ühes riigis. Maksed toimuvad üldjuhul oma riigi rahas. Lubatud on ka siseriiklikud arveldused valuutas. Sr. maksed on reguleeritud seadustega, keskpanga korralduste ja juhistega ja rahvusv. kokkulepetega.
Jae- ja hulgimaksed- jaotatakse üksikmakse suuruse ja vastavate maksete hulga järgi. Jaotus on tinglik. Jaemaksed. suht. väiksed summad suur tehingute arv. Nende teenindamiseks peavad pangad rajama ulatusliku jaekaubanduse võrgu. Jaemaksete teenindamise kulud on panga jaoks suured: kulutused kontoriruumidele personalikulud  kommunaal - ja sidekulud  valvekulud. Pangariskid väikesed, kuna summad on väikesed ja võltsingud mõttetud. Jaemaksete kulude vähenda-miseks on pangad pakkunud mitmeid teenuseid: 1)püsimakse korraldus- regulaarsete püsiva suurusega maksete sooritamiseks n. laenu tagasimaksmiseks, ajalehtede tellimine , elukindlustus-maksed. Leping panga ja kliendi vahel; 2)otsekorraldus- regul, muutuva suurusega maksete teostamiseks. Leping kliendi, raha-saaja ja panga vahel; 3)määratud maksed- makseautomaadid, interneti- ja telefonipangad. Igakuiste maksete maksmine; 4)perioodilised maksed- klient annab lepingu alusel ette tingimused maksete automaatseks sooritamiseks. Saab sooritada riigi siseseid ja välismakseid. Lepingus näidatakse lepingu algus, esimese makse tähtaeg, maksete perioodilisus , makseaja rekvisiidid , teenustasu, maksmikord, välismaksete korral valuuta konventeerimiskord jne.
Siseriiklikud maksed EPAV- Eesti Panga Arveldusvalitsus. Selle kaudu toimub pankadevaheline arveldus. Clearing- pankade omavaheliste nõuete täitmiseks toimuv tasaarveldus . Mitmepoolse clearingu puhul toimub kõikide vastastikuste kohustuste tasaarveldus. Kõik pangad avavad Arvelduskeskuses korrespondentkonto, millel hoiavad teat. summa tasaarvelduseks. Maksja esitab pangs maksekorralduse ja kui vaja, siis arve. Maksekorraldus ei lähe enne liikvele, kui kontrollitakse dokumendi rekvisiite(allkiri). Maksekorraldusele registreerimis-nr., originaal jääb panka mitmeks aastaks(~7). Pangapäev 8-20. Kella 2-3 päeval toimub tasaarveldus. Kui pangal ei jätku korrespondentkontol raha maksmiseks, teatatakse sellest pangale ja talle antakse aega laenu võtmiseks. Kui pank rahaturult laenu ei saa, pöördutakse keskpanga poole arvelduskrediidi saamiseks. Float: 1)ajavahemik, mille jooksul raha liigub ühekliendi kontolt teise kliendi kontole(48 tundi); 2) rahasumma , mis ei ole enam maksja kontol, ega pole veel saaja kontol, on panga käsutuses.
Hulgiteenindus Hulgilientide teenindamise viisiks on kontserni - konto . Kontsernikonto- arvestuslik panga konto, kus kajastub kogu kontserni või kõigi kontserni liikmete rahaline seis. Kont . kontol on näha kõikide üksuste ja allüksuste kontode seisud. Kont. ulatuses on võimalik raha ümber jaotada allüksuste vahel- juhul kui kontserni konto on avatud. Kontolimiidid! Kont. käsutuses kontol olev raha ja arvelduslimiit. Intressiarvestus on ühtne. Palgakontod- palk makstakse kontole, mitte firma kassast. See kiirendab raha liikumist. Sellega võidavad kõige rohkem pangad.
Kaugpangandus e. telefonipangandus Aluse pani arvutite areng. Kõige vanem telefoni- ja faksipangandus. Pank võtab vastu faksi järgmisi korraldusi: 1)Eesti sisesed maksekorraldused; 2)rahvusvahelised maksekorraldused; 3)valuuta konventeerimine 4)sularaha broneerimine; 5)sularaha väljamaksekorraldus kolmandale isikule e. volitus. Telefonipanga operaatorteenus: 1) arvelduskonto toimingud : siseriiklikud maksed pangasisesed valuutaülekanded valuuta konventeerimine info saldo kohta ja ülevaade 2 viimase kuu konto toimingute kohta; 2)väärtpaberi-konto toimingud: VP ost-müük VP konto seis 2 viimase kuu konto toimingud; 3)hoiukonto toimingud: konto saldo hoiuste tähtajad saadav/arvestatav intress 2 kuu konto toimingud; 4)laenukonto toimingud: info saldo võlgnevuse kohta makse-tähtaja kohta intresside kohta 2 kuu konto toimingud; 5)operaatori kaudu saab avada hoiuseid, uuendada pangakaarti, avada uut arvelduskontot. Telefonipanga automaatteenus (selleks peab kliendil olema toonvalimisega telefon): 1)Arvel-duskonto toimingud: määratud maksed info saldo broneeringute ja vaba jäägi kohta  viimased 10 toimingut; 2)laenukonto tehingud: info saldo kohta info võlgnevuse kohta maksetähtaegade kohta  maksmata intresside kohta; 3)saab küsida valuutakursse, saab suunata telefonioperaatorile. Internetipangandus: arvuti olemasolu, modem , telefoni-ühendus  igal kasutajal kasutajatunnus, paroolikaart ja pinkood lepingu osalised nii juriidilised kui füüs. isikud kõikvõimalike kontode ühendus. PC- pangandus : 1)infoteenused- saldoinfo, toimingud, uudised; 2)maksed- kodumaised ja rahvusvahelised; 3)valuuta konvevteerimine; 4)väärtpaberitehingud; 5)massmak- sete toimingus; 6)väljavõtted. Internetipanga teenused: 1)arvelduskonto teenused: siseriiklikud maksed rahvusvah. maksed valuuta kanvent. määratud maksed info saldo, vaba jäägi ja broneeringute kohta kontode väljavõtted; 2)laenukonto toimingud: saldo, võlgnevused maksete tähtajad maksmata intressid konto väljavõtted; 3)väärtpaberi konto toimingud: väärtpaberite ost-müük turuvälised tehingud ülevaade väärtpaberi hindadest väärtpaberi kontoseis.
Pangakaardid Esimene magnetkaart- Diner’s Club International 1950. Pangakaardid jagunevad: magnetkaart protsessorkaart (n. telefonikaart). Esimesed pangakaardid kasutusel u. 1960; Eestis pangakaardid 90-ndate algul- initsiaatoriks Keila pank. Magnetkaardid jagunevad:  deebetkaart  krediitkaart . Deebetkaart on pangakaart , millega saab tasuda kaupade ja teenuste eest, võtta automaadist sularaha kontojäägi ja kokku-lepitud limiidi piires. Oma olemuselt on ta maksekaart. Deebet - kaarti saab kasut. ka välismaal, kui tal on vastav logo. Et saada kaart, tuleb avada konto. Ühele kontole võib välja anda mitu kaarti, kasut. tingimused määrab kaardiomanik. näit. VISA Electron deebetkaart, noortekaart, juuniorkaart. Krediitkaart- saab teha toiminguid, mis pole seot. kontojäägiga, küll on tal teised piirangud. *maksekaart- saab teostada toiminguid kuu jooksul lubatud limiidi piires. Järgmisel kuul arve debiteeritakse. näit. VISA Classic, Euro/Master Cold , Business, Standard Euro/Master Standard- eraisik (-18 a.). Peab omama kindlat töökohta ja sissetulekut 500 kr. kuus, mis laekub panka; peab olema enne 6 kuud panga klient. Saab välja võtta raha, tasuda kaupde ja teenuste eest, kontojäägi väljavõte. Kaardil on märgitud logo, hologramm , kaardinr., kehtivusaeg, kasutaja nimi. Kaardi limit sõltub omaniku kuu sissetulekust . Kaardile saab juurde vormistada 2 paralleelkaarti sama numbri ja pin- koodiga . Euro/Master Business on mõeldud jur. isiku esindajale. Kuu keskmine laekumine 200 000 kr., firma asub Eestis. Saab võtta mitu paralleelkaarti.
Krediitkaartide tagatised tagatis vormistatakse vastavalt krediidi-komitee otsusel . Tagatiseks on deposiit või juriidilise isiku käendus. Tagatis on vajalik eraisikule , kui: 1)kaarti taotleb mitteresident; 2)6 kuu sissetulekud ei ole laekunud panka; 3)sissetulekud ei ole regulaarsed, 4)taotletakse American Expressi kaarti. Tagatis mitteresidendile kahekordne, residendile ühekordne kuulimiit. Am. Ex tagatis dollarites. Aktsepteeritakse ka kolmanda isiku hoiust. Jur. isiku käendus- kahekordne kuulimiit. Kaardi avamine ja väljastamine. Kaardil 4 olekut: 1)kaart pangas ja ootab- avatus olek, 2)toimiv olek; 3)suletud olek- kaarti ei saa kastutada; 4)hävitatud olek. Krediitkaardile rakendatavad tasud: 1)aastamaks; 2)sularaha väljavõtmise tasu 30 kr+ 2,5%; 3)krediitkaardi asendamise tasu; 4)krediitkaardist loobumise tasu; 5)varasemate kuude väljavõte; 6) teatis võlgnevuse kohta; 7)trahv böokeeritud kaardi kasutamise eest. Protsessorkaardid- oma olemuselt iseseisev pangakonto , kus on raha. Pangaautomaadid: 1)konto väljavõtte automaat ; 2)sula-raha autom ., 3)makseautom.; 4)interneti autom., 5)valuutava-hetusautom.; 6)inkasserimisautom.- öökassa; 7)metallrahaautom; 8)makseterminaal.
Välisarveldustega seotud probleemid ja riskid. Välisarvelduste takistused: erinevates riikides erinev seadusandlus korrespon-dentpankades suured pangad väiksemad pangad ei taha võtta endale kulusid suurtele pankadele ei ole vastuvõetavd samad normatiivid kui väikepanakdele ja vastupidi. Maksekorralduste riskid: 1)Likviidsus e. makserisk- tõenäosus,et pank ei suuda täitaoma jooksvate arvetega seotud kohustusi ettenähtud aja jooksul; 2)krediidirisk- risk, et mõni pank võib oodatud rahasummast ilma jääda; 3)neg. korrspondendtkonto saldo e. overdrafti risk- päeva jooksul võib saldo minna miinustesse. Makset teost. ei saa; 4)süsteemirisk- tuleneb riskide ülekandu-misest ühelt pangalt teisele; 5)herstatti risk- 1974 Bankhaus Herstatt. Intressitulude kadu; 6) valuutarisk . S.W.I.F.T.- Society for Worldwide Interbank Financial Telecommunication. Vahetati pankadevahelist finantsinfot . info kõigile arusaadav ja salastatud. SWIFT on kasumit mitteteeniv org., ei ole huvitatud teenus-tasust. teenindab pankasid, maaklerifirmasid, reisitšekke väljastavaid firmasid. Kõikide pankade probleemiks on valuuta ost ja müük. Reuters, Telerate- ülemaailmne infoagentuur .
Välisarvelduste sooritamine Rahvusvahelistes arveldustes kasut. järgnevaid makseviise eksportööri riski suurenedes: 1) ettemaks ; 2)akrediit; 3)makse peale kauba ära saatmist; 4)inkasso; 5)avatud konto. Arveldusinstrumendid: 1)tšekk; 2)veksel; 3)maksekorraldus; 4)rahvusv. rahaülekanne posti agentuuri vahendusel; 5)rahvusv. pangakaart. Ettemaks- toimub enne kaupade ärasaatmist. Võibolla osaline või täielik. Akrediit- ostjapanga kohustus tasuda müüjale ärasaadetavate kaupade eest, kui kõik akrediidi ting . on täidetud. Akrediidi põhiliigid: 1)dokumentaalne- raha väljamaks toimub kommerts ja/või finan . dokumendi vastu; 2)tagasikutsutav A.- ostjapank võib A.-i tühistada enne dokumentide kättesaamist; 3)tagasikutsumata A.- A.-i ei saa tühistada, 4)kinnitamata A.- ilma teise panga makse-garantiita A; 5)kinnitatud a.- eksportija panga maksegarantiiga a; 6) uuenev A- kui tehingud järgnevad üksteisele ja neid on palju; 7)kaetud A- väljamaksmine tagatud ostja deposiidiga või blokeeritud kontoga; 8) katmata A- väljamaksmine ei ole tagatud ostja deposiidiga; 9)edasiantav a- kasutusel siis, kui müüjaks ei ole kauba omanik, vaid vahendaja; 10)punase klausliga A- võimaldab müüjal saada ettemakse. Inkasso- on maksevorm, kus pankade vahendusel kauba ostjale esitatakse kauba omandiõigust tõestavad dokumendid, mis loovutatakse ostjale peale tasumist või veksli aktsepteerimist. Inkasso ja akreditiiv on oma olemuselt dokumentaalne makse. 1)puhas inkasso- väljamaksmiseks esitatakse ainult fin. dokumendid(tšekk, veksel); 2)dokumentaal inkasso- koos maksedokumentidega esitatakse ka muud kaupa ja tehinguid puudutavad dokumendid. Avatud konto- kahe firma vaheline kauba võlgu müük(firmade vaheline suur usaldus).
Pankade valuutatehingud Panga rahvusvahelise tegevuse vormid: 1)välisarvelduste osakaal kodumaal, mis on seotud korrespondent pankadega välismaal; 2) osakond või filiaal välismaal; 3)esindus välismaal, tegeleb info vahendamisega; 4)välistütarpank; 5)eksportkaubandus organ. pangas; 6) agentuur . Valuutaturul pangal teostavad järgm. tehinguid: 1)sularaha tehingud, mille eesmärgid on: klientide vajaduste rahuldamine valuutade vahetamine spekuleerimine valuutakursside alusel pangavaluuta posits. tagamine Over night- 0-1 päeva põhilised sularaha tehingud on SPOT tehingud- valuutat ostetakse-müüakse hetkekursiga. 2-3 päeva; 2)Tähtajalised tehingud e. derivatiivid e. tulevikutehingud- eesmärgiks on kliendi või panga kindlustus valuutariski vastu ning valuuta spekluatsioonid kursimuutustel: lihtforward- pankade vahel sõlmitakse valuuta ostuks/müügiks tähtajaga 3 panga päeva – 7a. Kõik forwardlepingud on müüjale kohustuslikud puhas valuutaposits.- opositsiooni müüjale kohustuslik, ostjale õiguseks- valuutat osta/müüa kokkulepitud hinnaga. Ostjale vabatahtlikud puhas valuutafutuur- börsil kaubeldav, tähtajaline standartne leping. Üldjuhul sõlmitud ostulepingute peale valuutaswap- tähtajaline leping, fikseeritud valuutakoguse vahetamise kohta oraegu ja selle tagasivahetamise kohta tulevikus valuutaarbitraaž- valuuta üheaegne ost ja müük erinevatel turgudel (ruumi arbitraaž ja ajaline arbitraaž).
Tšekimaksed Tšekk on maksja poolt välja antud korraldus pangale maksta tšekil märgitud summa tšekisaajale. Tšekid jagunevad: 1)eraisiku tšekid; 2)kommertstšekid- väljastatakse firmadele; 3)pangatšekid, 4)reisitšekid e. rahvusvah. tšekid. Tuntud reisitšekide väljastajad on: 1)Am. Express; 2)Visa International; 3) Thomas Cook . Reisitšekk- suht. turvaline raha-asendaja. Antakse välja kümnetes erinevats valuutades. Tšekk koosneb 2 poolest: tšekka ja tšekikviitung, milledel on nimi ja isikuandmed. Tšekiostja kirjutab panga töötaja juuresolekul tšekile alla. Reisitšekidega saab välja võtta raha, saab vahetada sularahaks, saab maksta mitmesuguste teenuste eest. Tšekiga maksmisel tšeki omanik kirjutab tšekile teist korda alla ja esitab vajadusel isikut tõendava dokumendi. Rahvusvah. tšekid oa ka Eurotšekid. Mistahes tšekkidega võib kaasas oll ka tšekigarantii.
Rahvusvahelised maksed Maksed toimuvad erinevate riikide pankade, klientide vahel. Rahv. arveldusteks pangad avavada teiste riikide pankades korrespondentkontod. Tavaliselt kohalikus valuutas järgmistel põhjustel: 1)üldjuhul seaduslik maksevahend e. kohalik valuuta kannab kõrgemat intressi, kuna tema järele on kõige suurem nõudlus; 2)enamus tehinguid toimub kohlikus rahas.
Valuutakursside liigid 1)otsekurss- välisvaluutakurss väljendatud kohalikus valuutas; 2)Range noteering- sisevaluutakurss välis-valuutas(B/A); 3)Ristkurss- kolmanda riigi valuuta kaudu on avaldatud välisvaluuta kurss (A/B=A/C*C/B); 4)Ametlik kurss- valitsuse või keskpanga poolt kehtestatud kurss; 5) Vabaturu e. ujuvkurss- määratakse välisvaluuta nõudmise ja pakkumisega; 6)Pankadevaheline kurss- pankadevaheliste tehingute kurss; 7)Kliendi ja panga vahel toimuvate tehingute kurss- on kaubel-dav; 8)Müügikurss- pank müüb välisvaluutat; 9)Ostukurss- pank või diiler ostab välisvaluutat. Ostu/müügi kursivahe on spread - sisald. endas riskidekatmise, kasumi; 10)keskmine kurss- Ostu/müügi kursi aritm. keskmine; 11)Spot-kurss- kohese tehingu või hetkekurss; 12)Forwardkurss- erineb tingimata spot-kursist; 13) Nominaalne kurss- võtab arvesse valuutade nom. värtuse; 14)Reaalne kurss- arvestab inflatsiooni.
Valuutariskid on kahjumi tekkimise võimalus, mis võib kujuneda valuuta ostu/müügi tehingute käigus seoses valuuta-kursi muutustega. Põhilised riskid: 1)Tehingurisk-koduvaluutas arvestatud rahavoogude ebastabiilsus . Selle põhjused: avatud valuutapositsioon spot-kursi ebasoodne muutus tulevikus lühiajalise tehinguriski juhtimine: a)riski üleandmine tehingu teisele osapoolele; b)manipuleerimine maksetähtaegadega; c)äritehingute puhul kohene tasumine; d)riskide ?saldeerimine; e)kindlustustehingud(futuurid, opositsioonid, forwardid) pikaajalise tehinguriski juhtimine: a)paralleel- e. kompensiat-siooni laenud; b)valuutaswapid, krediidiswapid, 2)Valuuta ümberarvestuse risk- finantsseisundi halvenemine pärast registreeritud andmetekonventeerimist teise valuutasse. Riski vähendatakse raamatupidamismmetodiga; 3)Valuuta majandus-risk- aktsia turuhinna languse võimalus valuutakursi muutuse tõttu.
Pankade finantsteenused Väärtpaberi tehingud: Väärtpaber-väljendab 2 osapoole lepingulisi õigusi ja kohustusi. Väärt-paberid jagunevad: 1)aktsiad; 2)võlakirjad, 3)investeerimis-fondi osad ja aktsiad; 4)tuletisväärtpaberid. Aktsiad on oma olemuselt omandi väärtpaberid. Jagunevad liht- ja eelisaktsiad. Aktsia on mõtteline osa firma aktsiakapitalist. Aktsia omanik on firma kaasomanik ja tal on õigus osaleda firma juhtimises, kuna tal on hääleõigus aktsionäride üldkoosolekul proportsionaalselt aktsiate arvuga. igal aktsionäril on õigus saada osa kasumist vastavalt maj. tegevuse tulemusele. Aktsia nominaalväärtus- aktsiate esmasel väljalaskmisel kokku lepitud hind. Raamatu-pidamisväärtus- võrdub kogu omakapitaliga, mis on jagatud aktsiate arvuga. Aktsi turuhind- lähtub bilansilisest väärtusest, kujuneb nõudmise, pakkumise alusel. Võlakirjad- fikseeritud tulumääraga väärtpaberid: rahaturu väärtpaberid (riigikassa võlatähed, hoiusertifikaadid) kapitalituru väärtpaberid (riigi laenuobligatsioonid, kommertsväärtpaberid, kupong- ja diskon-tovõlakirjad). Nominaalväärtus, millega võlakiri tagasi ostetakse. Muidu kujuneb turul nõudmise/pakkumise tagajärjel. Investee-rimisfondide osad: In. fondid on spetsialiseeritud finants-asutused, mis müüvad investorile oma osasid ning invest. oma raha mitmesugustesse finantsinstrumentidess. Invest. fondid võimaldavad hajutada riske, nende teenuste kasutamine on mugav. Tuletisväärtpaberid: 1)vahetusvõlakiri annab omani-kule õiguse vahetada see teat. tähtajal ja ting. aktsiate vastu n. eelisaktsia; 2)aktsia optsioon annab omanikule õiguse osta optsioone väljaandjalt kindlaksmääratud tähtajal ja teat. hinnaga aktsiaid.
Pank väärtpaberitehingute vahendajana Tähtsamad väärt-paberiteenused: 1)VP emissioonide korraldamine; 2)ostu- ja müügikorralduste vastuvõtt ja täitmine; 3)VP hoidmine ja administreerimine ; 4)VP ülekanded; 5)klientide nõustamine, 6)aktivate juhtimine. Väärtpaberite emissioon on nende välja-laskmine väljaandja otsuse alusel. Em. on kinnised ja lahtised . Kuldesd käerauad- aktsiate väljaandmine väljavalitud grupile. Em. algab em.prospekti väljatöötamisega. Em. prospekti ül. on tutvustada tulevastele investoritele firmat ja emisiooni üksikasju. Em.prospektis bilansid, kasumiaruanne, riskid ja ohud, kõik andmed emisiooni kohta. Pangaosa emisoonis: 1)pank vahendab VP-te müümist ilma jaotusriski võtmata. Müügiagent; 2)pank võtab enda peale kogu em. korraldamise, k.a em.prospekti välja-töötamise. Em.märkimine- küõik soovijad märgivad, kui palju nad tahavad osta. Mõnel juhul ka tagatis. Vp ostu/müügi vahendamine . Klient avab pangas VP konto, enne arveldus-konto. Eesti Väärtpaberite keskdepsittoriumis ka konto. Klient esitab pangale ostu ja/või müügikorralduse. Kliendi tehingud: ostu ja müügitehingud VP märkimine VP pantimine VP kinkimine ja pärandamine dividendide, intresside kogumine ja nende kandmine investori kontole. VP hoidmine, haldamine - pank kannab kliendile üle teenitud intressid, väljamakstud dividendid maksab kliendi tuludelt tulumaksu. Klientide konsulteerimine- tasuline teenus. Aktivate juhtimine-pank koostab kliendile VP portfelli.
Panga struktuur Osa allüksuseid pangas on universaalsed , omased mistahes organisatsioonile, osa on ga spetsiifilised , mis ainult pangas või finantsasutuses. Allüksused: 1) Kantselei - allüksus, mis fikseerib organisats . seisundi. Kantselei tegevus: sissetulev ja väljaminev post haldusdokumentatsiooni adminis-teerimine trüki-, tõlke- ja paljundustööd arhiivitöö korraldamine raamatukogu tegevuse korraladamine, 2)Haldus-osakond- tegeleb panga materiaalsete varad hankimise ja haldamisega. Ülesanded: hoonete ehitmine ja haldamine hoonete ja nende ümbruse korrastamine sisseostude korral- damine e. varustamine autode ost ja korrashoid hoonete, autode ja muu vara kindlustamine telefoni- jm. side korrald. laomaj. korraldamine panga tehnika ost ja hooldus . Avalike suhete ja turunduse osakonna ül-d: klientide küsitlemine, turu-uuringud panga toodete ja teenuste analüüs sihtrühmade valik uute toodte väljatöötamine reklaam töö avalikkusega panga sisemine ja välimine kujundus. Infosüst. osakond:  riist - ja tarkvara projekteerimine riist- ja tarkvara hankimine ja paigaldamine riist- ja tarkvarasüsteemi igapäevane käivitamine töötajate väljaõppe korraldamine andmebaasi korraldamine häireolukordade lahendamine andmebaaside juurdepääsude määramine  andmekaitse . Streteegilise planeerimise osakond- võib olla ühendatud marketingi osak -ga. Pilk suunatud tulevikku: makromaj. analüüs ja prognoos maj. arengu modellerimine panga turu-uuringud sihtrühmade valik panga finantsmudeli loomine. Personali osak: uute töötajate otsimine töötajate väljavahetamine ja tööle võtmine töötajate karjääri planeerim. palgasüst. kujund. ja tööturu jälgimine, palga arvetsamine puhkuste arvestamine ja vormistus töötajete hindamise ja atesteerimise korraldamine töötajate rahulolu uurimine , töö-koormuse mõõtmine töötajte probl. lahendamine. Raamatu-pidamise osakond: raamatupid. korraldamine bilansi, kasumi-aruande ja muude aruannete koostamine maksualane raamatup. kulude arvestus panka teenindavatele klientidele arvete tasumine tulude arvestus arve pidamine varade ja kohuste üle.
Spetsiifilised allüksused 1)Kodumaiste ja rahvusvah. arvel-duste osak: krooniarveldused pangasisesed arveldused korrespondentkonto haldamine Eesti Pangas arveldused pangakaartidega väärtpaberi arveldused välisarveldused korresp. kontode haldamine välismaal dokumentaalmaksete korraldamine. 2)Laenu osakond: laenudokumentide ja protseduuride väljatöötamine töötajate väljaõpetamine laenuportfelli analüüs probleemlaenude jälgimin. 3)Treasury- tegeltb valuuta-, raha- ja kapitalituruga: lühiajaline raha välissuhtlus teenindab kliente ja panka, tehakse läbirääkimisi suuliselt, lindistatakse väärtpaberite ost-müük valuutaposits. jälgimine. 4)Turvaosakond: takistab, kaitseb panka kuri-tegelike rünnakute eest turvaalaste juhendmaterjalide koostamine, töötaja valvesüsteemide valik, ostu ja paigalduse korrald. panga mehitatud valve tagamine rahaveo korrald. raha ja muude väärtuste säilitamise korraldamine panga turvakoodide adminstreerimine pangatöötajete vigade , eksituste analüüs, rünnakute analüüs  tuleohutus andmete turvamine. 5)Kaugpanganduse osak: tel.panganduse organis. interneti- ja PC-panagnduse koorald. pangakaartide administreerimine pangaautomaatide paigaldamine rakedustarkvara administr. suhted rahvusvah. organisatsioonidega: VISA, Europay. 6)Analüüsiosak:  finantsplaneerimise juhtimine kulude eel-arvestamise juhtimine panga toodete, kliendirühmade, struktuu-riüksuste kasumilkkuse analüüs panga juhtimissüsteemide administreerimine ja täiustamine konkurentide tegevuse analüüs 7)Sisekontrolliosak: raamatupid. kannete õigsuse kontroll panga raha- ja inimressursi otstarbeka kasut. kontroll jälgitakse panga varade kaitsmist jälgib seaduste täitmist. 8)Juriidiline osak: panga põhidokumentatsiooni korrashoid volituste vormistamine juhtkonna konsulteerimine lepingute analüüs ja vormistamine tehingutingimuste koostamine panga esind. õigusorganites.
Luuakse ka ajutised ja alalised töörühmad ülesannete täitmiseks: arenduskomitee laenukomitee eelarvekomitee kvaliteedi-komitee regionaalkomitee