Facebook Like

Eksam (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas jõuab raha nõudehoiusele ?
 
Säutsu twitteris
Panga bilansi struktuur Bilanss - raam.pid. aruanne, mis näitab panga varade koosseisu ja nende moodustamise allikaid . Panga bilansis sisaldub kapitali kahekordne analüüs. Omavahendid - aktsiakapital ; aazio (aktsiate müügikasum); aruandeperioodi kasum/ kahjum ; eelmiste peri. kasum/kahjum; üldine pangandusreserv; ümber-hindamiste reserv ; muud reservid . Panga omavahendid Omanike poolt panka invest . raha. Omakapital kajastab pangaomanike vastutust hoiustajate ees. 1)Esmased omavah.- sisssemaksed; aktsiakapital; eelmiste aastate jaotamata kasum; aruandeperioodi kasum/kahjum; üldine pangandusreserv; reservkapital, aazio 2)Täiendavad omavah.- allutatud kohustused; ümberhindamiste reserv; mmud kapitali isel. kirjed. Brutoomavah.= esmased omavah.+ täiendavad omavahendid. Netoomavah.= brutoomavah.- maha-arvamised. Omavah. jaotamine peab vastama 2 tingimusele: 1)Täiend. OV hoiused ( deposiidid )-peamised vara moodust. allikad. Üksikhoiuse suuruse ja vastavate hoiuste arvu järgi võib hoiused jaotada jae- ja hulgihoiusteks. Nõudmiseni hoiused (Demand Deposit )- eraHo peamised. Kõige likviidsem peale sularaha . Kuidas jõuab raha nõudehoiusele? 1)pangaülekanne; 2)sularaha sissemakse; 3)ülekanne teiselt kontolt; 4)laeku. Teistelt maj. subjektidelt; 5)pangalaen; 6) intressitulu ; 7)tulu väärtpaberi tehingutest. Säästuhoius (Saving Deposit)- raha paigutamise võimalus, kus klient teeb sissemakse ja aegamööda juurdemakseid. Tavaliselt tähtajaga, ei saa teha väljamakseid ega ülekandeid. Tähtajaline hoius (Time Deposit)- raha paigutatakse panka teatud tähtajaks. Pikema ajaga suurem intress , juurde- ja väljamakseid ei tee. Jagatakse mitme tunnuse järgi: a)tähtaeg; b)erin. valuutad; c)erin. kliendid. Säästu-obligatsioonid- Eestis pole. Tähtajaline hoius väärtpaberi vormis. Eeliseks see, et saab väärtpaberiturtul müüa. Eriti siis, kui on tegemist esitaja väärtpaberiga (Bearer Security); nimi puudub; võimaldab rahapesu . Pikaajalised säästuobl. nn. kupongväärtpaberid, mis koosneb: väärtpaberi põhiosa+ kupongid.
Laenatud vahendid Kõik kom. pangad võtavad laenu laenuressursi mahu suurendamiseks ja likviidsuse operatiivseks, jooksvaks tagamiseks. Võetakse nii kodu kui välismaalt. Laenud on: 1)lühiajalised- operatiivsete probleemide lahendamiseks; 2)pikemaajalised- tagada laenuressurss laenamiseks. Rahaturulaenu saamise võimalused: 1) tagatiseta laenud, krediidid keskpangas asuvate pankade korrespontentkontode (ühe panga konto teises pangas) ülejääkide arved; 2)Repod (Repurchase Agreements)- ehk müügi- tagasiostu lepngud; 3) Krediitlaen keskpangalt (Discount Window ), mis võib olla: a)automaatne arvelduskrediit korrespondentkontol asuva kohustusliku reservi teatud osa ulatuses; b)kesk-panga aenusertifikaatidega tagatud krediidt; c)era-korraline likviidsuskrediit; 4)Panga veksel e. Aktsept (Banker's Acceplance)- panga tingimusteta lühiajaline kohustus maksta raha saajale tähtajaliselt maksedokum. vastu; 5)Kommertspaber (Commercial Paper) abil saadud laen . KP- suure usaldusväärse panga lühiajaline tagatiseta võlakohustus. Summad on suured, kustutustähtaeg 3- 270 päeva. Müüakse kas diskontoga või intressiga; 6)Hoiusertifikaat ( Certificate of Deposit=CD)- Eestis pole. Need võivad olla nii lühi- kui pikaajalised. CD- panga kirjalik tunnustus raha deponeerimisest eminent-pangas ilma isikukonto avamiseta ning kohustus tagastada saadud summa koos intressiga; 7)Eurocurrency- eurovaluutas välja antud hoiused; 8)muud rahaturuinst. abil saadavad laenud. Kapitalituru laenud kasut. laenuressusri suuren-damiseks. Kuni mõnekümne aastased. Kapitalituru laenu saab: 1)emiteeritakse pikaajalisi obligatsioone; 2)pikaajalised CD(hoiusertf.); 3)laenud krediidilepingu alusel; 4)allutatud laenud. Suuremad laenuandjad: EBRD- Euroopa rekonstruktsiooni ja arengupank; NID- Põhjamaade investeerimispank. Laenatud võõrvahendite valik sõltub paljudest tegur.-st:1)ressursi hinnast ; 2)raha kasut. võimalikust peri.-st; 3)intressiriskist; 4)keskpanga nõuetest, piirangutest; 5)valitsuse lanufondid & välisabi laenufondi (õppelaen). Panga varad Olulsemad tulu-allikad on laenud. Krediitide liigitamine on pangale oluline, kuna võimald. erinevaid krediidi liike analüüs. Saada ülevaadet oma kliendi baasi krediidi riskide, krediidi likviidsuse kasutamisotstarbe kohta. See võima. Pangal analüüsida krediidiportfelli tervikuna ning krediidipoliitika kaudu juhtida panga riske. Tagatis - 1)otsene, mille annab laenuvõtja, materiaalne; 2)kolmanda osapoole tagatis, ei pruugi olla asi.
Varalise tagatisega kaetud laenud Tagatisvara võib olla kas kinnis - või vallasvara. Kinnisvara on piirdidega tähist. Maatükk koos selle oluliste osadega, mis on kantud kadastrisse või kinnistusraamatusse. Kinnisvara võetakse tagatiseks hüpoteegi vormis. Hüpoteegiga tagatud laenu isel. järgm. iseärasused: 1)suur laenu maht; 2)pikk tähtaeg; 3)kinnisvara hüpoteeklaenuga tuleb arvess võtta mitmeid probleeme: a)kinnisvara seisukord ja turuhind ; KV tagatisel võib anda mitut laenu; b)avansiline sissemakse- 10-30% laenu summast ; c) laenusaaja krediidivõime, mis on määratud raha- voogude iseloomuga ; d)valida laenu põhiosa ja intressi tasumise variant: igakuised annuiteedimaksed, mis sisald. Muutuva laenu põhiosa tagasimakse ja muutuva intressimakse pikaajalistel eluaseme laenudel võivad algperioodil olla suht. väiksemad annuiteedimaksed & laenuperioodi lõpus suuremad osad või üks suur makse ( Balloon Payment )eluasemelaenud kasvavate sisse-maksetega (Steprate Mortgage) noorepere laenud võivad olla fiks. int. määraga, kuid maksed suurenevad pidevalt (Graduated Payment Mortgage) makse-puhkusegalaen (Flexible Payment Mortgage) korrig. int.määraga laen (Rollover Plan) Hüpoteek- kinnisvara pantkiri, mis tagab hüpoteeklaenu tagasimakse. Hüpot. saab seada sellisele varale nagu: maa, hooned, maa hoonestusõigus, korteri hoonestusõigus. Hüpot. nagu iga teinegi pant , registreeritakse. Pantija - kinnisasja omanik, kes taotleb laenu. Hüpoteegipidaja- laenuandja, pank , kes annab laenu. Hüpot.-i tähtaeg on võrdne lane tähtajaga  laenu tagasimakse tingimus. Võõrandamiskeeld- pandipidaja õigus hoida vara laenu tagatisena kuni hüpoteegiga tagatud laen on tagasi makstud. Laenu võib ennetähtaegselt lõpetada, kui on rikutud lepingu tingimusi, mispeale pant võib minna realiseerimisele (Acceleration Claus)
Hüpoteek on oma olemuselt reaalaktivatega tagatud ja regulaarseid sissemakseid nõudev veksel. Kindustatud pantkirjad on seotud väiksema avansilise sissemaksea, madalama intressi määraga, pikema laenu per.-ga. väiksem tulu, väiksem risk Võlausaldaja võib hoida pantkirju oma käes või müüa need järelturul teistele subjektidele. Standartsete tingimustega võla-kirjadest mood. fonde, mille tagatisel emiteeritakse ja müüakse pikaajlisi fondi aktsiaid . Vallaspant- selle objektid: materjaalne vallasvara, debitoorsed arved, väärtpaberid, pangahoiused, mitmesugused õigused ja nõuded 1. Käsipant e. otsene pant on pandipidaja valdusse antav pandi esemeks olev vallasasi ise või vallasasja puutumatust tõestav dokument 2.1 Register-pant e. kaudne pant. Panditud asi jääb pantija kasutusse ja pant regist. vastavas registris. 2.2 Kommertspant - ettevõtja vallasvara. Kanne tehakse äriregistrisse. 2.3 Notariaalne pant- nt. hooned, nende osad kui maa pole kantud kinnistusraamatusse. Regist. panthoone registris. Intell. omandi pant. Väärtpaberipant- toimib nagu käsipant. 4. Kinnipidamisõigus 5.Nimetu pant ehitisele Pandiobjektid peavad vastama järgm. põhi-nõuetele: 1)pandi ese on pantija omand, 2)pandi ese on üleantav ja pantimine on lubatud seadusega; 3)panditud esemele on lubatud pöörata sissenõuet ja arestida; 4)tunnustatavus; 5)kindlustatavus; 6)kaua kestev säilitatavus; 7) tagatise väärtus peab olema suurem laenu summast 1,5*. Panditud vara müügiõigus tekib pandi-pidajal, siis kui laenuvõtja ei täida oma kohustust või rikub laenulepingut.
Käenduse ja garantiiga tagatud laenud Käendus- füüs. isiku ühepoolne materiaalselt kinnitatud kohustus tagastada laen, int. ja viivised, muud rahalised nõuded tähtaegadel ja summas, mis on määratud laenuvõtja poolt aktsepteeritud kohustusega, kui seda ei suuda teha laenuvõtja ise. Kui käendaja on võlgniku kohustused täitnud, siis ta võib pöörata nõude laenuvõtja vastu. Käendaja vastutab käenduse eest oma varaga. Käendajaks võib olla maksujõuline isik, kellel on alaline töökoht, aktsepteeritav pidev tulu ja tulu laekub vastava panga kontole. Käendus on tagatud kinnis- ja vallasvaraga. Garantii - iseseisev teistest lepingulistest kohustustest sõltumatu jur. is. kohustus maksta võlgniku eest lepinguga ette nähtud summa esimesel teatel. G. piirdub kindla summaga või kahjude üldsummaga. Garant annab pangale õiguse laenu intr. või muu kohustuse aktseptita korras sissenõudmiseks garandi arveldudkontolt. G. on tähtajaline ja see lõppeb pärast kohustust täitmist. G. on tasuline teenus. Garantiikirjade liigitus:1)makseG (Payment Guaran-tee)- erin. maksete teostam.; 2)Tegevus- e. täitmisG (Perfomane G)- mingi tähtajalise tegevuse lõpuleviimi-seks; 3)kvaliteedi G(Guality G)- ehitusele tehn. liini paigaldamisel. Garantiikiri sisald. mitmeid olulisi tunnuseid: kohustuse olemus, tähtaeg, ennetähtaegse lõpetamise võimalus, G ulatus, nõude realis . tingimused. Käendus & garantii ei anna pangale, laenuandjale kindlat tagatist- sõltub käendaja, garandi aususest ja heast tahtest.
Laenud äriettevõttele Ettevõttele antavate laenudega finants . jooksvat tootmist ja invest. Pikaajalised e. investeerimislaenud ÄrietteV vajavad suht. pikaajalist laenu, siis kui toimub etteV rajamine, laiendamine, rekonst ., moderniseerimine, teiste firmade väljaostmine, ülevõtmine, riigiettevõtete erastamine. Laenu tagasimaksmine: Laenusummade välja- maksmine kliendile on võimalik mitmel viisil: 1)graafikujärgsete väljamaksetega; 2)etapiviisiliste väljamaksetega vastavalt ehituse etappidele; 3)sularaha limiidi piires; 4)krediidi linni avamine ; 5)garantii vormistamine; 6) aktsepti vormistamine Lühiajalised laenud ÄrietteV vajab lühiajalist laenu käibekapitali täiendamiseks. Eksplotatsiooni laenud tagavad käibevara katkematu ringkäigu ajavahemik kaupade tootmises ja müügi tsükli vahel. Kapitali käive ( aegluse jrk.): ehitus, laevaehitus  põllumaj. põllumaj. saadusete töötlemine metsa-kasvatus töötlev tööstus kaubandus  turism & teenindus Eksplotatsiooni põhiliigid:1)Käibekapital- laen, millega fin. täiendava käibekapitali vajadust; 2) Arvelduslaen - saab stabiliseerida firma rahavoogusid, katta ettenägematuid kulusid ; 3)Käsiveksel- kirjalik maksekorraldus, mille väljaandja käsib saajal, maksjal tasuda märgitud summa kokkulepitud tähtajal. Käsi-vekslit saab maha müüa, edasi anda enne tähtaega, diskonteerida; 4)Lihtveksel- väljaandaja tingimusteta kirj . lubadus maksta kokkulepitud summa tähtajal või nõudmisel; 5)Pangaveksel e. panga aktsept- panga poolt välja antud või aktsepteeritud veksel, mille alusel pank kohustub maksma märgitud summa tähtajaliselt; 6) Akreditiiv (LC)- ostja panga kohustus tasuda müüjale kui kõik lepinguting. on täidetud; 7) Faktooring - arvete ostmine ja kohene, osaline või täielik väljamaksmine
Laenud eraisikutele Erais. võtavad pangalt laenu järgm. vajaduste rahuldamiseks: 1)eluaseme soetamine- kinnisvaralaen; 2)kestvuskaupade ostm.- tarbjakrediit; 3)lühiajaliste kulude katteks- arvelduskreddit; 4)hariduse oman .- õppelaen Eraisiku krediidivõime hindamine Hindamisobj. on: 1)varaline seisund, mis on määrat. järgm. asjaoludega: rahaline tulu saadava tulu suurus ja vastavus panganõuetele säästetava tulu suuruse vastavus igakuistele maksetele muud aktivad; 2)Sotsiaalne seisund: sugu vanus  perekonnaseis ülalpeetavate arv 3) Elukutse
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Eksam #1 Eksam #2 Eksam #3 Eksam #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 213 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Innochka Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (2)

Viktori4ka profiilipilt
Viktori4ka: Tegelikult ei ole see eksam, vaid spikker, aga ikka loodan, et saan sellest kasu.
22:20 03-02-2010
qweqwe profiilipilt
qweqwe: HEA MATERJAL
16:04 25-04-2011


Sarnased materjalid

21
docx
Raha ja panganduse kordamine
20
doc
Raha ja pangandus eksamikonspekt
46
doc
Pangandus konspekt
1072
pdf
Logistika õpik
74
doc
Ainekonspekt FINANTSJUHTIMINE
47
docx
Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus
126
doc
Lõpueksami küsimused ja vastused 2008
74
doc
Finantsjuht-konspekt



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun