Eesti panga roll majanduses (0)

TARTU ÜLIKOOL
Pärnu kolledž
Ettevõtluse osakond
Eesti panga roll majanduses
Referaat
Juhendaja : Lauri Punga
PÄRNU 2013

Sisukord

SISSEJUHATUS 3
1.PANKADE AJALUGU 4
2. EESTI PANK 7
3. EESTI PANGA KUJUNEMISE AJALUGU 9
4. EESTI PANGA PÕHIÜLESANDED MAJANDUSES 11
KOKKUVÕTE 22
VIIDATUD ALLIKAD 23
LISAD 24
Lisa 1. Kasutatud lühendid 24

SISSEJUHATUS

Selles töös vaatleb autor Eesti Panga tähtsust ja rolli eesti majanduses. Teema on viimase aja majandusuudiste valguses väga tähtis. Mitmed Euroopa riigid on majandusega hädas ja esimeste süüdlastena nimetatakse riikide nõrku keskpanku. Autor vaatleb nii Eesti Panga olemust, tegevust ja arenguplaane kui ka pankade ja nende ülesannete arengut ajaloolises plaanis. Materjali oli hea leida, sest korraliku ja kaasaegse keskpangana on Eesti Pank avalikkusele avatud ja jagab oma riigi valitsusele ja kodanikele informatsiooni oma tegevusest.

1.PANKADE AJALUGU

Ajalooürikud jutustavad, et pankade eelkäijad tekkisid juba ammu enne meie ajastut .
Pankade tekkimise esmaseks eelduseks on inimeste võimalus koguda sääste, nende säästude kaotamise kõrge risk või siis soov neid paremini kasutada. Pankade eelkäijad hoiustajate, laenude andjate, raha vermijate ja vahetajatena tekkisid arvatavalt muinasaegadel. Kõik arenenud tsivilisatsioonid alates Roomast kuni Egiptuse muinastsivilisatsioonini kasutasid pankadele omaseid teenuseid.
Antiikpangad toimisid sarnaselt kaasaegsete pankadega. Pankade põhiliseks teenuseks oli ja on klientide rahavarude turvaline hoiustamine ja laenu andmine. Varasemal ajal ei vajanud enamus inimestest raha, sest töötasid oma omanikule, kes tavaliselt eraldas osa nende toodetud väärtusest tööliste vajadusteks . Ainult rikkad inimesed said omada raha kas kulla või hõbeda näol. Neil tekkis vajadus kasutada panku, et säilitada oma raha turvaliselt. Raskustesse sattudes olid nemad esimesed esipankade laenukliendid.
Esipankadeks kujunesid templid ja pühakojad. Selliseks kujunemiseks oli vaja mitmete asjaolude ja põhjuste kokkulangemist. Tavaliselt olid pühamud ehitatud kvaliteetselt ja nende kaitsmine rünnakute eest oli hästi läbimõeldud. Pühamud oskasid ennast kaitsta nii paksude müüridega kui ka tõhusalt kaitsva ideoloogiaga. Paljud uskusid ja pühamehed jutlustasid , et pühakoda rünnanud ja rüüstanud inimene saab jumalalt karistada. Üks kindel põhjus oli usujuhtide parem haritus ja kirjaoskus, mis lubas tekkivaid võla või omandisuhteid kirjalikult fikseerida .
Rahalise rikkuse kasvades ja rahasuhete laienedes hakkasid pangateenuseid kasutama ka teised varandusomanikud: valitsejad, kaupmehed jne. Raha hoiustamine koondas pankurite kätte suuri vahendeid, mida nad said välja laenata. Rahasüsteemi tekkimine ning turgude integratsioon lisas eeltoodud ülesannetele lisaks rahavahetuse kohustuse.
Esimene tuntav ja kvalitatiivne pööre panganduses toimus siis kui pangateenuste osutamine muutus kõrvaltegevusest elukutseks ja põhisissetuleku allikaks.
Mingil ajal saavutasid pangad usalduse, mis lubas inimestel vastu võtta pangaveksleid. Pankade piisavalt suur arv võimaldas nendel omavahel koostööd teha. Üksteise tunnustamine ja usaldamine vabastas pangad hoiustajate varanduse füüsilisest transportimisest ühest pangast teise mööda ohtlikke kaubateid.
Tänapäeva pangad hakkasid tekkima 14. ja15. sajandil Itaalia kaubalinnades . Sõna pank tulenebki itaaliakeelsest sõnast banko ehk banka, mis pidi algselt tähendama rahavahetaja lauda, tooli või rahalaegast, kus vahetusraha hoiti. Krediteerimise, pangavekslite (-tähtede) emiteerimise ja sularahata arvelduste sooritamise tõttu muutusid pangad kollektiivsetest hoiuseifidest ajapikku üha enam arveldusvahendeid tootvateks, ümberjaotavateks ja transportivateks rahaasutusteks. Seda, et pangad hakkasid ise raha emiteerima võiks pidada teiseks revolutsiooniks panganduse arengus. Seega ei sõltunud pank enam kullakaevanduste võimsusest ega riigi rahapaja toodangust, vaid hakkas ise oma varasid ja ringluses olevat rahamassi kasvatama. (Ivanova 1998: 5-18)
Arvatavalt 16. sajandil asutasid kaupmehed Itaalias, Madalmaades ja Saksamaal olulistes kaubanduslinnades ziiropanku, mis arveldasid sularahata. Kuivõrd keskaja transpordiolud ja poliitiline olukord oli selliste pankade tekkimine möödapääsmatu. Ziiropankades tekitati pangaraha järgmiselt, pangale loovutati väärismetalli või väärismetallraha, mille väärtuse ulatuses hoiustaja sai teha makseid. Väärismetall säilis ziiropanga varakambris aga selle omanikud vaheldusid pangaraamatutes vastavalt maksete tegemisele või maksetest raha saamisele.
Peale ziiropanku arenesid välja emissioonipangad. Emissioonipanga tunnuseks oli pangatähtede väljaandmine koos kohustusega need väärismetallraha vastu lunastada. Seega võis nende poolt ringlusse lastud pangatähtede hulk ületada varakambritesse peidetud väärismetallide varusid. Esimene emissioonipank oli Johan Palmstrucki poolt 1656. aastal Stockholmis asutatud pank. Emissioonipankade suutmatus pangatähti tagasi osta sundis valitsusi hakkama sularaha emiteerimist reguleerima jättes selle õiguse vaid üksikutele. Kaasajal on sularaha emissiooniõigus vaid keskpankadel.
Keskpankade ajalugu ulatub siis 17-ndasse sajandisse. Kogu selle aja jooksul on keskpankade esmane ülesanne olnud hindade ja finants stabiilsuse hoidmine. Samas on nende rolli mõistmine selle aegade jooksul tuntavalt muutunud. Saab eraldada kolme eraldi epohhi, millal nende ülesannete tõlgendamine on stabiliseerunud ja laialdaselt omaksvõetud. Esimene oli viktoriaanlik ajastu aastatel 1840-1914, teiseks kümnendid riigi tugeva kontrolli all alates möödunud sajandi 30- 60 ndate aastateni ja kolmandaks turgude valitsemise ajajärk aastatel 1980-2007.( Goodhart 2011: 135-154)
Iga epohh on kandnud oma märki ja otsinud uusi kokkuleppeid. Epohhid on lõppenud alati segaduste aja ja kriisiga ning neist tekkinud teadmisega , et makromajanduse stabiilsus ja efektiivsed turud üksi ei suuda tagada finantsstabiilsust. Praegu käib uute täiendavate instrumentide otsing, mis aitaksid makromajandusel vastu seista tsüklilisele loomusele. Selliste instrumentide kasutamine peab olema seotud muutustega keskpanga kontrolliga oma bilansi likviidsuse jälgimisel. Kontroll oma bilansi üle on iga keskpanga keskne funktsioon, mis on tähtsam kui lühiajaliste intresside määramine. (Bordo 2013)

2. EESTI PANK

Eesti Pank on 1919.aastal asutatud Eesti Vabariigi keskpank . Pärast nõukogude okupatsiooni jätkas taastatud Eesti Pank tegevust 1.jaanuaril 1990. Aastast 2004, mil Eesti Vabariik ühines Euroopa Liiduga, on Eesti Pank Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) liige. EKPSi moodustavad Euroopa Keskpank (EKP) ja Euroopa Liidu riikide keskpangad . 2011.aasta algul ühines Eesti euroalaga ja võttis käiberahana kasutusele euro. Ühtlasi sai Eesti Pangast eurosüsteemi kaheksateistkümnes liige. Eurosüsteem koosneb EKPst ja euro kasutusele võtnud riikide keskpankadest. (Eesti Pank 2013)
Eurosüsteemi põhieesmärk on säilitada hinnastabiilsus euroalal. Eesti Pank aitab kaasa euroala rahapoliitika ülekandemehhanismi toimimisele Eestis.
Eesti Pank eurosüsteemi liikmena vastutab alates 1.jaanuarist 2011 koos teiste eurosüsteemi pankadega eurosüsteemi põhieesmärgi saavutamise eest. Selleks Eesti Pank kujundab ja viib ellu euroala ühtset rahapoliitikat, lähtudes EKPSi ja EKP põhikirjast, Euroopa Liidu toimimise lepingust, Eesti Panga seadusest ja EKP õigusaktidest.
Eesti Pank ja selle juhatuse liikmed on oma tegevuses iseseisvad ega tohi saada oma seadusjärgseid ülesandeid täites korraldusi või suuniseid valitsuselt ega teistelt pangavälistelt huvigruppidelt. (Eesti Pank aastaaruanne 1999)
Eesti Panga eesmärk on säilitada hinnastabiilsus ja toetada eurosüsteemi ühtses rahapoliitikas osaledes euroala riikide majanduse kestlikku mitteinflatsioonilist kasvu. Vastavalt Euroopa Liidu lepinguga toetab Eesti Pank ka mitmete teiste majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamist. (Euroopa Liit Inflatsiooni...2013)
Eesti Pank on ainus põhiseaduslik institutsioon, mis teostab riigi rahapoliitikat ning suunab pangasektori järelevalvet. Tal on ainuõigus emiteerida Eesti raha, kohustus korraldada raharinglust ja seista hea riigi vääringu stabiilsuse eest. Keskpank korraldab riigi väärismetalli- ja välisvaluutavarude kasutamist ning koostab riigi maksebilanssi. Ta teostab järelevalvet kõigi Eesti territooriumil tegutsevate krediidiasutuste üle, teeb koostööd rahvusvaheliste finantsinstitutsioonidega ja teiste riikide keskpankadega. Neid ülesandeid summeerides on Eesti Pank sõnastanud ka oma missiooni - rakendada kõiki meetmeid, tugevdamaks nii siseriiklikku kui rahvusvahelist usaldust Eesti raha ja rahasüsteemi stabiilsuse ja terviklikkuse vastu. (Eesti Pank 2013)

3. EESTI PANGA KUJUNEMISE AJALUGU

Eesti Vabariigil on olnud valus õppetund keskpanga väärast mõjust majandusele vabariigi algusaastael 1919-1928. Eesti Pank oli täidesaatva võimu lühiajaliste plaanide finantseerija rollis ning valitsust rahastades polnud võimalik Eesti marga kurssi stabiilsena hoida. Õppetunnist järeldusi tehes muudeti 1928.-1929. a mitmeid seadusi, et muuta Eesti Pank iseseisvaks ja sõltumatuks valitsusest.
Eesti Panga seadus võeti vastu Vabariigi iseseisvuse taastamise järel Riigikogus 1993. a mais. Üksnes sõltumatu keskpank, millel on mitte ainult kohustuse kõrval ka õigus ja võimalus teostada rahapoliitikat ja korraldada pangajärelevalvet, suudab tagada riigi vääringu stabiilsuse. Vääringu stabiilsus annab omakorda majanduses osalejaile kindlustunde oma säästmis-, tarbimus ja investeerimiskäitumist ette kavandades. Seega on raha stabiilsus ühiskonna pikaajalise majandusliku ja sotsiaalse arengu alus. Nii EKP kui ka Eesti Panga tegevuspõhimõtete sõnum on selge – poliitilised huvid ja rahapoliitilised otsused tuleb, niivõrd, kuivõrd see tänapäeva integreerunud ühiskonnas võimalik on, lahus hoida. Keskpanga tõeline, mitte üksnes juriidiline sõltumatus on ühiskonnale kasulik, sest see aitab ohjata inflatsiooni, ilma et majanduskasv seetõttu kannataks. Eesti Panga seaduse kooskõla EKP ja teiste Euroopa riikide keskpankade õiguslike määratlustega tõendab, et Riigikogu on seaduse vastuvõtmisel lähtunud Euroopa panganduse põhimõtteist ning Eesti Panga kui juriidilise isiku staatus on igati kooskõlas Euroopa nüüdisaegse praktikaga.
Rahapoliitika teostamine , seega ka raha ja finantsstabiilsuse tagamine on enamikus maailma riikides pandud keskpangale. Seda sellepärast, et täitevvõim võib poliitilistel kaalutlustel, lühiajalisi majandusülesandeid lahendades, tuua ohvriks riigi pikaajalised majandushuvid. Kaitstes rahapoliitilisi otsustusi päevapoliitilise sekkumise eest, saab keskpank aidata hoida madalamat inflatsioonitaset, ilma et majanduskasv peaks aeglustuma. (Eesti Pank 2013)
Poliitiliste plaanide lühiajalistest huvidest lähtudes võib saavutada majanduse arengu ajutise kiirenemise, ent selle hinnaks on pikemas perspektiivis inflatsioonitempo tõus ja ka majandustulemi vähenemine ja tööpuuduse kasv.
Riigis finantsstabiilsuse tagamiseks arendab Eesti Pank rahapoliitika operatsioonilist raamistikku suunas, mis tagab valuutakomitee põhimõtete jätkuvalt usaldusväärse toimimise väikese ja avatud majandusega Eestis ning vähendab turuhälbeid finantssektoris. Seaduste ja normatiivaktide täitmise kontrollist tulenevas järelevalvetegevuses lähtub keskpank rahvusvahelistest standarditest ja praktikast, kusjuures kehtestatud usaldatavusnormatiivid ja regulatiivaktide nõuded on, siirdemajanduse suuremate mikro - ja makroriskide tõttu, endiselt rangemad kui stabiilsema majandusega riikides. (Samas:8)

4. EESTI PANGA PÕHIÜLESANDED MAJANDUSES

Enamuse materjalist leidis autor Eesti Panga koduleheküljelt. Sealt on pärit ka dokument Eesti Panga strateegiline arengukava 2011-2013. Selles dokumendis on tavakodanikule arusaadavas keeles veelkord üle räägitud nii Eesti Panga ülesannetest kui ka tema rollist eesti majanduses lähitulevikus. Samas annab võimaluse vaadata ja analüüsida praeguseid ülesandeid.
Eesti Panga eesmärgi elluviimiseks on Eesti Pangal järgmised põhiülesanded, mis on kooskõlas Eesti Panga seaduse ning EKPSi ja eurosüsteemi ülesannetega.
(Eesti Pank strateegiline...2011)

Osalemine euroala rahapoliitika kujundamises ja teostamises,

Osalemine finantsstabiilsuse tagamises finantssektori poliitika kujundamise ja finantssektori turvavõrgu arendamise kaudu,

Usaldusväärsete ja hästi toimivate arveldussüsteemide käigushoidmine ja arendamine,

Sularaharingluse korraldamine Eestis ja osalemine euroala sularaharingluse korraldamises,

Eesti välisreservide ja muude Eesti Panga hallatavate finantsvarade säilitamine ja suurendamine ,

Finantssektori statistika ja Eesti maksebilansi koostamine,

Eesti stabiilse ja kestliku majandusarengu toetamine , nõustades selleks valitsust ja tehes koostööd teiste keskpankade ning muude rahvusvaheliste institutsioonidega.
Keskpank saab lühema aja jooksul mõjutada reaalmajanduse arengut. Lühiajaline muutus keskpanga kehtestatud (lühiajalistes) rahaturu intressimäärades käivitab hulga mehhanisme – eelkõige seetõttu, et see mõjutab kodumajapidamiste ja ettevõtete kulutusi ning säästmist. Kui muud tingimused jäävad samaks, väheneb kõrgemate intressimäärade korral näiteks kodumajapidamiste ja ettevõtete soov võtta laenu, et rahastada oma tarbimist või investeeringuid. Samuti soovivad kodumajapidamised oma jooksvaid laekumisi pigem säästa kui kulutada. Ühtlasi võivad ametlike intressimäärade muutused mõjutada ka laenupakkumist. Need arengusuunad mõjutavad mõningase viitajaga omakorda reaalmajanduse näitajate, näiteks toodangu arengut. (Euroopa Liidu...2012)
Kõik ülesanded on otseselt seotud majanduse juhtimisega. Mõistmaks keskpanga olulist rolli majanduse suunamisel, tuleks vaadelda ülaltoodud ülesandeid lähemalt.
4.1 Osalemine euroala rahapoliitika kujundamises ja teostamises
Eesti Pank osaleb kogu euroala ühtse rahapoliitika väljatöötamises ning rahapoliitilisi otsuseid kujundavate analüütiliste materjalide koostamises. Euroala on tervik ja terviku huve peetakse silmas otsuste tegemisel EKP nõukogus, mille liige on Eesti Panga president. Eurosüsteemi rahapoliitika üks põhieesmärkidest on säilitada hinnastabiilsus euroalal.
Euroala rahapoliitilise raamistiku moodustavad avaturuoperatsioonid, kohustuslike reservide süsteem ning laenamise-hoiustamise püsivõimalused. Globaalse finantskriisi tingimustes on rahapoliitika sujuva toimimise tagamiseks selles raamistikus muudetud näiteks oksjonite korralduslikku ülesehitust ning täiendavalt sisse viidud ajutine riigivõlakirjade ostuprogramm. (Eesti Pank strateegiline...2011)
Euroala rahapoliitikas järgitakse keskse otsustamise ja hajutatud teostamise põhimõtet. Kõik rahapoliitilised küsimused ning eurosüsteemi ülesannete täitmiseks vajalike reeglite kehtestamine ja otsuste vastuvõtmine on EKP nõukogu pädevuses. Eurosüsteemi krediidiasutustele tagatise vastu antavate lühiajaliste laenude kogusuuruse ja vajaduse korral ka muu olulise kehtestab küll EKP nõukogu, ent rahapoliitiliste tehingute vahendamine on liikmesriikide keskpankade ülesanne. Ka krediidiasutuste kohustuslikud reservid paiknevad euroala liikmesriikide keskpankades avatud kontodel ja vastava arvestuse pidamine on iga riigi keskpanga ülesanne. (Eesti Pank strateegiline...2011)
Eesti Pangas valmistati 2011. aasta alguseks rahapoliitiliste operatsioonide valdkonnas ette ning testiti eurosüsteemi rahapoliitilistes operatsioonides osalemiseks vajalik kord ja dokumentatsioon . Võrreldes senise valuutakomitee süsteemiga tähendas see põhjalikke muudatusi nii Eesti Panga kui kommertspankade jaoks. Lisandusid uued instrumendid , millega kommertspangad edaspidi keskpangalt likviidsust saavad, ja muutus ka kogu nendega seonduv juriidiline raamistik . (Eesti Pank strateegiline...2011)
Selle ülesande täitmiseks on Eesti Pank teinud plaani, kus iga strateegilise tegevuse kohta on välja toodud konkreetsed tegevused. Üks tegevustest, euroala rahapoliitiliste otsuste tegemiseks vajaliku analüütilise taustmaterjali ja -info pakkumine on ülimalt oluline majandusega tegelevate inimeste jaoks. Info ja analüüsi pakkumiseks on Eesti Pank sõnastanud järgmised tegevused:
(Eesti Pank strateegiline...2011)

Euroala majanduse ja finantsturgude seire ja analüüsi täiustamine,

Euroala analüüsi jaoks andmehalduse taristu täiendamine,

Eesti Panga töötajate asjatundlikkuse tõstmine euroala majanduse analüüsimisel ja rahapoliitiliste otsuste ettevalmistamisel,

Euroala majandusprognoosis osalemise korra ja kasutatavate mudelite täiustamine ning Eesti prognoositsükli ühildamine eurosüsteemi omaga,

EKPSi uurimustes „Macroprudential Research“ ja „Household Finances and Consumption Network “ osalemine.
On oluline märkida , et majanduses edu saavutamiseks pühendatakse ressursse nii oma pangatöötajate edasiseks harimiseks kui ka osaletakse rahvusvaheliste majandusuuringutes. See peaks kindlustama meie majanduse jätkuvalt hea juhtimise ka tulevikus.
4.2 Osalemine finantsstabiilsuse tagamises finantssektori poliitika kujundamise ja finantssektori turvavõrgu arendamise kaudu
Finantssüsteemi toimimist ohustavate riskide avastamisel on tähtis roll finantssektori seirel. Eesti Pank analüüsib regulaarselt finantssüsteemi toimimist ja annab hinnangu finantsstabiilsusele. Kvaliteetse ja usaldusväärse hinnangu saamiseks konsulteeritakse turuosalistega ning kodu- ja välismaiste koostööpartneritega. Analüüsimetoodikat täiustatakse pidevalt, samuti viiakse läbi finantsstabiilsuse makrotasandi seoste uuringuid . (Eesti Pank ...2011)
Õigustiku ja finantsstabiilsuse tagamise meetmete väljatöötamisel lähtub Eesti Pank finantssektori poliitika eesmärkidest, mis tuginevad panga enda finantsstabiilsuse hinnangu järeldustele ja Euroopa Liidu ühtse finantsturu õigustikule. Õigustikku arendatakse koos finantsinspektsiooni ja rahandusministeeriumiga. Eesti Pank annab välja pangasektori tegevust reguleerivaid määrusi. Arvestades finantssektori suurt lõimumist Euroopa pangagruppidega, on oluline toetada meetmeid, mis tugevdavad tõhusa ühisturu toimimist Euroopa Liidus. (Samas: 3)
Finantskriisi ennetamise kõrval on tähtis tagada valmisolek kriisihalduseks. Kriisiolukorras on Eesti Panga esmaülesanne kindlustada pangasüsteemis piisav likviidsus. Eesti Pank koos tagatisfondi, rahandusministeeriumi ja finantsinspektsiooniga aitab tugevdada finantssektori turvameetmeid. Pangandussektori piiriülese lõimumise seisukohast on tähtis tihe koostöö Põhja- ja Baltimaade keskpankadega. (Samas: 3)
Selle ülesande täitmiseks on Eesti Pank teinud plaani, kus iga strateegilise tegevuse kohta on välja toodud konkreetsed tegevused. Üks tegevustest on finantssektori seire süvendamine on ülimalt oluline majanduse efektiivseks juhtimiseks. Finantssektori jälgimiseks on planeeritud järgmised tegevused:
(Samas: 3)

Analüüsimetoodika pidev täiustamine ning tugevusanalüüside ja finantsstabiilsuse makrotasandi seoste uuringute läbiviimine;

Kvaliteetse ja usaldusväärse hinnangu tagamine, konsulteerides turuosaliste ning kodu- ja välismaiste koostööpartneritega;

Euroala finantsstabiilsuse analüüsis ja hinnangu koostamises osalemine;

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRB) analüüsis osalemiseks ja süsteemsete riskide kohta soovituste ja hoiatuste kujundamiseks vajaliku töökorralduse juurutamine.
Finantsstabiilsuse meetmete arendamine ja finantskriisihalduse valmisoleku suurendamine on ülejäänud kaks selle valdkonna ülesandeid. Mõlemad on olulised praeguses globaalses finantskriisi tingimustes.
4.3 Usaldusväärsete ja hästi toimivate arveldussüsteemide käigushoidmine ja arendamine
Keskpanga ülesanne on tagada süsteemi turvalisus ja töövalmidus nii, et see rahuldaks süsteemi liikmete vajadusi minimaalsete riskide ja mõistliku kuluga. Eesti Pank haldab kaht pankadevahelist arveldussüsteemi: üleeuroopalise reaalajalise brutoarvelduste süsteemi osasüsteemi TARGET2-Eesti ja jaemaksete arveldamise süsteemi ESTA .
Eesti Pank osaleb makse- ja arveldussüsteemide edendamises ning arveldussüsteemide järelevaatamises riiklikul ja Euroopa Liidu tasemel.  (Eesti Pank ...2011)
Pank peab oluliseks planeerida strateegiliseks ülesandeks arveldussüsteemide usaldusväärsuse ja toimivuse säilitamist. Sellega seoses planeeritakse lähiaastatel jälgida krediidiasutustevaheliste arvelduste teostamist TARGET2-Eestis ja ESTAs . Arveldused peavad olema aktsepteeritava riskitasemega ja lähtuma arveldussüsteemide isetasuvuse põhimõttest.
Iga eduka majanduse üheks oluliseks valdkonnaks on arveldussüsteemid. Nende väljatöötamine, edendamine ja järelvalve on keskpanga üks olulisemaid ülesandeid, mille puudulik täitmine toob endaga kaasa kiiresti negatiivsed mõjud majandusele. Pank on planeerinud selle ülesande täitmiseks:
(Samas:5)

Eesti Panga hallatavate arveldussüsteemide TARGET2-Eesti ja ESTA, arendamine kooskõlas Eesti turu vajaduste ja eurosüsteemi kokkulepetega

Osalemine Eesti jaemaksete ühtse euromaksete piirkonna ( SEPA ) nõuetega vastavusse viimises,

Eurosüsteemi keskse väärtpaberiarveldusplatvormi TARGET2-Securities arendamises osalemine platvormi ühe omanikuna ja finantssektori infrastruktuuride arengu edendajana,

Arveldussüsteemide õigusraamistiku kujundamises ja rakendamises osalemine koos Eesti ja Euroopa Liidu koostööpartneritega.
Juba ülesande täitmiseks planeeritavate tegevuste rohkuse järgi võib otsustada ülesande olulisust majanduselus. Majanduses heaks toimimiseks on hea omada ühesuguseid standardeid ja õigusraamistikku.
4.4 Sularaharingluse korraldamine Eestis ja osalemine euroala sularaharingluse korraldamises
Keskpangad, krediidiasutused ja teised sularahakäitlejad (nt sularahaveoga tegelevad ettevõtted) peavad pangatähtede töötlemisel järgima ühiseid kvaliteedistandardeid ja ehtsuse kontrollimise nõudeid, mida keskpank on kinnitanud.
Erinevalt pangatähtedest kuulub euromüntide kujundus liikmesriikide, mitte EKP pädevusse. Kui liikmesriik soovib käibele lasta uue motiiviga mündi, peab ta sellest eelnevalt teavitama Euroopa Komisjoni ja teisi Euroopa Liidu riike. Komisjon kontrollib uue kujunduse vastavust suunistele ja avaldab seejärel teate oma veebilehel. Sularaha ringlusse laskmise eeskirjad ja reeglid kehtestab euroala tarvis EKP nõukogu.
Sularaharingluse igapäevane korraldamine on aga eurosüsteemi keskpankade ülesanne ning eurosularaha lasevad ringlusse liikmesriikide keskpangad, mitte EKP. Seetõttu ei ole ka ringluses olev eurosularaha mitte EKP, vaid liikmesriikide keskpankade kohustus ning on arvel nende keskpankade bilanssides. (Eesti Pank ...2011)
Siia planeeritakse majanduse mõjutajatena järgmine strateegia: Eesti Vabariigi europangatähtede ja –müntide nõudluse rahuldamine ja ringluseks vajalike käibevarude säilitamine. Selleks peab keskpank kõigepealt analüüsima majanduses vajaoleva sularaha kogust ja struktuuri. Keskpank peab oma tegevusi ja analüüse sularaha ringluse ning väljalaskmiseks kooskõlastama teiste Euroopa Liidu institutsioonidega. Selleks on moodustatud ka iseseisev koostööprojekt „Joint European Tender“, kes korraldab selleks ühishankeid.
Eurokäibemüntide hankimine vastavalt vajadusele ning euroala 2-eurose mälestusmündi ühisprojektis osalemine on sisse planeeritud järgmise tegevusena. Kuigi esimesel silmapilgul pole nähtav seos käibemüntide ja mälestusmündi väljalaskmisel ja majandusedu vahel, on siin pikaajaline seos tunnetatav.
Loomulikult kuulub keskpanga ülesannete sisse euromüntide tagastamise tingimuste ja käitlemise korra ülevaatamine. Selles majandusele olulises valdkonnas peavad kehtima ühtsed standardid ja nendest kinnipidamist tuleb kontrollida järjepidevalt. See soodustab majanduse turvalist arengut.
Sularahavarude turvaline hoidmine ja säilitamine on samuti keskpanga suur roll majanduse toimimiseks. Panga maine koosneb tavainimeste jaoks peamiselt läbi selle ülesande eduka teostamise.
4.5 Eesti välisreservide ja muude Eesti Panga hallatavate finantsvarade säilitamine ja suurendamine
Eesti Panga hallatavad välisreservid ja muud finantsvarad peavad toetama eurosüsteemi võimet rahapoliitikat efektiivselt teostada ning tagama Eesti Panga finantsilise võimekuse oma ülesandeid täita. (Eesti Pank ...2011)
Investeerimisstrateegia vastavust eurosüsteemis olemise kogemuse kontekstis peaks analüüsima keskpank. Eesti Pank planeeribki analüüsida seda terviklikult 2011. aastal ning vajaduse korral strateegiat muudetakse järk-järgult.
Koostöös Soome Pangaga haldab Eesti Pank osa oma EKP välisvaluutareservidest. Eurosüsteemi valuutareservi haldamise üks põhieesmärk on tagada, et EKP käsutuses oleks piisavalt vahendeid valuutaoperatsioonide teostamiseks. EKP valuutareservi haldamine on riikide keskpankade otsustusalas aga nad peavad järgima eurosüsteemi ühiseid piiranguid ja lähtuma ühistest eesmärkidest.
Selle ülesande täitmiseks planeerib Eesti Pank strateegiana teenida optimaalset tulu hallatavatelt välisreservidelt ja finantsvaradelt.
Kaasaja finantskriisi tingimustes peab keskpank olema finantsvarade investeerimisel väga konservatiivne. Peamine eesmärk peab olema lähtumine varade säilimise ja piisava likviidsuse tagamise vajadusest. Keskpank ei saa majanduse stabiliseerijana lubada oma investeeringute halba tulemuslikkust. See kahandaks kindlasti usaldust keskpanga suhtes ja võib käivitada majanduses ebasoovitavaid protsesse.
On soovitav , et keskpank teeniks piisavalt, et katta oma kulud. Eesti Pangal pole selles suhtes praegusel ajal probleeme olnud. Viimase aja uudistest on teavitatud, et pank on saanud eraldada oma tuludest riigieelarvesse märkimisväärselt suuri summasid. Sellest võib järeldada, et Eesti Pank on optimaalselt intressi-, valuuta - ja krediidiriski võttes teeninud piisavalt tulu.
Majanduses osalemiseks on vaja osaleda ka Euroopa Keskpanga välisreservide halduses ja seda on Eesti Pank planeerinud teha.
Viimaseks tegevuseks on planeeritud investeerimise eesmärkide ja raamistiku ülevaatamine. Seda tuleb teha lähtuvalt euro kasutuselevõtust ning investeerimisstrateegiat tuleb muuta vastavalt riigi majanduse ja maailmamajanduse vajadustele vastavalt.
Eesti Pank oma strateegilises plaanis nimetab selle valdkonna mõõdikutena:
(Eesti Pank ...2011)

Lisatulu suurus,

Normportfelli vastavus nõuetele,

Riskikasutus,

Vastavus kehtestatud riskilimiitidele,

Õigeaegselt ja korrektselt arveldatud tehingud.
Mõõdikuid võib käsitleda kui saavutatud eesmärke. Need konkreetsed mõõdikud peavad olema saavutatud 2013 aastaks.
4.6 Finantssektori statistika ja Eesti maksebilansi koostamine
Eurosüsteem vajab oma põhiülesannete täitmiseks üksikasjalikku teavet euroala majanduse ja finantssüsteemi kohta. Andmete kogumisel, töötlemisel, analüüsil, avaldamisel ja metoodikategevusel kehtiv ülesannete jaotus EKP ja liikmesriikide keskpankade vahel sarnaneb sellega, mis kehtib rahapoliitika vallas. EKP nõukogu kinnitab selleks tööks vajalikud standardiseeritud statistikanõuded ja statistika edastustähtajad, olles eelnevalt konsulteerinud liikmesriikide keskpankadega. Statistiliste andmete igapäevase kogumise ja töötlemisega ning statistikaväljundite koostamisega tegelevad aga keskpangad. (Eesti Pank ...2011)
Euroalaga liitudes kaasnes palju muudatusi pangandus- ja muu finantsstatistika valdkonnas. Peale seni edastatud andmete koosseisu muudatuste lisandus mitmeid uute valdkondade andmeedastusi, suurenes andmeedastuste sagedus ja lühenesid tähtajad. Muudatused hõlmasid rahaloomeasutuste ja investeerimisfondide statistikat, uute valdkondadena lisandusid väärtpaberistatistika ning kindlustusandjate ja pensionifondide statistika. (Samas:8)
Maksebilansistatistika valdkonnas kaasnesid euroalaga ühinemisele detailsemal tasemel täiendavad andmeedastusnõuded nii kirjete kui ka geograafilise jaotuse osas. Märksa detailsemaks muutus kuu maksebilanss , eriti portfelliinvesteeringute osas. Lisaks väärtpaberipõhisele arvestusele peavad euroala riigid oma portfelliinvesteeringute andmed esitama vääringute ja emitendi sektori kaupa. (Samas:8)
Euroala riikide majanduse edendamiseks kooskõlastatult täiendati andmeedastusnõuded Euroopa Keskpangale üldmajandusstatistika osas. Laienesid nõudmised oluliselt ettevõtluse demograafia , varade (sh kodumajapidamiste varade), palgalepete ning kommertskinnisvara hindade statistikale.
Siin valdkonnas juhindub keskpank kolmest strateegiast:
(Samas:8)

Üleminek uuenenud rahvusvaheliste statistikastandardite kasutamisele,

Rahaliidu uute andmenõuete täitmiseks valmistumine,
ja toimiva andmevahetuskorra täiustamine,

Avalikkusele mõeldud statistikaväljundite täiustamine ja nende kasutusmugavuse suurendamine.
Nagu on näha strateegiatest on nende mõju riigi majanduse koostööks ülejäänud euroalale tohutu suure tähtsusega. Kaasaegset efektiivset majandust ei saa juhtida ega planeerid ilma statistikata. Hea statistika toetab oluliselt majandust.
4.7 Eesti stabiilse ja kestliku majandusarengu toetamine.
Eesti raha- ja finantssüsteemi stabiilsus sõltub muu hulgas sellest, kuidas teiste riikide majanduspoliitika ja majandusosalised võtavad arvesse eurosüsteemi toimimisele seatud piiranguid ning tähtsustavad pikaajalise kestlikkuse põhimõtteid. Kuigi pearõhk selle toetamises on valitsusel, osaleb Eesti Pank oma kompetentsist tulenevalt riikliku koostöö ja valitsuse ning ka avalikkuse selgelt eesmärgistatud nõustamise kaudu, pöörates erilist tähelepanu eurosüsteemi põhimõtete selgitamisele ja vajaduse korral meeldetuletamisele. (Eesti Pank ...2011)
Eesti majandus on väljaspool Eestit toimuvaga tihedalt seotud. Sellepärast on rahvusvaheline ja avalik suhtlus Eesti Panga tegevuses äärmiselt vajalik. Eesti Pank tutvustab riigi majandusarengut ja majanduspoliitikat Eestis, euroalal ja mujal maailmas, suurendades sellega meie majanduse arengut.
Koostöö teiste keskpankade ja muude rahvusvaheliste institutsioonidega aitab kaasa majanduse arengule .Keskpank võtab ette lähiaastatel selles valdkonnas mitmeid tegevusi. Esmase tähtsusega on asjakohase info edastamine Eesti majanduspoliitika ja -arengu kohta nii euroalal, ELis kui ka rahvusvahelistes organisatsioonides, sh Rahvusvahelises Valuutafondis. Majandus toimib hästi ja tõrgeteta usalduslikus õhkkonnas. Hea infovahetus , selle usaldusväärsus on majanduse jaoks eluliselt tähtis.
Keskpanga roll majanduse edendamisel oleks ka koostöölepete ja koalitsioonide sõlmimine teiste institutsioonidega rahvusvaheliste otsuste mõjutamiseks Eesti majanduse arendamiseks . Hea koostöö, ühine planeerimine ja suurte projektide ühistegemine aitab euroala kõiki majandusi.
Nende koostööprojektide saamiseks ja edukaks toimimiseks on vaja Eesti majandusarengut tutvustada nii Eestis kui euroalal ja kindlasti ka mujal maailmas .
Igasugune koostöö sujub paremini kui majanduses olulised inimesed omavad head ja asjakohast informatsiooni kõikidest majanduselu puudutavatest aspektidest. On mõeldamatu jätta selline oluline valdkond ilma strateegilisest planeerimisest ja juhtimisest. Otse loomulikult on sellise suure ülesande täitmine kohane riigi keskpangale.
Samasugust koostööd nagu Eesti Pank teeb väljaspool Eestit meie majanduse arendamiseks, peab tegema ka Eesti siseselt. Kaasaegset majandust saab arendada ja juhtida ainult riikliku koostöö vaimus ja keskpank peab siin olema kõigepealt valitsuse nõustamise rollis.

KOKKUVÕTE

Pankade tekkimise esmaseks eelduseks on inimeste võimalus koguda sääste, nende hirm kaotada sääste või siis soov neid paremini kasutada. Läbi aegade on vajadus erinevate pangateenuste suhtes muutunud. Tänaseks päevaks on tekkinud vajadus tugevate keskpankade järele.
Vaadeldes Eesti Panga ülesandeid eelnevas peatükis sai Eesti Panga osatähtsus ja selle suurus selgeks. Tugev ja iseseisev Keskpank on iga riigi majanduse käivitavaks ja stabiliseerivaks jõuks.
Töös selgus, et euroalaga liitumine on mõningaid keskpanga ülesandeid vähendanud. Samas on nende ülesannete täitmine muutunud tunduvalt keerukamaks. Arvestama peab oma majanduses toimuvate muutustega aga hoolikalt jälgima ja analüüsima nii euroalal kui maailmamajanduses toimuvat.
Töös jõuti järeldusele et, Eesti Pangal on olemas soov, võimalus ja vahendid olla juhtiv jõud Eesti majanduses.

VIIDATUD ALLIKAD

Bordo, M. 2013 A Brief History of Central Banks : [ http://www.clevelandfed.org/research/commentary/2007/12.cfm]20.05.2013

Goodhart, C. 2011 Financial History Review [ http://journals.cambridge.org/action/displayAbstract?fromPage=online&aid=8331074 ] 20.05.2013

Eesti Panga strateegiline arengukava 2011-2013.Tallinn: Eesti Pank, 2011
[ http://www.eestipank.ee/eesti-pank/eesti-panga-strateegiline-arengukava-2011-2013 ] 23.04.2013.

El raha- ja fiskaalpoliitika – TÜ Euroopa kolledž loengukonspekt [ http://www.materjalid.tmk.edu.ee/.../Eesti%20Pank%20ja%20rahapoliitika ] 23.04.2013.

Inflatsiooni ohjamine - Euroopa Komisjon [ http://ec.europa.eu/economy_finance/focuson/inflation/how_et.ht m] 23.04.2013

Ivanova, N. Pangandusettevõtlus. – Tartu: TÜ Kirjastus, 1998.)

Keskpanga roll ühiskonnas – Tallinn: Eesti Pank, 1999
[ http://www.eestipank.ee/sites/default/files/publication/et/Aastaaruanne/.../_1.p ] 23.04.2013

Keskpanga funktsioonid. Tallinn 2013 [ http://www.seit.ee/agenda21/EA21/2_22pangandus.html#funktsioonid ]

LISAD

Lisa 1. Kasutatud lühendid

EKP - Euroopa Keskpank
EKPS - Euroopa Keskpankade Süsteem
ESRB - Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu