100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 17 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2019-04-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
................................23 LISA 4. OTTO TALLINN .................................................................................25 LISA 5. VILLU JÜRJO....................................................................................27 LISA 6. MAARJA-MAGDALEENA KIRIKUÕPETAJAD..................................28 LISA 7. INTERVJUUD ..................................................................................29 LISA 8. KULTUURIMÄLESTISED VARA KIRIKUS........................................31 2 SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö on Vara Brigitta kirikust Tartumaal Vara vallas. Suvel mööda sõitmisest on vähe kasu, et teada tegelikku kiriku ajalugu, salapärased valged seinad ja iidsed ning kõrgustesse ulatuvad puud ei jutusta Sulle tegelikkusest. Piisab vaid sisse astumisest, et tekiks huvi, miks ja milleks
1453. aastal langes Bütsants türklaste võimu alla ning loovutas juhtpositsiooni õigeusklikus maailmas Venemaale. Viimane püsis sellel kuni bolsevike võimuletulekuni 1917. aastal ning üritab seda viimasel ajal taastada. Riigivõimule alluv seisund on õigeusu kirikul olnud nii Ida - Roomas ( Bütsantsis) kui Osmani - Türgi riigis ( kõrgemaid vaimulikke määras sultanivalitsus), samuti Vene keisririigis. Õigeusu kirikus kasutatakse kas kreeka või kirikuslaavi keelt ning rahvuskeeli. Kirikuaasta tipphetkeks pole mitte jõulud, vaid ülestõusmis- ehk lihavõttepühad. Mõned õigeusu kirikud kasutavad kirikuaasta arvestamisel Juliuse kalendrit, mis on Gregoriuse kalendrist praeguseks 13 päeva taga. Õigeusu kirikus on püütud täpselt säilitada ristiusu algaegadest pärit jumalateenistuskombestikku, vaimulike riietust jm. Kirikutalitused on pidulikud ja värvikad
Referaat tutvustab kümmet hoonet alates gooti stiilist kuni historitsismini. Hooned on sakraalhoonetest kirikud ning profaanhoonetest ühiskondlikult kasutatavad hooned. Kirjeldatud on hoonete põhilisi kasutusomadusi, ajalugu ja arhitektuurilisi elemente. Arhitektuurilised terminid on võetud allikates. Referaadiga soovin tutvustada lähemalt neid kümmet hoonet ning kasvatada huvi arhitektuuri vastu. Samuti loodan tekitada lugejas huvi uurida ja õppida arhitektuurilist sõnavara. Jaani kirik gooti sakraal Tartu Jaani kirik on üks ainulaatsemaid gooti kirikuid Põhja-Euroopas. Kirik on pühitsetud Ristija Johannesele, esmamainitud 1323. aastal. Tegemist on sakraalehitisega gootika perioodist, mis asub Tartus Jaani tänav 5. Kivikiriku-eelsest ajast on väljakaevamiste käigus arheoloogid leidnud huvitavaid leide, mis annavad alust arvata, et enne kivikiriku loomist asus samal asukohal 12. sajandi keskpaiku ehitatud sakraalhoone, koos ristiusu matmispaigaga
Vaatluse all on luterliku reformatsiooni algus ja esimeste luterlike jutlustajate tegevus Liivimaal 1521-1525. Luterliku reformatsiooniliikumise areng Liivimaal toimus pea samaaegselt kui Saksamaal, oli tihedalt seotud Lutheri ja tema kaastööliste tegevusega, mõtlemistega, kirjutistega. Küsimuse all on, millal, miks, kellega, kuidas esimesed reformatsiooni ideed siia jõudsid, kuis kajastusid toonases Liivimaa kirikuelus, nii baltisakslaste kui ka maarahva ehk siis eesti soost inimeste igapäevaelus ning kuidas mõjutasid usuvaateid. Ülevaade reformatsiooni sündmustest on üles ehitatud kronoloogiliselt. See tähendab, et ülesandeks on võetud taastada ajalises järgnevuses Liivimaa reformatsioonisündmuste, juhtisikute ja nende poolt mõjutatud usurahva tegude kulg. Peatutud on lühidalt ka Liivimaa kontekstis olulistel luterlike jutlustajate elul ja tegevusel siinkandis. On toodud ka lühiülevaade ühiskondlikust ja usulis-kirikulisest taustast Liivimaal
Naised Vabadussõjas Melanie Laid, ka Soomusrongi Mari Eesti Vabadussõjas soomusrong Nr.1 vabatahtlik Alice Kuperjanov, Julius Kuperjanovi naine. Võttis koos mehega osa Eesti Vabadussõjast Amalie Toni, Eesti Vabadussõjas Eesti sõjaväe abistaja Mary Rehe,ka sõdur Märt, 9.jalaväepolgu vabatahtlik. Võttis koos mehe Hendrik Rehega osa Eesti Vabadussõjast. Elfriere Burk, Julie Aman, Julie Burchwardt, Olga Tomson Soomusrong Nr.2 vabatahtlikud Eesti Vabadussõjas Eva Abram Eesti Vabadussõja vabatahtlik Salme Kesler, kooliõpetajanna, kes aitas Eesti vabadussõjas Eesti sõjaväge Amalie Laar, Eesti ja soome sõjaväelaste abistaja Eesti Vabadussõjas Anna Vares, ka Peeter Ronk, Eesti Vabadussõja vabatahtlik, Eesti Vabadusristi kavaler Salme Bergmann, Eesti Vabadussõja vabatahtlik, Eesti Vabadusristi kavaler
Referaat Koostas: Karl Erik Rabakukk Õppejõud: Epi Tohvri 2017 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................3 Gootika........................................................................................................................................4 Oleviste kirik ...........................................................................................................................4 Koluvere linnus .......................................................................................................................6 Renesanss ....................................................................................................................................8 Mustpeade maja..........................................................................
Laagri Kool Uurimustöö Kirikud Tallinna vanalinnas Harjumaa 2008 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................1 Niguliste kirik....................................................................................................................2-3 Oleviste kirik........................................................................................................................4 Kiek in de Kök..................................................................................................................5-6 Toomkirik.............................................................................................................................7 Kaarli kirik..................................................................................................
venelasi reeglina mittesakslaste hulka ei arvestatud. Kuigi osades linnades ja maal jäi sakslaste ülemkiht väikearvuliseks ja eestlaste osatähtsus oli suurem- õiguslikest vahekordadest tähtsamaks osutus asjaolu, et sakslased ja taanlased allutasid endale uskumatud. Siit tuleneb sakslaste ja mittesakslaste sotsiaalse ja õigusliku seisundi ning kultuurilise nivoo erinevus hiliskeskaegses ühiskonnas. Kiriklike reformikatsete perioodil, püüdis kirik Liivimaal olude sunnil mittesakslaste hingeõndsuse eest enam hoolitseda. Kirikutesse loodi mittesaksa jutlustajakoht. Alles reformatsioon äratas kiriku huvi rahvakeelte vastu(puhtakujuline jumalasõna Martin Luthteri õpetusest). Reformatsioon mõjus demokratiseerivalt mittesakslate ja linnaeestlaste kultuurioludele. Uue evangeelse kirikukorraldusega anti eestlaste kogudustele kasutada suured kirikud, ja nüüdsest peale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid