Näiteks kaasasündinud tarkus ehk instinktid ja elu jooksul omandatud tarkused. Kaasasündinud tarkusi läheb meil vaja selleks, et hakkama saada oma elu esimestel aastatel. Edasise elu jooksul läheme lasteaeda, kus õpime algtarkusi, seejärel põhikooli, kus algab täiendatud tarkuse omandamine. Formaalharidus annab sulle raamteadmised ja oskused, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib (koolitunnistus ja eksamid). Peale formaalhariduse on olemas ka veel mitteformaalne haridus ning informaalne haridus. Mitteformaalne haridus on sisult ja vormilt vähem piiritletud ja osalemine on vabatahtlik. Selle käigus pakutakse rohkesti sotsiaalsete oskuste arendamise võimalust. Informaalne õppimine toimub aga täiesti koolivälises keskkonnas: huviklubides, sõpradega aega veetes, reisides, lugedes, internetis surfates jne. See on rohkem tegevus kui õppimine selle sõna klassikalises tähenduses. Kuid milleks on meil tarkust üldse vaja
Vene tähestik Tabeli esimeses ja teises reas on toodud vene tähestiku suur- ja väiketähed. Kolmandas (valges) rahvusvaheline latinisatsioon (Montreal 1987) ja neljandas (hallis) eesti transkriptsioon. abvgde ë zzi j k l mn o p r s t uf h c c s sc y ' è ju ja a b v g d e (je) jo (o) z z i i (j) k l mn o p r s (ss) t u f h (hh) ts ts s sts õ e ju ja Grammatika Isikulised asesõnad Ainsus Mitmus 1. 2. 3. , , Küsisõnad "mis", "kes", "kuidas", "miks", "milleks", "kui palju", "kus", "kuhu", "kust", "millal", "milline", "milline...
Suhtlemine Otsene kaudne Miks? Grupid jagunevad: 1-suur/väike 2.ametlik(formaalne) ja mitteametlik (mitteformaalne) 3. reaalne/tinglik/etalon Grupi 3 põhitunnust: 1) Suht püsiv koostis 2) Sarnased eesmärgid 3) Erinevad omavahelised suhted Sotsuomeetria - juht /liider, kaaslane / sõber Konformsus - indeeritu(suur!?), tõrjutu(kiusav?!) 1) Stampväljendid 2) Faktid 3) Mõtted, ideed 4) Tunded 5) Täielik usaldus Suhtlemisviisid 1) Intiimne 0 45cm 2) Personaalne 45 120cm 3) Sotsiaalne 120 360cm 4) Avalik 360 -
Töö ja õppimine Õppimine läbib kogu sinu nooruse erinevates vormides, aga ka hiljem - me kõik tegeleme sellega vahetpidamata. Õppimist võib jagada laias laastus kolmeks: informaalne õppimine, mitteformaalne õppimine ja formaalõpe. Informaalne õppimine on eesmärgistamata õpe, mis toimub igapäevaolukordades, kus sa lihtsalt koged midagi või saad midagi teada - näiteks vabal ajal sõpradega koos olles, tööl teistega suheldes või kodus midagi tehes. Mitteformaalne õpe on samuti vabatahtlik õpe, kuid sellel on konkreetne läbiviija, on rohkem eesmärgistatud, kuid samal ajal paindlik ja õppijakeskne. Formaalõpe toimub
Maailma skautluse eesmärk Skautluse eesmärk on aidata kaasa noorte haridusele, tuginedes skaudiseadustele ja tõotusele, aidates seeläbi muuta maailma paremaks ja arendada noori vastutustundlikeks isiksusteks, kes on ühiskonna aktiivsed ja täisväärtuslikud liikmed. Selle eesmärgi täitmiseks pakub skautlus, kui mitteformaalne hariduslik liikumine, noortele nende isiksuse kujunemisaastatel arendavat tegevust. Eesti Skautide Ühingu siht Meie sihiks on aidata noortel areneda täisväärtuslikeks kodanikeks. Inimene saab olla täiuslik ainult siis, kui ta pöörab tähelepanu oma isiksuse füüsise, intellekti, tunnete, sotsiaalsuse, hinge ja iseloomu arendamisele ning meid ümbritsevale keskkonnale ja ühiskonnale. Need püüdlused on Eesti Skautide Ühingu programmi aluseks.
Samuti teevad hea meelega koostööd koolidega Keskkonnaamet, RMK looduskeskused, korraldades õppepäevi ja ekskursioone looduskaitsealadele ja matkaradadel. Mitteformaalse hariduse tähtsus on ajas palju kasvanud. Õppimine ei tähenda ainult koolis omandatavat, vaid õppida tuleb ka väljaspool koolisüsteemi - kodus, tööl, arvutis, teleri ees- vaadeldes, seostades, katsetades, kuulates ja enda kogemusest õppides. Mitteformaalne õppimine on oluline igas vanuses, kuid eriti noortel, sest noorena kujunevad välja inimese tõekspidamised, väärtused, hoiakud, mis mõjutavad kogu edasist elu. Säästva arengu käitumisviisid ja tavad kinnistuvad igapäevaste tegevuste kaudu, mis siis, et see on omandatud algselt koolis. Mitteformaalne haridus on võimalus omandada teadmisi ja samas aitab omakorda tuua uusi ideid ja teadmisi haridusellu.
1.Nimetage majanduse kolm arenguetappi. 1) ressursipõhine – majanduskasv lähtub eelkõige tootmissisendite arvukuses 2) investeeringupõhine – edasiviivaks jõuks investeeringud uutesse tehnoloogiatesse 3) teadmistepõhine – saab määravaks panustamine inimkapitali ja haridusse 3.Mis on formaalne haridus? Õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust kontrollib. 4.Mis on mitteformaalne haridus? Organiseeritud õppetegevust, mis toimub kindlate õppeprogrammide alusel, kindlatele huvirühmadele. Mitteformaalne õppimine võib toimuda nii haridusasutuses kui väljaspool seda. 5.Mis on sotsiaalkapital? Keskendub sotsiaalsete suhete rollile produktiivsuse mõjutamisel 7.Kuidas saab riik soodustada innovatsiooni? Muuta maksusüsteem selliseks, et sellest oleks kasu ka innovatiivselt loovatele inimestele. 8.Missugused seadused reguleerivad ja kaitsevad intellektuaalset omandit?
ühistud, liidud) · Kodanikuühiskonna kujunemise eeltingimuseks on seadustele tuginev valitsemine ja kodanikuõiguste ja -vabaduste tunnustamine. Kodanikualgatuslikke organisatsioone on kolme liiki: · mittetulundusühingud (MTÜ) korteriühistu, usuühing, kultuuriühing jne 2001 Eestis 13 666 tk · sihtasutused (SA) millegi konkreetse jaoks, 371 tk nt Integratsiooni Sihtasutus, Avatud Eesti Fond, saavad tegutseda ka haiglad ja õppeasutused. · seltsingud mitteformaalne ühendus, mida ei registreerita · Erakorralisel juhul võib kodanikuühenduse tegevus võtta ka äärmuslikuma vormi protestiavaldustes vägivallatud meeleavaldused, protestikirjad, Balti kett, Fosforiidisõda, Laulev Revolutsioon. · Miks peab kodanik olema aktiivne? · asjatundlik vastuvaidlemine ja avalik protest on demokraatias kohustuslik · kodanikel on õigus nõuda, et nende muredega tegeletaks · kodanikel on õigus ise välja pakkuda
- Noorte nõustamine Noorte nõustamine on nõustamisteenuste tagamine noortele, et võimaldada neil langetada nende elu puudutavaid otsuseid. - Noorsoo-uuringud Noorsoo-uuringud on noortevaldkonna planeerimiseks ja teostamiseks vajalike süstemaatiliste ja võrreldavate uuringute olemasolu ning noortele suunatud tegevuse põhinemine nendel (abimaterjalid: noorteseire.ee) - Noorsootööalane koolitus (noorsootöötaja kutsestandart, taseme- ja täiendõpe, mitteformaalne õpe) Noorsootööalane koolitus on kvaliteetseks noorsootööks vajalike hoiakute, teadmiste ja oskuste omandamise ja aren¬damise võimaluste olemasolu, kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamine noorsootöö arengu ja tulemuslikkuse soodustamiseks. Koolituste kättesaadavust ja kvaliteeti võimaldab suurendada mitteformaalse õppimise veebileht, mis sisaldab koolituskalendrit, õpimeetodite, õppematerjalide ja koolitajate andmebaasi ning muud väärtuslikku teavet.
Programmi eesmärgid on edendada täiskasvanud õppijate ja täiskasvanute koolitajate koostööd partneritega teistest Euroopa riikidest, laiendada täiskasvanute õppimisvõimalusi ning tõsta täiskasvanuhariduse kvaliteeti ja populaarsust Euroopas. Grundtvigi programm hõlmab seda osa inimese haridusteest, mis omandatakse pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse lõpetamist ja see võib olla nii formaalne, mitteformaalne kui informaalne. Siia alla kuuluvad täiskasvanute: · tasemekoolitus (hilisem põhi-, kesk-, kutse-, või kõrghariduse omandamine täiskasvanute gümnaasiumides, kõrgkoolide avatud või kaugõppeosakondades jm); · tööalane koolitus (tööalaseid teadmisi ja oskusi täiendavad koolituskursused, kuid mitte erialaste kutseoskuste arendamine) · vabahariduslik koolitus (isiksuse arengule suunatud mitteformaalne, informaalne ja huviharidus).
tervitamiselgi. Tõuske püsti, vaadake silma, naeratage, ultage käsi ja tänage! Tänada tuleb aja eest, mille vestluspartner teile 4 pühendas, vastuvõtu eest, külalislahkuse eest, ärakuulamise eest, võimaluse eest tutvuda jne. 1.3 Põsesuudlus ja embamine ehk akolaad Tänu tihedale suhtlemisele teiste rahvastega on Eestiski kogunud populaarsust tervitamine põsesuudlusega ja embamisega. See mitteformaalne tervitus sai alguse keskajal, mil mehed surusid kohtudes teineteisega kätt, naisi aga tervitati suudlusega. Tavalised kodanikud tervitasid üksteist suudeldes põsele, aadlitiitliga inimesed suule. Moodi läks pidulik embus ehk akolaad. Akolaadi all tunti ka rituaali, millega lopes rüütliordusse pühitsemine jam is kujutas endast rüütli õla kerget puudutamist mõõga lameda küljega. Suudlus põsele on säilinud lähedaste inimeste tervitusviisina.
elimineerida. Sotsiaalse kontrolli teostamine - Kontrolli elluviimise vahendiks on sanktsioonid · Negatiivsed sanktsioonid e karistused · Positiivsed sanktsioonid e tasustamine - Väline ja seesmine kontroll · Väline: kontrolli teostavad erinevad institutsioonid: pere, kool, politsei jne. · Sisemine: käitumist reguleerivad omaksvõetud normid ja väärtused. - Formaalne ja mitteformaalne kontroll · Formaalne: seadusel põhinev ja teostatav selleks määratud ametkondade poolt. · Mitteformaalne: põhineb grupi heakskiidul või hukkamõistul. Legalistlik kontroll: kriminaalõigussüsteem Politsei - Ülesanne kahtlusaluste tabamine ja vahistamine ning eeluurimisele kaasaaitamine. - Põhiline jõustruktuuride esindaja. - Politseisotsioloogia: politseivägivald, politsei tegevuse legitiimsus, politsei organisatsioon ja selle kultuur. Prokuratuur
kutsetunnistusi). Eesti eesmärk on aastaks 2020. vähendada põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavate noorte osakaalu 9,5%-ni ja suurendada kolmanda taseme haridusega 30-34-aastaste inimeste osakaalu 40%-ni. Eesmärgi saavutamiseks on vajalik käimasolevate väljalangust vähendavate poliitikamuudatuste täielik rakendumine, lisaks tuleks arendada õppenõustamist ja karjääriteenuseid. Oluline on ka noorsootöö ja mitteformaalne haridus. Üldhariduses on vajalik lisaks faktiteadmistele järjest enam arendada loovust, ettevõtlikkust ning kujundada teisi õpilaste sotsiaalseid võtmepädevusi. Mõlemad eesmärgid on minu arvates saavutatavad, sest Eestis on pikemas perpektiivis hariduspoliitika peamiseks suunaks kõrghariduse kvaliteedi ja rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine ja riigi poolt rahastavate kõrghariduse õppekohtade arvu suurendamine, lisaks on Eestis kolmanda taseme haridusega
aitab paremini mõista ka seda, mida soomlased sinult ootavad. Soomes on kombekultuur veel üsna ühesugune. Sellepärast võõrastavad soomlased mõnikord uusi asju ja harjunust erinevaid tegevusviise. Teiselt poolt aga on soome ühiskonnas kõik võrdsed ja kõiki tuleb kohelda ühtviisi õiglaselt. Naiste ja meeste võrdväärsust peetakse Soomes väga tähtsaks. Soomlased võivad tunduda alguses ebasõbralike ja vaiksetena. Nad ütlevad oma arvamuse välja otse ja ausalt. Vestlemine on mitteformaalne ja sinatamine tavaline. Soomlane tegeleb oma asjadega ja austab teiste privaatsust. Öeldakse, et soomlasega võib olla raske tuttavaks saada, aga sõprus temaga kestab kogu elu. Tänapäeva Soome ühiskonna aluseks on indiviid, mitte perekond. Kultuur on indiviidikeskne nagu ka paljudes teistes lääneriikides. Töökat ja visa inimest hinnatakse. Soomlane tahab kasutada oma aega mõistlikult. Ta planeerib asjad ette ja peab kinni kokkulepitud ajakavadest. Ta peab oma lubadusi ja ootab
Laojuhataja roll ja tööülesanded Üks tähtsamatest omadustest, mida nõutakse kaasaegselt laojuhilt on võime minna kaasa muutustega. Laondus on muutunud viimase kahekümne aasta jooksul rohkem, kui kogu eelmise sajandi jooksul. Laojuhataja kõige tähtsam funktsioon on korraldada töö selliselt, et inimeste tööjõud ehk siis kõige kallim ressurss oleks täielikult ära kasutatud. Ta peab suutma mõjutada töötajate arvamusi, suhtumist, käitumist ja seisukohti selliselt, et saavutatakse optimaalne tootlikkus. Kontrolli, aga töötajate tegevuse kohta on raskem välja selgitada, kuna töölised on erinevaid toiminguid teostades riiulitevahelistes vahekoridorides ja tööalades. Laojuhataja peab teadma ja mõistma erinevaid probleeme ning olema suuteline nendega töötama. Ta puutub igapäevaselt kokku erinevate probleemidega, olles kohustatud neid lahendama ning kandma vastutust oma otsuste ja meeskonna tegevuste eest. Laojuhataja juh...
Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Avalik sektor: ühiskonna juhtimine ja koordineerimine. Avalik sktor e Riik, tunnused: territoorium, elanikkond, suveräänne riigivõim. Riigi ainuõigus: kehtestada seadusi, koguda makse, rakendada sundi. Riigi institutsioonid: seadusandlikud instit., täidesaatvad inst., kohus, keskpank, järelvalveinst.- riigikontroll, inspektsioonid, õigusvahemehed. Riigiasutustele iseloom. Tunnused: struktuur ja hiearhia, moodustatakse riigi poolt ülesannete täitmiseks, rahastatakse riigieelarvest, töötajaskond palgalised riigiametnikud. A sekt. Üles.: seadusandlus korra tagamine, maksude kogumine ja ümberjaotamine, avalik haldus (riigi ja omavalitsuse plaanipärane tegevus, et teostada poliitikas püstitatud eesmärke), tellib teenust iseseisvatelt avalikõiguslikelt asutustelt (loodud avalikkuse huvides kongreetsete seadustega, nt ETV, ülikool jne). Erasektor: (tulundussektor) majandamine tootm...
Kui küsida neilt millal nad mingi töö või kohustuse ära teha kavatasevad, kõlab vastuseks tavaliselt ,,homme", ,,ülehomme", ,,järgmisel nädalal" ja nii edasi. Nad on rahvus, kes elavad ,,aega on selle kiire asjaga" põhimõtte järgi. Hispaanlased on äärmiselt sõbralik rahvus. Nad ei kasuta võõrastega suheldes formaalsusi, kuigi nende keel seda võimaldab . Neil on olemas viisakas ,,usted" mis tähendab ,,teie" ning sõbralik ja mitteformaalne ,,tu" mis tähendab ,,sina". Esmatutvumisel jäetakse teietamise osa sageli ära ja üteldakse kohe ,,tu", kuna keegi neist ei viitsi tegeleda formaalsustega. Turistile võib see sageli segadust tekitada, kuna kui öelda ,,usted" mis tähendas ,,teie", sarkastilise tooniga, võib see mõjuda solvavalt, sest nii antakse mõista, et kõnetatu käitub ninakalt. Samas ei tohi kõnetada vanemaid daame ja tähtsaid isikuid sõnaga ,,tu". Võib ka
Kommunikatsioon Suhtlemise vormid *intrapersonaalne suhtlemine- sisekõne, inimene suhtleb iseendaga *interpersonaalne suhtlemine- kahe inimese vahel toimuv suhtlemine. Enamasti mitteformaalne ja spontaanne *Grupitasandi suhtlemine- grupp peab olema piisavalt väike, et inimesed saaksid omavahel luua kontakti *organisatsioonitasandi suhtlemine- toimuv selgelt määratletud hierarhia rollide ja reeglite raames *Avalik suhtlemine- teade edastatakse hüpoteetilisele vastuvõtjale, enamasti formaalne, vastuvõtja passiivne *vahendatud kommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on teineteisest eraldatud ajas ja ruumis Kommunikatsiooni komponendid *kommunikaator- info andja *retsipient- info vastuvõtja *kommunikant- samaaegselt nii teabe saatja kui vastuvõtja *märk- iga tähendusliku sisu omane sõna või sõnatu väljendus *märgiline käitumine märke kasutav, vahendav või tõlgendav tegevus e. Kommunikatsio...
Peatükk on mahukas ning sisaldab paljusid alapeatükke. Kõigepealt vaadeldakse kasvatust puudutava mõtlemise ja teabe olemust - seda, kuidas igapäevases elus kasvatusest mõeldakse ja räägitakse ning mil moel teaduslik mõtlemine sellest erineb (kasvatust puudutav argimõtlemine ja teaduslikud teadmised, mis on jooned, mida peetakse teaduse tunnusteks). Järgnevalt kirjeldatakse soome laste ja noorte erinevaid kasvukeskondi: formaalne ja informaalne ning mitteformaalne kasvatus, perekond kasvukeskkonnana (statisteliselt: lastega perede tüübid, laste arv peredes, lahutatud perede lapsed), Soome riiki kasvatus- ja haridussüsteem (struktuur sõnades ja skeemis), hariduse majandamine. Näiteks, öeldud, et õpib iga päev üle miljoni soomlase, peamine hariduspoliitiline suund on suurendamine koolide isemajandamist jne. Seejärel arutletakse selle üle, mida õieti tähendavad kõigile tuttavad terminid kasvatus, koolitus ja õpetus, areng ja õppimine
Informatsiooni ressursi kontroll Finantsressursside kontroll Kontroll juhtimistasandite järgi: Strateegiline kontroll tippjuhid viivad läbi. Taktikaline kontroll keskastmejuhid. Operatiivne kontroll esmatasandijuhid.. Tegevuste kontrolli saab liigitada Eelnev kontroll Paralleelne kontroll Järelkontroll Sturktuurset kontrolli on võimalik kujutada skaalal, mille ühes otsas on bürokraatlik ja teises mitteformaalne kontroll. Bürokraatlikku formaalset kontrolli kasutatakse mehhaanilistes organistasioonides, mitteformaalset aga orgaanilise struktuuriga organistasioonides. Bürotkaatlik kontroll ranged reeglid ja jäik hierarhia. Töötajate vastuvõtt on kitsendatud ja jääb formaalseks Mitteformaalne kontroll eesmärk on, et töötajad võtaks endale kohustusi ja sooviksid oma tulemusi parandada. Väline kontroll on muutunud sisekontrolliks. 23
Informatsiooni ressursi kontroll Finantsressursside kontroll Kontroll juhtimistasandite järgi: Strateegiline kontroll tippjuhid viivad läbi. Taktikaline kontroll keskastmejuhid. Operatiivne kontroll esmatasandijuhid.. Tegevuste kontrolli saab liigitada Eelnev kontroll Paralleelne kontroll Järelkontroll Sturktuurset kontrolli on võimalik kujutada skaalal, mille ühes otsas on bürokraatlik ja teises mitteformaalne kontroll. Bürokraatlikku formaalset kontrolli kasutatakse mehhaanilistes organistasioonides, mitteformaalset aga orgaanilise struktuuriga organistasioonides. Bürotkaatlik kontroll ranged reeglid ja jäik hierarhia. Töötajate vastuvõtt on kitsendatud ja jääb formaalseks Mitteformaalne kontroll eesmärk on, et töötajad võtaks endale kohustusi ja sooviksid oma tulemusi parandada. Väline kontroll on muutunud sisekontrolliks. 23
- ravi nõustamisel on ennetavad lähenemised (kuidas ennetada suuremate probleemide teket), töötame teadvustatud materjaliga; psühhoteraapias on töö nii teadvustatud kui ka mitteteadvustatud materjalidega Sarnasused: *teoreetilised lähtekohad *meetodid (?) *usaldus tuleb käitumisest, olekust. *eetika *struktureeritus Formaalse ja mitteformaalse nõustamise erinevus Formaalne nõustaja/terapeut kui töö ja nõustad kliente; mitteformaalne nõustad sõpru, sugulasi. Need peavad olema selgelt eristatavad. *isiklik suhe, ühine ajalugu ja tulevik mõlemal poolel tekivad ootused, mis ei seostu tööga; tunnete osakaal suureneb oluliselt *nõuded eetikale mitteformaalsel puuduvad; eetika on pigem formaalne mõiste; mitteformaalne nõustamine toimub kirjutamata reeglite järgi Nõustades peab sul olema võrgustik. Nt lahutusprobleemid. Sul peab olema nö oma jurist.
Ametiühing tööliste majanduslikke huve kaitsev organisatsioon. Tavapärased nõudmised väärikas palk, õigus puhkusele, seadusega sätestatud tööaeg, tervislikud töötingimused ja tööohutus. Sotsiaaldialoog läbirääkimised valitsuse, ametiühingute ja ettevõtjate vahel. Kodanikuühendus välja kasvanud tavakodanike probleemidest hariduse, kultuuri edendamine Kodanikuühenduse on kolm gruppi: 1) Seltsing mitteformaalne ühendus, mida ei registreerita 2) Mittetulundusühing kõige arvukamalt 3) Sihtasutustena võivad tegutseda ka haiglad või õppeasutused. Protestiavaldus miiting või demonstratsioon, on huvide väljendamise viis, mis on seadusega lubatud. Demokraatia on tugev kodanikud kasutavad oma õigusi ja tunnevad kohustust neid kaitsta. Kodanikualgatus isikliku initsiatiivi ülesnäitamine.
Kui normid on vastuolus, võib takistada organisatsiooni eesmärkide täitmist.23. Formaalne grupp Formaalseteks gruppideks on osakonnad ja teised üksused, mis juhtkonna poolt moodustatakse töö tegemiseks ja töötajad kuuluvad nende koosseisu vastavalt nende kohale organisatsioonis. 1. Formaalsed grupid ametlik grupp, moodustatud ametlikult, tema töö on korraldatud teatud ametlike dokumentide alusel. Tuleb välja poolt. 24. Mitteformaalne grupp2. Mitteformaalne grupp inimeste sümpaatia ja ühised huvid aluseks. Nt. koos elukaaslasega. Formaalse sees võib ka olla mitteformaalne grupp. 25. Grupi normid Normid on reeglid antud situatsioonis ja antud tingimustes sobilikuks käitumiseks. Normid näitavad, millised käitumisviisid on grupi eesmärkidega kooskõlas. Reegleid pannakse organisatsioonis paika erinevalt peamiselt kirjalikult, aga on ka palju norme, mis on kokkuleppelised ja suusõnalised
2. Formaalne grupp ( formal group) ametlik grupp: on moodustatud ametliku võimu e. juhtkonna poolt mingi kindla eesmärgi saavutamiseks. Ametlikus grupis realiseeritakse rohkem grupi kui isiklikke eesmärke. Grupi liikmetel on kohustus ja vastutus pidada grupi eemärke tähtsamaks kui isiklikud eesmärgid. Siin peavad kehtima omavahelised kokkulepped. Eristatakse järgmisi ametlikke gruppe: Komitee, nõukogu, komisjon; Otsustusgrupid; Probleemilahendusgrupp; Kvaliteediring 3. Mitteformaalne grupp (informal group) mitte ametlik grupp; tekivad vastavalt inimeste huvidele või suhetele. Võivad kujuneda ametliku grupi sees või ametlike gruppide vahel. Võivad tegevust täiendada aga ka vastanduda organisatsiooni tegevusele. 1. Huvigrupid ühiste huvidega inimesed. Võivad olla seotud tööülesannetega, aga ka isikliku tegevusega. Huvigruppide tegevus toimub tavaliselt töökohas. Nt. enesetäiendusega seotud ühendused (keeleõpe) 2. Sõprusgrupid omavaheliste suhete alusel
2. Formaalne grupp ( formal group) ametlik grupp: on moodustatud ametliku võimu e. juhtkonna poolt mingi kindla eesmärgi saavutamiseks. Ametlikus grupis realiseeritakse rohkem grupi kui isiklikke eesmärke. Grupi liikmetel on kohustus ja vastutus pidada grupi eemärke tähtsamaks kui isiklikud eesmärgid. Siin peavad kehtima omavahelised kokkulepped. Eristatakse järgmisi ametlikke gruppe: Komitee, nõukogu, komisjon; Otsustusgrupid; Probleemilahendusgrupp; Kvaliteediring 3. Mitteformaalne grupp (informal group) mitte ametlik grupp; tekivad vastavalt inimeste huvidele või suhetele. Võivad kujuneda ametliku grupi sees või ametlike gruppide vahel. Võivad tegevust täiendada aga ka vastanduda organisatsiooni tegevusele. 1. Huvigrupid ühiste huvidega inimesed. Võivad olla seotud tööülesannetega, aga ka isikliku tegevusega. Huvigruppide tegevus toimub tavaliselt töökohas. Nt. enesetäiendusega seotud ühendused (keeleõpe) 2. Sõprusgrupid omavaheliste suhete alusel
ÕPPIMISVÕIMALUSTE JA TÖÖMAAILMA TUNDMINE NING SELLE TÄHTSUS KARJÄÄRIPLANEERIMISEL Terminid Amet Kindlate tööülesannete ja vastutusega tööalane tasustatav tegevus. Ametikoht Konkreetne tööülesannete ja vastutuse kogum organisatsioonis või asutuses teatud töö tegemiseks. Bakalaureuseõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane süvendab oma üldhariduslikke teadmisi, omandab eriala alusteadmisi ja -oskusi ning magistriõppeks ja töö alustamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Elukestev õpe Elukestev õppimine haarab kõiki elu jooksul ette võetud õppetegevusi, mille eesmärgiks on parandada ja täiendada oma teadmisi ja oskusi vastavalt iseenda, ühiskonna ja tööturu vajadustele. Eriala Haridusasutuses omandatav teadmiste ja oskuste kogum, mis on nõutav teatud kutsealal töötamiseks. Formaalharidus Riiklike õppekavadega fikseeritud, eesmärgiliselt organiseeritud õppetegevus, millel on fikseeritud kestvus ja õppekava, mis ...
USA ja EL kohtunikud piirduvad vaid soovitustega pöörduda lepitaja poole. Keeldumine sarnaselt Venemaale karistust ei too, kuid kohtunik on pädev hinnata keeldunut poolt kui agressiivsest ning kui kompromissi leidmise vastu olevat. 8 " ( )" Kättesaadav arvutivõrgus: http://www.trud-consulting.ru/mediatsiya/kommentariy-k-federalynomu-zakonu-ob- alyternativnoy-protsedure-uregulirovaniya-sporov-s-uchastiem-posrednika-protsedure-media-117.html (14.11.2012) lepitusmenetluse mitteformaalne iseloom, millest tulenevalt on menetlusosalistel võimalik keskenduda vaidluse sisule (sh nii õiguslikele kui mitteõiguslikele aspektidele), mitte rangelt reglementeeritud menetlustega kaasnevatele välistele külgedele. Vastandina eelistele Vene Föderatsiooni lepitusmenetlusel on üks suur puudus ehk leitud kompromissile täitedokumendi jõu andmine. Venemaal lepitusmenetlus on jaotatud kolmeks erinevaks asteks: kohtuväline-, kohtueelne- ja kohtulik lepitusmenetlus.9 Kohtuvälisel
tegevusest, mida tol ajal serveeriti samuti vabatahtliku kodanikualgatuse pähe ja millega seotud kohustuste täitmatajätmisele järgnesid sanktsioonid. Seetõttu on vabatahtliku töö määratlemine just nendes riikides eriti oluline, kui räägitakse vabatahtliku töö korraldamisest, arendamisest ja toetamisest. Vabatahtlik tegevus pakub võimalust olla aktiivne kodanik ja kogukonna liige, omandada uusi oskusi ja laiendada silmaringi (nn mitteformaalne haridus), saada uusi tutvusi (sotsiaalne võrgustik) ja suurendada enesekindlust. Uurimused näitavad, et vabatahtlikuna tegutsemine suurendab inimese huvi enda ümber toimuva vastu ning tõstab tema ühiskondlikku ja poliitilist aktiivsust. Veel on leitud, et vabatahtlikuna tegutsenuil on vanemas eas parem tervis ja nad on oma eluga rohkem rahul kui teised. Samuti on vabatahtlikud innukamad õppima ja haridust omandama, neil on ulatuslikum sotsiaalne võrgustik, mis võib aidata tööd leida
igal aastal oktoobrikuu kolmandal nädalalõpul, seega on nii JOTI kui JOTA toimumine rihitud samale ajale. WOSM-il on oma kodulehekülg internetis: http://www.scout.org/ SKAUTLUSE EESMÄRK Skautluse eesmärk on aidata kaasa noorte haridusele, tuginedes skaudiseadustele ja -tõotusele, aidates seeläbi muuta maailma paremaks ja arendada noori vastutustundlikeks isiksusteks, kes on ühiskonna aktiivsed ja täisväärtuslikud liikmed. Selle eesmärgi täitmiseks pakub skautlus, kui mitteformaalne hariduslik liikumine, noortele nende isiksuse kujunemisaastatel arendavat tegevust. Eestlaste sihiks on aidata noortel areneda täisväärtuslikeks kodanikeks. Inimene saab olla täiuslik ainult siis, kui ta pöörab tähelepanu oma isiksuse - füüsise, intellekti, tunnete, sotsiaalsuse, hinge ja iseloomu - arendamisele ning meid ümbritsevale keskkonnale ja ühiskonnale. KASUTATUD ALLIKAS http://skaut.ee/
det(A) = det(AT). ja veergude arv teise maatriksi veergude arvuga - . · Kui determinandis üks rida koosneb nullidest, siis on determinandi Korrutismaatriksi element kohal ij (reas i veerus j) leitakse kui esimese väärtus null. maatriksi i-nda rea ja teise maatriksi j-nda veeru vastavate elementide Levinud, aga samas mitteformaalne viis, on öelda eelmise näite kohta, et "võrrandi üldlahend on x(t) = t + C ". St sümbol C on konstant, mis võib olla mistahes väärtusega. Sama kehtib sümbolite C1, C2, jne kohta. korrutiste summa - Näide 9
See paelus kiirelt populaarse poliitika ja meedia tähelepanu. Täidesaatva võimu keeruline dünaamikat saab veel lähedasemalt vaadelda vaadates presidendi rolli, peaministri rolli ning kabineti osalust. Neid vaatlustes, samas, peab lähtuma kolmemõõtmelisest dünaamikast: · võimu formaalne dimensioon: konstitutsionaalsed rolli ja vastutused täidesaatvas kohtades ja institutsionaalne raamistik milles töötatakse. · Võimu mitteformaalne dimensioon: persooni roll, poliitilised oskused ja kogemused ning faktorite kokkupõrked nagu näiteks parteid ja massimeedia. · Võimu välisdimensioon: poliitiline, ökonoomiline ja diplomaatiline valitsuse kontekst ja täidesaatva haru laiem talutav surve. Valitsuse täidesaatev haru on vastutav täidesaatvuse või rakendamise eest poliitikas. Poliitiline täidesaatvus käitub kui ,,kõrgem võim" riigis ja viib ellu mitmeid juhtivaid rolle. Presidendi
On hulk inimesi, keda on vaja kaitsta koondumine jne. Töötajad võivad võõranduda organisatsiooni eesmärkidest. Nupukesed organisatsiooni eesmärkide saavutamise suhtes. Iga teine sisend, mis väliskeskkonnast tuleb. Lõpptulemus töölised on iseseisvad, võtavad võimu. Postmodernistid arvavad, et probleemi püstitus sellisena on õige aga lahend ei ole. Kui see võimupööre toimuks, siis võimule saanudd hakkaks kopeerima seda, mis ennem oli. Durkheim mitteformaalne ja formaalne organisatsioon. 19sajandivahetuse paiku juba räägiti sellest. Temalt sotsioloogia mõttes objektivistliku uurimuse algatajatest. Positivism tuleb ka sealt. Max Weber - organisatsioon kui õlitatud masinavärk. Modernism seda iseloomustab klassikalisest üleminek kaasaegsete jurde. Põhjuslikkus tuleb ebausu asemele. Põhjus-sesos tagajärg. Misk nad olid edukad omal ajal. Sest toodi sisse numbrit. Hakkas kirjeldama sisendit väljundit läbi numbrite. Kõike on võimalik muuta
Kordamisküsimused vastustega organisatsiooni käitumise eksamiks! 1. Organisatsiooni käitumise olemus ja seosed teiste distsipliinidega 2. Organisatsiooni käitumise kujunemine 3. Organisatsiooni struktuuri tüübid 4. Rollid meeskonnas 5. Eestvedamine ja juhtimise eripärad 6. Organisatsiooni kultuur, avaldamisvormid, kultuuritasandid 7. Väärtused ja eetiline juhtimine organisatsioonis. 8. Grupi ja meeskonna erinevused ja sarnasused. Mitteformaalne ja formaalne grupp. 9. Hoiakud grupis ja nende muutmine. 10. Suhtlemine erinevate gruppide ja meeskondade vahel, suhtlemine organisatsioonis 11. Eestvedamine 1. Organisatsioon on inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks. Organisatsioonikäitumine uurib inimkäitumist ja selle mõju organisatsioonis. Organisatsioonikäitumine uurib töötaja käitumise seletamise, mõistmise,
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES 'ETTEVÕTTE JUHTIMISE ÜLDKURSUS' (2.0 EAP) 1. Organisatsiooni mõiste, organisatsioonide jaotus ja eesmärgid Organisatsiooni mõiste - organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamiseks (R. Alas). Organisatsioonid jagunevad: - formaalne organisatsioon - kindel struktuur ja eesmärgid - mitteformaalne organisatsioon - struktuur puudub - primaarne organisatsioon - inimestele meeldib koos teatud tööd teha - sekundaarne organisatsioon - tähtis on tulemus Organisatsiooni eesmärgid Vahetud eesmärgid - planeeritud teatud ajaks Saavutatavad eesmärgid - kindlat aega pole määratud Ettekujutuslikud eesmärgid - kõige olulisemad. Meie nägemus sellest, kuhu tahame jõuda. 2. Organisatsiooni keskkond (sisekeskkond, mikrokeskkond, makrokeskkond) Sisekeskkond Kliendid - määravad, mida org
ühiskonnast(дать возможность вернуться в группу) 3) rehabilitatsioon, tänu millele hälvikud võivad valmistuda normaalse elu juurde tagasi tulema ja täitma oma rolli ühiskonnas(anonüümsed alkoholikud) Sotsiaalse kontrolli vormid- on eri tasemel erinevad. On olemas sots.kontroll formaalsed(paseerutavad reeglina form.sots.norm.) ja mitteformaalsed(põhinevad mitteformaalsetel normidel) Mitteformaalne kontroll eeldab “mitteametlikkust” ja tavaliselt kohaldatakse seda väikestes gruppides. 1) sotsiaalsed autasud – nt naeratused, heakskiit; 2) karistus – nt kriitilised märkused; 3) veenmine – nt treener убеждение 4) normide ümberhindamine переоценка норм Formaalne kontroll – assotsieerub ametlikkusega ja tavaliselt teostatakse seda suurtes organisatsioonides Sots
Inimeste motiveerimine ja tunnustamine. Tööalane käitumine Töötajakeskne juhtimine keskendub töötaja tööalasele käitumisele ja püüab läbi individuaalse lähenemise tõsta töötulemuslikkust. Tööalast käitumist (sooritust) defineerides, tuleb eristada tegevust (käitumist) ja tulemust. Käitumuslik aspekt on seotud vahetu tegevusega tööprotsessis. Mitte iga käitumist ei saa seostada sooritusega, olulised on vaid need käitumised, mis on seotud organisatsiooni eesmärkidega. Sooritus on see, milleks on inimene organisatsiooni palgatud ja mida ta peab tegema hästi. Sooritust ei määratleta tegevuste kaudu, vaid hinnangu, mõõtmise ja otsustusprotsesside kaudu. Vaid mõõdetavad tegevused moodustavad soorituse. Tulemuste aspekt on seotud käitumise tagajärgedega Tööalase tegevuse tulemus sõltub tihti käitumuslike tegurite kõrval ka teistest teguritest Juhtimise tõhusus Juhtimisel keskendutakse ühelt poolt lõpptulemustele ning teiselt poolt tööks soo...
arenguvõimalused. Tööandja saab ülevaate töökorraldusest ja selle täiustamist vajavatest tegurist töötaja arvamuste ja ettepanekute põhjal. Vestluse käigus vaadatakse läbi eelneval perioodil püstitatud eesmärgid ning töö vastavust sellele, hinnatakse hetke olukorda ning lepitakse kokku ootused aja vajadused eelseisvaks perioodiks nii isiklikul kui organisatsiooni tasandil. Hindamine võib olla formaalne ja mitteformaalne. Formaalne hindamine on ametlik ja süsteemne protseduur, mis eeldab hindamissüsteemi olemasolu ja kindla metoodika kasutamist. Tulemused vormistatakse kokkulepitud viisil. Aastas on soovitav läbi viia üks formaalne hindamine. 1 Mitteformaalne hindamine toimub töö käigus ja see on juhi ning alluva igapäevane suhe, suurt oskust nõudev tegevus, mis eeldab kompetentsust, eetilisust, püsivust ja
õpikeskkonna loomist koolis nendeks on parimad võimalused kaasava hariduse tingimustes. See, mis koolist kaasa saame, peab tagama meie iseseisva toimetuleku ühiskonnas. Formaalharidussüsteemis on kõige tähtsam luua tingimused hea põhihariduse omandamiseks. Just sellel õppetasemel omandatud oskused aitavad õppuril kujuneda otsustus- ja vastutusvõimeliseks ühiskonnaliikmeks. Sellele lisandub iseseisev õppimine ehk mitteformaalne haridus. Valmistuda tuleb üleminekuteks nii põhikoolist kutsekooli kui ka kutsekoolist tööellu. Siin aitavad kaasa nii põhikooli kui ka kutsekooli õpetajad. Toon siinkohal näiteks mõned meie haridustekstides kasutatavad märksõnad ja sõnaühendid: õpetaja on võti; õpime õppima; õppuri erivajadustega arvestatakse; keskharidus kõigile; kutseharidus tagab valmisoleku tööeluks; kõrgharidus paljudele; haridussüsteem on ühtne ja
põhimõtted: Organisatsiooni töö peab olema jaotatud üksikuteks spetsiifilisteks osadeks või alltöödeks; Juhtidel peab olema nii võim kui ka vastutus oma alalõigu osas; Igal töötajal peab olema üks ülemus ja üks konkreetne tegevusplaan; Töötaja huve ja organisatsiooni huve tuleb kohelda võrdse lugupidamisega; Palk peab vastama tööle; Informatsioon peab liikuma hierarhilist struktuuri pidi, informatsiooni mitteformaalne liikumine tuleb välistada; Organisatsioonis peab valitsema kindel ja kõigile teadaolev sisekord, mis ei tohi väga tihti muutuda; Inimesi tuleb pidevalt koolitada, et tagada nende pidev areng; Töö lõppedes ei tohi hästi töötavaid meeskondi lõhkuda, neile tuleks leida uus Ülesanne; Töötajate initsiatiivi tuleb ära kasutada võimalikult suurel määral. 2.3 BÜROKRAATLIK KOOLKOND Bürokraatliku organisatsiooni tunnused:
- Lubatud isegi absurdsed väljaütlemised; - Mitteformaalne olemine (suupisted); Positiivsed tunnused: - Kõik, mis seal ruumis räägitakse, jääb sinna ruumi; - pole tagamislaekumisprobleeme; - Arutatakse ainult ühte küsimust.
Kasutamise eelduseks on mitmeid kompetentse ühendava projektipõhise tegevuse vajadus Virtuaalne struktuur o Töötab väga vähe inimesi o Töö käib telefoniteel, e-maili teel, faxi teel o Enami juhtimise funktsioonidest ostetakse sisse Organisatsiooni elutsükkel o Org elutsükkel koosneb: Firma sünd- asutamine, asutaja täidab kõiki ülesandeid, org on mitteformaalne ja ülesanded kattuvad. Noorus- Org kasvab kiiresti, toodetel on turul edu. Kotroll ja otsustamine endiselt tsentraliseeritud. Keskiga- Firma on saavutanud heaolu. Kasvanud suureks ja jõudsaks. Tööjaotus on välja kujunenud. Protseduurid ja juhendid on paigas. Tööle on võetud spetsialistid. Küpsus- Firma on kasvanud äärmiselt suureks ja muutunud mehhanistlikuks
Ärialane suhtlus on igasugune suhtlus eesmärgiga edendada tooteid või teenuseid või ettevõtet ja seda ametlikul eesmärgil. Ettevõttes tegutsevate inimeste koostöö seisneb suhtlemises ja koostöö kvaliteet sõltub suhtluse kvaliteedist. Sama põhimõte puudutab ka ettevõttes tegutsejate koostööd ettevõtteväliste tegutsejatega (klientide ja koostööpartneritega). Ettevõtte kontekstis võib suhtlus olla ettevõttesisene või –väline; formaalne või mitteformaalne. Ettevõttesisene suhtlus võib olla vertikaalne (ülalt-alla ja alt-üles) või horisontaalne (samal tasandil). Ettevõtteväline suhtlus on horisontaalne. Horisontaalse suhtluse korral sama juhtimistasandi juhid või töötegijad vahetavad informatsiooni oma töökohustuste täitmiseks. Ettevõttevälise suhtluse korral ettevõttes tegutsejad vahetavad informatsiooni ettevõtteväliste tegutsejatega.
· Esteetiliselt ja intellektuaalselt stimuleeriv õpikeskkond · Õppeainete piire ületavad teemad ja projektid · Õpperühmade moodustamisel püütakse mitte lähtuda õppeedukusest ja biol. vanusest · Rõhutatakse lapse enda aktiivsust, kasutatakse individuaalset, paaris- ja rühmatööd · Püütakse tagada valikuvõimalused · Saavutusi hinnatakse sõnaliselt Lapsekeskse pedagoogika kaasaegseid rakendusi (1) Progressiivne pedagoogika (2) Vabakasvatus (Summerhill) (3) Inglise mitteformaalne kool (4) Montessori pedagoogika (5) Waldorfpedagoogika Progressiivne pedagoogika · tekkis USA-s 1900. aasta paiku ja tema eesmärgiks oli vana kooli asemele luua uus, endisest vabam ja õpilasekesksem kool · Uuest koolist räägiti kui: vabast koolist, töökoolist, aktiivsest koolist, elule orienteeritud koolist JOHN DEWEY (1859-1952) · õppimisprotsessis on olulised õppija enda kogemused · õppimine läbi tegevuse (learning by doing) · õppimine kui kollektiivne protsess
Juhtimise alused eksamiks Sissejuhatus Homo oeconomicus inimene, kes tegutseb alati majandusliku otstarbekusest lähtudes Organisatsioon ühise eesmärgiga inimrühm Juhtimise ülesanded: o Planeerimine määratakse kindlaks organisatsiooni tegevussuunad ja püstitatakse eesmärgid o Organiseerimine määratakse planeerimisel fikseeritud eesmärkide saavutamise teed o Eestvedamine töötajate motiveerimine, et koos pingutada organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks o Kontrollimine standardite kehtestamine, tulemuste hindamine standarditele vastavalt Juhtimine ressursside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks Juhid jagunevad juhtimistasandite järgi: o Tippjuhid firma tegevuse üldine suunamine ja kooskõlastamine (organiseerimine) o Keskastmejuhid strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamine ja tulemuste kokkuvõtmine ( eestvedam...
• Organisatsioon on mehhanism, mille abil on võimalik „asju ära teha” (get things done), saavutada eesmärke, mida indiviid üksi ei suudaks eales saavutada (Parson). Organisatsiooni tunnused: • Liikmed (vähemalt kaks inimest) • Ühine eesmärk • Teadlik tegevus ja koordineerimine • Eristavad tunnused • Pidev toimimine Tüpoloogia: • Sektor – avalik/era/mittetulundus • Formaat – formaalne vs mitteformaalne • Vanus • Väljund – tootmine vs teenindus • Suurus – väike/keskmine/suur Organisatsiooni suurus Töötajate arv Aasta käive/ aasta bilanss (Euro Mikroettevõtted kuni 10 2 miljonit
7. Org'i perspektiivid 8. Individuaalne tagasiside. ORGANISEERIMINE Organisatsiooni uurimise tasandid: 1. Tasand: organisatsiooniteooria, 2. Organisatsiooni- käitumine 3. Juhtimisalased teadmised 4. Spetsiifilised juhtimisvaldkonnad (personali-, info-, kommunikatsioonijuhtimine) Organisatsiooni tunnused: vähemalt 2 liiget, ühine eesmärk, teadlik tegevus, koordineerimine, eristavad tunnused, pidev toimimine. TÜPOLOOGIA: Sektor- avalik/era/mittetulundus, Formaat- formaalne vs mitteformaalne, Suurus- väike/keskmine/suur, Vanus- arengu etapp, Väljund- tootmine vs teenindus. Orgi sisekeskkond: töötajad,protsessid,kultuur(väärtushinnangud,tõekspidamised),strukt, suurus. Vahetu keskkond: org'iga otsestes seostes olevad org'id, grupid ja isikud (kliendid/kodanikud, konkurendid, partnerid, (poliitiline) juhtimine) Üldine keskkond: eelkõige seotud org'i tegutsemisega teatud geograafilises asukohas
· dekodeerimine- märkide lahtimõtestamine tähendustesse, · kontekst- taustsüsteem,milles toimub suhtlemine. 6. Tähenduse komponendid (denotatiivne, konnotatiivne) Denotatiivne- tähenduse esemeline, materiaalne külg. Konnotatiivne- tähenduse emotsionaalne, kogemuslik külg. 7. Suhtlemise tasandid (intrapersonaalne, diaadiline jm) 1. Intrapersonaalne- enamasti sisekõne vormis, 2. Diaadiline- enamasti spontaanne ja mitteformaalne, 3. Grupisisene- grupp peab olema piisavalt väike kontaktide loomiseks, suhtlemine ei katke kui inimest kõrval ei ole. 4. Organisatsioonisisene- enamasti formaalne, 5. Massikommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on eraldatud ajas ja ruumis. 8. Kommunikatsioonivahendid, nende jagunemine Verbaalsed (sõnalised), Mitteverbaalsed (kõnelised) 9. Mitteverbaalse vahendite jagunemine ja kasutamine · paralingvistilised-hääle tämber, intonatsioon
see pidurdavalt. Lahendusena tuleb leida need lülid, kus info seisma jääb ja vajadusel need vahetada. Selliseid lülisid on võimalik leida näiteks mitteformaalsel suhtlemisel alluva ja otsese juhi vahel, jättes vahele vahetu juhi. Selleks on oluline, et kõrgemad juhid ei distantseeruks alluvatest, vaid jagaks informatsiooni ning lahendusena võiks pakkuda Päästeameti näitel infopäevad päästjatele. Komando tasandil on üsna levinud mitteformaalne horisontaalne ning vertikaalne kommunikatsioon. Sellise suhtlemise eelis on see, et info liigub kiiresti ning enamasti on tegemist kogemuste vahetamisega, mis parandab töö kvaliteeti. Autorite arvates on miinuseks, aga see, et komandotasandil tekivad kuulujutud, kuna aetakse segamini faktid ning isiklik arvamus. See ei ole suur probleem, kui arusaamatus tekib vähe olulise küsimuse arutamisel, aga kui vahetu juht tervet komando isikkoosseisu puudutava teema
Ülddidaktika ja kasvatustöö alused 28.09.2017 Õppimise olemus ja õppimise ajendid Didaktiline mõiste Mis on minu arvates õppimine? Arenemine arusaamad Suhtlemine Mõistmine Ellujäämine Miks selline võte hea on? Panen üksi kirja, siis paaris ja siis terves grupis hea? Piiratud mõttemaailm , siis suurenb jagades Saada turvatunnet ja kinnitust kaaslaselt ja lõpuks jagada, pole üksi enda vastuse hirm, vaid saanud kinnitust kaaslaselt. PIKKI LINKE LÜHENDA LINGID.ee PADLET- sõnad mida rohkem, seda suurem QR-koodi loomise vahend qrcode-monkey http://linoit.com/users/leppl/canvases/Mis%20on%20%C3%B5ppimine %20%28definitsioon%29 milleks linoit õppekeskkonda kasutada saaks? Ajurünnak Varem tajutuga mottes opereeimine võib viia õppimiseni Õppimine on protsess, kus praktilise ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
