Minu Eesti - Minu kirik (0)

MINU EESTI -
MINU KIRIK
UURIMISTÖÖ
MÄRKSÕNA: BRIGITTA ,
PÕHIKOOL
2009
Sisukord
SISSEJUHATUS 3
ÜMBRITSEV KESKKOND 4
KIRIKUHOONE 6
KIRIK KOOLIHARIDUSE ANDJANA 8
KOGUDUSEST 10
KOGUDUSE TEGEVUSEST 13
KIRIKUÕPETATEST 15
KOKKUVÕTE 17
KASUTATUD ALLIKAD, KIRJANDUS JA MATERJALID 18
LISA 1. KES OLI PÜHA BRIGITTA? 20
LISA 2. ARTHUR VÕÕBUS 21
LISA 3. ELMAR SILVESTER SALUMAA ( TEPPAN ) 23
LISA 4. OTTO TALLINN 25
LISA 5. VILLU JÜRJO 27
LISA 6. MAARJA- MAGDALEENA KIRIKUÕPETAJAD 28
LISA 7. INTERVJUUD 29
LISA 8. KULTUURIMÄLESTISED VARA KIRIKUS 31

SISSEJUHATUS

Käesolev uurimistöö on Vara Brigitta kirikust Tartumaal Vara vallas.
Suvel mööda sõitmisest on vähe kasu, et teada tegelikku kiriku ajalugu, salapärased valged seinad ja iidsed ning kõrgustesse ulatuvad puud ei jutusta Sulle tegelikkusest. Piisab vaid sisse astumisest, et tekiks huvi, miks ja milleks see kirik siia ehitatud on ning kes sellega seotud on.
Sellise teema valisime , sest ka meil ei ole meie kodukandi kirikust rohkemat teada kui näinud oleme. Teadagi, et kirik seostus Eestis igapäevase elukorraldusega, sealhulgas haridusega ja usuga. Ka praegu on kirik mõningatele inimestele vägagi pühalik. Kõike seda on huvitav ja kasulik teada, eriti kui elada selle kiriku läheduses.
Kasutatud on Internetti, raamatuid ja koolis varem tehtud uurimistöid, arhiivi CD-st oli palju abi, sest sealt sai palju vanemat infot. Aga kiriku arhiiv pole kahjuks kasutatav, olemasolev materjal pidi olema täiesti korrastamata ning inimesed on kiriku teemal kinnised, ei taha tähelepanu. Seetõttu jäi mõnigi küsimus, mis töö käigus tekkis, seekord vastuseta.
Töö on üles ehitatud nii nagu kirikuvõõras inimene arvatavalt selleni jõuab: algul vaatab kaugelt, siis juba lähedalt erilist hoonet, puutub tõenäoliselt kokku mõne seonduva valdkonnaga, lõpuks julgeb ehk huvituda juba asjast endast. Seega esimene peatükk avab tausta , milles kirik on rajatud ja tegutsenud, teine kirjeldab hoone saatust, kolmandas on lähemalt juttu kirikust kui esimesest koolihariduse andjast (see on lähim kokkupuutepunkt autorile). Edasi minnakse juba koguduse ja seda teeninud ning sellest keskkonnast välja kasvanud inimeste juurde.

ÜMBRITSEV KESKKOND

Sõites Tartust Kallastele, seisab umbes 20 km järel teest paremal puudesalus tagasihoidlik valge kirikuhoone. See on Vara Brigitta kirik. Valge ehitis on õhtuhämaruseski märgatav, kuna see on valgustatud. Ainult suvisel ajal peitub ta ümberseisvate puude rohelusse.
Kirikuaias on kalmistu , kuhu matmine lõpetati 18. sajandi lõpuveerandil. Pisut eemal on uuem, kasutusesolev kalmistu, kus on ka Vabadussõjas langenute mälestussammas (1925, taasavatud 1988), ja Teises maailmasõjas langenute vennashaud.1
Kiriku ümbruses on palju suuri vanu puid, sealhulgas looduskaitse alune Vara kiriku tamm (ümbermõõt 4,2 m, kõrgus 24 m). Seda peetakse muistseks ohvripuuks (II a-t. algus).2
Vara Brigitta kirik on ainus luterlik kirik vallas ja asub keskuse läheduses. Vald kuulus Maarja-Magdaleena kihelkonda, mis asus Põhja-Tartumaa keskosas Liivimaal. Maarja-Magdaleena piirid puutusid kokku Torma , Kodavere , Tartu-Maarja, Äksi ja Palamuse kihelkondadega.
1922. aastal oli Vara valla pindala 8437,3 ha ja elanikke rahvaloenduse andmetel 1391 (neist 663 meest ja 728 naist). 1923. aasta seisuga oli elanikke vallaraamatu andmetel 1427 (mehi oli 697 ning naisi 730). Need olid valdavalt eesti keelt kõnelevad, venekeelseid oli 3 inimest (1 mees, 2 naist), saksa ega muus keeles kõnelevaid inimesi ei olnud.3
Vara valla külad olid järgmised: Kikivere, Ätemäe, Matjama, Kuusma, Hiiglase , Ingli, Urvila, Sookalduse, Ilgase ja Tammevaldma.4 Võrreldes sellega on külade arv praegu tunduvalt suurem, neid on tervelt 28: Alajõe, Kargaja, Kauda, Keressaare, Koosa, Koosalaane, Kusma, Kuusiku , Matjama, Meoma, Metsakivi, Mustametsa, Papiaru, Pilpaküla, Praaga, Põdra, Põldmaa, Põrgu, Rehemetsa, Selgise, Sookalduse, Särgla, Tähemaa, Undi, Vara, Vanaussaia, Välgi ja Ätte. Aga ka valla territoorium on tunduvalt laienenud, see on Tartu maakonnas suurim, 33304 ha. Elanike arv seisuga 01. juuni 2002 oli 2113, rahvuse järgi enam vahet ei tehta .5
Valla ja ühtlasi kirikupiirkonna keskuseks on Vara küla, millest esmateateid on juba 1496. aastast (Warral). Külalt ja mõisalt on vald ka nime saanud.6 Küla keskuses asuvad praegu koolimaja , vallamaja, lasteaed , korterelamud, poed jm.
Tähelepanuväärsed on põlised tammed ja lehised Vara pargis. Pargi juurde kuulub kilomeetripikkune allee , kus asus Vara mõis. Orduajal omas mõisat Zoege, rootsiajal v. Tiesenhausen´i perekond. Naispärijate kaudu sai mõis Wrangell'i ja hiljemini, 1836. aastal Sievers 'i perekonnale.7 Viimane mõisahoone ehitati 1809. aastal, ümber- ja juurdeehitised olid aastast 18518. Praeguseks on hoone kahjuks varemetes.

KIRIKUHOONE

Kirik on arvatavasti pärit orduajast.9 1627. aastast on teateid Maarja-Magdaleena abikirikust Varal , mis Liivi sõja ja Poola – Rootsi sõdade järel oli nagu peakirikki kehvas seisukorras (16. ja 17. aastasadade vahetuse paiku peetude sõdade ajal hävis Maarja- Magdaleena kirik niivõrd, et 1627. aastaks temast ainult neli seina järel oli).10
XVIII sajandini oli Vara kirik puuehitis, mis sajandi lõpul täielikult hävis. Vara krahv Paul Sievers ehitas endisele kohale uue 300 istekohaga kivist kiriku, mille pühitsemine toimus 16. okt. 1855.11 Hiljem remontis ning varustas kirikut kroonlühtrite ja tarviliste riistadega tema pojapoeg Paul Sievers, sellest anti teada isegi ajalehes .12
Vahepealsest ajast kiriku seisukorra kohta teateid ei leidunud, aga kuna iga oli tal küllaltki pikk ja nõukogude korra ajal eriti hooldust ei saanud, hakkas ta tasapisi lagunema . Peale 2000. aastat remonditi kiriku katus, sai ka ehitatud välitualett.
Vaateid Vara kirikule (peale remonti):
Kirikul on puust kellatorn, kuhu saab mõnel haruldasel korral üles ronida (ja kuhu on juba ammusest ajast nimesid seinale kratsitud).
Hoone altaripoolses otsas asub eraldi sissepääsuga väike käärkamber.
Kirikuhoone on seest üpriski avar, pikkade hallide puust pinkide ja heledates kollakates toonides seintega. Seinu kaunistab armas oranž-roheline lillevanikutega ornament .
Sisevaade altari poolt ukse suunas. Trepp viib üles väiksele orelirõdule.
Kiriku laest ripuvad suured lühtrid, eesosas on traditsiooniline altar ja väikese trepiga kantsel, seintel mõned tumedad vanad maalid. Kütet kirikus ei ole.
Altari ees seisab kirikuõpetaja Aare Vilu . Altarimaali on teinud Johan Köler, see on tema esimesi selliseid töid. Kirikus on veel palju teisigi kunstimälestisi.13

KIRIK KOOLIHARIDUSE ANDJANA

Varasemal ajal nõudis kirik rahvalt eeskätt välist kombetäitmist: kohustuslikku kirikuskäimist, laste ristimist, kiriklikku laulatust, surnute matmist kiriku kombe kohaselt, paastuaegadest kinni pidamist jne. Ristimise mahapesemise eest ootas surmanuhtlus.14 Aja jooksul sai kirikust nii suhtlemiskoht kui inimeste mõttemaalima tähtis mõjutaja ja otsene (alg)hariduse andja. Sellele aitas kaasa 16. sajandil toimunud usupuhastus.
Targas raamatus on kirjas nii: “Reformatsiooni käigus kujunesid luterliku koolikorralduse alused, mis määrasid luterlikes maades (ka Eestis) enam kui paari-kolme sajandi kestel hariduse sisu. Koolide asutamise eesmärk oli kahesugune . Esmajoones tuli koolt kanda pastorite ja teiste kirikuteenijate järelkasvu ning haritud ametnike väljaõpetamise eest reformatsiooniga kaasa läinud maahärrade tarbeks. Teiseks põhieesmärgiks oli rahvahulkade kasvatamine vagadeks ja kuulekaiks alamaiks luterliku usudoktriini vaimus . Luterluse omaks võtnud maades laienes tunduvalt haridusesaajate ring. Siiski piirdus haridus rahva jaoks vaid hädavajalike algteadmistega. Põhiline oli, et rahvas oskaks lugeda emakeelset piiblit ja saaks osaleda kirikuelus.“ 15
Talurahva lastele pidid hakkama õpetust andma köstrid, aga see edenes päris visalt . Näiteks 1680. aastal Liivimaa Eesti alal ametis olnud 11 köstrist on teada, et neist 8 oskasid lugeda ja kirjutada, üks ka arvutada, kaks aga osanud “natuke lugeda”.16 Niisuguseid andmeid panid Rootsi võimu esindajad kirja kirikuvisitatsioonidel. Võrreldes sellise taustaga oli Vara lastel väga mitmekülgne õpetaja. Nimelt oli Maarja-Magdaleena kihelkonnas “(1680) Vara abikirikus köstri ametis koolipidamisvõimeline soomlane , kes oskas eesti, soome ja rootsi keeles lugeda ning soome keeles ka kirjutada.17 See on ühtlasi kõige varasem teade siinsest laste õpetamisest.18
Ajajärgul 1727 - 1736 on Varal üldse koolis käinud 78 last. Talupojad kaebasid, et nad riiete ja toidu puuduse tõttu ei suuda lapsi kooli saata.19
Õppetöö toimus mardipäevast lihavõtteni. Peale lugemise õpetati ka laulmist ja katekismust, raamatutega varustas mõis.
23. mail 1786 . aastal olevat kutsutud Maarja-Magdaleenasse konvendile mõisaomanikud, koolmeistrid, vöörmündrid. Varalt oli kohal parun Johann Jürgen von Wrangel ja disponent Heinrich Jakobson. Anti aru kõigi kihelkonna koolide olukorra kohta üksikult. Vara kooli kohta on järgmised teated : Vara küla koolimajaks oli rehi , mille külge oli ehitatud üks 4 sülla pikkune ja 3 sülla laiune ühe aknaga kamber . Kambris oli ahi, ruum suitsuvaba. Koolmeistriks oli Ermo Jaan. Pastor pidas teda heaks õpetajaks, kuid polnud rahul tema elukommetega. Konvent otsusatas, et lapsed peavad edaspidi tooma igaüks naela küünlaid ja kütmiseks koorma puid. Otsustati veel, et koolimajale tuleb üks aken juurde ehitada, sest aken ei anna küllaldaselt valgust.20
19. sajandi algul töötas Vara koolis köster-koolmeister Kristjan Masing. Ehitati uus koolimaja, kuid asukoht oli halvasti valitud. Üksikud talud asusid koolist kaugel, lastel oli võimatu nii kaugelt koolis käia. Kirikuõpetaja manitsuste peale oli siiski väga hooletusse jäetud lapsi mõni nädal koolitatud. Kirikuõpetaja ettepaneku järgi jaotati lapsed kahte ossa: ühed käisid koolis ühel nädalal, teised teisel. Eksamil näitasid lapsed üles suurt teadmatust. Kirikuõpetaja sooviks oli, et mõis toetaks ja hoolitseks kooli eest.
1820. aastast alates oli Vara köster-koolmeistriks Johan Friedrich Masing, sündinud 1792. Ta töötas sellel kohal kuni surmani, 1862 . aastani, seega nelikümmend kaks aastat.
1860. aastal, kui vallad asutati, hakkas vald kooli ülal pidama .21

KOGUDUSEST

Vara Brigitta kogudus kuulub Eesti Evangeelsesse Luterlikku Kirikusse ja on teadaolevalt üks kahest kirikust Eestis, mis on pühendatud Rootsi pühakule Brigittale (teine on Pirita klooster Tallinnas).22
Eri aegadel on Vara kirik olnud rohkem või vähem seotud teiste piirkondadega. Näiteks on teade, et “17. aastasaja keskel ühendati Vara Äksiga. Kuid aastasaja lõpul sai Vara endale iseseisva kirikuõpetaja ja liideti 1707. aastal uuesti Maarja-Magdaleenaga.”23 19. sajandil oli ta Maarja-Magdaleena abikogudus ja 1926. aastal sai iseseisvaks.24
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik jaguneb halduspiirkondadena praostkondadeks ja need omakorda kihelkondadeks. Maarja-Magdaleena kihelkond kuulub Tartu praostkonda. 25
Koguduse liikmete hulk on muutunud koos riigi ja ühiskonnaga, eriti nõukogude võimu aeg on inimesi kirikust kaugele peletanud. Muudatusi aitab selgitada Eesti Luterliku Kiriku koduleht : “EELK kogudused esitavad regulaarselt kord aastas arvulise ja sõnalise aruande. Peapiiskop esitab Kirikukogu kevadistungjärgul EELK tegevuse aastaaruande, millele lisatakse ühe osana kokkuvõte koguduste arvulistest näitajatest.
Eesti ühiskonna arengut ja ajalugu silmas pidades, leiab selgitusi ka koguduste tegevuse näitajates toimunud muutustele. Peale Nõukogude Liidu lagunemist ja Eesti taasiseseisvumist, hakkasid inimesed enam huvi tundma kiriku vastu. Seetõttu tõusis 90ndate algul järsult ka ristitute, konfirmeeritute ja annetajaliikmete arv. Sel perioodil võib täheldada ristitute hulgas täiskasvanute suurt osakaalu .
Kui ristimiste ja leeritamiste arv oli 70ndatel tõelises madalseisus, siis annetajaliikmete arv ei küündinud ka 90ndate kõrgseisus 70ndate tasemeni. Kiriklikult maetute arv aga selliseid hüppeid pole teinud. Viimase 30 aasta jooksul on matuste arv püsinud suhteliselt stabiilsena - luterlik kirik on matnud keskmiselt 30% kõigist maetud eestlastest. Luterlaste arvuks käesoleval hetkel võib hinnata 250 000, teisi sõnu iga neljas eestlane on ristitud luterlikus kirikus.”26
Näiteks 1922. aastal sündis Vara koguduses 136 last (60 poissi, 76 tüdrukut - kes ilmselt kõik ristiti, sest teade käib koguduse, mitte valla kohta), laulatati 44 paari ning surnuid oli 131. Kokku oli koguduses 7738 liiget.27 Nüüdisajal on vald oluliselt suurem, aga kogudus üle saja korra väiksem!
Vara koguduse liikmetest ja kiriklikest perega seotud talitustest 21. sajandi algusaastatel annab ülevaate järgnev tabel.28
Vara kogudus
Annetaja-
liikmed
Hingi
Teenistusi peeti
Armulauale võeti
Ristiti
Leeritati
Laulatati
Maeti
2002
62
77
30
137
6
11
1
5
2003
78
78
21
121
5
4
0
8
2004
43
78
21
62
0
0
0
3
2005
32
47
34
81
1
0
0
9
Praeguseks on Vara koguduses, mis on üks kogu Eesti 164st, 51 täieõiguslikku
aktiivset liiget. Seega tundub, et mõne aasta tagusest “august” on üle saadud.

KOGUDUSE TEGEVUSEST

Jumalateenistused toimuvad iga kuu teisel pühapäeval ja kiriklikel pühadel. Talvel, kui kütteta kirik on vähese rahva jauks liiga kõlekülm, peetakse teenistus käärkambris, mida saab puhuriga kütta ja kus on ka väike raudahi. Õpetaja kahjuks ei ela kohapeal, vaid käib Tartust.
Lisaks kiriku otsestele ülesannetele on kogudus tegelenud n-ö kultuuri edendamisega.
Rahvusliku ärkamise ajal, XIX sajandi lõpus ja XX algul, eriti aga 1920.-1940. aastatel oli Varal väga aktiivne seltsielu, kus kahtlemata osalesid koguduse liikmed. Kirikusse kuulumine oli tollel ajal normaalne ja tavaline. Näiteks 1895 . aasta 19. veebruaril toimunud ja korda läinud kirikukontserdist annavad teada lausa mitu tolleaegset ajalehte.29 Eraldi on 19.06.1932. aastal korraldatud vaimulik laulupäev, kus osalesid kiriku- ja ümbruskonna koorid, Vara laulu-mänguseltsi salongorkester, külalisena Väägvere laulukoor, mida juhatas P. Virkhaus, jt.30
Nõukogude ajal väga aktiivset tegevust ei toimunud, enamasti jäid pikapeale kogudusse alles vanemad inimesed, kelle jaoks see oli traditsioon ja kelle töökohad sellest ei sõltunud. Kogu kiriku käigushoidmine tugines inimeste heal tahtmisel ja sageli on inimeste seotus kiriku tegemistega kandunud põlvest põlve, vanematelt lastele. Vanemate eeskuju on olnud väga tähtis kiriku juurde jõudmisel.31 Samamoodi on Vara kauaaegne organist Erika Ilja siin orelit mängimas käinud juba mitukümmend aastat ja teinud seda suure pühendumusega ning valmistanud sellega inimestele palju ilusaid elamusi.32
Eesti taasiseseisvumise järel on koguduse töö muutunud aktiivsemaks, lisandunud on ka nooremaid kirikuinimesi, kes on koguduse juures aktiivsemalt tegutsema hakanud. Koos käib oma laulukoor ja vahelduva eduga on isegi tegutsenud pühapäevakool.
Vara kogudusel on olemas sõpruskogudus Soomest Korso kirikukoguduse näol. Sõpruskoguduse leping sõlmiti õp. Jaana Peetersoo eestvedamisel 25.-28. jaanuaril aastal 2001 Korsos.33 Vastastikku on mõned korrad külaskäikegi tehtud.
Alates 2003. aastast on Vara kool pidanud oma jõulukontserdi kirikus, kuhu vaatamata külmale ikka huvilisi kuulajaid on jagunud. Aga arusaam, et ainuüksi üle kiriku ukseläve astumine veel kelleltki tükki küljest või aru peast ei vii, on osa õpilaste ja ilmselt ka nende (kultuurikaugete?) vanemate seast ikka visa kaduma.
Praegu on aktiivsust siiski vähe, eriti nooremate hulgas. Kirikul puudub kroonika või üldse ülevaade oma ajaloost. Oleks vägagi meeldiv, kui Vara kirikul valmiks oma kodulehekülg.

KIRIKUÕPETATEST

Vara kogudust on läbi aegade teeninud Maarja-Magdaleena kui kihelkonna peakoguduse õpetajad, vähemasti kuni 1926. aastani, mil siinne kogudus iseseisvus .34 Samuti on vaimulikud käinud Palamuselt ja Tartust. Kohapeal on elanud peamiselt köstrid, õpetaja on käinud ainult suuremate pühade ja ametitalituste puhul.
Martin Juuno oli pikki aastaid Vara kiriku köster. Oma tööd Vara koguduses alustas ta umbes aastatel 1925-1926. Vara kirik oli Maarja-Magdaleena abikirik nind pastor oli kohal ainult suuremate pühade ajal. Martin Juuno tähtsus Vara valla elus oli suur, sest tema õlul oli laste ristimine, surnute matmine, laulatuste ja muud teenistuste pidamine. 1945. aastal sai M. Juunost Vara koguduse juhatuse liige. Vara kiriku raamatutes on Juunot juhatuse liikmena viimast korda mainitud aastal 1959.
Varnjast pärit Martinil ja tema abikaasal Olgal oli poeg Udo, tütar Hilda ja kasutütar Alma .Kaks viimast võtsid osa ka näiteringi tööst.Martin Juuno elas Köstrimäe talus .m.Juuno on maetud Maarja kalmistule, Tartumaal. Eakamad inimesed mäletavad teda kui tasast ja heasüdamlikku meest, kellel oli teiste jaoks alati aega.35
Peale II maailmasõda on seoses kirikule keeruliste aegadega Vara koguduse teenimine toimunud peamiselt Tartu linnakoguduste õpetajate poolt. 1950. aastate lõpul ja 1960. aastatel on olnud pikka aega koguduse teenijaks diakon Evald Ilja, Vara koguduse kauaaeagse organisti Erika Ilja abikaasa. Otto Tallinn oli 1980 – 1995 Tartu Peetri koguduse Maarja pihtkonna õpetaja ja Vara koguduse hooldajaõpetaja. Seega oli ta omaks saanud pikkade aastatega.36
Õpetaja Tallinna surma järel asus Vara koguduse juurde teenistusse Villu Jürjo, kes oli ka samal ajal Tartu Maarja koguduses nagu tema eelkäijagi. 37
Päris oma õpetaja sai Vara kogudus alles õp. Jaana Peetersoo näol, kuid tema oli siin lühikest aega. Alates 2002. aastast on kirikuõpetajaks Aare Vilu. Tema on toimekas noor mees, keda jagub paljudesse ametitesse, ta on põhjalikumalt pühendunud noortega tegelemisele.
Suur on aga Vara valla enda panus Eesti Kiriku loos , kuna siin on sündinud sellised tuntud vaimulikud nagu Artur Võõbus ja E. S. Salumaa.38

KOKKUVÕTE

Vara kirikust Tartumaal on teateid juba 1627. aastast, mil see oli Maarja-Magdaleena abikirik. Hoone ise pole kahjuks tänapäevani säilinud, see praegune on „ainult“ u 160 aastat vana.
Kiriku kaudu said haridust tööga koormatud ja ajanappuses olevad talupojad, kuigi see haridus piirdus vaid algteadmistega. Vara lastel oli algul väga haruldane õpetaja, kes valdas mitut erinevat keelt.
Vara kirik ja kogudus on teadaolevalt üks kahest kirikust Eestis, mis on pühendatud Rootsi pühakule Brigittale. Kiriku ajaloost puudub korralik ülevaade, ka kirikuõpetajate koha paelt. Siit pärit kirikuõpetajatest on tuntumad kaks: Arthur Võõbus ning Elmar Silvester Salumaa.
Praegusel ajal on kogudus küllalt väike, 51 liiget, aga siiski toimiv. Jumalateenistusi peetakse iga kuu teisel pühapäeval ja kiriklikel pühadel, õpetaja kahjuks ei ela kohapeal, vaid käib Tartust.
Minu arvates oli Vara Brigitta kiriku uurimine põnev ning kasulik, sest sai teada palju uut ja huvitavat oma kodukandi kiriku kohta, millest on seni vähe kuulda olnud. Aga võiks kiriku arhiiviga midagi ette võtta, et saaks edaspidi rohkem andmeid, mida kasutada.
See oli esimene uurimistöö ja polnud nii lihtne midagi. Näiteks töö käigus internetimaterjali kasutades selgus, et seda ei saa alati usaldada ja antud teemal on seda hoopis vähe. Püüd inimestega suhelda läks kahjuks luhta, kirikuteemadel ei taheta väga end avada.
Eriti hea meel on selle üle, et õnnestus ise täpsustada ajalugu: selgus kooli tegeliku asutamise aeg. Siiani on kodulehel veel üleval väärad andmed, ka kooli aastapäeva tähistamised on vale aastaarvu järgi.
Isiklikult saab käidud aastas vähemalt 2 korda kirikus, kas kontserte kuulamas või lihtsalt külastamas, seda soovitaks teistelegi. Niisiis astuge läbi!

KASUTATUD ALLIKAD, KIRJANDUS JA MATERJALID

Kirt, K. “Siin- ja sealpool maanteed . Tartu rajoon ”. Tallinn, “Eesti Raamat”, 1988
Eesti kooli ajalugu, I kd. Tallinn, „Valgus“, 1989
Tarand, K. ( koost .) Pühakute raamat, Tallinn, “ Perioodika ”, 1995
Eesti Postimees nr 19, 8.05.1875
Olevik nr 9, 28.02.1895
Postimees nr 46, 25.02.1895
Postimees nr 63, 17.03.1895
Postimees, 14.01.1923, 12,15
Võimre, A. Vara valla tuntud inimesed. Uurimistöö 2002, lk 17-20. ( Asub Vara Põhikooli raamatukogus)
Klemmer, K. (s. 1989), küsitlenud Keili Koort (27.03.09)
Zirkel, L. (s. 1944), küsitlenud Keili Koort (25.03.09)
Unt, E. (s. 1949), küsitlenud Keili Koort (21.03.09)
Vilu, A. küsitlenud Krista Tõnnov (jaanuar- märts 2009)
Eesti. Maateadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Eesti I. Tartumaa. 1925 – digitaliseeritud väljaanne 2004
http://www.eelk.ee/~elulood/salumaa_elmar.html (29.03.09)
http://www.eelk.ee/~elulood/tallinn_otto.html (31.03.09)
http://www.eelk.ee/~elulood/voobus_artur.html (25.03.09)
http://www.eelk.ee/statistika.php (24.03.09)
http://www.eestigiid.ee/?SCat=10&CatID=12&ItemID=100Orduajast pärit (21.03.09)
http://www.eestikirik.ee/node/2913 (09.01.09)
http://www.maarjamagdaleena.ee/old/ (30.03.09)
http://www.maarjamagdaleena.ee/?info,teated (30.03.09)
http://www.mv.hiiumaa.ee/g2/v/maanus/kirik/tartum/Vara.jpg.html (17.02.09)
http://register.muinas.ee/mkandmed.asp?offset=300 (01.04.09)
http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=90763 (19.02.09)
http://www.tourism.ee/ee/company/EELK_Vara_Brigitta_kirik/7548/ (26.01.09)
http://www.varavald.ee/ (27.03.09)
SAD
LISA 1

LISA 1. KES OLI PÜHA BRIGITTA?39

Püha Brigitta (mõnes kohas ka Birgita, Brigitte) on Rootsimaa kaitsepühak. Ta sündis 1303. aastal kõrgklassi perekonnas. Tema isa oli Uplandi maavanem Briger Persson, ema Ingeborg oli usklik . Kui Brigitta oli 10-aastane, suri tema ema. Pärast seda saatis isa Brigitta Aspnäsi lossi.14- aastaselt abiellus ta Ulf Gudmurssoniga ja oli 28 aastat õnnelikus abielus. Vaatamata sellele, et Brigitta põlgas abielu ja seksuaalsuhteid - tema ideaaliks oli neitsimaarjalik emadus - sündis neil kaheksa last. Juba nooruses oli ta näinud ilmutusi, siis kõige tugevamalt koges ta neid just Alvastra kloostris . Visioonid , mis olid alanud pärast tema esimese poja surma, sundisid teda kritiseerima kuningakoja priiskavat ja kõlbusevastast elu, aga ka kirikupoliitikat tolleaegses Rootsis. Pärast palverännakut Trondheimi püha Olafi hauale 1304 lahkus Brigitta õukonnast ja asus koos abikaasaga palverännakule Hispaaniasse Compostelasse. Kui ta abikaasa Ulf Alvastra tsistertslaste kloostris 1344 suri, jäi Brigitta leinates ja patte kahetsedes mõneks ajaks kloostrisse. Varsti pärast seda asutas ta kuningas Manguse rahalisel toetusel Vätterni järve äärde Vadstenasse Kõige Pühama Lunastaja Brigitiinide ordu kloostri, mis peagi muutus üheks keskaegse Rootsi vaimuliku ja vaimse elu keskuseks. Kogu ülejäänud elu veetiski ta palverännakuil Itaalias, kus ta surigi 23. juulil 1373. aastal olles 70-aastane. Ta põrm viidi kodumaale järgmisel aastal ja paigutati Vadstena kloosri kirikusse, kus see on tänaseni.
Kunstis kujutatakse teda abtissina brigitiinlaste rüüs, rist laubal, raamat ja palveränduri sau käes.
LISA 2

LISA 2. ARTHUR VÕÕBUS40

Arthur Võõbus on sündinud 28.04.1909. aastal Matjama küla koolimajas õpetaja Karl Eduard Võõbuse ja Paju talu peretütre Linda Helene Sibula esiklapsena. 18. mail ristiti Arthur Vara kirkus .Ristivanemateks said Aleksander Sibul , August Närska ja Alide Sibul. Peagu sündis Arthurile õde Herta.
Tark kooliõpetaja mõistis, et Matjamal ei saa tema lapsed omandada kõrgetasemelist haridust ning pere kolis Tartusse .Lapsed alustasid oma kooliteed Jaama tänaval asuvas Tartu linna 3. algkoolis. Arthur oli siis 8 aastane Kooli lõpetas ta 1923.aastal. Sama aasta sügisel astus tõsise iseloomuga poiss Hugo Treffneri eragümnaasiumisse, mille klassikaharu ta lõpetas cum laude 1928. aastal. Juba keskkoolis teadis distsiplineeritud nooruk, et ta tahab vaimulikuks saada. Peamiselt sel põhjusel valis ta keskkoolis klassikaharu, sest seal õpetati saksa, ladina ja kreeka keelt. Lisaks võttis õpihimuline noormees ka heebrea keele eratunde, et oleks lihtsam edasi õppima minna. 1928. aasta sügisel astus Võõbus Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Kaitseväe sundaja teenis ta II diviisi staabis Tartus, kus ta määrati kirjutaja abiliseks, mis võimaldas tal edasi õppida ja eksameid sooritada. 1932. aastal lõpetas ta usuteaduskonna, jäi aga diplomeeritud edasiõppijana teaduskonda edasi. Samal aastal ordineeriti Võõbus Tartu Pauluse koguduse II pihtkonna õpetajaks, kuhu ta jäi kaheksaks aastaks. 1934. aastal omandas ta oma tööga “Õige kristlane , õige kristlik elu ja õige kristlik kirik Sören Kirkegaardi järgi” magistrikraadi. Samal aastal algasid teaduslikud uurimisreisid Euroopa linnadesse, et koguda materjali oma doktoritöö jaoks. Vastavad eksamid oli ta juba teinud. 1935. aastal alustas ta ka süstemaatilist käskkirjade uurimist .
1936. aasta 20. juunil abiellus teadusel pühendunud mees Tartu Pauluse koguduse esimehe Peeter Luksepa tütre Ilsega . Võõbus on oma naise kohta öelnud: “Ennast salates on mu abikaasa kõiki mulle osakslangenud pettumisi ja ängistusi kandnud, kuid samuti ka kõiki kohustusi.Tema rõõmus iseloom ja positiivne isiksus on mind palju aidanud.” 1937. aastal sündis poeg Märt, kellele ei olnud palju elupäevi antud, 1941. aastal suri ta Saksamaal, Mecklenbergis. 1943. aastal sündis Tartus tütar Ruth ja 1951. aastal Chicagos tütar Eti. Arthur Võõbus oli hoolimata oma pühendumisest teaduslikele töödele kodus armastav isa ja abikaasa.
A. Võõbust on peetud maailma parimaks süroloogiks. Seda kinnitab ka asjaolu, et Võõbu oli paljude nimekate akadeemiate ja selitside liige, ta oli külalisprofessoriks mitmetes mainekates ülikoolides ning 1977. aastal anti Chicago Lutherliku Ülikooli poole välja auraamat, “The Tribute to Arthur Võõbus”, mille lehekülgedel tunnustavad oma ala parimad teadlased üle kogu maa Eestis sündinud teadlast.
Arthur Võõbu on öelnud: ”Ma olen küll teadlane , aga ma ei tohi kunagi, nii kaua kui ma elan , unustada, et ma olen eestlane.” Seega ei saanud ta kunagi unustada, et sündis Vara vallas ühes pisikeses majas ning et suviti käidi perega Paju talus, kus Arthur mängis koos eakaaslastega. Kuulsaks saanud mehe elust moodustasid oldud aastad tühise osa, aga ehk said just siit alguse mõtted hakata käima mööda maailma teaduse radu .
LISA 3

LISA 3. ELMAR SILVESTER SALUMAA (TEPPAN) 41

Elmar Silvester Salumaa on sündinud 15.12.1908. aastal Tartumaal Vara vallas.Ta on ristitud 08.01.1909.aastal. Elmar konfirmeeriti 18.05.1929. aastal Tartu Peetri kogudusse. Isa oli tal metsnik Jüri Teppan, kes sündis 11.02.1867. aastal Ku­remaa vallas. Elmari ema oli Liisa snd Alt, ta on sündinud 19.11.1868. aastal Jõgeva vallas. Tal oli kolm õde:1.Emilie. 2. Marie, kes sündis 23.07.1970. aastal Kilingi-Nõmmel. 3. Helene.
Elmar Silvester Salumaa õppis Tartu Linna 15. Algkoolis, —1929. aastal Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumis, 1929.—35. aastal Tartu Ülikooli usuteaduskonnas ( teoloogia magister süstemaatilise usutea­duse alal). Ta kuulus Akadeemilisse Usuteadlaste Seltsi, Eesti Kristlikusse Üliõpilas­ühingusse ja Üliõpilasühingusse "Liivika".
Pro venia concionandi/pro ministerio: 03.11.1943, 03.11.1943 Tallinn. Prooviaasta: 1941—43 Tartu Ülikooli kog-s J. Kimmeli juures. Ordinatsioon: 09.01.1944 Tallinna Piis­koplikus Toomkirikus EELK vikaarõpeta­jaks.
Teenistuskäik: 1944 EELK vikaarõpe­ taja Otepää koguduses, 1944 sõjapõgenike hooldajaõpetaja, 1944—45 Laiuse koguduse ajutine õpetaja asetäitja, (1945—51 Ve­nemaa vangilaagrid, 1951—55 asumine Suhhobuzinski rajooni Kirovi-nimelises kolhoosis farmitöölisena), 1969—95 Saar­de kog õpetaja, 1974—75 Häädemeeste ja Treimani kog-te hooldajaõpetaja.
1937— Tartu Ülikooli usuteaduskond (süstemaatiline usuteaduse ja eetika lek­tor), 1938—39 Tartu Ülikooli dotsentide ja õppeülesandetäitjate esindaja teadus­konnakogus, 1938—39 Ülikooli Nõuko­gu usuteaduskonna esindaja, 1943—45 Usuteaduse Instituudi süstemaatika õp­pejõud, 1956—95 Usuteaduse Kõrgema Katsekomisjoni (Usuteaduse Instituudi) süstemaatika professor.
1935.—40.aastal ja 1942-—1943- aastal oli ta usuõpetuse õpetaja H. Treffneri Gümnaasiumis.
1942.—43. aastal sai temast Tartu koolide inspektor güm­naasiumide ja kutsekoolide alal.
1940. aastal sai temast Õpetatud Eesti Seltsi mündikabineti konservaatori abiline ja raamatukogu tööta­ja.
1962—69 EELK Konsistooriumi välissu­hete referent.
1939 EELK esindaja Vabariigi Ringhää­lingus. Tegi kaastööd ajalehtedele ning ajakirjadele "Akadeemia", "ERK" ja "Usu­teaduslik Ajakiri". Kirjutas aktuaalsetes küsimustes ajalehtedele ("Päevaleht" jne.) kaastöid.
Tema tähtsamad teosed on: " Jutlus kui teoloo­giline probleem", mis valmis 1957. aastal , "Evangeelse eetose alused" 1/4 valmimisaasta on 1958, Galaatia kirja kommentaar "Armusônum galaatlastele" (1958), "Filosoofia ajalugu" 1-4, Matteuse evangeeliumi kommentaar 1-3 (1963), K. Barthi "Kiriklik dogmaatika " kokkuvôte (1964, trükis 1994), jutlusekogu "Meie eest" (1964), kasuaaliatekogu "Elusõna igavene" (1972), kaheköiteline "Teoloogia sõnaraamat", 1967. aastast alates koos­tatud ligi 60 "Teoloogilist Kogumikku", paarkümmend tõlkeraamatut ja õpikut, "Evangeelse eetika alused" (2003).
Elmar sai erinevaid aumärke, nendeks olid: 1980. aastal Usuteaduse Instituudi otsusega antud teenete Eesti teoloogilise teaduse edendamises ja Kristuse kiriku teenimise edukas teostamises audoktori tiitel, 1994. aastal Tartu Ülikooli audoktor, 1994. aastal Kilingi-Nõmme aukodanik, 1995. aastal Pärnu­maa vapimärgi kavaler .
Elmar ei olnud laulatatud, ta oli vallaline . Ta suri 07.01.1996 Pärnus, kuid maeti ta 13.01.1996 Saarde.
LISA 4

LISA 4. OTTO TALLINN 42

Sündinud: 24.08./06.09.1914 Tartumaa, Kuremaa vald, Toovere küla.
Ristitud: 21.09/.04.10.1914 Palamuse.
Konfirmeeritud: 08.04.1933 Tartu Peetri kirik.
Isa: külakaupmees August Tallinn (13/25.08.1872 Immokese vald – 12.10.1936), isa: Juhan.
Ema: õmbleja Ida snd Vipper (05.10.1880 Kudina vald – 21.12.1937).
Õed-vennad: 1. Hermann (23.10.1918–?.02.1919).
2. Hugo (08.02.1921)
Õpingud: A. Salomoni eraalgkool, –1928 Tartu Linna III Algkool , 1928–33 Tartu Poeglaste Reaalgümnaasium, 1934–40 Tartu ülikooli usuteaduskond.
Akadeemiline kuuluvus: EÜS, Akadeemiline Usuteadlaste Selts.
Pro venia concionandi/pro ministerio: 20.-21.05.1940, 07.-08.12.1943.
Prooviaasta: 01.06.1940 Tartu Peetri kog.
Ordinatsioon: 09.01.1944 Tallinna Piiskoplik Toomkirik Tartu praostkonna vikaarõpetajaks.
Teenistuskäik: 1944 Tartu praostkonna vikaarõpetaja, 1944–45 Jüri kog asetäitja õpetaja, 1945–46 Jõelähtme kog hooldajaõpetaja, 1945–51 Jüri kog õpetaja, 1946 Jõhvi kog õpetaja kt, 1947–48 Kose kog hooldajaõpetaja, 1951–53 Simuna kog õpetaja kt, 1953–80 Jõhvi kog õpetaja, 1955–63 Pühajõe kog hooldajaõpetaja, 1966–68 Pühajõe kog hooldajaõpetaja, 1977 Iisaku kog hooldajaõpetaja, 1980–95 Tartu Peetri kog Maarja pihtkonna õpetaja, 1980–95 Vara kog hooldajaõpetaja.
1938 abijõuna Tartu Linna Statistikabüroos; 1938–42 kindlustusselts "Eesti", Riiklik Kindlustus , Eesti Kindlustusvalitsuse Tartumaa Inspektuuri raamatupidaja.
1949–90 EELK Revisjonikomisjoni liige.
Laulatatud: 19.08.1944 Äksi.
Abikaasa: Hildegard snd Säga (03.08.1917 Tartu – 21.06.2002), organist, isa: Leo Säga, ema: Minna snd Jentson.
Lapsed: 1. Anu (01.08.1944–1996)
2. Jüri (01.08.1944).
Surnud: 16.05.1995 Tartu.
LISA 5

LISA 5. VILLU JÜRJO

Villu Jürjo on lõpetanud 1975. aastal EELK Usuteaduse Instituudi, ordineeritud on ta 5.10.1975. 1971 .-1975. aastal oli Villu koguduse töö praktikal Saarde koguduse professionaali Elmar Salumaa juures. Ta on teeninud 1975.- 1978. aastatel Häädemeeste ja Treimani kogudustes. 1978.-1980. aastal Võru koguduses. 1982.-1984. aastal Petseri koguduses, 1984.-1994. aastal Urvaste koguduses. 1994.-2000. aastal teenis ta Tartu Maarja koguduses ning Vara koguduses. Narva Aleksandri koguduse õpetaja on ta alates 1. juulist 2000. aasta. Teda on autasustatud IV Riigivapiga, III klassi teenetemärgiga ja Maarjamaa altari ordeniga.43
LISA 5

LISA 6. MAARJA-MAGDALEENA KIRIKUÕPETAJAD

M. Salomon Matthiä, 1642-1650
Johanns Kemnitz, umbes 1651; pärast lahkumist teenisid Palamuse õpetajad
Deguinus, umbes 1668
Engelbrecht Matthiä, 1677-1678
Johannes Gerstenkorn, 1680-1709
1711 -1723 teenis kogudust Kodavere õpetaja
1725-1727 teenis kogudust Laiuse õpetaja
Christian Schmidt, 1727-1759
Gustav Friedrich Cappel, 1760- 1784
Gottfried Ludvig Postels, 1785 -1797
Paul Gottlieb Georg Everth, 1797-1843
Woldemar von Mickwitz, 1843-1892
Franz Hollmann. 1892- 1902
Hermann Alexander Neppert, 1902-1913
Otto Walter, 1914-1916
Paul Kuusik, 1917-1922
Eduard Tennmann, 1923-1932
Karl Kool, 1932-1944
Karl Koppel, 1944-1963
Gustav Viise, 1963-1975
Kalle Kasemaa, 1975
1976-tänini teenib kogudust Mustvee õpetaja Eenok Haamer .44
LISA 7

LISA 7. INTERVJUUD

Karin Klemmer on sündinud 08.03.1989 Jõgeval. 1991. aastast on ta asunud elama Vara valda. Karin on vallaline ja lapsi tal pole, kuna on veel noor ja pere jaoks pole veel aeg. Ta on töötanud nii klienditeenindaja , ettekandja, projektijuhi kui ka pühapäevakooli õpetajana. Hetkel töötab ta noorsootöötajana. Kairini hobideks on veel fotograafia, muusika , kunst ja kirjandus.
Kirikuni ta jõudis perekondlikutest traditsioonidest käia pühade ajal kirikus. Hiljem lasi ta end 1997. aastal Vara Brigitta kirikus ristida ja 2007. aastal leeritada. Alates 2001. aastast käib ta Vara kirikukooris. Karin käib aktiivselt kirikus. Kindlaid ülesandeid tal veel kirku juures pole.
Kiriku tähendust endale Karin täielikult öelda ei osanud ja usklikuks ta ennast ei pea, kuid pigem tema jaoks see tähendab vanu traditsioone ja võimalust tulevikus kiriklikule laulatusele.
Liis Zirkel sündis Vara vallas 1944. aastal ja on olnud eluaeg selle valla elanik . Ta on abielus ja kolme lapse ema. Ta on töötanud nii dispetšerina majandis kui ka olnud ametiühingu esimees.
Liis on olnud sünnist saadik kirkuga seotud. Alguse sai see vanemate poolt, kui vanemad käisid kirikus ja vedasid Liisi kaasa. Hiljem aga tundis Liis ise vajadust seal käia.
L. Zirkel täidab kiriku juures kassapidaja kohustusi, mis talle väga meeldib ja on ka mõnes mõttes hingelähedane, kuna talle väga meeldib kirik. Peale kirkuga tegelemist on veel tema hobideks aiandus ning talle meeldib käsitööga tegeleda. Tal on olnud paljud tööd näitustelgi. Liisi jaoks on kirik väga tähtis, kuna see annab hingerahu ja paneb elu üle järele mõtlema. Kirikus käib ta nii tihti kui võimalik ja aega on!
Eduard Unt on sündinud 4. juunil ja on üle 90 aasta vana. Ta tegeles pikka aega kirikuga ja oli kellamees , aga kui ta vanemaks jäi, ei suutnud ta enam tegutseda ja Eduardi töö võttis üle tema tütar Eevi Unt.
Eevi elab kirku vastas ja kuna kiriku kogudusse kuuluvad suhteliselt vanad ja kaugemalt inimesed, on hea, et on keegi lähedal kättesaadavam ning vägagi aktiivne inimene. Kuna tema perekond ja suguvõsa on eelnevalt kirikuga kursis olnud, siis valla soovil ja palumisel kaunistab Eevi pidustuste ning muude suuremate ürituste eel kirikut ja hoiab seda korras. Eevi sõnul on kiriku hooldamine käinud suguvõsas põlvest põlve edasi ja nii temani jõudnud. Näiteks Eevi vend toob jõulude ajal kirikusse kuuse ja aitab suurematel töödel. Eevi perekond on ka väga ammusest ajast kirku ümbrust hooldanud.
LISA 8

LISA 8. KULTUURIMÄLESTISED VARA KIRIKUS45

305 467 158-k Altarimaal "Kristus ristil "
306 470 161-k Maal "Kristus ristil"
307 474 165-k Kroonlühter
308 475 166-k Kroonlühter
309 476 167-k Seinalühter "Petrus" (6 tulele)
310 477 168-k Seinalühter " Paulus " (6 tulele)
311 478 169-k Seinalühter (3 tulele)
312 479 169-k Seinalühter (3 tulele)
313 480 169-k Seinalühter (3 tulele)
314 481 170-k Küünlajalg (altari-)
315 482 171-k Küünlajalg (altari-)
316 483 172-k Küünlajalg (altari-)
317 484 173-k Küünlajalg (altari-)
318 492 181-k Tornikell
319 493 182-k Tornikukk
320 494 183-k Tuulelipp
1 http://www.tourism.ee/ee/company/EELK_Vara_Brigitta_kirik/7548/
2 http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=90763
3 Maateadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Eesti I. Tartumaa. 1925
4 Maateadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Eesti I. Tartumaa. 1925
5 http://www.varavald.ee/
6 K. Kirt “Siin- ja sealpool maanteed. Tartu rajoon”. Tln, 1988 lk 66
7 Maateadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Eesti I. Tartumaa. 1925
8 K. Kirt “Siin- ja sealpool maanteed. Tartu rajoon”. Tln, 1988 lk 67
9 http://www.eestigiid.ee/?SCat=10&CatID=12&ItemID=100Orduajast pärit
10 Maateadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Eesti I. Tartumaa. 1925
11 http://www.varavald.ee/vara09_04.pdf
12 Eesti Postimees nr 19, 8.05.1875 lk 110
13 Vaata lisa 8
14 Eesti kooli ajalugu, lk 63
15 Eesti kooli ajalugu, lk 73
16 Eesti kooli ajalugu, lk 153
17 Maateadusline, majanduslineja ajalooline kirjeldus. Eesti I. Tartumaa. 1925
18 „Esimene kool Vara kiriku juures asutati 1752. aastal” - nii oli kirjutatud Vara kooli koduleheküljel ( http://www.vara.edu.ee/ajalugu-1/vara-kooli-ajaloost ), kuid kust need andmed pärit on, ei õnnestunud selgeks teha.
19 Maateadusline, majanduslineja ajalooline kirjeldus. Eesti I. Tartumaa. 1925
20 http://www.vara.edu.ee/ajalugu-1/vara-kooli-ajaloost
21 http://www.vara.edu.ee/ajalugu-1/vara-kooli-ajaloost
22 Päevalehes 13.02.1935 leidub teade, et Pirita kaunistamise Selts on püüdnud kirikutele nime andmist uurida, kuid „seni märkimisväärsete tagajärgedeta“.
23 Eesti. Maateadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Eesti I. Tartumaa, lk 274
24 http://www.varavald.ee/
25 http://www.maarjamagdaleena.ee/old/
26 http://www.eelk.ee/statistika.php
27 Postimees, 14.01.1923, 12,15
28 http://www.eelk.ee/statistika.php
29 Olevik nr 9, 28.02.1895; Postimees nr 46, 25.02.1895, ja Postimees nr 63, 17.03.1895
30 Muusikaleht 5/6, 1932, 158 - 159
31 Vaata lisa 6
32 http://www.eestikirik.ee/node/2913
33 http://www.varavald.ee/vara09_04.pdf
34 Vaata lisa 5
35 Võimre, A. Vara valla tuntud inimesed. Uurimistöö 2002, lk 22
36 Vaata lisa 4
37 Vaata lisa 5
38 Vaata lisad 2 ja 3
39 Pühakute raamat, Tallinn, “Perioodika”, 1995, lk 44
40 Võimre, A. Vara valla tuntud inimesed. Uurimistöö 2002, lk 17-20
41 http://www.eelk.ee/~elulood/salumaa_elmar.html
42 http://www.eelk.ee/~elulood/tallinn_otto.html
43 http://www.eelk.ee/narva/
44 http://www.maarjamagdaleena.ee/?info,teated
45 http://register.muinas.ee/mkandmed.asp?offset=300