Toetub kirjandus allikatele Koosneb algallikatele tuginevast referatiivsest osast ja autori loodud uurimuslikust osast Annab ka kirjutele oma arvamuse Analüüs tehakse autori poolt Ei ole allikamaterjali sõnaline Järeldus tehakse autori poolt ümberkirjutus Viide: · Võimaldab hoiduda plagiaadi süüdistusest · Lisab kirjutisele autoriteeti · Võimaldab lugejal leida üles algallika Viitamine ja tsiteerimine · Tsitaat ehk sõnaline väljavõte tekstist · Tsiteerida on lubatud vaid avaldatud teoseid · Tsitaat on alati jutumärkides · Tsitaat on ca 4 rida, tsiteeritud teksti · Tsitaadile lisatakse autori allika nimi, teose ilmumisaasta ja lehekülje number · Pikem väljavõte, tähistatakse kolme mõttekriipsuga
võib kasutada tsiteerimist ja parafraseerimist. Sobivad järgmised võtted: (Hirsjärvi, Remes ja Sajavaara, 2005) tsitaat ehk sõnasõnaline väljavõte tekstist parafraas, st infot selgitatakse oma sõnadega samas järjestuses, nagu on originaalis, soovimata seda väga kokku suruda refereering ehk kokkuvõttev laenamine, st kirjutaja väljendab kasutatud allikast pärit infot oma sõnadega. TSITEERIMINE Tsiteerimine on originaalteksti võimalikult autentne kajastamine originaalkeeles või tõlkena. Tsiteerida on lubatud vaid avaldatud teoseid! (Pisuke, 2004) Tsiteeritav tekst eraldatakse muust tekstist kas jutumärkidega või muul viisil esile tõstmisega. TSITEERIMINE Jutumärkides esitatakse tavaliselt kuni 4 rida tsiteeritavat teksti. Tsiteerida tohib üksnes motiveeritud mahus (1-leheküljelise artikli puhul ei
lubatakse edastada autori emotsioone, keelekasutus on vabam, isikupärasem ja loomingulisem. Pikkadeks akadeemilisteks tekstideks peetakse näiteks referaati, uurimisraportit. Referaat on kokkuvõte erinevate allikate materjalidest, mille päritolule on viidatud. Referaadi eesmärk on info vahendamine, põhirõhk erinevate autorite seisukohtade vahendamisel, mitte isikliku vaateviisi esitamisel. Uurimisraport on kogum põhjalikust ja suuremahulisest uurimisest. Refereerimine ja tsiteerimine on teise autori seisukohtade vahendamine lugejale, mis peavad olema varustatud viitega tegelikule autorile. Tsiteerimine on teksti sõna-sõnaline edasiandmine, refereerimine sisult sama teksti edasi andmine, mille vorm võib erineda. Teksti piires tuleb kasutada üht viitamissüsteemi. Välja tuleb kirjutada autori ja väljaande nimi, ilmumise aasta ning lehekülg. Retsenseerimine on hinnangu andmine kellegi teise tööle. Retsensioon peaks olema positiivne,
Akadeemiline eesti keel VIITAMINE, REFEREERIMINE ja TSITEERIMINE Harjutus 1. Lisa tsitaadile viide ning vormista viitekirje. 2 Tsitaat Kirjandusallika info „Antonüümid on leksikaalsemantilise Asta Õim, sõnaraamatu pealkiri paradigma liikmed, mille puhul ühe liikme „Antonüümisõnastik“; 1995; Tallinn; Eesti tähendus vastandub teise liikme Keele Instituut; Eesti Teaduste Akadeemia.
Refereerimine Infoallikana kasutatava teksti lugemine, mõistmine ning edastamine omas sõnastuses. Kirjalike allikate kasutamiseks peamine võte. Refereerimisel ei pea ära kasutama kogu teksti, kuid allikas öeldut tuleb edasi anda sisuliste väärtõlgendusteta. Rfereerimine on peamine viis allikmaterjali kasutamiseks. (Suuliste allikate korral kasutatakse terminit: parafraseerimine e. ümbersõnastamine) Tsiteerimine: Infoallikast leitud materjali sõna-sõnaline esitus. Autoritekstist eristatakse tsitaat jutumärkide abil. Tsitaadina ei esitata suuremahulist materjali vaid kõige iseloomulikumad seisukohad, faktid, väited, või ütlused. Seega: tsiteerida on otstarbekas vaid väikeses mahus üks lause kuni üks lõik. Viitamine Nii refereeritud teksti kui ka tsitaadi juures tuleb korrektselt viidata päritoluallikale. Kui viiteid ei lisata, on tegemist "varastatud" tekstiga ehk plagiaadiga!
millele eelneb suurtähtlüh ISBN. Identifitseerib ainuliselt teose ühe trüki, mille on välja andnud üks teatud kirjastaja. ISBNi annab rahvuslik ISBNi agentuur ja see nr põhineb rahvusvah standardil EVS-ISO 2108 · ISSN rahvusvah jadaväljaande standardnr; 8-koh nrkood, mis sisaldab kontrollnr-it ja millele eelneb suurtähtlüh ISSN. ISSN koos võtmepealkirjaga identifitseerib ainuliselt ühe jadaväljaande. Viitamine, tsiteerimine ja refereerimine · Kõige laiemalt levinud nn Harvardi süsteem · On ka teisi viitamise võimalusi (alaviited footnotes, lõppviited endnotes) jne. · Tsiteerimine: otsene/täpne tsitaat (,,-``) · Refereerimine: vabas vormis ümberjutustamine. · Viitamine tekstisisene ja sulgudes. · Mereste on oma õpikus (1087, lk 163-163) väitnud, et... või Mereste oma õpikus (Mereste 1987, lk 163-163) on võitnud, et...
lauset. Uus mõte algab uuelt lõigult. Teema arenduse koostamiseks võib abiks võtta mandala. Lisada näiteid, tsitaate, aforisme. 5. Lõppsõna: Lõppsõna peab olema üldine. Lõppsõna pikkuseks on 1/6 kirjandist. Lõppsõnas ei tohi midagi korrata. Enda tegevust ei tohi kommenteerida. Lõppsõna peab vastama sissejuhatuses esitatud küsimusele. Lõppsõna peab lõppema punktiga ja panema kirjandile punkti. Tsiteerimine: Vanasõna või aforismi tsiteerimine: Nt. Taani vanasõna väidab: ,,Elu ilma sõbrata on elu ilma päikeseta." Taani vanasõna väidab, et elu sõbrata on nagu ilma päikeseta. Öeldakse, et elu sõbrata on nagu ilma päikeseta. Luuletuse tsiteerimine (soovitatavalt 2-4 rida, maksimaalselt üks luuletus kirjandis): Nt. Betty Alveri luuletused panevad elu üle järele mõtlema: (.) (,,)Sul puudub sirav siht? Eks mine ja taipa, mis on aina tarbimine.(,,) Tüüpilised vead: Oma tegevust ei tohi kommenteerida. Nt
Lisada näiteid, tsitaate, aforisme. 5. Lõppsõna: Lõppsõna peab olema üldine. Lõppsõna pikkuseks on 1/6 kirjandist. Lõppsõnas ei tohi midagi korrata. Enda tegevust ei tohi kommenteerida. Lõppsõna peab vastama sissejuhatuses esitatud küsimusele. Lõppsõna peab lõppema punktiga ja panema kirjandile punkti. Ande Andekas-Lammutaja Tsiteerimine: Vanasõna või aforismi tsiteerimine: Nt. Taani vanasõna väidab: ,,Elu ilma sõbrata on elu ilma päikeseta." Taani vanasõna väidab, et elu sõbrata on nagu ilma päikeseta. Öeldakse, et elu sõbrata on nagu ilma päikeseta. Luuletuse tsiteerimine (soovitatavalt 2-4 rida, maksimaalselt üks luuletus kirjandis): Nt. Betty Alveri luuletused panevad elu üle järele mõtlema: (.) (,,)Sul puudub sirav siht? Eks mine
Jean Sibelius 8. detsember 1865 Hämeenlinna 20. september 1957 Järvenpää oli Soome klassikalise muusika helilooja, üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Ta oli Põhjamaade suurim sümfoonik. Tema teosed on seotud Soome muistendite või saagadega. Muusika on sügavalt soomepärane ning eepilise väljenduslaadiga, kuid puudub rahvaviisi tsiteerimine. Juba viieaastasena sai Jean Sibelius klaveritunde, kus ilmnes tema loomupärane muusikaanne. Tulevane helilooja õppis Hämeenlinna lütseumis, mängis kooliorkestris, kuid kõige meelsamini viibis ta looduses. Seal sai tema fantaasia tuule tiibadesse .Juba kümneaastasena komponeeris Jean oma esimesed helitööd. Neist on säilinud viiulile ja tsellole kirjutatud pizzicato-pala ,,Veetilgad".1880. aasta kevadel hakkas Jean
· Uus mõte algab uuelt lõigult. · Teema arenduse koostamiseks võib abiks võtta mandala. · Lisada näiteid, tsitaate, aforisme. Lõppsõna: · Lõppsõna peab olema üldine. · Lõppsõna pikkuseks on 1/6 kirjandist. · Lõppsõnas ei tohi midagi korrata. · Enda tegevust ei tohi kommenteerida. · Lõppsõna peab vastama sissejuhatuses esitatud küsimusele. · Lõppsõna peab lõppema punktiga ja panema kirjandile punkti. Tsiteerimine: · Vanasõna või aforismi tsiteerimine: · Nt. Taani vanasõna väidab: ,,Elu ilma sõbrata on elu ilma päikeseta." · Taani vanasõna väidab, et elu sõbrata on nagu ilma päikeseta. · Öeldakse, et elu sõbrata on nagu ilma päikeseta. · Luuletuse tsiteerimine (soovitatavalt 2-4 rida, maksimaalselt üks luuletus kirjandis): · Nt. Betty Alveri luuletused panevad elu üle järele mõtlema: (.) · (,,)Sul puudub sirav siht? Eks mine
tähenduse kandjaks. 4. Kelle ütlusele viitab väljendus ,,Vähem on igav’’? ,, Vähem on igav’’ viitab nendele arhitektidele, kes loobusid järjekindlast funktsionalismist. 5. Kuidas avaldus postmodernism maalikunstis? Kust võeti sageli piltide aine? Maalikunstis avaldus postmodernism kas mineviku kujutamisega, mineviku ja oleviku sidumisega, või tsiteerimise näol. Piltide aine võeti sageli antiikmütoloogiast. 6. Mida tähendab maalikunstis tsiteerimine? Tsiteerimine tähendab mõne maalikunsti üldtuntud teose jäljendamist. See võib olla mitmesugune. Tsiteeriti kolmel erineval moel: 1) Aluseks võeti vana teose kompositsioon, kuid maaliti sinna teistsugused tegelased. 2) Loodi pingeid uue ja vana vahel, mis paneb märkama erinevusi ja sunnib neist mõtlema. 3) Eesmärgiks võis olla ka nali, iroonia või paroodia, samas võis see edastada ka irriteerivaid ühiskondlikke sõnumeid. Nt. USA kunstnik
Aasta. Alalehekülje pealkiri ja allika muud täpsemad andmed (kui on). http://www.täielik.veebiaadress.com/nii_pikk_kui/see_ka_poleks (kasutamise kuupäev) (V i k i p e e d i a V a b a e n t s ü k l o p e e d i a: Kolmanda laine feminism. http://et.wikipedia.org/wiki/Kolmanda_laine_feminism (27.12.2006)) · Suuline allikas P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi Aasta. Suuliselt autorile (kuupäev) (J u t u p a u n i k , Juhan 2009. Suuliselt autorile (20.11)) Tsiteerimine Tsiteerimine - töös kasutatakse sõna-sõnalt (tsiteeritakse) mõnes teises töös esinevat lauset, lauseosa või väljendit. Tsitaat peab olema muust tekstist selgelt eraldatud koos allika äranäitamisega. Juhul kui originaaltekstis jäetakse vahele mingid sõnad või ebaolulised osad, siis seda märgitakse kolme punktiga (...). Kui tsitaati soovitakse täiendada mingite selgitavate sõnadega, siis seda tehakse nurksulgudega [ ]. Näide:
Fifth level vastandada, vaid proovis neid just visuaalselt siduda Aldo Rossi,, Perugia'' Postmodernism väljundid kujutavas kunstis Ainestik võetakse antiikmütoloogiast - minevikku vaatamine Vanu kunstistiile kasutades maalitakse kaasaaegseid inimtüüpe, päevakajalisi sündmusi või probleeme - mineviku ja oleviku sidumine Tsiteerimine: huvitavate pingete loomine uue ja vana vahel Postmodernism kujutavas kunstis Eriti Itaalias on kunstnikud alates 1970. aastatest hakanud maalima klassitsistlikke või klassitsismi lähedasi Click to edit Master text styles pilte Nt: Carlo Maria Mariani (Itaalia) David Second level Ligare (USA) Third level
Õigus teost avalikult esitada Õigus teost tõlkida 1 Õigus teha teosest kohandusi Õigus teost üldsusele edastada Õigus teha teos üldsusele kättesaadavaks Õigus koostada ja välja anda teostekogumikke Õigus teoseid üldsusele näidata Teose vabakasutamine teaduslikel ja hariduslikel eesmärkidel Õiguspäraselt avaldatud teose tsiteerimine ja refereerimine motiveeritud mahus on lubatud, kui järgitakse refereeritava või tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasi andmise kohustust. Õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine illustreeriva materjalina on lubatud õppe-ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke. Õigus päraselt avaldatud teose reprodutseerimine on lubatud õppe-ja teaduslikel
grammatilisi vigu mäng keelega, võideldi seniste keelerituaalide vastu, otsiti uusi väljendusvõimalusi, segati eri stiile, iga autor püüdis välja töötada ainult endale omast keelt oluline oli ka kiri: kasutati eri šrifte, loobuti teksti lineaarsest, tavapärasest paigutusest, jäeti ära kirjavahemärke kirjandus ei püüa peegeldada elu, kirjandus tegeleb rohkem iseendaga, kunsti ja teksti loomisega varjatud või avalik teiste tekstide kasutamine oma tekstis – tsiteerimine, kollaaž autor on iroonik ja skeptik, ta ei anna üheseid vastuseid, tal puuduvad keerulises maailmas kindlad seisukohad reeglite rikkumine sai lausa kohustuslikuks: st lääne kultuuri traditsiooniliste väärtuste eitamist, lugeja šokeerimist tekst oli mõeldud neile, kes suutsid seda mõista, lugeja pidi arusaamiseks ise aktiivne olema
Võtted, millega saavutatakse teksti veenvus Argumentatsioon eesmärgiks veenda teisi öeldu tõesuses või paikapidavuses, mingi vaatepunkti õigustamine või ümberlükkamine, antakse hinnanguid. Argumentide liigitus 1. Faktipõhised argumendid: Toetumine faktidele Toetumine üldtuntud tõsiasjadele (nt Kõik me teame... On tavaline ...) Toetumine autoriteetidele: a) viitamine teistele tekstidele (nt kirjandusklassika, Piibel, muinasjutt, vanasõna, sententsid) b) tsiteerimine tsitaat peab tekstiga seostuma c) refereerimine lause või lõik, mis refereerib teise autori teksti, kirjutajal on selgitaja roll, refereeringu abil tõestatakse oma väite paikapidavust või näidatakse teiste väärhoiakuid d) nimetamine nimetada saab isikut, väljaannet, mingit dokumenti, seisukohta (eeldatakse, et lugeja on allikaga tuttav ja teab, mida seal öeldakse) e) statistiliste andmete esitamine f) teadlaste, kirjanike jt mõjukate isikute seisukohtade esitamine
Akadeemilise kirjutise tüübid Diana Toomla Referaat Referaat on probleemi lahendusel põhinev uurimusliku sisuga lühike kirjalik ülevaade, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjandusallikatele (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, 2006). Peamised tunnused on täpsus, teksti tihedus, selgitav põhilaad, vastavus alusteksti väitevõrgustikule, korrektne tsiteerimine ja viitamine, hea lausestus, korrektne keel (Teksti ja kõneõpetus, 2003). Referaadi eesmärk on õpetada kirjaliku väljendusoskuse kaudu tõstatama probleeme ja kirjandusallikatele toetudes otsima lahendusvõimalusi (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, 2006). Essee Essee definitsioon: Essee (pr essai katse, ingl essay), lühem üldarusaadav teadusliku või kirjandusliku sisuga kirjutis kunstipärases vormis ja vaimukas sõnastuses (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, 2006).
Sinna õppima minnes oli ta seal avastanud juba muusikakooli. Õpinguid jätkas hiljem Berliinis ja Viinis. 1892 abiellus Aino Järnefeldtiga, olid abiels 65 aastat ja neil oli 6 tütart. 1892-1900 töötas Helsingi Muusika Akadeemias õpetajana 1904 kolis oma villasse Ainolaan Järvenpääs ja pühendus täielikult heliloomingule. 1920-ndate keskpaigani komponeeris teoseid. Suri 20.september 1957 Järvenpääs. LOOMING Muusika on sügavalt soomepärane, kuid puudub rahvaviisi tsiteerimine. Toetub soome loodusele, muistenditele, saagaadele, Kalevalale. Muusikas unistavaid rahvaviisilaadseid teemasid ja ka sügavaid drmaatilisi kõlavärve, suur kõlamaalingute meister, karged kooskõlad. Tuumaks on tema 7 sümfooniat, mida ta kõiki kasutas, et arendada sügavamaks oma isiklikku komponeerimisstiili (mängitakse siiamaani). Lisaks sümfooniatele on tal veel viiulikontsert d-moll, sümfoonilised süidid ja poeemid, üle 100
2. Griegi loomingu üldiseloomustus · Griegi looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest: julge karakter, südamlik huumor. Sageli kajastavad tema helitööd muinasjutulisi karaktereid, üleküllates neid soojate rütmide ja fantaasiaga. Melanhoolsed viisid Griegi loomingus praktiliselt puuduvad. 3. Griegi loomingu loetelu · K 4. Sibeliuse loomingu üldiseloomustus · Muusika sügavalt soomepärane, kuid puudub rahvaviisi tsiteerimine. Toetub soome loodusele, muistenditele, saagadele, Kalevalale. Muusikas unistavaid rahvaviisilaadseid teemasid ja ka sügavaid dramaatilisi kõlavärve, suur kõlamaalingute meister, karged kooskõlad. 5.Sibeliuse loomingu loetelu · K 6.Võimas rühm (mPillal tegutses ja kus; kes kuulusid) · 1860ndatel Peterburis · Modest Mussorgski, Aleksandr Borodin, Nikolai Rimski-Korsakov, César Cui ja Mili Balakirev. 7
kaasaegset olustikku. Kirjandusel on olnud suur tähtsus läbi ajaloo tervete kultuuriruumide vormimisel. Kirjandus on olnud nii suurim meelelahutus kui ka trendi looja. Veel eelmisel sajandil elas kirjandus oma kõrgaega selle kultuurivaldkonna klassikalises mõttes. Paljude kodude seinu täitsid raamaturiiulid ja koduraamatukogu omamine oli väärikas ja pälvis alati lugupidamist. Luulekogu autorite tundmine ja tuntud romaanide tsiteerimine kuulus heade tavade juurde ja esitas inimeste laiemat maailma vaadet. Tänapäeval ei ole kirjandus kuhugi kadunud vaid selle esitluslaad ja väljundid on ajaga muutunud. Tänased noored inimesed ei loe nii palju klassikaliselt kirjandusteoseid kui näiteks nende vanemad või vanavanemad seda tegid aga nende kirjanduslik tarbimise maht võib olla suuremgi kui eelmistel põlvkondadel. Tänapäeva massikirjandus on peidetud filmide stsenaariumitesse ja laulu sõnadesse. Ka kaasajast leiame häid
16.10.2016 YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis Tõnis Saarts YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 1 Loeng 7. Funktsionaalne lugemine, kirjanduse kasutamine ja viitamine Allikavalikust veel Teadustekstide funktsionaalne lugemine millele tähelepanu pöörata? Lugemisstrateegiad eri tekstide puhul Refereerimine ja tsiteerimine Plagiaat Viitamine: tekstisisene viitamine ja viitekirjete vormistamine YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 2 Miks peab kirjandust kasutama? · Näitab, et autor on kursis valdkonnaga, millest kirjutab; muudab töö professionaalseks · Kasutatud allikad kui ,,visiitkaart" kvaliteedist · Vihjab, millise koolkonna või lähenemise raames töö on tehtud · Aitab vältida plagieerimist
esile rahutusi ja protesti. 3. Mida kujutab endast autoriõigus? Too näiteid, kuidas tavainimesed igapäevaelus autoriõigust rikuvad. Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum. Inimesed rikuvuad autoriõigusi näiteks piltide, filmide, videote või muusika allalaadimisega. Inimesed tegelevad piraatlusega. 4. Kuidas tuleb ümber käia kellegi teise kirjutatud tekstiga, kui soovid seda oma töös kasutada? (märksõnad: viitamine, tsiteerimine)? Pead viitama teksti all, kes on teksti autor. 5. Kuidas toimub Eestis teabesuhtlus riigiga? Mida kujutab endast riigiportaal eesti.ee? Kuna Eesti on e-riik siis toimub kogu suhtlus läbi interneti. Igal riigiasutusel ning linna- ja vallavalitsusel on veebilehekülg. Riigiportaal eesti.ee on riigiportaal, kus on kõigi Eesti riigiasutuste ja üldse riigiga seonduv info koondatatud. 6. Seleta mõisted: plagiaat, avalik-õiguslik meedia, kommertsreklaam,
probleemile. Töö põhiosad VI Kasutatud materjalide loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, mida antud töö käigus kasutati ja millele on viidatud. Allikad reastatakse tähestikulisse järjekorda autorite perekonnanimede esitähe alusel. Töö põhiosad Kasutatud materjalide loetelu peab sisaldama järgmiseid andmeid: Autor perekonnanimi, initsiaal; pealkiri; köide, osa, number; ilmumiskoht, kirjastus; ilmumisaasta; lehekülgede arv. Refereerimine ja tsiteerimine on... teise autori seisukohtade vahendamine lugejale, mis peavad olema varustatud viitega tegelikule autorile. Viitamine Kõik töös esitatavad seisukohad ja andmed, mis pärinevad kasutatud materjalidest, tuleb siduda viidetega vastavalt allikatele. Viitamine Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab olema kogu töö vältel ühtne. Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes. Kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad peavad olema viidetes
2. Millistele teooriatele autor tugineb, kuidas hindate teoreetilist käsitlust (piisav, pealiskaudne, aegunud, uudne, huvitav, igav, vmt)? 3. Milliseid andmekogumismeetodeid kasutati? Kuidas hindate saadud andmete kvaliteeti? 4. Milliseid andmetöötlusmeetodeid kasutati? Kas neid on piisavalt selgitatud ja põhjendatud? 5. Millised olid peamised tulemused, mida lõputöös tutvustati? Kas need olid uudsed, huvitavad või mitte? Lõputöö tsiteerimine (st teksti sõnasõnaline kopeerimine) ei ole siin töös lubatud. sõnastage vastused küsimustele oma sõnadega ja üldistades. Iga üliõpilane saab algatada ühe teema ja nii, et enne oma töö esitamist teisi ei näe. Faili postitusele lisada ei saa, maksimaalne sõnade arv võib olla 500 (loendur peaks olema nähtav postituse tegemise ajal. Akkerman, K. 2013. Ettevõtjate rahulolu transpordiga väikesaarte tingimustes. TÜ ettevõtluse osakond. (Lõputöö).
Leheküljenumbrid algavad teisest lehest numbriga 2 (tiitelleht on nummerdamata), paiknevad lehe allääres paremal servas. (Insert Page Numbers Format Start at: sisestage 2) Lehele lisada jalus, kus on tekst - Rocca al Mare Kool, õpilase ees- ja perekonnanimi, klass. Tekst paikneb lehekülje vasakus servas. (View Header and Footer valige lehe all Footer) Viitamine Retsensioonis viidatakse kõigile kasutatud allikatele nii otsese tsiteerimise kui refereerimise korral. Tsiteerimine tähendab mõne teise autori väite sõna-sõnalist lülitamist (ümberkirjutust) oma töösse. Refereerimine tähendab ühe või mitme autori väidete vabas kokkuvõtvas vormis ümberjutustust. Kuna retsensioon on lühike töö võrreldes uurimustööga, siis viidatakse joonealuselt (Insert Reference Footnote) Iga lause või tekstilõigu, mis ei ole õpilase omalooming, lõppu tuleb viite järjekorranumber. Joone alla, vastava numbri taha, kirjutada millisest allikast tekst pärineb.
kaasaegsete vajadustega. Eeskujuks on antiikne tempel. Õukondades arvukalt kunstnikke > haritlasi > haridus läheb moodi > haridus vabaneb vaimulike valitsemise alt > ilmalik haridus > moodne on olla mitmekülgselt haritud > pillimäng, lauluoskus, noodist lugemise oskus, tantsuoskus kuuluvad elementaarsete oskuste hulka, neid mitte osata on suurim häbi. Õukonnakultuur. Aadlike kunstimetseenlus. Loodusteaduste arenemine. Mitte autoriteetide tsiteerimine, vaid katsetamine, oma silmaga veendumine. Teadused eralduvad religioonist. Kogemusele tuginev teadus (Bacon, 13. saj.Oxfordis). Kirjandus rahvuskeelne (itaalia, prantsuse, saksa) (Dante (12651321), ,,Jumalik komöödia" 1307, Boccaccio, (13131375), ,,Dekameron" 1350), ka murdekeeled. Kujutav kunst portreed on individualiseeritud joontega, püüd tabada kolmemõõtmelisust paberil > perspektiivi taasavastamine (minavaatepunkt).
Uurimistöö alused Jakob Westhomi Gümnaasium Viitamine, tsiteerimine, refereerimine Nimi: Regina Kaasik Arvestuslik tööleht 11. klassile Enne ülesannete juurde asumist salvesta antud dokument enda nimega desktopile ning lisa valmis tööleht e- koolis tänase tunni alla! Töö tegemisel võta aluseks JWG uurimistööde vormistamise juhend http://www.westholm.tln.edu.ee/public/Uurimistoo_juhend_02_11_2015_muudatus_vers2.pdf 1. Sul on nüüdseks olemas 6 allikat, mida oled tsiteerinud või refereerinud
peegeldus. - Muutus lugeja ja kirjaniku vahekord: lugeja ei teadnud, mis teda ees ootab, ja autor ei piiranud ennast mingite reeglitega, sest reeglite rikkumine oli lausa kohustuslik. Laiemalt tähendas see Lääne kultuuri traditsiooniliste väärtuste eitamist, kitsamalt aga lugeja šokeerimist. - Lugeja muutus senisest rohkem kaasautoriks. Kirjanik andis talle vähe ette, lugeja pidi tekstist arusaamiseks ise aktiivne olema. - Kasutatakse võtteid nagu tsiteerimine, viitamine, iroonia, paroodia. - Piiranguid pole, kirjanikud eksperimenteerivad, loovad ise reegleid. MODERNISM ● Modernism kujunes välja 19. Sajandi lõpupoole, 20. sajandi alguses ● Modernistliku kirjanduse olulisteks joonteks võib pidada üksikisiku ehk indiviidi ja moodsa ühiskonna probleemide tõusmist temaatilisse keskmesse, kriitilist suhtumist
,,Pöialpoiste rongkäik" 3. SIBELIUSE Loomingu omapära ja looming a) Sibelius saavutas ülemaailmse kuulsuse sümfooniliste suurteostega. Tema teoste kõlavärvid on impressionistlikud ja ta kasutab programmilist muusikat. Tema teoste teemad on seotud muistendite ja legendidega(Kalevale) ning teoste teemaks on ka vabadusvõitlus. Tema teostes puudub rahvaviiside tsiteerimine, kuid siiski on muusika põhiolemuslikult soomepärane. b) Looming: 7sümfooniat Sümfooniline poeem"Finlandia"' Orkestripala ,,Kurb valss" näidendist ,,Kuolema" Viiulikontsert Süidid ,,Karelia", ,,Lemminkäinen" Ligi 100 pala häälele ja klaverile, muusikat näidendile 4. VÕIMASRÜHM (1860)- Demokraatlik muusikaline rühmitus, kuhu kuulusid: Balakirev, Cui(QUI),
kasutatavate andmete ja metoodika lühitutvustus; rühmatöö korral näidatakse ära iga rühmaliikme osa töös. Põhiosa töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuse küsimustele; töös on õpilase isiklikud mõtted käsitletud autorite seisukohtadega; on oluline, et refereeringule lisab töö autor omapoolsed kommentaarid; refereeringud peavad olema viidatud! 16.10.2015, reede Tsiteerimine ja refereerimine Miks viidata? võimaldab hoiduda plagiaadi süüdistusest; lisab kirjutisele autoriteeti; võimaldab lugejal leida üles algallika. (Uibu 2009) Tsitaat ja refereering ...on varasemate uurimuste ja teiste autorite seisukohtade/andmete esitamiseks omas tekstis. Tsitaat ehk sõnasõnaline väljavõte tekstist. refereering ehk kokkuvõttev laenamine, st kirjutaja väljendab kasutatud allikast pärit infot oma sõnadega. Tsiteerimine
Kõik teksti osad peavad moodustama süsteemi, ei tohi olla vasturääkivusi 16. Millistele nõuetele peavad vastama Tartu Ülikooli Õigusteaduskonnas vormistatud kirjalikud uurimistööd? Kompetentne Ühiskondlik vastutus – töö on kirjutatud ühiskondlikuks hüveks, oluline teema ühiskonna jaoks Kohusetundlikkus Hoolikus Jaan Sootak’i raamat „Üliõpilastööde vormistamise juhend“ 17. Mis on tsiteerimine ja mis refereerimine? Tsiteerimine – täht- täheline väljavõte tekstist, mis peab vastama originaalile mitte ainult sõnastuse, ortograafia ja kirjavahemärkide, vaid ka rõhutuste poolest. Refereerimine – on teise teose või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv edasiandmine. 18. Mis on eetika? See filosoofia osa, mis tegeleb küsimustega moraalist. Millised on peamised teadustöö eetika printsiibid? Austus isikute vastu – vastajate informeeritus, ei tohi manipuleerida vastajatega
autoritasu maksmiseta on lubatud teise isiku õiguspäraselt avaldatud teose füüsilise isiku poolt reprodutseerimine isiklikeks vajadusteks. Selline reprodutseerimine ei tohi taodelda mis tahes ärilisi eesmärke. "9 . Heiki Pisuke leiab oma raamatus ,,Autoriõiguse alused", et seadus ei defineeri mõistet isiklikud vajadused ka töö autori arvates vajaks see mõiste piiritlemist. · Teose tsiteerimine ja refereerimine - Akadeemilise elu kõige iseloomulikumaks tegevuseks on teiste autorite teoste tsiteerimine ja refereerimine. Tsiteerimine ja refereerimine tagavad eelneva loomingu järjepidevuse kultuuris ja garanteerivad autoritele nende isiklike õiguste järgimise. Tsiteerimine on teise autori loodud teose osa üks ühele kordamine oma teoses. Refereerimine on teise autori sisu ja vormi autorilähedane edasiandmine.10
Vastutuseprintsiip- peamine asi on töö usalduvus. Peab kirjutama ainult asju, milles on kindel Kõik teksti osad peavad moodustama süsteemi- tekstis ei või olla sisemisi vastuolusid 16. Millistele nõuetele peavad vastama Tartu Ülikooli Õigusteaduskonnas vormistatud kirjalikud uurimistööd? Raamatu „Üliõpilastööde vormistamise juhend“ Koostaja Jaan Sootak 17. Mis on tsiteerimine ja mis refereerimine? Tsiteerimine on täht- täheline väljavõte tekstist, mis peab vastama originaalile mitte ainult sõnastuse, ortograafia ja kirjavahemärkide, vaid ka rõhutuste poolest. Refereerimine on teise teose või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv edasiandmine. 18. Mis on eetika? Millised on peamised teadustöö eetika printsiibid? EETIKA-praktiline moraalifilosoofia, kuidas peaks käituma, milline käitumine on õige Austus isikute vastu Tõetaotlus
........................................................................................ 4 Kirjutamise stiilist............................................................................................................... 4 Töö vormistamine............................................................................................................... 5 Õpilasuurimuse struktuur.................................................................................................... 7 Tsiteerimine ja refereerimine.............................................................................................. 9 Viitamine............................................................................................................................. 10 Kasutatud allikate loend...................................................................................................... 12 Lisa 1. Tiitelleht...................................................................................................
Pealkirja lõppu ei panda punkti, pealkirja sõnu ei poolitata. 6. Millisel juhul tuleb töös kasutada viiteid ja millisel juhul ei ole viidete kasutamine põhjendatud? Kui om töös kasutatakse teiste autorite seisukohti või andmeid muudest allikatest, siis tuleb neile viidata. Ei viidata vaid üldiselt teada olevatele andmetele, st sellistele andmetele, mis on teada keskmise haridusega inimesele. 7. Mis on tsiteerimine ja mis refereerimine ning kuidas need teineteisest erinevad? Kuidas tuleb talitada juhul, kui uurimistöö autor soovib tsitaati esitada modifitseeritud kujul (nt jättes ära mõne sõna või lõigu)? Tsitaat e osund on täpne täht-täheline väljavõte tekstist, mis kattub täielikult originaaliga nii lause enda kui kirjavahemärkide jms poolest. Märgitakse jutumärkidega. Refereerimine on samuti teise
Refereerides teist uurijat, esitleb kirjutaja uurijat ja tema uurimisobjekti ning tulemusi, mida ta selgitab, hindab ja kommenteerib oma uurimuse seiskohast ja suhestab veel teistegi uurijate tulemus- tega. Kui tsiteeritakse või refereeritakse mingit konkreetset ideed, lauset või andmeid, tuleb viide anda lehe- külje täpsusega. Kogu artiklile, raamatule või raamatu peatükile võib viidata juhul, kui viite aluseks on kogu teose argument tervikuna. Tsitaat Tsiteerimine on mõnes teises töös esineva lause, lauseosa või väljendi kasutamine sõna-sõnalt. Tsitaate tuleb kasutada säästlikult ja need peaksid olema võimalikult lühikesed. Tsitaat peab olema muust tekstist selgelt eraldatud. Üldiselt pannakse tsitaat jutumärkidesse (vahel on eraldi lõiguna kursiivis). Kui tsiteeritav tekst on liiga pikk või kõik ei ole käesoleva töö seisukohalt oluline, võib tsitaati lühen- dada
............................................................................................. 10 5.5. Kokkuvõte.................................................................................................................. 10 5.6. Kasutatud kirjandus ................................................................................................... 10 6. UURIMISTÖÖ SÕNASTUSE PÕHINÕUDED .................................................................. 12 7. REFEREERIMINE JA TSITEERIMINE .............................................................................. 13 8. VIITAMINE .......................................................................................................................... 13 9. TABELID,JOONISED,VALEMID jms ................................................................................ 14 10. UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE JA ÜLESEHITUS ................................................... 15 KOKKUVÕTE ................................................
· Kirjanduslikud näited tuleb paari lausega lahti kirjutada ja oma mõtetega seostada, aga kindlasti vältida ümberjutustamist ja näiteid, mis oma mõtetega ei haaku! 6 Materjalid riigieksamikirjandiks. Kirjandikirjutaja meelespea. Koostanud Anu Kell; 2008 KIRJANDIKIRJUTAJA MEELESPEA nr 5 Tsitaat ja tsiteerimine · Tsitaat on autori sõnasõnaline tekst, millega kirjandis tõestatakse või illustreeritakse oma mõtteid. · Kui kirjandi tekstis pole autorit nimetatud, tuleb see märkida tsitaadi järele sulgudesse (välja arvatud juhul, kui on tegemist üldtuntud näitega). NÄIDE: "Ühe öö lõke soojendab kahte inimest. Pärast sorivad need inimesed tuhas kakskümmend aastat." (M. Traat) Proosatsitaat
Elleri stiil on omapärane sulam klassikalistest vormiprintsiipidest, 20. sajandi muusika väljendusvahenditest (impressionism ja ekspressionism) - koorimuusika: Jõel (Jõekaldal) (tekst Otto Roots, 1951) ; Laul sepast ning rahvuslikust koloriidist. Viimane ilmneb eriti tema meloodikast, mis on (tekst Ilmar Sikemäe, 1951) ; Merel (tekst Otto Roots, 1951) omapärane ja väljendusrikas ning sageli eesti rahvamuusikale omaste käändudega (samas kui rahvaviisi otsene tsiteerimine ei olnud Ellerile - Vokaalkammermuusika: Vokaliis G-duur; Kolm laulu kogust "Aino omane). Rahvuslikkus võiks seostuda ka Elleri omapärase, klassikalisi Tamme eesti rahvalaulude kava" (Orja õhkamine, Vaenelaps, Kuku, sa järgnevusi vältiva harmooniaga, samuti lüürilise, tasakaalukalt jutustava kägu, 1922); Stalin - rahu lipukandja (tekst Lea Rummo, 1951) ; Emake väljenduslaadiga
Erinevaid viitamissüsteeme on üsna palju, aga töö ulatuses peab olema viitamissüsteem ühtne. Viitamise nõuded võivad kooliti erineda. Viidata tuleb kõigi selliste seisukohtade allikatele, mis ei ole autori omad. Tallinna Kunstigümnaasiumi põhikooli loovtöös kasutatakse numbriga viitamist: tekstiviiteks olev number juhib kirjanduse loetelus sama numbriga kirjandusallika juurde. Teiste autorite mõtteid võib esitada refereerides või tsiteerides. Tsiteerimine on kellegi mõtete esitamine täpselt sellisel kujul, nagu need on esitatud alustekstis. Plagiaat on kellegi teise teksti või mõtete esitamine enda nime all. Kõige sagedamini põhjustab tahtmatut plagiaati halb viitamisoskus. REFERAADI ÜLESEHITUS Referaat ülesehitus: Tiitelleht Sisukord Sissejuhatus Põhiosa Kokkuvõte Kasutatud allikate loetelu Lisad (fotod, skeemid, tabelid jms)
pilte ja teisi üheosalisi sümfoonilisi teoseid, eesti muusika esimene viiulikontsert ja hulganisti kammermuusikat erinevatele koosseisudele. Arvukaima osa tema pärandist moodustab klaverimuusika (umbes 200 teost), kaalukaima aga orkestrilooming (ligi 40 teost). Viimane ilmneb eriti tema meloodikast, mis on omapärane ja väljendusrikas ning sageli eesti rahvamuusikale omaste käändudega (samas kui rahvaviisi otsene tsiteerimine ei olnud Ellerile omane). Rahvuslikkus võiks seostuda ka Elleri omapärase, klassikalisi järgnevusi vältiva harmooniaga, samuti lüürilise, tasakaalukalt jutustava väljenduslaadiga. Tema orkester on õhuline - massiivsele täiskõlalisusele eelistab helilooja varjundirikast rohkete soolodega kammerlikku kõla. Rida teoseid on loodud keelpilliorkestrile, mille väljendusvahendeid valdas keelpillimängijast helilooja täiuslikult. Elleri varases loomingus (umbes 1925
Valida tiitleid hoolikalt konfliktide kirjeldamisel. Hoolikas olema naiste identifitseerimisel. Nt naise identifitseerimine kellegi abikaasana. Ei identifitseerita kuritegude puhul ohvrite aadresse, et kurjategijad seda ära ei kasutaks. Ei nimetata laste nimesid, kes on kuriteo ohvrid. Samuti mitte vägistamise ohvrite nimesid. Vahel on vaja teada, kes nad ei ole jne. Et lugeja teaks kellega on kindlasti tegu. Kui kirjutatakse nimedest, mida mõni teine negatiivselt kannab. Tsiteerimine ja parafraseerimine Oluline on allikate sõnade edasiandmine. • Tsiteerimine tähendab, et on täpselt tood see, mida kõneleja ütles või kirjalikult kirjutas. Tsitaat pannakse jutumärkidesse. Ülejäänud osa identifitseerib rääkija ja vajadusel mõni kõnelemissituatsioon. • Parafraas annab edasi allika teksti mõtte, kuid ilma omapoolse hinnanguta. Sõnu võib muuta vähe, kokku suruda. Millal eelistada tsitaati?
Sellesse mahuvad Ullo luksuslik lapsepõlv, vaene noorukiiga, töö peaministri kantseleis, mis näib noorukile tuule tiibade alla toovat, aga siis saab aeg otsa. Järgneb punane aasta, saksa okupatsioon, osalemine iseseisvuslaste, Eesti Rahvuskogu tegevuses, poolelijäänud paotee ja siis enam kui 40 aastat paigallendu ehk siseemigratsiooni (enesesalgamine ja vale). Elukäik, mis iseloomulik küllap paljudele autori põlvkonnakaaslastele. Romaani sisu on Ullo juttude ja lugude tsiteerimine ja ümberjutustus Jaak Sirkli poolt, kes on Ullo vana koolivend Wikmani Gümnaasiumist. Nad saavad Ulloga aegajal kokku ning Ullo jutustab talle oma eluloo. Ullo sündis Ulrich Berendsina. Isa Eduard Berends(ärimees, külarätsepa poeg) ja ema Aleksandra Trimbek (hüüdnimi Sandra; tõmmukas, mustajuukseline, võõrapäraselt ilus). Nendega oli veel lapsehoidja Charlotte von Rosen. Berendsid olid üsnagi jõukad, elasid 78 toalises korteris, ka
olemasolevate andmete töötlemist, analüüsimist ja interpreteerimist. 5. Mis on kvalitatiivne uuring? Kvalitatiivne uuring – uuritakse nähtusi nende loomulikus keskkonnas ning püütakse ilminguid mõtestada ja tõlgendada nende tähenduste kaudu mida inimesed neile annavad. 6. Mis on kvantitatiivne uuring? Kvantitatiivne uuring - andmestik kogutakse meetoditega, mis võimaldavad arvulist mõõtmist ning järeldusi tehakse statistiliste järelduste põhjal. 7. Mis on tsiteerimine? Teise autori loodud teose üksühene kordamine oma teoses. 8. Mis on refereerimine? Teise autori teksti sisu ja vormi küllaltki autorilähedane edasiandmine. 9. Mis on plagiaat? Plagiaat on autoriõiguste rikkumine, teose osaline või täielik kopeerimine ja selle esitamine oma loominguna. 10. Milliseid eetilisi põhimõtteid tuleb järgida uurimistöö koostamisel? Osalejaid tuleb informeerida, mis uuringus nad osalevad
sa ei taha, et nemad sulle teeksid"(Aarma 2011:8). Konfutsianism on küll nõrkade religioossete joontega, kuid samal ajal on ta jätnud kustumatu jälje Ida-Aasia ühiskondadesse ja tõekspidamistesse. Konfutsionism ongi pigem kõlblus- ja riigiõpetus. 2. Konfutsionistlik kirjandus Kirjanduse vanim osa on koondatud kolmeteistkümnest osast koosnevasse konfutsianismi kaanonisse. Need olid niinimetatud lõimeraamatud, nende hilisemaid kommentaare on nimetatud koeraamatuteks. Nende sage tsiteerimine muutis nad kõnekäändudeks ja levinud mõttelauseteks(Aarma 2011: 10). 2.1. Konfitsionistliku kaanoni ülesehitus Konfutsionsiliku kaanoni tuumikuks on Viisikraamat ja Nelikraamat. Viisikraamat (hiina keeles Wujing) koosneb tekstidest, mida väidetavalt Konfutsius kasutas oma õpilaste õpetamiseks. Need jagunevad: 1. Muutuste raamat (Yinjing) 2. Kirjade (Ajaloo) raamat (Shuijing) 3. Laulude raamat (Shijing) 4. Kommete raamat (Liji) 5. Kevaded-sügised (Chunqui)
taha, mina võin, mina pean"); 4. Nii teadmisi kui ka isiklikke kegemusi (,,Mille poolest erinevad Jaan Krossi tegelased tänapäeva nortest?", ,,Internet maailm läbi lukuaugu"). On oluline osata ära tunda pealkirjast tuumsõna, mis annaks lahtikirjutamise võtme. MOTO on mingist kirjanduslikust allikast valitud juhtlause või tekst, mis peab teemat 100% toetama. See aitab selgitada kirjandi juhideed ja näitab ka autori suhtumist. TSITEERIMINE 21 Selle peamine eesmärk on millegi põhendamise, tõestamine või vajadus lugejat veenda esitatud seisukohtadele õiguses, õigsuses ja põhjendetutes. Tsiteeritakse eelkõige antud valdkonna autori...; Tsitaat olgu lühike ja täpne. Ta peab toetama motot ja kindasti koos viitega; Tsitaatidega ei tohiks liiale minna (max.3);
ALLIKA AJALOOLINE KÄEKÄIK, KEHTIVUSAEG Seadus ise pärineb 5. sajandist e. Kr. Tekstid, millest fragmendid on kogutud, on kirjutatud ajavahemikus 1. sajandist e. Kr. kuni 6. sajandini p. Kr, üks tekst on läbivalt redigeeritud veel 9. sajandil. Cicero kirjutas, et tema ajal õpiti koolis tahvlite tekstid pähe, ehkki 1. sajandil e. Kr. ei olnud see enam üldiselt kombeks. Roomlaste õigusideaali kehastavate XII tahvli seaduste tähtsuse kindlaim tõend on aga nende lakkamatu tsiteerimine juristide töödes. Veel tuhat aastat pärast nende sündi koostatatud Justinianuse Corpus iuris sisaldab ikka veel tsitaate sellest vanast õigusmälestisest ning austavaid kummardusi selle poole. Allika sisuline analüüs AJALOOLIS-KRIITILINE INTERPRETATSIOON IV tahvlis oli säte mis kõlas nii: " SI PATER FILIUM TER VENUM DUIT, FILIUS A PATRE LIBER ESTO"-Kui isa on müünud poja kolm korda(orjaks), on poeg isa võimu alt vaba.
Tabel 1. Õppeainete jaotus õppeaastal 2010/2011 Näide 1. Mozart, Klaverisonaat a-moll KV 310, I osa, t 1-8 Ka siis, kui tekstis on näide põhjalikult lahti seletatud, peab seda allkirjaga lühidalt kordama. Kui noodinäide on mingist teosest, siis tuleb lisada taktinumbrid vms. konkreetset kohta määravad andmed ja viide kasutatud noodiväljaandele (ühe noodi puhul piisab töö algul kasutatud väljaande tutvustamisest). 3. Refereerimine ja tsiteerimine Kasutades töös kellegi teise teksti või materjali, tuleb viidata autorile (vt ka näide 1). Kui teise autori teksti kasutatakse algses sõnastuses, on tegemist tsitaadiga ja see tuleb nii tähistada. Tsitaat tuleb panna jutumärkidesse ja pikemast tsitaadist (üle paari rea) tuleks moodustada omaette lõik (mille võib ka visuaalselt eristada väiksema kirja ja/või nihutatud äärtega). Üldiselt on soovitav pigem kokkuvõtlikult ja oma sõnadega refereerida kui palju ja pikalt
Esiplaanil tunded, suur lüürik ja kõlavärvimeister Üksikute suurteoste seas on maailma kolme mängitavama klaverikontserdi hulka kuuluv klaverikontsert a- moll: I osa sonaadivormis, peateema energiline, kõrvalteema lüüriline JEAN SIBELIUS (1865-1957) I maailmakuulus Soome helilooja. Õppis Helsingi muusikakoolis, täiendas end Berliinis ja Viinis. Muusika sügavalt soomepärane, kuid puudub rahvaviisi tsiteerimine. Toetub soome loodusele, muistenditele, saagadele, Kalevalale. Muusikas unistavaid rahvaviisilaadseid teemasid ja ka sügavaid dramaatilisi kõlavärve, suur kõlamaalingute meister, karged kooskõlad. Rahvusvahelise kuulsuse saavutas sümfooniliste suurteostega: 7 sümfooniat, üks viiulikontsert d- moll (S oli nooruses lootustandev viiuldaja), sümfoonilised süidid lavateostele loodud muusikast (muusika A.Järnefelti draamale Surm), sümfoonilised poeemid.
juhtivtegelane Taga-Kaukaasias (Tbilisi, Bakuu). Stalin kehtestas kontrolli kompartei liikmete üle, tagades endale meelepärase tulemuse. . Ta suutis mängleva kergusega oma seisukohti muuta ja allutada kogu oma tegevuse ühele eesmärgile- saada võim. 32. Mida kujutas endast Stalini isikukultus? Isikukultus- kuulutati maailma tööstusrahav juhuks ja õpetajaks ilmusid kujutavad plakatid ja skulptuurid. · Stalini ülistamine, tsiteerimine. · Püha, ilmeksimatu, saladuslik. · Lenini isikuga võrdsustamine. · Stalingrad, Stalini preemia 33. Miks loobus Stalin NEPi-poliitikast ja algatas industrialiseerimise ning kollektiviseerimise? Milliste meetoditega need läbi viidi ja mida saavutati? · Maa äravõtmine, vaba kaubanduse keelamine, kõrged põllumajandusmaksud. Kolhooside ja sovhooside loomine. jõukate maaomanike (kulakud) küüditamine; talurahva muutmine sunnismaiseks (passide puudumine) · 1932
annaabi.ee 
