Kontrolltöö. Teemad- 1. Ajaloouurimise allikad ja eesmärgid.2. Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd. 3. Egiptus. Kordamisküsimused: 1.Nimeta 2 ajaloo abiteadust ja nende tegevuse sisu? 2. Mida tähendab mõiste "ajalooline aeg"? 3. Millega tegeleb allikakriitika? 4. Mis on sotsiaalajaloo uurimise objektiks? 5. Paiguta õigesse kronoloogilisse järjekorda inimese eellased: Heidelbergi inimene, australopiteekus, neandertallane, homo erectus, homo sapiens, 6. Kirjelda neandertallast - millal elasid, väljanägemine, tegevusalad, elulaad? 7.Millised on kromanjoonlaste kõige varasemad kunstiloomingu mälestusmärgid Euroopas? 8. Millisele kontinendile ja millal jõudis homo sapiens kõige viimasena? 9
Kontrolltöö. Teemad- 1. Ajaloouurimise allikad ja eesmärgid. 2. Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd. 3. Egiptus. Kordamisküsimused: 1.Nimeta 2 ajaloo abiteadust ja nende tegevuse sisu? 2. Mida tähendab mõiste "ajalooline aeg"? 3. Millega tegeleb allikakriitika? 4. Mis on sotsiaalajaloo uurimise objektiks? 5. Paiguta õigesse kronoloogilisse järjekorda inimese eellased: Heidelbergi inimene, australopiteekus, neandertallane, homo erectus, homo sapiens, 6. Kirjelda neandertallast - millal elasid, väljanägemine, tegevusalad, elulaad? 7.Millised on kromanjoonlaste kõige varasemad kunstiloomingu mälestusmärgid Euroopas? 8. Millisele kontinendile ja millal jõudis homo sapiens kõige viimasena? 9
Allikaõpetus :D Allikaõpetus on ajaloo abiteadus, mis käsitleb ajaloo allikaid, nende liike ja uurimismetoodika üldisemaid seaduspärasusi, selle nurgakiviks on allikakriitika. Allikaõpetus tegeleb algallikatega, mitte juba kokkukirjutatud ajaloo uurimisega. Allikakriitika arengulugu Allikakriitika oli tuntud juba antiikajal. Juba Thucydides kasutab allikakriitilisi meetodeid ning allikate kriitilist võrdlemist, sarnaselt käitus ka Tacitus. Renessansiajal kirjutati allikakriitikast traktaate, paljastati võltsinguid. Lorenzo Valla ,De falso credita et ementita Constantini Donatione declamatio' näitas, et Constantinuse kinkeürik oli pärit VIII, mitte IV sajandist. Allikakriitika põhikomponendid: allika sisene ja allika väline kriitika (Veiko B.)
nähtuste kohta leida erinevaid tähendusi. 6. Elektrooniline teabeotsing: kuidas kirjandust otsida, põhilised andmebaasid a. juridica b. ester (raamatud na shit) c. riigiteataja (seadused) d. ise.elnet.ee e. utlib (andmebaasid) f. google scholar 7. Esialgne tutvumine kirjandusega (millele tähelepanu pöörata, teadusartikli traditsiooniline struktuur, allikakriitika) a. tutvu sisukorraga, rapordi tulemustega, artikli abstractiga b. vaata millal on avaldatud c. sissejuhatus ja kokkuvõte d. vaata pealkirjad, tabelid, joonised e. tuvasta struktuuri jälgides autori mõttekäik f. vaata kas on usaldusväärne i. autori tuntus ii. allika vanus iii. allika usutavus 8. Allikatest saadud teave kasutamine: parafraas, kokkuvõte, tsitaat. Plagieerimise vältimine.
Allikate valik Sõltub küsimusepüstitusest Silmas pidada Allika vanust (eelistame uuemaid, aga mõnikord tuleb üles otsida just vanim kui kõige adekvaatsem) Autori tuntust ja autoriteeti Allika usutavust (eelistada autoriteetseid ajakirju ja retsenseeritud tekste) Mõtle, kellele ja mille jaoks on teos kirjutatud (pühendusteosed on pidulikud, juubelistatistika väldib negatiivset jne) Allikakriitika Pole olemas absoluutselt objektiivseid allikaid Küsi alati: kes tegi, miks, millal, kelle või mille jaoks, kas allikas on sisemisi vastuolusid, kas info klapib mujalt saaduga Sama sündmuse erinevad kirjeldused 1944. aasta veebruaris kuulutati välja juba totaalne mobilisatsioon, mis puudutas kõiki mehi alates 1904. aastal sündinuist. Kodanliku Eesti viimane peaminister J. Uluots, kes
Teema perspektiivikas Teema praktiline väljund Esialgne tutvumine kirjandusega: · tutvu enne raamatu sisukorraga, enne kui hakkad selle kohta märkmeid tegema · vaata, millal on tekst avaldatud ja kes on selle kirjutanud. Nii saad pildi selle suhtest muu kirjandusega · loe läbi kokkuvõtted, eessõnad, saatesõnad, sõnastikud, aine- ja isikuregistrid ning lisad, st tutvu struktuuriga enne sisule keskendumist. Nii lood endale pildi ainestiku ammendavusest Allikakriitika on uurimismeetod, mille eesmärgiks on hinnata allika usaldusväärsust ja kasutamiskõlblikkust: · autori tuntus ja autoriteet · allika vanus · allika usutavus · usaldusväärsus Plagieerimise all mõeldakse teaduslikku (või kunstialast) vargust: teise autori ideede, uurimistulemuste või sünalise vormi esitamist enda omana. Hüpoteesi saab iseloomustada järgmiselt:
on kokku unenägu" (1922). 1920. aastate algul võttis Suits osa radikaalsete ajakirjade "Murrang" ja "Tarapita" toimetamisest (1921-1922); järgnevatel aastatel, kuuludes ajakirja "Looming" toimkonda, jääb Suits sünkroonsest kirjanduselust kõrvale, sekkudes vaid erandlikel juhtudel (nt elulähedusliikumine 1920/1930). Töötades ülikoolis ühendas prof. Suits pedagoogilised ülesanded teadusliku uurimistööga, põhiteemadeks olid eesti vanema kirjanduse ajalugu, allikakriitika, poeetika (K. J. Peterson, F. R. Kreutzwald, L. Koidula), samuti valitud peatükid maailmakirjandusest (nt Molière, R. Rolland, G. Brandes jt). Suitsu elutööde hulka kuuluvad mitmed antoloogiad jpm., tema tööde loetelu sisaldab üle tuhande nimetuse. Friedebert Tuglas Friedebert Tuglas (Friedebert Mihkelson, kuni 1923) -- (1886-1971) prosaist, kriitik, kirjandusteadlane ja tõlkija. Kujunes G. Suitsu kõrval XX sajandi alguse eesti kultuurielu
mõtelda abstraktselt. Loomuõigus (antiigi arusaam, uusaegne arusaam) on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele, rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele. Õigusperekonnad on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil (nt romaani-germaani ja anglo- ameerika õigusperekonnad). Allikakriitika kui uurimismeetod on uurimismeetod, mille eesmärgiks on hinnata allika usaldusväärsust ja kasutamiskõlblikkust: · autori tuntus ja autoriteet · allika vanus · allika usutavus · usaldusväärsus. Lääne õigustraditsiooni tunnused Lääne õigustraditsiooni (al XI s) neli tunnust: eristamine õiguse ja muude institutsioonide (normisüsteemide jm) vahel; juriidilise tegevuse professionaalsus; juura professionaalide eristatav koolitamine (nt ülikoolid, õpikud);
kolmas luulekogu "Kõik on kokku unenägu" (1922). 1920. aastate algul võttis Suits osa radikaalsete ajakirjade "Murrang" ja "Tarapita" toimetamisest (1921-1922); järgnevatel aastatel, kuuludes ajakirja "Looming" toimkonda, jääb Suits sünkroonsest kirjanduselust kõrvale, sekkudes vaid erandlikel juhtudel (nt elulähedusliikumine 1920/1930). Töötades ülikoolis ühendas prof. Suits pedagoogilised ülesanded teadusliku uurimistööga, põhiteemadeks olid eesti vanema kirjanduse ajalugu, allikakriitika, poeetika (K. J. Peterson, F. R. Kreutzwald, L. Koidula), samuti valitud peatükid maailmakirjandusest (nt Molière, R. Rolland, G. Brandes jt). Suitsu elutööde hulka kuuluvad mitmed antoloogiad jpm., tema tööde loetelu sisaldab üle tuhande nimetuse. Tolstoi Tolstoi teoste peakangelaseks oli tõde. Ta püüdles eluaeg elu tõepärase kirjutamise poole. Tolstoi loomingu väga tähtis iseärasus on selle psühhologism, mis rõhutab muutuste pidevust ja hinge dialektikat. Tema
Võimaldab prognoosidavõimaldab uurida ja tulemuseni jõudaväldiemotsionaalseid teemasid Esialgne tutvumine kirjandusega: tutvu enne raamatu sisukorraga, enne kui hakkad selle kohta märkmeid tegema vaata, millal on tekst avaldatud ja kes on selle kirjutanud. Nii saad pildi selle suhtest muu kirjandusega loe läbi kokkuvõtted, eessõnad, saatesõnad, sõnastikud, aine- ja isikuregistrid ning lisad, st tutvu struktuuriga enne sisule keskendumist. Nii lood endale pildi ainestiku ammendavusest Allikakriitika on uurimismeetod, mille eesmärgiks on hinnata allika usaldusväärsust ja kasutamiskõlblikkust: Plagieerimise all mõeldakse teaduslikku (või kunstialast) vargust: teise autori ideede, uurimistulemuste või sünalise vormi esitamist enda omana. Eriliseks probleemiks on veel avaldamata tähelepanekute, tulemuste või ideede keelatud laenamine. Samuti on probleemiks esseede ja lõputööde turg internetis. Plagiaadi vältimiseks tuleb kindlasti algallikale ja autorile viidata iga kord kui :
usund/kombestik jaguneb rahvakalendriks, perekonna-tavandiks jne. Zanrid mahutuvad liigi ja alajaotuste alla nii on näiteks muinasjutt ja naljand rahvajuttude liigi alla kuuluvad zanrid. Esineda võib ka allzanreid, nt muinasjutu allzanriteks on loomamuinasjutud, imemuinasjutud jne. 3.Rahvaluule-allikad rahvaluuleteaduse eelsest perioodist: allikate liigid, rahvaluuletekstide kirjapanemise põhjused, nende sisu, allikakriitika. 11.-18.sajandi I pool - rahvaluule juhuslikud kirjapanekud, allikateks: kroonikad kohtu- vm ülekuulamisprotokollid juhumärkmed (16.-17. saj.) uurimuslikku laadi tööd (16.-17. saj) pastorite aruanded (17. saj.) eesti keele sõnaraamatud (nt Gösekeni ja Helle omad)(17. saj) reisikirjad (17-18.saj.) Varasemad kroonikad olid nt ,,Saxo Grammaticus" e ,,Taanlaste vägiteod" 12. saj, Henriku Liivimaa kroonika (13 saj), hilisem nt Balthasar Russowi kroonika (16 saj).
Eesmärk loetavus. Toimetamise keskseks printsiibiks tekstide esteetilisus. 12. Rahvaluule uurimissuunad ja meetodid 20. sajandi Eesti folkloristikas: ajalooline kontekst ja uurimisnäited. Järgnevalt on esitatud meetodid, mis on Eesti uurijate töödes selgemini esil. filoloogilise suund - tekstikesksed meetodid · tüpoloogiline meetod (uuritakse tekstide suulise leviku ja kujunemisjärkude omavahelisi seoseid) · teksti- ja allikakriitika () · tekstide levikuanalüüs · situatsioonianalüüs etnoloogiline suund - kontekstikesksed meetodid · pärimusökoloogia · naisuurimus · pärimuslik ajalugu Meetodite kujunemine: · soome ajaloolis-geogr meetod (teemade suzeede levik) · võrdlev usundilugu · psühholoogiateadustele tuginevad meetodid (Semper) · kirjandusteaduse alused · kirjandusteaduslikud meetodid (Annist) · eksperimentaalsed välitöömeetodid
Leonardo Bruni Itaalia renessansi teadlaste hulgast üks säravaim. Oli 2 korda paavsti kuuria sekretär ja astaid Firenze vabariigi kantlser. Oli ajaloouurija. Kirjutas mitme antiikfilosoofi ning oma eelkäijate eluloo ja 12-köitelise Firenze ajaloo. Tähtsustas kasvatust, haridust. Kasvatus nii füüsiline kui vaimne. Haridus ka naiste koolitamine Lorenzo Valla Ajalooalllikate kriitika rajaja. oli itaalia humanist ja õigusteadlane. Valla on tuntud ühe allikakriitika (taas)loojana. Tema keelelisel analüüsil põhinev uurimus "Constantinuse kingitusest" (ürik, mis andis paavstile ilmaliku võimu endise Lääne-Rooma impeeriumi üle) näitas, et tegu oli võltsinguga. Rotterdami Erasmus - oli varauusaja tähtsaim humanist ja õpetlane. Ta ise jäi katoliiklikuks, kuid toetas kohati ka Martin Lutherit. Rõhutas inimese vaba tahet ja vastutust oma tegude eest. Taunis vaimulike harimatust ja silmakirjalikkust ning katoliku kiriku formaalsust, pildikumardamist
Leonardo Bruni – Itaalia renessansi teadlaste hulgast üks säravaim. Oli 2 korda paavsti kuuria sekretär ja astaid Firenze vabariigi kantlser. Oli ajaloouurija. Kirjutas mitme antiikfilosoofi ning oma eelkäijate eluloo ja 12-köitelise Firenze ajaloo. Tähtsustas kasvatust, haridust. Kasvatus nii füüsiline kui vaimne. Haridus – ka naiste koolitamine Lorenzo Valla – Ajalooalllikate kriitika rajaja. oli itaalia humanist ja õigusteadlane. Valla on tuntud ühe allikakriitika (taas)loojana. Tema keelelisel analüüsil põhinev uurimus "Constantinuse kingitusest" (ürik, mis andis paavstile ilmaliku võimu endise Lääne-Rooma impeeriumi üle) näitas, et tegu oli võltsinguga. Rotterdami Erasmus - oli varauusaja tähtsaim humanist ja õpetlane. Ta ise jäi katoliiklikuks, kuid toetas kohati ka Martin Lutherit. Rõhutas inimese vaba tahet ja vastutust oma tegude eest. Taunis vaimulike harimatust ja silmakirjalikkust ning katoliku kiriku formaalsust, pildikumardamist
Kohtuskäijad jmõigusprotsessis osalejad, protsesside sisu ja tulemused). Üldistus annab uusi teadmis ühiskonna toimimise kohta. Õpetamise eesmärk on mõista õigust kui arenevat tervikut, saada lahti mõttest, et õigus saab valmis, saada aru erinevatest õigusest mõtlemise viisidest. 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajaloo periodiseeringute erinevad alused. Uurimis meetodid: allikakriitika (kes, millal, miks, vastuolud), süntees (analoogiad, parim seletus), statistilised meetodid (kohtuskäijad) Õpetamise eesmärk on mõista õigust kui arenevat tervikut, saada lahti mõttest, et õigus saab valmis, saada aru erinevatest õigusest mõtlemise viisidest, teha tutvust põhiliste ajalooliste õigustekstidega, tutvuda meie kultuuriruumi olulisemate õigusajaloo uurijatega.
3) Vahendab tulemusi ettekande, artikli, raamatuna. Teatrisündmused on potentsiaalselt kõik, mis mineviku teatris ja teatrielus on aset leidnud (teatrilavastused; muutused teatriprotsessides; muutused teatrite tegevuses; millegi mittetoimumine ehk "olematud" lavastused). Teatrisündmuse "filtrid": 1) Osalejate motiivid, taotlused, eesmärgid 2) Sündmuse kontekst (ühiskondlik, majanduslik, ideoloogiline, kultuuriline, kunstiline) 3) Dokumendid (usaldusväärsuse küsimus ja allikakriitika või puuduvad dokumendid) 4) Sündmuse väärtustamine kaasajal ning hilisemad kommentaarid (teatrikaanoni kujunemine; populaarse teatri alaesindatus teatrilugudes) 5) Ajaloo narratiivsus ja retoorilised võtted. Teatriajaloo allikad 1) Vahetud ehk objektkeeles: teatrihoone; mängupaik; lava; lavatehnika; kostüümid; dekoratsioonide osad; rekvisiidid; maskid; reziiraamat; suflööriraamat; lavamakett; tehnilised joonised; aktid, lepingud ; teatrikavad; tekstiraamatud, näidendid; noodid.
20. sajand algab eesti kirjandusuurimises positivistliku biografismi ja vooluloolise võrdleva kirjandusuurimise tulemisega. Selle perioodi esimene oluline liin on eeskätt varasest Tuglasest lähtuv esseistika. Seda jätkab suur osa uurijaid, eeskätt kirjanikke, läbi 20. sajandi, lisades sinna vähemal või rohkemal määral rahvuslikku identiteeti hoidvat ja rahvuslikku narratiivi loovat romantismi. Teine liin on Gustav Suitsust lähtuv rangelt positivistlik- komparativistlik allikakriitika, mis otsib nõrkemiseni elu- ja loominguloolisi fakte, keskendub mõjude, eeskujude ja laenude otsimisele ja teeb minimaalselt üldistusi. 1920. aastate lõpuks saavad liinid üheks vooluks mitme haruga, millest saab eesti kirjandusuurimise normaalparadigma põhi. Selle põhjaks on positivistlik-biograafiline lähenemine, millele lisandub subjektiivne ja üldsõnaline teose- ja stiilianalüüs, mis laenab oma aparatuuri klassikalisest filoloogilisest lähenemisest
Arhiivinduse aine kitsas ja lai mõiste, arhiiviasutuse põhifunktsioonid. Laiemas mõttes tähistab suurt hulka teadusi (või abiteadusi), mis tänasel päeval kujutavad eraldi valdkondi nt arheograafia (publitseerimine), diplomaatika (ürikuteadus), allikakriitika on saanud ajalooteaduse vundamendiks, jne. Arhiivindus kitsamalt on: * arhiivi organisatsioon ja juhtimine * kogumine e komplekteerimine * hindamine e ekspertiis * korrastamine, kirjeldamine * koolitus * säilitamine * kasutamine jne. arhiiviasutuse põhifunktsioonid: · Säilitamine · Konserveerimine · Restaureerimine · ennistamine · Rekonstrueerimine · Taastamine (rehabilitation, revival) · Kaitsmine · Uuendamine (renewal) · Päästmine · Remontimine
Tartu, Tartu Ülikooli usuteaduskond, 2011. täiendatud ja täpsustatud uuemate andmetega. Olulisemate allikate tsiteerimisel on peamiselt kasutatud terve lõigu välja toomist muutmata kujul, et säilitada originaalne sõnastus ja mõttekäik. Kui on mitu erinevat allikat järjest, siis on need esitatud kronoloogiliselt. Ühe lause või fakti puhul ei ole eraldi tsitaati välja toodud. Sekundaarkirjanduse puhul on viitamine ja tsiteerimine tavapärane. Tähtsamad allikad ja allikakriitika Kirikukogu protokollid Kirikukogu protokollid on olulised allikmaterjalid, sest sisaldavad rohkelt erinevat väärtuslikku taustinformatsiooni, mis käib kaasas seaduste vastuvõtmisel, aruannete, eelarvete jm kinnitamisel ja arutamisel, avades erinevaid vaatenurki, seisukohti ja teemasid või tuues esile poolehoidjaid ja vastuolijaid ning nende argumente. Samuti on protokollidesse talletatud ettekannete tekste, nt peapiiskopi ja komisjonide aruandeid ning neile järgnevaid küsimusi-arutelusid
enam soositud kirjutusvorm. 5 III BALTI-SAKSA VALGUSTUSLIK AJALOOKIRJUTUS (18.sajandi keskpaik – 19.sajandi algus). Janet Laidla, hea ülevaade 17.sajandi balti kroonikakirjutusest. Ilminguid võib leida juba 17.sajandil. A) Erudiitlik-antikvaarne suund. Rajajaks Johann Gottfried Ardnt. Filoloog, oskas hästi keeli. Filoloogiline allikakriitika keelest lähtuvalt. Olles tutvunud balti kroonikatega, seadis eesmärgiks anda ülevaade nende minevikust kindlate teemade kaupa tuginedes teadolevatele allikatele, eesjoones kroonikatele. Jõudis välja anda 2 köidet „Liivimaa kroonika“. Teine köide jätkab Liivimaa minevikku, vaatluse all ordu.Töö jäi lõpuni viimata. B) Valgustuslik-kontseptuaalne suund. Rajaja Johann Georg Eisen. Oli õppinud teoloogiat ja kameralistikat (majandus ja riigiteadused). Oli
kammitsetud traditsioonidest ega jäigast poliitikast, seega natuke avaram vaade. Enamasti haridus väljaspool Balti provintse, just Saksamaal. Kolmandaks ajaloouurijatena diletandid, bioloogilise haridusega isikud. Göttingenis alles spetsialiseeritud ajalookirjutuse õpetamine, mõjutas tugevasti Baltikumi, seal alguse tugev üldajalooline suund. Üha kriitilisemalt töötama ajalooallikatega. August Upitz, Schlötzan. Viimane tegi endale nime Nestori kroonika uurimisega. Allikakriitika edusammud Lääne-Euroopas. Filoloogilisel pinnal, eestkätt Piibli kriitika. Tehniline filoloogiline kriitika enamasti. Sisuline kriitika, allikate kontroll hakkab 18. sajandi II poolest. 19. sajandil Saksa ajalookirjutuses buum. Balti valgustajad pea eranditult diletandid, viis ratsionalistliku optimismimi ja usuni progressi. Sellega kaasnev minevikku-eitav suhtumine ja allikate eitamine. ,,Keskaja kui pimeduse aja allikate" suhtes üleolevad
kui ka elektroonilises võrgus (nt elektroonilised andmebaasid, e- kirjavahetus, trükis mitteilmunud elektroonilised väljaanded/artiklid); 3) esemelised allikad (valminud kujutava kunsti teos, arheoloogiline leid vms); 4) audio-visuaalsed allikad (fotod, heli- ja videosalvestised). Töö eesmärgist ja probleemipüstitusest ning allikatest sõltub uurimismetoodika valik (ankeetküsitlus, intervjuu, vaatlus, katsed, tekstianalüüs, allikakriitika jms; praktilise töö puhul teostamise tehnika jne). Allikate valikul peab arvestama töö mahu raames objektiivse teoreetilise tausta avamisega. Töö aluseks ei saa võtta ainult ühe autori kirjutisi. Võimalusel võiks kasutada ka vähemalt üht võõrkeelset allikat. Usaldusväärsel allikal on autor ja väljaandja (haridusasutus, kirjastus vm). Tähelepanu tuleb pöörata antud temaatikaga seonduvate mõistete teadvustamisele. Süvitsi uurimiseks valitav
· süsteemsus (teaduslik on ainult selline töö, kus erinevad väited ja argumendid on ühendatud üheks vastuoludeta tervikuks ehk süsteemiks); · selgus (töö peab olema struktureeritud nii, et see oleks üheselt aru saadav; kõik vajalikud mõisted tuleb defineerida; põhimõte nii lihtsalt kui võimalik; sõnadevalik täpne ja üheselt mõistetav); · kriitilisus (olemasolevaid seisukohti tuleb vaadelda kriitiliselt; allikakriitika); 7 · selektiivsus (vali valdkonnaga seotud erinevate probleemide, andmete ja meetodite seast sellised, mis viivad kõige lühemat teed pidi tulemuseni). 4. UURIMISTÖÖLE ESITATAVAD EETILISED NÕUDED Teaduslikus uurimistöös tuleb järgida uurimuste vastavust eetikanõuetele: · lubamatu on teiste autorite andmete, tekstide ja tsitaatide kasutamine algallikale viitamata
Võimaldab luua hüpoteetilisi poliitilisi kaarte Kirjalikud allikad • Vanade kõrgkultuuride puhul säilinud erinevatele materjalidele kirjutatud tekste (savitahvlid, Egiptuses papüüros, raidkirjad jne) • Mündimaterjal kui oluline allikas – dateeritud teave valitsejate kohta • Kroonikad Probleemkohad: 1) kirjaosakus seotud kõrgklassidega -> nende vaatenurk esindatud 2) Säilinud vaid ühele materjalile kirjutatud tekstid, millel omal ajal selg funktsioon 3) Allikakriitika ja tõlgendamise probleemid -> tekstides kasutatud terminoloogia ja deisukohad hakkavad uurija nägemust mõjutama ja kujundama Arheoloogiline uurimine ja ühiskonnakorraldus • Konkreetse ühiskonna uurimise võimalused lähtuvad selle ühiskonna üldisest korraldusest • Muistise piires – konkreetsete tegevustega seonduvate piirkondade väljaselgitamine • Laiemal maastikul – erinevate tegevustega seonduvate alade leidmine ja analüüsi lülitamine
väidetest, on ikkagi võimalik minna tagasi nende esmase allikani, milleks on vaatlus. Küsimuste ahelas jõuame vahetu tunnistajani – vaatluseni. Allikani ei jõuta kunagi – pidev viitamine, iga järgneb küsimus tekitab veelgi enam lahtisi otsi, kahtlusi. Allika otsimise asemel tuleks kontrollida, kuivõrd see on vastavuses tõega. Allikad on olulised ajalooteaduses – info uuritava perioodi erinevastest ürikutest. Allikakriitika! Ajaloolastele on tähtsad sündmused, mis ei pruugi vaadeldavad olla. Esmase vaatleja leidmine ei ole kerge, vaatlus ei ole alati puhas vaatlus, kõik ei näe asju objektiivselt, ühtemoodi, loeb ka vaatleja kogemus. Popper paneb ette teadmiste autoriteeti käsitleva küsimuse asemel: kuidas me võiksime kõrvaldada vea? Fakte saab kontrollida neid kõrvutades ja kritiseerides. Tegelikkuses kontrollitakse fakte esitatud eksperimentide kordamise, neid olemasoleva teooriaga kõrvutades
ühtsuses - mälu realiseerub kommunikatsiooniprotsessis Kes on rahvaluule autor anonüümsuse küsimus: Laulik, jutustaja... on nii autor, interpreet kui ka kriitik (sünkretism): - erineva kultuuritüübi kontekstis erinev tunnetus - erinevate liikide puhul erinev tunnetus - lauliku/jutustaja ja koguja erinev tunnetus Autentsus: ,,Autentsus" ehk ,,ehedus" - essentsialistliku versus konstruktivistliku käsitluse puhul - Tekstipublikatsioonide koostamisel (allikakriitika arhiivis) versus välitöödel o MEA III variantide tähendus rahvaluule autentsuse määramisel o Regina Bendix, 1997: kes vajab autentsust ja miks? o Ülo Valk, 2005: "autentsus" ei aita määratleda seda, mis on rahvaluule (s.o folkloristika uurimisobjekt), ent folkloristika vajab seda mõistet allikakriitilises töös Identiteet: - samastamine või olemusliku ühistunnuse alusel seostamine
. . . . . . . . . . . . . . 9 1.4 Epistemüloogia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.5 Uurimine ja protsess . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.6 Mis on ajalooline? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.7 Hegeli ajaloofilosoofia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 1.7.1 Hegeli allikakriitika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 1.7.2 “Ajaloofilosoofia” . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 1.8 A. J. Toynbee . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 1.8.1 Kriitika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17 1.9 Karl Marx . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 1.9
seadus. Karistus peab hirmutama Nulla poena sine lege Õppinud juristid hakkasid koostama praktilisi rahvakeelseid juhiseid praktikutele. Alamkohtunikud juhindusid reeglina tavaõigusest ja ei olnud õppinud. Ka Eesti alal: maahärra + kohalikud õiguseleidjad Humanism Inimene ja siinpoolsus Taasavastati antiik, õpiti jälle kreeka keelt. Ühtäkki oli selgeks saanud CICi ajaloolisus. Mida on sel tekstil öelda? Algas teaduslik allikakriitika, otsiti CICi algteksti. Bourges’is kujunes Mos Gallicus, selle märksõnaks sai met-hodos (kr. k) – tee, mida mööda sõidetakse, et jõuda õige sihini. Jean Bodin, „Kuus raamatut riigist“. Suveräniteet, ühtne ja absoluutne õigusvõim (absolutismi põhjendus). Reformatsioon ja õigus Ususõjad (kuni 17. saj keskpaigani) Augsburgi usurahu 1555 Püha Rooma Riigis (Augsburgi usutunnistust pidavad protestandid võivad oma kombeid järgida)
Loetakse kõige paremaks ja ehedamalt kirja panduks. E – M. J. Eisen: 1880-1944, ei olnud nii nõudlik korrespondentide suhtes, u 90 000 lk. ERA – 1927-1944. Eesti rahvaluule arhiiv, u 265 000 lk. RKM – 1944-1991, Riiklik kirjandusmuuseum, korraldati uurimusretki kihelkondadesse, u 200 000 lk. EFA – Eesti folklooriarhiiv: uuema aja oma. S – Samuel Sommeri kogu: 1923-1936, sisaldab vaid seto materjali, u 125 000 lk Rahvaluulekogude juures on oluline allikakriitika. Tuleb arvestada, kui palju võib tekst olla koguja poolt muudetud. Mida fragmentaalsem on mõni lause või teade, seda suurem on tõenäosus, et see ei ole üle kirjutatud või ilustatud. Mida ilukirjanduslikum, seda kahtlasem. Autentsusele viitab ka murdelisus. Varasemad kirjeldavad publikatsioonid – Forseliuse raamat eestlaste ebausukommetest (1680). Hupel (1774-1782), Luce (1827), Holzmayer (1873-1881), Kreutzwald.
(,,Ood kreeka urnile"): Moodsa klassikalise filoloogia teke When old age shall this generation (saksa waste, klassische Altertumswissenschaft Thou shalt remain, in midst of other klassikaline muinasteadus) woe Teatmeteosed, epigraafika, Than ours, a friend to man, to whom raidkirjad thou say'st, Quellenforschung, allikakriitika "Beauty is truth, truth beauty"---that is all Karl Morgenstern (1770-1852) Ye know on earth, and all ye need to 1802 Tartus know. klassikalise filoloogia professor Romantism: USA TÜ raamatukogu 9 esimene direktor · Alumise korruse rustika mõjub
Kuidas inimes suhestus maailmaga ja kujundas ümber inimeste väärtushinnangud. Teadus spetsialiseerus, tekkisid teadusajakirjad ja seltsid. Tekkisid laborid ja uurimisinstituudid. ,,Kosmos" kuulus teadusteos by Alexander Humboldt. Teadlased tulid lihtrahva hulgast. PRM panustas matemaatikasse ja kirjeldavasse loodusesse. Inglismaa ja itaalia edendasid füüsikat, keemia inglismaal ja rootsis, astronoomia inglismaal ja venemaal. Kõik olulised teaduslikud avastused tehti euroopas. Tekkis allikakriitika ja allikapõhine ajalookirjutus. Tekkis sotsioloogia. Auguste Comte avaldas 1830-1842 pos sotsioloogia kursus. Kui seni on maailmas ülemvõimu eest võidelnud kaks faasi teoloogiline, kus kirik näeb hierarhilist ühiskonnakorda ja teiseks metafüüsiline, kus oluline on inimene oma õiguste ja vabadustega. Comte ütles, et teoloogiline käsitlus ongi kaost tekitanud. Ta ise pakkus välja pos faasi, mille järgi tuleb ühiskond teaduslikult reorganiseerida.
Endiste Õpilas- Vabadusvõitlejate Liit - ühendab endisi üliõpilasi ja õpilasid, kes nõukogude ajal reziimi ajal välja astusid. Paralleelselt metsavendlusega oli väga jõuliselt olemas ka kooliõpilaste vastupanu. See liit on seda valdkonda dokumenteerinud ja tulemuseks oli Udo Josija poolt koostatud raamat "Saatusekaaslased", kus on püütud fikseerida kõik need olulised organisatsiooni, kes olid selle organisatsiooniga koostöös.) Lähiajaloo allikaline baas Oluline allikakriitika, tausta tundmine jne, kõige selle kõrval olemas mõned allikate eripärad: nn telefoniõigus, lingvistiline taust, nõukogude aegne etikett, pealekaebuste roll allikalises baasis. Telefoniõigus - nõukogude perioodi ahriivimaterjalide kasutamisel jääb tuvastamata selle konkreetse materjali tekkelugu, miks see dokument tekkis jne. Paljud käsud, korraldused edastati kõrgemalt võimutasemelt allapoole telefoni teel ja väga vähestel dokumentidel on see fikseeritud. Telefoniõiguse taga
1920. aastate algul võttis Suits osa radikaalsete ajakirjade "Murrang" ja "Tarapita" toimetamisest (1921 1922); järgnevatel aastatel, kuuludes ajakirja "Looming" toimkonda, jääb Suits sünkroonsest kirjanduselust kõrvale, sekkudes vaid erandlikel juhtudel (nt elulähedusliikumine 1920/1930). Töötades ülikoolis ühendas prof. Suits pedagoogilised ülesanded teadusliku uurimistööga, põhiteemadeks olid eesti vanema kirjanduse ajalugu, allikakriitika, poeetika (K. J. Peterson, F. R. Kreutzwald, L. Koidula), samuti valitud peatükid maailmakirjandusest (nt Molière, R. Rolland, G. Brandes jt). Suitsu elutööde hulka kuuluvad mitmed antoloogiad jpm., tema tööde loetelu sisaldab üle tuhande nimetuse. Antiikteaterteke, lavastus, korralduslik külg. Sophokles ,,Kuningas Oidipus" Näitekirjanduse alged on juba vanades rituaalsetes lauludes ( pulma ja leinalaulud). Dionysose auks korrald
ammendav. Omaaegne dokument võidi juba vormistada nihestatult ja me ei pruugi mõista, miks. Nagu ühiskonnas, nii ka toimetustes leidis aset hulk sündmusi, mille koht oli pikka aega vaid mälus, nö ridade vahel nii nagu õpiti ridade vahele peitma oma meelsust või tegelikkust. Meid huvitab, oli see ellujäämisküsimus, kas ajakirjanik olla oli kerge või raske ja milliseid kompromisse see nõudis. Niisugused küsimused saavad vastuse üksnes elulugude ja mälestuste kaudu. Allikakriitika tähtsus Allikakriitiline lähenemine nõukogude ajakirjandusloole Nõukogude-aegset allikmaterjali kasutades tasub tähele panna järgmist: 1. Olukordi kirjeldati ideoloogiliselt ja propagandistlikult nö klassipositsioonilt, tihti kasutati viiteid marksismi klassikutele ning viimaste tsitaate, et midagi "tõestada" või paika panna. 2. Tsiteerides okupatsiooniaegseid uurimusi, tõstab tänane uurija nad uude konteksti,
annaabi.ee 
