3. Passiivne, ehk kaudne suitsetamine. (2011) Tervisearengu Instituut http://www.terviseinfo.ee/et/truekised/download/40 (09.03.2012) 4. Suitsuvabad tubakatooted. (2011) Tervisearengu Instituut http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/tubakas/tubakatarvitamine/tubakatooted/su itsuvabad-tubakatooted (09.03.2012) 5. Larsson, M. (2008). Teekond suitsuvabasse ellu. http://www.kliinikum.ee/kopsukliinik/kasulik-teada/16-teekond-suitsuvabasse-ellu (10.03.2012) 6. Pevkur, H. (2010) Arupärimine elektrooniliste sigarettide ohutuse kohta Eesti Riigikogu istungil. XI Riigikogu stenogramm VIII istungjärk. Tallinn (11.03.2012)
Pühaku juures väänas Martellino oma kondid uuesti sirgeks ja inimesed uskusid pühaku imevõimetesse. Kahjuks oli seal samas ka üks fierenzlane, kes Martellinot enne näinud oli ja ta ära tundis ja kõigile seda valet kuulutama hakkas. Kirikus läks madinaks ja seal taheti võlts sant surnuks peksta. Marcheses ja Strecch tahtsid oma sõpra päästa ja mõtlesid teda varguses süüdistada. Järgmisel hetel võetigi Martellino vahialla ja viidi raekotta, kus hakkas tõsine arupärimine. Kuna Martellino oma süüd ei tunnistanud käskis kohtunik ta nööri otsa riputada ja ülespuua. Martellino oli ainult sellel võimalusel nõus tõtt tunnistama, kui tema süüasi on tõendust leidnud. Kohtunik oli sellega ka nõus. Kohtunik leidis ka süüdistajaid, kes Martellino varguses süüdistasid. Kuid need süüdistused ei vastanud tõele, sest Martellino saabus linna emaselt alles äsja. Kuid kohtnik ei andnud siiski armu. Marcheses ja
Valida said nüüd vaid taluperemehed, mitte enam mõisa- ja talusulased. Balti-saksa esindajad said aga suurema esinduse, kui eestlased ja lätlased kokku. Sotsiaaldemokraadid ei boikoteeri enam valimisi. Duuma kujunes märksa pahempoolsemaks. Pahempoolne valimisblokk – sotsialistid ja radikaalid. Nad võitsid Eestimaa kubermangus, Liivimaa kubermangust duumasse Eduerakondlased, jälle ühineti kadettidega. II duumas tegid Balti saadikud jõupingutusi terrori lõpetamiseks. Arupärimine valitsusele karistussalkade tegutsemise kohta. Valitsus püüdis võimude teguviisi õigustada. Esimeseks eestlaste seaduseelnõuks oli maaküsimuse lahendamine, demokraatlikult valitud omavalitsused, mõisnike maavalduste kärpimine, maa andmine talupoegadele põlisrendi alusel. See eelnõu ei jõudnud kaugele. 3. juunil 1907 aeti Riigiduuma laiali. 3. juuni riigipööre 1907 1907. aastal 3. juuni riigipööre piiras vaesemate rahvakihtide ja vähemusrahvuste esindatust Riigiduumas. 1907.a
täitmise kontroll, teiste riigivõimuorganite legitimeerimine, avalik arutelu. 2. RK tegevust ja RKL staatust reguleerivad seadused (vaja peast teada, millised reguleerivad ja kuidas neid leida, seadusi pähe õppida pole vaja) V: Riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Riigikogu liikme staatuse seadus. 3. Valitsuse tegevuse kontrolli mehhanismid (oskus loetleda, sisu selgitada) V: arupärimine (sellega soovitakse teada arvamust või hinnangut mingi riigielu küsimuse kohta), umbusalduse avaldamine (Riigikogu kui rahva esindusorgani usalduse kaotanud valitsus ei oma enam rahva toetust ning seetõttu ei saa enam võimu teostada), riigikontrolli tulemus-ja finantsauditid, riigieelarve kontrollikomisjon (riigieelarve täitmise aruanne, riigivara kasutamise ja säilimise ja arutelu täiskogus), eri-, uurimis- ja probleemkomisjonid, ministrite
Org. ehk inst. - riigivõimu jaotamine erinevate riigiorganite vahel. Personaalne - ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde. 3. Mida tähendab võimude tasakaalustatuse printsiip ja kuidas see on täidetud Eestis? Tooge näiteid! võimude tasakaalustatuse printsiip: idee, et võimuharud oleksid üksteisest sõltuvuses ja need mehhanismid on erinevad kuidas nad tasakaalustavad nt: kontrollimehhanism ( arupärimine ), ametisse nimetamine. Tagada see, et ükski võimuharu ei hakkaks teise üle liiga palju domineerima nt: riigikogu tasakaalustab valitsust sellega, et nimetab valitsuse ametisse ja tagandab, umbusaldust avaldada. Seevastu valitsusel on mehhanism, et tasakaalustada riigikogu seeläbi, et presidendile teha ettepanek, et laiali saata riigikogu. 4. Mis vahe on põhiseadusel kui institutsioonil ja põhiseadusel kui regulatsioonil? PS KUI REGULATSIOON:(6)
ehk institutsionaalne- riigivõimu jaotamine erinevate riigiorganite vahel. Personaalne- ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde. 2. Mida tähendab võimude tasakaalustatuse printsiip ja kuidas see on täidetud Eestis? Tooge näiteid! Võimude tasakaalustatuse printsiip: idee, et võimuharud oleksid üksteisest sõltuvuse.. Tagada see, et ükski võimuharu ei hakkaks teise üle liiga palju domineerima. Tasakaalustamis mehhanismid erinevad: kontrollimehhanism (arupärimine), ametisse nimetamine (riigikogu tasakaalustab valitsust sellega, et tagandab ja avaldab umbusaldust). Valitsuse mehhanism tasakaalustada Riigikogu: ettepanek Presidendile riigikogu tagandada. 3. Mis vahe on põhiseadusel kui institutsioonil ja põhiseadusel kui regulatsioonil? Osata selgitada põhiseaduse muutmise viise ja protsessi. Põhiseadus kui regulatsioon: põhiline, ülimuslik seadus; formuleerivad juristid - korrektne juriidiline dokument; võimalikult
sageli teha valik teemadest, mida ja millises mahus käsitleda. Teiseks, tuleb arvestada ka sellega, et ajakirjanikud ja nende erialane tase on erinevad ning tihti refereeritakse nt üritustel sõnavõtjaid mõnest muust aspektist lähtuvalt või tõlgendatakse nende mõtteid hoopis teisiti, kui on tegelikult mõeldud, samuti võib esineda faktilisi vigu. Nendele asjaoludele on ka viidatud, nt on mitmel korral kirikukogul esitatud arupärimine EK kohta, kui mõnda teemat või küsimust on kellegi meelest arutletud liiga ühekülgselt. Kaldur: /.../ Siiani on ,,Eesti Kirik" sisult väga ebaühtlane. Näiteks viimases numbris ilmus täiesti ebaeetiline artikkel kadunud patriarh Pimeni kohta. Viimases numbris oli samuti artikkel naiste ordinatsiooni kohta, mis oli täis kisendavaid ebatäpsusi. /.../ Tallinn: Ajaleht peaks olema täpne. Usuõpetajate Liidu jumalateenistus
b) vähemuste kaitse a. põhiõigused + põhiseaduslikkuse järelvalve b. parlamentaarne kontroll- opositsioon kontrollib valitsevat jõudu ja valitsust 3. Demokraatia legitimatsioon ja poliitiline vastutus a) legitimatsioon - uuendamine - kett b) poliitiline vastutus Riigikohus 19.04. 2005 (1)avalikkuse kontroll parlamendi üle § 72, § 60 lg 3 (2) parlamentaarne kontroll § 74 arupärimine § 65 p. 13, § 97 lg 1 avaldada ministrile umbusaldust § 65 p. 13, § 97 lg 1 vabariigi valitsusele § 92 lg 1 p. 3, lg 2 uurimiskomisjon RKKS § 20 4. valimisõiguse põhimõtted § 60 lg 1 p. 2-4 a) valimisvabadus valijale ei tohi avaldada survet, ei tohi hirmutada, rakendada füüsilist vägivalda ja psüühilist survet; aktiivse ja passiivse valimisõiguse kohta ja
b) vähemuste kaitse a. põhiõigused + põhiseaduslikkuse järelvalve b. parlamentaarne kontroll- opositsioon kontrollib valitsevat jõudu ja valitsust 3. Demokraatia legitimatsioon ja poliitiline vastutus a) legitimatsioon - uuendamine - kett b) poliitiline vastutus Riigikohus 19.04. 2005 (1)avalikkuse kontroll parlamendi üle § 72, § 60 lg 3 (2) parlamentaarne kontroll § 74 arupärimine § 65 p. 13, § 97 lg 1 avaldada ministrile umbusaldust § 65 p. 13, § 97 lg 1 vabariigi valitsusele § 92 lg 1 p. 3, lg 2 uurimiskomisjon RKKS § 20 4. valimisõiguse põhimõtted § 60 lg 1 p. 2-4 a) valimisvabadus valijale ei tohi avaldada survet, ei tohi hirmutada, rakendada füüsilist vägivalda ja psüühilist survet; aktiivse ja passiivse valimisõiguse kohta ja
b) vähemuste kaitse a. põhiõigused + põhiseaduslikkuse järelvalve b. parlamentaarne kontroll- opositsioon kontrollib valitsevat jõudu ja valitsust 3. Demokraatia legitimatsioon ja poliitiline vastutus a) legitimatsioon - uuendamine - kett b) poliitiline vastutus Riigikohus 19.04. 2005 (1)avalikkuse kontroll parlamendi üle § 72, § 60 lg 3 (2) parlamentaarne kontroll § 74 arupärimine § 65 p. 13, § 97 lg 1 avaldada ministrile umbusaldust § 65 p. 13, § 97 lg 1 vabariigi valitsusele § 92 lg 1 p. 3, lg 2 uurimiskomisjon RKKS § 20 4. valimisõiguse põhimõtted § 60 lg 1 p. 2-4 a) valimisvabadus valijale ei tohi avaldada survet, ei tohi hirmutada, rakendada füüsilist vägivalda ja psüühilist survet; aktiivse ja passiivse valimisõiguse kohta ja
kvaliteedi üle hinnangu valijad. - kett (vt joonis) Ministeeriumi kantsleri nimetab ametisse valitsus, minister nimetab ametisse asekantsleri. b) poliitiline vastutus Riigikohus 19.04. 2005 (1)avalikkuse kontroll parlamendi üle § 72, § 60 lg 3, § 44 jne (avalikkus saab kontrolli teostada ainult siis, kui ta on hästi informeeritud) (2) parlamentaarne kontroll ■ § 74 arupärimine ■ § 65 p. 13, § 97 lg 1 avaldada ministrile umbusaldust ■ § 65 p. 13, § 97 lg 1 vabariigi valitsusele ■ § 92 lg 1 p. 3, lg 2 ■ uurimiskomisjon RKKS § 20 teoreetiliselt on see kõige efektiivsem
- Umbusalduse avaldamine Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" Riigikogul on võimalust avaldada umbusaldust valitsusele, peaministrile või üksikule ministrile. Umbusalduse avaldamist tuleb põhjendada, kuid kaalutlused võivad olla ka poliitilist laadi. - Arupärimised (interpellatsiooniõigus) Klassikalises mõttes on arupärimine (interpellatsiooniõigus) vahend, mida parlamendiliikmed kasutavad valitsuse üle poliitilise kontrolli teostamiseks. Arupärimisel võib olla mitu eesmärki. Esiteks võidakse arupärimisega taotleda teavet valitsuse tegevuse kohta: valitsuse liige peab andma nõutava selgituse. Teine eesmärk on valitsuse tegevuse avalikustamine. Kui parlamendiliige pöördub valitsuse poole arupärimisega, peab
2) usaldushääletuse nö läbikukutamise abil valitsusele või selle juhile või mõlemale; 3) valdavas enamuses Euroopa riikides tuntakse umbusaldusettepanekut kui sisuliselt iseseisvat järelmeid omavat toimingut (st valitsus astub ise tagasi pärast sellise ettepaneku tõusetumist või esitamist ning enne usaldus- või umbusaldushääletuseni jõudmist, ootamata ära kindlat lüüasaamist); 4) deputaadi arupärimine ning järelepärimine; 5) vahetu kontroll parlamendikomisjoni või -grupi poolt, kellel selleks alaline või erivolitus. Parlamendil on tavaliselt oma kantseleiüksused, mille struktuuris on valdavad funktsionaalsed struktuurid ja erialaspetsialistid, millised tagavad parlamendi teenindamise. § 3. RIIGIPEA P. 1. JURIIDILINE LAAD Juriidilise laadi poolest on riigipeal täiesti erinev iseloom sõltuvalt sellest, kas riigivalitsemise vormid
5.küllalt sageli moodustab parlament, eriti parlamentaarses riigis, teatud riigiorganeid, näiteks valib peaministrikandidaadi (peaministri), riigipea, teatud taseme kohtunikud, nimetab/valib mõningaid teisi riigiametnikke (Eestis õiguskantsleri). 6.parlamentaarsetes riikides teostab kontrolli täitevvõimu tegevuse üle - Enamasti on kontroll poliitiline, mitte õiguslik. Parlamentaarses riigis on sellise kontrolli tüüpilisteks vormideks arupärimine valitsuse liikmetelt ja umbusaldushääletuse algatamine. 7.riigikaitse alane pädevus. Siia kuulub küllalt sageli sõjaseisukorra kuulutamine ja täitevvõimule loa andmine kasutada relvajõude väliskonfliktides, ka sõja kuulutamine. Näiteks Ühendriikides annab Senat presidendile loa kasutada relvajõude rahvusvahelistes operatsioonides. 8.vahel on parlamendil ka kohtulik (uurimis)funktsioon. Selliste funktsioonide panek parlamendile
Valida said nüüd vaid taluperemehed, mitte enam mõisa- ja talusulased. Balti-saksa esindajad said aga suurema esinduse, kui eestlased ja lätlased kokku. Sotsiaaldemokraadid ei boikoteeri enam valimisi. Duuma kujunes märksa pahempoolsemaks. Pahempoolne valimisblokk sotsialistid ja radikaalid. Nad võitsid Eestimaa kubermangus, Liivimaa kubermangust duumasse Eduerakondlased, jälle ühineti kadettidega. II duumas tegid Balti saadikud jõupingutusi terrori lõpetamiseks. Arupärimine valitsusele karistussalkade tegutsemise kohta. Valitsus püüdis võimude teguviisi õigustada. Esimeseks eestlaste seaduseelnõuks oli maaküsimuse lahendamine, demokraatlikult valitud omavalitsused, mõisnike maavalduste kärpimine, maa andmine talupoegadele põlisrendi alusel. 3. juuni riigipööre 1907- 1907. aastal 3. juuni riigipööre piiras vaesemate rahvakihtide ja vähemusrahvuste esindatust Riigiduumas. 1907.a. 3. juuni
annaabi.ee 
