10 näidet arhitektuurist Eestis (0)

 
Tartu Kolledž 
 
 
 
 
 
 
 
 
10 näidet arhitektuurist Eestis 
Referaat 
 
 
 
 
Koostas: Karl Erik Rabakukk 
Õppejõud: Epi Tohvri  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
2017  
 
Sisukord 
 
Sissejuhatus .................................................................................................................................3 
Gootika  ........................................................................................................................................4 
Oleviste   kirik  ...........................................................................................................................4 
Koluvere  linnus .......................................................................................................................6 
Renesanss ....................................................................................................................................8 
Mustpeade  maja.......................................................................................................................8 
Barokk  .......................................................................................................................................10 
Katariina  kirik  .......................................................................................................................10 
Ahja  mõis ..............................................................................................................................12 
Palmse  mõis (palladionism) ..................................................................................................13 
Klassitsism  ................................................................................................................................16 
Kuressaare Laurentiuse kirik .................................................................................................16 
Tartu tähetorn  ........................................................................................................................18 
Historitsism  ...............................................................................................................................20 
Nõo Püha Kolmainu kirik .....................................................................................................20 
Sangaste mõis ........................................................................................................................21 
Kokkuvõte .................................................................................................................................24 
Kasutatud kirjandus ..................................................................................................................25 
Piltide ja jooniste register ..........................................................................................................29 
 
 
 
 
 
2 
 
Sissejuhatus 
 
Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada Eesti arhitektuuriajalugu 10 näite abil. Püüdsin 
näideteks leida nii ikoonilisi kui ka vähetuntud ehitisi . Ülesanne oli leida need näited eri 
stiilidest ning nii  sakraal - kui profaanarhitektuurist.. Paremaks jälgimiseks on stiilid 
järjestatud ajalooperioodide järgi, alustades vanimast.  
Et raamatut, mida soovisin osta, polnud saadaval, TÜ avalik raamatukogu oli suletud ning 
üldiselt läks töö valmis saamisega  üsna  kiireks , on kasutatud vaid allikaid internetist. 
Kirjutatud teksti hulk ja sisu vastab saadaoleva info kogusele. 
Kuna infot on palju ja paljudest eri kohtadest , on viidatud vaid otsestele tekstiallikatele. Kõik 
allikad, sh viitamata  kaudsed ja mõned pildiallikad, leiab töö lõpus kasutatud materjalide 
loetelust.  
 
 
 
 
3 
 
Gootika 
 
Oleviste kirik 
 
Tallinna Oleviste kirik asub Tallinna vanalinnas , aadressil Lai tn 50. Kirikut kasutab praegu 
Eesti Evangeeliumi  Kristlaste  ja Baptistide  Koguduste  Liidu Oleviste  kogudus . Funktsioonilt 
on hoone olnud kogu oma eluaja jooksul kirik. Nime on kirik saanud Norra kuningas Olaf  II 
Haraldsoni järgi.  2017 . aasta augusti andmetel on Oleviste seisund Muinsuskaitseameti 
hinnangul „halb“.1 
Esimest korda on Oleviste kirikut  mainitud 1267. aastal. 
Täpsemaid andmeid on aastast  1330 , kui lõpetati uue 
kiriku ehitamine. 1364 valmis  toona   kirikust  eraldiseisev 
torn. Tänapäevasele sarnase ilme sai kirik 15. sajandil. 
Pärast 1433. aasta tulekahju otsustati  muuhulgas ehitada 
uus pikihoone ; vana pikihoone koos kabelitega 
lammutati, asemele kerkis uus pikem ja laiem 
tänapäevase suurusega kolmelööviline basiilika (tol ajal 
Baltimaade kõrgeim: keskosa kõrgus 31m ja torni 
kiviosa lausa 57m). 1434 -1450 kestnud ehitust juhtis 
Andreas Kulpesu. Umbes 50 aastat hiljem sai kirik ka 
tänapäevasele sarnase tornikiivri. 17. sajandist 
tänapäevani on Oleviste kirik palju kordi osaliselt või 
pea täielikult maha põlenud (peamiselt pikselöökide 
tõttu), kuid on alati taastatud enam-vähem  endisele  
kujule  (väikesed muutused on olnud nt tornikiivri 
kõrguses).2 
1 Oleviste kirik tänapäeval. Foto:  Timo   Aava  
2017 
Märkimisväärne osa Tallinna vanalinnast, sh ka Oleviste kirik, 
 
on suurepäraseks näiteks Põhja-Euroopa hilisgootikast. 
Oleviste kirikut võib seetõttu pidada rahvusvahelise tähtsusega 
kunstimälestiseks. Võrreldes Kesk-Euroopa pompoossete 
sugulastega (nt Prantsuse, Pariisi  Jumalaema kirik) on Oleviste 
kirik tagasihoidliku kujundusega: kirikusse sisenedes mõjub 
kaunistustevaene korrapäraste arhivoltidega väike  portaal  
külmalt ja rahustavalt, ainsana  annab elavdava efekti gootikale 
omane  teravkaar . Siseplaneeringus jätkub malbe ja lihtne 
vormikasutus; tugipiilarid on suured ja nelinurksed, 
võlvikaared ei ilutse ja ei ole väga teravad, seinad on igat pidi 
siledad ja ajastu ehituskunstile vastavalt jätavad üsna massiivse 
mulje. Aknad on samuti enamasti lihtsad ja funktsionaalsed , 
kuid mõned kõrged ja kitsad tagasihoidlikuma 
ehisraamistikuga vitraažaknad siin-seal annavad kirikule nii 
2 Oleviste kiriku portaal. Foto: 1926 
                                                 
1 (Vikipeedia, 2017) (Muinsuskaitseamet) 
2 (Vikipeedia, 2017) (Muinsuskaitseamet) 
 
 
4 
 
seest kui väljast gooti  hõngu juba tublisti juurde. Roosaknaid siiski kuskile pandud ei ole. 
Maitsekalt on paigutatud ka liiga suure tühja pinna vältimiseks mõnedele seintele  
teravkaarseid aknakujulisi süvendeid. Põhjamaisele kunstile  omaselt  on Oleviste kirikus 
jäetud nimelt palju ruumi, et mõni oskuslikult paigutatud detail 
maksimaalselt esile tõsta. Kui vaatleja pilk pärast võrdlemisi 
kõledate löövide  uurimist  järsku tärganud huviga mööda 
kirjeldatud  pikki  aknaid üles liibub, ei saa lõpuks märkamata 
jääda kõrgel kesklöövi ja koori laes ilutsevad peenete roietega 
tähtvõlvid, mis koos akendega ruumilisust ja hingamist kõvasti 
juurde annavad ja sisekujunduse mõnusalt ära tasakaalustavad. 
Tähtvõlvid on ka kabelite lagedes. Oleviste välisilme ühtib  
enamjaolt sisekujundusega: nii pikihoone kui selle otsas paiknev 
torn koosnevad lihtsatest  tugevatest vormidest ja on kaunistatud 
korrapäraselt paigutatud erinevate teravkaaremotiividega. 
Erandiks  on kaks väikest kuppelkiivritega tornikest pikihoone ja 
kooriosa kõrval asuva kabeli (Püha Maarja) tippudes. Oleviste 
kirikule on omapärased suure tornikiivri aluse neljas nurgas  
3 Oleviste kiriku kesklööv. Foto: 
Arne   Maasik  2009 
asuvad väiksed püstjad tornid ning katuse ja mõne tornikiivri lapi 
kaugelt silma paistev vasekorrosiooniroheline värv, mis koos 
tornikiivri enda ja akende  gootilikult püstise kujuga annavad kirikule iseloomu, sarnaselt 
tähtvõlvidega kiriku sees.3 
Oleviste kirikus asub Eesti vanim säilinud päikesekell, 
mis ehitati ühele Maarja kabeli piilarile 1602. aastal. 
Oleviste kirikut peetakse legendi järgi tänaseni 
kunagiseks (kuni 1625. aasta tulekahjuni) maailma 
kõrgemaks ehitiseks, arvatav kõrgus ulatus 134st kuni 
180 meetrini (tol ajal oli mõõt antud süldades, kuid 
pole selge, millist sülda mõeldi). Tänaseks on aga üsna 
ammendavalt tõestatud, et see nii ei olnud ja kiriku 
kõrgus jäi vahemikku 115m-125m (tänapäeval 
123,7m).4 
 
4 Oleviste kiriku roheline katus. Foto: Peeter 
5 Oleviste kiriku  põhiplaan . Allikas: Marelle   Soosaar  
Säre  
                                                 
3 (Vikipeedia, 2017) (Muinsuskaitseamet) 
4 (Vikipeedia, 2017) (Muinsuskaitseamet) ( Imeline  Ajalugu, 2012) 
 
 
5 
 
Koluvere linnus 
 
Koluvere loss ehk endine Koluvere  piiskopilinnus asub Lääne maakonnas Lääne-Nigula 
vallas Koluvere külas Risti- Virtsu maantee ääres. Tänapäeval on võimalik rentida erinevaid 
saale ja sauna, tegutseb ka  restoran . 2017. aasta juuni seisuga on linnuse  seisukord  
Muinsuskaitseameti hinnangul „rahuldav“.5 
7 Koluvere linnuse kunagine  asendiplaan . Allikas: ?
6 Koluvere linnus tänapäeval. Foto: Eero Kangor 2017
 
 
Linnus rajati aastatel 1234-1238, kuna tollase stiftifoogti Lode pojad ei soovinud uue 
määhärra (Saare-Lääne piiskop Heinrich I) võimule  alluda . 13. sajandi teisel poolel puhkes 
uus konflikt Liivi ordu ja Saare-Lääne piiskopkonna vahel maavalduste pärast. Ordu vallutas 
paavsti legaadi palvel tagasi kihelkonna ja Koluvere linnuse. Sisetülide käigus hävitati linnus 
täielikult. Tänaseni säilinud Koluvere linnuse osade ehitust alustati 13. sajandi lõpus.  
Peahoone  pärineb piiskop Winrich von Kniprode valitsusajast 1383 –1419. Esialgu oli 
Koluvere ilmselt nelinurkne  tornlinnus, külgede pikkusega 9,2 ja 9,8 meetrit, ning tugines 
peamiselt veekaitsele; linnus on ümbritsetud 2 vallikraaviga. Põhikorruse mõigasroietega 
võlvlagi lubab oletada torni olemasolu juba 13. sajandi lõpust. 14. sajandi algul alustati torni 
juurde konvendihoone tüüpi ehk klassikalise nelinurkse ringmüüriga linnuse ehitust, mille 
kagutiivas asusid refektoorium ja  kabel , põhjatiivas eluruumid. Edelatiib ei ole säilinud. 
Konvendihoone siseõue ümbritses ristikäik. Nelinurkse hoone küljepikkused olid 42 ja 45 
meetrit. Nagu keskaegsele kaitserajatisele kohane, domineerivad põhikonstruktsioonides igal 
pool lihtsad massiivsed lubimördiga seotud paekivimüürid . Gootikast annab aimu akna- jm 
avade kujundamisel kasutatud teravkaarmotiiv . Linnus asus ülespaisutatud Liivi jõe saarel, 
millele oli kaitsevõime  suurendamiseks lisaks kaevatud vallikraavid. Soisele  pinnasele  
ehitatud linnusehoonete vundamendiks olid palkidest parved . 1496. aastal mainiti 
dokumentides esmakordselt Koluvere mõisa. Pärast 1541. aastat ehitati värava kaitseks Liivi 
jõe poolsesse nurka ümmargune 14,5-meetrise läbimõõduga suurtükitorn. Koluvere linnus oli 
üks neist linnustest, kus asusid piiskopi sõjasulased ehk palgasõdurid . Edasi vallutati  ja 
taasvallutati linnust eri võimude ja jõudude poolt korduvalt, kuni 17. sajandini, kus linnus 
kaotas sõjalise tähtsuse ja kustutati kindluste nimekirjast. Vürst G. Orlovi ajal 1771 -1783 
aastatel sai linnus muuhulgas rokokoo stiilis interjööri. Pärast 1840. aasta tulekahju taastati  
linnus neogooti  stiilis, muuhulgas muudeti tornide katusekonstruktsioone ja tõenäoliselt ka 
aknaavasid. 1905.a. tulekahjus rekonstrueeriti linnus uuesti, eriti tugevasti kannatada saanud 
                                                 
5 (Vikipeedia, 2017) (Muinsuskaitseamet) 
 
 
6 
 
interjööre ei suudetud taastada. Koluvere  mõisal  koos linnusega 
on tänapäevani olnud aja jooksul erinevaid rakendusi. Alates 
2005. aastast on linnus  Aivar Reiviku eraomanduses ning selle 
ajaga  põhjalikult renoveeritud . Eesti vanimal tornlinnusel on 
ruume  kokku ca 3000 ruutmeetri jagu. 6 
 
8 Koluvere linnuse uus avale 
mittevastav  aknaraam vana 
fassaadiga. Foto:  Kalli   Pets  2012 
10 Koluvere linnuse  interjöör tänapäeval. Foto: koluvereloss.com 
11 Koluvere linnuse põhiplaan. Allikas: 
9 Koluvere linnuse edelakülg enne remonti. Foto: Kalli Pets 2005
Muinsuskaitseamet 
 
                                                 
6 (Vikipeedia, 2017) (Muinsuskaitseamet) (Koluvere loss) (Lauri, 2015) 
 
 
7 
 
Renesanss 
 
Mustpeade maja 
 
Tallinna Filharmoonia Mustpeade maja asub Tallinna vanalinnas, aadressil Pikk 26. Kuni 
1944. aastani oli hoone Mustpeade vennaskonna  omanduses , tänapäeval kasutatakse seda 
kultuurikeskusena. 2015. aastal oli hoone seisukord Muinsuskaitseameti hinnangul 
„rahuldav“. Tallinna Mustpeade Maja on üks väheseid Tallinna vanalinnas säilinud 
renessanssehitisi.7 
Tallinna Mustpeade vennaskonna tekke ajaks loetakse 1399. aastat. Vennaskond ühendas 
noori vallalisi kaupmehi enne nende Suurgildi vastuvõtmist, samuti välismaiseid Tallinnas 
viibivaid kaupmehi. Mustpeade vennaskonna nimetus on seostatav nende kaitsepühaku Püha 
Mauritiusega. Vennaskond oli tegev ainult Tallinnas, Riias ja Tartus. Vennaskonna liikmed 
lahkusid Tallinnast 1940. aastatel.8 
Mustpeade vennaskonna hoone kohal paiknes elamu arvatavasti juba 14. sajandil.  Olavi  
gildilt tellitud kahelöövine tähtvõlvidega gildisaal ehitati 1419-24 ning seda peetakse 
kauneimaks Tallinna kahelööviliste piduruumide seas. 1517. aastal ostsid maja  mustpead , 
varsti ehitati ka uus võlvimata laega  saal , mille aknaorvades on tänini säilinud renessanslikke 
maalinguid. Maja on loodusliku asendi tõttu mitmetasandiline: Pika tänava pool asuvad hoone 
ruumid moodustavad hoone alates 3. korrusest, samas kui Pühavaimu tänava poole avanevad  
ka 1. ja 2. korrus. 1597. aastal tehti suurem ümberehitus, mille käigus kujundas ehitusmeister-
kiviraidur Arent Passer  suure saali tarbeks pikendatud fassaadi ja dornse  osa 
Madalmaade renessanssarhitektuuri vaimus rikkalike ornamentide ja nikerdatud 
kaunistustega.  Kadus keskaegne petikutega viil, 
mis ääristati dekoratiivsete voluutidega, fassaadile 
lisati uut raiddekoori: suured reljeeftahvlid (Kristus 
ja allegoorilised naisfiguurid Õiglus ja Rahu), lõvi -
, soku- jm. maskid  ja maskaroonid korruste vahet 
markerival vööndil, bareljeefid ratsanikega 
akendevahelisel 
seinapinnal. 
Allkorruse akende 
kohal asuv 
raidkividekoor esitab 
püha Mauritiusega 
Mustpeade 
vennaskonna  vapi  
kõrval ka maaisandate 
kuningas Sigismund  
III ja kuninganna 
Anna portreed. 
12 Mustpeade māja peaportaal. 
13 Mustpeade majakompleksi fassaad . Foto: H. 
Foto: H. Kuningas 2015 
Kuningas 2015 
                                                 
7 (Vikipeedia,  2016 ) (Muinsuskaitseamet) 
8 (Vikipeedia, 2016) 
 
 
8 
 
Lõvimaskide ja teemantkvaadriga ümarkaarportaali fassaadi keskel ääristavad raidrustikas 
pilastrid. Tekstiriba selle kohal kannab maja uuestisünni daatumit. Portaali juures seina 
müüritud olevad etikukivid on 16.sajandist, etikut pole säilinud. Tallinna üks 
pilkupüüdvamaid uksi pärineb ca 1640. aastast. Järgmine suur ümberehitus tehti 1908-1922. 
aastal; interjöör sai uusklassitsistliku välimuse. Muuhulgas oli algselt Mustpeade maja saal 
kahelööviline, kolmele 8-tahulisele piilarile toetuvate võlvidega, kus piilaritel olid 
moraliseerivad raidkirjad liigsöömise-, joomise ja lobisemise vastu. Tänaseks on saal 
tasapinnalise laega, kujundatud neoklassitsistlikus stiilis karniisidega ja seina liigendavate 
pilastritega. 1970. tehti suur restaureerimistöö seoses 1980. aasta suveolümpiamängude 
purjeregati toimumisega Tallinnas.9 
Mustpeade majast rääkides mõeldakse tavaliselt 
Mustpeade hoonetekompleksi, mis moodustub 
omavahel ühendatud Olavi gildi majast (Pikk 24) 
ja Mustpeade majast (Pikk 26) ning nende vahel 
olevast väiksemast viilkatusega hoonest. Olavi 
gildi algselt suurest hoonetekompleksist (ehitatud 
1402-1422) on säilinud tänaseks kahekorruseline 
suure saaliga kõrge kelpkatusega maja. Olavi saal 
on hilisgootikale iseloomulikult kahelööviline, 
kuut võlvi toetavad  kaks kaheksatahulist piilarit, 
16 Mustpeade maja Olavi saal. Mustpeade Maja 
millel profileeritud baasid ning seinakonsoolid. 
 
Saal on kaetud paarismõikaliste roiete ja 
roosimotiiviliste päiskividega kujundatud 
tähtvõlvidega. Saal on ühendatud kõrvalhoonega. 
All on täies ulatuses kelder , mille servjoonvõlve 
kannavad massiivsed neljatahulised piilarid . 
Gildisaalil on raidraamistuses aknad. Olavi gildi 
hoonet ja Mustpeade maja ühendab teravnurkse  
viiluga hilisgooti hoone, millel on alles 
kaubaluugid ja valgusavad, säilinud on 18. saj 
15 Mustpeade maja Valge saal. Foto: Mustpeade Maja 
omanike vappidega raidtahvlid. Hoone alumine 
 
korrus on kujundatud teda Mustpeade majaga 
ühendava krohvrustikaga, algne sissepääsuportaal 
pole säilinud. 10 
 
 
 
14 Mustpeade maja sisehoov. Foto: Tallinna 
Filharmoonia 
17 Mustpeade maja ja Oleviste gildihoone põhiplaanid. 
Allikas: MKM 
                                                 
9 (Vikipeedia, 2016) (Muinsuskaitseamet) 
10 (Vikipeedia, 2016) (Muinsuskaitseamet) 
 
 
9 
 
Barokk 
 
Katariina kirik 
 
Pärnu Suurmärter Katariina kirik ehk Jekateriina 
kirik asub Pärnus , aadressil Vee 8. Tänapäeval 
tegutseb seal Moskva   Patriarhaadi Eesti Õigeusu 
Kiriku Pärnu vene kogudus. Funktsioonilt on hoone 
olnud alati õigeusu kirik. 2014. aastal oli hoone 
seisukord Muinsuskaitseameti hinnangul „hea“.11 
Kirik ehitati  arhitekt Pjotr Jegorovi projekti järgi 
1764-1768 algselt Pärnu garnisonile 1752. aastal 
rajatud puukiriku asemele. Ehitamiseks andis käsu ja 
rahastuse  tollane   keisrinna Katariina II pärast seda, 
kui oli Pärnus läbisõidul olnud. Kirik pühitseti 1769. 
aastal Jumalaema Uinumise auks, ent nimetati samal 
aastal ümber Katariina kirikuks.12 
 
 
18 Katariina kiriku välisilme. Allikas: Vikipeedia 
Katariina kirik on stiilipuhtaim ja rikkalikum barokk-kirik 
Eestis. Kreeka risti  kujulise põhiplaaniga ja tiheda 
püstliigendusega  krohvitud kivihoonet täiendab kolme 
astmena   ahenev kellatorn . Kolmest küljest 
sammasportikusega kujundatud põhikorpuse kohal on 
nelja väikese külgtorniga  tambuur , millel laiub 
keskkuppel. Hoone kupleid kroonivad saledad nõeltipud 
annavad hoone siluetile barokse kerguse. Kellatornil on 
soklikorrus , sellele toetuval peakorrusel on nõgusad 
sfäärilised seinapinnad, laialt faasitud nurgad ja pikad 
ümarkaarsed luukavad, ahenevat ülakorrust ümbritsevad 
voluuttoed ja kroonib vertikaalselt rõhutatud 
vahelaternaga teravatipuline kuppelkiiver. Lisaks 
kuplitele kujundavad eksterjööri laiad profileeritud 
karniisid, frontoonid, nurgaliseenid ja  vahelduva  rütmiga 
aknad, kus ümar- ja segmentkaarega suurakanaid 
täiendavad laias barokkraamistuses mezzanino -avad. 
Õigeusu kirikule omaselt rikkalikus interjööris, kus 
barokkmotiivid segunevad varaklassitistlike sugemetega, 
19 Katariina kiriku kellatorni  ülaosa . Foto: 
Sille Sombri 2010 
                                                 
11 (Vikipeedia, 2017) (Muinsuskaitseamet) (Visitparnu) 
12 (Vikipeedia, 2017) (Eestimaa õigeusu pühakojad)   
 
 
10 
 
domineerib vormirikas kolmekorruseline  ikonostaas . 
Katariina kirikus on Suurmärter Katariina pühakojaikoon, 
Neeva  vaga oigeusulise suurvürst Aleksandri ja Vladimiri 
Jumalaema ikoonid .13 
Kuna kirik on ehitatud sajand varem kui enamik õigeusu 
kirikuid, on see mõjutanud apostliku õigeusu 
kirikuarhitektuuri arengut kogu Baltikumis. Katariina kirik 
kujunes Pärnumaa kirikuvahetusliikumise 
salvimiskeskuseks 1845, mil Pärnumaale rajati kümned 
uued kogudused .14 
 
 
 
20 Katariina kiriku interjöör. Ikonostaas. 
Foto: Sille Sombri 2010 
21 Katariina kiriku põhiplaan 
22 Katariina kiriku interjöör. Panoraam. Allikas: Eestimaa Õigeusu Pühakojad 
                                                 
13 (Vikipeedia, 2017) (Muinsuskaitseamet) 
14 (Vikipeedia, 2017) (Puhkaeestis) 
 
 
11 
 
Ahja mõis 
 
Ahja rüütlimõis asus Võnnu kihelkonnas Tartumaal ning jääb tänapäeval Põlvamaale, Põlva 
valda. 2007. aastal põles mõis täielikult maha, alles jäid vaid müürid. 2017. aasta oktoobri  
seisuga käivad seal restaureerimistööd.15  
Ahja mõisa on esimest korda 
mainitud 1553. aastal. Poola ajal 
kuulus mõis Kaweritele, Rootsi 
ajal Oxenstjernadele. Peale 
Põhjasõda  kinkis Peeter I mõisa 
pastor Ernst Glücki lesele, kelle 
perekonnas oli kasvanud keisrinna 
Katariina I. 1743. aastal sai mõisa 
omanikuks Francois Guillemot de 
Villebois. Sel ajal, 1740ndate 
lõpus, püstitati mõisa 
kahekorruseline algselt kahe 
mantelkorstnaga kroonitud 
poolkelpkatusega  barokne  
peahoone, mis tollal oli Lõuna-
23 Ahja mõisa peahoone esifassaad. Foto: Kersti Siim 2016 
Eesti üks luksuslikumaid.  1766 . 
aastal läks mõis von Liphartide valdusse. Hiljem oli mõis veel von Knorringite ja von Löwis 
of Menarite omanduses. 1819. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von 
Braschidele. 20. sajandi algusest pärinevad ka rikkalik fassaadidekoor ja ärklilaadne 
hulknurkne  juurdeehitus  keskrisaliidil. 1929-1997 tegutses mõisahoones kool.16 
Mõisa peahoone projekt 
pärineb tõenäoliselt 
Rastrelli töökojast, kes 
projekteeris muuseas ka 
Peterburis asuva Vene 
tsaarilossi Talvepalee  ja 
Kuramaa hertsogilossid 
Miitavis (Jelgavas) ja 
Rundales praeguse Läti 
aladel. Hoone kahe akna 
laiuseid külgrisaliite 
kaunistavad  lamedad 
kolmnurkfrontoonid, 
kolme akna laiust 
keskrisaliiti aga 
24 Ahja mõisa peahoone esifassaad. Foto: Veljo Ranniku  1971  
kaarfrontoon. Akende 
kohal on stiilsed 
                                                 
15 (Vikipeedia, 2017) (Muinsuskaitseamet) 
16 ( Praust ) 
 
 
12 
 
ehisfrontoonid. Fassaadi kaunistavad stiilsed kvaaderrustikaga dekoreeritud pilastrid, akendel 
on laiad krohvraamistused. Kuni viimase 2007. aasta tulekahjuni oli teataval määral säilinud 
ka barokset sisekujundust. Avar puittrepiga vestibüül paiknes keskteljel, selle kohal teisel 
korrusel oli aiafassaadile avanevate akendega saal. Anfilaadsed ruumid olid osalt 
keskkoridoriga jagatud. Esindusruumides võis leida geomeetrilise ornamentikaga 
stukklagesid. Leidus ohtralt meisterlikku tisleritööd, sh orvandimotiividega siseuksed, 
barokselt madal lambrii jne. Soklikorrus on võlvitud.17 
 
Mõisast on säilinud ka mitmeid 
kõrvalhooneid , reeglina ümber ehitatult. 
Mõisal on kaunis tiigiga park. 
Mõisasüdamest kahe kilomeetri kaugusel 
loodes asub von Braschide 
perekonnakalmistu, kuhu suunduva  allee  
lõpust võis leida  neorenessanss -stiilis 
kabeli, millel oli erakordselt kaunis 
ümarkaarne portaal ja kuni 20. sajandi 
alguseni ka uhke katus. 1932. aastal võeti 
vahepeal rüüstatud ja mahajäetud kalmistu  27 Ahja mõisa peahoone esifassaad. Foto: Jaan Vali 1998 
kasutusele kogu ümbruskonna 
matmispaigana, seda on ta tänapäevani.18 
26 Ahja mõisa peahone seinakaunistused. Foto: 
Vabariikliku Arhitektuurimälestiste Kaitse 
Inspektsiooni diapositiivide kogu 
28 Ahja mõisa peahoone põhiplaan. Allikas: MKA 
25 Ahja mõisa peahoone seisund. Foto: Jaan Vali 
2000 
                                                 
17 (Praust) (Muinsuskaitseamet) 
18 (Praust) 
 
 
13 
 
Palmse mõis (palladionism) 
 
Palmse rüütlimõis asus Kadrina kihelkonnas Virumaal ning on tänapäeval Lääne-Virumaal, 
Haljala vallas Palmses. Mõisakompleks jääb  Lahemaa  rahvuspargi territooriumile. 
Tänapäeval leiab mõisas külastajatele ja turistidele hulgaliselt tegevust; mõisas on ka 
väljapanekud -näitused, süüa saab nii kõrtsis kui restoranis . Historitsistlik viinavabrik on 
rekonstrueeritud hotelliks. Korraldatakse erinevaid (peamiselt kultuuri-) üritusi. Alates 2002. 
aastast kuulub mõis Sihtasutusele Virumaa  Muuseumid . 2015. aasta seisuga on Palmse mõisa 
seisund Muinsuskaitseameti hinnangul „halb“.19 
29 Palmse mõisa peahoone enne  uuendusi . Allikas: MKA 
30 Palmse mõisa peahoone pärast uuendusi. Foto: Jaan Väli 
2004 
2004 
Mõisakompleksi ajalugu on kirju ja tänaseni üsna hästi dokumenteeritud. Mõis tekkis keskajal 
 
Tallinna tsistertslaste Mihkli kloostri valduste keskusena. 1510 . aastal vahetas klooster mõisa 
Harjumaal asuva Nabala mõisa vastu. 1522-1676 kuulus mõis von Metztackenitele, edasi kuni 
1919. aasta võõrandamiseni von der Pahlenite aadlisuguvõsale. Esindusliku ning Eesti ühe 
kaunima mõisasüdame väljaehitamine algas 1697. aastal, kui Gustav Christian von der Pahlen 
lasi Jakob Staël von Holsteini jooniste järgi ehitada barokse peahoone. 1703. aastal rüüstati 
mõisasüda  Põhjasõjas Vene vägede poolt. Mõisat asus taastama  Arend Diedrich von der 
Pahlen, kes oli välismaal veedetud aastail õppinud ka arhitektuuri. Peahoone taastati 1730. 
aastaks. 1731 . aastaks ehitati Ilumäe kabel, 1734  valmis viljaait , 1736 viinaköök , 1737 
hobusetall , 1738 hakati rajama iluaeda, 1743 Oruveski jne. Hans von der Pahleni 
valitsemisajal asendati senine puithoonestus kivihoonetega.  1782 –1785 ehitati peahoone 
arhitekt Johann Caspar Mohri jooniste järgi ümber, sellega sai hoone oma praeguse barokse 
palladionistliku ilme. 19. sajandi keskpaigaks valmis veel mitu kõrvalhoonet ja oma praeguse 
ulatuse  sai ka Palmse park. 1870. aastatel valmis Palmse mõisa palmimaja. Lisandus veel 
üksikuid ehitisi (uus viinavabrik, kasvuhooned) ning viimasena valmis 1914. aastal härjatall. 
1972. aastal läks mõis Lahemaa Rahvuspargi omandusse ning 1975-1985 teostati ulatuslikud 
restaureerimistööd. 2004. aastal tehti täiendav remont ja muudeti ka peahoone värvilahendust. 
Tänaseks on Palmse mõis üks Eesti paremini ja terviklikumalt restaureeritud 
mõisakomplekse.20 
                                                 
19 (Vikipeedia, 2017) (Muinsuskaitseamet) (Virumaa Muuseumid) (Praust) 
20 (Vikipeedia, 2017) (Praust) 
 
 
14 
 
Palmse mõisa peahoone on barokne kahekorruseline sümmeetrilise kompaktse põhiplaaniga 
palladionistliku lahendusega  kiviehitis . Vormiküllase esifassaadi moodustavad eenduvad 
külgrisaliidid, mille suurtel kolmnurksetel ringakendega  ilustatud frontoonidel on 
profileeritud räästa- ja viilukarniisid. Tähelepanu köidab nende vahel paiknev voolava 
ääristuse ja lameda , veidi lainelise eenduva ülaäärega minifrontooniga vindskap, millel üks 
konkreetne tiheda raamistusega aken keskel. Esifassaadi liigendavad veel rõhutatult laiad 
pilastrid ning kaunite  dolomiidist raidpiiretega  paraad - trepp . Tagafassaadi keskrisaliidilt, 
mille krooniks esifassadile sarnane  frontoon , 
laskub parki esinduslik treitud balustraadiga 
trepp. Ajastule omaselt on ka siseplaneering 
lahendatud sümmeetriliselt. Paraad-
apartemendid asusid alumisel korrusel. Keskel 
on saal, mis eendub risaliidina. 
Dekoratiivsetest elementidest on fuajees puit-
trepp, 4 kahhelahju, ülakorrusel ka 1780. 
aastatest  pärinevaid profileeritud laekarniise, 
põrandalambriisid jm, samuti ornamentaalsed 
seinamaalingud 18. sajandi lõpust ja 19. 
sajandi algusest. Tänapäeval on härrastemaja 
31 Palmse mõisa peahoone tagafassaad ja külg. Foto: 
(peahoone) sisustatud ka ajaloolise mööbliga. 21  Anne Kaldam 2012 
Peahoone esist suurt väljakut ääristavad kaaristuga ait ja tall -tõllakuur, sissesõidutee ääres 
asuvad kaks  graniidist  obeliski. Eemal paiknevad valitsejamaja, sepikoda jm hooned. 
Peahoone taguses mitme tiigiga pargis asub hulk paviljone. Kaugemal läheb mõisapark üle 
looduslikuks metsapargiks. Palmsest 6 kilomeetrit läänes Ilumäel paikneb Palmse mõisnike 
von Pahlenite ehitatud kabel, mis toimib Kadrina abikirikuna. Praegune hilisklasstsistlik 
neogooti sugemetega kabel on ehitatud 1843. aastal 18. sajandist pärineva puitkabeli asemele. 
Vanast kabelist on säilinud barokne altar (1731, Rabe) ning talupoegade vappidega maalitud 
klaasaknad (1729). Kabeli aias paikneb ka Palmse mõisa omanike von der Pahlenite kõrge 
sepisaiaga piiratud perekonnakalmistu. Ilumäelt veel paar kilomeetrit läänes Kotkemäel, asub 
kettaedadega ümbritsetud mälestussammas, mille lasi Alexander von der Pahlen püstitada 
1863. aastal oma isa mälestuseks. Palmse  mõisnik Alexander von der Pahlen oli Balti Raudtee  
Seltsi president . Tema eestvõttel rajati 1870. aastal avatud Tallinn-Peterburi raudtee, mis 
elavdas märgatavalt Tallinna ja Põhja-Eesti majanduselu. 1863. aastal Alexander von der 
Pahleni poolt Tsaari-Vene võimudele esitatud raudtee ehitamise  taotlus  kinnitati pärast viie 
aasta pikkusi ponnistusi 1868. aastal. Sellele järgnenud kahe aasta jooksul ehitati raudtee 
reaalselt ka valmis.22 
 
 
 
33 Palmse mõisa 
peahoone 
interjöör, 
32 Palmse mõisa 
34 Palmse mõisa palmimaja. Foto: 
kahhelahi.  Foto: 
supelmaja. Foto: Ivo 
Triin Olvet 2005 
Anne kaldam 2014 
Kruusamägi 2007 
                                                 
21 (Muinsuskaitseamet) (Praust) 
22 (Praust) 
 
 
15 
 
Klassitsism 
 
Kuressaare Laurentiuse kirik 
 
Kuressaare Laurentiuse kirik asub Saaremaal Kuressaares, 
aadressil Tallinna 11. Funktsioonilt on hoone olnud eluaeg  
kirik. Tänapäeval tegutseb seal Eesti Evangeelse Luterliku 
Kiriku Kuressaare Laurentiuse kogudus. Kiriklik tegevus 
( teenistused , kooritunnid, leeritunnid) käib igapäevaselt. 2017. 
aasta juuni seisuga on kiriku seisund Muinsuskaitseameti 
hinnangul „rahuldav“. 23  
Kuni 1612. aasta tulekahjuni asus  Kuressaares kirik veidi 
eemal, linnuse lähedal. Tänapäevase asukoha peal on kirik 
asunud 1630. aastatest. Esimene põletati Põhjasõjas 1710. 
aastal, teine põles välgulöögi tagajärjel maha 1828. aastal. 
Arhitekt Heinrich Löweneri plaani järgi 1836. aastal taastatud 
kirik on säilinud tänaseni. 1870. aastal ehitati põhjaseina 
35 Kuressaare kiriku torn. Allikas: 
väljavajumise takistamiseks kaks tugipiilarit.
Vikipeedia 2009 
 Kümmekond 
aastat hiljem sai kirik uue  oreli , mis telliti Frankfurdist Oderi ääres rahvusvahelise mainega 
meistrilt W. Sauerilt. 1974. aasta remondi  käigus avastati kooriruumi idaseinas baroksed 
maalingud . 2001. a toimus pikihoone müüride tugevdamine ja katuse põhjalik remont. 
Tänapäevani on kirikut veel järjest restaureeritud. 24 
Kiriku üldilme on tagasihoidlik . 
Klassitsistlikule ühelöövilisele pikihoonele 
lisandub idas kitsam ja madalam kooriruum  
ning läänes eenduv provintslikus ampiirstiilis 
nõelkiivriga torn, mille kõrguseks 38 meetrit. 
Lõunaküljel asub frontooniga eeskoda. 
Põhjaküljel liitub kooriruumile käärkamber. 
Pikihoone põhjaküljel asuvad kaks kontraforssi, 
mis on omavahel ühendatud neogooti 
ehisviiluga. Eksterjööri ilmestavad mitmed 
ehisdetailid: pikihoone ja kooriruumi 
36 Kuressaare kiriku lõunakülg. Foto:  Rita  Peirumaa 2013  profileeritud karniis , lõunaeeskoja frontooni 
krooniv dolomiitrist, torni ülaosas profileeritud 
eenduvad jäme toonitatud karniis, mis poolkaarena nendega samal joonel asuvatest torni 
neljal küljel asuvatest kella sihverplaatidest üle  hüppab . Lisaks akende veeliistud ja 
käärkambri seina müüritud kivi kahe vapikujutisega ning aastaarvuga 1637.  Oluline ruumi 
dominant on pikihoone dolomiidist sammastele toetuv rõdu ja sellega stilistiliselt liituv loož-
rõdu vanema käärkambri ukse kohal. Dolomiidist on ka klassitsistlik, portikust meenutav 
altarisein, millel altarimaal pärineb omal ajal väga hinnatud kunstnikult Carl Siegismund 
Waltherilt. Väärtuslik on 1830ndate pingistik pikihoone lõuna- ja põhjaseina ääres ning rõdul 
                                                 
23 (Vikipeedia, 2015) (Muinsuskaitseamet) (EELK) 
24 (Saaremaa.ee) (Muinsuskaitseamet) 
 
 
16 
 
ja samast ajast pärinevad uksed. Hoone  paekivist seinad on krohvitud ja värvitud lubivärviga. 
Pikihoone ja koori katusel on turvikkonstruktsioon, katusekatteks s-savikivi. Tornikiiver , 
käärkamber ja lõunaeeskoda on kaetud värvitud tsingitud terasplekiga. Pikihoone ja koor on 
kaetud ruumile ilmaliku ilme andva puidust silindervõlviga, mis on kooris krohvitud, 
pikihoones katud papiga. Pikihoones ja kooris on papiga kaetud laudpõrand. Siseseinad on 
krohvitud lubikrohviga ja värvitud lubivärviga. Pikihoonel on 1994-1995. aastatest pärinevad 
ristkülikukujulised kaheksaruudulised aknad, millele lisanduvad seespool Urmo Rausi 
vitraažid 2000-2001. aastatest. Samast ajast on ka käärkambri 6- ruudulised  ja lõunaeeskoja 3-
ruudulised aknad.25  
39 Kuressaare kiriku põhiplaan. Allikas: MKA 
37 Kuressaare kiriku läbilõige. Allikas: MKA 
Kiriku sisustusest on ja inventarist on kunstimälestiseks tunnistatud  kokku 46 objekti. 
Märkimisväärne osa kiriku ajaloost on alles hiljuti ilmsiks tulnud. 2009. aastal paljandus 
remondi käigus lääneseina sokli  tasandil väike trellitatud aken, mis viitas pühakoja all asunud 
hauakambrile. Samuti avastati siis paarisentimeetrise krohvikihi alt ornamentaalne kogu 
kiriku lage  kattev maaling, mis koguduse õpetaja hinnangul pärineb 1836. aastast. Sellele 
toetudes tehti ka restaureerimise algne plaan ringi. 2012. aastal avastati põrandatööde käigus 
40-60cm sügavuselt põrandalaudade alt 18. sajandi esimesest poolest pärinevad haua- ja 
põrandaplaadid, mis on nüüd eksponeeritud põrandapinnas. Kolmes  piirkonnas satuti veel 100 
aastat varasema kivipõranda fragmentidele. Lisaks leiti kooriruumi eest kolm paekiviseintega 
hauakambrit ning vana käärkambri esisest alkoovist võlvitud keldriruum Kiriku tornis asuval  
tuulelipul on aastaarvud  ja tähed, mis viitavad torni erinevatele ümberehitustöödele. 
Kuressaare Laurentiuse kirikus hoitakse ka ainulaadset ristimiskivi, mis on 15. sajandist ja 
ilmselt Gotlandi päritoluga.26 
 
 
40 üks Kuressaare kiriku 
põranda alt leitud 
hauaplaatidest. Foto:  Tõnu  
38 Kuressaare kiriku interjöör. Foto: Ivo Kruusamägi 
Sepp  2012 
2009 
                                                 
25 (Muinsuskaitseamet) (Saaremaa.ee) 
26 (Muinsuskaitseamet) ( Rudi , 2009) (Henno, 2009) (Toplaan, 2012) 
 
 
17 
 
Tartu tähetorn 
 
Tartu tähetorn asub Tartu linnas Toomemäel, 
aadressil Lossi 40. Funktsioonilt on hoone 
olnud eluaeg observatoorium, kuid 
ruumipuuduse ja valgusreostuse tõttu toimub 
astronoomiaalane teadustegevus tänapäeval 
peamiselt Tõravere observatooriumis. Tartu 
tähetorni esimesel korrusel on välja pandud 
astronoomiat puudutav osa Tartu Ülikooli 
muuseumi ekspositsioonist, samuti 
korraldatakse seal loenguid ja avalikke 
astronoomilisi vaatlusi . Juba 1948. aastast 
tegutseb Tartu Tähetorni astronoomiaring. 23.  41 Tartu Tähetorn. Foto: Egle Tamm 2008 
juunist 1988 lehvib tähetornis ööpäevaringselt 
sini-must-valge  lipp . 2005. aastast kuulub 
Tartu Tähetorn Struve  kaare olulise punktina 
UNESCO  maailmapärandi nimistusse. 2011. 
aastast on tähetorn ametlikult  muuseum . 2016. 
aasta seisuga on tähetorni seisund 
Muinsuskaitseameti andmetel „hea“.27 
Tartu Keiserliku Ülikooli juurde kavandati 
algusest peale tähetorni ehitamist. Alguses 
nägi ülikooli arhitekt J.W. Krause (kes 
muuhulgas kujundas Tartu Ülikooli peahoone) 
seda  toomkiriku varemete tornides, kuid 
44 tartu Tähetorn. Foto: Egle Tamm 2010 
matemaatikud osutasid vajadusele eraldi 
hoone järele. Tähetorn ehitati endise 
piiskopilinnuse varemetele.  Lühikese  aja 
jooksul töötasid kaks ajutist observatooriumi, 
Tartu Tähetorni tänapäevane hoone ehitati 
1808-1810.  1813 . aastal asus tööle energiline  
ja andekas  Friedrich Georg Wilhelm Struve. 
Ta seadis tähetorni töökorda ning  tellis sinna 
juurde  instrumente , muu hulgas suure 
Reichenbach-Erteli meridiaanringi ja tollal 
maailma parima  Fraunhoferi   teleskoobi . 
43 Fraunhoferi teleskoop. 
Paljud tähetorni juhatajad peale Struvet on 
42 Zeissi refraktor. Allikas: 
Taavet Rootsmäe 
Tartu Tähetorni Kalender 
samuti olnud silmapaistvad teadlased ning 
kollektiiviga.  Allikas: Tartu  Foto: 1914 
Tähetorni Kalender 
igaüks on toonud kaasa uue uurimissuuna. Kui 
Struve uuris peamiselt kaksiktähti ning ülejäänud ka peamiselt kosmosega seonduvat, siis 
näiteks sajandivahetusel töötanud Grigori Levitski tegeles hoopiski seismoloogia ehk 
                                                 
27 (Vikipeedia, 2017) (Muinsuskaitseamet) (Tartu Tähetorni Astronoomiaring) (Puhkuseestis) 
 
 
18 
 
maavärinate uurimisega. Tuntumad isikud 
observatooriumi ajaloos on olnud 
Konstantin Pokrovski ( Mauruse  kooli 
kosmograafiaõpetaja Anton Hansen 
Tammsaare  teoses „Tõde ja õigus“), Johann 
Heinrich Mädler (tegeles Kuu uurimisega), 
Taavet Rootsmäe (esimene juhataja 
emakeelse Tartu Ülikooli ajal) ja Ernst 
45 Pööratava torni skeem. Allikas: Tartu Tähetorni Kalender 
Julius Öpik  (määras esimesena maailmas 
kindlaks Andromeeda  udukogu kauguse 
ning töötas välja meteooride loendamise  
meetodi). Nõukogude perioodil avanes 
võimalus rajada uus suur observatoorium 
Tartu linnavalgusest ja vibratsioonist 
eemale Tõraverre. Vanasse tähetorni jäid 
astronoomide ja füüsikute tööruumid. 
Läänesaalile ehitati ruumipuudusel vahelagi  
ja idasaalis tegutses vahepeal Tartu 
Linnamuuseumi  filiaal , kus eksponeeriti 
vanu teadusriistu. Tähetorn anti Tartu 
Ülikoolile tagasi 1996. aastal. 2004. aastal 
46 Tartu Tähetorni asendiplaan. Allikas: MKA 
otsustati, et tähetornist saab muuseum. 
Remonttööd  kestsid 2009- 2010.28 
Tartu tähetorni eksterjöör  ühtib hästi tema praktilise otstarbega. Hoone ei ole kunstlikult 
liigendatud; klassitsismile omaselt on hoone fassaadidel ja üldkontuuris hoitud lihtsat ja selget 
joont. Põhiplaan on kahte pidi sümmeetriline  (kui torn esialgu välja arvata) ning on kasutatud 
nii põhiplaanis, vertikaaltasandis kui ka akendel, ustel jm avadel peaasjalikult massiivset 
nelinurkset kujundust. Siiski ei tundu ta liiga tuima tükina, kuna nii ees kui taga keskrisaliidi 
kohal katuseviilu parajast lõppemisest arendatud kolmnurksed ilustamata äärekarniisi ja tühja 
väljaga frontoonid annavad katusekontuuriga koos  mängides hoonele iseloomu ja ühtlasi 
seovad ta Krause käekirjana ülejäänud Tartu Ülikooli hoonetega. Hoone klassitsismile omast 
vanakreekalikku massiivsust vähendavad veel natuke suured aknad ja muidugi kümnetahuline 
ringplatvormiga vaatlustorn, mille nii alumise rõdupiirde kui ülemise katusepiirde x-muster 
toob hoonele täiesti uue  muuga  võrreldes peenekoelise motiivi juurde. Sisekujunduses on 
mõnes kohas kasutatud ümarkaart, aga enamasti on kõik kandline. 
 
48 Tartu Tähetorni põhiplaan. Allikas: MKA 
47 Tartu Tähetorni interjöör 
                                                 
28 (Tartu Ülikool) (Puhkuseestis) 
 
 
19 
 
Historitsism 
 
Nõo Püha Kolmainu kirik 
 
Nõo Püha Kolmainu kirik on Eesti Apostlik-Õigeusu 
Kiriku haldusalasse kuuluv kirik Nõo vallas Nõo 
alevikus . Kogu oma eluaja on kirikus toimetanud 
Nõo (Püha Kolmainu) kogudus. Tänapäeval 
toimuvad teenistused iga kuu teisel laupäeval. 2016 
aasta seisuga on hoone seisund Muinsuskaitseameti 
hinnangul „rahuldav“.29 
Nõo kogudus asutati 1852  eestlastest õigeusklikele, 
kes enne kuulusid Tartu Georgi kogudusse. Algul 
kasutati teenistusteks üüriruume. Arhitektuuriliselt 
tähelepanuväärne, lääne pool kellatorniga, lubjatud 
maakividest ja  punastest  tellistest historitsistlik 
õigeusukirik valmis 1873. aastal. 1962   liitusid  
kogudusega äsja suletud Elva koguduse peamiselt 
venelastest liikmed ja eestikeelsetele teenistusele 
lisandusid kirikuslaavikeelsed. 1970. aastal sagenesid 
Eestis vargused õigeusu kirikutest (peamiselt 
varastati ikoone ja väärismetallist esemeid), murti 
1977  suvel kahel korral sisse ka Nõo kirikusse. Taas 
49 Nõo kirik. Foto: Ü. Jukk 2013 
toimus sissemurdmine 1993. 21. sajandi algul pandi 
eraannetuste abil Nõo kiriku katusele uus kate.30 
Nõo Püha Kolmainu kirik on väike lubjatud maakiviehitis. Kirik on traditsioonilise 
kolmeosalise viie  kupliga  kavatisega. Läänepool asub kellatorn. Nelitise kõrval on 
ristkülikukujuline  apsiid , nelitise kohal on kaheksatahuline paarisakendega tambuur suure 
sibulakupli ja nelja sibulpeadega nurgatorniga. Nõo kiriku sisearhitektuur on lihtsakoeline. 
Seinad on ülaosas liigendatud karniisidega. Historitsistlik ikonostaas pärineb 19. sajandi 
lõpust.31 
 
51 Nõo kiriku ikonostaas. Allikas: EAÕK 
50 Nõo kiriku portaal. 
Foto: Olev  Kõll  1983 
                                                 
29 (Vikipeedia, 2017) (Muinsuskaitseamet) (Puhkaeestis) 
30 (Plaat) 
31 (Plaat) (Muinsuskaitseamet) 
 
 
20 
 
Sangaste mõis 
52 Sangaste mõisa peahoone  eestvaade  tänapäeval. Foto:  Ivar  Leidus 2012 
Sangaste mõis ehk Sangaste loss asub Otepää vallas, Valgamaal. Tänapäeval on mõis 
külastajastele avatud, töötavad hotell ja restoran, korraldatakse üritusi. Mõisa hooldab Otepää 
vald. Sangaste mõis oli kuni 1938. aastani eraomanduses. 2017 aasta augusti seisuga on 
Sangaste lossi seisukord Muinsuskaitseameti hinnangul „halb“.32 
Esimest korda on Sangaste mõisa mainitud 1287. aastal. Algsest asukohast Keeni linnamäelt 
toodi ta järgnevate sajandite jooksul tänapäevasesse asukohta . Mõisal on olnud palju 
omanikke, sh Poola kuningas, Rootsi kuningas Gustav II Adolf, vene  kindral Golovin jpt. 
Keskajal oli Sangaste üks Tartu piiskopi tähtsamaid lauamõisaid. 1873. aastal sai omanikuks 
üle Euroopa tuntud sordiaretaja Friedrich von  Berg  (rukkisort Sangaste), kes lasi 1879-1883 
välja ehitada tänapäevani säilinud mõisakompleksi. Tegemist on gootiliku historitsismi ehk 
neogootikaga. 33 
53 Sangaste mõisa peahoone 1. ja 2. korruse põhiplaanid. Allikas: MKA 
                                                 
32 (Vikipeedia, 2017) (Muinsuskaitseamet) 
33 (Vikipeedia, 2017) 
 
 
21 
 
Mõisa ehitustöid juhtis Pärnu 
ehitusmeister Rudolf Maag. 
Lossi ehitamiseks kulunud pea 
poolteist miljonit tellist põletati 
mõisa lähedal kivivabrikus, 
väärispuitu ja muud materjali 
toodi Saksamaalt ning Riiast, 
alusmüüride  graniit pärineb 
Soomest. Maalilist lossi 
kaunistavad eri kujuga tornid, 
treppviilud, ärklid ja fassaadi 
54 Sangaste mõisa peahoone. Foto: Ivar Leidus 2012 
sisse- ja väljaulatuvad osad. 
Peatorn küünib 22,8 meetrini.  Lossil oli 99 ruumi, kuna ehitusaegse reeglistiku järgi võis 
ainult tsaarile kuuluvatel hoonetel olla üle 100 ruumi. Ümberehituste käigus on ruumide arv 
tänapäevaks tõusnud 149-ni. Lossiruumide kogupindala küünib 2500 ruutmeetrini ning 
korruseid on olenevalt hoone osast 2-4. Pärimuse kohaselt lasi von Berg mõisa ehitada, sest ta 
armastatu isa Šotimaal oli tema kosjad tagasi lükanud, märkides, et peig pärineb vaeselt ja 
metsikult  maalt. Usutavasti pärineb sealt ka idee ehitada mõisa fassaade liigendavad arvukad 
ette- ja tagasiasted, astmikfrontooniga risaliidid, astmelised tugipiilarid ja kõik muud sarnased 
elemendid, mis šoti  või inglise kindlusi meenutaks. Seetõttu kutsutakse sangaste lossi stiili ka 
täpsemalt inglise neogootikaks. Arhitekt Otto Pius Hippius  (kes muuseas oli paar aastat tagasi 
kavandanud Tallinna Kaarli kiriku) võttis eeskujuks Inglismaal asuva Windsori lossi, mille 
ajalugu ulatub tagasi 1066. aastani. Sangaste lossi on kutsutud ka tudoristlikuks ehitiseks. 
Siiski on näha palju klassikalisi gootika elemente: valdav osa aknaid on püstjad ja 
teravkaarega, hoone liigendamisel on tekkinud eri tiibade ja tornide vahele arvukalt 
vertikaalseid murdekohti, mis hoonele kõrgusesse pürgivat ilmet juurde annavad. Arvukate  
enamjaolt dekoratiivsete tornikeste paigutus ja valik tundub samuti lähtuvat eelkõige 
gootikast. Mõis on ehitatud silmatorkavast punasest puhasvuuk tellisest (va sokkel, mis on 
graniidist). Mõisa sisekujundus on nagu välimuski võrdlemisi liigendatud ja detailirohke. 
Tähelepanuväärsemateks on suur võlvitud vestibüül ja läbi kahe korruse ulatuv 
roidvõlvkupliga kaetud kaheksanurkne saal, kuhu avanevad inglise stiilis söögituba ja kabinet . 
Mõisas leiab pea iga nurga pealt kõrgetasemelisi tisleri- ja stukitöid, kahhelahje, kaminaid jm. 
Ka ülakorruse ruumides on stiilseid uksi, koobaltmaalinguga kahhelahjud, raamatukogus 
nikerddekooriga kapid. Hoone suures saalis 
lisandub gootikale mitmeid idamaa  
kujunduselemente. Parimaks näiteks on 
hoburaudkaar, mis ei sobitu selles ruumis 
kuidagi ühegi teise elemendiga kokku, kuid 
ometi seal ta on.34 
Mõis tunnistati 1912. aastal Venemaa 
parimaks mõisaks. Tunnustuse  tähtsusest 
annab aimu asjaolu, et ainuüksi Sangaste 
kihelkonnas oli sel ajal 15 mõisa, lisaks 16 
55 Hoburaudkaar Sangaste mõisa sisekujunduses. Allikas: 
karjamõisa. Peahoonega sarnases stiilis on 
Vikipeedia 2007 
                                                 
34 (Vikipeedia, 2017) (Muinsuskaitseamet) (Eesti Mõisad) 
 
 
22 
 
ehitatud ka tornkindlust meenutav veetorn ja kastellitüüpi tall-tõllakuur, kõrvalhooneid leiab 
mõisapargist veelgi. Praegu on Sangaste koos metsapargiga (75ha) Eesti kõige liigirikkam 
mõisapark. Seal kasvab puid ja põõsaid kokku 490 liigist ning need on paigutatud päritolu 
järgi kuude  osakonda . Lossi taga seisva hiigeltamme olevat istutanud Peeter I, sellest ka nimi 
– Peetri tamm. Üheks peamiseks turistimagnetiks on Sangaste lossi sosistamisefekt: seistes 
näoga sissekäigu katusealuse ühe samba suunas, on seal sosistatu selgelt kuulda diagonaalis 
paikneva vastassamba juures.35 
 
57 Näide Sangaste mõisa interjöörist. Allikas: Vikipeedia 
56 Gootika tunnused Sangaste mõisa  peahoonel . Foto: M.-L.  Paris 2013 
                                                 
35 (Vikipeedia, 2017) (Muinsuskaitseamet) (Eesti Mõisad) (Praust) 
 
 
23 
 
Kokkuvõte 
 
Isiklik eesmärk kirjutada Tallinna Reaalkoolist (kus 1.-12. klassis käisin) kahjuks ei täitunud, 
sest suutsin selle mõtte vahepeal ära unustada. Kui meelde tuli, oli historitsismi teemal 
Sangaste mõisast juba tekst valmis.  
Töö jooksul kõige  suuremaks üllatuseks ja uueks teadmiseks minu jaoks oli Eesti mõisade 
rohkus ,  mitmekesisus  ja aktiivne kasutamine tänapäeval.  
Kus võimalik, püüdsin piltidega rõhutada mitte niivõrd hoone välimust iga nurga alt, vaid 
seisundit  ja selle muutumist ajas. 
Põhilised läbivalt kasutatud otsesed allikad olid Vikipeediast (üldinfo, ajaloo ja piltide jaoks) 
ja Muinsuskaitseameti riiklike kultuurimälestiste register (arhitektuurse kirjelduse, ajaloo, 
sõnavara täiendamise, piltide ja põhiplaanide jaoks), mis oli üllatavalt  asjalik ja  sisutihe . Nii 
mõnegi hoone puhul pikkisin teksti sisse kirjelduse oma kogemuse või piltide järgi. Hoonete 
kodulehed (eriti Eesti Mõisaportaal), ajalehe- ja ajakirjaartiklid, teiste tehtud 
kunstiajalooalased tööd jms olid samuti heaks toeks . 
Kokku sai siin kirjuatud 4 kirikust, 3 mõisast ja 3  muust ehitisest. 
 
 
 
 
 
24 
 
Kasutatud kirjandus 
Arne Maasik, Timo Aava. Tallinna Oleviste kirik, 13.-19. saj. Kultuurimälestiste riiklik 
register. [Võrgumaterjal] 
http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=imagegallery&id=1097. 
EELK. eelk.ee. [Võrgumaterjal]  http://www.eelk.ee/~eelk93/. 
Eesti Mõisad. Sangaste. Eesti mõisad. [Võrgumaterjal] 
http://www.manor.ee/?id=962&manor_id=28. 
Eesti Rahvusraamatukogu .  Digar . [Võrgumaterjal] 
http://www.digar.ee/arhiiv/et/pildimaterjal/1054. 
Eestimaa õigeusu pühakojad. Pärnu Püha Suurmärter Jekateriina kirik. estimaa õigeusu 
pühakojad. [Võrgumaterjal]  http://www.hramy.ee/Parnu_Church-of-St-Catherine-the-Great -
Martyr_est.html?startscene=scene73_2. 
Henno, Erik. 2009. Kuressaare kirik pühitses sisse uued ruumid.  Postimees . [Võrgumaterjal] 
29. 11 2009. a. https://www.postimees.ee/194440/kuressaare-kirik-puhitses-sisse-uued -
ruumid. 
Hommik, Merille. 2012. Gooti kunsti konspekt. Slideshare. [Võrgumaterjal] 21. 04 2012. a. 
https://www.slideshare.net/hommik/gooti-kunst-konspekt. 
Imeline Ajalugu. 2012. Oleviste kõrgus on müüt. Imeline Ajalugu. [Võrgumaterjal] 14. 11 
2012. a. http://www.imelineajalugu.ee/uudised/2012/11/14/oleviste-pole-kunagi-olnud -
maailma- korgeim -ehitis. 
Kahu , Boriss. Päev Sangaste kandis . Sangaste. [Võrgumaterjal] 
http://www.sangaste.ee/?page=64. 
Koluvere loss. Koluvere loss. Koluvere loss. [Võrgumaterjal]  http://www.koluvereloss.com. 
Kultuurikava. Palmse mõis. Kultuurikava. [Võrgumaterjal] 
http://www.kultuurikava.ee/places/palmse-mois. 
Lauri, Urmas. 2015. Koluvere lossi omanik Aivar Reivik saab Lääne maavalitsuse tänukirja. 
Lääne Elu. [Võrgumaterjal] 20. 02 2015. a. https://online.le.ee/2015/02/20/koluvere-loss i-
omanik-aivar-reivik-saab-laane-maavalitsuse-tanukirja-2/. 
Maaleht . 2011. Tartu tähetorn tähistab Zeissi teleskoobi 100. sünnipäeva. Maaleht. 
[Võrgumaterjal] 28. 10 2011. a. http://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/tartu-tahetorn -
tahistab-zeissi-teleskoobi-100-sunnipaeva?id=60654903. 
Muinsuskaitseamet. Ahja mõisa peahoone. Kultuurimälestiste riiklik register. 
[Võrgumaterjal] 
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=23656. 
—. Koluvere linnus vallikraaviga. Kultuurimälestiste riikik register. [Võrgumaterjal] 
http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=15453. 
—. Kuressaare Laurentiuse kirik. Kulturimälestiste riiklik register. [Võrgumaterjal] 
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=27261. 
 
 
25 
 
—. Nõo Õigeusu kirik. Kultuurimälestiste riikilk register. [Võrgumaterjal] 
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=7245. 
—. Palmse mõisa peahoone. Kultuurimäletiste riiklik register. [Võrgumaterjal] 
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=15893. 
—. Pärnu Jekateriina õigeusu kirik. Kultuurimälestiste riiklik register. [Võrgumaterjal] 
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=16716. 
—. Sangaste mõisa peahoone. Kultuurimälestiste riiklik register. [Võrgumaterjal] 
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=23241. 
—. Tallinna Oleviste gildi ja Mustpeade vennaskonna hooned, 14.saj., 15.saj., 16.-20.saj. 
Kultuurimälestiste riiklik register. [Võrgumaterjal] 
http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=3040. 
—. Tallinna Oleviste kirik, 13.-19.saj. Kultuurimälestiste riiklik register. [Võrgumaterjal] 
http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1097. 
—. Tartu Tähetorn, 1810. a. Kultuurimälestiste riiklik register. [Võrgumaterjal] 
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=6889. 
Oleviste kiriku portaal . Ajapaik. [Võrgumaterjal]  https://ajapaik.ee/photo/42138/oleviste -
kiriku-portaal/. 
Otsar , Vaido . Wikimedia commons. [Võrgumaterjal] 
https://tools.wmflabs.org/wikiloves/images?event=monuments&year=2015&country=Estonia
& user =Vaido_Otsar. 
Plaat, Jaanus . Nõo Püha Kolmainu kogudus. Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik. [Võrgumaterjal] 
http://www.eoc.ee/kogudus/noo-puha-kolmainu-kogudus/. 
—. Pärnu Issandamuutmise kogudus. Eesti Apostlik-Õigeusu kirik. [Võrgumaterjal] 
http://www.eoc.ee/kogudus/parnu-issandamuutmise-kogudus/. 
Portaal ja selle osad.  Portaalid . [Võrgumaterjal]  https://portaalid.weebly.com/osad.html. 
Praust, Valdo. Ahja mõis. Eesti mõisaportaal. [Võrgumaterjal] 
http://www.mois.ee/tartu/ahja.shtml. 
—. Palmse mõis. Eesti mõisaportaal. [Võrgumaterjal]  http://www.mois.ee/viru/palmse.shtml. 
—. Sangaste kihelkond. Eesti mõisaportaal. [Võrgumaterjal] 
http://www.mois.ee/kihel/sangaste.shtml. 
—. Sangaste mõis. Eesti mõisaportaal. [Võrgumaterjal] 
http://www.mois.ee/tartu/sangaste.shtml. 
Puhkaeestis. EAÕK Nõo Püha Kolmainu kirik. Puhkaeestis. [Võrgumaterjal] 
https://www.puhkaeestis.ee/et/eaok-noo-puha-kolmainu-kirik. 
—. Kuressaare Laurentiuse kirik. puhkaeestis. [Võrgumaterjal] 
https://www.puhkaeestis.ee/et/kuressaare-laurentiuse-kirik. 
 
 
26 
 
—. Mustpeade maja. Puhkaeestis. [Võrgumaterjal]  https://www.puhkaeestis.ee/et/mustpeade -
maja. 
—. Palmse mõis. Puhkaeestis. [Võrgumaterjal]  https://www.puhkaeestis.ee/et/palmse-mois. 
—. Pärnu Katariina kirik. Puhkaeestis. [Võrgumaterjal]  https://www.puhkaeestis.ee/et/parnu -
katariina-kirik. 
—. Tartu tähetorn. Puhkaeestis. [Võrgumaterjal]  https://www.puhkaeestis.ee/et/tartu-tahetorn -
3. 
Puhkuseestis. Tartu tähetorn. Puhkuseestis. [Võrgumaterjal] 
https://www.puhkuseestis.ee/vaatamisvaarsused?sightseeing_id=487. 
Rudi, Hanneli. 2009. Kuressaare kirikust leiti  haruldane  laemaal. Postimees. [Võrgumaterjal] 
21. 01 2009. a. https://kultuur.postimees.ee/71876/kuressaare-kirikust-leiti-haruldane-laemaal. 
Saaremaa.ee. Kuressaare Laurentiuse kirik. Saaremaa. [Võrgumaterjal] 
http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=323. 
Sangaste loss. Sangaste loss. Sangaste loss. [Võrgumaterjal]  https://www.sangasteloss.com/. 
Soosaar, Marelle. 2010. Keskaegne  arhitektuur  Eesti. Slideshare. [Võrgumaterjal] 27. 05 
2010. a. https://www.slideshare.net/kajamurd/14keskaegne-arhitektuur-eestis. 
Säre, Peeter.  Estonica . [Võrgumaterjal] 
http://www.estonica.org/et/Kultuur/Arhitektuur/Mida_peame_omaks/Oleviste_kirik_Tallinna
s/?max. 
Tartu Observatooriumi Virtuaalne  Muuseum. 2014. Tartu Tähetorni tegevus aastatel 
1908-1918. Tartu Tähetorni Kalender. [Võrgumaterjal] 2014. a. 
https://www.to.ee/muuseum/Kalender/HTML/index.html?tartutahetorn1908.htm. 
—. 2014. Tartu Tähetorni õitseaeg (1822-1839). Tartu Tähetorni Kalender . [Võrgumaterjal] 
2014. a. https://www.to.ee/muuseum/Kalender/HTML/index.html?tartutahetorn1908.htm. 
Tartu Tähetorn. Ajapaik. [Võrgumaterjal] 
https://ajapaik.ee/map/?album=14471&mapType=OSM&lat=58.37883507285407&lng=26.7
21061756769018&zoom=18&limitToAlbum=1. 
Tartu Tähetorni Astronoomiaring. Tartu Tähetoni Astronoomiaringi koduleht. obs.ee. 
[Võrgumaterjal]  http://www.obs.ee/. 
Tartu Ülikool. Tähetorn. Tartu Ülikool . [Võrgumaterjal] 
https://www.tahetorn.ut.ee/et/node/87. 
Toplaan, Anti. 2012. Eesti Kirik. Kuressaare Laurentiuse kirik on läbinud uuenduskuuri. 
[Võrgumaterjal] 20. 06 2012. a. http://www.eestikirik.ee/kuressaare-laurentiuse-kirik-on -
labinud-uuenduskuuri/. 
Viik , Tõnu. 2011. 200-aastasest Tartu Tähetornist.  Horisont . [Võrgumaterjal] 03 2011. a. 
http://www.horisont.ee/node/1647. 
 
 
27 
 
Vikipeedia. 2017. Ahja mõis. Vikipeedia. [Võrgumaterjal] 3. 11 2017. a. 
https://et.wikipedia.org/wiki/Ahja_m%C3%B5is. 
—. 2017. Koluvere piiskopilinnus. Vikipeedia. [Võrgumaterjal] 4. 11 2017. a. 
https://et.wikipedia.org/wiki/Koluvere_piiskopilinnus. 
—. 2015. Kuressaare Laurentiuse kirik. Vikipeedia. [Võrgumaterjal] 14. 12 2015. a. 
https://et.wikipedia.org/wiki/Kuressaare_Laurentiuse_kirik. 
—. 2016. Mustpeade maja. Vikipeedia. [Võrgumaterjal] 22. 02 2016. a. 
https://et.wikipedia.org/wiki/Mustpeade_maja. 
—. 2017. Nõo Püha Kolmainu kirik. Vikipeedia. [Võrgumaterjal] 9. 09 2017. a. 
https://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%B5o_P%C3%BCha_Kolmainu_kirik. 
—. 2017. Oleviste kirik. Vikipeedia. [Võrgumaterjal] 20. 11 2017. a. 
https://et.wikipedia.org/wiki/Oleviste_kirik. 
—. 2017. Palmse mõis. Vikipeedia. [Võrgumaterjal] 2. 11 2017. a. 
https://et.wikipedia.org/wiki/Palmse_m%C3%B5is. 
—. 2017. Pärnu Suurmärter Katariina kirik. Vikipeedia. [Võrgumaterjal] 10. 09 2017. a. 
https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rnu_Suurm%C3%A4rter_Katariina_kirik. 
—. 2017. Sangaste loss. Vikipeedia. [Võrgumaterjal] 10. 11 2017. a. 
https://et.wikipedia.org/wiki/Sangaste_loss. 
—. 2017. Sangaste mõis. Vikipeedia. [Võrgumaterjal] 19. 11 2017. a. 
https://et.wikipedia.org/wiki/Sangaste_m%C3%B5is. 
—. 2017. Tartu Tähetorn. Vikipeedia. [Võrgumaterjal] 12. 09 2017. a. 
https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_T%C3%A4hetorn. 
—. Windsori loss. Vikipeedia. [Võrgumaterjal]  https://en.wikipedia.org/wiki/Windsor_Castle. 
Virumaa muuseumid. Palmse mõis. Palmse.ee. [Võrgumaterjal]  http://www.palmse.ee/. 
Virumaa Muuseumid. Palmse mõis. Palmse.ee. [Võrgumaterjal]  http://www.palmse.ee/. 
Visitparnu. MPEÕK Pärnu Jekateriina kirik. Puhkus Eestis. [Võrgumaterjal] 
https://www.puhkuseestis.ee/vaatamisvaarsused?sightseeing_id=172. 
Äripäev . Mustpeade maja - koht vanalinna südames. Sekretär. [Võrgumaterjal] 
http://www.sekretar.ee/sisuturundus/2017/11/10/mustpeade-maja--koht-vanalinna-sudames. 
 
 
 
 
 
28 
 
Piltide ja jooniste register 
 
1 Oleviste kirik tänapäeval. Foto: Timo Aava 2017 ...................................................................4 
2 Oleviste kiriku portaal. Foto: 1926 ..........................................................................................4 
3 Oleviste kiriku kesklööv. Foto: Arne Maasik 2009 .................................................................5 
4 Oleviste kiriku roheline katus. Foto: Peeter Säre .....................................................................5 
5 Oleviste kiriku põhiplaan. Allikas: Marelle Soosaar ...............................................................5 
6 Koluvere linnus tänapäeval. Foto: Eero Kangor 2017 .............................................................6 
7 Koluvere linnuse kunagine asendiplaan. Allikas: ? .................................................................6 
8 Koluvere linnuse uus avale mittevastav aknaraam vana fassaadiga. Foto: Kalli Pets 2012 ....7 
9 Koluvere linnuse edelakülg enne remonti. Foto: Kalli Pets 2005 ...........................................7 
10 Koluvere linnuse interjöör tänapäeval. Foto: koluvereloss.com ............................................7 
11 Koluvere linnuse põhiplaan. Allikas: Muinsuskaitseamet .....................................................7 
12 Mustpeade māja peaportaal. Foto: H. Kuningas 2015 ...........................................................8 
13 Mustpeade majakompleksi fassaad. Foto: H. Kuningas 2015 ...............................................8 
14 Mustpeade maja sisehoov. Foto: Tallinna Filharmoonia .......................................................9 
15 Mustpeade maja Valge saal. Foto: Mustpeade Maja .............................................................9 
16 Mustpeade maja Olavi saal. Mustpeade Maja .......................................................................9 
17 Mustpeade maja ja Oleviste gildihoone põhiplaanid. Allikas: MKM ...................................9 
18 Katariina kiriku välisilme. Allikas: Vikipeedia ...................................................................10 
19 Katariina kiriku kellatorni ülaosa. Foto: Sille Sombri 2010 ................................................10 
20 Katariina kiriku interjöör. Ikonostaas. Foto: Sille Sombri 2010 ..........................................11 
21 Katariina kiriku põhiplaan ...................................................................................................11 
22 Katariina kiriku interjöör. Panoraam. Allikas: Eestimaa Õigeusu Pühakojad .....................11 
23 Ahja mõisa peahoone esifassaad. Foto: Kersti Siim 2016 ...................................................12 
24 Ahja mõisa peahoone esifassaad. Foto: Veljo Ranniku 1971 ..............................................12 
25 Ahja mõisa peahoone seisund. Foto: Jaan Vali 2000 ..........................................................13 
26 Ahja mõisa peahone seinakaunistused. Foto: Vabariikliku Arhitektuurimälestiste Kaitse 
Inspektsiooni diapositiivide kogu .............................................................................................13 
27 Ahja mõisa peahoone esifassaad. Foto: Jaan Vali 1998 ......................................................13 
28 Ahja mõisa peahoone põhiplaan. Allikas: MKA .................................................................13 
29 Palmse mõisa peahoone enne uuendusi. Allikas: MKA 2004 .............................................14 
30 Palmse mõisa peahoone pärast uuendusi. Foto: Jaan Väli 2004 ..........................................14 
31 Palmse mõisa peahoone tagafassaad ja külg. Foto: Anne Kaldam 2012 .............................15 
32 Palmse mõisa supelmaja. Foto: Ivo Kruusamägi 2007 ........................................................15 
33 Palmse mõisa peahoone interjöör, kahhelahi.  Foto: Anne kaldam 2014 ............................15 
34 Palmse mõisa palmimaja. Foto: Triin Olvet 2005 ...............................................................15 
35 Kuressaare kiriku torn. Allikas: Vikipeedia 2009 ................................................................16 
36 Kuressaare kiriku lõunakülg. Foto: Rita Peirumaa 2013 .....................................................16 
37 Kuressaare kiriku läbilõige. Allikas: MKA .........................................................................17 
39 Kuressaare kiriku interjöör. Foto: Ivo Kruusamägi 2009 ....................................................17 
40 Kuressaare kiriku põhiplaan. Allikas: MKA .......................................................................17 
38 üks Kuressaare kiriku põranda alt leitud hauaplaatidest. Foto: Tõnu Sepp 2012 ................17 
41 Tartu Tähetorn. Foto: Egle Tamm 2008 ..............................................................................18 
42 Zeissi refraktor. Allikas: Tartu Tähetorni Kalender Foto: 1914 ..........................................18 
 
 
29 
 
43 Fraunhoferi teleskoop. Taavet Rootsmäe kollektiiviga.  Allikas: Tartu Tähetorni Kalender
...................................................................................................................................................18 
44 tartu Tähetorn. Foto: Egle Tamm 2010 ................................................................................18 
45 Pööratava torni skeem. Allikas: Tartu Tähetorni Kalender .................................................19 
46 Tartu Tähetorni asendiplaan. Allikas: MKA .......................................................................19 
47 Tartu Tähetorni interjöör ......................................................................................................19 
48 Tartu Tähetorni põhiplaan. Allikas: MKA...........................................................................19 
49 Nõo kirik. Foto: Ü. Jukk 2013 .............................................................................................20 
50 Nõo kiriku ikonostaas. Allikas: EAÕK ...............................................................................20 
51 Nõo kiriku portaal. Foto: Olev Kõll 1983 ............................................................................20 
52 Sangaste mõisa peahoone eestvaade tänapäeval. Foto: Ivar Leidus 2012 ...........................21 
53 Sangaste mõisa peahoone 1. ja 2. korruse põhiplaanid. Allikas: MKA ...............................21 
54 Sangaste mõisa peahoone. Foto: Ivar Leidus 2012 ..............................................................22 
55 Hoburaudkaar Sangaste mõisa sisekujunduses. Allikas: Vikipeedia 2007 ..........................22 
56 Gootika tunnused Sangaste mõisa peahoonel. Foto: M.-L. Paris 2013 ...............................23 
57 Näide Sangaste mõisa interjöörist. Allikas: Vikipeedia ......................................................23 
 
 
 
30