Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Add link

Kategooria ühistegevuse alused - 6 õppematerjali

Ühiskond >> Ühistegevuse alused
thumbnail
10
docx

ÜHISTEGEVUSE ALUSED

Olemuslikult on meditsiin, melioratsioon, aga ka geenitehnoloogia kui loodust parendavad (muutvad) vahendid ühiskonna arengus väga tähtsad. Meditsiini keskmes on inimese tervisliku, sh ka loodusliku tervisliku seisundi parandamine. Meditsiin ei loo uut elu, vaid ainult tingimusi uue elu tekkeks või selle kestmiseks. Arstiabi eesmärk on ennetada ja ravida ka geenide põhjustatud pärilikke haigusi, aga samuti parandada geenide äpardumisi - vigu. Teiselt poolt sekkub meditsiin ka siis, kui inimene on üle elanud avarii või õnnetuse (murdnud luu, saanud kuulihaava, söönud sisse midagi mürgist või eluohtlikku jne). Kui poleks meditsiini, oleks meie keskmine eluiga tunduvalt lühem ja meid oleks tõenäoliselt ka tunduvalt vähem. Melioratsiooni eesmärk on põhimõtteliselt samasugune. Melioratsiooni abinõudega püütakse parand...

Ühistegevuse alused
84 allalaadimist
thumbnail
12
docx

ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSTE-VASTUSED II

Põhimõtteliselt ei saa ühistud tegutseda samuti, nagu mis tahes teised ettevõtted, allpool omahinna taset (joonisel DC). Seda nn normaalkasumi ehk nullkasumi punkti iseloomustab minimaalne tootmismaht (Qmin), mis peab katma püsi- ja muutuvkulud. Ühistu poolt liikmele tagasimaksmisele kuuluv summa ei ole olemuselt kasum. Seda saab käsitleda ühistupoolse veana müügi- või kokkuostuhinna kehtestamisel. Õigete hindade kehtestamisel ühistus enammakstu tagasimaksena või vähemmakstu juurdemaksena tekkivat tulu ei tekigi. ühistu toimib sellisel juhul majandusteoreetiliselt nullkasumi ehk normaalkasumi olukorras ja tegemist on pigem ühistupoolse väärarvestustega kaupad soetamisel. Mida mõistetakse “vähemmakstu juurdemaksu” ja “enammakstu tagasimakse” all? Töötlemisühistu on toora...

Ühistegevuse alused
83 allalaadimist
thumbnail
14
docx

ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSED-VASTUSED III

ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSED-VASTUSED III Kes ja miks võivad olla ühistute asutamisel ideede autoriteks? Ühistu asutamise ideele võivad tõuke anda järgmised üksikisikud, ametkonnad, aga ka muud institutsioonid. a) Ühiskonnas tunnustatud liidrid: tavaliselt on liidritel ühistu asutamiseks ka isiklikud majanduslikud huvid või soov kasutaad mingeid teenuseid, eriti siis, kui neil ei jätku oma soovide rahuldamiseks materiaalseid ressursse ja ka rahalisi vahendeid. Sellistel puhkudel näitavad nad ühistuliste ühenduste asutamisel initsiatiivi. b) Kodanikeühenduste ja valdade initsiatiiv: Sageli selgub praktilise majandustegevuse käigus, et teenuste ostmine või kauba müümine vahendajate kaudu on elanikele või üksiktootjatele kallis ja tihti ei vasta ka osutatava teenuse kvaliteet oodatule. Kodanikuühenduste liidud, aga ka vallad võivad jõuda tõdemuseni, et ühistegevuse kaudu on...

Ühistegevuse alused
71 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

´ÜLEVAADE ÜHISTUTEOORIATEST

ÜLEVAADE ÜHISTUTEOORIATEST Professor Ghino Valenti ühistuteooria Tema teooria järgi on hüviste jaotus kapitalistlikus majanduskorralduses puudulik, sest kapitalist kui tootmisvahendite omanik saab endale suurema tulu kui hüviste tegelik looja - töötaja. Valenti arvates on võimalik ühistegevuse kaudu korraldada tulude ümberjaotust kapitalistlikel alustel, süsteemi ennast muutmata. Ühistegevus on tema arvates kapitalistliku süsteemi täienduseks ja taotleb ausat konkurentsi monopolistlike ettevõtete seas, sundides neid loobuma monopolistlikest kasumitest ning asuma võrdväärsele kaubavahetusele tootmiskulude ja tegelike väärtuste alustel. Seejuures jäävad tootmise ja vahetuse kapitalistlikud meetodid (puhaskasum, intressid, kasvikud, rendid, tööjõukulud, raha jms) samaks. Mario Mariani ühistegevuse üldine teooria Ühisettevõteteks loeb Mario Mariani majanduslikke koondisi, mida juhivad liikmed ja mis on liikmete poolt esile ku...

Ühistegevuse alused
8 allalaadimist
thumbnail
17
odt

Muutused Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus aastatel 1987-2015

Lisaks ajaloolistele allikatele pööratakse erilist tähelepanu ka religiooni ja ühiskonna omavahelisele vahekorrale, sellele, kuidas religioon toimib ühiskonnas. Seega on kirikute lähiajalooga tegelemisel väga kaalukaks allikmaterjaliks lisaks arhiivi ja ajakirjanduse materjalidele ka religioonisotsioloogilised uurimused ja aines ning ka suuline informatsioon ja osalusvaatlus. Religioonisotsioloogia töövaldkonna eesmärgiks on inimeste religioossete hoiakute uurimine kasutades sotsioloogilisi meetodeid. (Religioonisotsioloogia, EKN koduleht) Sel juhul on peale tekstide oluliseks allikaks erinevad küsitlused ja andmestikud ning nende tulemuste omavaheline võrdlemine. Religioonisotsioloogide poolt kogutud andmed tänapäeva inimeste religioossuse ja kirikute olukorra arengutest ja muudatustest on tänuväärne materjal, mis avab uued vaatenurgad ja võimalused teema põhjalikumaks käsitlemiseks ja uurimiseks (nt suhtumine kirikusse, ootused kirikule jmt küsimused). Religioonisotsioloogilise osa moodustab töös kvantitatiivsete meetodite kasutamine Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) andmebaaside (eelkõige uuringusari „Elust, usust, usuelust“, EUU), aga ka EELK enda statistika ja arvandmete ning rahvaloenduse andmete töötlemine ja võrdlemine. Religioonisotsioloogiline perspektiiv täiendab ajaloolist ülevaadet. Peale selle on EELK arengud ja muutused asetatud laiemasse religiooniloolisse konteksti, võrreldes ühtlasi neid sama ajaperioodi sündmuste ja arengutega nii teistes Euroopa luterlikes kirikutes kui ka üldisemalt Euroopa religioonimaastikul toimuvaga. Mõistete kasutamine Töös leiavad läbivalt sünonüümidena kasutust mõisted kirikute ja vaimulike kohta, mida on võimalik erinevalt tõlgendada. Töös kasutatakse mõisteid "Eesti kir...

Ühistegevuse alused
6 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Religioossed suundumused Eestis 2014

Religioossed suundumused Eestis 2014 (RSE 2014) Lea Altnurme TNS Emor Kristlus I RSE 2014 80 70 60 50 40 30 eestlased 20 muu rahvus 10 0 Kristlus II RSE 2014 70 60 50 40 30 eestlased 20 muu rahvus 10 0 Peidukristlus RSE 2014 90 80 70 60 50 40 30 20 10 eestlased 0 muu rahvus Vikaarkristlus EUU 2010 70 60 50 40 30 20 10 0 eestlased Kristlikud põhimõtted RSE 2014 1) Ära varasta 90 80 2) Ära valeta 70 3) Ära murra 60 truudust 50 eestlased 4) Ära tee teisele 40 muu seda, mida ei 30 rahvus taha, et sulle 20...

Ühistegevuse alused
4 allalaadimist


Uutele kasutajatele e-mailiga aktiveerimisel
10 punkti TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun