Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Naised vabadussõjas (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mitu ohvitseri me kaotasime Vabadussõjas ?
 
Säutsu twitteris
Naised Vabadussõjas
Melanie Laid, ka Soomusrongi Mari
Eesti Vabadussõjas soomusrong Nr.1 vabatahtlik
Alice Kuperjanov,
Julius Kuperjanovi naine. Võttis koos mehega osa Eesti Vabadussõjast
Amalie Toni,
Eesti Vabadussõjas Eesti sõjaväe abistaja
Mary Rehe ,ka sõdur Märt,
9.jalaväepolgu vabatahtlik. Võttis koos mehe Hendrik Rehega osa Eesti Vabadussõjast.
Elfriere Burk , Julie Aman , Julie Burchwardt, Olga Tomson
Soomusrong Nr.2 vabatahtlikud Eesti Vabadussõjas
Eva Abram
Eesti Vabadussõja vabatahtlik
Salme Kesler,
kooliõpetajanna, kes aitas Eesti vabadussõjas Eesti sõjaväge
Amalie Laar,
Eesti ja soome sõjaväelaste abistaja Eesti Vabadussõjas
Anna Vares, ka Peeter Ronk,
Eesti Vabadussõja vabatahtlik, Eesti Vabadusristi kavaler
Salme Bergmann,
Eesti Vabadussõja vabatahtlik, Eesti Vabadusristi kavaler
Aino (ka Aimo) Mälkönen,
Soome vabatahtlik Eesti Vabadussõjas. Eesti Vabadusristi kavaler.
Kyllikki Pohjala,
Soome vabatahtlik Eesti Vabadussõjas. Eesti Vabadusristi kavaler.
Valborg Hjort,
Taani vabatahtlik, halastajaõde Eesti vabadussõjas.
Mitu ohvitseri me kaotasime Vabadussõjas?
24. veebruaril 1926 avati Tallinnas Ohvitseride Keskkasiino seinal pidulikult mälestustahvlid, mis pretendeerisid kõigi langenud ja surnud ohvitseride nimistule. Neil tahvlitel oli kokku 174 nime. 1988.aasta novembris leiti väike osa neist tahvlitest üles.
Samas on öeldud, et koos muudel põhjustel surnutega tõuseb ohvitseride kaotus 233 meheni.
Seegi arv pole aga täielik.
Auastme järgi on:
102 lipniku
37 alamleitnanti
55 leitnanti
22 alamkaptenit
10 kaptenit
1 kolonelleitnant
Kokku 227 ohvitseri. Neile lisandub 13 arsti, kes ei omanud tookord küll auastet, vaid ametikohta, ent kuulusid ohvitserkorpusesse. Samuti kuulusid ohvitserkonna hulka sõjaväeametnikud, keda kaotasime 12. Isegi, siis kui jätame kõrvale sõjaaegse auastme aseohvitser, tõuseb kaotus ohvitserkonnas 252 meheni. Sisuliselt ei ole aga õige aseohvitsere kõrvale jätta. Päevakäsuga 21. jaanuarist 1919 kehtestas ülemjuhataja selle auastme neile pooleli jäänud haridusega vene sõjakoolide kadettidele ja silmapaistvatele allohvitseridele, kes tegelikult täitsid ohvitseride ülesandeid.
Mitmed aseohvitserid tõusid kompaniiülema kohale ja mitmeid autasustati Vabadusristiga. Aseohvitsere kaotasime kokku 17. Üldine ohvitseride kaotus oleks seega : 269 ohvitseri.
Ja seegi arv ei pruugi olla lõplik. Siia pole näiteks arvestatud Ingeri rügemendi kaotusi. Samuti on jäetud välja ka need kelle kohta on andmed ebakindlad või äärmiselt ebamäärased. Kokkuvõttes võime arvestada ümmarguselt 300 ohvitseri kaotusega. See on suhteliselt suur arv, moodustades kogu meie Vabadussõja-aegsest ohvitserkorpusest üle 15%, samal ajal kui sõjaväest tervikuna kaotati umbes 5%. ohvitserkaotuste kõrge protsent seletub eelkätt suurte kaotustega sõja alguskuudel.




Eesti Vabadussõja mälestusmärgid Harju maakonnas
Ardu lahing
Avati 04.09.1932
6. jaanuaril 1919. aastal toimus Ardus oluline lahing Vabadussõja ajaloos, mille tulemusel peatati punaväelaste pealetung Tallinna suunas. Selle sündmuse tähistamiseks ajati Adusse mälestusmärk. Graniidist sammas kujutas endast mitmest tahukast koosnevat obeliski , mille ülemisel tahukal asteses Vabaduse Risti kujutis. Mälestusmärk avati 4. septembril 1932. aastal. Avapidustusel esines kõnega Kaitseliidu ülem kindralmajor Johannes Orasmaa. Mälestusmärgi patrooni kohustused võttis enda kanda Kaitseliidu Triigi kompanii.
Nõukogude vägede saabudes mälestusmärk hävitati, kuid taasavati juba 16. augustil 1942 aastal. Nagu juhtus enamiku Vabadussõja mälestusmärkidega, lõhuti ka Ardu lahingu sammas pärast Teist maailmasõda.
Mälestusmärgi kolmas avamine toimus taasiseseisvunud Eestis võisupühal 1990.aasta. Ausamba asukohaks valiti Treieli mäe nõlv Tallinna-Tartu maantee ääres, sest samba algne asukoht jäi teeõgvenduste alla. Muudeti ka mälestusmärgi materjali ja välisilmet.
Ardu lahingu mälestusmärk meenutab Tallinn-Tartu maanteel liiklejatele Vabadussõjas saavutatud tähtsat võitu.
Harju-Jaani
Avati arvatavasti 06.10.1935
Harju-Jaani kihelkonnast pärit meestele pühendatud mälestusmärk asus Raasikul Harju-Jaani kiriku aias. Samba püstitamise idee pärines Naiskodukaitse kohaliku organisatsiooni liikmetelt. Mälestusmärgi valmistas kujur Artur Mihkelson, samba aluse tegi insener Konik . Graniidist ausamba esiküljele raiuti 15 Vabadussõjas langenud, tagumisele küljele aga 28 Esimeses maailmasõjas hukkunud Harju-Jaani kihelkonnast pärit mehe nimed. Samba maksumuseks kujunes 800 krooni. Mälestusmärgi avapidustused olid 6. oktoobril 1935. aastal. Kõnega esines Kaitseliidu kindralmajor Johannes Orasmaa, samba pühitses EELK praost Jakob Aunver.
Harju-Jaani mälestusmärk hävitati 1940. aastal Saksa okupatsiooni ajal, 23. augustil 1942. aastal avati kunagise ausamba asemel mälestustahvel.
Nõukogude okupatsiooni ajal varjul olnud tahvel taasavati 3. juulil 1988. aastal. Harju-Jaani Muinsuskaitse Seltsi esimehe Robert Waitmaa eestvedamisel taastati mälestusmärk selle algsel kujul ja avati 24. juunil 1989. aastal. Taastatud samba ette paigutati seda vahepealsetel aastatel asendanud mälestustahvel.
Harju- Madise kirikus
Avati 1928
Harju-Madise Evangelist Matteuse kiriku seinale 1928. aastal paigutatud mälestustahvel on üks väheseid, mis jäi nõukogude võimu poolt purustamata ning on säilinud tänaseni. 1950. aastal kaeti tahvel lubimördiga,et seda hävitajate eest kaitsta. 1970. aasta tulekahu tagajärjel avanes osa tahvli pealispinnast, paljastades kaua varjatud saladuse. 1989. aastal restaureeriti Vasalemma marmorist tahvel 11 mehe nimega, kes langesid 1919. aastal Vabadussõjas. Mälestustahvel taasavati 1989. aasta 24. juunil Karilepa-Väemla küla 625. aastapäeva tähistamise käigus.
1992. aasta 23. juunil avati kirikuaias kolm alusele paigaldatud mälestustahvlit. Ühele tahvlile oli kantud Vabadussõjas langenute nimed. 11 mehele, keda varem teati, lisandus veel üks- Alfred Jaagu, sest ka tema langes Vabadussõjas.
Jüri
Avati 26.09.1926
Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenute mälestuseks püstitati monument Jüri kirikaeda. Samba aluse tegemiseks kasutati kirikumõisa põllult leitud graniidirahnu, tipus paiknev sõdurikuju tahuti hallist graniidist. Mälestusmärgi kõrguseks kujunes 5,5 meetrit ja see läks maksma 230 000 marka . Samba valmistas Richard Vasard. Monument avati 26. septembril 1926. aastal. Kõnega esines kiriku eestseisja Jaan Põldmäe, samba pühitsesid EELK Tallinna Jaani koguduse õpetaja Artur Sommes ja kohaliku koguduse õpetaja Jakob Aunver. Avamispäeval ei olnud mälestusmärgil veel langenute nimesid - need raiuti kivisse alles aasta hiljem.
1941. aasta juulis õhkisid hävituspataljonlased monumendi nii suure pauguga, et ka kirik ja lähiümbruse hauakivid said kannatada. Osa purustatud kive veeti Pirita jõkke. Saksa okupatsiooni ajal taastati mälestusmärk paar meetrit madalamana ja ilma nimedeta. Selle taasavamine toimus 23. augustil 1942.aastal.
Uuesti sattus Jüri mälestusmärk ohtu 1948. aasta lõpus, mil kohalikud aktivistid käskisid selle likvideerida . Tänu Karl Terneli, Woldemar Kallaspooliku ja August Leukammi julgele tegutsemisele suudeti osa samba detaile maha matta.
Jüri kirikaias toimunud Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimesel kokkutulekul 1986. aastal otsustati mälestusmärk taastada. Kiviraiumistööd tegid ettevõtte Kolm Seppa kiviraidurid Heino Kuura , Vambola Mets ja Ermo Vipp . Ausamba taasavamine toimus 16. detsembril 1989. aastal
Jõelähtme
Avati 23.06.1939
Jõelähtme kihelkonnast pärit langenutele pütitati mälestusmärk samanimelise kiriku esisele platsile. Samba kavandas Anton Starkopf. Kohalik rahvas aitas ehitusele aktiivselt kaasa. Ligi kuue meetri kõrgusele punasest graniidist sambale kanti nii Vabadussõjas kui ka Esimeses maailmasõjas langenute nimed. Kui tavaliselt on sõjas hukkunuteks enamasti mehed, siis Jõelähtme mälestusmärgil alustab Vabadussõjas langenute nimekirja naine- Julie Burchvald, kes hukkus võideldes vabatahtlikuna soomusrongil nr 1. Jõelähtme mälestusmärk avati 23.juunil 1939. aastal. Sambalt eemaldas katte peaminister Kaarel Eenpalu.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Naised vabadussõjas #1 Naised vabadussõjas #2 Naised vabadussõjas #3 Naised vabadussõjas #4 Naised vabadussõjas #5 Naised vabadussõjas #6 Naised vabadussõjas #7 Naised vabadussõjas #8 Naised vabadussõjas #9 Naised vabadussõjas #10 Naised vabadussõjas #11 Naised vabadussõjas #12 Naised vabadussõjas #13 Naised vabadussõjas #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sillej Õppematerjali autor

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

10
docx
Eesti vabadussõda
30
ppt
Eesti vabadussõda
204
pdf
Eesti uusima aja ajalugu
147
docx
Eesti XX sajandi algul
56
doc
Eesti ajalugu
83
doc
Eesti ajalugu
51
doc
Eesti ajalugu - konspekt
37
odt
Esiajalugu





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun