eluhoiak viinud konflikti juutide usuliste juhtidega, siis ei ole see üllatus, et peale Jeruusalemma templi hävitamist 70.aastal halvenesid juutide ja juudakristlaste suhted veelgi25. Kuigi alguses olid Jumala pärijad juudid, aga kuna nad ,,olid paadunud ja ei võtnud evangeeliumi vastu"26, said Jumala pärijateks kristlased. 21 Lane 2002, lk. 24 22 Lane 2002, lk. 22-23 23 Lane 2002, lk. 25 24 Lane 2002, lk. 30 25 SAARD Riho. Euroopa üldine kiriku ajalugu. Kirjastus Argo, 2005, lk. 17-20 26 Saard 2005, lk. 20 5 Apostel Paulusel (surnud 64a.) oli plaan lahutada naatsaretlaste (juudakristlaste) usulahk juutlusest juba enne tema kristlaseks saamist ja see tal ka õnnestus. Peale oma pöördumist hülgas ta keskse judaismi sümboli ümberlõikamise.27 Juudid hülgasid aga koos Jeesusega ka temaga seotud pääste.28
Kuid kui ei oleks olnud frankide ristimist, kas oleks läänegootide kuningas Rekkared 587.aastal üle läinud katoliiklusesse ja 589.aastal Toledo kirikukogul Hispaania läänegootid ,,ariaanlusest" lahti ütelnud. 4 Jaanus Tammiste II kursus AU Kasutatud kirjandus: 1. Keskaeg. Valgus, Tallinn 1974. lk 78 2. Saard Riho. Euroopa üldine kiriku ajalugu selle algusest tänapäevani. Argo, 2005 3. Chlodovechi ristimise aja kohta antakse kaks erinevat aastat: Saard Riho. Euroopa üldine kiriku ajalugu selle algusest tänapäevani. Argo, 2005. lk 82 pakub välja aasta 496; Keskaeg. Valgus, Tallinn 1974. lk 78 pakub välja aasta 496; Andersen Carl, Ritter Adolf Martin. Kristluse ajalugu. Pakub välja 498/9. 4. Saard Riho. Euroopa üldine kiriku ajalugu selle algusest tänapäevani. Argo, 2005
,,Selle Euroopa hirmuõiguse viljad olid nõiaprotsessid" kirjutab Hans Hattenhauer oma ,,Euroopa õiguse ajaloos". Alguse oli saanud uus nõiajaht, mille teostamine algas keskaja lõpus. (Hattenhauer, 2004). Nõiasüüdistuste taga oli aga tavaliselt inimlik kadedus keegi rikastus ning teine vaesus. Tuli ringi lasta vaid kuulujutt näiteks kellegi libahundiks käimisest ning peagi sai sellest üldlevinud ,,teadmine", mille põhjal võis nõiaprotsess alata (Hattenhauer, 2004. Saard, 2005). Mis oli ka võõras kõrgetele vaimulikele olid usuliikumised, mis ei järginud kristlikke dogmasid ja põhipunkte. Näiteks katarid Lõuna-Prantsusmaal või siis Lyoni kaupmehe Waldesi järgijad valdeslased, kes apostellike rändjutlustajatena jagasid teistele valdeslaste põhimõtet vaesusest ning Kristuse järgimisest. Sellised liikumised aga kuulutati ketserluseks ketserlus tähendas inkvisitsiooniprotsessi ja see ei säästnud ka talupoegi. (Andresen, Martin Ritter, 1995).
Tulevikus võiks roheline vahtraleht maanteeametnike meelest olla vabatahtlik. Algaja juhi tunnusmärgi kohustuslikust kasutamisest loobumine muudaks liiklust rahulikumaks, mistõttu oleks vabatahtlik «vahtraleht» Eesti Autokoolide Liidu president ja Aide autokooli juhi Enn Saardi hinnangul mõistlik. «Kuna «vahtralehega» muud piirangut ei ole kui see, et suvel 100 km/h ei tohi sõita ja politseil on andmed arvutis näha nagunii, siis ega midagi hullemaks sellest ei läheks,» rääkis Saard. Err Uudised viis läbi küsitluse ,, Kas algajat juhti tähtistav "vahtraleht" on Eesti liikluses vajalik ?" Selgus et 187 vastanuist 71,7% leiab et see on siiski vajalik. Keskerakonna Noortekogu hinnangul ei tohiks Maanteeameti poolt välja käidud nn vabatahtliku vahtralehe süsteemi rakendada. ,,Märgi kaotamine ei tee olukorda paremaks. Eestis tuleb muuta liikluskultuuri, mitte tegeleda murekohtade peitmisega," ütles Mölder
Reformatsiooni algus Liivimaal Katri Aaslav-Tepandi 2013 Vaatluse all on luterliku reformatsiooni algus ja esimeste luterlike jutlustajate tegevus Liivimaal 1521-1525. Luterliku reformatsiooniliikumise areng Liivimaal toimus pea samaaegselt kui Saksamaal, oli tihedalt seotud Lutheri ja tema kaastööliste tegevusega, mõtlemistega, kirjutistega. Küsimuse all on, millal, miks, kellega, kuidas esimesed reformatsiooni ideed siia jõudsid, kuis kajastusid toonases Liivimaa kirikuelus, nii baltisakslaste kui ka maarahva ehk siis eesti soost inimeste igapäevaelus ning kuidas mõjutasid usuvaateid. Ülevaade reformatsiooni sündmustest on üles ehitatud kronoloogiliselt. See tähendab, et ülesandeks on võetud taastada ajalises järgnevuses Liivimaa reformatsioonisündmuste, juhtisikute ja nende poolt mõjutatud usurahva tegude kulg. Peatutud on lühidalt ka Liivimaa kontekstis olulistel luterlike jutlustaj...
HAAPSALU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Kunstiajalugu Claude Monet referaat Juhendaja:Kaia Kullamaa Koostas:Reelika Saard 11.klass Haapsalu 2013 Sisukord Sissejuhatus 4 Lapsepõlv ja noorus 5 Le Havre'i aastad 6 Camille Doncieux 6 Noor perekond 7 Ringiga tagasi koju 8 Rasked ajad 9 Alice´i trööst 9 Tour de France 9 Täiuslik kodu Giverny 10 Maalisarjad 10 Reisimuljed 11 Viimased eluaastad 11 Tuntuimad teosed 12 Pilte Claude Monet loomingust 13 Kokkuvõte 14 Kasutatud kirja...
Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium Kunstiajalugu ETRUSKI KUNST Referaat Kaia Kullamaa Reelika Saard 10 klass Haapsalu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................3 1. ETRUSKI KULTUUR..........................................................................4 2. ETRUSKI KUNSTI ÜLDISELOOMUSTUS.........................................6 3. ETRUSKI ARHITEKTUUR..................................................................7 4. ETRUSKI HAUAD...............................................
Muutused Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus aastatel 1987-2015 Doktoriväitekiri Indrek Pekko Sissejuhatus Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) on viimase 28 aasta jooksul palju muutunud ning kindlasti ei ole tema roll ega tähendus enam selline, nagu loodeti suurte ühiskondlike muudatuste ja murrangute ajal vahetult enne ja pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist. Siis tabas kirikuid tulevikku silmas pidades lootustandev tähelepanu, nn usubuum ehk kirikubuum see väljendus eelkõige liikmeskonna kasvus, meedia huvis, kaasatuses ühiskondlikesse ja poliitilistesse protsessidesse. Buumi vaibudes algas EELK-le vaiksem ja rahulikum ajajärk, mille käigus on tulnud tegeleda tõsiselt enda identiteedi otsingu ja oma koha leidmisega Eesti ühiskonnas ning rahva teadvuses, samal ajal ühtaegu kohanedes areneva ühiskonna ja riigiga. See periood ei ole olnud...
6. Linda Kaljundi, Püha sõja otsinguil: ristisõdade uuemast historiograafiast Euroopas ja Läänemeremaades. Ajalooline ajakiri 2 (2007), lk. 193-223. 7. Keskaja inimene, Tallinn 2002. 8. Kristlike ordude kultuurilugu, Tartu 2004. 9. Ivar Leimus, Numismaatika alused, Tartu 1996. 10. John H. Lind jt., Taani ristisõjad. Sõda ja misjon Läänemere ääres, Tallinn 2007. 11. Tõnis Lukas, Tartu toomhärrad 1224-1558, Tartu 1998. 12. Heldur Palli, Rahvastik ja ajalugu, Tallinn 1973. 13. Riho Saard, Euroopa üldine kiriku ajalugu, Tallinn 2005. 14. Jaan Sootak, Veritasust kriminaalteraapiani: käsitlusi kriminaalõiguse ajaloost, Tartu 1998. 15. Keskaja kirjanduse antoloogia I, Tallinn 2013.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
