eluhoiak viinud konflikti juutide usuliste juhtidega, siis ei ole see üllatus, et peale Jeruusalemma templi hävitamist 70.aastal halvenesid juutide ja juudakristlaste suhted veelgi25. Kuigi alguses olid Jumala pärijad juudid, aga kuna nad ,,olid paadunud ja ei võtnud evangeeliumi vastu"26, said Jumala pärijateks kristlased. 21 Lane 2002, lk. 24 22 Lane 2002, lk. 22-23 23 Lane 2002, lk. 25 24 Lane 2002, lk. 30 25 SAARD Riho. Euroopa üldine kiriku ajalugu. Kirjastus Argo, 2005, lk. 17-20 26 Saard 2005, lk. 20 5 Apostel Paulusel (surnud 64a.) oli plaan lahutada naatsaretlaste (juudakristlaste) usulahk juutlusest juba enne tema kristlaseks saamist ja see tal ka õnnestus. Peale oma pöördumist hülgas ta keskse judaismi sümboli ümberlõikamise.27 Juudid hülgasid aga koos Jeesusega ka temaga seotud pääste.28
Kuid kui ei oleks olnud frankide ristimist, kas oleks läänegootide kuningas Rekkared 587.aastal üle läinud katoliiklusesse ja 589.aastal Toledo kirikukogul Hispaania läänegootid ,,ariaanlusest" lahti ütelnud. 4 Jaanus Tammiste II kursus AU Kasutatud kirjandus: 1. Keskaeg. Valgus, Tallinn 1974. lk 78 2. Saard Riho. Euroopa üldine kiriku ajalugu selle algusest tänapäevani. Argo, 2005 3. Chlodovechi ristimise aja kohta antakse kaks erinevat aastat: Saard Riho. Euroopa üldine kiriku ajalugu selle algusest tänapäevani. Argo, 2005. lk 82 pakub välja aasta 496; Keskaeg. Valgus, Tallinn 1974. lk 78 pakub välja aasta 496; Andersen Carl, Ritter Adolf Martin. Kristluse ajalugu. Pakub välja 498/9. 4. Saard Riho. Euroopa üldine kiriku ajalugu selle algusest tänapäevani
,,Selle Euroopa hirmuõiguse viljad olid nõiaprotsessid" kirjutab Hans Hattenhauer oma ,,Euroopa õiguse ajaloos". Alguse oli saanud uus nõiajaht, mille teostamine algas keskaja lõpus. (Hattenhauer, 2004). Nõiasüüdistuste taga oli aga tavaliselt inimlik kadedus keegi rikastus ning teine vaesus. Tuli ringi lasta vaid kuulujutt näiteks kellegi libahundiks käimisest ning peagi sai sellest üldlevinud ,,teadmine", mille põhjal võis nõiaprotsess alata (Hattenhauer, 2004. Saard, 2005). Mis oli ka võõras kõrgetele vaimulikele olid usuliikumised, mis ei järginud kristlikke dogmasid ja põhipunkte. Näiteks katarid Lõuna-Prantsusmaal või siis Lyoni kaupmehe Waldesi järgijad valdeslased, kes apostellike rändjutlustajatena jagasid teistele valdeslaste põhimõtet vaesusest ning Kristuse järgimisest. Sellised liikumised aga kuulutati ketserluseks ketserlus tähendas inkvisitsiooniprotsessi ja see ei säästnud ka talupoegi. (Andresen, Martin Ritter, 1995).
Tulevikus võiks roheline vahtraleht maanteeametnike meelest olla vabatahtlik. Algaja juhi tunnusmärgi kohustuslikust kasutamisest loobumine muudaks liiklust rahulikumaks, mistõttu oleks vabatahtlik «vahtraleht» Eesti Autokoolide Liidu president ja Aide autokooli juhi Enn Saardi hinnangul mõistlik. «Kuna «vahtralehega» muud piirangut ei ole kui see, et suvel 100 km/h ei tohi sõita ja politseil on andmed arvutis näha nagunii, siis ega midagi hullemaks sellest ei läheks,» rääkis Saard. Err Uudised viis läbi küsitluse ,, Kas algajat juhti tähtistav "vahtraleht" on Eesti liikluses vajalik ?" Selgus et 187 vastanuist 71,7% leiab et see on siiski vajalik. Keskerakonna Noortekogu hinnangul ei tohiks Maanteeameti poolt välja käidud nn vabatahtliku vahtralehe süsteemi rakendada. ,,Märgi kaotamine ei tee olukorda paremaks. Eestis tuleb muuta liikluskultuuri, mitte tegeleda murekohtade peitmisega," ütles Mölder
teoloogiaprofessori Lutheri mõtlemisi ja arusaamisi pidi uus tõlge tugevalt suunama. Kui näiteks Vulgata ladinakeelses tõlkes oli Mt 4:17 kirjakohta tõlgitud "tehke või sooritage meeleparandus", siis Erasmuse tõlke vaste oli "kahetsege". ,,Vulgata näis viitavat välisele tegevusele, Erasmus aga väitis, et tegemist on sisemise psühholoogilise hoiakuga. See ja paljud teised kohad [...] osutasid Lutherile veenvalt seda, et skolastiline teoloogia oli rajatud tõlke vigadele." (Saard 2005: 203). Oma satiirilistes kirjutistes kritiseeris ta kirikulikke kuritarvitusi, paavsti ja suure osa vaimulikkonna korruptiivset ja moraalitut eluviisi ja keskaegset skolastilise teoloogia ähmasust. Samas oli ta veendunud tasakaalukate ja rahumeelsete kiriklike reformide apologeet. Nõnda võiks Erasmust nimetada nii humanistliku teoloogia alusepanijaks kui ka eelreformaatoriks enne Lutherit ja tema mõttekaaslasi. Rooma katoliku kiriku ja paavsti ülimuslik võim keskajal
HAAPSALU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Kunstiajalugu Claude Monet referaat Juhendaja:Kaia Kullamaa Koostas:Reelika Saard 11.klass Haapsalu 2013 Sisukord Sissejuhatus 4 Lapsepõlv ja noorus 5 Le Havre'i aastad 6 Camille Doncieux 6 Noor perekond 7 Ringiga tagasi koju 8 Rasked ajad 9 Alice´i trööst 9 Tour de France 9 Täiuslik kodu Giverny 10 Maalisarjad 10
Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium Kunstiajalugu ETRUSKI KUNST Referaat Kaia Kullamaa Reelika Saard 10 klass Haapsalu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................3 1. ETRUSKI KULTUUR..........................................................................4 2. ETRUSKI KUNSTI ÜLDISELOOMUSTUS.........................................6 3. ETRUSKI ARHITEKTUUR..................................................................7 4. ETRUSKI HAUAD..............................................
tähelepanu. Allikate hulk, maht ja iseloom on olenevalt käsitletavast ajaperioodist väga erinev. EELK arengute kohta aastatel 1987-1991 leidub kirjalikke materjale kõige vähem. Selle ajajärgu sündmusi on kajastatud mitmete hilisemal ajal ilmunud artiklite ja kirjutistega, mida on võimalust mööda ka kasutatud (lisaks juba ülalpool nimetatutele on olulisemad autorid veel Toomas Paul, Jaanus Plaat, Vello Salo, Jaan Kiivit, Ringo Ringvee, Priit Rohtmets, Riho Saard). Selle perioodi kohta on võimalik olnud allikatena kasutada veel ka erinevad EELK konsistooriumi ja koguduste aruandeid, protokolle ning muud kiriklikku perioodikat. Alates 1990. aastast on kogu töö üheks peamiseks allikaks märtsikuus ilmuma hakanud ajaleht ,,Eesti Kirik". Alates 2000. aastast on üha enam võimalik materjale hankida internetist (EELK taastamisel. Tallinn, EELK Konsistoorium, 2011. 11 Mitut usku Eesti I-IV. Erinevad koostajad
6. Linda Kaljundi, Püha sõja otsinguil: ristisõdade uuemast historiograafiast Euroopas ja Läänemeremaades. Ajalooline ajakiri 2 (2007), lk. 193-223. 7. Keskaja inimene, Tallinn 2002. 8. Kristlike ordude kultuurilugu, Tartu 2004. 9. Ivar Leimus, Numismaatika alused, Tartu 1996. 10. John H. Lind jt., Taani ristisõjad. Sõda ja misjon Läänemere ääres, Tallinn 2007. 11. Tõnis Lukas, Tartu toomhärrad 1224-1558, Tartu 1998. 12. Heldur Palli, Rahvastik ja ajalugu, Tallinn 1973. 13. Riho Saard, Euroopa üldine kiriku ajalugu, Tallinn 2005. 14. Jaan Sootak, Veritasust kriminaalteraapiani: käsitlusi kriminaalõiguse ajaloost, Tartu 1998. 15. Keskaja kirjanduse antoloogia I, Tallinn 2013.
annaabi.ee 
