Restaureeriti fassaadid, taastati (ilma kuldamata) kuplite helbeline kate, vahetati välise dekoori metallist detailid, läbiroostetanud ristid asendati uutega, mis valmistati Sankt-Peterburgis analoogselt vanadega. Vaimulikkond: Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Kornelius (eesseisja), ülempreester Viktor Martskin, ülempreester Aleksandr Rutskin, ülempreester Leonti Morozkin, ülempreester Juvenalius Kaarma, preester Leonid Konostsjonok (käärkambriteenija), diakon Jevgeni Sokolov, diakon Dimitri Ogoltsov, diakon Aleksandr Usatsov (köster), diakon Jevgeni Startsev Jumalateenistused: Pühapäev: 8.30 - piht, 9.30 - tunniteenistus, 10.00 - Jumalik liturgia metropoliidi eesteenimisel. Argipäevad: 8.00 - piht, 8.30 - tunniteenistus ja Jumalik liturgia. Laupäev: 8.00 - piht, 8.30 - tunniteenistus ja Jumalik liturgia, 10.00 - piht enne eestikeelset liturgiat, 11.00 - tunniteenistus ja Jumalik liturgia eesti keeles.
kohtles halvasti endast nõrgemat inimest, kes teda oma isana võttis ja üritas korduvalt suruda oma armastust peale õrnale tütarlapsele. Claude Frollo ei olnud kindlasti mitte algusest peale halb inimene. Tal oli raske noorusiga, kui ta kaotas oma vanemad katku tõttu ning ise alles lapsena sai eeskujuks oma nooremale vennale. Pole kahtlustki, et ta oma venda armastas, lubades Jehanile mugava lapsepõlve. Siiski on põhjust arvata, et tema armastus oma venna vastu oli isekas- nimelt lootis diakon, et Jehan tema jälgedes käib ja et ta noorukese üle uhkust saab tunda. Kui ta vennal ilmnesid aga teistsugused huvid, oli Frollo kiire pettuma Jehanis, talle käega lööma ja selga keerama. Claude võib proovida ennast süüst puhtaks teha, väites et ta on kõik oma patud heastanud Quasimodo lapsendamisega. Siiski võib kindlalt ütleda, et miski ei õigusta tema korda saadetud jubedusi. On teada, et juba hüljatud vaeslast lapsendades mõlkus tal mõttes idee, et
Vaimulikud laamad-mungad, n. dalai- mulla jt. paavst-kardinal-piiskop- patriarh-metropoliit- peapiiskop-piiskop-praost, laama preester-munk, nunn piiskop-preester-munk, pastor-diakon nunn Voolud, seos Eestiga hinajaana (väike vanker), sunniidid, siiidid, dervisid, erinevad mungaordud, n. vanausulised kalvinism, anglikaani kirik, mahajaana (suur vanker) islamifundamentalism dominiiklased, õigeusklikud baptism, metodism,
See on vahest tuntuim Gregorius I teos, koostati 591 ja oli läbi keskaja vaimulikele hingehoiu käsiraamatuks. "Eeskirjas vaimulikele" räägib Gregorius I sisemisest ja välimisest elust. Teised kirjutised "Jutlused Hesekieli raamatu põhjal", (591593), kokku 22 jutlust. "Jutlused evangeeliumide alusel", (593) kokku 40 jutlust. "Kaks jutlust Ülemlaulu alusel". "Esimese Saamueli raamatu kommentaarid". Imed Adrien Isenbrant "Püha Gregoriuse missa" 16. sajandi esimene pool Diakon Petruse väitel laskus Püha Vaim valge tuvi kujul Gregorius I peale. Välimus Diakon Johannes kirjeldas 9. sajandil Rooma San Andrea kloostris olnud freskot, millel oli kujutatud Gregorius. Tema kirjelduse järgi oli Gregorius "palja pealaega, kollakaspruuni habemega, tema lokkis juuksed meelekohtadel olid pikad, tema nina oli peenike ja veidi kongus, tal oli kõrge laup, paksud huuled, lõual oli nägus kühm ja tema käed olid ilusad." Fresko pole tänapäevani säilinud. Tervis
10. august on lauritsapäev. Sel päeval 258. aastal suri märtrisurma püha Laurentius. Lisaks diakon Laurentiusele hukati neil päevil veel üheksa kristlikku vaimulikku, teiste hulgas paavst Sixtus II. Laurentius piinati surnuks põletusrestil. Seetõttu kujuneski temast kõigi tulega seotud ametimeeste (pagarid, kokad, söepõletajad, klaasipuhujad) kaitsepühak, temalt loodeti abi tuleõnnetusete, põletushaavade ja palaviku korral. Laurentiuse kaitse all on ka kõik vaesed ja raamatukoguhoidjad. Laurentiuse nimega on seotud hulgaliselt legende
kirikupatroon, keda 1819. sajandil abistasid köstrid ja vöörmündrid (Saaremaal aga rottmeistrid). Suuremate kihelkondade puhul võidi kirikust eemalasuv kogudus moodustada abikoguduse. Pastor ehk koguduseõpetaja käis seal teatavail tähtpäevadel jumalateenistusi pidamas. Kogudus võis liikmete arvu või kõneldava keele erinevuste tõttu jaguneda pihtkondadeks. Sel ajal olid vaimulikeks (järjestatud madalamast kõrgema astmeni) diakon, köster, papp, piiskop, praost, preester, presbüter, ülempreester. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/EELK#Rootsi_territoriaalkirik http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi_aeg Mäeots, A; Lukas, T; Laur, M; Tannberg, T. 1997. Eesti ajalugu I. Tallinn: Avita
sõlmis paavstidega kokkuleppeid ja sai tänu neile frangi kuningaks. Poitiers´lahing – 732 a araablaste ja Frangi riigi vahel Hispaanias toimunud lahing, kus Karl Martelli juhtimisel löödi araablased tagasi Ida-, Lääne- ja Lõuna-Frangi riik – Verduni kokkuleppega jagatud Frangi riigi osad; Ida- Frangi riigist kujunes järk-järgult Saksa ja Lääne-Frangi riigist Prantsuse kuningriik, Lõuna- Frangi riik aga lagunes sootuks. KATOLIKU KIRIK Diakon – madalaim vaimuliku amet; ta teenib missal, ristib ja laulatab Preester – koguduse juht, kes peab missat, ristib ja laulatab, teenib armulaual, jagab viimast sakramenti Piiskop – kõrgem kirikutegelane, kes kinnitab preestreid ametisse, peab missat, ristib ja laulatab, teenib armulaual, jagab viimast sakramenti Kardinal – piiskopkonna tähtis vaimulik; nende seast valitakse uus paavst Paavst – kiriku pea, katoliku usu juht
hingamispäeva pidamise tõttu nädala seitsmendal päeval - laupäeval. Koguduse tehnoloogia on üldjoontes sarnane teistele evangeelsetele kogudustele, õpetades kolmainsust, Piibli eksimatust jmt. Koguduse eriomasteks õpetusteks on õpetus surmast, kui unest ja Kristuse teise tuleku eelsest kohtust. Kogudus propageerib ka tervislikke eluviise, toitumuist, usuvabadust ning suhteliselt konservatiivseid eluviise. Adventkoguduses on kolmeastmeline vaimulike ordinatsioonisüsteem(diakon, kogudusevanem ja pastor ) . Seitsme päeva adventistide Viljandi kogudus asub Uku 11a, Viljandi. Viljandis on veel kogudusi: Eesti Jehoova Tunnistajate Viljandi kogudus(Kevade 1a, Viljandi) Viljandi Evangeelne Uue Elu kogudus( Külvi 20, Viljandi)
Jumal avaldub. 8. Ristija Johannes- viimane prohvet, Jeesus Kristuse ristija. 9. Kagiograafia- pühaku elulugu, mis on kirja pandud kindlate reeglite järgi. 10. Atribuut pühakute oma sümboolne tunnus. 11. Hagiograafia pühakute elulugu 12. Reliikvia pühakute säilmed. 13. Ikoonid pühakutele pühendatud pildid. 14. Märter isik, kes isikliku läbielatud füüsilise ja psüühilise kannatuse läbi tunnistas ristiusu. 15. Diakon- vaimulik, kelle õigused on sakramentide läbiviimisel piiratud, võib olla abiks. 16. Preester- vaimulik, kellel on õigus läbi viia missat ja sakramente. 17. Piiskop- kirikukoguduste vastutavaim ülevaataja. 18. Vaimulik amet- on kas koguduses või ordus kindlate tööülesannete täitmine. 19. Rituaal- on usundi teostamine mingisugusel viisil. 20. Ordu kindlate reeglite järgi organ. kinnine ühing. 21. Ristiusu sakrament pühitsemine, saadakse kiriku liikmeks. (ristimine) 22
Rooma paavst). Tähtsuselt järgmine oli metropoliit. Katoliku kiriku hierarhia lähtub piiskoppidest, kes olid algselt koguduse ülevaatajad. Piiskopist tähtsam aga metropoliidist nõrgem on peapiiskop. Kristlaste hingehoiutööd tegi preester. Preester võis jagada sakramente, pidada jutlust ja sooritada muid kiriklike toiminguid. Igas väikekirikus oli oma diakon, kes lõpetabki kiriklikku hierarhiat ja on selle madalamaks astmeks. Diakon on kiriku abivaimulik; koguduse teenistuses olev vaeste ja haigete hoolekandja. 21) Seletage mõisted: misjönär, katedraal, missa Misjonär on kristluse levitaja. Misjonärid levitasid kristluse paljudes Euroopa riikides. Katedraal on kristlik linna piiskopikirik. Missa on armulauaga jumalateenistus kirikus. Tavaliselt käivad missaga kaasas jutlus ja vaimulikud laulud, ning teised sakramendid. 22) Kuidas mõjutas kirik keskajal järgmisi valdkondi?
Kõige tähtsam oli patriarh(juhtis mitut peapiiskopkonda ja preestritööga üldiselt ei tegelnud, peamine patriarh oli Rooma paavst). Tähtsuselt järgmine oli metropoliit. Katoliku kiriku hierarhia lähtub piiskoppidest, kes olid algselt koguduse ülevaatajad. Piiskopist tähtsam aga metropoliidist nõrgem on peapiiskop. Kristlaste hingehoiutööd tegi preester. Preester võis jagada sakramente, pidada jutlust ja sooritada muid kiriklike toiminguid. Igas väikekirikus oli oma diakon, kes lõpetabki kiriklikku hierarhiat ja on selle madalamaks astmeks. Diakon on kiriku abivaimulik; koguduse teenistuses olev vaeste ja haigete hoolekandja. 21) Seletage mõisted: misjönär, katedraal, missa Misjonär on kristluse levitaja. Misjonärid levitasid kristluse paljudes Euroopa riikides. Katedraal on kristlik linna piiskopikirik. Missa on armulauaga jumalateenistus kirikus. Tavaliselt käivad missaga kaasas jutlus ja vaimulikud laulud, ning teised sakramendid.
Algselt oli piiskop austav üldnimetus. Ajajooksul Rooma tähtsuse tõusuga hakati paavstiks kutsuma ainult sealset piiskoppi. Piiskop- algselt oli koguduse ülevaataja; I Rooma piiskop Apostel Peetrus. Ülesanded: preestrite ametisse pühitsemine Ristitute Altarite pühitsemine Kirikute ja kabelite sisseõnnistamine Preester- tegi kristlaste hingehoiu tööd. (varem). Oli õigus pühitseda amulauda ja jagada teisi sakramente, pidada jutlust. Diakon- vaimulikud, kes abistavad preestreid. Sakramendid- rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Missa- armulaua, -leiva ja veini pühitsemine Kristuse ihuks toimus missa käigus. Transssubstantiivne õpetus- paavst Innocentius III välja töötatud õpetus. Araabia Araba- kõrb Islam U 610. a sai kaupmees Muhamed ilmutuse ja hakkas Mekas kuulutama uut usku.
1. katoliku, ladina keeles, paavst, vaimulikel abiellu mittesobiv, Püha Kolmainu osa Püha Vaim sõltub nii Isast kui Pojast, ristimärk 5 sõrmega, armulaual ilmalikud hapendamata leiba 2. õigeusk (kreeka katoliku), kreeka keeles, patriarh, abielu siiamaani sobiv, Püha Vaim sõltub Isast, ristimärk 3 sõrmega, kõik said hapendatud leiba 8. Katoliku kiriku hierarhia piiskop (ülevaataja), preester (presbüter, vanem) ja diakon (abiline, teenija). 9. Mungaordud ordu raja- asutaja riietus esimene kloostrite tegevus- mine klooster asukoht alad benediktlase 520- Benedictu must kuub Monte maal, töö ja d 530. s Nursiast (= mustad Cassino eelistasid Jumala
parem oodata, kuni inimene suudab ise otsustada, kas ta tahab end ristida lasta või mitte. Mõnedes kirikutes viiakse ristitav väikesesse basseini, kus vesi ulatub pihani, ja surutakse korraks vee alla. Teistes kirikutes kasutatakse ainult veidi vett. Preester või pastor kasutavad seda ristimärgi tegemiseks ristitava laubale ja natuke vett valatakse talle ka pea peale. Mõned vaimulikud presbüter - koguduse vanem v. koguduse juhatuse liige diakon - abivaimulik, hooldaja, hoolekande korraldaja piiskop - kõrgeim vaimulik pühitsusamet, apostlite otsene järglane metropoliit - patriarhi järgselt teine isik, (mitme) kirikuringkonna peapiiskop patriarh - õigeusu kiriku juht paavst e. Rooma piiskop - piiramatu võimuga Jumala esindaja Maa peal kirikukogu - katoliku kiriku kõrgeim organ, allub paavstile kardinal - paavstist järgmine ametiisik munk - askeetlik ilmaelust eralduja, tavapärasest enam kultusetoiminguile pühendunud meesisik
- Võimalik matta ja kremeerida - Matuste käigus meenutatakse surnut · Tähtpäevad ja pühad: - Tähtsaim püha on ülestõusmis püha ehk lihavõttepühad - Nelipüha märgib aega, kui hakkab praktiliselt suvi pihta - Palmipuude püha - Kristlikus kalendris on palju pühi, mis on seotud pühakute eludega · Ametid: - Piiskop, kes juhatus armulaua teenistus ja oli koguduse vaimuelu eest eesseisja. - Ülem vaimulik - Koguduse vanemad (piiskopi abilised) ehk presbüter, diakon - Preester (pastor, kirikuõpetaja). Preestritele nõudmised: · Kristlikud keskused on Jeurusalemma, Antiookia, Aleksandria, Rooma, Konstantinoopol. - Igal keskusel oli oma eesseisjana piiskoop ehk patriah. Patriarhaat oli tema võimu piirkond. - Patriarhaat jagunes provitsindeks, mille ees olid piiskopid. Läänekirikus on peapiiskopid, kes on tähtsamad provitnsi juhid ja idas metropoliit - Provints jaguneb kihelkondadeks, milles on piiskopi pääratud preester/pastor/presbüter
teisejärgulised Haigete eest hoolitsemist ei õpetatud Tugev sotsiaalne kihistumine, abivajajate hulk väga suur Kirikute juures hooldusasutused ööpäevase valvega Kloostrite rajamine(300-400 a m.a.j), hooldusega hakkasid tegelema diakonissid Haigete hooldus eraldus lihtsalt vaestehoolekandest Algkiriku haiglainstitutsioon Xenodokheion- omaette linn, kus hooldati haigeid, vigaseid, lapsi, eakaid Pidalitõbised oma ette hoones Diakon Efraim lõi haigla 300 haige jaoks, millest hiljem kujunes suur arstiteaduse keskus II Keskaeg a 500- 1500 Hooldustegevus ilma ratsionaalse meditsiinita Hooldus, kui meditsiinist eraldiseisev valdkond Filosoofiliseks aluseks altruism Hoolitsus ühiskonnas hinnatud tegevus (nii mehed kui naised) Diakonissid- positsioon ühiskonnas väga kõrge, õed kui pühakud Esimene Piiblis mainitud diakoniss oli Phebe, kes tegi
ja Püha Tooli õiguste ametlikku kaitset ajutisel perioodil, mil paavsti ametikoht ei ole täidetud. Vara, mis kuulub Vatikani Linnriigile jääb Paavstliku Komisjoni Vatikani Linnriigis kontrolli alla. Koos kolme teise kardinaliga, keda valitakse komisjoni kaudu iga kolme päeva järel teostab ta riigipea funktsioone. Kolm toetavat kardinali valitakse 3 erineva kardinalide rühma seast (kardinal-piiskop, kardinal-preester, kardinal-diakon). Kõik otsused, mis need 4 kardinali vastu võtavad peavad lisaks olema terviklikult heakskiidetud Kardinalide Kolleegiumi poolt. Vatikani Linnriik, mis loodi 1929. aastal Lateraani kokkulepete kaudu kindlustab Pühale Toolile alalise jurisdiktsiooni ja iseseisvuse väiksel territooriumil. See on eriline osa Pühast Toolist. Seda riiki võib seega pidada tähelepanuväärseks, kuid mitte vajalikuks osaks Pühast Toolist. Püha Tool ise
teoloogiline ja praktiline tähendusnüanss, mille üle on ka sageli kirikus palju vaieldud (vt eraldi peatükk 2.3.5. lk xx). Lisaks erinevatele tähendustele tuntakse ka erinevaid ordinatsiooniastmeid, nende puhul lähtutakse EELK tõlgendusest: Ordinatsiooni andmed kajastavad muutusi EELK seadusandluses ja vaimuliku ameti mõistmises. Nt on ordineeritud mittetäieliku teoloogilise haridusega inimesi aseõpetajaks või diakonõpetajaks. See ordinatsioon võrdus õpetaja- ehk preestriordinatsiooniga, samas olid aga vaimuliku õigused teatud osas piiratud. Kõrghariduse omandamisel anti neile eriotsusega õpetaja õigused, sh õigus kanda õpetaja ametiristi. Mõnes teises kirikus ordineeritu puhul on õpetaja ehk preestri vastena kohati kasutatud sõna "pastor". Leksikonis ilmneb EELK arusaam vaimuliku ameti jagunemisest kolmeks piiskopi, preestri ja diakoni
1805. aastal asus Hupel elama Paidesse, kus ta jätkas aktiivset kaastööd teadusajakirjadele, samuti tegi ta koostööd silmapaistva eesti keele arendaja Johann Heinrich Rosenplänteriga. August Wilhelm Hupel maeti Reopalu kalmistule. Tema hauakoht on teadmata, kuid kalmistule on püstitatud mälestuskivi. August Wilhelm Hupeli sünd August Wilhelm Hupel sündis Saksi-Weimari hertsogiriigis Buttelstedtis. Tema isa Christian Friedrich oli kohalik diakon ja Weideni pastor ning ema Barbara Christiana von Spankau oli erinevalt isast aadlipäritolu. Et Hupeli perekond oli Buttelstedtis austatud, näitab see, et Hupeli ristiisaks oli kohalik mõisahärra Ernst August Friedrich von Göschhausen, kes soosis oma ristipoega ka edaspidi. Esialgse hariduse sai Hupel kodus, kus teda lisaks isale õpetasid ka perekonnasõbrad, kapten von Spiessi naine ja tütar Hupel õpib Weimari gümnaasiumis
riigi ja kiriku lahutamised valutult vastu võtnud. Protestantlikel kirikutel puudub ühtlustatud ja tsentraliseeritud struktuur. EESTI EVANGEELNE LUTERLIK KIRIK ( EELK) koosneb umbes 165 k o g u d u s e s t. Ajaloolise tava kohaselt nimetatakse maakoguduse ala kihelkonnaks. Kogudus valib endale õ p e t a j a , kelle piiskop ametisse õnnistab, samuti koguduse juhtorganid. Kirikuõpetajaks võib olla ka naine. Õpetaja puudumisel võib kogudust teenida aseõpetaja või diakon. Ühe piirkonna kogudused moodustavad p r a o s t k o n n a. Eestis kattuvad nad umbkaudu maakondade piiridega. EELK k i r i k u k o g u täidab kirikuparlamendi rolli. Ta koosneb praostkondade ja tähtsamate kiriklike asutuste esindajaist. Kirikukogu valib õpetajate seast p e a p i i s k o p i ja piiskopi ( peapiiskopi asetäitja). Peapiiskoppi abistab k o n s i s t o o r i u m ( kirikuvalitsus). I S L A M ( muhamedi usk) lähtub araablaste polüteistlikust usundist, milles olid
ametlikku kaitset ajutisel perioodil, mil paavsti ametikoht ei ole täidetud. Vara, mis kuulub Vatikani Linnriigile jääb Paavstliku Komisjoni Vatikani Linnriigis kontrolli alla. Koos kolme teise kardinaliga, keda valitakse komisjoni kaudu iga kolme päeva järel teostab ta riigipea funktsioone. Kolm toetavat kardinali valitakse 3 erineva kardinalide rühma seast (kardinalpiiskop, kardinal-preester, kardinal-diakon). Kõik otsused, mis need 4 kardinali vastu võtavad peavad lisaks olema terviklikult heakskiidetud Kardinalide Kolleegiumi poolt. Vatikani Linnriik, mis loodi 1929. aastal Lateraani kokkulepete kaudu kindlustab Pühale Toolile alalise jurisdiktsiooni ja iseseisvuse väiksel territooriumil. See on eriline osa Pühast Toolist. Seda riiki võib seega pidada tähelepanuväärseks, kuid mitte vajalikuks osaks Pühast Toolist
õukonnas 13. saj. - Toscana (eriti Firenze) variant. Dante De vulgari eloquentia Pietro Bembo Prose della volgar lingua (1526) Francesco Fortunato Grammatika reeglid 1572. a. asutatakse Accademia della Crusca (“Kliide akadeemia”) 1672. a. Vocabolario (e. sõnaraamatu). 34. Rumeenia keele esimesed kirjalikud mälestised ja kirjakeele kujunemine 16. saj. bojaar Neacşu kiri Cîmpulungist Braşovi linnapeale (Johannes Benkner) türklaste röövretkest Doonaul (1521)Coresi, diakon ja trükkal (Evangeeliumite tõlge Tetraevenghelul 1560-61) valahhia murre slaavi-rumeenia kakskeelne psalter Voronetsist kalvinistliku lauluraamatu fragment (u. 1570) jne. Ilukirjandus: bütsantsi kirjandusest inspireeritud teosed (kirillitsas) dako-rumeenia dialekt 17. saj.: Piibli tõlge Bukarestis 1688. a., Moldaavias kirjutatud kroonikad Ilukirjandus 18. – 19. saj. alguses Esimene grammatika 1757. a. Ladina alfabeet alates 1780. a., juurdub alates 1860. a. 19. saj
Jumalateenistuse eestseisjad. Elukogemuse poolest esile kerkinud või paremad juhid, karismaatilisemad. See on see mudel, mis on sillaks karismaatilise juhtimise ja piiskopliku tüübi vahel. 2) Piiskoplik/monarhistlik vaimulikuametitüüp: 2.-3. sajandil hakkab kujunema karismaatilise kõrval. Piiskop ehk episcopos – ülevaataja, juht, juhendaja. Tema kõrval võtab koguduses istet diaconos – diakon, teener, teenija. Erineb nii karismaatilisest kui ka sellest, kuidas Roomas on vaimulikke ameteid mõistetud. Kristlik piiskop pühitsetakse ametisse eluks ajaks – Roomas olid oraaklid ja preestrid tähtajalised. Seda tingib just kristliku kiriku sees tekkinud paljusus – piiskoppidest saavad õige õpetuse eest seisjad (see funktsioon on tänase päevani). Piiskopi isikuga saame siduda ka kiriku struktuuri kujunemist, hakkab tekkime teatav
Piiskop/peapiiskop Aitasid nõu ja tööga, jagasid sakramente, pühitsesid altareid, õnnistasid sisse sakraalehitisi, pühitsesid ametisse preestreid ja kontrollisid oma piirkonna vaimulike tööd visitatsioon. Preester jagas sakramente ja korraldas jumalateenistusi, oli igas kohalikus kirikus koguduse hingekarjane. Diakon preestri abiline, aitasid jagada armulauda ja korraldasid heategevust. Madalamad ametid: küünlakandjad, halbade vaimude väljaajajad jne. Väljapoole hierarhiat jäid: köster, kellalööja, orelimängija, koorilauljad, koerapoiss. KESKAEGSE KLOOSTRIKORRALDUSE KUJUNEMINE o Rooma keisririigi mungad ja nunnad elasid üksikute eremiitidena või kogukondadena kloostrites. Kloostreid
"Liivimaa valgustaja August Wilhem Hupel" I ELUKÄIK JA PASTORITÖÖ Lapsepõlv, noorus ja õpinguaastad Saksamaal August Wilhel Hupel sündis 25. Veebruaril 1737 Buttelstedtis Saksi-Weimari hertsogiriigi vaimuliku perekonnas. Tema isa Christian Friedrich Hupel oli Buttelstedti diakon ja Weideni pastir, ema Barbara Christiana von Spankau oli aadlipäritolu. Tal olid vennad Johann Friedrich Hupel ja Johann Christian Hupel. Esimest algõpetust andis talle isa, kes saatis ta 11.aastasena 1748. Aastal Weimari gümnaasiumi teise klassi. Huvitus arstiteadusest, ka matemaatikast ja loodusteadustest, kuid isa tungival veenmisel asus17. aastasena 1754. aastal Jena ülikooli, kus õppis teoloogiat kolm aastat. Kooli
Annaate hakati nõudma Innocentius III ajal. Gallikanistlik kirikukord hakkas selle vastu võitlema. Ametisse kinnitamine, sissepühitsemised. Kuuriatel suured sissetulekud. Paavst ei valinud kohtadele oma suva järgi, selleks keerulised meetodid. Vaimulikud on seisus, mis ei täienda end ise (tsölibaat). Priviligeeritud seisus, maksuvabadus ilmaliku seisuse suhtes, hierarhiline. Osa tunnistab protsessioonlikku ?????? Preester =prespüter. Diakon pole õigust armulauda jagada. Piiskop õigus preestreid määrata. Paavstil ka piiskopi pühitsus aga rohkem õiguseid. Kardinal diakon, kardinal preester, kardinal piiskop. Ajalooliselt kardinalid Rooma ja selle lähikonna vaimulikud, Rooma kirikute diakonid, preestrid ja piiskopid. Hiljem nimi säilis ka mujal. Salakardinalid Venemaal ei kuulutatud oma kardinali staatust, et ei tekiks sellepärats probleeme. Ilmik vaimulikkond pole ilmalikud vaid tegutsevad ilmas, mitte kloostris
kasutütar Alma.Kaks viimast võtsid osa ka näiteringi tööst.Martin Juuno elas Köstrimäe talus.m.Juuno on maetud Maarja kalmistule, Tartumaal. Eakamad inimesed mäletavad teda kui tasast ja heasüdamlikku meest, kellel oli teiste jaoks alati aega.35 Peale II maailmasõda on seoses kirikule keeruliste aegadega Vara koguduse teenimine toimunud peamiselt Tartu linnakoguduste õpetajate poolt. 1950. aastate lõpul ja 1960. aastatel on olnud pikka aega koguduse teenijaks diakon Evald Ilja, Vara koguduse kauaaeagse organisti Erika Ilja abikaasa. Otto Tallinn oli 1980 1995 Tartu Peetri koguduse Maarja pihtkonna õpetaja ja Vara koguduse hooldajaõpetaja. Seega oli ta omaks saanud pikkade aastatega.36 34 Vaata lisa 5 35 Võimre, A. Vara valla tuntud inimesed. Uurimistöö 2002, lk 22 36 Vaata lisa 4 15 Õpetaja Tallinna surma järel asus Vara koguduse juurde teenistusse Villu
Piemonte jutlused 12. saj. 12. saj. lõpp esimene luuletus Ritmo giullaresco toscano- humoorikas luuletus 13. saj. vaimulikud poeemid Monte Cassinost. Franciscus Assisist (Umbriast) rütmiline proosa Laudes creaturarum 1225. nn. "Sitsiilia koolkond" Friedrich II õukonnas Palermos - 29 poeeti 14. saj. Dante, Boccaccio, Petrarca- klassikud Rumeenia keel 16. saj. bojaar Neacþu kiri Cîmpulungist Braþovi linnapeale (Johannes Benkner) türklaste röövretkest Doonaul (1521)Coresi, diakon ja trükkal (Evangeeliumite tõlge Tetraevenghelul 1560-61) valahhia murre slaavi-rumeenia kakskeelne psalter Voronetsist kalvinistliku lauluraamatu fragment (u. 1570) jne. Ilukirjandus: bütsantsi kirjandusest inspireeritud teosed (kirillitsas) Prantsuse keel Aluseks on Ile-de-France'i, kuningate keele variant. Pariisi ümbruse dialekt (francien) sõda albilaste vastu 13. saj.- kunigate valdused laenevad lõunasse. Tsentraliseerimine16. saj., esimesed grammatikad.
lõivuks ühe aastasissetuleku ehk annaadi. Mõned alad (nt Poola, Inglismaa) tasusid paavstile otsest maksu (nn Peetruse penni) see polnud aga kindel maks. Summad olid kokku suured ja seetõttu oluliseks tööks pankadele. Vaimulikkond Vaimulikkudel oli immuunsus ilmalikust seadusest ehk Rooma seadusest. Vaimulikkond oli ka selgelt hierarhiline pühitsuse hierarhia ei olnud aga ametite hierarhia. Kõrgpühitsused olid madalaimast kõrgema poole: alamdiakon diakon preester piiskop. Diakon ei tohtinud läbi viia armulauda, preester ei tohtinud pühitseda uusi preestreid. Kõrgemaid vaimulikke (piiskoppe ja peapiiskoppe) nim ka prelaatideks. Kardinalid oli ajalooliselt Rooma ja selle ümbruse piiskopid, kes abistasid paavsti. Hiljem muutusid nad kõrgemaks ametkonnaks kirikus nende ülesanne on näiteks valida paavsti. Vaimulikkond jaguneb regulaar- ja sekulaarkleerusteks. Regulaaride elu
rahvas. 3.1.1.Cyrillus Kreegi perekond Cyrillus Kreek oli abielus kaks korda. Tema esimene naine Maria Blees oli rootslanna, kes sündis Noarootsi kihelkonnas Riguldi vallas Höbringi külas 1893.aastal. Maria lõpetas Haapsalus saksakeelse tütarlaste algkooli ning omandas seejärel õpetajakutse pedagoogilistel kursustel. Cyrillus Kreegi ja Maria, pereringis Meesi Bleesi abielu laulatasid Haapsalu Maria- Magdaleena koguduse preester Karp Eberling ja diakon Andrei Jürisson 28. juunil 1918. aastal.Cyrillus ja Maria Kreegi suurim muusikaalane ühistöö leidis aset 1921. aastal, kui nad peale õppeaasta lõppu Tartu Kõrgemas Muusikakoolis käisid suvel Noarootsi kihelkonnas rootslaste rahvapärimust kogumas. Maria oli tõlk ja sõnadekirjutaja ning Cyrillus salvestas muusika fonograafi vaharullidele. Cyrillus ja Maria Kreegi perekonda sündis kaks poega: Peeter 1918. aastal ja Tor 1920.
Esimeste kristlaste seisundist tulenes sotsiaalne demokratism: nende hulgas ei olnud vaimulikke ega ilmalikke ameteid, igaüks võis jutlustada või ennustada. Nii vaba inimene kui ka ori olid Jumala ees võrdsed, ning igaüks pidi oma saatusega rahul olema. Esialgu jutlustasid riitusi kogukondade vaimulikud ehk prohvetid. Kogukonnasiseselt austati iidse juudi kombe kohaselt kõige vanemaid ja auväärsemaid liikmeid ehk prosviitreid. Diakon oli algul sulane, tema funktsioonidest kujunes diakoni kui piiskopi abilise amet. Laeka (seal hoiti annetusi ja kingitusi) ühisvara valvureid kutsuti piiskoppideks ehk vardjateks. Oli tuntud mõiste vaimne abielu, kus askeedid võtsid endale majapidamise eest hoolit-sema vanemaid vagasid või lausa askeetlusse kalduvaid naisi. Kristlikke kogukondi juhtisid nüüd vaimulikud, kes olid proffessionaalsed kirjatundjad ja tekstiseletajad
Esimeste kristlaste seisundist tulenes sotsiaalne demokratism: nende hulgas ei olnud vaimulikke ega ilmalikke ameteid, igaüks võis jutlustada või ennustada. Nii vaba inimene kui ka ori olid Jumala ees võrdsed, ning igaüks pidi oma saatusega rahul olema. Esialgu jutlustasid riitusi kogukondade vaimulikud ehk prohvetid. Kogukonnasiseselt austati iidse juudi kombe kohaselt kõige vanemaid ja auväärsemaid liikmeid ehk prosviitreid. Diakon oli algul sulane, tema funktsioonidest kujunes diakoni kui piiskopi abilise amet. Laeka (seal hoiti annetusi ja kingitusi) ühisvara valvureid kutsuti piiskoppideks ehk vardjateks. Oli tuntud mõiste vaimne abielu, kus askeedid võtsid endale majapidamise eest hoolit-sema vanemaid vagasid või lausa askeetlusse kalduvaid naisi. Kristlikke kogukondi juhtisid nüüd vaimulikud, kes olid proffessionaalsed kirjatundjad ja tekstiseletajad
need, kes ärasaatmisele ei tulnud. Valvama kedagi ei kutsutud, igaüks tuli, millal tahtis. Valvajatele pakuti süüa ja juua (Torp-Kõivupuu 2003: 69, 133). Surnuvalvamise tava hääbumisele (eriti linnades) on kolm põhilist selgitust: surnukambrite olemasolu, matusekorraldajate rahalised ja ruumilised probleemid ning inimeste võõrdumine kirikust ja üksteistki, samuti surmast (Paenurm 1995: 53). Vene külades ei toimunud kirstupanekut ilma preestrita. Ainult preester või diakon võis kirstu viirukiga suitsutada ning surnukeha püha veega piserdada ( 1999: 522). Eesti külades toimus kirstupanek päev peale surma või matuse-eelsel õhtul. Kogunesid eeskätt sugulased ja lähedased sõbrad. Puusärgi sisseõnnistamiseks ja ametliku talituse läbiviimiseks kutsuti kirikuõpetaja, üldjoontes sarnases see õhtu surnuvalvamisega (Berg 1998: 429). Surnukeha kirstupanekuga seotud tavad on tänapäeva matmiskombestikus hääbunud. Linnades
Dacheriana Dacheriana koostati 800 a. paiku ning temast kujunes Lõuna-Prantsusmaa tähtsaim kanoonilise õiguse allikas. 2.2.2. Lääne üldised kogumikud Pseudo-Isidoriuse dekretaalid Pseudo-Isidoriuse dekretaalide nime all on tuntud varaseim kanoonilise õiguse üldine kodifikatsioon, mis koostati 9. sajandi II poolel Reims'i linnas. Allika nimetus tulenes Sevilla piiskop Isidoriuse nimest, tõenäoliselt olid koostajad Reimsi peapiiskop Edo't, Soissons'i piiskop Rothad või Mainzi diakon Benedictus Levita. Teos on suures osas võltsing, mille juhtidee on vaimuliku võimu (eriti paavsti) ülevõimu toonitamine ilmaliku ees. Kõrvuti katkenditega Hispanast (s.t. tõelised kirikukogude otsused, paavstide dekretaalid) oli mitmesuguseid paavstide (peamiselt 1.-3. saj. Märtepaavstide) ning kirikukogude võltsitud otsuseid aastatest 314 731. Siin avaldati ka Donatio Constantini. Kogumik sisaldas mitmesuguseid norme, mis pidid kaitsma kirikut ja tema varasid ilmalike
barbarihõimudes võeti kristlus kõigepealt vastu ariaanluse vormis, frangid võtsid ristiusu vastu katoliikluse vormis Olulisel kohal kristluse levikul on misjonäridel (ld k missio - lähetus), Iirimaal toimus ristiusule üleminek täiesti rahumeelselt, misjonäriks oli piiskop Patrick (390-460), tänapäeva iirlaste kaitsepühak Sakslaste ristijaks oli Püha Bonifacius (680 - 754) Katoliku kirikus kujunes välja väga kindel hierarhia: piiskop, preester, diakon Piiskopikirik e katedraal, mõned väga võimsad, teised küllalt tagasihoidlikud kirikuhooned Piiskopi ülesanded: preestrite ja diakonite ametisse pühitsemine (ordinatsioon), ristitute konfirmeerimine (kinnitamine), õli pühitsemine kiriklikeks toiminguteks, altarite pühitsemine, kirikute ja kabelite sisseõnnistamine, vaimulik kontrollimine oma piiskopkonnas visitatsiooni käigus
annaabi.ee 
