Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Reformatsiooni algus Liivimaal (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Millal täpselt algas reformatsiooniliikumine Liivimaal?
  • Millal algasid luterlikud jutlused Tallinnas?

Lõik failist

Vasakule Paremale
Reformatsiooni algus Liivimaal #1 Reformatsiooni algus Liivimaal #2 Reformatsiooni algus Liivimaal #3 Reformatsiooni algus Liivimaal #4 Reformatsiooni algus Liivimaal #5 Reformatsiooni algus Liivimaal #6 Reformatsiooni algus Liivimaal #7 Reformatsiooni algus Liivimaal #8 Reformatsiooni algus Liivimaal #9 Reformatsiooni algus Liivimaal #10 Reformatsiooni algus Liivimaal #11 Reformatsiooni algus Liivimaal #12 Reformatsiooni algus Liivimaal #13 Reformatsiooni algus Liivimaal #14 Reformatsiooni algus Liivimaal #15 Reformatsiooni algus Liivimaal #16
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 1kaalikas Õppematerjali autor
Vaatluse all on luterliku reformatsiooni algus ja esimeste luterlike jutlustajate tegevus Liivimaal 1521-1525. Luterliku reformatsiooniliikumise areng Liivimaal toimus pea samaaegselt kui Saksamaal, oli tihedalt seotud Lutheri ja tema kaast��liste tegevusega, m�tlemistega, kirjutistega. K�simuse all on, millal, miks, kellega, kuidas esimesed reformatsiooni ideed siia j�udsid, kuis kajastusid toonases Liivimaa kirikuelus, nii baltisakslaste kui ka maarahva ehk siis eesti soost inimeste igap�evaelus ning kuidas m�jutasid usuvaateid. �levaade reformatsiooni s�ndmustest on �les ehitatud kronoloogiliselt. See t�hendab, et �lesandeks on v�etud taastada ajalises j�rgnevuses Liivimaa reformatsioonis�ndmuste, juhtisikute ja nende poolt m�jutatud usurahva tegude kulg. Peatutud on l�hidalt ka Liivimaa kontekstis olulistel luterlike jutlustajate elul ja tegevusel siinkandis. On toodud ka l�hi�levaade �hiskondlikust ja usulis-kirikulisest taustast Liivimaal. Ning l�hidalt on r��gitud Martin Lutheri ja tema kaast��liste sidemetest Liivimaaga.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
docx

Martin Luther

trükikunst ja õilmitses linnakultuur. 1517.aastal avaldas saksa mungast teoloogiaprofessor Martin Luther oma esimesed kirjutised, millest suurimat huvi äratas kirjutis indulgentside ehk patukahetsuskirjade kohta. Legend räägib, et ta olevat sellel teemal naelutanud 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksele. Lutheri seisukohtadest arenenud diskussiooni ja selle tulemusel tekkinud reformatsiooni eesmärgiks oli puhastada kirik sellest, mis varjutab ja moonutab evangeeliumi Jeesusest Kristusest. Reformatsiooniga sooviti tagasi pöörduda kristluse lätete juurde ja taaskehtestada vahepeal hüljatud jumalik kord. Reformatsiooni ideed, millesse andis olulise panuse Lutheri kaastööline ja mõttekaaslane Philipp Melanchthon, levisid peamiselt Lutheri õpilaste ja trükiste kaudu juba 1520.aastatel ka

Ajalugu
thumbnail
3
docx

Reformatsioon, Liivi sõda, Poola-Rootsi sõda, Rootsi aeg

Reformatsioon; Liivisõda; Poola-Rootsi sõjad; Rootsi aeg Reformatsioon Suureks reformatsiooniks nimetatakse Martin Lutheri algatatud usupuhastusliikumisi Saksamaal. 1517. a 31. okt naelutas ta Wittenbergi lossi kiriku uksele 95 teesi. Selle tulemusele erandus katoliku kirkust mitmeid reformeeritud suundi (üks neist oli Lutheri kirik). Reformatsiooni tulemusel kaotas katoliku kirik oma monopoolse seisundi Euroopas. 1522. aasta suvel toimus Riias Peetri kirikus usuvaidlus, mida on käsitletud kui reformatsiooni algust Liivimaal (Andreas Knopken ­ Peetri kiriku jutlustaja) 1523-1524. aastal jõudis Lutheri õpetus Tallinnasse Riia linnakirjutaja Johann Lohmüller 1524. aastal Tartus Maarja kirikus esimene Lutheri õpilane Liivimaal ­ Hermann Marsow Reformatsiooni alguspäevil ei olnud sugugi mitte kõik liivimaal

Ajalugu
thumbnail
16
ppt

Martin Luther

ja reformatsioon Luterlus · Eitatakse paavsti võimu ja katoliku kiriku pärimust · Õndsakssaamine toimub vaid usu läbi Jumala armust · Ainus autoriteet on Piibel · Jumalateenistusel on pearõhk jutlusel · Luterluses on säilunud vaid kaks sakramenti: ristimine ja armulaud · Luterlust tunnistati 1555.aastal Augsburgi usurahuga. Vastu võtsid Põhja- ja Kesk-Saksamaa, Skandinaaviamaad, Vana-Liivimaa. Kirik allus kuningavõimule Reformatsioon · Reformatsioon ehk usupuhastusliikumine sai alguse 16. sajandil · Martin Lutheri seisukohtadest sai alguse reformatsioon · 31. oktoobril peetakse tänapäeval usupuhastuspüha Martin Luther (1843 ­ 1546) · Martin Luther oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ja teiste kristlike traditsioonide õpetust. · Luther sündis Eislebenis talupoeglikku päritolu perekonnas. Tema isa oli Hans Luder ja ema

Ajalugu
thumbnail
20
ppt

Kuidas teha reklaami?

REFORMATSIOON ja EESTI Reformatsioon. Usupuhastus ... ristiusu õpetuse puhastamine täiendustest ja tõlgitsustest ning tagasipöördumine kristlike põhimõtete range jälgimise juurde põhjustas kiriku ja ühiskonna muutusi laiemalt, k.a valitsemises, poliitikas ja majanduses Usupuhastuse algus Saksamaal Martin Lutheri (1483-1546) paavstivastased esinemised viisid läänekiriku jagunemisele Ta ei tahtnud asutada uut kirikut, tema eesmärgiks olid reformid Diskussiooni algatamiseks kinnitas ta 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, järgides tavapärast kommet vaidluse alustamiseks Teesides mõistis te eeskätt hukka indulgentside müügi Indulgentsidevastane kriitika kasvas aga tasapisi kiriku juhtkonna ja paavstivastaseks kriitikaks Martin Luther

Reklaam
thumbnail
20
ppt

VARAUUSAEG, Reformatsioon ja Eesti

REFORMATSIOON ja EESTI Reformatsioon. Usupuhastus ... ristiusu õpetuse puhastamine täiendustest ja tõlgitsustest ning tagasipöördumine kristlike põhimõtete range jälgimise juurde põhjustas kiriku ja ühiskonna muutusi laiemalt, k.a valitsemises, poliitikas ja majanduses Usupuhastuse algus Saksamaal Martin Lutheri (1483-1546) paavstivastased esinemised viisid läänekiriku jagunemisele Ta ei tahtnud asutada uut kirikut, tema eesmärgiks olid reformid Diskussiooni algatamiseks kinnitas ta 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, järgides tavapärast kommet vaidluse alustamiseks Teesides mõistis te eeskätt hukka indulgentside müügi Indulgentsidevastane kriitika kasvas aga tasapisi kiriku juhtkonna ja paavstivastaseks kriitikaks Martin Luther

Ajalugu
thumbnail
1
doc

Muistne vabadusvõitlus ja Reformatsioon Liivimaal

maksukogujad minema, vallutasid järgmisel kevadel Tartu ja tungisid sõdides kuni Pihkvani. Seal toimus suurem lahing, milles kroonikapõhjal lan ges tuhatkond venelast, sossoleid aga arvutult. 1030-1061-nurjati venelaste tõsine vallutusktse. Eestlased olid muutunud piisavalt tugevaks ja organiseeritud jõuks, et kaitsta oma vabadust ja võidelda edukalt suurriigi agressiooni vastu. Peale selle ei ole teada ühtki sõja käiku eestisse venelaste poolt, poole sajandi jooksul. Reformatsioon Liivimaal Reformatsiooni ehk usupuhastuse algatas Martin Luther 1517. aastal Wittenbergis. Liivimaale jõudsid uue usu jutlustajad juba 1523. aastal ja leidsid linnades väga kiiresti poolehoidjaid. Nende töö kandis vilja, seda enam, et linnakodanikud olid juba eelnevalt maaisandatest piiskoppide või munkade suhtes kriitiliselt meelestatud. Ordumeistri ja piiskoppide vaenulik suhtumine vallandas 1524. aastal Tallinnas pildirüüste: mitmesajapealine sakslastest ja

Ajalugu
thumbnail
11
pptx

Religioon ja kirik 17.-sajandi Eestis

Religioon ja kirik 17. sajandil Reformatsiooni algus Liivimaa linnadesse jõudis reformatsioon juba 1522. aastal Riia reformaator Andreas Knopken Tallinnast teateid 1524. aasta algusest Nõuti lähtumist ainult piiblist Ainult usk teeb õndsaks Martin Lutheri õpetused leidsid viljaka pinnase, sest ilmaliku ja vaimuliku võimu vahekorrad olid juba varem pingestatud Rahutused ja reform Sooviti kirikut ja ühiskonda veelgi radikaalsemaks muuta Rahutused Tartus, Tallinnas ja Riias Linnade raed võtsid kirikuelu enda kätte Pagendati dominiiklased

Ajalugu
thumbnail
3
rtf

Eesti Keskaja konspekt

feodaali ratsaväes olema, kui sõjaseisukord peaks olema. vabatalupoeg- tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad. linnaõigus- õiguslik korraldus , oluline tunnus raad- linna võimuorgan, magistraat. Bürgermeister - raadi juhatus. Sündik - jurist, kes tundis hästi seadust ning oli tähtsuselt sarnane bürgermeistriga Linnafoogt - maaisanda esindaja rae juures. Hansa liit- Põhja-Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. gild- kaupmeeste ühendus. tsunft- käsitööliste selts. skraa-põhikiri; peapiiskop- kõige tähtsam vaimulik! piiskop- oma valduses kirikuelu juht, kohtunik. Toomkapiitel - kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes 12-st toomhärrast. toomkiri e. katedraal -piiskopkonna peakirik Missa - pidulik jumalateenistus; Liturgia - muusikalis-sõnaline osa missal;

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun