seminaris arutada. Seda kõike oli huvitav vaadata teiselt poolt. Ma pole kunagi arvanud, et töötan tasuta. Ühelt poolt loob see klientidele rohkem võimalusi (eriti rahalisi), teisalt jätab selline automatiseerimine paljud inimesed ilma töökohtadeta. Majandussotsioloogia Seminar 6 Tekstid 4 ja 5 Tekst 5: Lazer, D. and Radford, J. (2017) Data ex Machina: Introduction to Big Data. Annual Review of Sociology 43:19–39. - Mis on big data? Kuidas ta erineb traditsioonilistest andmestike vormidest (nagu näiteks statistika või küsimustiku andmestik)? Suurandmed (big data) on andmed, mis on sedavõrd suure mahuga või keerulised, et nende töötlemiseks ei piisa tavapärastest vahenditest ja ressurssidest. Traditsiooniliselt on suurandmete jaoks iseloomulikud tunnused välja toodud „kolm V-d”: maht (Volume; füüsilise
Majandussotsioloogia kordamisteemad ja toetav kirjandus eksamiks valmistumisel (kättesaadav raamatukogust ja osaliselt ka Moodle’st. A.Giddens’i õpikut Sociology võite kasutada nii 2009 kui 2013 väljaannet, vastavalt kättesaadavusele. Pange tähele, et 2013 väljaandes on teemasid veidi rohkem ja seetõttu on peatükid teiste numbritega. Teemade järgi on need aga hõlpsasti leitavad). LOENGUMATERJALIDE põhjal on eksamitöös testiküsimused järgmistel teemadel: 2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika K
perekond, turg, keskpank, AS, ametiühing). Institutsioon ≠ organisatsioon. Institutsioon kui organisatsiooni „plaan“, näidis, algmudel. Funktsioon: määratlevad tegevuste legitiimsust (legaalne/illegaalne; professionaalsus, vanus), suunavad ja filtreerivad infot ja andmeid; kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist; stabiliseerivad tegevuskeskkonda. Kirjandus: Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 7 ja 8 Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology: ptk 9 ja 10 3. Loeng - Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu • Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi Arengu eeldus 1 – tööviljakuse kasv -> töö = universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna; tööjaotus => vilumus, uued tehnoloogiad => tööviljakuse kasv. Rv tööjaotus => efektiivsus + lõputu
juhile Tööjaotus, dubleerimise vältimine, keerukad tegevused jagatud osadeks. Selgelt määratletud käsuliinid Universaalsed reeglid, formaalsuse olulisuse kasv Domineerimine teadmiste ja kompetentsi alusel Kapitalismi põhiüübid: Ratsionaalne kapitalism, poliitiline kapitalism, traditsiooniline kapitalism Domineerimistüübid: Legaalne, karismaatiline, traditsiooniline Swedberg, R. (2003/2007) Principles of Economic Sociology. Oxford University Press; ptk I Giddens, A. (2009) Sociology. Polity Press, ptk I ja III International Encyclopedia of Economic Sociology. (2006/2011) Eds J. Beckert, M. Zafirovski. Routledge. Vt märksõnade alusel (sh klassikute nimed) III Loeng – Kaasaegne ühiskond, globaliseerumine, jätkusuutlikkus 1. Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus,
· Positivistlik ja interpretatiivne sotsioloogia · Kaasaegsed olulisemad teoreetilised perspektiivid (I) - Pierre Bourdieu ja teooria praktikast; põhimõisted: - Habitus - Väli - Kapitalid: sotsiaalne, kultuuriline, majanduslik, sümboliline - Sümboliline võim Materjali leiate loengu slaididelt (vt moodle), oma konspektidest ja õpikutest: Giddens. A. (2009) Sociology, Polity Press, Cambridge: · 1. What is Sociology?, lk. 3-29 · 3. Theories and Perspectives of Sociology, lk. 72-103 Muid kirjandusallikaid: Bourdieu, P. (2003). Praktilised põhjused : teoteooriast. Tänapäev, Tallinn. Beck, U. (2005). Riskiühiskond (teemad: uus vaesus, meeste ja naiste suhetest perekonnas ja väljaspool). Tartu: TÜ kirjastus. B. Bourdieu, P (1993) The Field of Cultural Production. Essays on Art and Literature, Polity Press, Cambridge. Bourdieu, P
Vanemliku kasvatusstiili ja perekonna sotsiaalse staatuse mõjud laste akadeemilistele saavutustele Kokkuvõte teadusartiklist Referaat aines Sissejuhatus sotsioloogiasse Roksa, J., Potter, D. (2011) Parenting and Academic Achievement: Intergenerational Transmission of Educational Advantage. Sociology of Education. 84(4) 299-321. Käesolev referaat baseerub teadustööl milles uuritakse Ameerika kontekstis vanemliku kasvatusstiili ja perekondliku sotsiaalse staatuse mõjusid laste akadeemilistele saavutustele. Ning seda millisel määral vanemate sotsiaalne staatus lastele üle kandub. Autorid püstitavad hüpoteesi mille kohaselt sõltub vanemlik efekt nende endi päritolust. Ning otsivad vastust, kas vanemate praegune sotsiaalmajanduslik staatus determineerib nende laste
ajal oleks kõigil võimalik võrdsetele tingimustele ning kõiki koheldaks sama moodi. Me pürgime selle poole, kuid pimesi sellesse uskuda oleks väär. Siinkohal võiksime me kõik meeles pidada Inglise päritolu kirjanik Aldous ( Leonard ) Huxley sõnu: „Väitega, et kõik inimesed on võrdsed, ei nõustu tavalistel aegadel ükski terve mõistusega inimene.“ Kasutatud kirjandus: Aspers, P. (2001). "Crossing the Boundary of Economics and Sociology: The Case of Vilfredo Pareto". The American Journal of Economics and Sociology 60 (2): 519–545. Vaadatud 22.12.2014 Doi:10.1111/1536-7150.00073. Riigiteataja (2007). Eesti Vabariigi põhiseadus. Vaadatud 22.12.2014 https://www.riigiteataja.ee/akt/633949
baasil uute kihistumise vormide teke (nt individualiseerumine, riskide „transportimine“ baasil uute kihistumise vormide teke (nt individualiseerumine, riskide „transportimine“ arengumaadesse) arengumaadesse) Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology, ptk 1 ja 2 (vastavalt nimetatud autoritele), lk 105-106 Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology, ptk 1 ja 2 (vastavalt nimetatud autoritele), lk 105-106 Giddens, A. (2009) Sociology, ptk 3 ja 4 (vt eriti lk 74-79, 83-85, 88-94), lk 193-195 Giddens, A. (2009) Sociology, ptk 3 ja 4 (vt eriti lk 74-79, 83-85, 88-94), lk 193-195 3
Sotsiaalne kihistumine Sotsiaalne ebavõrdsus Kultuur Popkultuur, subkultuur Poliitiline süsteem (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk.174-186) Uskumuste süsteemid (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk.194-202) Konformsus ja hälbimine (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk. 86-102) Kohustuslik kirjandus: Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Soovituslik kirjandus: Giddens, A. Sociology. 4th ed. Cambridge: Polity Press, 2002 Aimre, I. Sotsioloogia. Tallinn: Sisekaitseakadeemia, Ühiselu, 2001 Bourdieau, P. Praktilised põhjused. Teoteooriast. Tallinn: Tänapäev, 2003, 301 lk Bourdieau, P. Meeste domineerimine. Tallinn: Varrak, 2005, 158 lk.Weber, M. 2002. Võimu ja religiooni sotsioloogias.
sekulariseerumine ja feministide roll selles ning feminismi seos alternatiivse spirituaalsusega. Kokkuvõttes võib öelda, et esimese kvantitatiivse uuringuna feministide religioossete tõekspidamiste kohta avaldas uuring kompleksse pildi, mis sobib hästi täiendama feministlike uurijate religiooni kohta kirjutatud uurimusi. Konteksksti loomiseks loetud artiklid: -Neitz, Mary Jo. 2014. Becoming Visible: Religion and Gender in Sociology. Sociology of Religion 2014, 75:4, 511-523 -McPhilips, Kathleen. 2016. Contested Feminisms: Women's Religious Leadership and the Politics of Contemporary Western Feminism. Journal for the Academic Study of Religion. 2016, Vol. 29 Issue 2, 134-149 2)Keshet, Yael; Simchai, Dalit. 2014. The `gender puzzle' of alternative medicine and holistic spirituality: A literature review. Social Science & Medicine 113 (2014), 77-86.
Eric Van Lustbader · Born 1946 Greenwich Village, New York City, United States · Graduate of New York's Stuyvesant High School and Columbia College, with a degree in Sociology · His novels have been translated into over twenty languages · He and his wife, the author Victoria Lustbader, live in New York City and Long Island. Notable works · The New Jason Bourne Novels (2004 present) · The Ninja - (1980) · The Testament (2006) · Last Snow (2010) · The Ring of Five Dragons (2001) Genres · Thriller · Fantasy · Action The Bourne Deception (2009) · The seventh novel in the Jason Bourne series created by Robert Ludlum (Lustbader's 4th).
DORIS LESSING Before her name was Tayler, Iran, then known as Persia; Alfred Tayler-father-lost a leg durin WW I, in hospital met his future wife Maude Tayler- nurse, Later they moved to Kermanshah(iran) After drois was born they moved with british colony to southern rhodesia ( now zimbabwe) She left home at 15 and worked as a nursemaid Started reading material on politics and sociology, then started writing Then moved to Salisbury and to work as a telphone operator-got married Both these marriages failed, she has not been married since... She moved to london with her youngest son. Other two sons she left with his father to south africa Published two novels under pseudonym- JANE SOMERS She have many awards- most important is the nobel prize, She was 87 then. Making the oldest winner of the literatur prize at the time of the award
Fraud rahaline pettus Genuine ehtne Get by toime tulema Have access to juurdepääs Hijacking kaaperdamine Impulse; on the impulse impulss, tõuge Ingenious geniaalne Law enforcement agency õiguskaitseorgan Loan; get a loan laen, laenu saama Malicious - kuritahtlik Masquerade as sb teesklema, maskeeruma On the run jooksus Outline visandama Savings account hoiukonto Scheme kava, skeem Sentence sb to karistama Sociology sotsioloogia Spend money on sth raha kulutama Warrant order, volitus White-collar kontoriametnik Willingly meeleldi Sunk uputama Failure ebaedu Enjoyment nauding Mirror peegeldama Trouble probleem Continued success jätkuv edu Record label plaadifirma Flair loomupärane anne Venture Ettevõttmine Mail order company postimüügi firma Vocals laul Releasing avaldama Publicity avalik tähelepanu Generating tekitama
sellele teadusele spetsialiseerunud ajakirjad. Sotsioloogia õpetamise algus 1876 esimene sotsioloogia kursus - Yale'I Ülikoolis, USA-s, lektor: William Graham Sumner. 7 Sissejuhatus sotsioloogiasse 1892 esimene sotsioloogia õppetool - Chicago Ülikoolis, USA-s. 1894 esimene sotsioloogia õpik - An Introduction to the Study of Sociology (USA-s). Esimesed sotsioloogia ajakirjad Prantsusmaal: Revue Internationale de Sociologie (1893), Annales de l'Institut International de Sociologie (1895), L'annee Sociologique (1898, Emile Durkheimi juhtimisel). USA-s: American Journal of Sociology (1895), American Sociological Review (1936). Saksamaal: Archiv für Sozialwissenschaft und Sozialpolitik (1903, Max Weberi juhtimisel). Inglismaal: British Journal of Sociology (1951).
Scott Moss ja Bruce Edmonds, "Sociology and Simulation: Statistical and Qualitative Cross-Validation", American Journal of Sociology, ilmunud aastal 2005, köide 110 number 4, lk. 1095- 1131. Probleemid, millega artiklis tegeletakse Artikli tuumaks on agendipõhise simulatsiooni mudel, mille eesmärk on näidata majapidamiste käitumist ja vastastikust toimimist, kuid see mudel pole lõplik näide sellest, kuidas majapidamised peaksid tegelikult käituma ja vastastikku toimima, kuna mudel vajab palju rohkem mikro- ja makrokinnitamist. See artikkel
Martin Luther King was born on January 15, 1929, in Atlanta, Georgia. Martin, Jr., was a middle child.At the age of 13 King was skeptical of many of Christianity's claims. However, he later concluded that the Bible has "many profound truths which one cannot escape" and decided to enter the seminary. King was very precocious student, he skipped both the ninth and the twelfth grades and entered Morehouse College at age fifteen without formally graduating from high school. He had degree of sociology. King married Coretta Scott, on June 18, 1953, they became the parents of four children. During their marriage, King limited Coretta's role in the civil rights movement, and expected her to be a housewife. So let’s turn to the his activist movement and orator career. First of all, all started from religion, King became pastor of the Dexter Avenue Baptist Church in Montgomery, Alabama, when he was twenty-five years old, in 1954
Keeter, Jeffrey S. Passel and D’Vera Cohn. Communications support was provided by Katherine Ritchey and Russ Oates. We also received very helpful advice and feedback on portions of this report from Nicholas Eberstadt, Henry Wendt Scholar in Political Economy, American Enterprise Institute; Roger Finke, Director of the Association of Religion Data Archives and Distinguished Professor of Sociology and Religious Studies, The Pennsylvania State University; Carl Haub, Senior Demographer, Population Reference Bureau; Todd Johnson, Associate Professor of Global Christianity and Director of the Center for the Study of Global Christianity, Gordon Conwell Theological Seminary; Ariela Keysar, Associate Research Professor and Associate Director of the Institute for the Study of Secularism in Society and Culture, Trinity College; Chaeyoon Lim, Associate Professor
Theories of the Causes of Poverty. Annual Review of Sociology Käitumisteooria aluseks on käitumine ning vaesete käitumine suurendab nende vaesust. Paljudes olukordades on vaesusega seotud sellised riskid nagu üksikemadus, madal haridus ja töötus. Kui haridust laiendada ja viljakust vähendada, siis vaesus väheneks oluliselt. Eriti oluline on just noorte naiste haridus, kuna see on maailmas üks võimsamaid vaesusevastaseid käitumisi. Vaesus tekitab koormuse ning stressi, mis omakorda soodustavad vaesust rõhuvat käitumist
5. Leidke artikkel uurimustööst (Research paper), mille sisukokkuvõttes (abstract) on sõnad pensionisüsteem (Pension System) ning mis on ilmunud vahemikus 2010-2012. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Advanced search: journals, ,,pension system"- abstract, phrase, published between 2010-2012, article type ,,research paper" Shen, C & Williamson, J B. (2010). China's new rural pension scheme: can it be improved? International Journal of Sociology and Social Policy, 30, (5/6), 239 250. 6. Leidke keskkonnakorralduse teemalisi väljaanded. Mitu väljaannet leiate? Vasakult: Browse: books & journals, paremalt: environmental management. Tulemusi 9 Küsimustele 7-9 leidke vastused andmebaasist EbscoHost (http://search.epnet.com) www.tlulib.ee logi sisse! Ebscohost web. 7. Leidke andmebaasist PsycArticles täistekstilisi artikleid koolivägivallast ja
), Critical Challenges for Health Care Reform in Europe. Buckingham & Philadelphia: Open University Press. 1998, lk.339-361. Lauristin, M. Estonia is Looking for its Own Welfare Model. In Pieters, D. (ed.), Social Protection of the Next Generation in Europe. London-Hague-Boston: Kluwer Law International. 1998, lk.277-289. Lauristin, M. Transformations of Public Sphere and Changing Role of the Media in Post- Communist Society. In Sztompka, P. (ed.). Building Open Society and Perspectives of Sociology in East-Central Europe. Pre-Congress Volumes of the 14th World Congress of Sociology. Montreal: International Sociological Association, 1998, lk. 117-129. Lauristin, M. & Vihalemm, P. with Rosengren, K.E. & Weibull, L. (toim), Return to the Western World: Cultural and Political Perspectives on Estonian Post-Communist Transition. Tartu: Tartu University Press. 1997, 390 lk. Lauristin, M., Vihalemm, P. (toim). "Estonia": The Disaster in Estonian Media. Stockholm:
103 SKA Liikumine on osa tervisele kasulikust puhkusest. Selleks, et liikuda, pole alati vaja ei spordiklubi ega kallist varustust. Liikumise kui puhkusega seotud erinevatest aspektidest oli põhjalikult juttu Tallinna ülikooli korraldatud rahvusvahelisel konverentsil ,,Liikumine ja rekreatsioon". Kuidas defineerida rekreatsiooni? ,,Dictionary of Sociology" järgi on see mistahes vabal ajal üksi või ühiselt tehtav tegevus, mis on vabatahtlik ja meeldiv, köitev tegevuse kui sellisena, mitte aga loodetava tasu või hüvitise pärast. Rekreatsioonile iseloomulik tunnus ei ole mitte ainult tegevuses, vaid tegutseja enda arusaamas, miks see tegevus ette võetakse seega mõtteviisis. Klassika ja uuendused ,,Kas tipptasandile jõudmine algab harrastusest või mõjutab tippsport hobi valimist," küsib
võtmesõnu, millest tekivad võtmesõnade pilved, mis kirjeldavad nii õpiobjekti sisu (erinevate kasutajate poolt loodud ühine pilv) kui ka kogu ainevaldkonna sisu (erinevate õpiobjektide poolt loodud pilv). Selliseid kasutajate poolt loodid kirjeldusi nimetatakse folksonoomiateks. Folksonoomia puhul võib materjali avaldaja kasutada selleks vabalt valitud märksõnu. Näiteks raamatute puhul võib täiesti vabalt kasutada lisaks sisu kirjeldavatele märksõnadele sociology ja textbook ka vormi kirjeldavaid märksõnu nagu green ja softcover. Kaks kõige tuntumat folksonoomial põhinevat rakendust on fotoportaal Flickr ja ühisjärjehoidja Delicious. Esimene võimaldab kasutajatel üles laadida fotosid ning kirjeldada neid märksõnadega (ingl. k. tag), mis teistel fotosid leida aitavad. Kõik märksõnad töötavad omakorda lingina, mille peale klõpsates näeb teisi sama märksõnaga kirjeldatud fotosid.
inglise keelseid väljendeid. Portfooliot oli veidi raske teha, sest tuli läbi töötada väga palju materjale, aga vaev tasus end ära, sest nüüd tean läbi ja lõhki rolliteooriast. 8 Laura-Roberta Ründva Kasutatud kirjandus: Biddle, B. J. (August 1986. a.). Recent Developments in Role Theory. Annual Review of Sociology, 67. Kreem, R. (1995). Sotsiaalne grupitöö. rmt: R. Kreem, Sotsiaaltöö teooria ja praktika (lk 142). Tartu: Eesti Sotsiaaltöötajate Koondis Lääneriikides. Leadership. (2014). Leadership Theories. Kasutamise kuupäev: 15. Märts 2016. a., allikas Leadership: http://www.leadership-central.com/role-theory.html Payne, M. (1995). Sotsiaalpsühholoogilised ja kommunikatiivsed mudelid. rmt: M. Payne, Tänapäeva sotsiaaltöö teooria: kriitiline sissejuhatus (lk 127)
(abstract) on sõnad pensionisüsteem (Pension System) ning mis on ilmunud Praktiline töö nr 4 Otsing andmebaasides vahemikus 2010-2012. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Laiendatud otsing, lisan fraasi, aastateks 2009-1013, artikli tüüpi, saan ühe vastuse. International Journal of Sociology and Social Policy, China's new rural pension scheme: can it be improved? http://www.emeraldinsight.com/search.htm?ct=jnl&st1=Pension+System&fd1 =abs&mm1=phr&bl2=and&st2=&fd2=all&mm2=all&bl3=and&st3=&fd3=all &mm3=all&ys=2009&ye=2013&at=rsp&ec=0&ec=1&bf=0&bf=1&search=S earch&cd=ac 6. Leidke keskkonnakorralduse teemalisi väljaanded. Mitu väljaannet leiate? Vasakult browse, Journals & Books, Environmental management, saan 8 tulemust.
Sotsioloogia referaat Artikli pealkiri on „Gender and Crime“ ning selle autor on Candace Kruttschnitt sotsioloogia osakonnast Toronto ülikoolist Kanadast. Ajakiri, kus artikkel „Gender and Crime“ ilmus, on Annual Review of Sociology. Artikkel ilmus 2013. aastal 39. köites lehekülgedel 291-308. Tegelik pikkus on artiklil lühem, sest lõpus on mitu lehekülge kasutatud allikaid ning sisukord. Seega on sisulist materjali 13 lehekülge ja tegemist on teadusliku artikliga. Artikli märksõnad on naiste kuritegevus, kriminoloogia teooria ja feministide uuringud. Artiklit valisin kaua ning kaalusin päris mitmete variantide vahel. Sirvisin läbi erinevate ajakirjade artikleid
behaviour (The New Penguin Compact English Dictionary) · Deviance modes of action which do not conform to the values held by most of the members of a group or society. What is regarded as ,,deviant" is as widely variable as the norms and values that distinguish different cultures and subcultures from one another. Many forms of behaviour which are highly esteemed in one contect, or by one group, are regarded negatively by others (Giddens, Sociology, 6 th ed). Norm on seotud sotsiaalse kontrolliga. Sotsiaalne kontroll: mehhanismid ja tegurid grupis, mille ülesanne on grupi liikmete mõjutamine konformselt käituma. Kontrolli elluviimise vahendid on sanktsioonid: negatiivsed ja positiivsed tagajärjed. Kontrolli teostavad erinevad institutsioonid: pere, kool, sõpruskond jne. Karistusõigusliku sotsiaalse kontrolli fookus on kriminaalne käitumine. Kontrolli teostajateks on politsei, kohtud, justiitssüsteem, vanglad jne. II. 2
seesama narkomaan on tegelikult ilusa naeratuse ja suure südamega inimene. Kasutatud materjalid: Anderson, Tammy L., Kavanaugh, Philip R. A „Rave“ Review: Conceptual Interests and Analytical Shifts in Research on Rave Culture. University of Delaware. 2007. Gourley, Michelle. A subcultural study of recreational ecstasy use. Journal of Sociology, Vol. 40, No. 1. Märts. 2004: 59-73. http://www.hawaii.edu/hivandaids/A_Subcultural_Study_of_Recreational_Ecstasy_Use.pdf Kasutatud: 28.05.2015
direction of a purchase decision and of using and evaluating products and services (Moutinho, Ballantyne & Rate, 2011, p. 83) The nature of consumer behavior is focusing on when, why, how and where people do or do not buy products. It blends elements from psychology, sociology, social anthropology, and economics. It attempts to understand the buyer decision making process, both individually and in groups. It also tries to assess influences on the consumer from groups such as family, friends, reference groups and society in general (Sandhusen, 2000, p. 218, 219) The study of individuals, groups, or organizations and the processes they use to
intentions. Its object of study is not careless about how he is studied. This object studies the scientist who studies him. The object of study cares about how he is studied so it is difficult to establish if what we observe is the result of the experimental apparatus or not. Social sciences between the search for scientific legitimacy and the search to handle the specificities of their subject. Philosophy of Science IV A Very Very Very Short Introduction to the Sociology of Science. Sociology of Science Science is a social activity. Scientists can be studied as a social group. Sociology of science studies the production of knowledge as a social process. It is interested in scientists, their institutions and their interactions. This social dimension was not the concern of positivist philosophers who argued that science was objective and independent of society. They distinguish the context of discovery from the context of justification. Merton Norms
12. , . O . Moa 1988. 13. K, E.. . Moa 1990. 14. , A. . Moa 1988. 5 Jaapani kohta: 1. David, R., Brierley, J.E.C. Major Legal Systems in the World Today. London 1985, pp 534-546. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES; sobib ka 1968.a väljaanne). 2. Herber, E.D. The (Japanese) administration of justice and the will to truth. International Journal of the Sociology of Law, 31, 2003. 3. Introduction to Comparative Law by K. Zweigert & H. Kötz. Claredon Press 1992. 4. Kaugia, S. Õigusnormide kohast eri kultuuriruumides. Riigikogu Toimetised, nr 6, 2002, lk 69-78. 5. Lüüs, Grete. Õigusväliste normide mõju Jaapani õigussüsteemile. Magistritöö. Tartu 2012. 6. Oda, H. Japanese law. Butterworths, 1992. 7. Tanaka, H. The Japanese Legal System. 1994. 8. What is Law. N.Y. 1989, pp 17-22. (ALLIKAS TEADUSKONNA
meaning of the term in an informal sense. Assuming that there is general agreement finally, one may approach the philosophy of science from a single scientific discipline or about the formal properties of probability, semanticists focus their attention on what from several. Some people specialize in the philosophy of mathematics, physics, it is that probability statements are supposed to be about. As we will see below, some biology, psychology, history, economics, or sociology. Others move up a notch people hold that when we talk about probability we are talking about a logical conceptually to work in the philosophy of the physical or of the social sciences relation; others insist that the term designates physical features of the world; and still generally. others are committed to the view that it designate diverse psychological states. /.../ Semantics put flesh of one sort or another on syntactical skeletons
eesmärk sai ka täidetud. Tööd tehes sain väga palju teada uusi asju, millest polnud kuulnudki, kuid üldiselt olin siiski juba enne õigel arusaamal, mis on rolliteooria. Lisaks lugesin Payne raamatust ka elulisi näiteid, mis tegid asja veel arusaadavamaks. 11 Kasutatud kirjandus Biddle, B. J. (1986). Recent Development in Role Theory. Annual Review of Sociology, 67- 92. Payne, M. (1995). Tänapäeva sotsiaaltöö teooria: Kriitiline sissejuhatus. Tallinn: Spin Press. Yau, D. W., & Jen, H. (2010). Multiple Roles of Human Resource Department in Building Organizational Competitiveness- Perspective of Role Theory. International Management Review. 12
1- 19). Brookfield: Ashgate. Bianchi, R.V. (2000). Migrant tourist-workers: Exploring the 'contact zones' of post-industrial tourism. Current Issues in Tourism, 3(2), 107-137. Binkley, S. (2004). Everybody's life is like a spiral: Narrating post-Fordism in the lifestyle movement of the 1970s. Cultural Studies <--> Critical Methodologies, 4(1), 71-96). Blok, A. (2005). Tourism and cosmopolitanism: Towards a mobile sociology. Interview with John Urry. Scandinavian Journal of Hospitality and Tourism, 5(1), 76-81. Brown, L. (2009). The transformative power of the international sojourn: An ethnographic study of the international student experience. Annals of Tourism Research, 36(3), 502- 521. Chaney, D. (1996). Lifestyles. London: Routledge. Cohen, E. (1972). Toward a sociology of international tourism. Social Research, 39(1), 164- 189. Cohen, E. (1973)
kõige relevantsemad tulemused. Lisaks on referaadis välja toodud fookusgrupi küsitluse ehk rühmaintervjuu korraldamise etapid, mis annab selge ülevaate, kuidas korraldada tulemuslik ja hästi läbiviidud intervjuu. 1 MIS ON FOOKUSGRUPP? Fookusgrupi meetod on seotud kahe sotsioloogiga: Paul Lazarsfeld ja Robert Merton (1948). Seda meetodit mainitakse esmakordselt R. Mertoni artiklis, mis ilmub ajakirjas "American Journal of Sociology" 1946. a. Alles 1970datel hakati fookusgruppe kasutama laialdasemalt. [4] Karjäärinõustamises on fookusgrupp kvalitatiivne meetod, teatavat sorti intervjuu, mille eesmärk on "luua või välja tuua" kindlat liiki informatsiooni. See on uuriv tehnika, mis toob kokku väikese grupi inimesi (6-9 inimest) ning moderaatori, kes juhib arutelu. Arutelu kestab orienteeruvalt 1,5-2 tundi. Moderaator kasutab grupiintervjuu meetodeid, et hoida arutelu
Oxford, 1975 Crompton, R. (1999). Discussions and Conclusions. In Restructuring Gender Relations. R.Crompton, editor. Oxford: Oxford University Press. Domsch, M., Ladwig, D., Tenten, E. (2003). Gender Equality in Central and Eastern European Countries. Frankfurt am Main : Peter Lang. Helemäe, E., Saar, E. & Vöörmann, R. 1997. Gender Stratification of Young Adults in Earnings. In: Taljunaite, M. (ed.), Everyday Life in the Baltic States. Vilnius: Lithuanian Institute of Philosophy and Sociology, 79103. Inglehart, R. & Baker, W.E. (2000). Modernization, cultural change, and the persistence of traditional values. Americal Sociological Review, 2000, 65, 1951. Inglehart, R. & Norris, P. (2003). Rising Tide: Gender Equality and Cultural Change around the World. Cambridge: Cambridge University Press. Kalmus, V., Vihalemm, T. (2004). Eesti siirdekultuuri väärtused. V. Kalmus, M. Lauristin (toim.), Eesti elavik 21. Sajandi algul: ülevaade uurimuse Mina, Maailm, Meedia tulemustest
Kasutatud kirjandus Bourdieu, P. (1984/1979) Distinction: A Social Critique of the Judgement of Taste. T.J Press (Padstow) Ltd. Padstow, Cornwall Davis, K. & Moore, W.E (1945) Some Principles of Stratification. Ehin, P., Ainsaar, M., Talving, L. ja Reiljan, A. Eesti elanike suhtumine demokraatiasse Euroopa Sotsiaaluuringu andmete põhjal. Uuringu aruanne. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2014. http://demokraatiauuring.ut.ee Hartmann, Michael (ed.) (2007) Sociology of elites. London: Routledge Khan, S.R. (2012) Identities: Global Studies in Culture and Power. 19:4, 477-484. Routledge Mosca, G. (1939) The Ruling Class and Elites. 195-201 Plotnik, Heigo (2008). Sissejuhatus. Plotnik, Heigo (Toim.). Sotsiaalse õigluse arusaamad Eesti ühiskonnas (7 - 39). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Tumin, M.M. (1953) Some Principles of STratification: A Critical Analysis
ning tingimused võivad olla paremad. Lisaks saavad seal ka tavainimesed oma ruume, tubasid, kortereid rendile anda teatud ajaks. Kuna mina ise arvan, et ma ei tee tasuta tööd Mcdonaldsis, siis kindlasti tahaks teada, kes seda tunnevad ning miks. Võibolla suudavad muuda ka minu arvamust. Kas kõiki elukutseid on võimalik asendada robotitega ning mis saab lihttöölistest? Data ex Machina: Introduction to Big Data. Annual Review of Sociology Big data on saadaval lõpmatul hulgal erinevates vormides näiteks: pildid, videod, tweedid, ruumid, võrgu, streamid jne. Need andmed on tohutult suure mahuga ja keerulised ning iga aastaga need järjest kasvavad. Võib öelda et big data ongi kogu internet ja selles olevad andmed kogu maailma kohta. Erinevus seisneb selles, kui kasutada suurandmeid, et hinnata näiteks sotsiaalseid nähtusi, siis esiteks on parem geograafiline ja ajaline detailsus ning palju kulutõhusam kui
TSS0004 Majandus.Linn.Ühiskond. TTÜ, kevad 2019 Olulisemad mõisted/teemad kirjalikuks arvestustööks valmistumisel (põhimõistete test, 25 p). Testi kestus: 45 min. Toimumisajad ja registreerumine on avalikustatud ÕISis Õppematerjalid: loengumärkmed, õpik A.Giddens, P.Sutton ”Sociology”, vt ka soovitusi loengumärkmete lõpus. Mõisted on grupeeritud vastavalt loengutele/loengumärkmetele Moodle’s, kuid tasub meeles pidada, et suurt osa mõisteid on kasutatud ka teistes loengutes ja kindlasti seminarides! 1. Sotsioloogiline kujutlusvõime (C.W.Mills) Ühiskond Sotsiaalne struktuur - sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja interaktsioon; võimaldab määratleda indiviidi/grupi positsiooni
Malinowski järgib siin Tylor'i definitsiooni rõhutades kõikehõlmavat totaalsust, loetleb terve rea kultuuri kuuluvaid nähtusi, nende hulgas reegleid, mida ta nimetab "constitutional characters". 2. Ajaloolised definitsioonid näevad kultuuri kui pärandit, mida edastatakse aja kulgedes põlvest põlve. Olulisel kohal on mõisted traditsioon ja mustrid. Ameerika sotsioloogid Robert E. Park ja Edward W. Burgess 1921. Introduction to the Science of Sociology. Grupi kultuur on sotsiaalse pärandi korrastatud kogum, mis on omandanud sotsiaalse tähenduse vastava grupi rassiliste eripärade (racial temperament) ja ajaloolise arengu tulemusena. The culture of a group is the sum total and organization of the social heritages which have acquired a social meaning because of racial temperament and of the historical life of the group. Ameerika antropoloog Edward Sapir 1924. Culture, Genuine and Spurious. Americal Journal of Sociology.
inimeste murdelist kõnekeelt, jälgides senisest täpsemalt kõnet mõjutavaid sotsiaalseid ja situatiivseid faktoreid. Selle töö tulemused on avaldatud mitmes artiklis (Org jt 1994, Pajusalu jt 1999). Lisaks uuriti Leelo Keevalliku juhtimisel Manilaiu saare murdetava assimileerumist (Grigorjev jt 1997). Erinevate sotsiolingvistiliste eesti keele uurimuste vahekokkuvõtteks võib pidada ajakirja International Journal of Sociology of Language eesti erinumbrit (Hennoste toim 1999), mis sisaldab kokkuvõtva sissejuhatuse eesti keele sotsiolingvistilisest arengust ja uurimisest (Hennoste jt 1999) ning artiklid Raimo Raagilt, Ilse Lehistelt, Anna Verschikult, Karl Pajusalult jt, Jüri Viikbergilt, Triin Vihalemmalt ja Leelo Keevallikult. 19 Leelo Keevallik: -nud/-nd
Seega inimese kui aktiivse organismi motivatsioon oma aktiivsuse arendamiseks on kaasasündinud. Tema arvates toimub mäng „kohese rahulduse saamiseks, silmas pidamata varjatud või edasist kasu“. Seda käsitlusviisi nim „liigse energia“ teooriaks. *Inglise filosoof, bioloog, sotsioloog ja poliitikateoreetik. Autodidakt, kes on kirjutanud „Sotsaalse staatika“, „The principles of psychology“ ja ka „The study of sociology“. Granville Stanley Hall (1844 –1924): Ta näeb mängus kaasasündinud atavistlike omaduste esiletulekut. Tema põhiteesiks oli, et ontogenees kordab fülogeneesi, indiviidi areng kujutab liigi arengu lühendatud kordust (rekapitulatsiooni). Mänguline käitumine on pärilikkuse poolt määratud ja kulgeb vastavuses
tagamiseks (http://www.sm.ee/est) Sotsiaalprobleem eksisteerivad teaduse ja poliitika tihedad seosed Vaesuse põhjuste seletus USA-s Enne 1960. aastaid "cultural deficit" "cultural deprivatisation" jm teooriad esiplaanil olid individuaalsed vaesuse põhjused 1960-70 aastatel kui ameerikas viidi ellu Great Society programme, tuli päevakorrale "blocked opportunities" teooria vaesuse põhjused on nii individuaalsed kui ka struktuursed (ühiskondlikud) SOCIOLOGY 1020 - SOCIAL PROBLEMS AND SOCIAL CHANGE Haigused ja kriis tervishoiusüsteemis Alkohol ja teised meelemürgid Vägivald ja kuritegevus Pereprobleemid Noored ja vanad Rassi- ja rahvusprobleemid Sooline ebavõrdsus Seksuaalne sättumus Majanduslik toimetulek Töö ja töötus Haridusprobleemid Linnastumise kriis Rahvastiku- ja keskkonnaprobleemid Teadus ja tehnoloogia Ülemaailmsed konfliktid Globaliseerumine, s.h
mäng avaldab inimese kaksikolemust ja muudab ta täiuslikuks. Tuntuks on saanud tema lause: „Inimene mängib ainult siis kui ta on inimene selle sõna tõelises tähenduses ja ta on ainult siis inimene kui ta mängib.“ Herbert Spencer (1820 – 1903): Herbert Spencer oli inglise filosoof, bioloog, sotsioloog ja poliitikateoreetik. Autodidakt, kes on kirjutanud „Sotsaalse staatika“, „The principles of psychology“ ja ka „The study of sociology“. Herbert Spenceri isa oli koolijuhataja, kes kasutas oma koolis progressiivseid Pestallozzi õpetamismeetodeid. Spencer põhjendab mängutngi järgnevalt: mäng tuleneb energia ülejäägist, mida bioloogilise liigi alalhoiuks enam ei vajata. Kõikidele mängudele on tema arvates omane võidu saavutamise ning kaasvõitlejast üleolemise püüe. Ta leidis, et kui lapsed mängivad, siis nad kasutavad energiat ja samas ka kaotavad seda. Spencer toob näite tüdrukutest, kes
Absoluutsed seletused: 1.-2. Varem: meditsiinis, kriminoloogias otsiti deviantsuse põhjusi isiku omadustest (nt. itaallane Cesare Lombroso 19. saj: mõõtis kurjategijate pealuid). Hiljem: otsitakse, mis läks inimese sotsialiseerumisega viltu. Sotsiaalsed seletused: deviantsuse uuringud 1930., aga eriti 50. ja 60. aastatel (Mertoni anoomia). Relatiivsed seletused: 3. Interaktsiononilised seletused a) Deviantsus areneb tembeldamise kaudu (Howard S. Becker „Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance”, 1963): sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt. Primaarne ja sekundaarne deviantsus. # Seostub mõistega „stigmatiseerimine” (Erving Goffman): inimesele surutakse peale „rikutud” identiteet, mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. Näitab deviantsuse olemust indiviidi
• Strateegia – kuhu paika panna pikaajalised eesmärgid … • Personal – kuidas inimesi paremini tööle saada, mis inimesi motiveerib … JUHTIMISTEADUS • Management ei ole distsipliin vaid erinevate uurimisvaldkondade kokkupuutepunkt. • Management on multidistsiplinaarne valdkond (esimesed olid antropoloogid, sotsioloogid, psühholoogid) “organizational research relies heavily on borrowed concepts and theories from neighboring disciplines such as psychology and sociology” ONTOLOOGIA – olemisõpetus Kas sotsiaalsed objektid (organisatsioon, struktuur, projekt, võimekus, motivatsioon jne.) eksisteerivad objektiivselt reaalsuses või on inimese poolt kunstlikult/mõttes loodud EPISTEMOLOOGIA – tunnetusteooria kuidas saab teadmisi sotsiaalsete objektide (organisatsioonide jne.) kohta. Kas kasutatada loodusteaduslikke meetodeid või sotsiaalseid? Uurimisküsimuse: Miks uurida
sotsiaalse nähtuse (institutsiooni) ajalugu. Iga teaduse arengu juures on eriti olulised 2 aspekti – selle teaduse õpetamine ülikoolides ja sellele teadusele spetsialiseerunud ajakirjad. Sotsioloogia õpetamise algus 1876 esimene sotsioloogia kursus - Yale’i Ülikoolis, USA-s, lektor: William Graham Sumner. 1892 esimene sotsioloogia õppetool - Chicago Ülikoolis, USA-s. 1894 esimene sotsioloogia õpik - An Introduction to the Study of Sociology (USA-s). Esimesed sotsioloogia ajakirjad Prantsusmaal: Revue Internationale de Sociologie (1893), Annales de l’Institut International de Sociologie (1895), L’annee Sociologique (1898, Emile Durkheimi juhtimisel). USA-s: American Journal of Sociology (1895), American Sociological Review (1936). Saksamaal: Archiv für Sozialwissenschaft und Sozialpolitik (1903, Max Weberi juhtimisel). Inglismaal: British Journal of Sociology (1951). 6
isiku omadustest (nt. itaallane Cesare Lombroso 19. saj: mõõtis kurjategijate pealuid. Hiljem: otsitakse mis läks inimese sotsialiseerumisega viltu - sotsiaalsed seletused: deviantsuse uuringud 1930:test aga eriti 50 ja 60. aastatel. Merton: vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance : sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt. Primaarne, sekundaarne d. : alguses vastuolu, seejärel omistatakse isikule deviantne identiteet, ja lõpuks ta võtabki selle omaks * seostub mõistega “stigmatiseerimine” : inimesele surutakse peale “rikutud” identiteet mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. Erving Goffmani mõiste, üks selliseid
tähendust ja mõju inimeste käitumisele. Sotsioloogiline kujutlusvõime aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel. Sotsioloogia esitab 3 liiki küsimusi: 1. Missugune on konkreetse ühiskonna sotsiaalne struktuur? 2. Missugune on antud ühiskonna koht inimajaloo kontekstis? 3. Missugused on erinevate sotsiaalsete rühmade käitumismustrid ajaloo erinevatel etappidel? Peter Berger (Invitation to Sociology,1966) Sotsioloogilise teadvuse dimensioonid (motiivid): SKEPTILISUS, LUGUPIDAMATUS, SUHTELISUS, KOSMOPOLIITILISUS 1 ALAIN TOURAINE (1988) 1. Kõik sotsioloogilised uurimused, sõltumata sellest, missugusest teoreetilisest perspektiivist nad lähtuvad rõhutavad teadusliku teadmise spetsiifilist kvaliteeti võrreldes argiteadmistega. 2
seda, mida on loendamatud kirikute komisjonid, töörühmad ja nõukogud püüdnud teha juba aastakümneid - see on küsimus luterliku kiriku olukorrast ja 16 Vt Pollack, Detlef (ed). The social significance of religion in the enlarged Europe: secularization, individualization and pluralization. Farnham, Burlington, Ashgate, 2012 või Borowik, Irena, Tomka, Miklós (eds.) Religion and social change in post-communist Europe. Krakow, Nomos, 2001. Davie, Grace. The sociology of religion. Los Angeles, Sage, 2007; Barker, Eileen (ed) The Centrality of Religion in Social Life, 2008. identiteedist, aga eelkõige tulevikust. Mida üks monograafia suudab sellele kõigele juurde anda? Kas sellel on midagi pakkuda kiriku jaoks? Kas on veel midagi öelda, mida juba öeldud pole? Käesolev monograafia püüab kõik need laialivalguvad arutelud omakorda kokku võtta, olles sedasi vahekokkuvõtteks toimunule ja toimuvale, näidates kuidas ja mis suunas on kulgetud
sanktsioonide liigid: · positiivsed sanktsioonid õiguspärase käitumise korral, eesmärk soodustada edaspidist normipärast käitumist · negatiivsed sanktsioonid õigusnormidel formaalne sotsiaalne kontroll õigusvälistel mitteformaalne sotsiaalne kontroll pluss mitteformaalsed sanktsioonid sanktsioneerimise eesmärk: 1. üldpreventsioon 2. eripreventsioon 3. kättemaks 4. karistamine Kirjandus: 1. R. Cotterell. The Sociology of Law. An Introduction (pp 104-145); 2. R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004; 2005. 3. E. RASKA. ÕIGUSE APOLOOGIA. SISSEJUHATUS REGULATSIOONI- SOTSIOLOOGIASSE. Tartu, 2004, lk 13-49. 4. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengumaterjalid. (SEALT: ÕIGUS KUI SOTSIAALSE KONTROLLI INSTRUMENT) Tallinn, 2005. (Sobib ka 2004.a. õpik). 5. R. Zippelius. Grundbegriffe der Rechts- und Staatssoziologie. München, 1991. (S 79-80)
annaabi.ee 
